Euroopa Liidu L 155/2009

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

18.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 155/17

NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/50/EÜ,

25. mai 2009,

kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 esimese lõigu punkti 3 alapunkti a ja punkti 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks on asutamislepingus sätestatud meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)

Asutamislepinguga nähakse ette, et nõukogu võtab meetmeid sisserändepoliitika kohta seoses riiki sisenemise ja seal elamise ning selle korra normidega, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, ning meetmeid, millega määratakse kindlaks õigused ja tingimused, mille korral kolmandate riikide kodanikud, kes elavad seaduslikult ühes liikmesriigis, võivad elada teistes liikmesriikides.

(3)

2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Liikmesriikide tööjõuvajadusel põhineva lähenemisviisi raames võetavaid meetmeid, mis tõmbavad ligi kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid ja hoiavad neid siin, tuleks vaadelda Lissaboni strateegiaga ja komisjoni 11. detsembri 2007. aasta teatises majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta kehtestatud laiemas kontekstis.

(4)

Haagi programmis, mille võttis vastu 4. ja 5. novembril 2004 kohtunud Euroopa Ülemkogu, tõdeti, et seaduslikul rändel on tähtis roll Euroopa teadmistepõhise majanduse ja majandusarengu edendamisel ning seega Lissaboni strateegia rakendamise toetamisel. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama seadusliku rände poliitika kava, sealhulgas riiki lubamise menetlused, mis võimaldavad viivitamata reageerida võõrtöötajate muutuvale tööturu nõudlusele.

(5)

14. ja 15. detsembril 2006 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu leppis kokku mitu 2007. aastal võetavat meedet, mille hulka kuulusid hästi korraldatud seadusliku sisserände poliitika väljatöötamine, siseriikliku pädevuse täielik austamine ning liikmesriikide aitamine olemasoleva ja tulevase tööjõuvajaduse täitmisel.

(6)

Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka liidu kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist liidu piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

(7)

Käesoleva direktiiviga püütakse kaasa aidata nimetatud eesmärkide saavutamisele ja pööratakse tähelepanu tööjõupuudusele, soodustades kolmandate riikide kodanike riiki lubamist ja seal liikumist rohkem kui kolmekuulise viibimise ajal kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil selleks, et muuta ühendus sellistele töötajatele üle kogu maailma ligitõmbavamaks ning toetada ühenduse konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Selliste eesmärkide saavutamiseks on vaja hõlbustada kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ja nende pereliikmete riiki lubamist kiirmenetluse kehtestamise kaudu ning anda neile teatavates valdkondades vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsed sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Samuti on vaja võtta arvesse prioriteete, tööturu vajadusi ning liikmesriikide vastuvõtusuutlikkust. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide pädevust säilitada või kehtestada uued siseriiklikud elamisload mis tahes töötamise eesmärgil. Asjaomastel kolmandate riikide kodanikel peaks olema võimalik taotleda ELi sinist kaarti või siseriiklikku elamisluba. Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada ELi sinise kaardi kasutaja võimalusi saada täiendavaid õigusi ja hüvesid, mida siseriiklikus õiguses võidakse ette näha ning mis ühilduvad käesoleva direktiiviga.

(8)

Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata liikmesriikide õigust määrata kindlaks nende riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arv, kes sisenevad nende territooriumile kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. See arv peaks samuti hõlmama kolmandate riikide kodanikke, kes otsivad võimalusi jääda liikmesriigi territooriumile, et osaleda tasustatavas majandustegevuses, isikuid, kes on muude kordade alusel (oma õpingud lõpetanud isikud või teadlased, kes on riiki lubatud vastavalt nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (4) või nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivile 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (5) asjaomase liikmesriigi seaduslikud elanikud, ning isikuid, kellele ei ole ühenduse või siseriikliku õigusega antud juurdepääsu liikmesriigi tööturule. Riiki lubatavate isikute arvu osas peaksid liikmesriigid säilitama siiski võimaluse keelduda elamisloa andmisest töötamiseks üldiselt või teatavatel kutsealadel, majandusvaldkondades või piirkondades.

(9)	Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib selle hindamiseks, kas asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on kõrgharidust tõendav dokument, lähtuda ISCED (rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus) 1997 tasemetest 5a ja 6.

(10)

Käesoleva direktiiviga tuleks sätestada paindlik, nõudlusel põhinev riiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu miinimumpalga künnis, mis on võrreldav palgatasemega liikmesriikides, ja kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada riikidesse lubamise tingimuste minimaalne ühtlustamine kogu ühenduses, on vaja määratleda ühtne miinimumnimetaja palgakünnise arvutamiseks. Palgakünnis määrab kindlaks minimaalse taseme, samas võivad liikmesriigid kehtestada kõrgema palgakünnise. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma künnise vastavalt oma tööturu olukorrale ja korraldusele ning oma üldise sisserändepoliitika kohaselt. Palgakünnisega seotud erandeid põhikorrast võib sätestada konkreetsete kutsealade suhtes, kui asjaomane liikmesriik leiab, et esineb selle tööjõu puudus ja kui need on esitatud ISCO (rahvusvaheline ameti- ja kutsealade koodide loetelu) klassifikaatori 1. ja 2. põhirühmas.

(11)

Käesoleva direktiivi eesmärk on üksnes määratleda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimused ELi sinise kaardi süsteemis, sealhulgas palgakünnisega seotud kõlblikkuskriteeriumid. Kõnealuse palgakünnise ainus eesmärk on aidata määrata kindlaks iga liikmesriigi poolt ühiste eeskirjade kohaselt kehtestatud ELi sinise kaardi kohaldamisala, võttes arvesse komisjoni (Eurostati) või asjaomaste liikmesriikide avaldatud statistilisi andmeid. Selle eemärk ei ole määrata kindlaks palkasid ning seetõttu ei saa sellega teha erandeid liikmesriigi tasandil kasutatavatele eeskirjadele või tavadele ega kollektiivlepingutele ning seda ei saa käsitleda kõnealuse valdkonna ühtlustamisena. Käesolev direktiiv austab täielikult liikmesriikide pädevust eelkõige tööhõive-, tööjõu- ja sotsiaalküsimustes.

(12)

Kui liikmesriik on otsustanud riiki lubada kolmanda riigi kodaniku, kes vastab asjakohastele kriteeriumitele, peaks kolmanda riigi kodanik, kes on esitanud ELi sinise kaardi taotluse, saama käesoleva direktiiviga ette nähtud elamisloa, mis peaks võimaldama järkjärgulist juurdepääsu tööturule, ning ELis elamise ja liikumisega seotud õigused nii talle endale kui ka tema pereliikmetele. ELi sinise kaardi taotluse läbivaatamise tähtaeg ei tohiks hõlmata kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks nõutavat aega ega viisa väljastamiseks nõutavat aega, kui nõutakse viisat. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike menetluste kohaldamist diplomite tunnustamiseks. Käesoleva direktiivi kohaste pädevate asutuste määramine ei piira riigi teiste ametiasutuste ning, kui see on asjakohane, tööturu osapoolte rolli ja ülesandeid seoses taotluse läbivaatamise ja selle kohta otsuse tegemisega.

(13)	ELi sinise kaardi vorm peaks vastama nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks, (6) võimaldades liikmesriikidel osutada teabele, eelkõige sellele, millistel tingimustel on isikul lubatud töötada.

(14)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), (7) ning 14. juuni 1985. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) artikliga 21 tuleb kolmandate riikide kodanikel, kellel on kehtiv reisidokument ja Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi väljastatud ELi sinine kaart, lubada siseneda vabalt kuni kolmeks kuuks Schengeni acquis’d täielikult kohaldava teise liikmesriigi territooriumile ja liikuda selle piires.

(15)

Kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kutsealast ja geograafilist liikumist tuleb käsitleda peamise mehhanismina tööturu tõhustamisel, oskustööjõu puuduse vältimisel ja regionaalse ebaühtluse korvamisel. Selleks et järgida ühenduse eelistamise põhimõtet ja vältida süsteemi võimalikke kuritarvitusi, tuleks kolmanda riigi kõrgelt kvalifitseeritud töötaja kutsealast liikumist piirata liikmesriigis seadusliku töötamise kahel esimesel aastal.

(16)	Käesoleva direktiiviga järgitakse täiel määral liikmesriigi kodanike ja ELi sinise kaardi kasutajate võrdse kohtlemise põhimõtet töötasu osas, kui nad on võrreldavates olukordades.

(17)	ELi sinise kaardi kasutajate võrdne kohtlemine ei hõlma kutseõppe valdkonnas sotsiaalabiskeemidega võetud meetmeid.

(18)

ELi sinise kaardi kasutajatel peaks olema õigus võrdsele kohtlemisele sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Sotsiaalkindlustusliigid on kindlaks määratud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) (8). Nõukogu 14. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel, (9) laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 sätteid kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult ühenduses ja kes on piiriüleses olukorras. Käesoleva direktiivi sätteid võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohaldatakse samuti vahetult isikute suhtes, kes sisenevad liikmesriigi territooriumile otse kolmandast riigist, eeldusel et asjaomane isik elab riigis seaduslikult kui kehtiva ELi sinise kaardi kasutaja, sealhulgas ajutise töötuse ajal, ja vastab asjakohaste sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimustele, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses.

Käesoleva direktiiviga ei tohiks siiski ELi sinise kaardi kasutajatele anda ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sotsiaalkindlustuse valdkonnas kehtivas ühenduse õiguses ette nähtud kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelisi piiriüleseid seoseid. Lisaks sellele ei tohiks käesoleva direktiiviga anda õigusi olukorras, mis jäävad väljapoole ühenduse õiguse reguleerimisala, näiteks kolmandas riigis elavate pereliikmetega seotud olukorras.

(19)

Kolmanda riigi kodaniku kutsekvalifikatsiooni, mis on saadud teises liikmesriigis, tuleks tunnustada samal viisil kui liidu kodanike oma. Kolmandas riigis saadud kvalifikatsiooni tuleks võtta arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (10).

(20)

Kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate geograafilist liikumist ühenduse piires tuleks nende seadusliku riigis viibimise esimesel perioodil kontrollida ja see peaks vastama nõudlusele. Tuleks sätestada erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta), (11) et mitte karistada geograafiliselt liikuvaid kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, kes ei ole veel saanud kõnealuses direktiivis osutatud EÜ pikaajalise elaniku staatust, ning et julgustada geograafilist ja korduvrännet.

(21)

Tuleks edendada ja säilitada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Tuleks sätestada erandid direktiivist 2003/109/EÜ, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, ilma et see katkestaks sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleks neile võimaldada ka direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega, et soodustada nende korduvrännet.

(22)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus valitseb personalipuudus. Välja tuleks töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted olulistes sektorites, näiteks tervise sektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervisetöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013), ning vajaduse korral haridussektoris. Nende toetamiseks tuleks välja töötada ja rakendada mehhanismid, suunised ja muud vahendid, mis hõlbustavad vastavalt ajutist ja korduvrännet, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele, et pöörata „ajude äravool”„ajude sissevooluks”.

(23)

Soodsad tingimused perekonna taasühinemiseks ja abikaasade juurdepääsuks tööturule peaksid olema käesoleva direktiivi oluliseks osaks, mille eesmärk on ligi tõmmata kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada teatavad erandid nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivist 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) (12). Käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 3 sätestatud erand ei takista liikmesriikidel integratsioonitingimuste või -meetmete säilitamist ega kehtestamist, sealhulgas keeleõpet, ELi sinise kaardi kasutaja pereliikmetele.

(24)

Tuleks sätestada teatavad aruandlust käsitlevad sätted, et jälgida käesoleva direktiivi rakendamist ning tuvastada selle võimalik, „ajude äravoolust” tulenev mõju arengumaadele, ja vajaduse korral sellele reageerida, et vältida „ajude väljavoolu”. Liikmesriigid peaksid asjakohased andmed esitama igal aastal komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (13).

