17.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/1

17.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/3

(1)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (2) lisaga 37 on ette nähtud, et teatavatel juhtudel tuleb tollideklaratsiooni märkida asjaomase isiku identifitseerimist võimaldav number. Liikmesriigid kehtestavad kasutatava identifitseerimisnumbri tüübi ning nõuavad, et asjaomane isik registreeriks end riiklikes identifitseerimissüsteemides. Selle tulemusel peavad ettevõtjad ja teised isikud, kes soovivad kaupu importida, transiidimenetluse alusel vedada, eksportida või taotleda luba tollialasteks lihtsustusteks või tolliprotseduurideks erinevates liikmesriikides, end igas kõnealuses liikmesriigis registreerima ja saavad liikmesriigiti erineva identifitseerimisnumbri.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2913/92, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005, (3) kehtestatud turvalisust parandavate meetmetega nähakse ette riski analüüs ja riskiteabe elektrooniline vahetamine tolliametite vahel ning tolliametite ja komisjoni vahel ühise riskijuhtimise raamistiku alusel, saabumis- ja väljumiseelse teabe vastuvõtmine tolliasutuste poolt ühenduse tolliterritooriumile sisenevate või sealt väljuvate kaupade kohta ning volitatud ettevõtja staatuse andmine usaldusväärsetele ettevõtjatele, kes vastavad teatavatele tingimustele. Kõnealuste meetmete tõhustamiseks peaks olema võimalik asjaomaseid isikuid identifitseerida viite abil ühisele, iga isiku puhul kordumatule identifitseerimisnumbrile.

(3)

Seepärast on igale ettevõtjale ja vajaduse korral teistele isikutele vaja ette näha ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI number), mida kasutataks ühise viitena nende suhetes tolliasutustega kogu ühenduses ning teabe vahetamisel tolliasutuste vahel ning tolliasutuste ja muude ametiasutuste vahel. Isiku numbri kordumatuse tagamiseks tuleks kasutada vaid üht numbrit.

(4)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 teatavate sätete alusel võib isikutelt, kes ei ole ettevõtjad, nõuda EORI numbrit, kui neil on suhted tolliasutustega. Seepärast peab liikmesriikidele olema lubatud registreerida kõnealuseid isikuid.

(5)

Selleks et piirata liikmesriikides olemasolevate registreerimissüsteemide ja õigusnormide olulise muutmise vajadust ja lihtsustada kesksüsteemi integreerimist liikmesriikide muude süsteemidega, on asjakohane ette näha, et ettevõtjad ja vajaduse korral teised isikud peavad EORI numbrit taotlema ja selle saama liikmesriigis.

(6)

Silmas pidades ettevõtjate ja teiste isikute registreerimisega tegelevate ametiasutuste mitmekesisust liikmesriikides, peaks iga liikmesriik nimetama ametiasutuse või -asutused, kes annab/annavad EORI numbreid ning registreerib/registreerivad ettevõtjaid ja teisi asjaomaseid isikuid.

(7)

Selleks et vähendada ettevõtjate ja teiste isikute halduskoormust, peaksid nad end ühes liikmesriigis registreerides saama ka teistes liikmesriikides kehtiva EORI numbri. Teabe töötlemise lihtsustamiseks ja tolliasutustega kontakteerumise hõlbustamiseks peavad ettevõtjad ja teised isikud pärast kõnealuse numbri saamist kasutama seda kordumatut numbrit kõigis sellistes teadetes tolliasutustele, mille puhul nõutakse identifitseerimist.

(8)

Haldamise lihtsustamiseks ning tolliasutustele lihtsa ja usaldusväärse andmetele juurdepääsu tagamiseks tuleks välja töötada elektrooniline kesksüsteem, et talletada ja vahetada ettevõtjate ja teiste isikute registreerimisandmeid ning EORI numbreid.

(9)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd elektroonilise kesksüsteemi väljatöötamiseks ning selle häireteta ja turvalise toimimise tagamiseks.

(10)

Kesksüsteemis kättesaadavaid andmeid peaks tolliasutuste ja liikmesriigi teiste ametiasutuste vahelises teabevahetuses kasutama vaid niivõrd, kuivõrd need on vajalikud kõnealuste asutuste juriidiliste kohustuste täitmiseks seoses tolliprotseduuriga hõlmatud kaupade liikumisega.

(11)

Ettevõtjate ja teiste isikute EORI numbrite ja piiratud registreerimisandmete avaldamine on vahend, mis võimaldab teistel osalistel kõnealuseid andmeid kontrollida. Seetõttu tuleks avaldada EORI numbrid ja mõned piiratud registreerimisandmed. Võttes arvesse avaldamise tagajärgi, tuleks seda teha ainult juhul, kui ettevõtja või teine isik on vabatahtlikult andnud selleks konkreetse ja teadliku kirjaliku nõusoleku.

(12)

Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel liikmesriikides reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel komisjonis reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

(13)

Vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28 peaksid liikmesriikide järelevalveasutused teostama järelevalvet liikmesriikidepoolse isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle, samas peaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 46 kohaselt Euroopa Andmekaitseinspektor jälgima komisjoni tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, võttes arvesse ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid andmete osas, ning need asutused, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, peaksid tegema aktiivset koostööd ja tagama käesoleva määruse alusel läbiviidud andmetöötluse koordineeritud järelevalve.

(14)

Arvestades määrust (EMÜ) nr 2454/93 muutva määruse (EÜ) nr 1875/2006 (6) vastuvõtmise järgset kogemust, on vaja kohandada ja täpsustada teatud üksikasju ühenduse tolliterritooriumile sisenevate ja sealt väljuvate kaupade kohta tollile esitatavates saabumis- ja väljumiseelsetes deklaratsioonides.

(15)

Juhtudel, kui transpordivahend saabub sisenemise ülddeklaratsioonis nimetatud sadamast või lennujaamast erinevasse sadamasse või lennujaama, on vaja üksikasjalikumaid eeskirju transpordivahendi käitaja ja sisenemistolliasutuse vahelise teabevahetuse kohta.

(16)

Lisaks tuleks täpsustada, missugustel juhtudel ja missuguses vormis teatab transpordivahendi käitaja sisenemistolliasutusele transpordivahendi saabumisest.

