ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.119.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 119

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
14. mai 2009


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 393/2009, 11. mai 2009, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit küünalde ja muude samalaadsete toodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 394/2009, 13. mai 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

19

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 395/2009, 13. mai 2009, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

21

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2009/380/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 13. jaanuar 2009, riigiabi C 22/07 (ex N 43/07) kohta, millega laiendatakse süvendustöödele ja kaabli paigaldamise töödele korda, millega vabastatakse Taani mereveoettevõtted meremeeste suhtes kohaldatava tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmisest (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8886 all)  ( 1 )

23

 

 

2009/381/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 13. mai 2009, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3710 all)  ( 1 )

32

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUSE ATALANTA/3/2009, 21. aprill 2009 Addendum Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks korraldatud Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) panustajate komitee asutamise kohta (2009/369/ÜVJP) (ELT L 112, 6.5.2006)

40

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

14.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 119/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 393/2009,

11. mai 2009,

millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit küünalde ja muude samalaadsete toodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Ajutised meetmed

(1)

14. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1130/2008 (millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit küünalde jms toodete impordi suhtes) (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit küünalde ja muude samalaadsete toodete impordi suhtes.

1.2.   Järgnenud menetlus

(2)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(3)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon ühenduse huvi silmas pidades uurimist ja analüüsis ühenduse importijatelt, jaemüüjatelt ja kutseliitudelt saadud teavet põhjalikumalt.

(4)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused. Sel eesmärgil tehti uued kontrollkäigud järgmistes äriühingutes:

Sõltumatud importijad ühenduses:

Koopman International BV, Amsterdam, Madalmaad;

Salco Group PLC, Essex, Ühendkuningriik.

Kontrollkäigud tehti ka põhjenduses 31 nimetatud äriühingute valdustes.

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiinast pärit küünalde ja muude samalaadsete toodete impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku alates aastast 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(7)

Mõni huvitatud isik väitis, et 2007. aasta valimine uurimisperioodi ajavahemikuks ei ole õige, sest kahjuanalüüsi mõjutasid teatavad 2007. ja 2008. aastal toimunud sündmused, nagu muutused Hiina ekspordisubsiidiumides ja tööturupoliitikas ning vahetuskursside kõikumine.

(8)

Tuleks märkida, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 peaks uurimisperiood hõlmama menetluse algatamisele vahetult eelnevat ajavahemikku. Tuletatakse meelde, et praegune uurimine algatati 16. veebruaril 2008. Kahjuanalüüsi seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab tavapäraselt ajavahemikku kolm kuni neli aastat enne menetluse algatamist ning lõpeb dumpingu uurimise perioodiga samal ajal. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(9)

Üks huvitatud isik vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 2 nimetatud protsendimäära, mis kajastab kaebuse esitajate osa ühenduse kogutoodangust.

(10)

Pärast väite uurimist tuleks märkida, et ajutise määruse põhjenduses 2 märgitud protsendimäär 60 osutab uurimise käigus tehtud üldisele toetuse määrale, sealhulgas kaebuse esitajad ja ühenduse tootjad, kes toetasid kaebust ja soovisid uurimises koostööd teha, mitte aga ainult kaebuse esitajate esindatavale osale ühenduse toodangust. Seda kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 92. Ajutise määruse põhjenduses 2 esitatud protsendimäär tuleks asendada protsendimääraga 34.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(11)

Vaatlusalune toode määratleti esialgselt kui teatavad küünlad ja muud samalaadsed tooted, v.a kalmuküünlad ja muud õueküünlad (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis on pärit Hiinast ja mida eksporditakse ühendusse.

(12)

Kuigi eri liiki küünlad võivad erineda suuruse, kuju, värvi ja muude tunnuste, nagu lõhna poolest, järeldati, et ajutiste meetmete kehtestamiseks on kõikidel vaatlusaluse toote määratlusega hõlmatud küünlaliikidel samad keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve ja nad on suures osas omavahel asendatavad.

(13)

Huvitatud isikute sellel ajal esitatud märkuste põhjal ei olnud teatavat liiki küünalde, eelkõige „ilu-” või dekoratiivküünalde väljajätmine uurimise kohaldamisalast õigustatud. Huvitatud isikud ei esitanud teavet selliste tunnuste kohta, mille alusel oleks võimalik selgelt eristada küünlaliike, mida uurimine peaks hõlmama, nendest, mis tuleks uurimise kohaldamisalast välja jätta. Lisaks sellele ei osutanud valimisse kaasatud äriühingute uurimise tulemused dumpingu või kahju osas vastupidiselt esitatud väidetele eri küünlaliikidest tulenevatele olulistele erinevustele. Seega järeldati esialgu, et kõik praeguse uurimisega hõlmatavad küünlad kuuluvad samasse tooterühma ja tuleks kaasata uurimisse.

(14)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väideti uuesti, et suure osa Hiina eksportivate tootjate toodangust moodustavad käsitsi valmistatud või dekoratiivküünlad, mida edaspidi viimistletakse. Korrati märkust, et see on väga töömahukas ning et ühenduse tootjad toodavad selliseid küünlaid piiratud koguses. Samuti korrati, et klientide ettekujutus dekoratiivküünaldest erineb nende ettekujutusest klassikalistest ja standardküünaldest. Näiteks väideti, et vastupidiselt klassikalistele küünaldele dekoratiivküünlaid ei põletata ega kasutata sooja saamiseks, vaid kasutatakse nii kaua kui võimalik muutmata kujul dekoratiivelementidena.

(15)

Samuti väideti, et dekoratiivküünlaid on suhteliselt lihtne eristada muud liiki küünaldest, nagu teeküünlad ja peenikesed vahaküünlad, sest dekoratiivküünalde tunnuste hulka kuulub vähemalt üks järgmistest: i) nad on mitmevärvilised ja mitmekihilised, ii) nad on erilise kujuga, iii) nende välispinda on dekoratiivselt viimistletud ja iv) nendel on lisadekoratiivelemente, mis on tehtud muust materjalist kui vaha.

(16)

Teised huvitatud isikud väitsid, et „tordiküünlaid” ühenduses ei valmistata, vaid seda tehakse peaaegu eranditult Hiinas ja seega peaks need küünlad käesolevast menetlusest välja jätma.

(17)

Väideti ka, et nn teeküünaldega saab asendada küünlaid, mida põletatakse valguse saamiseks, kuid teeküünlaid ei ole soojuse saamise eesmärgil muud liiki küünaldega võimalik asendada. Seega ei ole need kahte liiki tooted omavahel asendatavad, nii nagu on võimalik omavahel asendada kalmuküünlaid ja muid õueküünlaid, mis ei ole vaatlusalune toode, ning muud liiki küünlaid, sealhulgas teeküünlaid. Seetõttu väideti, et ka teeküünlad tuleks käesolevast menetlusest välja jätta.

(18)

Eristavad tunnused, mida huvitatud isikud nimetasid seoses dekoratiivküünaldega, on väga üldised ning nende alusel ei ole võimalik selgelt eristada küünlaliike, mida uurimine peaks hõlmama, nendest, mis tuleks uurimise kohaldamisalast välja jätta ja mille suhtes ei tuleks meetmeid võtta. Mitmed standardliiki küünlad on mitmevärvilised, neil võib olla eriline kuju või üks või mitu lisadekoratiivelementi, näiteks teatavate pidustuste tähistamise ajal kasutatavatel küünaldel. Lisaks sellele ei ole huvitatud isikute esitatud ja uurimise käigus eelkõige tooteliikide ja toodetele määratud kontrollnumbrite kohta kogutud teabe põhjal alati võimalik selgelt eristada eri liiki küünlaid eespool nimetatud tunnuseid silmas pidades. Esiteks tuleks märkida, et asjaolu, et ühenduse tootjad väidetavalt teatavat liiki tooteid ei tooda, ei tähenda automaatselt seda, et kõnealust tüüpi tooted jäetakse välja vaatlusaluse toote määratlusest. Teiseks ei saa välistada asjaolu, et ühenduse tootjad ei tooda teatavat liiki küünlaid kahjustava dumpingu tõttu. Seoses nn tordiküünaldega ei esitanud huvitatud isikud tõendeid selle kohta, et seda liiki küünlaid ühenduses tõesti ei toodeta, ega selgitanud ka põhjuseid, miks selliseid küünlaid ühenduses ei võiks toota. Lisaks sellele, nagu ka dekoratiivküünalde puhul, ei esitatud selgeid tunnuseid, mille alusel eristada tordiküünlaid teist liiki küünaldest, et kõnealust liiki küünlad oleks võimalik lõplikult menetlusest välja jätta. Need märkused kehtivad ka nn käsitsi valmistatud küünalde kohta. Tuleks märkida, et nagu on selgitatud põhjenduses 26, ei vasta tõele väide selle kohta, et käsitsi valmistatud küünlaid ühenduses ei toodeta.

(19)

Seoses väitega teatavate küünlaliikide kasutusotstarbe kohta, nimelt kas valguse ja/või soojuse saamine, tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 26 on märgitud, et eri liiki küünlad on omavahel asendatavad ja et küünlaid kasutatakse peamiselt sisekujunduses ning soojuse andmine ei ole nende peamine otstarve. Huvitatud isikud ei esitanud teavet, mis oleks vastuolus selle märkusega. Kalmuküünalde ja õueküünalde puhul kinnitatakse, et neid tooteid saab eristada teistest küünlaliikidest ajutise määruse põhjenduses 17 esitatud tehniliste ja keemiliste näitajate põhjal.

(20)

Kokkuvõttena järeldati, et huvitatud isikute väited ei olnud piisavalt konkreetsed ja nad ei esitanud tõendeid, mis näitaksid, et vaatlusalune toode ei olnud ajutises määruses õigesti määratletud. Tuletatakse meelde, et kõikidel vaatlusaluse toote määratluse alla kuuluvatel küünaldel on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused. Lisaks sellele leiti praegusel juhul, et küünaldel oli sama või sarnane kasutusotstarve ja et nad on suures osas omavahel asendatavad. Neid toodavad Hiina küünlatootjad ja neid eksporditakse samade müügikanalite kaudu ning seega on need sama toode.

(21)

Kuna puuduvad lisamärkused vaatlusaluse toote määratluse kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 15–23.

2.2.   Samasugune toode

(22)

Teatavad huvitatud isikud vaidlustasid järeldused, mis on tehtud ajutise määruse põhjenduses 28, mille kohaselt määratakse samasugune toode kindlaks lähtudes peamiselt toote tehnilistest ja keemilistest omadustest, samuti tema lõppkasutusest või kasutusviisidest. Muid faktoreid, nagu kuju, lõhna, värvi ja muid omadusi, millele huvitatud isik viitas, ei peetud samasuguse toote määratluse seisukohalt oluliseks. Võimalik erinevus suuruses ei mõjuta tõesti vaatlusaluse toote ega samasuguse toote määratlust, eelkõige seepärast, et sama toote tooteliike ei saanud omavahel selgelt eristada selliste omaduste alusel nagu tehnilised ja keemilised põhiomadused, lõppkasutus ja kasutajate taju.

(23)

Selles kontekstis tuleks rõhutada, et huvitatud isikud ei vaidlustanud fakti, et kõikidel küünlaliikidel on samad keemilised ja tehnilised põhiomadused, või seda, et kõik küünlaliigid on valmistatud samast toorainest, s.o peamiselt vaha, et neid toodavad samad tootjad ja et eksportimisel müüakse neid samade müügikanalite kaudu või sarnastele klientidele ühenduse turul.

(24)

Huvitatud isikute peamised argumendid põhinesid asjaolul, et Hiinas toodetavad ja ühendusse eksporditavad küünlaliigid ei sarnane küünlaliikidega, mida ühenduses toodavad ühenduse tootjad. Kõiki väiteid uuriti põhjalikult, kuid neis ei leitud ühtegi uut olulist asjaolu võrreldes esialgses etapis esitatud ja käsitletud väidetega.

(25)

Põhjenduses 14 vaatlusaluse toote kohta esitatud väide esitati ka samasuguse toote kohta. Väideti, et suure osa Hiina eksportivate tootjate toodangust moodustavad käsitsi valmistatud või töömahukad dekoratiivküünlad, mida edaspidi viimistletakse ning mis on mitmesuguse eri kujuga ning mida ühenduse tootjad ei tooda või toodavad väikestes kogustes. Seega ei ole kõnealust liiki küünlad väite kohaselt samasugused nagu ühenduse tootjate toodetud küünlad.

(26)

Uurimise käigus selgus, et see väide ei vasta tõele. Kuigi on võimalik, et ühenduse tootmisharusse kuuluvad tootjad keskenduvad standardküünalde turulõigule, näitas kättesaadav teave, et ühenduses on teatavates liikmesriikides (Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Poola ja Sloveenia) palju tootjaid, kes toodavad dekoratiivküünlaid, sealhulgas käsitsi valmistatud ja töömahukaid küünlaid.

(27)

Arvestades huvitatud isikute esitatud väiteid ja tõendeid ning muud teavet, mis on uurimise käigus kättesaadav, ollakse seisukohal, et vaatlusalust toodet ja selliseid küünlaid, mida tootsid ja müüsid eksportivad tootjad omamaisel turul ning ühenduse tootjad ühenduses (mida kasutatakse ühtlasi võrdlusriigina Hiina jaoks normaalväärtuse kindlakstegemisel), võib pidada samasugusteks toodeteks vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4. Kõnealustel toodetel on sisuliselt samad tehnilised ja keemilised põhiomadused ning sama või sarnane kasutusotstarve.

3.   VÄLJAVÕTTELINE UURING

3.1.   Ühenduse tootjate, importijate ja Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(28)

Kuna ühenduse tootjate, importijate ja Hiina eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta ei ole märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 31–40.

3.2.   Individuaalne uurimine

(29)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 41–43, ei võetud esialgses etapis vastu ühe eksportiva tootja algmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalse uurimise taotlust, kuna see oleks takistanud uurimise selle etapi õigeaegset lõpuleviimist.

(30)

Võttes siiski arvesse praeguseid asjaolusid, leiti, et halduslikust seisukohast on võimalik kõnealune ainus taotlus pärast ajutiste meetmete kehtestamist rahuldada.

(31)

Seega tehti üks lisakontrollkäik järgmise äriühingu valduses:

M.X. Candles and Gifts (Taicang) Co., Ltd., Taicang.

Lisaks sellele tehti kontrollkäigud selle äriühingu järgmiste ühenduses asuvate seotud importijate valduses:

Müller Fabryka Świec S.A., Grudziądz, Poola;

Gebr. Müller Kerzenfabrik AG, Straelen, Saksamaa.