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt teatava riiki lubamise menetluse kehtestamine ning kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil kolmanda riigi kodanike ja nende perekonnaliikmete liikmesriikidesse sisenemise ja seal üle kolme kuu kestva viibimise tingimuste vastuvõtmine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, eelkõige seoses nende liikmesriikidevahelise liikumise tagamisega, ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis kajastuvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(27)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe (14) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, mis võimalikult suures ulatuses näitlikustavad vastavust käesoleva direktiivi ja ülevõtmise meetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(28)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(29)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiivi eesmärk on kindlaks määrata:

a)	ELi sinise kaardi kasutajatest kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete liikmesriigi territooriumile kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil sisenemise ja seal üle kolme kuu kestva viibimise tingimused;

b)	punktis a nimetatud kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete muu kui esimese liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kolmanda riigi kodanik”– isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses;

b) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö”– sellise isiku töö, kes

õiguslikust suhtest olenemata on töötajana asjaomases liikmesriigis kaitstud riikliku tööseadusega ja/või vastavalt riiklikule tavale, eesmärgiga teha kellegi jaoks või kellegi juhtimisel tegelikku ja tulemuslikku tööd,

keda tasustatakse ning

kellel on nõutav piisav ja spetsiifiline pädevus, mida tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon;

c) „ELi sinine kaart”– luba, millele on märgitud „ELi sinine kaart” ning mis annab selle kasutajale õiguse seaduslikult elada ja töötada liikmesriigi territooriumil käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel;

d) „esimene liikmesriik”– liikmesriik, kes annab esimesena kolmanda riigi kodanikule ELi sinise kaardi;

e) „teine liikmesriik”– muu liikmesriik kui esimene liikmesriik;

f) „pereliikmed”– direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud kolmandate riikide kodanikud;

g) „kõrgem kutsekvalifikatsioon”– kvalifikatsioon, mida tõendab kõrgharidust kinnitav dokument või erandina, kui see on ette nähtud siseriiklikus õiguses, mida kinnitab vähemalt viieaastane erialase töö kogemus kõrgharidusega võrreldaval tasemel ja mis on asjakohane töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud kutsealal või sektoris;

h) „kõrgharidust tõendav dokument”– diplom, tunnistus või muu kvalifikatsioonitõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab, et isik on edukalt läbinud keskharidusjärgse kõrgharidusprogrammi ehk sellise haridusasutuse pakutavad kursused, mida asutuse asukohariik tunnustab kõrgharidusasutusena. Käesoleva direktiivi kohaldamisel arvestatakse kõrgharidust tõendavat dokumenti tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat;

i) „töökogemus”– tegelik ja õiguspärane tegutsemine asjaomasel kutsealal;

j) „reguleeritud kutseala”– direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud reguleeritud kutseala.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil käesoleva direktiiviga sätestatud tingimustel.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes:

a)	kellel on lubatud liikmesriigis elada ajutise kaitse alusel või kes on viimati nimetatud alusel taotlenud elamisluba ning ootavad otsust oma staatuse kohta;

kes kasutavad nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) (15) kohast rahvusvahelist kaitset või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

c)	kes kasutavad kaitset vastavalt siseriiklikule õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt siseriiklikule õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või tavale ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

d)	kes taotlevad direktiivi 2005/71/EÜ tähenduses teadlasena liikmesriigis elamise luba, et tegeleda uurimisprojektiga;

kes on selliste liidu kodanike pereliikmed, kes on kasutanud või kasutavad ühenduses vaba liikumise õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (16);

f)	kellel on liikmesriigis direktiivi 2003/109/EÜ kohane EÜ pikaajalise elaniku staatus ja kes kasutavad oma õigust elada teises liikmesriigis, et osaleda majandustegevuses palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana;

g)	kes sisenevad liikmesriiki sellistest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste alusel, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringutega seotud füüsiliste isikute kategooriate riiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal;

h)	kes on lubatud liikmesriigi territooriumile hooajatöötajatena;

i)	kelle väljasaatmine on peatatud faktilistel või õiguslikel põhjustel;

j)	kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, (17) kui nad on lähetatud kõnealuse liikmesriigi territooriumile.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata ka mis tahes kodakondsusega kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete suhtes, kellel on ühenduse ja selle liikmesriikide ning nimetatud kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel liidu kodanikega võrdsed vaba liikumise õigused.

3. Käesolev direktiiv ei piira ühenduse ja/või selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahelisi mis tahes lepinguid, milles loetletakse käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvad kutsealad, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, ning kaitsta kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi.

4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust väljastada mis tahes töötamiseks elamislube, mis ei ole ELi sinine kaart. Sellised elamisload ei anna õigust elada muudes liikmesriikides, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.

Artikkel 4

Soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste õigusaktide soodsamate sätete kohaldamist:

a)	ühenduse õigus, sealhulgas kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühenduse või ühenduse ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel;

b)	kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta seoses järgmiste käesoleva direktiivi sätetega:

a)	artikli 5 lõige 3 artikli 18 kohaldamisel,

b)	artikkel 11, artikli 12 lõike 1 teine lause, artikli 12 lõige 2, artiklid 13, 14, 15 ja artikli 16 lõige 4.

II PEATÜKK

RIIKI LUBAMISE TINGIMUSED

Artikkel 5

Riiki lubamise kriteeriumid

1. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 1 kohaldamist, käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste alusel ELi sinist kaarti taotlev kolmanda riigi kodanik:

a)	esitab asjaomases liikmesriigis vähemalt ühe aasta kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks vastavalt siseriiklikule õigusele;

b)	esitab dokumendi, mis tõendab tema vastamist siseriiklikus õiguses kehtestatud tingimustele, mida liidu kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks vastavalt siseriiklikule õigusele täitma;

c)	esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mis on täpsustatud töölepingus või siduvas tööpakkumises vastavalt siseriiklikule õigusele;

esitab kehtiva reisidokumendi, nagu see on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses, viisataotluse või viisa, kui see on nõutav, ning samuti vajaduse korral tõendid kehtiva elamisloa või pikaajalise siseriikliku viisa kohta. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt elamisloa algse kehtivusaja jooksul;

esitab tõendid, mille kohaselt taotlejal on ravikindlustus või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt asjaomase liikmesriigi kodanike puhul kaetud riskid ning kehtib ajavahemikul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt;

f)	ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et taotleja teataks oma aadressi asjaomase liikmesriigi territooriumil.

3. Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi aasta brutopalk, mis tuleneb töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud kuu- või aastapalgast, olla väiksem asjakohasest palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt 1,5-kordse keskmise brutopalgani aastas.

4. Lõike 3 rakendamisel võivad liikmesriigid nõuda kõigi kohaldatavates õigusaktides, asjaomaste kõrget kvalifikatsiooni nõudvate tegevusvaldkondade kollektiivlepingutes või tavades sisalduvate tingimuste täitmist.

5. Erandina lõikest 3 ning töötamiseks kutsealadel, kus vajadus kolmandatest riikidest pärit töötajate järele on eriti suur ning mis kuuluvad ISCO peamistesse rühmadesse 1 ja 2, võib palgakünnis olla vähemalt 1,2-kordne iga-aastane keskmine brutopalk asjaomases liikmesriigis. Sellisel juhul edastab asjaomane liikmesriik igal aastal komisjonile nende kutsealade loetelu, mille suhtes on otsustatud erandit kohaldada.

6. Käesoleva artikli kohaldamine ei mõjuta asjaomastes kõrget kvalifikatsiooni nõudvates tegevusvaldkondades kohaldatavaid kollektiivlepinguid või tavasid.

Artikkel 6

Riiki lubatavate isikute arv

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta liikmesriikide õigust määrata kindlaks nende kolmandate riikide kodanike ülemmäär, kellel nad lubavad oma territooriumile siseneda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil.

III PEATÜKK

ELI SININE KAART, MENETLUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 7

ELi sinine kaart

1. ELi sinine kaart väljastatakse kolmanda riigi kodanikule, kes on esitanud taotluse selle saamiseks ja vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele ning kelle suhtes pädevad asutused on teinud positiivse otsuse vastavalt artiklile 8.

Asjaomane liikmesriik tagab kolmanda riigi kodanikule kõik võimalused nõutavate viisade hankimiseks.

2. Liikmesriigid kehtestavad ELi sinise kaardi standardse kehtivusaja, mille pikkus on ühest kuni nelja aastani. Kui tööleping kehtib vähem kui nimetatud kehtivusaeg, väljastatakse või pikendatakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kolm kuud.

3. ELi sinise kaardi väljastavad liikmesriigi pädevad asutused, kasutades selleks määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud ühtset vormi. Kooskõlas kõnealuse määruse lisa punkti a alapunktiga 7.5–9 märgib liikmesriik ELi sinisele kaardile tööturule juurdepääsu tingimused, nagu need on sätestatud käesoleva direktiivi artikli 12 lõikes 1. Elamisloal olevasse rubriiki „loa liik” märgib liikmesriik „ELi sinine kaart”.

4. ELi sinine kaart annab oma kehtivusaja jooksul selle kasutajale järgmised õigused:

a)	siseneda ja tagasi pöörduda ELi sinise kaardi väljastanud liikmesriigi territooriumile ning seal viibida;

b)	käesoleva direktiiviga tagatud õigused.

Artikkel 8

Keeldumise põhjused

1. Liikmesriigid lükkavad ELi sinise kaardi taotluse tagasi juhul, kui taotleja ei vasta artiklis 5 sätestatud tingimustele või kui esitatud dokumendid on omandatud pettusega, kui need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud.

2. Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist ning vastavalt artikli 12 lõigetele 1 ja 2 kahe esimese aasta jooksul ELi sinise kaardi kasutajana seaduslikult töötamise korral kaardi pikendamist või riiki lubamist kaaludes võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada siseriiklikku korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi.

Liikmesriigid võivad kontrollida, kas asjaomaseid vabu töökohti ei saa täita riigi või ühenduse tööjõuga või kolmandate riikide kodanikega, kes elavad seaduslikult selles liikmesriigis ning moodustavad juba osa selle tööturust ühenduse või siseriikliku õiguse alusel, või EÜ pikaajaliste elanikega, kes soovivad asuda elama kõnealusesse liikmesriiki kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil kooskõlas direktiivi 2003/109/EÜ III peatükiga.

3. ELi sinise kaardi taotlus võidakse tagasi lükata ka artiklis 6 esitatud põhjustel.

4. Liikmesriigid võivad ELi sinise kaardi taotluse tagasi lükata, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb kvalifitseeritud personali puudus päritoluriikides.

5. Liikmesriigid võivad ELi sinise kaardi taotluse tagasi lükata, kui tööandjat on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega trahvitud mitteametliku töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest.

Artikkel 9

ELi sinise kaardi tühistamine või selle pikendamisest keeldumine

1. Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel väljastatud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest järgmistel juhtudel:

a)	kui see on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud;

b)	kui ilmneb, et kõnealuse kaardi kasutaja ei vastanud või enam ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud riiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab riigis muul eesmärgil kui see, milleks kasutajal lubati sinna elama asuda;

c)	kui kõnealuse kaardi kasutaja ei pea kinni artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 13 sätestatud piirangutest.

2. Artikli 12 lõike 2 teise lõigu ja artikli 13 lõike 4 kohase teatamiskohustuse täitmata jätmist ei käsitata piisava põhjusena ELi sinise kaardi tühistamiseks või pikendamisest keeldumiseks, kui kaardi kasutaja tõendab, et teade ei jõudnud pädevate asutusteni kasutaja tahtest sõltumatul põhjusel.