(17)

On vaja üksikasjalikumaid eeskirju, millega määratletakse isik, kes vastutab teabe esitamise eest selliste ühenduseväliste kaupade kohta, mida nende saabumisel ühenduse tolliterritooriumile ajutiselt ladustatakse. Selline teave peaks võimalikult suurel määral tulenema tollile juba kättesaadavatest andmetest.

(18)

On kindlaks määratud täiendavad juhud, mil saabumis- või väljumiseelset deklaratsiooni ei nõuta, eelkõige seoses puur- või tootmisplatvormide jaoks ette nähtud või nendelt pärineva kaubaga ning seoses liikmesriigi sõjaväevõimude poolt või nende nimel transporditavate relvade ja sõjavarustusega. Selleks et piirata ettevõtjate koormust, tuleks saabumis- ja väljumiseelsest deklaratsioonist teatavatel tingimustel vabastada kaubasaadetised, mille tegelik väärtus ei ületa 22 eurot. Kõnealuste vabastuste kohaldamisel tuleks kauba saabumisel või lahkumisel läbi viia riskianalüüs asjaomast kaupa käsitleva ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni alusel.

(19)

Samuti on vaja täpsustada selliste väljumiseelsete deklaratsioonide käitlemist, mille kohta väljumistolliasutus ei ole saatnud eksporditolliasutusele väljumiskinnitust, ning näha ette eksporditolliasutuste ja väljumistolliasutuste vaheline järelepärimis- ja teavitamisprotseduur. Lisaks peaks eksporditolliasutusel olema eksportija või deklarandi esitatud tõendite alusel või pärast kindlaksmääratud tähtaja möödumist võimalik lõpetada eksporditoiming, mille kohta ei ole väljumistolliasutuselt saadud väljumiskinnitust.

(20)

Määrusega (EÜ) nr 1875/2006 on määruses (EMÜ) nr 2454/93 kasutusele võetud mitmed sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide jaoks kogutavaid andmeid käsitlevad meetmed. Nende meetmete rakendamiseks vajaliku infotehnoloogia tehniline areng on näidanud, et kõnealuseid, määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisas 30A kehtestatud andmeid tuleks teataval määral kohandada.

(21)

Selleks et täpsemalt määratleda juhud, kus teatavate deklaratsioonikategooriate puhul oleks võimalik kasutada lihtsustatud andmekogumeid, tuleks transpordiliigiga seotud andmete esitamine muuta kohustuslikuks.

(22)

Tõhusaim viis transpordiliigi üheseks identifitseerimiseks on kasutada laeva IMO numbrit või Euroopa ühtset laeva identifitseerimisnumbrit (ENI) Seetõttu tuleks laeva nime asemel esitada kõnealused andmed.

(23)

Kuna juhul, kui sisenemise ülddeklaratsiooni esitab teine isik, tuleb vedajat sellest teavitada, tuleks märkida ka viide vedaja veodokumendi numbrile.

(24)

Seoses võimalike muudatustega rahvusvaheliste vedude korralduses tuleks ette näha võimalus marsruudi muutmise taotluse esitamiseks. Selleks tuleks määrusele lisada uus tabel marsruudi muutmise taotluses nõutavate andmetega.

(25)

EORI numbri esitamiskohustuse tagajärjel ei ole osalisi enam vaja identifitseerida koodnumbrite abil ja postisaadetiste puhul tuleks viide postideklaratsioonile asendada viitega postiteenistuse esitatavatele andmetele.

(26)

Nõutavate andmete kohandamise tagajärjel tuleks kohandada vastavate andmeväljade selgitavaid märkusi.

(27)

Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2454/93 vastavalt muuta.

(28)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1)

Artiklile 1 lisatakse järgmised punktid 16 ja 17:

„16.   EORI number (ettevõtjate registreerimis ja identifitseerimisnumber)– liikmesriigi tolliasutuse või määratud asutuse või asutuste poolt kooskõlas 6. peatükis sätestatud eeskirjadega ettevõtjatele ja teistele isikutele välja antud, Euroopa Ühenduses kordumatu number;

17.   sisenemise ülddeklaratsioon– tolliseadustiku artiklis 36a osutatud ülddeklaratsioon, mis tuleb esitada ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.”

2)

I osa I jaotisele lisatakse 6. peatükk:

„6.   PEATÜKK

Registreerimis- ja identifitseerimissüsteem

Artikkel 4k

1.   EORI numbrit kasutatakse ettevõtjate ja teiste isikute identifitseerimiseks nende suhetes tolliasutustega.

EORI numbri struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud kriteeriumidele.

2.   Kui EORI numbri väljaandmise eest vastutav asutus ei ole tolliasutus, nimetab iga liikmesriik ettevõtjate ja teiste isikute registreerimise ning nendele EORI numbrite väljaandmise eest vastutava ametiasutuse või vastutavad ametiasutused.

Liikmesriigi tolliasutus teatab komisjonile EORI numbri väljaandmise eest vastutava ametiasutuse või vastutavate ametiasutuste nime(d) ja aadressiandmed. Komisjon avaldab kõnealuse teabe Internetis.

3.   Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid kasutada EORI numbrina pädevate asutuste poolt ettevõtjale või teistele isikutele maksustamise, statistilistel või muudel eesmärkidel välja antud numbrit.

Artikkel 4l

1.   Ühenduse tolliterritooriumil asuva ettevõtja registreerib tema asukoha liikmesriigi tolliasutus või määratud ametiasutus. Ettevõtja esitab registreerimistaotluse enne, kui ta alustab artikli 1 punktis 12 nimetatud tegevust. Ettevõtja, kes registreerimist ei taotlenud, võib seda teha oma esimese tehingu ajal.

2.   Artikli 4k lõikes 3 osutatud juhtudel võib liikmesriik vabastada ettevõtja või teise isiku kohustusest taotleda EORI numbrit.

3.   Kui ettevõtjal, kes ei asu ühenduse tolliterritooriumil, puudub EORI number, registreeritakse ta selle liikmesriigi tolliasutuse või määratud ametiasutuse poolt, kus ta esimest korda teeb üht järgnevast:

4.   Isik, kes ei ole ettevõtja, registreeritakse vaid juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

5.   Lõikes 4 nimetatud juhtudel:

6.   Ettevõtjad ja teised isikud saavad ainult ühe EORI numbri.

7.   Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse mutatis mutandis tolliseadustiku artikli 4 lõiget 2, et kindlaks määrata, kas isik asub liikmesriigis või ei.