4.   DUMPING

4.1.   Algmääruse artikli 18 kohaldamine

(32)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas komisjoni järeldused äriühing, kelle suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18. Äriühing kordas peamiselt esialgses etapis esitatud väiteid ega esitanud põhjendatud tõendeid, mille alusel oleks esialgsete järelduste muutmine õigustatud.

(33)

Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 44–47.

4.2.   Turumajanduslik kohtlemine

(34)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustasid need viis Hiina eksportivat tootjat, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(35)

Eksportija kohta, kes ei tõestanud, et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimesele ja kolmandale tingimusele, märgiti, et kõnealuse sätte esimene tingimus on täidetud, kuna riigi rahaline toetus, mida antakse näiteks selleks, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid rajada tehnoloogiakeskuse, oleks kättesaadav ka turumajandusriikides. Lisaks sellele märgiti, et ühe teise dumpinguvastase menetluse puhul ei takistanud äriühingu saadud subsiidiumid turumajandusliku kohtlemise võimaldamist.

(36)

Esimese väite puhul tuleb märkida, et ühenduse institutsioonid hindavad vastavust turumajanduslikule kohtlemisele algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel, mitte ei võrdle üldiselt Hiinas ja turumajandusriikides tegutsevate äriühingute turutingimusi. Seepärast tuli see väide tagasi lükata. Seoses teise väitega tuleb rõhutada, et iga dumpingu juhtu uuritakse eraldi ja iga uurimise puhul tehakse järeldused vastavalt konkreetse juhu kontekstile ja asjaoludele. Lisaks sellele näitasid praeguse juhtumi puhul riigi toetuste laad, sagedus ja majanduskeskkond, milles toetusi anti, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimest tingimust ei täidetud. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(37)

Sama eksportija väitis algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolmanda tingimuse täitmise kohta, et kõik esitatud dokumendid näitasid, et maakasutusõiguse hind lepiti kokku kohalike ametiasutustega sõltumatute nõupidamiste käigus ja seega vastab hind turuväärtusele.

(38)

Seoses sellega tuleb märkida, et asjakohased dokumendid, millel põhines maakasutusõiguse ostuhind, pärinesid aastast 1997 ja need võimaldasid eksportijal kõnealused õigused omandada määramata perioodiks hinnaga, mis määrati kindlaks kõnealusel kuupäeval. Kuna arvesse ei võetud mis tahes hinnatõusu ajavahemikul 1997. aastast kuni maakasutusõiguste tegeliku edasiandmise kuupäevani ja puudus maa hindamisaruanne, ei saanud kõnealune eksportija selgitada, mille alusel määrati kindlaks maakasutusõiguse üleandehind.

(39)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et kõnealune eksportija ei täida algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud ei esimest ega kolmandat tingimust ning seepärast tuleb kinnitada esialgses etapis tehtud järeldused.

(40)

Üks eksportija, kes ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud teisele tingimusele, väitis, et ta täidab kõnealust tingimust, kuna rahalist toetust, mida anti kahele juhatuse liikmele, ei tuleks vastupidiselt esialgses etapis tehtud järeldustele käsitada laenuna (vt ajutise määruse põhjendus 53). Tema sõnul tuleks kõnealuseid toetusi käsitada pigem reservfondina.

(41)

Seoses sellega tuleks märkida, et reservfond on teatav konto bilansis, mis on ette nähtud pikaajaliste kapitaliinvesteeringute projektideks või mis tahes muudeks suuremahulisteks või prognoositavateks kulutusteks tulevikus. Pärast bilansis kajastamist saab neid vahendeid kasutada ainult nende kapitaliinvesteeringute projektide jaoks, milleks need olid algselt ette nähtud, välja arvatud siis, kui ilmnevad mis tahes ettenägematud asjaolud.

(42)

Juhatuse koosoleku protokolli põhjal on selge, et see ei olnud eesmärgiks. Lisaks sellele on vastavad kanded bilansis tehtud reale „muud nõuded”, mida tavaliselt kasutatakse omanikele ja töötajatele antavateks lühiajalisteks laenudeks ja avanssideks.

(43)

Seega saab järeldada, et finantsvahendid, mida anti kahele üksikisikule, ei olnud ette nähtud kapitalireservina, vaid selleks, et eraldada raha ilma õigusliku aluseta ja eelkõige lepinguta, milles on kehtestatud tagasimaksete kuupäevad või intressid. Igal juhul tuleb sellist tehingut pidada finantsvahendiks rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 32 tähenduses. Lisaks sellele ei tehtud kõnealuseid tehinguid teatavaks vastavalt standardile IAS 24, kuna äriühingu finantsaruannetes ei olnud märgitud i) tehingute väärtust, ii) nende tingimusi, kaasa arvatud seda, kas need on tagatud, ning iii) vaidluste lahendamise menetlust ja üksikasju antud või saadud tagatiste kohta.

(44)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et kõnealune eksportija ei täida algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teist tingimust ning seepärast kinnitatakse esialgses etapis tehtud järeldused.

(45)

Teine eksportija, kes ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud teisele tingimusele, ei vaidlustanud asjaolu, et tema raamatupidamises on vigu, kuid pidas osa neist ebaoluliseks ja leidis teatavate muude varasematel aastatel tehtud vigade kohta, et need ei mõjuta äriühingu raamatupidamise selgust.

(46)

Seoses sellega tuleks märkida, et vead leiti juhuslikult valitud raamatupidamisdokumentidest, ning audiitorid ei olnud neid nimetanud auditeerimisaruandes, mis tekitab tõsiseid kahtlusi selle kohta, kas kogu raamatupidamist on auditeeritud vastavalt IASile. Lisaks sellele moonutab varasemate aastate põhivara vigane raamatupidamine jätkuvalt äriühingu kulude struktuuri ning seda ei saa käsitleda standarditega IAS 1 ja 38 kooskõlas olevana.

(47)

Seepärast kinnitatakse esialgses etapis tehtud järeldus, et kõnealune eksportiv tootja ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teisele tingimusele.

(48)

Koostööd tegev eksportija, kelle turumajandusliku kohtlemise taotlus lükati tagasi, sest ta ei tõendanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimese tingimuse täitmist, esitas Hiina kohalike ametiasutuste kirjaliku kinnituse, mis eksportija väitel tõendab, et äriühingu ostu- ja müügitehingute suhtes ei kohaldata ühtegi piirangut.

(49)

Kuna esitatud kinnitus on vastuolus kõnealuse eksportiva tootja põhikirjaga ning esitatud tõendeid ei olnud võimalik enam kontrollida, tuleb turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata ka lõplikus etapis.

(50)

Koostööd tegev eksportija, kelle puhul tehti kindlaks, et ta ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimesele, teisele ja kolmandale tingimusele, väitis kõnealuses sättes esitatud esimese tingimuse täitmise kohta, et äriühing ei järginud tegelikult põhikirjas sätestatud ostu- ja müügipiiranguid. Kõnealuses sättes esitatud teise tingimuse täitmise kohta tehtud järeldusi ta ei vaidlustanud, kuid väitis, et vead äriühingu raamatupidamises tulenesid tema raamatupidajate väärast tegevusest ja/või kohalike maksuhaldurite valedest juhistest. Kuigi äriühing esitas seoses kõnealuses sättes esitatud kolmanda tingimuse täitmisega teatavad selgitused riigi antud allahindluse kohta, mida ei peetud maakasutusõiguse hindamise seisukohalt õigeks, ei esitanud ta tõendeid selle kohta, kas ta vastas allahindluse saamise tingimustele.

(51)

Seoses algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimese tingimusega märgitakse, et Hiina äriühinguõiguse kohaselt on äriühingu põhikiri siduv äriühingu, aktsionäride, direktorite, inspektorite ja kõrgema astme juhtide jaoks, ning seepärast lükati äriühingu märkused tagasi. Lisaks sellele ei õigustanud märkused, mis äriühing tegi kõnealuses sättes esitatud teise ja kolmanda tingimuse kohta, vastavate esialgsete järelduste muutmist. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 54.

(52)

Ajutise määruse põhjenduse 57 kohta märgitakse, et teabe põhjal, mis saadi pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavakstegemist, ei ole õigustatud nende äriühingute loetelu muutmine, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist.

(53)

Äriühing, keda uuriti individuaalselt, tõendas, et ta täidab artikli 2 lõike 7 punkti c tingimused, ja seepärast võimaldati talle turumajanduslikku kohtlemist.

4.3.   Individuaalne kohtlemine

(54)

Üks huvitatud isik väitis, et konkurentsivastane tegevus ja riigi sekkumine võimaldavad meetmetest kõrvale hoida ning seepärast ei tohiks mitte ühegi Hiina tootja suhtes kohaldada individuaalset kohtlemist.

(55)

Sellega seoses märgitakse, et see huvitatud isik ei esitanud selle väite toetuseks ühtegi põhjendatud tõendit. Selleks et tollimaksumäärade olulistest erinevustest tingitud kohustusest kõrvalehoidmise oht oleks siiski võimalikult väike, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine (vt põhjendused 149 ja 150).

(56)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 58–60.

4.4.   Normaalväärtus

4.4.1.   Koostööd tegevad eksportijad, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist

(57)

Hiinas asuva äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset uurimist ja pärast seda turumajanduslikku kohtlemist (edaspidi „individuaalselt uuritud äriühing”), tehti kindlaks, et ta ei olnud omamaisele turule müünud. Seega arvutati selle äriühingu puhul normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, kasutades selleks sama meetodit, mida kasutati koostööd tegevate eksportijate puhul, kellel ei olnud tüüpilist omamaist müüki, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 67–69.

(58)

Kuna muid märkusi ei tehtud normaalväärtuse kohta, mis arvutati eksportijate puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 61–69.

4.4.2.   Eksportivad tootjad, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ja võrdlusriik

(59)

Mõni huvitatud isik vaidlustas ühenduse tootmisharu valimise võrdlusriigiks peamiselt seepärast, et tööturud ning seega ka tööjõukulu on erinevad. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 70–76, tehti märkimisväärseid jõupingutusi selle nimel, et leida võrdlusriik, kes oleks nõus koostööd tegema. Kuna keegi koostööd ei teinud, leiti, et ühenduse tootmisharu kohta kättesaadavaid andmeid saaks kasutada turumajandusriigi puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Võttes arvesse võrdlusriigi andmeid, ei ole väide tööturu erinevuste kohta asjakohane. Lisaks sellele ei põhjendanud huvitatud isikud oma väiteid ja märkusi ega esitanud konkreetseid alternatiivettepanekuid võrdlusriigi valimise kohta. Seega ei võetud märkusi arvesse ning esialgsed järeldused võib kinnitada.

(60)

Kuna muid märkusi võrdlusriigi kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 70–76.

4.5.   Ekspordihind

(61)

Kuna individuaalselt uuritud eksportija eksportmüük ühendusse toimus ühenduses paiknevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks selliste jaemüügihindade põhjal, millega tooted müüdi esimesele sõltumatule ostjale ühenduses.

(62)

Kuna ekspordihinna kohta ei ole märkusi, mis muudaksid esialgseid põhjendusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77 ja 78.

4.6.   Võrdlus

(63)

Individuaalselt uuritud äriühingu puhul rakendati kohandust vastavalt ajutise määruse põhjendustele 81–83, et tagada õiglane algmääruse artikli 2 lõike 10 kohane normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus.

(64)

Üks eksportiv tootja taotles tema ekspordihinna suhtes valuuta konverteerimise kohanduse rakendamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j. Eksportiv tootja arvutas kohanduse vastavalt vahetuskurssidest tingitud kahjule (mis tulenes vahetuskurssidest tingitud erinevustest tema kuludes ja tuludes), mis tekkis uurimisperioodil toimunud vaatlusaluse toote eksportmüügil ühendusse. Kuna kõnealune eksportija ei esitanud tõendeid selle kohta, et vahetuskursid muutusid uurimisperioodil pidevalt, tuli väide tagasi lükata.

(65)

Kuna võrdluse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 79–83.

4.7.   Dumpingumarginaalid

(66)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid teatavad eksportivad tootjad, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 oleks nende dumpingumarginaal tulnud kindlaks määrata kõikide nende eksporditehingute põhjal.

(67)

Võttes arvesse kõnealuseid märkusi ning et tagada normaalväärtuse kehtestamine enamiku Hiinast eksporditud tooteliikide suhtes, ja eelkõige seepärast, et kasutati võrdlusriigi andmeid, peeti sobivaks vastavalt kohandada kriteeriume, mille alusel määrati kindlaks eri tooteliigid. Seega vaadati dumpingumarginaali arvutamine läbi kohandatud kriteeriumide alusel.

(68)

Ühe eksportiva tootja suhtes rakendati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a füüsiliste omaduste lisakohandus, mis põhines toorainete erinevuse turuväärtusel.

(69)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi selliste äriühingute kaalutud keskmist normaalväärtust, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on märgitud eespool.

(70)

Selle põhjal on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata):

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Aroma Consumer Products (Hangzhou) Co., Ltd.

47,7 %

Dalian Bright Wax Co., Ltd.

13,8 %

Dalian Talent Gift Co., Ltd.

48,4 %

Gala-Candles (Dalian) Co., Ltd.

0 %

M.X. Candles and Gifts (Taicang) Co., Ltd.

0 %

Ningbo Kwung’s Home Interior & Gift Co., Ltd.

14,0 %

Ningbo Kwung’s Wisdom Art & Design Co., Ltd.

0 %

Qingdao Kingking Applied Chemistry Co., Ltd.

18,8 %

Koostööd tegevad valimist välja jäetud äriühingud

31,8 %

(71)

Võttes arvesse valimisse kuuluvate äriühingute muudetud dumpingumarginaale, arvutati uuesti koostööd tegevate valimisse mittekuuluvate eksportijate kaalutud keskmine dumpingumarginaal vastavalt meetodile, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 86, ning nagu on märgitud eespool, on see 31,8 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(72)

Ajutise määruse põhjendustes 87 ja 88 on kindlaks määratud, kuidas kehtestada üleriigiline dumpingumarginaal, mis läbivaadatud arvutusi arvesse võttes (nagu on selgitatud põhjenduses 67) vähenes 66,1 protsendilt 62,9 protsendile.

(73)

Üks huvitatud isik seadis küsimuse alla õigusliku aluse, mille põhjal kehtestati koostööst hoidunud eksportijate suhtes kõrgem dumpingumarginaal kui koostööd tegevate valimist välja jäetud eksportivate tootjate suhtes. Seoses sellega selgitati, et ajutise määruse põhjenduses 87 kirjeldatud kättesaadavatel faktidel põhinevat meetodit kohaldati vastavalt algmääruse artiklile 18.

(74)

Selle alusel kehtestati lõplikult üleriigiliseks dumpingutasemeks 62,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

5.   KAHJU

5.1.   Ühenduse toodang

(75)

Kuna ühenduse toodangu kohta märkusi ja uusi järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 90 ja 91.