3. Liikmesriik võib tühistada käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest järgmistel juhtudel:

a)	avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlustel;

juhul, kui ELi sinise kaardi kasutajal puudub piisav sissetulek, millega ta suudab iseennast ja vajaduse korral oma pereliikmeid ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita ülal pidada. Liikmesriigid hindavad kõnealuse sissetuleku laadi ja korrapärasust ning võivad seejuures võtta arvesse siseriiklike palkade ja pensionide miinimumtaset ja asjaomase isiku pereliikmete arvu. Sellist hindamist ei viida läbi artiklis 13 osutatud töötuse ajavahemikul;

c)	kui asjaomane isik ei ole teatanud oma aadressi;

d)	kui ELi sinise kaardi kasutaja esitab taotluse sotsiaalabi saamiseks, tingimusel et asjaomane liikmesriik on talle eelnevalt esitanud asjakohase kirjaliku teabe.

Artikkel 10

Riiki lubamise taotlemine

1. Liikmesriik määrab kindlaks, kas ELi sinise kaardi taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik ja/või tema tööandja.

2. Taotlust käsitletakse ja hinnatakse nii juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool liikmesriigi territooriumi, kuhu ta soovib siseneda, kui ka juhul, kui ta juba elab kehtiva elamisloa või pikaajalise siseriikliku viisa kasutajana asjaomase liikmesriigi territooriumil.

3. Kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole kehtivat elamisluba, kuid ta viibib seaduslikult liikmesriigi territooriumil, võib liikmesriik erandina lõikest 2 rahuldada esitatud taotluse kooskõlas oma siseriikliku õigusega.

4. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik ette näha, et taotluse saab esitada vaid väljastpoolt selle territooriumi, tingimusel et sellised piirangud, mis kehtivad kas kõigi kolmandate riikide kodanike või konkreetsesse kategooriasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes, on juba sätestatud käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 11

Menetluslikud tagatised

1. Liikmesriikide pädevad asutused võtavad vastu otsuse ELi sinise kaardi nõuetekohase taotluse kohta ning teatavad sellest kooskõlas asjaomase liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud teatamismenetlusega taotlejale kirjalikult võimalikult kiiresti ning hiljemalt 90 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast.

Asjaomase liikmesriigi siseriiklikus õiguses määratakse kindlaks esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul otsuse tegemata jätmisest tulenevad tagajärjed.

2. Kui taotlusega seoses esitatud teave või dokumendid on puudulikud, teatavad pädevad asutused taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada, ning annavad piisava tähtaja selle esitamiseks. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe või dokumendid. Kui täiendavat teavet või dokumente ei ole tähtaja jooksul esitatud, võib taotluse tagasi lükata.

3. Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus, millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste siseriiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlusele ning sellist otsust on kooskõlas siseriikliku õigusega võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus. Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

IV PEATÜKK

ÕIGUSED

Artikkel 12

Juurdepääs tööturule

1. Kahel esimesel asjaomases liikmesriigis seadusliku töötamise aastal on ELi sinise kaardi kasutajal lubatud teha üksnes sellist palgalist tööd, mis vastab artiklis 5 sätestatud riiki lubamise tingimustele. Nimetatud kahe aasta möödumisel võivad liikmesriigid tagada asjaomastele isikutele kodanikega võrdse kohtlemise seoses juurdepääsuga kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle.

2. Tööandja vahetamiseks kahel esimesel asjaomases liikmesriigis seadusliku töötamise aastal on ELi sinise kaardi kasutajal vaja elukohaliikmesriigi pädevate asutuste eelnevat kirjalikku luba, mis on antud vastavalt siseriiklikele menetlustele ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Riiki lubamise tingimuste täitmist mõjutavatest muudatustest teavitatakse eelnevalt või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, taotletakse nendeks luba.

Nimetatud kahe aasta möödumisel ja kui asjaomane liikmesriik ei kasuta lõikes 1 ette nähtud võrdse kohtlemise võimalust, teatab asjaomane isik vastavalt siseriiklikule menetlusele muudatustest, mis mõjutavad artiklis 5 sätestatud tingimusi, elukohaliikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Liikmesriigid võivad säilitada juurdepääsupiirangud teatud töökohtadele, eeldusel et ajaomased tööhõivealased tegevused hõlmavad juhuslikku avaliku võimu teostamist ja vastutust riigi üldiste huvide kaitsmise eest ning kui need tegevused on kehtiva siseriikliku või ühenduse õiguse kohaselt reserveeritud kodanikele.

4. Liikmesriigid võivad säilitada juurdepääsupiirangud teatud töökohtadele, juhul kui need tegevused on kehtiva siseriikliku või ühenduse õiguse kohaselt reserveeritud riigi kodanikele, liidu kodanikele või EMP kodanikele.

5. Käesolevas artiklis sätestatut kohaldatakse, ilma et see piiraks 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktide vastavates sätetes kirjeldatud ühenduse eelistamise põhimõtet, eelkõige seoses asjaomaste liikmesriikide kodanike õigustega tööturule juurdepääsu osas.

Artikkel 13

Ajutine töötus

1. Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kolm järjestikust kuud või kui kaardi kasutaja jääb töötuks rohkem kui üks kord ELi sinise kaardi kehtivusaja jooksul.

2. Lõikes 1 osutatud ajavahemikul on ELi sinise kaardi kasutajal lubatud otsida tööd ja asuda tööle vastavalt artiklis 12 sätestatud tingimusele.

3. Liikmesriigid lubavad ELi sinise kaardi kasutajal jääda oma territooriumile seni, kuni artikli 12 lõike 2 kohane vajalik luba on kas antud või andmata jäetud. Artikli 12 lõike 2 alusel saadud teave lõpetab automaatselt tööta oleku ajana arvestatava ajavahemiku.

4. ELi sinise kaardi kasutaja teatab töötuse ajavahemiku algusest elukohaliikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt asjakohastele siseriiklikele menetlustele.

Artikkel 14

Võrdne kohtlemine

1. ELi sinise kaardi kasutajat koheldakse võrdselt sinise kaardi väljastanud liikmesriigi kodanikega järgmistes valdkondades:

a)	töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

b)	ühinemisvabadus, õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsioonidega ja kutseühingutega ning olla nende liikmeks, sealhulgas selliste organisatsioonide pakutavad eelised, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevaid siseriiklikke sätteid;

c)	haridus ja kutseõpe;

d)	diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine asjaomaste siseriiklike menetluste kohaselt;

e)	siseriikliku õiguse sätted, mis reguleerivad sotsiaalkindlustusliike, mis on kindlaks määratud määrusega (EMÜ) nr 1408/71. Määruse (EÜ) nr 859/2003 lisas sisalduvaid erisätteid kohaldatakse sellele vastavalt;

f)	seoses vanadusega väljateenitud kohustuslike pensionidega seotud sissetuleku maksmine deebitorliikmesriigi või -riikide õigusaktidele vastavas ulatuses kolmandasse riiki kolimisel, ilma et see piiraks kehtivate kahepoolsete lepingute kohaldamist;

g)	juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sealhulgas elamispinna saamise menetlused, samuti tööhõiveametite pakutav teave ja nõustamisteenused;

h)	vaba juurdepääs kogu asjaomase liikmesriigi territooriumile, arvestades siseriiklikus õiguses kehtestatud piiranguid.

2. Võttes arvesse lõike 1 punkte c ja g, võivad asjaomased liikmesriigid piirata võrdset kohtlemist stipendiumide ja toimetulekutoetuste ning laenude või kesk-, kõrg- ja kutseharidusega seotud muude stipendiumide ja laenude osas ning elamispinna saamise menetluste osas.

Võttes arvesse lõike 1 punkti c

a)	kõrgharidusele ja keskharidusjärgsele haridusele juurdepääsu suhtes võidakse vastavalt siseriiklikule õigusele kohaldada erinõudeid;

b)	asjaomane liikmesriik võib piirduda võrdsel kohtlemisel nende juhtudega, kus ELi sinise kaardi kasutaja või tema pereliikme, kellele soodustusi taotletakse, alaline või tavaline elukoht asub selle territooriumil.

Lõike 1 punkt g ei piira lepinguvabadust vastavalt ühenduse ja siseriiklikule õigusele.

3. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust tühistada ELi sinine kaart või keelduda selle pikendamisest kooskõlas artikliga 9.

4. Kui ELi sinise kaardi kasutaja kolib kooskõlas artikliga 18 teise liikmesriiki ja positiivset otsust ELi sinise kaardi väljastamise kohta ei ole veel tehtud, võivad liikmesriigid piirata võrdset kohtlemist lõikes 1 loetletud valdkondades, välja arvatud punktid b ja d. Kui liikmesriigid lubavad taotluse esitajal sel ajavahemikul töötada, tagatakse teise liikmesriigi kodanikega võrdne kohtlemine kõigis lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 15

Pereliikmed

1. Pereliikmete suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/86/EÜ koos käesolevas artiklis sätestatud eranditega.

2. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 3 lõikest 1 ja artiklist 8 ei seata perekonna taasühinemise eeltingimuseks nõuet, mille kohaselt ELi sinise kaardi kasutajal peab olema põhjust eeldada, et ta saab alalise elamise õiguse, ega nõuet, et ta peab olema riigis elanud teatava minimaalse aja.

3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõike 1 viimasest lõigust ja artikli 7 lõikest 2 võib selles nimetatud integratsioonitingimusi ja -meetmeid kohaldada ainult pärast seda, kui asjaomasele isikule on antud luba perekonna taasühinemiseks.

4. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust antakse elamisload pereliikmetele juhul, kui perekonna taasühinemise tingimused on täidetud, hiljemalt kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

5. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 13 lõigetest 2 ja 3 on pereliikmete elamisloa kehtivusaeg võrdne ELi sinise kaardi kasutajale antud elamisloa kehtivusajaga, kui nende reisidokumentide kehtivusaeg seda võimaldab.

6. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 14 lõike 2 teisest lausest ei kohalda liikmesriigid ajalisi piiranguid tööturule juurdepääsu osas.

Käesolev lõige on kohaldatav alates 19. detsembri 2011.

7. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 15 lõikest 1 võib sõltumatu elamisloa saamiseks vajaliku viieaastase elamisperioodi arvutamiseks liita erinevates liikmesriikides elatud perioodid.

8. Juhul kui liikmesriigid kasutavad lõikes 7 sätestatud võimalust, kohaldatakse ELi sinise kaardi kasutaja erinevates liikmesriikides elatud perioodide liitmist käsitlevaid käesoleva direktiivi artikli 16 sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 16

EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmine ELi sinise kaardi kasutajale

1. Kohaldatakse direktiivi 2003/109/EÜ koos käesolevas artiklis sätestatud eranditega.

2. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõikest 1 võib ELi sinise kaardi kasutaja, kes on kasutanud käesoleva direktiivi artiklis 18 sätestatud võimalust, liita elamise kestust käsitleva nõude täitmiseks erinevates liikmesriikides elatud perioodid juhul, kui ta täidab järgmisi tingimusi:

a)	ta on viis aastat seaduslikult ja pidevalt elanud ühenduse territooriumil ELi sinise kaardi kasutajana ja

b)	enne pikaajalise elaniku EÜ elamisloa taotluse esitamist on ta kaks aastat elanud seaduslikult ja pidevalt ELi sinise kaardi kasutajana selle liikmesriigi territooriumil, kellele ta nimetatud taotluse esitab.

3. Selleks et välja arvestada ühenduses seaduslikult ja pidevalt elatud periood ning erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust ei katkesta ühenduse territooriumilt äraoleku aeg käesoleva artikli lõike 2 punktis a viidatud ajavahemikku, kui selle kestus ei ületa 12 järjestikust kuud ega kokku 18 kuud käesoleva artikli lõike 2 punktis a viidatud ajavahemiku jooksul. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui ELi sinise kaardi kasutaja ei ole kasutanud artiklis 18 sätestatud võimalust.

4. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c pikendavad liikmesriigid EÜ pikaajalisele elanikule, kes kasutab artikli 17 lõikes 2 nimetatud märkusega pikaajalist elamisluba, ja tema pereliikmetele, kellele on antud EÜ pikaajalise elaniku staatus, ühenduse territooriumilt lubatud äraoleku aega 24 järjestikuse kuuni.