Artikkel 4m

1.   Ettevõtja ja teise isiku registreerimis- ja identifitseerimisandmed, mida töödeldakse artiklis 4o osutatud süsteemis, sisaldavad lisas 38d loetletud andmeid, mille suhtes kohaldatakse artikli 4o lõigetes 4 ja 5 sätestatud eritingimusi.

2.   Kui liikmesriigid registreerivad ettevõtjaid ja teisi isikuid EORI numbri saamiseks, võivad nad neilt riigisiseses õiguses sätestatud eesmärkidel nõuda muid kui lisas 38d loetletud andmeid.

3.   Liikmesriigid võivad nõuda, et ettevõtjad ja teised isikud esitaksid lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed elektroonilisel teel.

Artikkel 4n

Ettevõtjad ja teised isikud kasutavad kõigis teadetes tolliasutustele EORI numbrit, kui see on nõutav. EORI numbrit kasutatakse ka tolliasutustevahelises ning tolliasutuste ja teiste ametiasutuste vahelises teabevahetuses artiklites 4p ja 4q sätestatud tingimustel.

Artikkel 4o

1.   Liikmesriigid teevad koostööd komisjoniga, et töötada välja keskne elektrooniline info- ja sidesüsteem, mis sisaldab lisas 38d loetletud kõigi liikmesriikide esitatud andmeid.

2.   Lõikes 1 osutatud süsteemi kasutades teevad tolliasutused komisjoniga koostööd, et töödelda lisa 38d kohaseid ettevõtjate ja teiste isikute registreerimis- ja identifitseerimisandmeid ja vahetada neid tolliasutuste vahel ning tolliasutuste ja komisjoni vahel.

Kesksüsteemis töödeldakse ainult lisas 38d loetletud andmeid.

3.   Liikmesriigid tagavad oma riigisiseste süsteemide ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse.

4.   Liikmesriigid laadivad kesksüsteemi korrapäraselt üles lisa 38d punktides 1–4 loetletud andmed ettevõtjate ja teiste isikute kohta iga kord, kui antakse välja uued EORI numbrid või kui kõnealused andmed muutuvad.

5.   Kui vastav teave on liikmesriikide süsteemides olemas, laadivad liikmesriigid kesksüsteemi korrapäraselt üles ka lisa 38d punktides 5–12 loetletud andmed ettevõtjate ja teiste isikute kohta iga kord, kui antakse välja uued EORI numbrid või kui kõnealused andmed muutuvad.

6.   Kesksüsteemi laaditakse üles vaid artikli 4l lõigete 1–5 kohaselt välja antud EORI numbrid koos muude lisas 38d loetletud andmetega.

7.   Kui on kindlaks tehtud, et ettevõtja või teine isik lõpetab artikli 1 punktis 12 osutatud tegevuse, kajastavad liikmesriigid seda lisa 38d punktis 11 loetletud andmetes.

Artikkel 4p

Igas liikmesriigis võimaldab artikli 4k lõike 2 kohaselt määratud asutus selle liikmesriigi tolliasutustele otsejuurdepääsu lisas 38d osutatud andmetele.

Artikkel 4q

1.   Igas liikmesriigis võivad üksteisele nende käsutuses olevatele lisa 38d punktides 1–4 osutatud andmetele juurdepääsu võimaldada järgmised asutused:

2.   Lõikes 1 osutatud asutused võivad kõnealuses lõikes nimetatud andmeid talletada või neid omavahel vahetada ainult juhul, kui selline andmete töötlemine on vajalik kõnealuste asutuste juriidiliste kohustuste täitmiseks seoses tolliprotseduuriga hõlmatud kaupade liikumisega.

3.   Liikmesriikide tolliasutused teatavad komisjonile lõikes 1 nimetatud asutuste aadressiandmed. Komisjon avaldab kõnealuse teabe Internetis.

Artikkel 4r

EORI numbrit ja lisas 38d osutatud andmeid töödeldakse kesksüsteemis ajavahemiku jooksul, mis on kindlaks määratud selle liikmesriigi õigusega, kes laadis üles artikli 4o lõigetes 4 ja 5 osutatud andmed.

Artikkel 4s

1.   Käesolev määrus ei kahjusta ega mõjuta ühenduse ja riigisiseste õigusaktidega ette nähtud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega direktiivi 95/46/EÜ alusel ega ühenduse institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel.

2.   Ettevõtjate ja teiste isikute identifitseerimis- ja registreerimisandmeid, mis on sätestatud lisa 38d punktides 1, 2 ja 3 loetletud andmekogumis, võib komisjon Internetis avaldada ainult juhul, kui nad on vabatahtlikult andnud selleks konkreetse ja teadliku kirjaliku nõusoleku. Kui selline nõusolek on antud, teatatakse sellest kooskõlas liikmesriigi õigusega artikli 4k lõike 2 kohaselt määratud liikmesriigi asutusele või tolliasutusele.

3.   Isikute õigusi seoses nende lisas 38d loetletud registreerimisandmetega, mida töödeldakse liikmesriikide andmebaasides, kasutatakse vastavalt isikuandmed talletanud liikmesriigi seadusele ning vajaduse korral vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud õigusaktidele.

Artikkel 4t

Andmekaitsega tegelevad liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad aktiivset koostööd ning tagavad artikli 4o lõikes 1 osutatud süsteemi koordineeritud järelevalve.”

3)

Artikkel 181b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 181b

Käesolevas peatükis ja lisas 30A kasutatakse järgmisi mõisteid:

vedaja– tolliseadustiku artikli 36b lõikes 3 osutatud isik, kes toob kauba või on võtnud vastutuse kauba veo eest ühenduse tolliterritooriumile. Kuid:

artiklis 183b osutatud kombineeritud transpordi korral on „vedaja” isik, kes käitab transpordivahendit, mis pärast ühenduse tolliterritooriumile toomist liigub aktiivse transpordivahendina;

artiklis 183c osutatud mere- või õhutranspordi puhul, kui laeva lastijaotusklauslid või töövõtuleping on olemas, on „vedaja” isik, kes on sõlminud lepingu ja välja andnud konossemendi või lennuveokirja tegelikuks kaubaveoks ühenduse tolliterritooriumile.”

