Euroopa Liidu L 35/2009

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 35/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 78/2009,

14. jaanuar 2009,

mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Sel eesmärgil on kehtestatud ühenduse tüübikinnituse süsteem mootorsõidukitele. On vaja ühtlustada mootorsõidukite tüübikinnitusele seoses jalakäijate kaitsega esitatavad tehnilised nõuded, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

(2)

Käesolev määrus on üks paljudest eraldiseisvatest õigusaktidest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (3) alusel kehtestatavas ühenduse tüübikinnitusmenetluses. Selleks et saavutada käesoleva määruse esimeses põhjenduses sätestatud eesmärke, tuleks muuta direktiivi 2007/46/EÜ I, III, IV, VI ja XI lisa.

(3)

Kogemused on näidanud, et mootorsõidukeid käsitlevad õigusaktid on sageli väga detailse tehnilise sisuga. Seetõttu on asjakohane võtta direktiivi asemel vastu määrus, et vältida lahknevusi ülevõtmismeetmete vahel ning õigusaktide mittevajalikku hulka liikmesriikides, kuna seda ei ole vaja siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seetõttu tuleb selles valdkonnas järjepidevuse tagamiseks asendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/102/EÜ (jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse kohta enne kokkupõrget ja kokkupõrke korral mootorsõidukiga) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/66/EÜ (mis käsitleb esikaitsesüsteemide kasutamist mootorsõidukitel), (5) mis sätestab esikaitsesüsteemide paigaldamise ja kasutamise nõuded ning seega jalakäijate kaitse taseme, käesoleva määrusega. Sellest järeldub, et liikmesriigid peavad kehtetuks tunnistama õigusaktid, millega kehtetuks tunnistatavad direktiivid on üle võetud nende siseriiklikkusse õigusesse.

(4)

Direktiivi 2003/102/EÜ rakendamise teise etapi nõuete osas on ilmnenud, et need ei ole täidetavad. Sellega seoses nõuti kõnealuse direktiivi artiklis 5, et komisjon esitaks vajalikud ettepanekud nende nõuete täidetavuse probleemi ületamiseks ning võimaluse korral kasutaks aktiivseid ohutussüsteeme, tagades samal ajal haavatavamatele liiklejatele võimaldatava ohutuse säilimise endisel tasemel.

(5)

Komisjoni tellitud uuring näitab, et jalakäijate kaitset käsitlevaid nõudeid on võimalik oluliselt parandada passiivsete ja aktiivsete meetmete kombineerimise kaudu, mis võimaldab paremat kaitset kui varasemad õigusnormid. Eelkõige on nimetatud aktiivset ohutussüsteemi – pidurivõimendit, mis koos passiivsetes ohutusnõuetes tehtavate muudatustega suurendaks oluliselt jalakäijate kaitse taset. Seepärast on asjakohane kehtestada pidurivõimendisüsteemide uutele mootorsõidukitele paigaldamise kohustus. See ei peaks siiski kõrgetasemelisi passiivseid ohutussüsteeme asendama, vaid neid pigem täiendama.

(6)

Kokkupõrke vältimise süsteemidega varustatud sõidukid ei pea täitma teatud käesolevas määruses sätestatud nõudeid, kuivõrd nad suudavad jalakäijatega kokkupõrkeid vältida, selle asemel et lihtsalt leevendada selliste kokkupõrgete mõju. Pärast tuvastamist, et sellise tehnoloogia kasutamine võib kokkupõrkeid jalakäijatega ja teiste haavatavamate liiklejatega tõhusalt vältida, võib komisjon teha ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, et võimaldada kokkupõrke vältimise süsteemide kasutamist.

(7)	Kuna linnasisestel teedel kasutatakse üha rohkem raskemaid sõidukeid, on asjakohane, et jalakäijate kaitse õigusnormid ei kehtiks ainult kuni 2 500 kg suurima massiga sõidukite suhtes, vaid pärast kindlat üleminekuperioodi ka seda piiri ületavate M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes.

(8)	Selleks et tagada jalakäijate kaitse võimalikult varakult, peaks tootjatel, kes soovivad taotleda uutele nõuetele vastavat tüübikinnitust enne selle kohustuslikuks muutumist, olema võimalus seda teha, tingimusel et vajalikud rakendusmeetmed juba kehtivad.