5. Käesolevas artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ võib piirata juhtudega, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik on võimeline tõendama, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistusega või õpingutega oma päritoluriigis.

6. Artikli 14 lõike 1 punkti f ja artiklit 15 kohaldatakse artikli 17 lõikes 2 nimetatud märkusega pikaajalise elamisloa kasutajate suhtes vajaduse korral ka pärast seda, kui ELi sinise kaardi kasutaja on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse.

Artikkel 17

Pikaajaline elamisluba

1. ELi sinise kaardi kasutajale, kes vastab käesoleva direktiivi artiklis 16 sätestatud EÜ pikaajalise elaniku staatuse omandamise tingimustele, antakse elamisluba vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 1 lõike 2 punktile a.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elamisloa rubriiki „märkused” märgib liikmesriik „Endine ELi sinise kaardi kasutaja”.

V PEATÜKK

ELAMINE TEISTES LIIKMESRIIKIDES

Artikkel 18

Tingimused

1. Pärast 18 kuud seaduslikku elamist esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi kasutajana võivad asjaomane isik ja tema pereliikmed kolida kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga seotud eesmärkidel muusse liikmesriiki käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Niipea kui võimalik ja hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist esitab ELi sinise kaardi kasutaja ja/või tema tööandja selle liikmesriigi pädevale asutusele ELi sinise kaardi taotluse ning kõik dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab teise liikmesriigi suhtes artiklis 5 sätestatud tingimused. Teine liikmesriik võib vastavalt siseriiklikule õigusele otsustada mitte lubada taotlejal töötada, kuni tema pädev asutus on võtnud taotluse suhtes vastu positiivse otsuse.

3. Teise liikmesriigi pädevatele asutustele võib avalduse esitada ka ajal, mil ELi sinise kaardi kasutaja elab alles esimese liikmesriigi territooriumil.

4. Kooskõlas artiklis 11 sätestatud menetlusega vaatab teine liikmesriik taotluse läbi ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest, kas

a)	anda ELi sinine kaart ja lubada taotlejal elada oma territooriumil kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tõttu artiklites 7–14 sätestatud tingimustel, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud, või

keelduda ELi sinise kaardi andmisest ning kohustada kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud menetlustega, sealhulgas riigist väljasaatmise korraga, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi kasutaja ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. See kehtib ka siis, kui esimese liikmesriigi väljastatud ELi sinise kaardi kehtivusaeg on lõppenud või kaart on taotluse läbivaatamise ajal tühistatud. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 13.

5. Juhul, kui esimese liikmesriigi väljastatud ELi sinise kaardi kehtivusaeg menetluse ajal lõpeb, võivad liikmesriigid, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav, anda ajutise elamisloa või samaväärse loa, mis võimaldab taotlejal jätkuvalt viibida seaduslikult liikmesriigi territooriumil, kuni pädev asutus on taotluse üle otsustanud.

6. Taotlejalt ja/või tema tööandjalt võidakse nõuda ELi sinise kaardi kasutaja ja tema pereliikmete kulude katmist, mis tekkisid seoses tagasipöördumise ja tagasivõtmisega, sealhulgas vajaduse korral lõike 4 punkti b kohaste kulude hüvitamist, mis kaeti riiklikest vahenditest.

7. Käesoleva artikli kohaldamisel võivad liikmesriigid jätkuvalt kasutada artiklis 6 osutatud riiki lubatavate isikute ülemmäära.

8. Alates teisest korrast, kui ELi sinise kaardi kasutaja ja, kui see on asjakohane, tema pereliikmed kasutavad võimalust kolida käesoleva peatüki tingimuste kohaselt muudesse liikmesriikidesse, mõistetakse „esimese liikmesriigi” all liikmesriiki, millest asjaomane isik lahkub, ning „teise liikmesriigi” all liikmesriiki, kuhu elama asumist ta taotleb.

Artikkel 19

Pereliikmete elamine teises liikmesriigis

1. Kui ELi sinise kaardi kasutaja kolib vastavalt artiklile 18 teise liikmesriiki ning kui perekond oli esimeses liikmesriigis juba loodud, võivad nimetatud kaardi kasutaja pereliikmed temaga kaasa minna või ühineda.

2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist esitavad asjaomased pereliikmed või ELi sinise kaardi kasutaja asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele kooskõlas siseriikliku õigusega taotluse pereliikmele elamisloa saamiseks.

Juhul, kui esimese liikmesriigi antud elamisloa kehtivusaeg lõpeb menetluse ajal või see ei anna loa kasutajale enam õigust elada seaduslikult teise liikmesriigi territooriumil, lubavad liikmesriigid isikul jääda oma territooriumile, väljastades vajaduse korral riikliku ajutise elamisloa või samaväärse loa, mis võimaldab taotlejal jätkuvalt viibida seaduslikult liikmesriigi territooriumil koos ELi sinise kaardi kasutajaga, kuni teise liikmesriigi pädev asutus on taotluse üle otsustanud.

3. Teine liikmesriik võib nõuda, et asjaomased pereliikmed esitaksid koos elamisloa taotlusega järgmised dokumendid:

a)	esimese liikmesriigi antud elamisluba ja kehtiv reisidokument või nende kinnitatud koopiad ning viisa, kui see on nõutav;

b)	tõendid, et nad elasid esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi kasutaja pereliikmetena;

c)	tõendid, et neil on ravikindlustus, mis katab kõiki riske teises liikmesriigis, või tõendid, et sinise kaardi kasutajal on selline kindlustus nende jaoks.

4. Teine liikmesriik võib ELi sinise kaardi kasutajalt nõuda tõendit, et kasutajal on:

a)	samas piirkonnas elava sarnase perekonna jaoks normaalseks peetav majutus, mis vastab asjaomase liikmesriigi üldistele tervishoiu- ja ohutusnormidele;

stabiilne ja korrapärane sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabita ülal pidada. Liikmesriigid hindavad kõnealuse sissetuleku laadi ja korrapärasust ning võivad seejuures võtta arvesse siseriiklike palkade ja pensionide miinimumtaset ja pereliikmete arvu.

5. Artiklis 15 sätestatud erandeid kohaldatakse jätkuvalt mutatis mutandis.

6. Kui perekonda ei ole loodud esimeses liikmesriigis, kohaldatakse artiklit 15.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Rakendusmeetmed

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 6, artikli 8 lõikega 2 ja artikli 18 lõikega 6 seotud seadusandlike ja haldusõiguslike meetmete võtmisest.

Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 8 lõike 4 sätteid, teavitavad komisjoni ja ülejäänud liikmesriike oma asjakohaselt põhjendatud otsusest, milles on nimetatud asjakohased riigid ja valdkonnad.

2. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 19. juunil 2013 esitavad liikmesriigid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 862/2007 komisjonile statistika nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, ning võimaluse korral andmed nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle ELi sinist kaarti on pikendatud või kelle kaart on tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja võimaluse korral tegevusala. Samuti edastatakse statistilised andmed riiki lubatud pereliikmete kohta, välja arvatud nende tegevusala käsitlev teave. Lisaks märgitakse esitatavas teabes võimaluse korral ära artiklite 18, 19 ja 20 kohaselt riiki lubatud ELi sinise kaardi kasutajate ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

3. Artikli 5 lõike 3 ja vajaduse korral artikli 5 lõike 5 rakendamiseks viidatakse komisjoni (Eurostati) andmetele ja vajaduse korral siseriiklikele andmetele.

Artikkel 21

Aruanded

Iga kolme aasta järel ja esimest korda mitte hiljem kui 19. juunil 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides, eelkõige artikli 3 lõike 4 ning artiklite 5 ja 18 mõju hindamise kohta, ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekud.

Komisjon hindab eelkõige artiklis 5 määratletud palgakünnise ja kõnealuses artiklis ette nähtud erandite asjakohasust, võttes muu hulgas arvesse liikmesriikide majandusliku, valdkondliku ja geograafilise olukorra mitmekesisust.

Artikkel 22

Kontaktpunktid

1. Liikmesriigid nimetavad kontaktpunktid, kes vastutavad artiklites 16, 18 ja 20 osutatud teabe vastuvõtmise ja edastamise eest.

2. Liikmesriigid teevad asjakohast koostööd lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide vahetamisel.

Artikkel 23

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. juunil 2011. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 25

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1) 20. novembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 9. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) 18. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

(5) ELT L 289, 3.11.2005, lk 15.

(6) EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

(7) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(8) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(9) ELT L 124, 20.5.2003, lk 1.

(10) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(11) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.

(12) ELT L 251, 3.10.2003, lk 12.

(13) ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.

(14) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(15) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.

(16) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(17) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

18.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 155/30

NÕUKOGU OTSUS,

25. mai 2009,

kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas

(kodifitseeritud versioon)

(2009/470/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (2) on korduvalt (3) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)	Asutamislepingu I lisas olev loetelu sisaldab elusloomi ja loomseid saadusi. Loomakasvatus ja loomsete saaduste turuleviimine kujutab endast ühte sissetulekuallikat suurele osale põllumajandusega tegelevast elanikkonnast.

(3)	Kõnealuse sektori ratsionaalset arengut ja tootlikkuse paranemist võib saavutada veterinaarmeetmete algatamisega, mille eesmärk on kaitsta ja parandada inimeste ja loomade tervist ühenduses.

(4)	Kõnealuse eesmärgi saavutamine nõuab paratamatult ühenduse abi eraldamist meetmeteks, mida on võetud või mida kavatsetakse võtta.

(5)	Ühendus peaks rahaliselt toetama mis tahes tõsise nakkushaiguspuhangu võimalikult kiiret likvideerimist.

(6)	Asjakohaste tõrjeabinõudega on vaja ennetada ja vähendada inimeste tervist ohustavate zoonooside ilmnemist.

(7)

Seoses nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (4) vastuvõtmisega saaks ühenduse rahalist toetust anda ka liikmesriikide võetavate likvideerimismeetmete puhul vesiviljelusloomade ühenduse tõrjemeetmete rakendusalasse kuuluvate muude haiguste vastu võitlemiseks.

(8)	Ühenduse rahalise toetuse andmist vesiviljelusloomade haiguste tõrjeks tuleks kontrollida direktiivis 2006/88/EÜ kehtestatud tõrjetingimuste täitmise seisukohast kooskõlas kehtiva korraga, mida kohaldatakse maismaaloomade teatavate haiguste kontrolli ja tõrje puhul.

(9)	Siseturu toimimine eeldab tõrjestrateegia juhtimissüsteemi ühtlustamist kolmandatest riikidest tulevatele toodetele. Tundub asjakohane nimetatud strateegia rakendamise hõlbustamiseks pakkuda ühenduse rahalist toetust selle strateegia algatamiseks ja arendamiseks.

(10)

Inimeste tervise kaitse, loomade tervise kaitse ja loomakaitse oluliste nõuete ühtlustamine eeldab ühenduse kontakt- ja referentlaborite määramist ning tehniliste ja teaduslike meetmete võtmist. Tundub asjakohane näha ette ühenduse rahaline toetus. Eriti loomakaitse valdkonnas on soovitatav luua andmebaas, et koguda, säilitada ja levitada vajalikku teavet.

(11)

Teabe kogumise alased tegevused on vajalikud loomatervist ja toiduohutust käsitlevate õigusaktide paremaks koostamiseks ja rakendamiseks. Lisaks sellele on tungiv vajadus levitada kogu ühenduses võimalikult laialdaselt teavet loomatervist ja toiduohutust käsitlevate õigusaktide kohta. Seepärast on soovitatav hõlmata loomatervise ja loomse päritoluga toodete toiduohutuse loomakaitsega seotud teabepoliitika rahastamisel.