5.2.   Ühenduse tootmisharu määratlus

(76)

Kuna ühenduse tootmisharu määratluse kohta ei ole selliseid märkusi, mis muudaks esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 92.

5.3.   Ühenduse tarbimine

Tabel

Ühenduse tarbimine

2004

2005

2006

Uurimisperiood

(tonnides)

511 103

545 757

519 801

577 332

Indeks

100

107

102

113

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused.

(77)

Kuna puuduvad märkused eelmises tabelis esitatud ühenduse tarbimisnäitajate kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 93 ja 94.

5.4.   Import Hiinast ühendusse

5.4.1.   Dumpinguhinnaga impordi maht, hind ja turuosa

(78)

Järgmises tabelis on esitatud Hiina eksportivate tootjate ühenduse turule suunatud koguimpordi näitajad vaatlusalusel perioodil.

Tabel

Hiinast pärit koguimport

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Import (tonnides)

147 530

177 662

168 986

199 112

Indeks

100

120

115

135

Hind (eurot/tonn)

1 486

1 518

1 678

1 599

Indeks

100

102

113

108

Turuosa

28,9 %

32,6 %

32,5 %

34,5 %

Indeks

100

113

112

119

Allikas: Eurostat.

(79)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 97, teeb komisjon dumpingu kindlaksmääramisel väljavõttelise uuringu abil tavaliselt kindlaks, kas leidub tõendeid selle kohta, et kõik valimist välja jäetud äriühingud müüsid uurimisperioodil ühenduse turul oma tooteid tõepoolest dumpinguhinnaga.

(80)

Võttes arvesse dumpingu kohta tehtud lõplikke järeldusi ja seda, et leiti, et veel kaks äriühingut ei toonud ühenduse turule dumpinguhinnaga importi, tuli ümber hinnata dumpinguhinnaga impordi kogumaht ja hind. Selleks uuriti uuesti valimist välja jäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihindu ning koostööst hoidunud eksportijate ekspordihindu Eurostati andmete, valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate küsimustikele antud vastuste ning kõikide Hiina koostööd tegevate äriühingute väljavõttelise uuringu küsimustikule antud vastuste põhjal.

(81)

Järgides esialgses etapis kasutatud metodoloogiat, leiti, et dumpinguta ekspordihindade taset on võimalik kindlaks teha, liites dumpinguhinnaga müüvate valimisse kuuluvate eksportivate tootjate keskmistele ekspordihindadele valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud keskmise dumpingumarginaali. Seejärel võrreldi valimist välja jäetud eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud ekspordihindu dumpinguta ekspordihindadega.

(82)

Sellest hinnavõrdlusest selgus, et nii valimist välja jäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kui ka uurimise raames koostööst hoidunud eksportivate tootjate keskmised ekspordihinnad jäid kõikidel juhtudel madalamaks keskmistest valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud dumpinguvabadest hindadest. See oli piisav näitaja selle kohta, et kõikide valimist välja jäetud äriühingute – nii koostööd tegevate kui ka koostööst hoiduvate äriühingute – kohta saab järeldada, et nad impordivad dumpinguhinnaga.

(83)

Nagu on märgitud põhjenduses 80, leiti, et kolm Hiina eksportivat tootjat, kellest kaks kuulusid valimisse ja kellest ühte uuriti individuaalselt, ei müünud oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga. Seetõttu jäetakse nende ekspordiandmed välja analüüsist, mis käsitleb dumpinguhinnaga impordi arengut ühenduse turul.

(84)

Järgmises tabelis on esitatud näitajad Hiinast pärit küünalde koguimpordi kohta, mille puhul leiti või arvati, et seda müüdi uurimisperioodil ühenduse turul dumpinguhinnaga.

Tabel

Dumpinguhinnaga import Hiinast

2004

2005

2006

Uurimisperiood

Import (tonnides)

137 754

159 979

152 803

181 043

Indeks

100

116

111

131

Hind (eurot/tonn)

1 420

1 470

1 610

1 560

Indeks

100

104

113

110

Turuosa

27,0 %

29,3 %

29,4 %

31,4 %

Indeks

100

109

109

116

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused.

(85)

Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi maht kasvas märkimisväärselt, 137 754 tonnilt 2004. aastal 181 043 tonnile uurimisperioodil, mis tähendab 31 % ehk üle 43 000 tonni suurust kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul. Vastava turuosa kasv (+ 4,4 protsendipunkti) ei olnud nii ilmne ühenduse tarbimise suurenemise tõttu. Lisaks sellele ei vähenenud impordi turuosa hoolimata üldisest tarbimislangusest aastatel 2005 ja 2006.

(86)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 10 %, kuid osutas siiski selgelt sellele, et uurimisperioodil oli dumping märkimisväärne, st keskmiselt üle 40 %. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel üle 3 % ning lõi selles ajavahemikus alla ühenduse tootmisharu hindu, nagu on selgitatud allpool.

(87)

Üldiselt kehtivad ajutise määruse põhjendustes 97–105 tehtud järeldused endiselt ja need saab kinnitada.

5.4.2.   Hindade allalöömine

(88)

Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud meetod hindade allalöömise kindlakstegemiseks. Olles pärast ajutiste meetmete kehtestamist teinud sõltumatute importijate valdustesse kontrollkäike, vaadati siiski läbi impordijärgsete kulude kohandamine, võttes arvesse kõnealustelt importijatelt saadud kontrollitud andmeid.

(89)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustasid eksportijad, kellele oli võimaldatud individuaalne kohtlemine, sealhulgas ühenduse tootmisharu, hindade võrreldavuse madala taseme. Nagu ka dumpingumarginaali arvutamise puhul, taotlesid huvitatud isikud võrreldavuse taseme tõstmist. Sellest tulenevalt leiti, et võrreldavuse taseme tõstmiseks on sobiv kohaldada samu kriteeriume, mida kohaldati dumpingumarginaali arvutamise puhul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 67. Vastavalt sellele vaadati läbi hindade allalöömise arvutamine.

(90)

Lisaks sellele märkisid mõned huvitatud isikud, et esialgsetes arvutustes on tehnilisi vigu. Kõnealused vead parandati, kui see oli põhjendatud.

(91)

Eespool esitatu põhjal leiti, et uurimisperioodil oli keskmine hinna allalöömise marginaal (väljendatuna protsendimäärana ühenduse toomisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast) 15,7 %.

5.5.   Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

(92)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 130–134, leiti, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(93)

Esialgne analüüs näitas, et ühenduse tootmisharu olukord tõesti paranes mõne mahunäitaja osas, kuid kõik finantsolukorra näitajad halvenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt. Ehkki ühenduse tootmisharu suutis kaasata investeeringuteks kapitali, muutus investeeringutasuvus uurimisperioodil negatiivseks ning rahavood vähenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt. Keskmised müügihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 9 % ja uurimisperioodil kanti kahju. Lisaks sellele arenesid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas ka muud ühenduse toomisharu kahjunäitajad ja ühenduse tootmisharu ei saanud kasu 13-protsendilisest turuosa kasvust, kuna müügimahtu suudeti suurendada kõigest 3 %.

(94)

Üks huvitatud isik väitis ühenduse tootmisharu varude kohta, et aasta lõpus suurenenud varud ja kindlaks tehtud kahju tulenesid ületootmisest, mis oli väidetavalt ühenduse tootmisharu kaebuse esitamise põhjuseks.

(95)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 119, suurenesid varud uurimisperioodil väljendatuna absoluutväärtuses, kuid protsendina väljendatuna jäid need suhteliselt stabiilseks ning olid umbes 25 % ühenduse tootmisharu toodangu mahust. Lisaks sellele ei peetud varusid oluliseks kahjuteguriks analüüsis, mille tulemuste põhjal järeldati, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju. Lisaks sellele ei esitanud see huvitatud isik oma väidet põhjendavaid tõendeid ega teinud märkusi faktide ja kaalutluste kohta, mille alusel järeldati, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 130–134. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(96)

Kuna ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra kohta tehtud esialgsete järelduste kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 109–129.

(97)

Kinnitatakse ka järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 130–134.

6.   PÕHJUSLIK SEOS

6.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(98)

Pärast seda kui leiti, et veel kaks Hiina eksportivat tootjat ei müünud oma tooteid ühenduse turul dumpinguhindadega, hinnati uuesti ajutise määruse põhjendustes 136–142 esitatud tulemuste ja järelduste paikapidavust.

(99)

Uus hindamine näitas, et Hiinast ühendusse eksporditud küünlaid müüdi uurimisperioodi jooksul ühenduse turul märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega. Nagu on märgitud põhjenduses 71, leiti, et Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate vaatlusaluse toote müügi puhul oli keskmine dumpingumarginaal 31,8 %. Kinnitatakse järeldus, et umbes 55 % Hiina eksportijatest ei teinud uurimise käigus koostööd. Nagu on märgitud põhjenduses 82, leiti uurimise käigus piisavalt märke selle kohta, et kõnealused eksportivad tootjad müüsid ka oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga.

(100)

Dumpinguhinnaga impordi maht ühenduse turul suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 31 %. See toimus märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega, mis lõid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu alla 15,7 %. Sellest tulenevalt kasvas nende eksportivate tootjate turuosa, kelle impordi puhul leiti või arvati, et seda müüdi dumpinguhinnaga, umbes 27 protsendilt kuni umbes 31,4 protsendini, mis tähendab 4,4 protsendipunkti suurust kasvu vaatlusalusel perioodil.

(101)

Võttes arvesse eespool esitatud fakte ja kaalutlusi, ei muuda asjaolu, et veel kaks eksportivat tootjat ei müünud oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga, ajutise määruse põhjendustes 136–142 tehtud analüüsi.

(102)

Seega kinnitatakse järeldus, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel Hiinast oli oluline negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale uurimisperioodi jooksul.

6.2.   Muude tegurite mõju

(103)

Kuna nõudluse arengu kohta ühenduse turul, ühenduse tootmisharu küünalde impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi või teiste küünlatootjate tulemuslikkuse kohta ühenduses märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 143–151.

6.2.1.   Ühenduse tootmisharu eksport

(104)

Üks isik väitis, et ühenduse tootmisharu ei saanud järgida ühenduse turu laienemist, kuna ta oli uurimisperioodil suurendanud oma eksportmüüki.

(105)

Eurostati andmete ja valimisse kuuluvatelt ühenduse tootjatelt küsimustikule antud vastuste kohaselt suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel perioodil ühenduse tootjate küünalde kogueksport ühendusest väljapoole 10 %, st umbes 5 000 tonni võrra. Esialgu leiti, et see suhteliselt hea eksporditulemus oli uurimisperioodil ühenduse tootmisharule eriti kasulik.

(106)

Et kõnealust väidet põhjalikult kontrollida, on vaja uurida ühenduse tootmisharu varude suurust, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 118, moodustas ühenduse tootmisharu varude tase toodangust keskmiselt 25 % ja oli uurimisperioodil 56 000 tonni. Varud isegi suurenesid 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2 400 tonni võrra. Lisaks sellele, nagu on esitatud ajutise määruse tabelis 3, kasvas ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil pidevalt ja ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste uurimisperioodil oli 76 %, samas kui 2005. aastal oli see 82 %. Seega oleks ühenduse tootmisharu saanud toota rohkem tooteid ja neid ühenduse turul rohkem müüa.

(107)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal lükatakse tagasi väide, mille kohaselt ei suutnud ühenduse tootmisharu järgida tarbimise kasvu ühenduse tootmisharu eksportmüügi suurenemise tõttu. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 153 esitatud järeldus, et ühenduse tootmisharu eksporditulemused ei mõjutanud ühenduse tootmisharu kantud olulist kahju.

6.2.2.   Ühenduse tootmisharu küünlaimport ja tootmistegevuse ümberpaigutamine

(108)

Kuna ühenduse tootmisharu küünlaimpordi ja tootmistegevuse ümberpaigutamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 154–160.

6.2.3.   Euroopa parafiinitootjate kartelli mõju

(109)

Üks isik väljendas uuesti muret teatavate Euroopa parafiinitootjate kartelli olemasolu pärast, nagu on kindlaks teinud konkurentsi peadirektoraat oma 2005. aasta alguses alustatud uurimise alusel. Ta ei esitanud aga uusi fakte, mis vaidlustaksid esialgse järelduse, et kartell ei mõjutanud ühenduse tootmisharu kantud kahju.

(110)

Tuletatakse meelde, et kättesaadava teabe põhjal leiti, et kõnealuse kartelli võimalik mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale uurimisperioodil (s.o aastal 2007) oli tühine. Kuigi uurimisperioodil parafiini hinnatase ühenduses tõusis, leiti, et hinnad ei erinenud oluliselt, kui ühenduse tootjad ostsid kartelli liikmetelt või teistelt varustajatelt identset liiki parafiini. Lisaks sellele leiti, et ühenduse tootjate ostuhinnad olid võrreldavad Hiina koostööd tegevate tootjate ostuhindadega. Uurimisperioodil ei leitud ka erinevusi, mis osutaksid aastatel 2004 ja 2005 sõlmitud hinnakokkulepete kestvale mõjule.

(111)

Lähtudes eespool esitatust ja kuna muid märkusi ega uusi järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 161–169.

6.2.4.   Järeldus põhjuslike seoste kohta

(112)

Eespool öeldut silmas pidades ja kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 170–173.

7.   ÜHENDUSE HUVI

7.1.   Ühenduse tootmisharu

(113)

Kuna ühenduse tootmisharu huvi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 175–178.

7.2.   Mõju jaemüüjatele ja importijatele

(114)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 179, saadi 32 küsimustikule, mille eesmärk oli hinnata kavandatavate meetmete võimalikku mõju jaemüüjatele ja importijatele, kuus vastust, ning ainult kahel neist oli ühenduse huvide analüüsi seisukohast tähtsust. Need kaks vastust saadi küünalde importijatelt.

(115)

Tuletatakse meelde, et ühenduse turg koosneb suurtest jaemüüjatest, kes impordivad küünlaid peamiselt otse Hiinast ja müüvad need pärast tarbijatele, ja importijatest, kes tavaliselt müüvad teistele varustusahelasse kuuluvatele vahendavatele isikutele, s.o peamiselt jae- ja hulgimüüjatele, enne kui toode jõuab lõppkliendini. Ühenduse turu analüüsist nähtus, et varustusahelas määravad tarbijahinna tavaliselt suured jaemüüjad. See aga ei esitanud uurimise seisukohast olulist teavet, mille põhjal oleks olnud võimalik täpselt hinnata dumpinguvastaste meetmete võimalikku mõju nende tegevusele.