(9)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(10)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu tehnilised eeskirjad katsenõuete ja rakendusmeetmete kohaldamiseks järelevalve tulemuste alusel. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(11)	Sujuva ülemineku tagamiseks direktiivide 2003/102/EÜ ja 2005/66/EÜ sätetelt käesolevale määrusele tuleks käesoleva määruse kohaldamist alates selle jõustumisest teatava ajavahemiku võrra edasi lükata.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt arendada välja siseturg jalakäijate kaitsele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja esikaitsesüsteemide ehitusele ja töötamisele, et vähendada sõidukite esiosalt löögi saanud jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate vigastuste arvu ja raskust ning vältida selliseid kokkupõrkeid.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)	direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 11 ja selle II lisa A osa punktis 1 määratletud M1-kategooria mootorsõidukid, arvestades käesoleva artikli lõiget 2;

b)	direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 11 ja selle II lisa A osa punktis 2 määratletud N1-kategooria mootorsõidukid, arvestades käesoleva artikli lõiget 2;

c)	punktides a ja b nimetatud sõidukitele originaalvarustusena paigaldatud või neile sõidukitele paigaldamiseks mõeldud eraldi seadmestikuna turustatavad esikaitsesüsteemid.

2. Käesoleva määruse I lisa punkte 2 ja 3 ei kohaldata:

a)	N1-kategooria sõidukite suhtes ja

b)	N1-kategooria sõidukitest tuletatud M1-kategooria sõidukite suhtes suurima massiga üle 2 500 kg,

milles juhikoha R-punkt asub esiteljest eespool või pikisuunas esitelje keskjoonest maksimaalselt 1 100 mm võrra tagapool.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„A-sammas” – kõige eespoolsem ja väljaspoolsem katusetugi, mis ulatub šassiilt sõiduki katusele;

„pidurivõimendisüsteem” – pidurisüsteemi funktsioon, mis tulenevalt juhi pidurdamise näitajatest käivitab hädapidurduse ja sellises olukorras:

a)	abistab juhti maksimaalse pidurduse saavutamisel või

b)	on piisav mitteblokeeruva pidurisüsteemi täielikuks rakendamiseks;

3)	„kaitseraud” – sõiduki eesmine alumine välimine konstruktsioon koos selle külge kinnitatud lisadega, mille eesmärk on kaitsta sõidukit teise sõidukiga aeglasel kiirusel toimuva laupkokkupõrke korral; välja arvatud esikaitsesüsteemid;

„esikaitsesüsteem” – eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu kängururaud või täiendav kaitseraud, mis on lisaks originaalvarustusse kuuluvale kaitserauale ette nähtud sõiduki välispinna kaitsmiseks mingi objektiga kokkupõrke korral, välja arvatud üksnes laternate kaitseks ette nähtud konstruktsioonid, mille mass on alla 0,5 kg;

5)	„suurim mass” – tootja avaldatud suurim tehniliselt lubatud täismass vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktile 2.8;

6)	„M1-kategooria sõidukitest tuletatud N1-kategooria sõidukid” – N1-kategooria sõidukid, millel on A-sammastest eespool samasugune üldine konstruktsioon ja kuju nagu varasemal M1-kategooria sõidukil;

7)	„N1-kategooria sõidukitest tuletatud M1-kategooria sõidukid” – M1-kategooria sõidukid, millel on A-sammastest eespool samasugune üldine konstruktsioon ja kuju nagu varasemal N1-kategooria sõidukil.

II PEATÜKK

TOOTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 4

Tehnilised nõuded

1. Kooskõlas artikliga 9 tagavad tootjad, et turule viidud sõidukid oleksid varustatud tüübikinnitusega pidurivõimendisüsteemiga vastavalt I lisa punkti 4 nõuetele ning et sellised sõidukid oleksid kooskõlas I lisa punktiga 2 või 3.

2. Kooskõlas artikliga 10 tagavad tootjad, et turule viidud sõidukitele originaalvarustusena paigaldatud või eraldi seadmestikuna turustatavad esikaitsesüsteemid vastaksid I lisa punktidele 5 ja 6.

3. Tootjad esitavad tüübikinnitusasutustele asjakohased andmed sõiduki ja esikaitsesüsteemi spetsifikatsioonide ja katsetingimuste kohta. Andmed sisaldavad teavet, mis on vajalik sõidukile paigaldatud mis tahes aktiivsete ohutusseadmete talitluse funktsionaalseks kontrollimiseks.

4. Eraldi seadmestikuna turustatavate esikaitsesüsteemide puhul esitavad tootjad tüübikinnitusasutustele asjakohased andmed süsteemide spetsifikatsioonide ja katsetingimuste kohta.