4)

Artikli 181c esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 183 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikkel 183b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 183b

Kombineeritud transpordi puhul, kui ühenduse tolliterritooriumile sisenev aktiivne transpordivahend üksnes transpordib teist aktiivset transpordivahendit, mis pärast ühenduse tolliterritooriumile sisenemist hakkab ise liikuma aktiivse transpordivahendina, on sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise kohustus kõnealuse teise transpordivahendi käitajal.

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtaeg vastab ühenduse tolliterritooriumile sisenevale aktiivsele transpordivahendile määratud tähtajale, nagu on sätestatud artiklis 184a.”

7)

Artikkel 183d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 183d

1.   Kui ühenduse tolliterritooriumile sisenev aktiivne transpordivahend saabub kõigepealt selle liikmesriigi tolliasutusse, mida sisenemise ülddeklaratsioonis ei ole deklareeritud, esitab kõnealuse transpordivahendi käitaja või tema esindaja deklareeritud sisenemistolliasutusele teate marsruudi muutmise taotluse kohta. Kõnealune teade sisaldab lisaga 30A ette nähtud andmeid ning see koostatakse vastavalt kõnealuse lisa selgitavatele märkustele. Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklis 183a osutatud juhtudel.

2.   Deklareeritud sisenemistolliasutus teatab tegelikule sisenemistolliasutusele viivitamata marsruudi muutmisest ning turvalisus- ja julgeolekuriskide analüüsi tulemustest.”

8)

Artikli 184a lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

9)

Artiklit 184d muudetakse järgmiselt:

10)

Artikli 184e teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ohu kindlakstegemisel võtab tolliasutus esimeses sadamas või lennujaamas keelavaid meetmeid saadetiste puhul, mis kujutavad endast kohest sekkumist nõudvat tõsist ohtu, ja edastab igal juhul riskianalüüsi tulemused järgmistele sadamatele või lennujaamadele.

Igas järgmises ühenduse tolliterritooriumi sadamas või lennujaamas kohaldatakse artiklit 186 selles sadamas või lennujaamas esitatava kauba suhtes.”

11)

Artikkel 184f jäetakse välja.

12)

I osa VI jaotise 1. peatükki lisatakse 5. jagu:

„5.   Jagu

Saabumisest teatamine

Artikkel 184g

Ühenduse tolliterritooriumile siseneva aktiivse transpordivahendi käitaja või tema esindaja teatab esimesele sisenemistolliasutusele transpordivahendi saabumisest. Saabumisteade sisaldab kõikide kõnealuse transpordivahendiga veetavate kaupade kohta esitatud sisenemise ülddeklaratsioonide identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Võimaluse korral kasutatakse olemasolevaid saabumisest teatamise viise.”

13)

Artikkel 186 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 186

1.   Tollile esitatavate ühenduseväliste kaupade kohta koostatakse ajutise ladustamise ülddeklaratsioon vastavalt tolliasutuse eeskirjadele.

Kaupade esitaja või tema esindaja esitab ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni hiljemalt kaupade esitamisel tollile. Kui ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni esitab mõni teine isik kui ajutise ladustamise rajatise käitaja, teatab tolliasutus kõnealusele käitajale deklaratsioonist, tingimusel et kõnealune isik on nimetatud ajutise ladustamise ülddeklaratsioonis ja ühendatud tollisüsteemi.

2.   Ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni vorm võib vastavalt tolliasutuse ettekirjutusele olla üks järgmistest:

3.   Viidet sisenemise ülddeklaratsioonile ei nõuta, kui kaupa on juba ajutiselt ladustatud või kui kaubale on määratud tollikäitlusviis ja kaup ei ole lahkunud ühenduse tolliterritooriumilt.

4.   Kasutada võib kaubanduslike sadamate või transpordi inventeerimise süsteeme, kui tolliasutus on need heaks kiitnud.

5.   Ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni võib esitada koos artiklis 184g osutatud saabumisteatega või deklaratsioonis võib kõnealune teade sisalduda.

6.   Tolliseadustiku artikli 49 tähenduses loetakse ajutise ladustamise ülddeklaratsioon esitatuks kaupade esitamise kuupäeval.

7.   Tolliasutus säilitab ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni kontrollimaks, et deklaratsiooniga hõlmatud kaupadele määratakse tollikäitlusviis.

8.   Ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni ei ole vaja, kui hiljemalt sel ajal, kui kaup esitatakse tollile:

9.   Kui vastavalt tolliseadustiku artiklile 36c on tollideklaratsioon sisenemistolliasutuses esitatud sisenemise ülddeklaratsioonina, aktsepteerib tolliasutus deklaratsiooni kohe pärast kauba esitamist ja kaup suunatakse otse deklareerimisele kõnealuse protseduuri kohta sätestatud asjaomaste tingimuste alusel.

10.   Lõigete 1–9 kohaldamisel, kui väljumistolliasutusest transiidiprotseduuri alusel transporditavad ühendusevälised kaubad esitatakse tollile sihttolliasutuses ühenduse tolliterritooriumil, käsitatakse sihttolliasutusele esitatavat transiidideklaratsiooni ajutise ladustamise ülddeklaratsioonina.”

14)

Artikkel 189 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 189

Kaubad, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile meritsi või õhuteed pidi ja mis ümber laadimata jäävad samale transpordivahendile edasisaatmiseks, esitatakse tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 40 ainult selles ühenduse sadamas või lennujaamas, kus need maha või ümber laaditakse.”

15)

Artikli 251 punkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

16)

Artiklit 592a muudetakse järgmiselt:

17)

Artikli 592b lõike 1 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

18)

Artikkel 592g asendatakse järgmisega:

„Artikkel 592g

Kui ühenduse tolliterritooriumilt viiakse välja kaupu, mille puhul ei pea vastavalt artikli 592a punktides c–m osutatud eranditele järgima artiklites 592b ja 592c sätestatud tollideklaratsiooni esitamise tähtaegu, toimub riskianalüüs kauba esitamisel ning võimaluse korral neid kaupu käsitleva tollideklaratsiooni alusel.”

19)

Artikli 792a lõike 1 kolmas lause jäetakse välja.

20)

Artikkel 792b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 792b

Artikleid 796da ja 796e kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui on esitatud paberkandjal ekspordideklaratsioon.”

21)

Artikli 796d järele lisatakse artikkel 796da:

„Artikkel 796da

1.   Kui 90 päeva jooksul pärast kaupade ekspordiks vabastamise kuupäeva ei ole eksporditolliasutus saanud artikli 796d lõikes 2 osutatud teadet „Väljaviimise tulemused”, võib eksporditolliasutus vajaduse korral taotleda, et eksportija või deklarant teatab kuupäeva ja tolliasutuse, kust kaubad lahkusid ühenduse tolliterritooriumilt.