(116)

Teatavad isikud väitsid, et ühenduses on kaks eraldiseisvat küünalde turgu ning et ühenduse tootjad varustavad peamiselt kallimate toodete turulõiku, samas kui Hiinast pärit küünaldega varustatakse odavamate toodete turulõiku. Nad väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise tõttu kaoks odavamate toodete turulõik, sest jaemüüjad teeksid otsuse jätta küünlad oma tootevalikust välja.

(117)

Esiteks tuleks märkida, et uurimise tulemused ei toetanud väidet, et ühenduses on kaks eraldiseisvat jaemüügiturgu, ega asjaolu, et see on oluline faktor, mida oleks tulnud ühenduse huvide analüüsimisel arvesse võtta. Teiseks tuleks märkida, et isegi kui odavamate toodete turulõik tõesti oleks olemas, siis leitakse vastupidiselt kõnealuste isikute esitatud väitele, et isegi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral oleks jaemüüjatel ikkagi võimalus osta vähemalt osa küünaldest, ilma et nende suhtes kohaldataks dumpinguvastast tollimaksu. On tõesti nii, et ühest küljest on ühenduse turul kättesaadavad eri varustusallikad ning teisest küljest ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse teatavate Hiina eksportivate tootjate suhtes või kohaldatakse neid sellisel tasemel ja sellises vormis, mis tõenäoliselt võimaldaks hoida Hiinast pärit impordi konkurentsivõimelisena, kuigi ilma kahjustavate hindadeta. Uurides kättesaadava teabe põhjal marginaalide taset, mille jaemüüjad saavutasid vaatlusaluse toote osas, leiti, et väide ei ole õigustatud, ja lükati seetõttu tagasi.

(118)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustasid teatavad suured jaemüüjad ja ka mõned muud isikud meetodi, mida kasutati jaemüüjate kasumi brutomarginaali kindlaksmääramiseks vaatlusaluse toote osas ning sellest tulenevalt ka ajutise määruse põhjenduses 185 esitatud järelduse, et kõrgete brutomarginaalide tõttu oleks dumpinguvastaste tollimaksude võimalik mõju jaemüüjatele piiratud.

(119)

Pärast selle väite uurimist tuleks märkida, et ajutise määruse vastava põhjenduse sõnastus tuleks läbi vaadata. Ajutise määruse põhjenduse 185 esimese lause sõnad „kasumi brutomarginaali” tuleks asendada sõnaga „kasumimarginaali”. Kõnealune sõnastuse muudatus ei muuda siiski järeldust meetmete võimaliku mõju kohta jaemüüjatele. Kehtima jääb ajutises määruses tehtud arvutuste tulemus.

(120)

Lisaks sellele ei põhjendanud need isikud oma väiteid ega esitanud tõendeid, mille alusel oleks olnud ühenduse huvide lõplikuks kindlakstegemiseks võimalik määrata täpsem kasumimarginaal. Samuti ei teinud kõnealused isikud ettepanekut alternatiivse meetodi kohta, mille abil hinnata tollimaksude mõju jaemüüjatele. Tuginedes eespool esitatule, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 185 tehtud arvutused.

(121)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 183–187.

(122)

Meetmete mõju uurimisel importijatele, kes põhjenduse 115 kohaselt varustavad jae- ja hulgimüüjaid peamiselt küünaldega, mida muu hulgas imporditakse Hiinast, leiti, et tihti pakendatakse küünlad pärast ostmist või importimist koos muude esemetega, nagu klaasist ja keraamilised küünlajalad. Uurimine näitas ka, et küünlaid võidakse müüa suhteliselt madala hinnaga, et edendada muude küünaldega seotud toodete müüki, millest saadakse suuremat kasumit. Ainult küünaldega seotud tegevuse puhul on meetmete mõju kõnealustes tingimustes keeruline hinnata.

(123)

Kahelt koostööd tegevalt importijalt saadud kontrollitud andmete põhjal leiti siiski, et nende kahe äriühingu ainult vaatlusaluse toote osas saavutatud üldine kasumi brutomarginaal ei olnud väike (oluliselt üle 25 %). Kasumimarginaal kõiki küünaldega seotud tooteid hõlmava tooterühma puhul oleks veelgi suurem. Lisaks sellele leitakse, et mis tahes hinnatõus või vähemalt osa võimalikust hinnatõusust, mis tuleneb küünalde suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest, on võimalik turustusahelas edasi anda. Seega leiti, et dumpinguvastaste meetmete mõju üldisele küünaldega seotud tegevusele ei ole tõenäoliselt oluline.

(124)

Importijate esitatud andmete edasine analüüs kinnitas asjaolu, et vaatlusaluse toote käive moodustab keskmiselt ainult 3,4 % nende äriühingute kogukäibest. Kõnealusest kahest importijast ühe puhul oli kõnealune osakaal veidi suurem ja seega ei saa välistada võimalust, et meetmete kehtestamisel võib olla kõnealusele importijale negatiivne mõju. Võttes siiski arvesse kõiki kõnealuse juhtumi seisukohalt olulisi huvisid, järeldati, et üldjoontes ei saa dumpinguvastaste tollimaksude mõju importija kogutegevusele oluliseks pidada.

(125)

Eespool esitatu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 182 esitatud järeldus.

7.3.   Mõju tarbijatele

(126)

Põhjenduses 116 esitatud väites selle kohta, et on olemas kaks eraldiseisvat jaemüügiturgu ja et dumpinguvastaste meetmete tõttu võib kaduda odavamate toodete turulõik, osutatakse ka tarbijatele avalduvale mõjule, kuna vähem kvaliteetsete küünalde valik oleks piiratud.

(127)

Kõnealust väidet siiski ei põhjendatud. Pidades silmas jaemüügituru struktuuri, jaemüüjate marginaale ja dumpinguvastaste tollimaksude taset ja vormi, leiti, et on asjakohane eeldada, et odavamate toodete turulõigu kadumise ohtu ei tohiks olla, kuna importijad ja jaemüüjad peaksid suutma kanda tollimaksust tulenevaid kulusid ilma neid tarbijatele edasi andmata.

(128)

Tuletatakse ka meelde, et nagu on märgitud põhjenduses 131, on dumpinguvastaste meetmete eesmärk taastada tõhusad kaubandustingimused ühenduse turul kõikide osaliste, sealhulgas tarbijate hüvanguks. Praegusel juhul ei osuta eespool esitatud faktid ja järeldused ning kogu kättesaadav teave tarbijatele avalduvale olulisele mõjule.

(129)

Kuna tarbijaühingud ei ole pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist märkusi esitanud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 191 tehtud järeldus, et dumpinguvastastel meetmetel ei tohiks tarbijatele olulist mõju olla.

7.4.   Konkurentsi ja kauplemist moonutavad mõjud

(130)

Üks isik väitis, et ajutises määruses esitatud andmete põhjal ei suudaks ühenduse tootmisharu üksi ühenduse küünlavajadust rahuldada. Seega on Hiinast imporditavaid küünlaid vaja kõnealuse nõudluse rahuldamiseks ühenduses ja meetmed väidetavalt takistaksid küünalde turule jõudmist.

(131)

Kuigi võib olla, et ainult ühenduse kogutoodangust ei piisa ühenduse turu küünlanõudluse rahuldamiseks, tuleks siiski meeles pidada, et ühenduse turule imporditakse ka muudest kolmandatest riikidest ja et mõne Hiina eksportiva tootja suhtes meetmeid ei rakendata, ning juhtida tähelepanu sellele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada tõhusad kaubandustingimused, mitte aga turu sulgemine impordile. Seega jätkaksid küünalde tarnimist kõik praegu ühenduse turul tegutsevad ettevõtjad ja see peaks olema piisav rahuldamaks nõudlust turul, kus ei ole kahjustava dumpingu negatiivset mõju. Seega leitakse, et väide ei ole põhjendatud.

(132)

Lähtudes eespool esitatust ja kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 194 ja 195.

7.5.   Järeldus ühenduse huvide kohta

(133)

Lähtuvalt eespool esitatust järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist.

8.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

8.1.   Kahju kõrvaldamise tase

(134)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule lisakahju.

(135)

Kuna pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkusi ei tehtud, on mittekahjustava hinna saamiseks kasutatud ajutise määruse põhjenduses 199 nimetatud meetodit. Põhjendustes 89 ja 90 kirjeldatud läbivaatamist kohaldati siiski ka kahjumarginaalide arvutuste suhtes, mida kohandati vastavalt.

8.2.   Tollimaksude vorm ja tase

(136)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(137)

Arvestades pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist teatavate huvitatud isikute esitatud märkusi ning arvestades käesolevas määruses kirjeldatud parandusi, on muudetud teatavaid marginaale.

(138)

Kindlaksmääratud dumpingu- ja kahjumäärad on järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaal

Kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal

Aroma Consumer Products (Hangzhou) Co., Ltd.

47,7 %

28,3 %

Dalian Bright Wax Co., Ltd.

13,8 %

11,7 %

Dalian Talent Gift Co., Ltd.

48,4 %

25,9 %

Gala-Candles (Dalian) Co., Ltd.

0 %

Ei kohaldata

M.X. Candles and Gifts (Taicang) Co., Ltd.

0 %

Ei kohaldata

Ningbo Kwung’s Home Interior & Gift Co., Ltd.

14,0 %

0 %

Ningbo Kwung’s Wisdom Art & Design Co., Ltd.

0 %

Ei kohaldata

Qingdao Kingking Applied Chemistry Co., Ltd.

18,8 %

0 %

Koostööd teinud äriühingud, keda valimisse ei kaasatud

31,8 %

25,5 %

Kõik teised äriühingud

62,9 %

37,1 %

(139)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 203, ja võttes arvesse asjaolu, et küünlaid imporditakse väga tihti osana komplektidest, kuhu kuuluvad küünlajalad, küünlahoidjad või muud esemed, leiti, et on asjakohane tollimaksud kehtestada kindlaksmääratud summadena küünalde kütusesisalduse (kaasa arvatud taht) alusel.

(140)

Teatavad isikud väitsid, et meetmed tuleks kehtestada väärtuselise tollimaksu alusel, kuna küünalde kütusesisalduse alusel kindlaksmääratud meetme vorm oleks importijatele koormav ning põhjustaks turul palju segadust ja moonutaks turgu oluliselt.

(141)

Sellega seoses meenutatakse, et küünlaid sisaldavad komplektid liigitati importimisel küünaldeks. See tähendab, et võimalikku väärtuselist tollimaksu kohaldataks komplekti koguväärtuse suhtes. Seepärast otsustati, et küünalde kütusesisalduse alusel arvutatud väärtuselised tollimaksud on asjakohased, et vältida dumpinguvastaste meetmete kohaldamist imporditud toodete suhtes, mida praegu liigitatakse küünalde alla, kuid mille tegelikust kaalust ja väärtusest moodustavad küünlad ainult väga väikese osa. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(142)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimisega kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei kohaldata selle suhtes nimetatud määrasid, vaid kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(143)

Mis tahes taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(144)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(145)

Et tagada võrdne kohtlemine uute eksportivate tootjate ja I lisas nimetatud koostööd tegevate äriühingute vahel, kes valimisse ei kuulunud, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul ei oleks õigust läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu, kuna kõnealust sätet ei kohaldata valimisse kuuluvate äriühingute suhtes.

8.3.   Kohustused

(146)

Pärast seda kui tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli kavas soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, soovis üks valimist välja jäetud Hiina eksportiv tootja võtta hinnakohustuse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(147)

Seoses sellega märgitakse, et vaatlusalusel tootel on sadu eri liike, millel on eri tunnused ja mille hinnad erinevad oluliselt. Kõnealune eksportiv tootja soovis võtta ainult ühe minimaalse impordihinna kohustuse kõikide toodete kohta sellisel tasemel, mis ei oleks taganud kahjustava dumpingu kõrvaldamist kõikide toodete puhul. Lisaks selle märgitakse ka, et tooteliikide suure arvu tõttu on peaaegu võimatu iga tooteliigi kohta kindlaks määrata põhjendatud miinimumhindasid, mille järgimist komisjon saaks nõuetekohaselt jälgida, isegi kui eksportiv tootja oleks võtnud iga tooteliigi kohta eraldi minimaalse impordihinna kohustuse. Võttes arvesse kõnealuseid tingimusi, järeldati, et pakutud hinnakohustust ei saa heaks kiita, kuna seda ei peeta otstarbekaks.

8.4.   Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine ja erikontroll

(148)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

(149)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade olulisest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad kehtiva ja II lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõikide teiste eksportivate tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(150)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellises olukorras, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(151)

Pärast asjaomastelt äriühingutelt saadud märkusi ja asjakohast teavet peeti vajalikuks teha teatavad parandused ajutise määruse lisas loetletud äriühingute nimedesse. Kõnealused muudatused on tehtud I lisas esitatud äriühingute loetelusse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit CN-koodide ex 3406 00 11, ex 3406 00 19 ja ex 3406 00 90 (TARICi koodid 3406001190, 3406001990 ja 3406009090) alla kuuluvate teatavate küünalde ja muude samalaadsete toodete impordi, välja arvatud kalmuküünalde ja muude õueküünalde suhtes.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse kalmuküünalde ja muude õueküünaldena küünlaid ja muid samalaadseid tooteid, millel on üks või mitu järgmistest tunnustest:

a)

nende kütus sisaldab üle 500 ppm tolueeni;

b)

nende kütus sisaldab üle 100 ppm benseeni;

c)

nende tahi diameeter on vähemalt 5 millimeetrit;

d)

nad on individuaalselt pakitud vähemalt 5 cm kõrgusesse plastanumasse.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr on kindlaksmääratud summa (eurot tonni kohta) allpool nimetatud äriühingute toodetud toodete kütusesisalduse alusel (kütuseks on tavaliselt, kuid mitte ainult, sulatatud rasv, steariin, parafiin või muu vaha, kaasa arvatud taht):

Äriühing

Tollimaksu summa (eurot tonni kütuse kohta)

TARICi lisakood

Aroma Consumer Products (Hangzhou) Co., Ltd.

321,83

A910

Dalian Bright Wax Co., Ltd.

171,98

A911

Dalian Talent Gift Co., Ltd.

367,09

A912

Gala-Candles (Dalian) Co., Ltd.

0

A913

M.X. Candles and Gifts (Taicang) Co., Ltd.

0

A951

Ningbo Kwung’s Home Interior & Gift Co., Ltd.

0

A914

Ningbo Kwung’s Wisdom Art & Design Co., Ltd., ja temaga seotud ettevõte Shaoxing Koman Home Interior Co., Ltd.

0

A915

Qingdao Kingking Applied Chemistry Co., Ltd.