(12)

Ühenduse meetmetes teatavate loomahaiguste likvideerimiseks on juba ette nähtud rahaline abi ühenduselt. Asjakohaseid sätteid on vastu võetud nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiviga 77/391/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse meetmed brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimiseks kariloomadel), (5) nõukogu 14. juuni 1982. aasta direktiiviga 82/400/EMÜ (millega muudetakse direktiivi 77/391/EMÜ ja kehtestatakse ühenduse täiendav meede veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi tõrjeks), (6) nõukogu 11. novembri 1980. aasta otsusega 80/1096/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse finantsmeetmed sigade klassikalise katku likvideerimiseks) (7) ning nõukogu 24. juuli 1989. aasta otsusega 89/455/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse meetmed, et käivitada marutauditõrje pilootprojektid, pidades silmas selle haiguse likvideerimist ja profülaktikat) (8). On soovitatav, et ühenduse rahalisi toetusi, mis on mõeldud eespool osutatud haiguste likvideerimiseks, reguleeritaks jätkuvalt sellega seotud otsusega.

(13)

Tuleks sätestada ühenduse rahaline meede teatavate loomahaiguste likvideerimiseks, kontrollimiseks ja seireks. Kõik ühenduse finantsmeetmed loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, kontrollimiseks ja seireks, mis hõlmavad kohustuslikke kulusid ühenduse eelarvest, tuleks koondada ühtse peatüki alla.

(14)	Arvestades käesoleva otsuse alusel rahastatavate kulutuste laadi, on asjakohane, kui kõnealuseid kulutusi haldab vahetult komisjon.

(15)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

SISU JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Käesolevas otsuses sätestatakse kord, mis reguleerib ühenduse rahalist toetust järgmise suhtes:

—	veterinaariaalased erimeetmed;

—	inspekteerimisabinõud veterinaaria valdkonnas;

—	loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire programmid.

Käesolev otsus ei mõjuta teatavate liikmesriikide õigust saada rohkem kui 50protsendilist ühenduse rahalist toetust, mis on ette nähtud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (10).

II PEATÜKK

VETERINAARIAALASED ERIMEETMED

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 2

Veterinaariaalased erimeetmed hõlmavad:

—	erakorralisi meetmeid;

—	suu- ja sõrataudivastast võitlust;

—	loomatervise, loomade heaolu ja toiduohutuse alast teabepoliitikat;

—	tehnilisi ja teaduslikke meetmeid;

—	toetust siseriiklikele kavadele teatud haiguste likvideerimiseks.

2. JAGU

Erakorralised meetmed

Artikkel 3

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmistest haigustest ühe ilmnemise korral liikmesriigi territooriumil:

—	veiste katk;

—	lammaste ja kitsede katk;

—	sigade vesikulaarhaigus;

—	lammaste katarraalne palavik;

—	Tescheni haigus;

—	lammaste rõuged või kitsede rõuged;

—	rifti oru palavik;

—	nodulaarne dermatiit;

—	hobuste aafrika katk;

—	vesikulaarne stomatiit;

—	viiruslik hobuste venetsueela entsefalomüeliit;

—	hirvede hemorraagia;

—	sigade klassikaline katk;

—	sigade aafrika katk;

—	veiste nakkav pleuropneumoonia;

—	kalade episootiline vereloomenekroos (EHN);

—	kalade episootiline haavandiline sündroom (mükootiline granulomatoos) (EUS);

—	Bonamia exitiosa nakkus;

—	Perkinsus marinus’e nakkus;

—	Microcytos mackini nakkus;

—	vähkide Taura sündroom;

—	vähkide Yellowhead’i haigus.

2. Asjaomane liikmesriik saab ühenduse rahalist toetust haiguse likvideerimiseks, tingimusel et viivitamata rakendatavad meetmed hõlmavad vähemalt põllumajandusettevõtte isoleerimist alates kahtluse hetkest ja pärast haiguse ametlikku kinnitamist:

—	haigusele vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvate haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlusega loomade tapmist ja hävitamist;

—	saastunud sööda ja saastunud seadmete hävitamist, kui saastunud seadmeid ei saa desinfitseerida vastavalt kolmandale taandele;

—	põllumajandusettevõtte ja põllumajandusettevõttes asuvate seadmete puhastamist, desinsekteerimist ja desinfitseerimist;

—	ohustatud tsoonide kehtestamist;

—	nakkuse levimise ohu vältimiseks sobivate meetmete kehtestamist;

—	pärast tapmist ja enne põllumajandusettevõtte kariloomadega taasasustamist järgitava ooteaja kehtestamist;

—	kiiret ja piisavat hüvitust karjakasvatajatele.

3. Samuti kvalifitseerub asjaomane liikmesriik ühenduse rahalise abi saamiseks, kui kaks või rohkem liikmesriiki teevad ühe lõikes 1 loetletud haiguse puhkemise korral tihedat koostööd epideemia tõrjeks, eriti tehes epidemioloogilist uuringut ja rakendades haigusjärelevalve meetmeid. Ilma et see piiraks asjaomaste turgude ühise korralduse alusel sätestatud meetmete kohaldamist, otsustatakse ühenduse rahaline abi artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

4. Asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mida on rakendatud kooskõlas teatavakstegemist ja likvideerimist käsitlevate ühenduse õigusaktidega, ning nende tulemustest. Olukorraga tutvutakse võimalikult kiiresti artikli 40 lõikes 1 osutatud komitees, edaspidi „komitee”. Ilma et see piiraks asjaomase ühise turukorralduse kontekstis sätestatud meetmete kohaldamist, otsustatakse ühenduse konkreetne rahaline toetus artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

5. Kui ühenduses valitsevat olukorda silmas pidades osutub vajalikuks jätkata lõikes 2 ja artiklis 4 sätestatud meetmete kohaldamist, võib artikli 40 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta uue otsuse, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust, mis võib ületada lõike 6 esimeses taandes sätestatud 50 % määra. Nimetatud otsuse vastuvõtmisel võib ette näha mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, et tagada tegevuse edukus, ja eriti muid meetmeid, mida ei ole ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2.

6. Ilma et see piiraks turutoetusmeetmete võtmist ühise turukorralduse osana, moodustab ühenduse rahaline toetus, jagatuna vajaduse korral mitmeks osaks:

—

50 % kulutustest, mis liikmesriik on kandnud seoses hüvituse maksmisega omanikele loomade tapmise, hävitamise ja vajaduse korral nende loomade saaduste hävitamise ning põllumajandusettevõtete ja seadmete puhastamise, desinsekteerimise ja desinfitseerimise tõttu ning lõike 2 teises taandes osutatud saastunud sööda ja seadmete hävitamisega seoses;

—	100 % vaktsiini tarnimise kulutustest ja 50 % vaktsineerimisel tekkinud kulutustest, kui vaktsineerimine on otsustatud kooskõlas lõikega 5.

Artikkel 4

1. Käesolevat artiklit ning artikli 3 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse linnugripi esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

2. Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust linnugripi tõrjeks, kui nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivis 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta) (11) sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid on täielikult ja tõhusalt rakendatud kooskõlas ühenduse asjakohaste õigusaktidega ning haigusele vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvate haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlusega loomade surmamise korral on karjaomanikud saanud kiiresti ja piisavat hüvitist.

3. Jagatuna vajaduse korral mitmeks osaks moodustab ühenduse rahaline toetus

—	50 % liikmesriikide kuludest, mis on tehtud karjaomanike kulude hüvitamiseks kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude surmamise ning munade hävitamise korral;

—	50 % liikmesriikide kuludest, mis on tehtud seoses loomade hävitamise, loomsete saaduste hävitamise, majandite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sööda hävitamise ja saastunud seadmete hävitamisega (juhul, kui seadmeid ei ole võimalik desinfitseerida);

—	100 % vaktsiini tarnimise kuludest ja 50 % vaktsineerimisega seotud kuludest, kui erakorraline vaktsineerimine otsustatakse teha vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artiklile 54.

Artikkel 5

Liikmesriigid võivad vastavalt nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (12) artiklile 17 koostatud rakenduskavade raames eraldada vahendeid käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 nimetatud vesiviljelusloomade eksootiliste haiguste likvideerimiseks vastavalt käesoleva otsuse artikli 3 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud korrale tingimusel, et on võetud direktiivi 2006/88/EÜ V peatüki 3. jaos sätestatud miinimumtõrje- ja -likvideerimismeetmed.

Artikkel 6

1. Artiklit 3 kohaldatakse, kui tulenevalt artikli 3 lõikes 1 nimetatud haigustest on tegu ühenduse jaoks tõsiste terviseohtude kontrolliga, seda ka siis, kui territooriumi suhtes, kus haigus esineb, kohaldatakse artiklile 27 vastavat tõrjeprogrammi.

2. Artiklit 3 kohaldatakse Newcastle’i haiguse esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

Kui komisjon ei võta vastu otsust artikli 40 lõikes 2 osutatud korras, mis annab teatavatel tingimustel ning piiratud ajaks ja piiratud alal õiguse kasutada vaktsineerimist, ei anta ühenduse rahalist toetust vaktsiini tarnimiseks või vaktsineerimiseks.

3. Artikli 3 sätteid, välja arvatud lõike 2 neljas taane ja lõike 6 teine taane, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta) (13) loetletud zoonoosi ilmnemise korral, kui see ohustab otseselt inimeste tervist. Kõnealune tingimus on täidetud, kui võetakse vastu käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 4 sätestatud otsus.

Artikkel 7

1. Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras lisab komisjon liikmesriigi taotlusel artikli 3 lõike 1 loetelusse eksootilise haiguse, mille teatavakstegemine on kohustuslik ja mis võib tõenäoliselt ohustada ühendust.

2. Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras võib artikli 3 lõike 1 loetelu olukorra muutumist arvestades täiendada selliselt, et see hõlmaks haigusi, millest tuleb teatada kooskõlas nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiviga 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta), (14) ja vesiviljelusloomadele kanduvaid haigusi. Loetelu võib muuta või lühendada, et võtta arvesse edusamme, mis on tehtud ühenduse tasandil otsustatud meetmetega teatavate haiguste tõrjeks.

3. Artikli 3 lõiget 2 võib artikli 40 lõikes 2 osutatud korras täiendada või muuta, eelkõige selleks, et võtta arvesse artikli 3 lõike 1 loetelusse lisatud uusi haigusi või saadud kogemusi või ühenduse vastu võetud, haiguste tõrjet käsitlevaid sätteid.

Artikkel 8

1. Kui liikmesriiki ohustab otseselt ühe artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 6 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 1 või I lisas osutatud haiguse esinemine või areng kolmanda riigi või liikmesriigi territooriumil, teatab liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mida ta kavatseb enda kaitseks vastu võtta.

2. Olukorraga tutvutakse võimalikult kiiresti komitees. Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras võib vastu võtta olukorrale vastavaid meetmeid, sealhulgas eriti vaktsineerimise puhvertsooni kehtestamine, ning anda ühenduse rahalist toetust meetmetele, mida peetakse tegevuse edukuseks eriti vajalikuks.

3. Lõikes 2 osutatud otsusega sätestatakse toetuse saamise tingimustele vastavad kulutused ja ühenduse rahalise toetuse tase.

Artikkel 9

1. Ühendus võib liikmesriigi taotlusel otsustada, et liikmesriigid peaksid sisse seadma biopreparaatide varud, mis on mõeldud käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 6 lõikes 1 (vaktsiinid, standarditud viiruse serotüübid, diagnostilised seerumid) ja artikli 14 lõikes 1 osutatud haiguste tõrjeks, ilma et see piiraks nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/85/EÜ (ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks) (15) artikli 69 lõikes 1 sätestatud otsuse kohaldamist.

2. Lõikes 1 osutatud meede ja selle rakenduseeskirjad, eriti need, mis käsitlevad selliste varude valikut, tootmist, ladustamist, transporti ja kasutamist, ning ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

1. Kui ühe artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 6 lõikes 1, artikli 7 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 osutatud haiguse esinemine või areng kolmandas riigis võib kujutada ohtu ühendusele, võib ühendus toetada nimetatud haiguse tõrje meetmeid, tarnides selleks vaktsiini või finantseerides vaktsiini hankimist.