2.   Eksportija või deklarant võib kas omal algatusel või kooskõlas lõikega 1 esitatud taotluse alusel teatada eksporditolliasutusele, et kaubad on lahkunud ühenduse tolliterritooriumilt, teatades kuupäeva ja väljumistolliasutuse, kust kaubad lahkusid ühenduse tolliterritooriumilt, ja taotleda eksporditolliasutuselt väljaviimise kinnitamist. Sel juhul taotleb eksporditolliasutus teadet „Väljaviimise tulemused” väljumistolliasutuselt, kes peab vastama kümne päeva jooksul.

3.   Kui lõikes 2 osutatud juhtudel väljumistolliasutus ei kinnita kaupade väljumist kõnealuses lõikes osutatud tähtaja jooksul, teavitab eksporditolliasutus eksportijat või deklaranti.

Eksportija või deklarant võib eksporditolliasutusele tõendada kaupade lahkumist ühenduse tolliterritooriumilt.

4.   Lõikes 3 osutatud tõendamiseks võib kasutada eelkõige üht järgmistest viisidest või nende kombinatsiooni:

22)

Artikkel 796e asendatakse järgmisega:

„Artikkel 796e

1.   Eksporditolliasutus kinnitab eksportijale või deklarandile kaupade väljaviimist järgmistel juhtudel:

2.   Kui eksporditolliasutus ei ole 150 päeva jooksul pärast kaupade ekspordiks vabastamise kuupäeva saanud väljumistolliasutuselt teadet „Väljaviimise tulemused” ega artikli 796da lõike 4 kohast rahuldavat tõendusmaterjali, võib eksporditolliasutus käsitada seda tõendina, et kaubad ei ole ühenduse tolliterritooriumilt lahkunud.

3.   Eksporditolliasutus teavitab eksportijat või deklaranti ja deklareeritud väljumistolliasutust ekspordideklaratsiooni kehtetuks tunnistamisest. Eksporditolliasutus teavitab deklareeritud väljumistolliasutust, kelle poolt esitatud tõendid ta lõike 1 punkti b kohaselt on aktsepteerinud.”

23)

Artiklit 842a muudetakse järgmiselt:

24)

Artikli 842d lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 592b lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 592c kohaldatakse mutatis mutandis.”

25)

Lisatakse artikkel 842f:

„Artikkel 842f

Kui kaubad, mille kohta tuleb esitada väljumise ülddeklaratsioon, ei ole 150 päeva jooksul pärast deklaratsiooni esitamise kuupäeva lahkunud ühenduse tolliterritooriumilt, loetakse väljumise ülddeklaratsioon esitamata jäetuks.”

26)

Lisa 30A muudetakse käesoleva määruse I lisas sätestatu kohaselt.

27)

Lisa 37 muudetakse käesoleva määruse II lisas sätestatu kohaselt.

28)

Lisa 38 muudetakse käesoleva määruse III lisas sätestatu kohaselt.

29)

Lisatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud lisa 38d.

17.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/24

(1)

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1580/2007 (millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris) (2) on ette nähtud kõnealuse määruse XVII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2006., 2007. ja 2008. aasta kohta tuleks täiendavate tollimaksude käivituslävesid kurkide ja kirsside, välja arvatud hapukirsid, suhtes kohandada.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

17.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/26

(1)

Pärast seda, kui Iirimaalt pärit sealihas tuvastati hiljuti kõrge dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) sisaldus, on Iirimaa ja Põhja-Iirimaa sealihaturu olukord olnud eriti kriitiline. Pädevad ametiasutused on võtnud mitmesuguseid meetmeid olukorra lahendamiseks.

(2)

Iirimaa sea- ja veisekasvatusettevõtetesse oli tarnitud saastunud loomasööta. Saastunud sööt moodustab väga suure osa sigade söödaratsioonist ning selle tagajärjel on neist ettevõtetest pärit sigade liha dioksiinisisaldus kõrge. Võttes arvesse seda, kui raske on kindlaks teha, millistest ettevõtetest on sealiha pärit, ja seda, et kahjustatud sealihas tuvastatud dioksiinisisaldus on kõrge, otsustasid Iirimaa ametiasutused ettevaatusabinõuna kõrvaldada turult kogu sealiha ja kõik sealihatooted.

(3)

Võttes arvesse erakorralisi asjaolusid ja praktilisi raskusi Iirimaa ja Põhja-Iirimaa sealihaturul, võttis komisjon 17. detsembril 2008. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1278/2008, millega võetakse vastu Iirimaa sealihaturu erakorralised toetusmeetmed eraladustusabi kujul, (2) ning 22. detsembril 2008. aastal määruse (EÜ) nr 1329/2008, millega võetakse vastu Ühendkuningriigi teatavas osas sealihaturul eraladustusabina kohaldatavad erakorralised toetusmeetmed (3).

(4)

Ka 11. ja 12. detsembril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogul kutsuti komisjoni üles toetama Iirimaa põllumajandusettevõtjaid ja tapamaju ning kaasrahastama meetmeid asjakohaste loomade ja toodete turult kõrvaldamiseks.

(5)

Komisjoni 30. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 94/2009 (Iirimaa sea- ja veiselihaturul kõrvaldamise kava vormis võetavate ajutiste erandlike toetusmeetmete kohta) (4) on ette nähtud kõrvaldamise kavad nende sigade ja veiste jaoks, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, kes kasutasid saastunud sööta, ning sealihatoodete jaoks, mis on blokeeritud Iirimaa tapamajades või mis kuuluvad Iirimaa tapamajade vastutusalasse.

(6)

Lisaks selle võttis komisjon 23. detsembril 2008. aastal vastu otsuse, et ta ei esita vastuväiteid seoses riigiabi kavaga „Special measures relating to meat products of animal origin from pigs following a dioxin contamination in Ireland” (5) (riigiabi N 643/2008). Selle abi raames hüvitatakse teatavatel tingimustel teistest liikmesriikidest tagasi saadetud sealiha.