0

A916

I lisas loetletud äriühingud

345,86

A917

Kõik teised äriühingud

549,33

A999

3.   Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning sellest tingituna jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega asutatakse ühenduse tolliseadustik) (4) artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

4.   Lõikes 2 ja I lisas nimetatud äriühingute suhtes kindlaksmääratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv II lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1130/2008 kohaselt teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit, CN-koodide ex 3406 00 11, ex 3406 00 19 ja ex 3406 00 90 (TARICi koodid 3406001190, 3406001990 ja 3406009090) alla kuuluvate küünalde ja muude samalaadsete toodete impordi suhtes kehtestatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tagastatakse. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

Artikkel 3

Kui mis tahes asjaosaline, kes on pärit Hiina Rahvavabariigist, esitab komisjonile piisavaid tõendeid selle kohta, et ta:

a)

ei ole uurimisperioodil, s.o 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007, eksportinud artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud Hiina Rahvavabariigist pärit kaupu;

b)

ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ja

c)

on tegelikult eksportinud ühendusse asjaomaseid kaupu või et tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus eksportida asjaomaseid kaupu märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu;

siis võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, lihthäälteenamusega muuta artikli 1 lõiget 2, et kehtestada kõnealuse asjaosalise suhtes koostööd teinud valimisse mittekuuluvate tootjate suhtes kohaldatav tollimaks, st 345,86 eurot tonni kütuse kohta.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. mai 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOPICOVÁ


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2)  ELT L 306, 15.11.2008, lk 22.

(3)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Office N105 04/092, 1049 Brussels, Belgium.

(4)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.


I LISA

Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse

TARICi lisakood A917

Beijing Candleman Candle Co., Ltd.

Beijing

Cixi Shares Arts & Crafts Co., Ltd.

Cixi

Dalian All Bright Arts & Crafts Co., Ltd.

Dalian

Dalian Aroma Article Co., Ltd.

Dalian

Dalian Glory Arts & Crafts Co., Ltd.

Dalian

Dandong Kaida Arts & Crafts Co., Ltd.

Dandong

Dehua Fudong Porcelain Co., Ltd.

Dehua

Dongguan Xunrong Wax Industry Co., Ltd.

Dongguan

Fushun Hongxu Wax Co., Ltd.

Fushun

Fushun Pingtian Wax Products Co., Ltd.

Fushun

Future International (Gift) Co., Ltd.

Taizhou

Greenbay Craft (Shanghai) Co., Ltd.

Shanghai

Horsten Xi’an Innovation Co., Ltd.

Xian

Ningbo Hengyu Artware Co., Ltd.

Ningbo

Ningbo Junee Gifts Designers & Manufacturers Co., Ltd.

Ningbo

Qingdao Allite Radiance Candle Co., Ltd.

Qingdao

Shanghai Changran Industrial & Trade Co., Ltd.

Shanghai

Shanghai Daisy Gifts Manufacture Co., Ltd.

Shanghai

Shanghai EGFA International Trading Co., Ltd.

Shanghai

Shanghai Huge Scents Factory

Shanghai

Shanghai Kongde Arts & Crafts Co., Ltd.

Shanghai

Shenyang Shengwang Candle Co., Ltd.

Shenyang

Shenyang Shengjie Candle Co., Ltd.

Shenyang

Taizhou Dazhan Arts & Crafts Co., Ltd.

Taizhou

Xin Lian Candle Arts & Crafts Factory

Zhongshan

Zhaoyuan Arts & Crafts Co., Ltd.

Huangyan, Taizhou

Zhejiang Aishen Candle Arts & Crafts Co., Ltd.

Jiaxing

Zhejiang Hong Mao Household Co., Ltd.

Taizhou

Zhejiang Neeo Home Decoration Co., Ltd.

Taizhou

Zhejiang Ruyi Industry Co., Ltd.

Taizhou

Zhongshan Zhongnam Candle Manufacturer Co., Ltd. ja temaga seotud ettevõte Zhongshan South Star Arts & Crafts Manufacturing Co., Ltd.

Zhongshan


II LISA

Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus. Avalduses peab sisalduma järgmine teave.

1.

Faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2.

Deklaratsioon

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et Euroopa Ühendusse eksportimiseks müüdud ja käesoleva arvega hõlmatud küünalde ja muude samalaadsete toodete valmistaja on Hiina Rahvavabariigi äriühing (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood). Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.

Kuupäev ja allkiri”


14.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 119/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 394/2009,

13. mai 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. mail 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

55,4

TN

115,0

TR

101,9

ZZ

90,8

0707 00 05

JO

155,5

MA

41,9

TR

149,3

ZZ

115,6

0709 90 70

JO

216,7

TR

120,2

ZZ

168,5

0805 10 20

EG

43,3

IL

54,0

MA

43,1

TN

49,2

TR

102,3

US

51,0

ZZ

57,2

0805 50 10

AR

50,9

TR

48,7

ZA

62,5

ZZ

54,0

0808 10 80

AR

81,3

BR

72,1

CA

127,2

CL

85,0

CN

99,5

MK

42,0

NZ

110,2

US

131,7

UY

71,7

ZA

78,8

ZZ

90,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


14.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 119/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 395/2009,

13. mai 2009,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2008/2009. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 945/2008. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 368/2009. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2008/2009. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. mail 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 258, 26.9.2008, lk 56.

(4)  ELT L 112, 6.5.2009, lk 7.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 14. maist 2009

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

28,95

2,60

1701 11 90 (1)

28,95

7,06

1701 12 10 (1)

28,95

2,47

1701 12 90 (1)

28,95

6,63

1701 91 00 (2)

32,24

9,11

1701 99 10 (2)

32,24

4,67

1701 99 90 (2)

32,24

4,67

1702 90 95 (3)

0,32

0,34


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

14.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 119/23


KOMISJONI OTSUS,

13. jaanuar 2009,

riigiabi C 22/07 (ex N 43/07) kohta, millega laiendatakse süvendustöödele ja kaabli paigaldamise töödele korda, millega vabastatakse Taani mereveoettevõtted meremeeste suhtes kohaldatava tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmisest

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8886 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/380/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eelkõige selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt kõnealustele sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

15. jaanuari 2007. aasta kirjas (2) teatas Taani komisjonile, et on muudetud korda, millega vabastatakse reederid oma meremeeste suhtes kohaldatava tulumaksu maksmisest Taanis (nn DIS-kord). DIS-korda on lubatud kohaldada komisjoni 13. novembri 2002. aasta otsusega (3).

(2)

Teatatud muudatus registreeriti numbri N 43/07 all. 27. märtsi 2007. aasta kirjaga (4) edastas Taani komisjonile uue teabe, mida komisjon palus 20. märtsi 2007. aasta kirjas (5).

(3)

10. juuli 2007. aasta kirjas (6) teavitas komisjon Taanit ametliku uurimismenetluse algatamisest vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (7) (edaspidi „riigiabi menetluse määrus”) artikli 4 lõikele 4. Taani esitas oma märkused 5. septembri 2007. aasta kirjas (8).

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (9). Kõnealuse otsusega kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama uuritavate meetmete kohta oma märkusi.

(5)

Komisjonile esitasid oma märkused järgmised huvitatud isikud: Euroopa Süvendustööde Assotsiatsioon, Euroopa Ühenduse Reederite Ühing, Briti Laevanduskoda, Norra Reederite Ühing, Armateurs de France, Alcatel-Lucent ja Taani Reederite Ühing. Komisjon edastas nende huvitatud isikute märkused Taanile, kellele anti võimalus vastata. Taani saatis oma märkused 9. jaanuari 2008. aasta kirjas (10).

2.   TEATATUD MEETMETE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(6)

Teatatud meetmete üksikasjalik kirjeldus oli esitatud juba eespool osutatud 10. juuli 2007. aasta otsuses.

2.1.   DIS-korra teatatud muudatuse kirjeldus

(7)

Teatatud meetmete (eelnõu nr L 110 (2006-07) 11. jagu) peamine eesmärk on nn DIS-korra laiendamine kaabli paigaldamise töid ja süvendustöid tegevate laevade pardal töötavatele meremeestele.

(8)

Kaabli paigaldamise töid tegevate laevade tegevus ei ole siiani vastanud DIS-korra tingimustele, kuigi kaabli paigaldamise töid tegevaid laevu lubatakse Taani õigusaktide alusel DIS-registris registreerida.

(9)

Taani soovib edaspidi laiendada kõiki DIS-korrast tulenevaid eeliseid ka kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele.

(10)

27. mai 2005. aasta korralduses DIS-korra rakendamise kohta (edaspidi „korraldus”) täpsustatakse bageritega seoses, millist tegevust saab süvendustööde puhul käsitada mereveona, pidades silmas vajadust kehtestada süvendustööde suhtes abikõlblikkuse eeskirjad. Korralduse 13. jao kohaselt käsitatakse mereveona bagerite järgmisi tegevusi:

1.

sõitmine sadama ja süvenduskoha vahel;

2.

sõitmine süvenduskoha ja kaevandatud pinnase lossimise koha vahel, sealhulgas lossimine ise;

3.

sõitmine lossimiskoha ja sadama vahel;

4.

sõitmine süvenduskohal ja süvenduskohtade vahel;

5.

sõitmine valitsusasutuste nõudel abi andmiseks seoses õlireostuse likvideerimisega jne.

(11)

Kehtivate Taani õigusaktide alusel ei saa liivabagereid DIS-registris registreerida. Seepärast ei vasta liivabagerid DIS-korra kohaldamise põhitingimustele. Kuna liivabagereid kasutatakse teataval määral ka näiteks ehitustöödel territoriaalvetes, on Taanil keeruline kaasata liivabagereid üldisesse netopalga kavasse. Selle asemel otsustas Taani maksustada liivabageritel töötavaid isikuid vastavalt üldistele maksustamiseeskirjadele ning seejärel tagastada laevaomanikele maksusumma, kui vajalikud tingimused on täidetud.

(12)

Seega hõlmab DIS-kord kaudselt süvendustöid ja nendele laienevad samad eelised, mis DIS-registris registreeritud laevu käitavatele mereveoettevõtetele.

2.2.   Kehtiva DIS-korra kirjeldus

(13)

DIS-korda on kirjeldatud komisjoni eespool osutatud 10. juuli 2007. aasta otsuses (11).

(14)

Kehtiva korraga vabastatakse reederid selliste meremeeste suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustusmaksete ja tulumaksu maksmisest, kes töötavad laevadel, mis on registreeritud Taani rahvusvahelises laevaregistris (Dansk Internationalt Skibsregister, edaspidi „DIS-register”), kui laevu kasutatakse reisijate või kaupade äriliseks veoks.

(15)

Komisjon tuletab meelde, et DIS-register võeti kasutusele 1. juuli 1988. aasta seadusega nr 408, mis jõustus 23. augustil 1988. aastal. Selle eesmärk oli võidelda laevade väljaviimise vastu Taani riiklikust registrist kolmandate riikide lipu alla.

(16)

Korra tingimuseks on, et maksuvabastus võetakse arvesse palkade määramisel. Seega tekib maksusoodustus laevafirmale, mitte aga üksikutele meremeestele.

(17)

13. novembril 2002. aastal kiitis komisjon DIS-korra heaks.

(18)

Taani rakendab praegu veel ühte mereveoettevõtteid soodustavat kava – tonnaažimahutavuse alusel maksustamise korda (12).

2.3.   Eelarve

(19)

DIS-korra kogueelarve on umbes 600 miljonit Taani krooni.

3.   UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

3.1.   Kahtlused seoses kaabli paigaldamise tööde suhtes kohaldatavate meetmete kokkusobivusega

(20)

Otsuses uurimismenetluse algatamise kohta leidis komisjon, et ta peaks analüüsima kõnealuse laienduse võimalikku majanduslikku mõju asjaomasele sektorile. Asjaomane sektor on side- ja energiakaablite paigaldamine mere põhja ja mere põhjas olevate kaablite parandamine.

(21)

Komisjoni arvates ei ole võimalik jagada ühte konkreetset merereisi osadeks, millest üks vastab mereveo tähendusele ja teine mitte. Pigem on ta arvamusel, et on vaja hinnata üldiselt kõiki merendusalaseid tegevusi, et jõuda seisukohale, kas uuritavat merereisi saab täielikult käsitada mereveona.

(22)

Seepärast väljendas komisjon otsuses uurimismenetluse algatamise kohta seisukohta, et kaabli paigaldamist mere põhja ei saa käsitada mereveoteenuse ja kaabli paigaldamise töö kattumisena.

(23)

Kaabli paigaldamise töid tegevad laevad ei transpordi tavaliselt kaablirulle ühest sadamast teise või sadamast avamererajatisteni. See kuulub mereveo määratluse alla, mis on sätestatud nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määruses (EMÜ) nr 4055/86 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos) (13) ja nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)) (14). Selle asemel paigaldavad kaabli paigaldamise töid tegevad laevad kliendi tellimusel kaableid ranniku ühest määratud punktist teise ranniku määratud punkti. Seepärast ei osuta kaabli paigaldamise töid tegevad laevad otseselt mereveoteenuseid EÜ määruste tähenduses, st nad ei teosta kaupade merevedu ühe liikmesriigi sadamast teise liikmesriigi sadama või avamererajatiseni. Isegi kui sellised laevad teostavad juhuslikult kaupade merevedu, nagu on sätestatud määrustes (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92, on selline mereveo määratlusele vastav tegevus üksnes nende põhitegevuse ehk kaablite paigalduse kõrvaltegevuseks.

(24)

Lisaks märkis komisjon selles etapis, et ei ole veel tõestatud, kas ühenduses asutatud kaabli paigaldamise töid tegevad ettevõtjad kannatavad samade konkurentsipiirangute all nagu mereveoettevõtjad maailmaturul. Komisjoni arvates ei ole selge, kas kaabli paigaldamise töid tegevad ühenduse ettevõtjad peavad võitlema samasuguse mugavuslipu kasutamisest tingitud konkurentsiga, mis on tüüpiline mereveo puhul.

(25)

Seega leidis komisjon oma otsuses uurimismenetluse algatamise kohta, et kaabli paigaldamise töid ei saa käsitada mereveona ja see ei vasta mereveole antava riigiabi tingimustele mereveole antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „suunised”) (15) tähenduses.

3.2.   Kahtlused seoses süvendustööde suhtes kohaldatavate meetmete kokkusobivusega

(26)

Otsuses uurimismenetluse algatamise kohta on märgitud, et komisjonil on tõsised kahtlused, kas kõik kavaga hõlmatud süvendustööd on käsitatavad mereveona suuniste tähenduses. Seega leidis komisjon, et mitte kõik kõnealused süvendustööd ei vasta mereveole antava riigiabi tingimustele.