2. Lõikes 1 osutatud meede, selle rakenduseeskirjad, selle suhtes kehtivad tingimused ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 11

1. Komisjon teeb koostöös pädevate riigiasutustega kohapealset kontrolli, tagamaks veterinaaria seisukohast, et võetud meetmeid on rakendatud.

2. Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud lõikes 1 nimetatud kontrolli hõlbustamiseks, ning eriti tagavad ekspertidele juurdepääsu kogu teabele ja kõikidele dokumentidele, mis on vajalikud hindamaks meetmete elluviimist.

3. Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras võetakse vastu käesoleva artikli kohaldamise üldeeskirjad, eriti need, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud kontrollimise sagedust ja meetodeid, veterinaarekspertide määramist ja korda, mida eksperdid peavad järgima oma aruannet koostades.

Artikkel 12

Käesolevas jaos osutatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

Artikkel 13

Ühenduse rahalist toetust ei anta, kui meetme kogusumma on vähem kui 10 000 eurot.

3. JAGU

Suu- ja sõrataudivastane võitlus

Artikkel 14

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse suu- ja sõrataudi esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

2. Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust suu- ja sõrataudi likvideerimiseks, tingimusel et artikli 3 lõikes 2 sätestatud meetmeid ja nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ asjakohaseid sätteid kohaldatakse viivitamata.

3. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 4.

4. Ilma et see piiraks turu toetamiseks turu ühiskorralduse kontekstis võetavaid meetmeid, võrdub käesoleva otsuse alusel eraldatav rahaline toetus 60 protsendiga kulutustest, mis on liikmesriigile tekkinud seoses

omanikele järgmise hüvitamisega:

i)	loomade tapmine ja hävitamine;

ii)	piima hävitamine;

iii)	põllumajandusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine;

iv)	saastunud sööda ja saastunud seadmete hävitamine, kui saastunud seadmeid ei ole võimalik desinfitseerida;

v)	kooskõlas direktiivi 2003/85/EÜ artikli 50 lõikega 3 kahju, mis on erakorralise vaktsineerimise taaskehtestamise tulemusel talunikele tekkinud karja ja karjamaal nuumatud loomade turustamise suhtes kehtestatud piirangute tõttu;

b)	vajaduse korral loomakorjuste transport töötlemisettevõtetesse;

c)	mis tahes muud meetmed, mis on hädavajalikud haiguspuhangu likvideerimiseks.

Komisjon määrab artikli 40 lõikes 2 osutatud korras teiste käesoleva lõike punktis c osutatud meetmete laadi, mis vastavad ühenduse sama rahalise toetuse saamise tingimustele, ning juhud, mille korral kohaldatakse käesoleva lõike punkti a alapunkti v.

5. Olukord vaadatakse komitees esimest korda läbi hiljemalt 45 päeva pärast suu- ja sõrataudi esimese puhangu ametlikku kinnitamist ja edaspidi vastavalt sündmuste käigule. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii veterinaariaalast olukorda kui ka hinnangut juba kantud või tehtud kulutuste kohta. Läbivaatamise järel võib artikli 40 lõikes 3 osutatud korras vastu võtta uue otsuse ühenduse rahalise toetuse kohta, mis võib olla suurem kui lõikes 4 sätestatud 60 %. Kõnealuses otsuses sätestatakse toetuse saamise tingimustele vastavad kulutused ja ühenduse rahalise toetuse tase. Lisaks võib selle otsuse vastuvõtmisel sätestada mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, et tagada tegevuse edukus, ja eriti meetmeid, mida ei ole mainitud käesoleva artikli lõikes 2.

Artikkel 15

Ühenduse rahalist toetust võib anda igale meetmele, mille ühendus on otsustanud võtta suu- ja sõrataudivastases võitluses väljaspool ühendust, eriti artiklite 8 ja 10 kohaselt võetud meetmetele.

Artikkel 16

Artiklis 15 osutatud meetmed ja meetmete rakenduseeskirjad, nende kohta kehtivad tingimused ning ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 17

Nõukogu 11. detsembri 1991. aasta otsusega 91/666/EMÜ (millega luuakse suu- ja sõrataudi vaktsiinide ühenduse varud) (16) asutatud ühenduse suu- ja sõrataudivastaste vaktsiinide reservi jaoks võib anda ühenduse abi.

Ühenduse osaluse tase ja tingimused, mis sellise osaluse suhtes võivad kehtida, määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 18

Artiklites 15, 16 ja 17 nimetatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

Kui tõsise suu- ja sõrataudi puhangu tõttu oleks käesoleva jao sätete alusel vaja teha kulutusi, mis ületavad kooskõlas esimese lõiguga kindlaks määratud eraldisi, võtab komisjon oma volituste piires vajalikud meetmed või esitab eelarvepädevale institutsioonile vajalikud ettepanekud, et tagada artikliga 14 seotud rahaliste kohustuste täitmine.

4. JAGU

Loomatervise, loomade heaolu ja toiduohutuse alane teabepoliitika

Artikkel 19

Ühendus annab rahalist toetust loomatervise, loomade heaolu ja loomse päritoluga toodete toiduohutuse valdkonnas teabepoliitika sisseseadmiseks, mis hõlmab

teabevahendite sisseseadmist ja arendamist, sealhulgas sobivat andmebaasi

i)	kogu loomatervist, loomade heaolu ja loomse päritoluga toodete toiduohutust käsitlevate ühenduse õigusaktidega seotud teabe kogumiseks ja säilitamiseks;

ii)	alapunktis i osutatud teabe levitamiseks pädevatele asutustele, tootjatele ja tarbijatele, võttes vajaduse korral arvesse liideseid siseriiklike andmebaasidega;

b)	loomade heaolu käsitlevate õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks vajalike uuringute tegemist.

Artikkel 20

Artiklis 19 osutatud meetmed, nende rakenduseeskirjad ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 21

Käesolevas jaos piiritletud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

5. JAGU

Tehnilised ja teaduslikud meetmed

Artikkel 22

Ühendus võib võtta või aidata liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide täiendamiseks ja veterinaariaalase hariduse või koolituse arendamiseks.

Artikkel 23

Artiklis 22 osutatud meetmed, nende rakenduseeskirjad ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 24

Käesolevas jaos sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

III PEATÜKK

Loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire programmid

Artikkel 25

Ilma et see piiraks artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamist, määratakse ühenduse rahaline osalus veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimisel kindlaks direktiiviga 77/391/EMÜ ja direktiiviga 82/400/EMÜ.

Artikkel 26

1. Ühenduse rahaline toetus sigade klassikalise katku likvideerimiseks määratakse kindlaks otsusega 80/1096/EMÜ.

2. Ühenduse rahaline toetus lammaste brutselloosi likvideerimiseks määratakse kindlaks nõukogu 21. mai 1990. aasta otsusega 90/242/EMÜ (lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise kohta) (17).

Artikkel 27

1. I lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside riiklike likvideerimise, tõrje ja seire programmide (edaspidi „programmid”) rahastamisel liikmesriikide kantud kulude hüvitamiseks kehtestatakse ühenduse finantsmeede.

I lisas esitatud loetelu võib muuta artikli 40 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige uute loomahaiguste osas, mis kujutavad riski loomatervisele ja kaudselt inimeste tervisele, või uusi epidemioloogilisi ja teaduslikke tõendeid arvesse võttes.

2. Hiljemalt iga aasta 30. aprilliks esitavad liikmesriigid komisjonile ühe- või mitmeaastased programmid, mis algavad järgmisel aastal ja millele nad soovivad saada ühenduse rahalist toetust.

Pärast 30. aprilli esitatud programmidele järgmisel aastal toetust ei anta.

Liikmesriikide esitatud programmid sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	haiguse epidemioloogilise olukorra kirjeldus enne programmi alguskuupäeva;

b)	nende geograafiliste ja halduspiirkondade kirjeldus ja piiritlemine, kus programmi kohaldatakse;

c)	programmi tõenäoline kestus, kohaldatavad meetmed ja programmi lõppkuupäevaks oodatav tulemus;

d)	programmi hinnanguline maksumus ja eeldatava kasu analüüs.

Üksikasjalikud kriteeriumid, sealhulgas rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavad kriteeriumid, võetakse vastu artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Liikmesriikide esitatud mitmeaastastes programmides esitatakse käesolevas lõikes osutatud kriteeriumide kohaselt nõutav teave eraldi iga programmi aasta kohta.

3. Komisjon võib liikmesriigil paluda kas esitada mitmeaastase programmi või vajaduse korral pikendada esitatud üheaastase programmi kestust, kui mitmeaastane programmitöö on vajalik selleks, et tagada konkreetse haiguse tõhusam ja tulemuslikum likvideerimine, tõrje ja seire, eelkõige juhtudel, kui see on vajalik loomatervisele ja kaudselt inimeste tervisele tuleneva potentsiaalse ohu tõttu.

Komisjon võib koostöös asjaomaste liikmesriikidega koordineerida rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavaid piirkondlikke programme.

4. Komisjon kaalub liikmesriikide esitatud programme nii veterinaarsest kui ka rahalisest küljest.

Liikmesriigid edastavad komisjonile asjakohase lisateabe, mida viimane nõuab programmi hindamiseks.

Kogu programme käsitleva teabe kogumise periood lõpeb iga aasta 15. septembril.

5. Hiljemalt iga aasta 30. novembriks kiidetakse artikli 40 lõikes 3 osutatud korras heaks

a)	programmid, mida on vajaduse korral muudetud, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikega 4 ette nähtud hinnangut;

b)	ühenduse rahalise toetuse tase;

c)	ühenduse rahalise toetuse ülempiir;

d)	kõik tingimused, millest ühenduse rahaline toetus võib sõltuda.

Programmid kiidetakse heaks kuni kuueks aastaks.

6. Muudatused programmides tuleb heaks kiita artikli 40 lõikes 3 osutatud korras.

7. Iga heakskiidetud programmi kohta esitavad liikmesriigid komisjonile järgmised aruanded:

a)	tehnilised vahearuanded ja finantsvahearuanded;

b)	hiljemalt iga aasta 30. aprilliks iga-aastane tehniline aruanne, mis sisaldab hinnangut saavutatud tulemuste kohta ning eelneva aasta kulude üksikasjalikku arvestust.

8. Maksetaotlused konkreetse programmi raames eelmisel aastal liikmesriikide kantud kulutuste kohta esitatakse komisjonile hiljemalt 30. aprilliks.

Maksetaotluste esitamise hilinemise korral vähendatakse kõnealuse aasta ühenduse rahalist toetust 25 % võrra 1. juunil, 50 % võrra 1. augustil, 75 % võrra 1. septembril ja 100 % võrra 1. oktoobril.

Hiljemalt iga aasta 30. oktoobriks otsustab komisjon ühenduse makse suuruse, arvestades lõike 7 kohaselt liikmesriigi esitatud tehnilisi ja finantsaruandeid.

9. Komisjoni eksperdid võivad koostöös pädeva asutusega teha kohapealset kontrolli, kui see on vajalik käesoleva otsuse ühetaolise kohaldamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (18) artikliga 45.

Kontrolli tegemisel võib komisjoni eksperte abistada ekspertide grupp, kes on moodustatud artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

10. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 40 lõikes 2 sätestatud korras.

11. Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklile 17 koostatud rakenduskavade raames eraldada vahendeid käesoleva otsuse I lisas osutatud akvakultuurloomadel esinevate taudide likvideerimiseks.

Vahendid eraldatakse käesolevas artiklis sätestatud korras järgmiste kohandustega:

a)	toetuse määr vastab määruses (EÜ) nr 1198/2006 sätestatud määrale;

b)	ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 8.

Likvideerimine toimub kooskõlas direktiivi 2006/88/EÜ artikli 38 lõikega 1 või likvideerimisprogrammi alusel.