(7)

Suur osa Põhja-Iirimaal tapetud sigadest on pärit Iirimaalt. Seepärast mõjutab saastatud sööda kasutamine Iirimaal otseselt Põhja-Iirimaa sealihaturgu. Sellegipoolest on riigiabi N 643/2008 raames abikõlblik üksnes Iirimaal tapetud sigadelt saadud liha ning kõnealuse abikava alusel ei hüvitata Põhja-Iirimaal tapetud sigadelt saadud liha.

(8)

Saastatud sööda kasutamine Iirimaal kahjustas ka Põhja-Iirimaa veiselihasektorit. Ühendkuningriigi ametiasutused väidavad, et saastatud sööta tarniti mõnedesse Põhja-Iirimaa veisekasvatusettevõtetesse. Selle tagajärjel keelati teatavate kariloomade väljaviimine neist Põhja-Iirimaa põllumajandusettevõtetest, kus teistelt loomadelt võetud proovides tehti kindlaks dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) kõrge tase. Veelgi enam, teatud hulk kuni 6. detsembrini 2008 (k.a.) Põhja-Iirimaal tapetud veistelt saadud lihast, mida ladustati Ühendkuningriigis, oli pärit veisekarjadelt, kus selle karja teistelt loomadelt võetud proovides tehti kindlaks dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) kõrge tase.

(9)

Põhja-Iirimaa põllumajandusettevõtete hulgas on tekkinud olukord, kus äritegevuse jätkumine on tõsises ohus saastatud söödast tulenevate probleemide tõttu ja seetõttu, et rakendatakse kontrolle, millega keelatakse asjaomaste loomade toiduahelasse viimine, et inimeste tervist võimalikult vähe ohtu seada. Lisaks sellele on probleeme asjaomaste loomade heaoluga, sest need loomad on kaalus palju juurde võtnud. Samuti on mõnedel põllumajandusettevõtjatel tõsiseid raskusi sööda ostmiseks vajaliku krediidi säilitamisega.

(10)

Seetõttu palusid Ühendkuningriigi ametiasutused, et komisjon võtaks täiendavaid erakorralisi meetmeid Põhja-Iirimaa sea- ja veiselihaturu toetuseks.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa II peatüki I jaoga on ette nähtud erandlikud toetusmeetmed. Kõnealuse määruse artiklis 44 on eelkõige ette nähtud, et komisjon võib loomataudide puhul rakendada erandlikke turutoetusmeetmeid, ning artiklis 45 on ette nähtud, et komisjon võib võtta erandlikke turutoetusmeetmeid linnuliha- ja munasektori suhtes, et võtta arvesse tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt seotud tarbijate usalduse kaotusega rahva- või loomatervise ohtude tõttu. Põhja-Iirimaa sea- ja veiselihaturu praegusest olukorrast tingitud praktiliste probleemide lahendamiseks on asjakohane võtta turu toetuseks ajutine erandlik meede, mis on sarnane määruse (EÜ) nr 1234/2007 I jaos sätestatuga ja nende sätetega, mis on määruses (EÜ) nr 94/2009 vastu võetud Iirimaa kohta.

(12)

Selline erandlik turutoetusmeede võiks olla kõrvaldamise kava, millega kõrvaldatakse teatavad loomad, mida ei tohi välja viia Põhja-Iirimaa põllumajandusettevõtetest, kus teistelt loomadelt võetud proovides tehti kindlaks dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) kõrge tase. Lisaks on asjakohane ette näha selliste veise- ja sealihatoodete kõrvaldamise kava, mis on blokeeritud Ühendkuningriigi tapamajade vastutusel või nende järelevalve all ning mille puhul ei ole kindel, millises ulatuses need tooted on saadud veistelt või sigadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus on kasutatud saastunud loomasööta.

(13)

Sellise erandliku turutoetusmeetmega tuleks vähendada loomade tervise- ja heaoluriske ning samal ajal likvideerida võimalus, et toidu- või söödaahelasse jõuaksid tooted, mis on saadud loomadelt, mis võivad olla liigselt saastunud. Meetmega tuleks hoida ära ka see, et Põhja-Iirimaa veise- ja sealihaturg oleks Iirimaa turgudega võrreldes ebasoodsas konkurentsiolukorras, pidades silmas määruses (EÜ) nr 94/2009 sätestatud kõrvaldamise kava ja riigiabi N 643/2008 abikõlblikkuse kriteeriume.

(14)

Kõnealust erandlikku turutoetusmeedet peaks osaliselt rahastama ühendus. Hüvitiste jaoks ettenähtud ühenduse rahalist toetust tuleks väljendada asjaomaste toodete kindlaksmääratud hulga puhul maksimaalse keskmise summana looma või tonni veise- või sealiha kohta, kusjuures pädevatelt asutustelt tuleks nõuda, et nad määravad kindlaks hüvitise suuruse ning seega kaasrahastatava summa, mis põhineb loomade ja kompenseeritavate toodete turuväärtusel (kindlaksmääratud ulatuses).

(15)

Pädevad asutused peaksid käesoleva määrusega ettenähtud erandliku meetme nõuetekohaseks rakendamiseks kohaldama kõiki vajalikke kontrolli- ja järelevalvemeetmeid ning teavitama neist komisjoni.

(16)

Arvestades, et loomade heaolu, inimeste tervise ja turutarnetega seotud põhjustel pidid pädevad asutused alustama asjaomaste loomade ja toodete kõrvaldamist 14. veebruaril 2009 (kuupäev, mil Ühendkuningriik esitas taotluse), on vaja sätestada, et käesolevat määrust kohaldataks alates kõnealusest kuupäevast.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

kariloomade suhtes, kes on jäänud 6. detsembri 2008. aasta seisuga sellistesse Põhja-Iirimaa põllumajandusettevõtetesse, kus teistelt loomadelt võetud proovides on kindlaks tehtud dioksiini ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) kõrge tase;

b)

värske, jahutatud või külmutatud veiseliha suhtes, mis on saadud Põhja-Iirimaal hiljemalt 6. detsembril 2008 tapetud loomadelt ja mida ladustatakse Põhja-Iirimaal ning mis on pärit veisekarjadelt, kus selle karja teistelt loomadelt võetud proovides on tehtud kindlaks dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) kõrge tase;

c)

värske, jahutatud või külmutatud sealiha suhtes, mis on saadud Iirimaalt pärit loomadelt, mis tapeti Põhja-Iirimaal hiljemalt 6. detsembril 2008. Sellist sealiha ladustatakse Ühendkuningriigis:

a)

468,62 eurot looma kohta kuni 5 196 karilooma puhul;

b)