4.   TAANI MÄRKUSED UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA

4.1.   Märkused kaabli paigaldamise tööde kohta

(27)

Seoses kaabli paigaldamise töid tegevate laevadega rõhutas Taani, et komisjoni talitused kinnitasid oma 11. augusti 2006. aasta kirjas (16) Taanile, et kaabli paigaldamise töid tegevate laevade suhtes võib kohaldada asjaomaseid riigiabi meetmeid tingimusel, et on täidetud 50protsendilise mereveo osakaalu nõue.

(28)

Taani väitel teatas komisjon, et kaabli paigaldamise töid võib võrdsustada mereveoga tegevuse osas, mis on seotud kaablirullide transpordiga laadimissadamast avamere asukohta, kus kaabli paigaldamise töid alustatakse, eeldades, et kogu tegevuses võib merendusalaste tegevuste osakaalu arvutada vastavalt laeva läbitud vahemaale, mille vältel laev sõidab kaableid paigaldamata.

(29)

Lisaks selle rõhutab Taani, et ta ei saa aru, miks avaldab komisjon oma 10. juuli 2007. aasta kirjas seisukohta, mille kohaselt kaablite paigaldamise töid ei saa käsitada mereveo ja muude tegevuste kombinatsioonina, ning kinnitab, et see seisukoht on vastuolus komisjoni talituste 11. augusti 2006. aasta kirjaga.

4.2.   Märkused süvendustööde kohta

(30)

Taani väitel on suuniste alusel võimalik jaotada kogu bagerite tegevus mereveoks ja muudeks tegevusteks. Seepärast ei saa Taani aru, miks ei saa samasugust jaotust kohaldada kaabli paigaldamise töid tegevate laevade suhtes.

(31)

Taani rõhutab, et Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-251/04, mida komisjon mainib oma otsuses uurimismenetluse algatamise kohta, ei muuda eespool osutatud 11. augusti 2006. aasta kirjas komisjoni poolt Taanile antud kinnituse aluseid. Taani väitel selgitas kohus küsimust, kas määrus (EMÜ) nr 3577/92 hõlmab puksiirlaevade tegevust, ning jõudis järeldusele, et ei hõlma. Taani on arvamusel, et kõnealune kohtuotsus on ebaoluline seoses suuniste kohaldamisega kaabli paigaldamise töid tegevate laevade suhtes.

(32)

Taani ametiasutused märgivad, et suunistes ei käsitleta mitte üksnes merevedu määruste (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 tähenduses, vaid „[…] selle konkreetsed osad on seotud ka pukseerimise ja süvendustöödega”.

(33)

Suuniste kohaselt peab vähemalt 50 % kõigist tegevustest moodustama merevedu, mis bagerite puhul on Taani ametiasutuste väitel suunistes määratletud „[…] eraldatud pinnase transpordina merel […]”. Taani ametiasutuste arvates tuleks suuniseid tõlgendada nii, et eraldatud pinnase transport merel vastab mereveo määratlusele.

(34)

Taani vaidlustab ka komisjoni algatuse laiendada ühepoolselt uurimismenetluse ulatust valdkondadele, mida ei hõlma komisjoni tehtava uuringu aluseks olev teatis (17). Taani väitel ei ole riigiabi menetluse määruse II peatükis teatatud abi kohta sellist sätet, mis võimaldaks komisjonil kaasata uurimisse juba olemasolevaid riigiabi meetmeid. Kui komisjon soovib uurida olemasolevaid riigiabi meetmeid, peab ta Taani arvates tegema seda osutatud määruse V peatüki alusel, milles käsitletakse olemasolevate abikavadega seotud menetlusi.

(35)

Taani väidab, et ta teatas 21. jaanuaril 2005. aastal muudatustest, mis tehti kahe eelnõuga, mille valitsus esitas parlamendile 12. jaanuaril 2005. aastal (eelnõu meremeeste maksustamise kohta ja eelnõu tonnaažimahutavuse alusel maksustamise seaduse muutmise kohta). Taani väitel võib eeldada, et need kaks eelnõud on komisjoni poolt heaks kiidetud, järgmisel kahel põhjusel:

esiteks ei vastanud komisjon Taani ametiasutuste väitel alalise esinduse 21. jaanuari 2005. aasta kirjale riigiabi menetluse määruses sätestatud tähtaja jooksul;

teiseks kinnitasid komisjoni talitused hiljem, et muudatused on suunistega vastavuses.

(36)

Seepärast väidab Taani, et meremeeste maksustamise seaduse 2005. aasta kevadel vastu võetud versioon on käsitatav heakskiidetud riigiabimeetmena ELi õiguse alusel.

(37)

Seepärast on Taani jõudnud järeldusele, et uurimismenetlus võib hõlmata üksnes väidetavalt ainukest teatatud meedet, st DIS-kava võimalikku kohaldamist kaablite paigaldamise töid tegevatel laevadel töötavate meremeeste suhtes.

(38)

Seoses süvendustöid tegevate laevadega märgib Taani valitsus, et 13. detsembril 2006. aastal võttis ta vastu meremeeste maksustamise seaduse muutmise seaduse. Meremeeste maksustamise seaduse muutmise seadusest teavitati 15. jaanuaril 2007. aastal.

(39)

Taani leiab, et eraldatud pinnase transport süvamerel on käsitatav mereveona suuniste tähenduses. Seega hõlmavad suunised olenemata määruste (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 sisust bagereid, kui nende tegevus seisneb mereveos (mida Taani määratleb „eraldatud pinnase transpordina merel”) vähemalt 50 % ulatuses nende tööajast.

(40)

Taani ametiasutused lisavad, et Taani riigiabikavad ei hõlma „piiratud mereliiklusega” seotud tegevusi. „Piiratud mereliikluse” all mõeldakse näiteks tegevusi sadamates ja fjordides. Kaeve- või süvendustööd sadamates ja fjordides või nende ümbruses jäävad seepärast alati välja DIS-korra reguleerimisalast. Sama kehtib juhtudel, kui laev seisab püsivalt paigal.

(41)

Taani ametiasutused selgitavad, et praktikas tehakse kaeve- või süvendustöid enamasti paljukopaliste bageritega, millel puudub oma mootor ja mis seepärast jäävad välja DIS-korra reguleerimisalast. Kord hõlmab laevu, millel on oma liikumapanev jõud. Kuid DIS-korra reguleerimisalast jäävad välja ka laevad, mida kasutatakse tellimustöödeks merel. Tellimustöödena käsitatakse sadamate, muulide, sildade, naftapuurplatvormide, tuuleparkide ja muude mererajatiste ehitust ning remonti.

5.   HUVITATUD ISIKUTE ESITATUD MÄRKUSED

5.1.   Euroopa Süvendustööde Assotsiatsioon (edaspidi „EUDA”)

(42)

EUDA väitel on komisjon kehtestanud süvendustöödeks antava riigiabi suhtes palju rangema korra, kui oli sätestatud 1997. aasta suunistes. Toetades süvendustööde laevastiku säilitamist ühenduses väljendab EUDA muret seoses kahe peamise probleemiga:

esiteks toetab EUDA seisukohta, et Euroopa süvendustööde merendusklaster peaks saama riigiabi vastavalt suunistele kõigil juhtudel, kui ta peab konkureerima kolmandate riikide laevadega;

teiseks arvab EUDA, et komisjoni poolt vastavalt suunistele heaks kiidetud riigiabi ei tohiks kaasa tuua liigset halduskoormust Euroopa süvendustööde merendusklastrile.

5.2.   Euroopa Ühenduse Reederite Ühing (ECSA)

(43)

ECSA leiab, et komisjoni lähenemisviis on väga teoreetiline ja selles ei võeta arvesse suuniste eesmärke ja sisu.

(44)

ECSA väitel on juba suuniste eeltingimuseks, et merevedu moodustab süvendustööde olulise osa. ECSA arvates transpordivad bagerid ja kaablipaigaldajad vastavalt eraldatud pinnast ja kaablit punktist A punkti B. Selles osas ei oleks peale- ja mahalaadimispunktid ECSA arvates olulised.

(45)

ECSA rõhutab, et bagerite ja kaablipaigaldajate transpordialase tegevuse hõlmamine suunistega on täielikult kooskõlas suuniste eesmärkidega, sest need eriotstarbelised laevad tegutsevad ka tiheda konkurentsiga maailmaturul ja rahvusvahelisel tööturul.

5.3.   Briti Laevanduskoda

(46)

Briti Laevanduskoda rõhutab, et suunistes on tunnistatud, et sama laev võib tõepoolest teostada bagerite abikõlblikke ja mitteabikõlblikke tegevusi ja seega tuleb neid eristada. Seepärast väljendab Briti Laevanduskoda muret seoses avaldusega, et „komisjoni arvates ei ole võimalik jagada kõnealust tegevust osaks, mis vastab mereveo tähendusele, ja osaks, mis ei vasta sellele”.

(47)

Briti Laevanduskoja arvates ei ole vaja teha vahet kaupade ja reisijate transportimisel, mida teostatakse sadamate ja rajatiste nimekirjas olevatesse kohtadesse või sealt välja ja muudesse merel asuvatesse konkreetsetesse punktidesse. Ta on mures, et ilmselt rakendatakse uut kontrolli selleks, et teha kindlaks, millisel eesmärgil kaupu või reisijaid transporditakse. Seepärast leiab Briti Laevanduskoda, et kliendi motiiv ei ole laevandustegevuse abikõlblikkuse määramisel asjakohane. Briti Laevanduskoda selgitab, et transporditava materjali konkreetse sihtpunkti määrab enamasti klient vastavalt selle tulevasele kasutusele ja/või keskkonna- või muudele litsentsidele.

(48)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises esitatud kaablipaigaldaja tavapärase tegevuse kirjeldusega seoses ei nõustu Briti Laevanduskoda komisjoni esialgse hinnanguga, mille kohaselt laadivad kaablipaigaldajad oma kliendi kaabliveose laevale sadamarajatistes ja transpordivad selle mitmetesse muudesse kohtadesse, sealhulgas muudesse sadamatesse, kus see üle antakse ja paigaldatakse järk-järgult merepõhja peale või sisse.

5.4.   Norra Reederite Ühing

(49)

Norra Reederite Ühingu arvates peaks komisjon tõlgendama mõistet „merevedu” paindlikult, arvestades seda, et kaabli paigaldamise töid ja süvendustöid tegevatel ettevõtjatel on ühesugune rahvusvaheline liikuvus ja neid mõjutavad samad ülemaailmse konkurentsi jõud mis klassikalist „merevedu”.

(50)

Nende arvates on kaabli transport ja paigaldus punktist A punkti B samaaegne ja ühtne tegevus, mille puhul „laaditakse” kaabel järk-järgult merepõhja.

(51)

Norra Reederite Ühing on ühtlasi arvamusel, et süvendustöödel tekkiva muda kõrvaldamiseks teostatavat vedu tuleks käsitada transpordina isegi juhul, kui süvendustööde ja/või mahalaadimise koht ei ole sadam ega avamererajatis.

5.5.   Armateurs de France

(52)

Armateurs de France’i väitel ei ole määrustes (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 mereveo mõiste erinevalt suunistes viidatule ühtmoodi määratletud. Seepärast ei pea mereveo määratlus riigiabi küsimustega seoses vastama määrustes sätestatud määratlusele. Armateurs de France leiab, et määrusega (EMÜ) nr 3577/92 ette nähtud määratlust ei tuleks igal juhul mõista ammendavana. Armateurs de France’i väitel ei ole seega kaabli paigaldamise tööd ja süvendustööd suunistes välistatud.

(53)

Armateurs de France’i arvates ei ole Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-251/04 kõnealuste küsimuste puhul asjakohane, sest sellega ei jäeta kaabli paigaldamise töid ja süvendustöid mereveo määratlusest välja. Armateurs de France rõhutab, et need tegevused ei ole kohtuotsuse tähenduses „mereveo teenustega seotud teenused või kõrvalteenused”, vaid need on pigem käsitatavad kaupade mereveona avamererajatisteni või sealt ära.

(54)

Armateurs de France väidab, et kui suuniseid tõlgendada nii, et mereveole antava abi tingimustele vastab üksnes puhtalt merevedu, jätaks selline tõlgendus teoreetiliselt suuniste reguleerimisalast välja ka pärast kaupade kohalevedu tühjalt tagasi sõitvad laevad. Kuna suunised hõlmavad juba puksiirlaevu ja süvendustöid tegevaid laevu juhtumitel, kui üle 50 % puksiiri tegelikust tegevusest asjaomase aasta jooksul moodustab merevedu, tuleks Armateurs de France’i arvates seda kontseptsiooni laiendada kõigile teeninduslaevadele, näiteks bageritele ja kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele.

5.6.   Alcatel-Lucent

(55)

Alcatel-Lucent rõhutab kaabli paigaldamise töid tegevate laevade olulisust merendusega seotud tööturul, võttes arvesse kõrgetasemelise tehnilise oskusteabe nõuet selles valdkonnas. Alcatel-Lucent’i arvates töötavad kaabli paigaldamise töid tegevatel laevadel merendusega seotud tööturu kõige kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad. Seepärast täidab DIS-korra laiendamine kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele suunistes määratletud mereveole antava riigiabi eesmärke, sest aitab Euroopas tagada kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade säilitamise Euroopa merendusvaldkonna töötajatele. Seoses kriisiga telekommunikatsiooniturul on ühenduse lipu all sõitev sidekaabli paigaldamise töid tegev laevastik vähenenud 80 laevalt 35 laevani, konkureerides mugavuslipu all registreeritud laevadega.

(56)

Telekommunikatsiooniturg on ülemaailmne, saavutades Interneti-mulli ajastu tipus kaablipikkuseks 100 000 kilomeetrit aastas, vähenedes seejärel 2003.–2006. aastal 20 000 kilomeetrini aastas ning olles jõudnud praeguseks peaaegu 50 000 kuni 70 000 kilomeetrini aastas.

(57)

Võttes arvesse asjaolu, et kaabliühendused eeldavad sõite üle ookeani ja et suurimad kaabli paigaldamise töid tegevad laevad mahutavad vaid ligikaudu 3 000 kilomeetrit kaablirulle, on Alcatel-Lucent arvamusel, et kaabli paigaldamise töid tegevate laevade kõige olulisem tegevus on kaablirullide vedu kaablitehasest merel asuvasse punkti, kus kaabel tuleb ühendada ja kust hakatakse seda merepõhja paigaldama. Alcatel leiab, et kaabli paigaldamise töid tegev laev kuulub mereveo määratluse alla, võttes arvesse veose pidevat mahalaadimist laeva läbitava teekonna jooksul. Seepärast tuleks kaabli paigaldamise töid käsitada veose transpordina.