Artikkel 28

1. Olenemata artiklitest 25, 26 ja 27, määrab komisjon kõnealustes artiklites osutatud haigustega seotud programmide korral ühenduse rahalise osaluse tasemeks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras 50 % kulutustest, mis on liikmesriigile tekkinud seoses hüvituse maksmisega omanikele asjaomase haiguse tõttu tapetud kariloomade eest.

2. Liikmesriigi taotlusel vaatab komisjon komitees uuesti läbi olukorra haiguste suhtes, mida reguleerivad artiklid 25, 26 ja 27. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii veterinaariaalast olukorda kui ka hinnangut juba kantud või kantavate kulutuste kohta. Pärast kõnealust läbivaatamist võetakse artikli 40 lõikes 3 osutatud korras vastu uus otsus ühenduse rahalise toetuse kohta, mis võib ületada 50 % kulutustest, mis on liikmesriikidele tekkinud seoses hüvituse maksmisega omanikele asjaomase haiguse tõttu tapetud loomade eest.

Kõnealuse otsuse vastuvõtmisel võib ette näha mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma tegevuse edukuse tagamiseks.

Artikkel 29

Ühenduse eelarvelisi kulukohustusi programmide kaasrahastamiseks täidetakse kord aastas. Mitmeaastaste programmide kulukohustused võetakse vastu vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (19) artikli 76 lõikele 3. Mitmeaastaste programmide esimene kulukohustus täidetakse pärast programmi heakskiitmist. Kõik järgmised kohustused täidab komisjon käesoleva otsuse artikli 27 lõikes 5 osutatud toetuse andmise otsuse alusel.

IV PEATÜKK

VETERINAARINSPEKTSIOON

1. JAGU

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 30

Ühendus toetab veterinaarinspektsiooni tõhususe parandamist,

—	andes rahalist abi kontakt- ja referentlaborite jaoks;

—	andes rahalist toetust zoonoosi ennetamise eesmärgil tehtavaks kontrolliks;

—	andes rahalist toetust seoses siseturu toimimisega kontrollistrateegia rakendamiseks.

2. JAGU

Kontakt- ja referentlaborid

Artikkel 31

1. Iga ühenduse veterinaariaalaste õigusaktidega kooskõlas määratud ja neis õigusaktides sätestatud kohustusi ja nõudeid täitev kontakt- või referentlabor võib saada ühenduse abi.

2. Korraldused lõikes 1 osutatud abi andmiseks, abi suhtes kehtivad tingimused ning abi summa määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

3. Käesolevas jaos sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

3. JAGU

Tõrjestrateegia

Artikkel 32

1. Iga liikmesriik koostab veterinaarsektoris töötavate ametnike vahetamise programmi.

2. Komisjon kooskõlastab vahetusprogrammid liikmesriikidega komitees.

3. Asjaomased liikmesriigid võtavad kõik kooskõlastatud vahetusprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed.

4. Igal aastal kontrollitakse komitees liikmesriikide aruannete põhjal vahetusprogrammide rakendamist.

5. Liikmesriigid võtavad saadud kogemusi arvesse vahetusprogrammide täiustamiseks ja laiendamiseks.

6. Ühenduse rahalist abi võib anda vahetusprogrammide sujuva toimimise tagamiseks, eriti artikli 34 lõikes 1 osutatud edasiste koolituskursuste kaudu. Ühenduse rahalise toetuse tase ja selle suhtes kehtivad tingimused määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

7. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikleid 23 ja 24.

Artikkel 33

Artikli 32 lõikeid 6 ja 7 kohaldatakse programmide suhtes, mis seatakse sisse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted) (20) ja nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted) (21) alusel, pidades silmas veterinaarkontrollide korraldamist välispiiridel kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes.

Artikkel 34

1. Komisjon võib kas otse või pädevate riigiasutuste kaudu liikmesriikides korraldada töötajatele täiendõpet või kokkusaamisi, seda eriti artiklis 33 osutatud veterinaarkontrollide eest vastutavatele töötajatele.

Pädevate ametiasutuste taotlusel ja komisjoni nõusolekul võivad kõnealuses täiendõppes või kokkusaamistel vabade kohtade olemasolul osaleda selliste kolmandate riikide personal, kes on sõlminud ühendusega koostöölepingud veterinaarinspektsiooni valdkonnas, ja veterinaaria teaduskonna lõpetanud, laiendamaks oma väljaõpet ühenduse eeskirjade valdkonnas.

2. Komisjon kehtestab artikli 40 lõikes 2 osutatud korras korraldused lõikes 1 sätestatud meetmete korraldamiseks ja ühenduse rahalise toetuse taseme.

Artikkel 35

1. Ühendus võib anda rahalist abi süsteemide sisseseadmiseks loomade identifitseerimise ja haigustest teatamise tarvis õigusaktide alusel, mis käsitlevad veterinaarkontrolli ühendusesiseses elusloomakaubanduses, pidades silmas siseturu väljakujundamist.

2. Komisjon kehtestab pärast komiteega konsulteerimist korraldused lõikes 1 sätestatud meetme korraldamiseks ja ühenduse rahalise toetuse taseme.

Artikkel 36

1. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmiste veterinaarprotseduuride arvutistamiseks:

a)	elusloomade ja loomse päritoluga toodete ühendusesisene kaubandus ja import;

b)	ühtsete elektrooniliste veterinaariaalaste süsteemide veebimajutus, haldamine ja hooldus, sealhulgas vajaduse korral liidesed riiklike andmebaasidega.

2. Organisatsioonilised korraldused rahastamiseks lõike 1 alusel ning ühenduse rahalise toetuse tase määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 37

1. Kui liikmesriigil peaks struktuurilisest või geograafilisest seisukohast tekkima uue tõrjestrateegia rakendamisel personalihõivega või infrastruktuuriga seotud probleeme, mille on põhjustanud elusloomade ja loomsete saaduste siseturu väljakujundamine, võib liikmesriik üleminekuaja jooksul saada ühenduse rahalist abi, mida järk-järgult vähendatakse.

2. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile siseriikliku programmi, millega on kaasas kogu asjakohane finantsteave, mis on kavandatud liikmesriigi juhtimissüsteemi täiustamiseks.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 27 lõikeid 3–11.

Artikkel 38

Käesolevas jaos sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Käesoleva otsuse tingimuste kohaselt rahastatavaid kulutusi haldab vahetult komisjon vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 148 lõikele 2.

Artikkel 40

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (22) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 15 päeva.

Artikkel 41

Komisjon esitab iga nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande loomatervise olukorra ja programmide rakendamise kulutõhususe kohta eri liikmesriikides, sealhulgas kehtestatud kriteeriumide üksikasjad.

Artikkel 42

Otsus 90/424/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 43

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ŠEBESTA

(1) 16. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(3) Vt lisa II.

(4) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(5) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 44.

(6) EÜT L 173, 19.6.1982, lk 18.

(7) EÜT L 325, 1.12.1980, lk 5.

(8) EÜT L 223, 2.8.1989, lk 19.

(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(10) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(11) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(12) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(13) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

(14) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58.

(15) ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.

(16) EÜT L 368, 31.12.1991, lk 21.

(17) EÜT L 140, 1.6.1990, lk 123.

(18) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(19) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(20) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(21) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(22) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

I LISA

LOOMAHAIGUSED JA ZOONOOSID

—	Veiste tuberkuloos

—	Veiste brutselloos

—	Lammaste ja kitsede brutselloos (B. melitensis)

—	Lammaste katarraalne palavik endeemilistes või suure riskiga piirkondades

—	Sigade aafrika katk

—	Sigade vesikulaar-haigus

—	Sigade klassikaline katk

—	Siberi katk

—	Veiste kontagioosne pleuropneumoonia

—	Linnugripp

—

Marutaud

—	Ehhinokokoos

—	Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSE)

—	Kampülobakterioos

—	Listerioos

—	Salmonelloos (zoonootiline salmonelloos)

—	Trihhinelloos

—	Verotoksiline E. coli

—	Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)

—	Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)

—	Karpkalade herpesviirus (KHV)

—	Lõhede infektsioosne aneemia (ISA)

—	Marteilia refringens’i nakkus

—	Bonamia ostreae nakkus

—	Vähkide ihtüoftirioos

II LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD OTSUS KOOS HILISEMATE MUUDATUSTEGA

Nõukogu otsus 90/424/EMÜ (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19)
Nõukogu otsus 91/133/EMÜ (EÜT L 66, 13.3.1991, lk 18)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3763/91 (EÜT L 356, 24.12.1991, lk 1)	Ainult artikli 10 lõige 1
Nõukogu otsus 92/337/EMÜ (EÜT L 187, 7.7.1992, lk 45)
Nõukogu otsus 92/438/EMÜ (EÜT L 243, 25.8.1992, lk 27)	Ainult artikkel 11
Nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 38)	Ainult artikli 9 lõige 2
Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69)	Ainult artikli 23 lõige 2
Komisjoni otsus 93/439/EMÜ (EÜT L 203, 13.8.1993, lk 34)
Komisjoni otsus 94/77/EÜ (EÜT L 36, 8.2.1994, lk 15)
Nõukogu otsus 94/370/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 31)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103)	Ainult artikkel 17
Nõukogu otsus 2001/12/EÜ (EÜT L 3, 6.1.2001, lk 27)
Nõukogu otsus 2001/572/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 16)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)	Ainult III lisa punkt 9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31)	Ainult artikkel 16
Nõukogu otsus 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37)
Nõukogu otsus 2006/782/EÜ (ELT L 328, 24.11.2006, lk 57)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1)	Ainult mis puudutab viidet otsusele 90/424/EMÜ artikli 1 lõike 2 teises taandes ja lisa 5B osa punkti I alapunktis 3
Nõukogu otsus 2006/965/EÜ (ELT L 397, 30.12.2006, lk 22)	Ainult artikkel 1
Komisjoni otsus 2008/685/EÜ (ELT L 224, 22.8.2008, lk 11)

III LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus 90/424/EMÜ	Käesolev otsus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	Artikli 3 lõiked 1 ja 2
Artikli 3 lõige 2a	Artikli 3 lõige 3
Artikli 3 lõige 3	Artikli 3 lõige 4
Artikli 3 lõige 4	Artikli 3 lõige 5
Artikli 3 lõige 5	Artikli 3 lõige 6
Artikkel 3a	Artikkel 4
Artikkel 3b	Artikkel 5
Artikkel 4	Artikkel 6
Artikkel 5	Artikkel 7
Artikkel 6	Artikkel 8
Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikkel 9	Artikkel 11
Artikkel 10	Artikkel 12
Artikkel 10a	Artikkel 13
Artikli 11 lõiked 1–5	Artikli 14 lõiked 1–5
Artikli 11 lõige 6	—
Artikkel 12	Artikkel 15
Artikkel 13	Artikkel 16
Artikkel 14	Artikkel 17
Artikkel 15	Artikkel 18
Artikkel 16	Artikkel 19
Artikkel 17	Artikkel 20
Artikkel 18	Artikkel 21
Artikkel 19	Artikkel 22
Artikkel 20	Artikkel 23
Artikkel 21	Artikkel 24
Artikli 22 lõige 1	Artikkel 25
Artikli 22 lõige 2	—
Artikli 23 lõige 1	Artikli 26 lõige 1
Artikli 23 lõige 2	—
Artikli 23 lõige 3	Artikli 26 lõige 2
Artikli 23 lõige 4	—
Artikkel 24	Artikkel 27
Artikli 25 lõiked 1 ja 2	Artikli 28 lõiked 1 ja 2
Artikli 25 lõige 3	—
Artikli 25 lõige 4	—
Artikkel 26	Artikkel 29
Artikkel 27	Artikkel 30
Artikkel 28	Artikkel 31
Artikkel 34	Artikkel 32
Artikkel 35	Artikkel 33
Artikkel 36	Artikkel 34
Artikkel 37	Artikkel 35
Artikkel 37a	Artikkel 36
Artikkel 38	Artikkel 37
Artikkel 39	Artikkel 38
Artikkel 40a	Artikkel 39
Artikli 41 lõige 1	Artikli 40 lõige 1
Artikli 41 lõige 2	Artikli 40 lõige 2
Artikli 42 lõige 1	—
Artikli 42 lõige 2	Artikli 40 lõige 3
Artikli 41 lõige 3	Artikli 40 lõige 4
Artikli 43 lõige 1	—
Artikli 43 lõige 2	—
Artikkel 43a	Artikkel 41
—	Artikkel 42
Artikkel 44	Artikkel 43
Lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

18.6.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 155/46

KOMISJONI OTSUS,

15. juuni 2009,

millega muudetakse otsuseid 2008/603/EÜ, 2008/691/EÜ ja 2008/751/EÜ seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest ajutiste erandite kehtivuse pikendamisega, et võtta arvesse Mauritiuse, Seišellide ja Madagaskari eriolukorda seoses tuunikala ja tuunikalafileega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4543 all)

(2009/471/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) eriti selle II lisa artikli 36 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

17. juulil 2008. aastal võeti vastu komisjoni otsus 2008/603/EÜ, (2) mis käsitleb ajutist erandit määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Mauritiuse eriolukorda seoses tuunikalakonservide ja tuunikalafileega. 29. oktoobril 2008 taotles Mauritius kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 36 uue erandi kehtestamist nimetatud lisas sätestatud päritolureeglitest. Mauritiuse esitatud teabe kohaselt oli värske tuunikala saak isegi tavaliste hooajaliste kõikumistega võrreldes ebatavaliselt madal. Arvestades, et 2008. aasta ebanormaalne olukord püsib muutumatuna 2009. aastal, tuleks ette näha uus erand alates 1. jaanuarist 2009.