3 150,00 eurot veiseliha tonni kohta kuni 40 tonni veiseliha puhul;

c)

1 133,50 eurot sealiha tonni kohta kuni 1 034 tonni sealiha puhul.

a)

tagab asjakohase kohapealse kontrolli, vajaduse korral denaturandid ja transpordivahendite pitseerimise, et ükski artikli 2 kohaselt hüvitatud toodetest ei satuks toidu- või söödaahelasse;

b)

teostab igas osalevas jäätmetehases vähemalt üks kord kalendrikuus haldus- ja raamatupidamiskontrolle, et tagada kõikide abikava algusest või viimasest kõnealusest kontrollist saadik tarnitud rümpade ning veise- ja sealiha hävitamine;

c)

teostab artikli 1 punkti c alapunkti ii kohaselt mujal kui tapamajas ladustatud värske, jahutatud või külmutatud veise- ja sealiha suhtes kohapealseid kaubavarude kontrolle, et teha kindlaks hiljemalt 6. detsembril 2008 tapetud loomadelt saadud veise- ja sealiha kogused ning tagada, et selline veise- ja sealiha on ohutu, hõlpsalt identifitseeritav ja muudest varudest füüsiliselt eraldi hoitud ning et kõrvaldamise käigus tehakse ettenähtud identifitseerimise ja kaalumise kontrolle;

d)

näeb ette kohapealsed kontrollid ja kõnealuste kontrollide üksikasjalikud aruanded, milles on eelkõige märgitud:

a)

rakendatud kontrolli kirjelduse ja kõikide hõlmatud toimingute aruandluskorra niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse jõustumist;

b)

üksikasjaliku aruande lõike 1 kohaste kontrollide kohta hiljemalt 30. aprilliks 2009.

17.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/31

(1)

Pärast teadusliku uurimuse „Use of permanent hair dyes and bladder cancer risk” („Püsijuuksevärvide kasutamine ja oht haigestuda kusepõievähki”) avaldamist 2001. aastal jõudis kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee, mis praegu kannab nime tarbekaupade teaduskomitee, (2) järeldusele, et võimalik oht on murettekitav. Teaduskomitee soovitas komisjonil täiendavalt kontrollida kemikaalide kasutamist juuksevärvides.

(2)

Samuti soovitas teaduskomitee koostada juuksevärvide ohutuse hindamiseks üldstrateegia, sealhulgas juuksevärvide koostisainete võimaliku genotoksilisuse või mutageensuse katsetamise nõuded.

(3)

Pärast teaduskomitee arvamusega tutvumist leppis komisjon liikmesriikide ja huvirühmadega kokku juuksevärvide koostisainete reguleerimise üldstrateegias, mille kohaselt peavad tootjad esitama teaduskomiteele hindamiseks teaduslikud andmed juuksevärvide koostisainete kohta.

(4)

Ained, mille ohutuse kohta esitati ajakohastatud andmed, on praegu tarbekaupade teaduskomitees hindamisel. 17 koostisaine kohta, mis juuksevärvides sisalduvad, on teaduskomitee juba esitanud oma lõpliku arvamuse. Seetõttu saab nende hinnangute põhjal nende juuksevärvide koostisainete suhtes juba kehtestada lõplikud eeskirjad.

(5)

Seepärast tuleks direktiivi 76/768/EMÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

17.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/38

(1)

Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond”), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikkonnaga.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas.

(3)

Määrus (EÜ) nr 2012/2002 sisaldab sätteid, mille alusel on võimalik fondi vahendeid kasutada.

(4)

Rumeenia on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses üleujutustest põhjustatud katastroofiga. Komisjon on seisukohal, et taotlus vastab määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 2 sätestatud tingimustele, ja teeb sellega seoses ettepaneku assigneeringud kinnitada,

17.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/39

(1)

Vastavalt algmääruse artiklile 5 teatas komisjon 1. veebruaril 2008Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”), Korea Vabariigist ja Taiwanist (kõik koos edaspidi „asjaomased riigid”) pärineva roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordiga ühendusse.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui EUROFER (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 21. detsembril 2007 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa – üle 25 % – ühenduse roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärineva roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali dumpingu kohta ning sellest tuleneva olulise kahju kohta ning seda peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, kõikidele ühenduse tootjatele, importijatele/edasimüüjatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja nende ühendustele, eksportivatele tootjatele ning menetluse algatamisega seotud riikide ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(4)

Võimaldamaks Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja Hiina RV ametiasutustele taotluse vormid. Neli Hiina RV kontserni taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(5)

Pidades silmas Hiina Rahvavabariigi, Korea Vabariigi ja Taiwani eksportivate tootjate ja ühendusse importijate ning ühenduse tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates nende suhtes ette väljavõttelise uuringu kohaldamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(6)

Kuna kõikide Hiina Rahvavabariigi ja Korea Vabariigi koostööd tegevate äriühingute ja kontsernide uurimist peeti tähtaegade piires teostatavaks ja mitte liiga töömahukaks, otsustati hiljem, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha. Taiwani kümnest äriühingust ja kontsernist (üks kontsern koosnes kahest äriühingust), mis olid vastanud valimi moodustamiseks esitatud küsimustele, võeti valimisse neli äriühingut või kontserni. Hiljem siiski üks äriühing loobus koostööst; seega jäi lõplikku valimisse kolm äriühingut või kontserni. Üks valimisse mittekuuluv Taiwani äriühing taotles individuaalset kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3. Kuna see äriühing ei esitanud piisavalt teavet, loeti ta koostööst hoiduvaks.

(7)

Komisjon palus kõigil teadaolevatel roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali importijatel esitada teavet vaatlusaluse toote impordi ja müügi kohta. Koostöösoovi esitas suur arv importijaid. Valimisse võeti viis peamist importijat impordimahu järgi. Nende importijate impordimaht moodustas ligikaudu 16 % ühenduse koguimpordist asjaomastest riikidest. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kellel vastuväiteid ei olnud. Kolm valitud importijat jätsid siiski küsimustikule vastamata ja otsustasid edaspidisest koostööst loobuda. Ülejäänud kahe importija koguimport asjaomastest riikidest oli uurimisperioodil 2–4 % ühenduse koguimpordist. Kuna mõne teise koostööalti importija lisamine oleks vaid vähesel määral mõjutanud valimi esinduslikkust, otsustati mitte asendada kõnealust kolme importijat, kes olid uurimise käigus koostööst loobunud.