(58)

Alcatel-Lucent’i arvates ei ole määrustes (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 rangelt piiritletud merel asuvaid sihtpunkte (kas kahe sadama vahel või sadama ja avamererajatise vahel). Tema arvates tuleks kindlat merel asuvat punkti samuti käsitada sihtpunktina suuniste tähenduses. Lisaks sellele võib eeldada, et esimese kaablimeetri paigaldamisega mere põhja muutub paigaldatud kaabel avamererajatiseks ja seepärast ei ole järgneva kaabli paigalduse puhul tegemist ei millegi muu kui selle avamererajatiseni teostatava veoga.

(59)

Alcatel-Lucent’i arvates võimaldab Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-251/04 kaudselt laiendada mereveo määratlust, tingimusel et see vastab suuniste eesmärkidele. Alcatel-Lucent’i väitel on nende peamine eesmärk kaitsta ühenduse lipu all sõitvaid laevu ja tagada maailmaturul konkurentsivõimelise laevastiku säilimine. Seepärast kohaldatakse suuniseid kaabli paigaldamise tööde suhtes, olenemata sellest, et kaabli paigaldamise tööd on käsitatavad teenuste (mereveoteenustega seotud teenuste või kõrvalteenuste) osutamisena, sest need tegevused vastavad samuti suuniste eesmärkidele.

(60)

Alcatel-Lucent on ühtlasi seisukohal, et keskkonna kaalutlustel on oluline tagada ühenduse lipu all sõitva, kaabli paigaldamise töid tegeva suure laevastiku säilimine.

5.7.   Taani Reederite Ühing

(61)

Taani Reederite Ühingu arvates on kaabli paigaldamise tööd käsitatavad omaette tegevusalana, mitte aga pukseerimise abitegevusena, mida Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsuses kohtuasjas C-251/04 käsitati määruste (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 reguleerimisalasse mitte kuuluva tegevusena. Lisaks sellele peab Taani Reederite Ühing olulisemaks võtta arvesse suuniste eesmärke. Seepärast tuletab Taani Reederite Ühing meelde, et Euroopa kaabli paigaldamise tööde sektor annab Euroopas tööd paljudele meremeestele. Lisaks sellele aitab kaabli paigaldamise tööde sektor kaasa vastavate laevade ohutuseeskirjade ja -normide kehtestamisele ja nende registreerimisele ühenduse registrites.

(62)

Taani Reederite Ühing arvab, et kaabli paigaldamise tööde suhtes kehtivad samad konkurentsipiirangud, mis ühenduse mereveoettevõtjate suhtes maailmaturul. Kaabli paigaldamise töid tegevad laevad peavad ka mandrite vahel sõitma.

(63)

Lisaks sellele on Taani Reederite Ühing seisukohal, et suunised hõlmavad Taani liivasüvendustööde eeskirju, võttes arvesse samalaadset sõnastust. Taani Reederite Ühingu väitel ei hõlma Taani kõnealuse valdkonna õigusaktid kaevetöid. Lisaks sellele on süvendustööd abikõlblikud vaid juhul, kui on täidetud nõue, mille kohaselt 50 % asjaomastest tegevustest moodustab merevedu.

5.8.   Taani märkused kolmandate isikute tähelepanekute suhtes

(64)

Huvitatud isikute esitatud tähelepanekuid kommenteerides kordavad Taani ametiasutused oma varasemaid väiteid ja rõhutavad, et kõik huvitatud isikud toetavad seisukohta, et suunised hõlmavad kaabli paigaldamise töid tegevaid laevu.

6.   MEETMETE HINDAMINE

6.1.   Kaabli paigaldamise tööd

(65)

Esiteks märgib komisjon, et nii nagu mereveo puhul, vajatakse ka kaabli paigaldamise töödel kvalifitseeritud meremehi, kellel on tavapäraste mereveolaevade pardal töötavate meremeestega võrdne kvalifikatsioonitase. Komisjon märgib ka, et kaabli paigaldamise töid tegevatel laevadel töötavate meremeeste suhtes kohaldatakse sama töö- ja sotsiaalõiguslikku raamistikku, mida muude meremeeste suhtes.

(66)

Teiseks nendib komisjon, et kaabli paigaldamise töid tegevad laevad on käsitatavad merelaevadena ja peavad läbima mereveoks ettenähtud laevadega samad tehnilised ja ohutuskontrollid.

(67)

Kolmandaks nõustub komisjon, et on olemas oht, et kaabli paigaldamise töid tegevad ettevõtjad paigutavad oma maismaal sooritatavad tegevused ühendusest väljapoole eesmärgiga leida soodsam maksukeskkond ning viivad seejärel oma laevad mugavuslipu alla. Sellega seoses tunnistab komisjon, et kaabli paigaldamise tööde turg on oma sisult ülemaailmne.

(68)

Komisjon märgib ka, et DIS-korra laiendamine merel tehtavatele kaabli paigaldamise töödele aitab säilitada ühenduse töökohti Taani kontrolli all olevatel kaabli paigaldamise töid tegevatel merelaevadel.

(69)

Kaabli paigaldamise tööde sektorit ühenduses ohustavad ühenduse mereveoga samad ülemaailmse konkurentsi ja maismaal sooritatavate tegevuste ümberpaigutamisega seotud probleemid. Samuti kohaldatakse ühenduse kaabli paigaldamise tööde sektori suhtes sama töö-, tehnika- ja ohutusvaldkonna õigusraamistikku, mida kohaldatakse ka ühenduse mereveo suhtes. Kokkuvõttes on kvalifitseeritud ja koolitatud meremehed selles sektoris sama vajalikud kui mereveo puhul.

(70)

Kõnealused tegurid on ka suuniste lähtekohaks. Suuniste 2.2 jao esimeses lõigus on tõepoolest märgitud peamiste eesmärkidena vajadust parandada mereohutust, innustada laevade registreerimist või ümber registreerimist liikmesriikide registritesse, kindlustada liikmesriikide merendusklastreid, tugevdada ja parandada merendusalast oskusteavet ja edendada Euroopa meremeeste tööhõivet. See kehtib eriti tööjõukulude vähendamisega seotud riigiabi suhtes (suuniste 3.2 jagu), mida peetakse „konkurentsivõimet parandavaks sotsiaalmeetmeks” (vt suuniste 3. jagu).

(71)

Järelikult, kuigi komisjon väidab endiselt, et kaabli paigaldamise tööd ei kuulu eespool osutatud määrustes ja suunistes sätestatud mereveo määratluse alla, leiab ta, et kaabli paigaldamise tööd tuleks ühendada analoogia alusel mereveoga suuniste 3.2 jao kohaldamise eesmärgil ning et kaabli paigaldamise tööd peaks kuuluma sama sätte reguleerimisalasse.

(72)

Seega on komisjon jõudnud järeldusele, et DIS-korra laiendamine kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele oleks vastuvõetav, kui nende suhtes kohaldatakse analoogia alusel suuniste 3.2 jagu, ning seega on see laiendus ühisturuga kokkusobiv.

6.2.   Süvendustööd

(73)

Komisjon lükkab ümber Taani väite, mille kohaselt kuritarvitas komisjon väidetavalt oma võimu, kui ta algatas uurimismenetluse süvendustöid käsitleva DIS-korra sätete suhtes. Eespool osutatud korraldus lisati teatisele. Komisjon leiab, et ta oli kohustatud lisatud dokumenti uurima ja tegema kindlaks, kas korraldusega muudetakse DIS-korda, mille komisjon kiitis heaks eespool osutatud 12. detsembri 2002. aasta otsusega kohtuasjas NN 116/98, ja Taani poolt 2005. aastal komisjonile teatatud meetmeid DIS-korra 2004. aasta suunistega kohandamiseks.

(74)

Lisaks sellele lükkab komisjon ümber väite, mille kohaselt kiideti kaks eespool osutatud eelnõud heaks komisjoni talituste 18. mai 2005. aasta kirjaga. Selles kirjas tehti selgeks, et liikmesriigi nõustumist komisjoni poolt suuniste kaudu kavandatud asjakohaste meetmetega ei tuleks protseduurilises mõttes käsitada uuest abikavast või olemasoleva abikava muudatusest teavitamisena. Kõnealuses vastuses selgitas komisjon ka, et Taani ametiasutuste esitatud meetmete puhul on tegemist üksnes suunistes kavandatud asjakohaste meetmete ülevõtmisega ja nendest ei ole vaja teavitada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel.

(75)

Lisaks sellele kaldub teatisele lisatud korraldus olulisel määral kõrvale eespool osutatud 21. jaanuari 2008. aasta kirjaga esitatud eelnõust, laiendades oluliselt abikõlblike süvendustööde ulatust võrreldes sellega, mis oli ette nähtud eespool osutatud kirjaga esitatud eelnõus. Uurimist algatades ei käsitanud komisjon korralduse sätteid uue abikavana (ega ebaseadusliku abina, sest need olid juba jõustunud), vaid olemasoleva abi kuritarvitamisena vastavalt riigiabi menetluse määruse artiklile 16. Seepärast ei ole määruse asjakohane peatükk mitte V peatükk olemasolevate abikavadega seotud menetluse kohta, nagu eeldasid Taani ametiasutused oma märkustes, vaid IV peatükk abi kuritarvitamisega seotud menetluse kohta.

(76)

Komisjonil oli seega täielik õigus algatada korralduse suhtes uurimismenetlus.

(77)

Suuniste 3.2 jao viiendas lõigus on sätestatud tingimused, mille alusel saab süvendustöödele anda riigiabi tööjõukulude vähendamise kujul. Tingimused, mille kohaselt meremehed peavad töötama ühenduse meremeestena merelaevadel suuniste 3.2 jao kolmanda lõigu tähenduses ja mille kohaselt bagerid peavad olema registreeritud liikmesriigis, vastavad DIS-korras juba sätestatud tingimustele.

(78)

Lisaks sellele on Taani ametiasutused teinud menetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkustes selgeks, et DIS-korra tingimustele vastavad üksnes iseliikuvad bagerid ning et muu hulgas sadamates ja fjordides ja nende ümbruses tehtavad süvendustööd jäävad DIS-korra reguleerimisalast välja.

(79)

Seoses tingimusega, mille kohaselt peab bagerite tegevus seisnema mereveos vähemalt 50 % ulatuses nende tööajast, märgib komisjon, et süvendustööde puhul on mõiste „merevedu” suuniste 3.1 jao kuueteistkümnendas lõigus määratletud „eraldatud pinnase transpordina merel” ja selle alla ei kuulu „kaeve- ja süvendustööd kui sellised”. Sellega seoses märgib komisjon, et kaeve- ja süvendustööd kui sellised ei kuulu Taani eespool osutatud korralduses kirjeldatud abikõlblike süvendustööde määratluse alla. Lisaks leiab komisjon, et „sõitmine süvenduskoha ja kaevandatud pinnase lossimise koha vahel” ja „sõitmine süvenduskohtade vahel” on tõepoolest käsitatavad eraldatud pinnase transpordina. Komisjon nõustub ka, et teatavas kaubavahetuses esineva tasakaalustamatuse tõttu ei sõida mereveolaevad alati lastiga. Seepärast on analoogia põhjal loogiline järeldada, et „sõitmine sadama ja süvenduskoha vahel” ja „sõitmine lossimiskoha ja sadama vahel” on käsitatavad mereveona. Samuti on lossimine seotud mereveoga. Kui bagerid pakuvad valitsusasutuste nõudel abi süvamerel, on selle tegevusega otseselt ja eranditult seotud aeg kasutatud mereveo huvides.

(80)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et korralduses määratletud süvendustööd võivad DIS-korrast kasu saada, välja arvatud tegevused, mis vastavad määratlusele „sõitmine süvenduskohal”, mida tõepoolest ei saa eristada kaeve- või süvendustöödest kui sellistest.

(81)

Komisjoni nõustumine enamiku tegevustega, mis Taani ametiasutused on eespool osutatud korralduses määratlenud DIS-korra tingimustele vastavatena, põhineb ka järgmistel punktidel.

(82)

Süvendustööde tegemiseks on vaja kvalifitseeritud meremehi, kelle suhtes kohaldatakse sama töö- ja sotsiaalõiguslikku raamistikku, mida muude meremeeste suhtes.

(83)

Bagerid on käsitatavad merelaevadena ja kohustatud läbima mereveoks ette nähtud laevadega samad tehnilised ja ohutuskontrollid.

(84)

Lisaks on olemas oht, et süvendustöid tegevad ettevõtjad paigutavad oma maismaal sooritatavad tegevused väljapoole ühendust eesmärgiga leida soodsam maksukeskkond ja sotsiaalkindlustussüsteem ning viivad seejärel oma laevad mugavuslipu alla.

(85)

Seega leiab komisjon, et DIS-kord on kohaldatav korralduses määratletud, merel tehtavate süvendustööde suhtes, välja arvatud sõitmine süvenduskohal.

6.3.   Riigiabi käsitlevate komisjoni otsuste kehtivusaja piiramine

(86)

Viimasel ajal ei kiida komisjon enam heaks tähtajatuid riigiabi programme või nende muudatusi ja nõuab nüüd, et abikavade teavitamisel arvestatakse nende kestuseks kuni kümme aastat.

(87)

Sel põhjusel on komisjon kohustatud vastavalt oma tegevustavale nõudma teatatud meetme lõpetamist. Seega peab komisjon otsustama, et Taani ametiasutused teavitaksid uuesti käesolevas otsuses hinnatud DIS-kava muudatusest EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel hiljemalt kümne aasta jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Meetmed, mida Taani kavatseb rakendada kaabli paigaldamise töid tegevate merelaevade toetamiseks, on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ühisturuga kokkusobivad.

2.   Meetmed, mida Taani rakendab merel tehtavate süvendustööde toetamiseks, on ühisturuga kokkusobivad tingimusel, et sõitmine süvenduskohal ei kuulu abikõlblike tegevuste hulka.

Artikkel 2

Taani peab uuesti teavitama käesolevas otsuses hinnatud DIS-kava muudatusest EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel kümne aasta jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 13. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT C 213, 12.9.2007, lk 22.

(2)  Registreeritud viitenumbriga TREN(2007) A/21157.

(3)  Otsuse tekst kohtuasjas N 116/98 on kättesaadav ametlikus keeles järgmisel internetiaadressil: http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/transports-1998/nn116-98.pdf

(4)  Registreeritud viitenumbriga TREN(2007) A/28077.

(5)  Registreeritud viitenumbriga TREN(2007) D/306985.

(6)  Registreeritud viitenumbriga K(2007) 3219 (lõplik).

(7)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(8)  Registreeritud viitenumbriga TREN(2007) A/41561.

(9)  Joonealune märkus 1.

(10)  Registreeritud viitenumbriga TREN(2008) A/80508.

(11)  Registreeritud viitenumbriga K(2007) 3219 (lõplik).