(2)

14. augustil 2008 võeti vastu komisjoni otsus 2008/691/EÜ, (3) mis käsitleb ajutist erandit määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Seišellide eriolukorda seoses tuunikalakonservidega. 18. detsembril 2008 taotlesid Seišellid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 36 uue erandi kehtestamist nimetatud lisas sätestatud päritolureeglitest. Seišellide esitatud teabe kohaselt oli värske tuunikala saak isegi tavaliste hooajaliste kõikumistega võrreldes väga madal. Arvestades, et 2008. aasta ebanormaalne olukord püsib muutumatuna 2009. aastal, tuleks ette näha uus erand alates 1. jaanuarist 2009.

(3)

18. septembril 2008. aastal võeti vastu komisjoni otsus 2008/751/EÜ, (4) mis käsitleb ajutist erandit määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Madagaskari eriolukorda seoses tuunikalakonservide ja tuunikalafileega. 10. detsembril 2008 taotles Madagaskar kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 36 uue erandi kehtestamist nimetatud lisas sätestatud päritolureeglitest. Madagaskari esitatud teabe kohaselt on päritolustaatusega värske tuunikala hankimine raske, kuna seda ei ole saada. Arvestades, et 2008. aasta ebanormaalne olukord püsib muutumatuna 2009. aastal, tuleks ette näha uus erand alates 1. jaanuarist 2009.

(4)

Otsuseid 2008/603/EÜ, 2008/691/EÜ ja 2008/751/EÜ kohaldati kuni 31. detsembrini 2008, kuna ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vaheline majandusliku partnerluse vaheleping (Ida- ja Lõuna-Aafrika ja ELi partnerluse vaheleping) ei jõustunud või ei olnud seda ka ajutiselt kohaldatud enne nimetatud kuupäeva.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 4 lõikele 2 hakkavad nimetatud määruse II lisas sätestatud päritolureeglite ning nende erandite asemel kehtima Ida- ja Lõuna-Aafrika ja ELi partnerluse vahelepingu eeskirjad, kusjuures vaheleping jõustub või seda hakatakse ajutiselt kohaldama tõenäoliselt 2009. aastal.

(6)	On vaja tagada AKV riikidest ühendusse importimise jätkumine ning sujuv üleminek majandusliku partnerluse vahelepingule. Seetõttu tuleks otsuste 2008/603/EÜ, 2008/691/EÜ ja 2008/751/EÜ kehtivust pikendada alates 1. jaanuarist 2009.

(7)

Mauritiuse, Seišellide ja Madagaskari suhtes kehtestatakse automaatne erand HSi rubriiki 1604 kuuluva tuunikala päritolureeglitest, vastavalt nende poolt alla kirjutatud Ida-Aafrika Ühenduse ja ELi partnerluse vahelepingule lisatud päritoluprotokolli asjaomastele sätetele, kui nimetatud leping jõustub või kui seda hakatakse ajutiselt kohaldama. Käesoleva otsusega erandite tegemine määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 alusel on ebakohane, kui need ületavad Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnale Ida- ja Lõuna-Aafrika ja ELi partnerluse vahelepinguga ettenähtud aastast kvooti. Seepärast lepiti kokku lisada Ida- ja Lõuna-Aafrika ja ELi partnerluse vahelepingule nende allakirjutamise ajal ühisdeklaratsioon, mis kajastab ühist arusaama, et Ida- ja Lõuna-Aafrika ja ELi partnerluse vahelepingus sätestatud aastakvoodid tuleb 2009. aastaks asjakohaselt kohandada. Järelikult tuleb 2009. aasta kvootide kogused sätestada samal tasemel kui 2008. aastal.

(8)	Seetõttu tuleks otsuseid 2008/603/EÜ, 2008/691/EÜ ja 2008/751/EÜ vastavalt muuta.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2008/603/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse lisas sätestatud toodete ja koguste suhtes, mis deklareeritakse Mauritiuselt ühendusse vabasse ringlusesse laskmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 ja 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.”

Artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Otsus kehtib seni, kuni määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglite asemel hakkavad kehtima Mauritiusega sõlmitud lepingule lisatud eeskirjad ajast, mil nimetatud lepingut hakatakse kohaldama ajutiselt või see jõustub, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem, kuid igal juhul mitte kauem kui 31. detsembrini 2009.”

3)	Lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisa tekstiga.

Artikkel 2

Otsust 2008/691/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse lisas sätestatud toodete ja koguste suhtes, mis deklareeritakse Seišellidelt ühendusse vabasse ringlusesse laskmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 ja 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.”

Artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Otsus kehtib seni, kuni määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglite asemel hakkavad kehtima Seišellidega sõlmitud lepingule lisatud eeskirjad ajast, mil nimetatud lepingut hakatakse kohaldama ajutiselt või see jõustub, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem, kuid igal juhul mitte kauem kui 31. detsembrini 2009.”

3)	Lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisa tekstiga.

Artikkel 3

Otsust 2008/751/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse lisas sätestatud toodete ja koguste suhtes, mis deklareeritakse Madagaskarilt ühendusse vabasse ringlusesse laskmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008 ja 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.”

Artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Otsus kehtib seni, kuni määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglite asemel hakkavad kehtima Madagaskariga sõlmitud lepingule lisatud eeskirjad ajast, mil nimetatud lepingut hakatakse kohaldama ajutiselt või see jõustub, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem, kuid igal juhul mitte kauem kui 31. detsembrini 2009.”

3)	Lisa asendatakse käesoleva otsuse III lisa tekstiga.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuni 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(2) ELT L 194, 23.7.2008, lk 9.

(3) ELT L 225, 23.8.2008, lk 17.

(4) ELT L 255, 23.9.2008, lk 31.

I LISA

„LISA

Järjekorranumber	CN-kood	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogus
09.1668	ex 1604 14 11, ex 1604 14 18, ex 1604 20 70	Tuunikalakonservid (1)	1.1.2008–31.12.2008	3 000 tonni
			1.1.2009–31.12.2009	3 000 tonni
09.1669	1604 14 16	Tuunikalafilee	1.1.2008–31.12.2008	600 tonni
			1.1.2009–31.12.2009	600 tonni

(1) Igasuguses pakendis, mille puhul loetakse toodet konserveerituks HSi rubriigi ex ex 1604 tähenduses.”

II LISA

„LISA

Järjekorranumber	CN-kood	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogus
09.1666	ex 1604 14 11, ex 1604 14 18, ex 1604 20 70	Tuunikalakonservid (1)	1.1.2008–31.12.2008	3 000 tonni
09.1666	ex 1604 14 11, ex 1604 14 18, ex 1604 20 70	Tuunikalakonservid (1)	1.1.2009–31.12.2009	3 000 tonni

(1) Igasuguses pakendis, mille puhul loetakse toodet konserveerituks HSi rubriigi ex ex 1604 tähenduses.”

III LISA

„LISA

Järjekorranumber	CN-kood	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogus
09.1645	ex 1604 14 11, ex 1604 14 18, ex 1604 20 70	Tuunikalakonservid (1)	1.1.2008–31.12.2008	2 000 tonni
			1.1.2009–31.12.2009	2 000 tonni
09.1646	1604 14 16	Tuunikalafilee	1.1.2008–31.12.2008	500 tonni
			1.1.2009–31.12.2009	500 tonni

(1) Igasuguses pakendis, mille puhul loetakse toodet konserveerituks HSi rubriigi ex ex 1604 tähenduses.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.155.est
Euroopa Liidu Teataja		L 155

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 18. juuni 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 513/2009, 17. juuni 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 514/2009, 17. juuni 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 515/2009, 17. juuni 2009, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Pera dell’Emilia Romagna (KGT))	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 516/2009, 17. juuni 2009, millega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris registreeritakse teatav nimetus (Pagnotta del Dittaino (KPN))	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 517/2009, 17. juuni 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 43/2009 seoses tobiapüügi piirangutega ICES IIIa püügipiirkonna EÜ vetes ning ICES IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 518/2009, 17. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 503/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. juuni 2009	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 519/2009, 17. juuni 2009, millega määratakse kindlaks, et suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel välja antavate impordilitsentside osas ei ole teatavad piirmäärad veel saavutatud	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 520/2009, 17. juuni 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1399/2007 alusel avatud Šveitsist pärit vorstide ja teatavate lihatoodete tariifikvootide raames	15
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 521/2009, 17. juuni 2009, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2009. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1382/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames	16
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ, 25. mai 2009, kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta	17

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	CL	55,0
	MA	32,7
	MK	45,7
	TR	57,3
	ZA	28,0
	ZZ	43,7
0707 00 05	TR	137,8
0707 00 05	ZZ	137,8
0709 90 70	TR	110,4
0709 90 70	ZZ	110,4
0805 50 10	AR	62,6
	BR	104,3
	TR	64,0
	ZA	62,9
	ZZ	73,5
0808 10 80	AR	77,7
	BR	79,4
	CL	77,7
	CN	71,2
	NZ	105,9
	US	114,1
	UY	49,5
	ZA	83,5
	ZZ	82,4
0809 10 00	TN	146,2
	TR	201,1
	US	174,4
	ZZ	173,9
0809 20 95	TR	435,5
0809 20 95	ZZ	435,5
0809 30	MA	405,8
	TR	175,4
	US	203,1
	ZZ	261,4
0809 40 05	AU	288,5
	CL	109,9
	ZZ	199,2

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	28,35	2,78
1701 11 90 (1)	28,35	7,36
1701 12 10 (1)	28,35	2,65
1701 12 90 (1)	28,35	6,93
1701 91 00 (2)	30,72	9,87
1701 99 10 (2)	30,72	5,35
1701 99 90 (2)	30,72	5,35
1702 90 95 (3)	0,31	0,34

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00
1002 00 00	RUKIS	45,92
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	12,22
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	12,22
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	45,92

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/470/EÜ
*	Nõukogu otsus, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon)	30
	Komisjon
	2009/471/EÜ
*	Komisjoni otsus, 15. juuni 2009, millega muudetakse otsuseid 2008/603/EÜ, 2008/691/EÜ ja 2008/751/EÜ seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest ajutiste erandite kehtivuse pikendamisega, et võtta arvesse Mauritiuse, Seišellide ja Madagaskari eriolukorda seoses tuunikala ja tuunikalafileega (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4543 all)	46