(8)

Ühenduse tootjatest koostati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootmis- ja müügimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Ühenduse tootjatelt saadud teabe põhjal valis komisjon neli äriühingut (kaks seotud äriühingust koosnevat kontserni), millel on suurim tootmis- ja müügimaht ühenduses. Valimisse kuuluvad ettevõtted esindasid 62 % roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali hinnangulisest kogutoodangust ühenduses ja 99 % koostööga nõustunud tootjate müügimahust ühenduses. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kellel vastuväiteid ei olnud. Lisaks paluti ülejäänud ühenduse tootjatel esitada kahjuanalüüsi tegemiseks teatavaid üldisi andmeid.

(9)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele, ühenduse tootjatele ja importijatele ning kõigile teadaolevatele kasutajatele ja kasutajate ühendustele. Vastused kõikidele esitatud küsimustele saadi neljalt ühenduse tootjalt, kahekümne viielt äriühingult neljast Hiina Rahvavabariigi kontsernist, kaheksalt äriühingult, mis kuulusid kolme Korea Rahvavabariigi kontserni, ühelt Taiwani äriühingult, kes soovis individuaalset kohtlemist, ning kahelt ühenduse importijalt ja viielt ühenduse kasutajalt. Lisaks esitasid kuus ülejäänud ühenduse tootjat nõutud üldised andmed.

(10)

Komisjon kogus teavet ja kontrollis kogu teavet, mida peeti vajalikuks Hiina RV puhul turumajandusliku kohtlemise/individuaalse kohtlemise taotluste läbivaatamiseks ja asjaomaste riikide puhul dumpingu, tekitatud kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Pidades silmas vajadust määrata normaalväärtus nendele eksportivatele tootjatele Hiina Rahvavabariigis, kellele võib-olla ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, korraldati kontrollkäik esialgu võrdlusriigiks valitud Ameerika Ühendriikidesse järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Väidetavalt dumpinguhinnaga imporditav toode on Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärinev roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjal, mida ei ole töödeldud muul viisil kui külmvaltsimise teel ning mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81 ja 7220 20 89 all.

(14)

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kasutatakse laialdaselt tarbivates tööstusharudes ja lõppkasutusaladel. Kasutusalad on näiteks järgmised:

(15)

4. novembril 2008 edastas komisjon huvitatud isikutele vahearuande, milles kirjeldati kõnealuse menetluse esialgseid järeldusi, st asjaolu, et uurimise käigus tehti esialgu kindlaks dumpingu olemasolu, kuid selles ei tehtud järeldust olulise seose kohta ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel; vahearuandes rõhutati vajadust võimaliku kahju ilmnemist edasi uurida. Esialgsete järelduste kohaselt leiti, et asjakohane on ajutisi meetmeid mitte kehtestada, kuid siiski uurimist jätkata. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada esialgsete järelduste kohta asjakohast tõendusmaterjali ja märkusi. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(16)

4. märtsil 2009 komisjonile saadetud kirjas võttis kaebuse esitaja kaebuse ametlikult tagasi. Kaebuse esitaja teatas, et kaebuse tagasivõtmise põhjus seisneb selles, et praegune turuolukord on ühenduse tootmisharu jaoks märkimisväärselt muutunud võrreldes selle olukorraga, mis valitses turul kaebuse esitamise ajal, kuna ühenduse tegelik ja eeldatav nõudlus on viimasel ajal märgatavalt langenud, mistõttu on ka import vähenenud. Arvestades muutusi turul, ei soovi kaebuse esitaja, et tema praegust juhtumit käsitletaks, sest sellise käsitluse aluseks oleks vananenud andmete analüüsimine, mis ei kajasta enam täiel määral praegust turuolukorda. Kaebuse esitaja väitis, et sellises olukorras on parem reageerida tulevikus ilmneda võivatele ebaausatele ja kahjulikele äritavadele uue juhtumi algatamisega – kui peaks tekkima olukord, mis nõuab sellist sekkumist – ning sellisel juhul tuleks korraldada kõigi tahkude igakülgne uurimine.

(17)

Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kui impordimaht peaks uuesti kasvama nii suureks, et see saavutab valitseva seisundi, võiks see muuta kahtlaseks ühenduse tootmisharu elujõulisuse.

(18)

Tuleb märkida, et vaatlusaluse tootega seotud praegust olukorda nii ühenduses kui ka vaatlusalustes riikides iseloomustab põhiliste majandusnäitajate ennenägematu muutumine. Kuigi sellistes tingimustes on keeruline teha põhjendatud oletusi turuarengute kohta lühema ja keskmise aja jooksul, tundub siiski, et majanduslik olukord on muutlik ning kahjustava dumpingu ilmnemist ei saa välistada. Arvestades seda, et vähemalt uurimisperioodi teatava osa kestel ilmnes uuritava impordi märkimisväärne kasv lühikese ajavahemiku jooksul ning ka hinna allalöömine, on asjakohane jälgida vaatlusaluse toote importi Euroopa Ühendusse. Sellise jälgimisega saadud teave võimaldaks komisjonil vajaduse korral kiiresti toimida. Andmeid võiks kasutada näiteks uue menetluse algatamiseks eeldusel, et algmääruse artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, st kui on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kahjustava dumpingu kohta.

(19)

Veel märgib komisjon seda, et kui vaatlusaluse tootega seotud uus menetlus ja asjaolud annavad selleks põhjust, oleks asjakohane korraldada kiiruurimine. Algmääruse artikli 7 lõikega 1 on selline võimalus ette nähtud, kuna seal on sätestatud ajutiste meetmete kiire rakendamine pärast menetluse algatamist.

(20)

Jälgimisperiood ei tohiks kesta kauem kui 24 kuud pärast käesoleva menetluse lõpetamisest teatamist.

(21)

Algmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui kaebus võetakse tagasi ja kui lõpetamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

(22)

Komisjon on otsustanud käesoleva menetluse lõpetada, sest uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega. Huvitatud isikuid teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada märkusi. Mingeid märkusi, mis võiksid seda otsust muuta, ei laekunud.

(23)

Seepärast leidis komisjon, et dumpinguvastane menetlus seoses Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordiga ühendusse tuleks lõpetada ilma dumpinguvastaste meetmete rakendamiseta,