(12)  Kohtuasi NN 116/98, mis on heaks kiidetud komisjoni 13. novembri 2002. aasta otsusega. Otsuse tekst on kättesaadav ametlikus keeles järgmisel internetiaadressil: http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/transports-1998/nn116-98.pdf

(13)  EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1.

(14)  EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.

(15)  ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

(16)  Registreeritud viitenumbriga TREN(2006) D/212345.

(17)  Komisjoni 10. juuli 2007. aasta pressiteade IP/07/1047.


14.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 119/32


KOMISJONI OTSUS,

13. mai 2009,

millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3710 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/381/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2006/771/EÜ (2) on ühtlustatud tehnilised tingimused, mille alusel kasutatakse spektrit lähitoimeseadmete, nagu häireseadmete, kohaliku side seadmete, ukseavamisseadmete ja meditsiiniliste implantaatide tööks. Lähitoimeseadmed on reeglina massiliselt toodetavad ja/või kaasaskantavad seadmed, mida on lihtne kaasa võtta ning kasutada teises riigis; seepärast takistavad erinevad spektrile juurdepääsu tingimused nende vaba liikumist, suurendavad tootmiskulusid ning loovad kahjulike häirete ohu muudele raadiorakendustele ja -teenustele.

(2)

Komisjoni otsusega 2008/432/EÜ, (3) millega asendati otsuse 2006/771/EÜ lisa, muudeti lähitoimeseadmete ühtlustatud tehnilisi tingimusi, mis olid esitatud nimetatud lisas.

(3)

Samas võidakse tehnoloogia kiire arengu ja ühiskondliku nõudmise tõttu leida lähitoimeseadmetele uusi rakendusi, seepärast on spektri ühtlustatud kasutamise tingimusi vaja korrapäraselt ajakohastada.

(4)

5. juulil 2006 andis komisjon vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) alalise volituse (4) ajakohastada otsuse 2006/771/EÜ lisa seoses lähitoimeseadmete tehnoloogia ja turu arenguga.

(5)

Vastuseks sellele volitusele esitas CEPT 2008. aasta novembris aruande, (5) milles soovitas komisjonil muuta mitmeid tehnilisi aspekte otsuse 2006/771/EÜ lisas.

(6)

Seepärast tuleks otsust 2006/771/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel toimivad seadmed peavad samuti vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (6) nõuetele, et spektrit kasutataks tõhusalt ja hoitaks ära kahjulikud häired, mida tõendab kas harmoneeritud standardite nõuete või alternatiivse vastavushindamise korra täitmine.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/771/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2)  ELT L 312, 11.11.2006, lk 66.

(3)  ELT L 151, 11.6.2008, lk 49.

(4)  CEPTile antud alaline volitus seoses lähitoimeseadmete raadiospektri kasutamise tehnilist ühtlustamist käsitleva komisjoni otsuse tehnilise lisa iga-aastase ajakohastamisega (5 juuli 2006).

(5)  CEPTi aruanne 26, RSCOM 08-88.

(6)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.


LISA

„LISA

Lähitoimeseadmete ühtlustatud sagedusalad ja tehnilised parameetrid

Lähitoimeseadme tüüp

Sagedusala

Suurim võimsus/väljatugevus/võimsustihedus (1)

Täiendavad parameetrid / spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise nõuded (2)

Muud kasutuspiirangud (3)

Rakendamise tähtpäev

Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (4)

6 765–6 795 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

13,553–13,567 MHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

26,957–27,283 MHz

Efektiivne kiirgusvõimsus (e.r.p.), 10 mW, millele vastab 42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

Videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

40,660–40,700 MHz

10 mW e.r.p.

 

Videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

433,050–434,040 (5) MHz

1 mW e.r.p.

ja võimsustihedus – 13 dBm / 10 kHz laiema kui 250 kHz ribalaiusega modulatsiooni puhul

 

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

10 mW e.r.p.

Töötsükkel (6): 10 %

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

434,040–434,790 (5) MHz

1 mW e.r.p.

ja võimsustihedus – 13 dBm / 10 kHz laiema kui 250 kHz ribalaiusega modulatsiooni puhul

 

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

10 mW e.r.p.

Töötsükkel (6): 10 %

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

Töötsükkel (6): 100 % kuni 25 kHz kanalisammu juures

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

863,000–868,000 MHz

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

868,000–868,600 (5) MHz

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 1 %

Videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

868,700–869,200 (5) MHz

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %

Videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

869,400–869,650 (5) MHz

500 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 10 %

Kanalisamm peab olema 25 kHz, kuid kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada ühe kanalina

Videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

869,700–870,000 (5) MHz

5 mW e.r.p.

Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häirevähendamise meetmeid.

Heli- ja videorakendused ei ole lubatud.

1. juuni 2007

25 mW e.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %

Heli- ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud.

1. oktoober 2008

2 400–2 483,5 MHz

10 mW ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (e.i.r.p.)

 

 

1. juuni 2007

5 725–5 875 MHz

25 mW e.i.r.p.

 

 

1. juuni 2007

24,150–24,250 GHz

100 mW e.i.r.p.

 

 

1. oktoober 2008

61,0–61,5 GHz

100 mW e.i.r.p.

 

 

1. oktoober 2008

Lairiba-andmeülekandesüsteemid

2 400–2 483,5 MHz

100 mW e.i.r.p.

ja 100 mW / 100 kHz e.i.r.p. tihedus, kui kasutatakse moduleerimist sagedushüplemisega, ning 10 mW/MHz e.i.r.p. tihedus, kui kasutatakse muid moduleerimisviise

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega.

 

1. november 2009

57,0–66,0 (5) GHz

40 dBm e.i.r.p.

ja 13 dBm/MHz e.i.r.p. tihedus

 

Kasutamine välistingimustes ei ole lubatud

1. november 2009

25 dBm e.i.r.p.

ja – 2 dBm/MHz e.i.r.p. tihedus

 

Püsipaigaldised kasutamiseks välistingimustes ei ole lubatud

1. november 2009

Häireseadmed

868,600–868,700 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada ühe kanalina

Töötsükkel (6): 1,0 %

 

1. oktoober 2008

869,250–869,300 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (6): 0,1 %

 

1. juuni 2007

869,300–869,400 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (6): 1,0 %

 

1. oktoober 2008

869,650–869,700 MHz

25 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (6): 10 %

 

1. juuni 2007

Sotsiaalhäireseadmed (7)

869,200–869,250 MHz

10 mW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Töötsükkel (6): 0,1 %

 

1. juuni 2007

Induktiivsed rakendused (8)

20,050–59,750 kHz

72 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

59,750–60,250 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

60,250–70,000 kHz

69 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

70–119 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

119–127 kHz

66 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

127–140 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

140–148,5 kHz

37,7 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

148,5–5 000 kHz

Järgmistes konkreetsetes sagedusvahemikes kohaldatakse suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid:

– 15 dBμA/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz riba kohta.

Lisaks on laiemal kui 10 kHz ribalaiusel toimivate süsteemide puhul koguväljatugevus –5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

400–600 kHz

– 8 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult RFID (9) seadmete puhul.

1. oktoober 2008

3 155–3 400 kHz

13,5 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

5 000–30 000 kHz

Järgmistes konkreetsetes sagedusvahemikes kohaldatakse suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid:

– 20 dBμA/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz riba kohta.

Lisaks on laiemal kui 10 kHz ribalaiusel toimivate süsteemide puhul koguväljatugevus –5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

6 765–6 795 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

7 400–8 800 kHz

9 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

10 200–11 000 kHz

9 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

13 553–13 567 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. juuni 2007

60 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult RFID (9) ja EAS-seadmete (10) puhul.

1. oktoober 2008

26 957–27 283 kHz

42 dBμA/m 10 meetri kaugusel

 

 

1. oktoober 2008

Aktiivsed meditsiinilised implantaadid (11)

9–315 kHz

30 dBμA/m 10 meetri kaugusel

Töötsükkel (6): 10 %

 

1. oktoober 2008

402–405 MHz

25 μW e.r.p.

Kanalisamm: 25 kHz

Üksiksaatjad võivad ribalaiuse laiendamiseks kuni 300 kHz-ni kombineerida kõrvalasuvaid kanaleid.

Võib kasutada muid spektrile juurdepääsu või häirevähendamise meetodeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega, et tagada muude kasutajate ja eelkõige meteoroloogiliste raadiosondide samaaegne häireteta töö.

 

1. november 2009

Juhtmeta audioseadmed (12)

87,5–108,0 MHz

50 nW e.r.p.

Kanalisamm kuni 200 kHz

 

1. oktoober 2008

863–865 MHz

10 mW e.r.p.

 

 

1. juuni 2007

Raadio abil asukoha määramise seadmed (13)

2 400–2 483,5 MHz

25 mW e.i.r.p.

 

 

1. november 2009

17,1–17,3 GHz

26 dBm e.i.r.p.

Tuleb kasutada selliseid spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastu võetud harmoneeritud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega.

Kõnealused kasutustingimused kehtivad ainult maapealsete süsteemide puhul.

1. november 2009

Radar taseme määramiseks tsisternides (14)

4,5–7,0 GHz

24 dBm e.i.r.p. (15)

 

 

1. november 2009

8,5–10,6 GHz

30 dBm e.i.r.p. (15)

 

 

1. november 2009

24,05–27,0 GHz

43 dBm e.i.r.p. (15)

 

 

1. november 2009

57,0–64,0 GHz

43 dBm e.i.r.p. (15)

 

 

1. november 2009

75,0–85,0 GHz

43 dBm e.i.r.p. (15)

 

 

1. november 2009

Mudelite juhtimine (16)

26 990–27 000 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 040–27 050 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 090–27 100 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 140–27 150 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

27 190–27 200 kHz

100 mW e.r.p.

 

 

1. november 2009

Raadiosagedustuvastus (RFID)

2 446–2 454 MHz

100 mW e.i.r.p.

 

 

1. november 2009


(1)  Liikmesriigid peavad lubama kasutada spektrit käesolevas tabelis esitatud võimsuse, väljatugevuse või võimsustiheduse väärtuste ulatuses. Kooskõlas otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõikega 3 võivad liikmesriigid kehtestada pehmemad tingimused, st lubada kasutada spektrit suurema võimsuse, väljatugevuse või võimsustihedusega.

(2)  Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes kõnealused „täiendavad parameetrid / spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise nõuded” ega tohi lisada muid parameetreid või spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise nõudeid. Otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõikes 3 kasutatud tähenduses tähendavad pehmemad tingimused seda, et liikmesriigid võivad asjaomases lahtris esitatud parameetrid / spektrile juurdepääsu ja häirevähendamise nõuded täielikult välja jätta või lubada suuremate väärtuste kasutamist.

(3)  Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes kõnealused „muud kasutuspiirangud” ega tohi lisada täiendavaid kasutuspiiranguid. Kuna otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõike 3 tähenduses võib kehtestada pehmemad tingimused, võivad liikmesriigid jätta välja ühe või kõik kõnealused piirangud.

(4)  Sellesse kategooriasse kuuluvad rakendused, mis vastavad tehnilistele tingimustele (tüüpilised kasutusviisid on telemeetria, kaugjuhtimine, häireseadmed, andmeedastus ja muud sellised rakendused).

(5)  Selle sageduseala puhul peavad liikmesriigid võimaldama kõiki alternatiivseid kasutustingimusi.

(6)  Töötsükkel on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab seadme aktiivse edastuse aega ühe tunni kohta. Otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõikes 3 määratletud tähenduses tähendavad pehmemad tingimused seda, et liikmesriigid võivad lubada suuremat töötsüklit.

(7)  Sotsiaalhäireseadmeid kasutatakse hädaolukorras olevate eakate või puuetega inimeste abistamiseks.

(8)  Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks sõidukite immobilaiserid, loomatuvastusseadmed, häiresüsteemid, kaablidetektorid, saastekontrollerid, isikutuvastusseadmed, juhtmeta heliedastusseadmed, juurdepääsu kontrollseadmed, lähedussensorid, vargusvastased süsteemid, sh raadiosagedusel töötavad vargusvastased induktiivsüsteemid, andmeedastus pihuseadmetele, automaatne tootetuvastus, juhtmeta juhtimissüsteemid ja automaatne teelõivuseade.

(9)  Sellesse kategooriasse kuuluvad raadiosagedustuvastuseks (RFID) kasutatavad induktiivseadmed.

(10)  Sellesse kategooriasse kuuluvad elektroonilise esemevalve (EAS – Electronic Article Surveillance) jaoks turvaväravasüsteemides kasutatavad induktiivseadmed.

(11)  Sellesse kategooriasse kuuluvad nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivis 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17) määratletud aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete raadioosad.

(12)  Traadita audiosüsteemide rakendused, sh juhtmeta valjuhääldajad; juhtmeta kuularid; juhtmeta kaasaskantavad kuularid (näiteks kehal kantavad CD-, kasseti- ja raadioseadmed), sõidukis kasutamiseks ette nähtud juhtmeta kuularid (näiteks raadio või mobiiltelefoniga kasutamiseks jms), kontserdil või muudel lavaetendustel kasutatavad kõrvamonitorid.

(13)  See kategooria hõlmab seadmeid, mida kasutatakse objekti asukoha, kiiruse ja/või muude omaduste määramiseks või teabe saamiseks nimetatud näitajate kohta.

(14)  Tsisternis taseme määramiseks ette nähtud radarseadmed (TLPR) on eri tüüpi raadioseadmed, mida kasutatakse nivoo asukoha mõõtmiseks ja mis paigaldatakse metall- või raudbetoontsisternidesse või sellelaadsetesse rajatistesse, mille materjali summutamisomadused on võrreldavad eespool nimetatud materjalide omadega. Tsistern on ette nähtud aine säilitamiseks.

(15)  Võimsuse piirväärtus kehtib suletud tsisterni sees ja vastab spektraalsele tihedusele – 41,3 dBm/MHz e.i.r.p. väljaspool 500-liitrist katsetsisterni.

(16)  See kategooria hõlmab seadmeid, mida kasutatakse mudelite (peamiselt sõidukite väikemudelid) juhtimiseks õhus, maa peal või vee peal või all.”


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

14.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 119/40


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUSE ATALANTA/3/2009, 21. aprill 2009

ADDENDUM

Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks korraldatud Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) panustajate komitee asutamise kohta (2009/369/ÜVJP)

(Euroopa Liidu Teataja L 112, 6. mai 2006)

Poliitika- ja julgeolekukomitee 21. aprilli 2009. aasta otsusele Atalanta/3/2009 lisatakse järgmine lisa:

„LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 NIMETATUD KOLMANDATE RIIKIDE NIMEKIRI

Norra”