5. Eraldi seadmestikuna esikaitsesüsteeme võib levitada, müügiks pakkuda ja müüa ainult koos nimekirjaga sõidukitüüpidest, mille jaoks esikaitsesüsteemile on tüübikinnitus antud, ja selgete paigaldusjuhistega. Paigaldusjuhised sisaldavad paigalduse konkreetseid juhiseid, kaasa arvatud kinnitusviise sõidukitele, mille jaoks seadmestik on heaks kiidetud, ning võimaldavad paigaldada heaks kiidetud osad nimetatud sõidukile viisil, mis on vastavuses I lisa punkti 6 asjaomaste sätetega.

6. Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, millega kehtestatakse tehnilised eeskirjad I lisas esitatud nõuete kohaldamiseks. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 5

EÜ tüübikinnituse taotlemine

1. Sõidukitüübile EÜ tüübikinnituse taotlemisel seoses jalakäijate kaitsega esitab tootja tüübikinnitusasutusele II lisa 1. osas esitatud näidise põhjal koostatud teatise.

Tootja esitab tüübikinnituse katsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatavat sõidukitüüpi esindava sõiduki.

2. Sõidukitüübile EÜ tüübikinnituse taotlemisel seoses sellele esikaitsesüsteemi paigaldamisega esitab tootja tüübikinnitusasutusele II lisa 2. osas esitatud näidise põhjal koostatud teatise.

Tootja esitab tüübikinnituse katsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatavat sõidukitüüpi esindava sõiduki koos esikaitsesüsteemiga. Tehnilise teenistuse nõudmisel esitab tootja ka konkreetsed osad ja kasutatud materjalide näidised.

3. Esikaitsesüsteemile kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse taotlemisel esitab tootja tüübikinnitusasutusele II lisa 3. osas esitatud näidise põhjal koostatud teatise.

Tootja esitab tüübikinnituse katsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele ühe kinnitatava esikaitsesüsteemi tüüpi esindava näidise. Tehniline teenistus võib nõuda lisanäidiseid, kui ta peab seda vajalikuks. Näidistele märgitakse selgelt ja kustutamatult taotleja ärinimi või kaubamärk ja tüübimärgistus. Tootja näeb ette koha EÜ tüübikinnitusmärgi kohustuslikuks kinnitamiseks.

III PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE AMETIASUTUSTE KOHUSTUSED

Artikkel 6

EÜ tüübikinnituse andmine

1. Kui asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

2. Tüübikinnitusnumbri 3. osas kasutatakse järgmisi tähemärke:

sõiduki tüübikinnituse puhul seoses jalakäijate kaitsega:

—	„A” kui sõiduk vastab I lisa punktile 2;

—	„B” kui sõiduk vastab I lisa punktile 3;

sõiduki tüübikinnituse puhul seoses sellele esikaitsesüsteemi paigaldamisega või eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemi tüübikinnituse puhul:

—	„A” kui esikaitsesüsteem vastab I lisa punktile 5 alapunktide 5.1.1.1, 5.1.2.1, 5.2 ja 5.3 kohaldamisel;

—	„B” kui esikaitsesüsteem vastab I lisa punktile 5 alapunktide 5.1.1.2, 5.1.2.1, 5.2 ja 5.3 kohaldamisel;

—	„X” kui esikaitsesüsteem vastab I lisa punktile 5 alapunktide 5.1.1.3, 5.1.2.2, 5.2 ja 5.3 kohaldamisel.

3. Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit teisele sõiduki või esikaitsesüsteemi tüübile.

4. Lõike 1 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt järgmisele:

a)	III lisa 1. osas esitatud näidis sõidukitüübi kohta seoses jalakäijate kaitsega;

b)	III lisa 2. osas esitatud näidis sõidukitüübi kohta seoses sellele esikaitsesüsteemi paigaldamisega;

c)	III lisa 3. osas esitatud näidis eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemi tüübi kohta.

Artikkel 7

EÜ tüübikinnitusmärk

Iga esikaitsesüsteem, millele on vastavalt käesolevale määrusele antud tüübikinnitus sõiduki tüübikinnituse alusel (seoses sõidukile paigaldatava esikaitsesüsteemiga) või eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemi tüübikinnituse alusel, vastab käesoleva määruse nõuetele ja sellele antakse vastavalt IV lisa sätetele EÜ tüübikinnitusmärk, mis kantakse esikaitsesüsteemidele.

Artikkel 8

Tüübi muutmine ja kinnitustes muudatuste tegemine

Sõidukil A-sammastest eespool või esikaitsesüsteemil mis tahes muudatuste tegemist, mis mõjutavad sõiduki konstruktsiooni, põhimõõtmeid, välispindade materjale, väliste või sisemiste osade kinnitusmeetodeid ja millel võib olla oluline mõju katsete tulemustele, loetakse muudatuseks vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 13 ning seega on selliste muudatuste korral vaja uuesti taotleda tüübikinnitust.

Artikkel 9

Ajakava sõidukite suhtes kohaldamiseks

1. Pärast artikli 16 teises lõigus sätestatud kuupäeva keelduvad siseriiklikud ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest järgmistele uutele sõidukitüüpidele:

a)	M1-kategooria, mis ei vasta I lisa punktis 4 toodud tehnilistele eeskirjadele;

b)	M1-kategooria suurima massiga mitte üle 2 500 kg, mis ei vasta I lisa punktis 2 või 3 toodud tehnilistele eeskirjadele;

c)	M1-kategooriast tuletatud N1-kategooria suurima massiga mitte üle 2 500 kg, mis ei vasta I lisa punktides 2 ja 4 või punktides 3 ja 4 toodud tehnilistele eeskirjadele.

2. Alates 24. veebruarist 2011 loevad siseriiklikud ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel jalakäijate kaitsega seotud põhjustel kehtetuks järgmiste uute sõidukite vastavussertifikaadid ning keelavad järgmiste uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktis 4 toodud tehnilistele eeskirjadele:

a)	M1-kategooria sõidukid;

b)	M1-kategooria sõidukitest tuletatud N1-kategooria sõidukid suurima massiga mitte üle 2 500 kg.

3. Alates 24. veebruarist 2013 keelduvad siseriiklikud ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest järgmistele uutele sõidukitüüpidele:

a)	M1-kategooria suurima massiga mitte üle 2 500 kg, mis ei vasta I lisa punktis 3 toodud tehnilistele eeskirjadele;

b)	M1-kategooriast tuletatud N1-kategooria sõidukid suurima massiga mitte üle 2 500 kg, mis ei vasta I lisa punktis 3 toodud tehnilistele eeskirjadele.

4. Alates 31. detsembrist 2012 loevad siseriiklikud ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel jalakäijate kaitsega seotud põhjustel kehtetuks järgmiste uute sõidukite vastavussertifikaadid ning keelavad järgmiste uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktis 2 või 3 toodud tehnilistele eeskirjadele:

a)	M1-kategooria sõidukid suurima massiga mitte üle 2 500 kg;

b)	M1-kategooria sõidukitest tuletatud N1-kategooria sõidukid suurima massiga mitte üle 2 500 kg.

5. Alates 24. veebruarist 2015 keelduvad siseriiklikud ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest järgmistele uutele sõidukitüüpidele:

a)	M1-kategooria suurima massiga üle 2 500 kg, mis ei vasta I lisa punktis 3 toodud tehnilistele eeskirjadele;

b)	N1-kategooria, mis ei vasta I lisa punktides 3 ja 4 toodud tehnilistele eeskirjadele.

6. Alates 24. augustist 2015 loevad siseriiklikud ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel jalakäijate kaitsega seotud põhjustel kehtetuks uute N1-kategooria sõidukite vastavussertifikaadid ning keelavad nende sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktis 4 toodud tehnilistele eeskirjadele.

7. Alates 24. veebruarist 2018 loevad siseriiklikud ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel jalakäijate kaitsega seotud põhjustel kehtetuks järgmiste uute sõidukite vastavussertifikaadid ning keelavad järgmiste uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise:

a)	M1-kategooria sõidukid suurima massiga mitte üle 2 500 kg, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktis 3 toodud tehnilistele eeskirjadele;

b)	M1-kategooriast tuletatud N1-kategooria sõidukid suurima massiga mitte üle 2 500 kg, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktis 3 toodud tehnilistele eeskirjadele.

8. Alates 24. augustist 2019 loevad siseriiklikud ametiasutused direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel jalakäijate kaitsega seotud põhjustel kehtetuks järgmiste uute sõidukite vastavussertifikaadid ning keelavad järgmiste uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise:

a)	M1-kategooria sõidukid suurima massiga üle 2 500 kg, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktis 3 toodud tehnilistele eeskirjadele;

b)	N1-kategooria sõidukid, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktis 3 toodud tehnilistele eeskirjadele.

9. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–8 kohaldamist ning tingimusel, et on jõustunud artikli 4 lõike 6 alusel vastu võetud meetmed, ei või siseriiklikud ametiasutused jalakäijate kaitsega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uuele sõidukitüübile või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist, kui asjaomane sõiduk vastab I lisa punktis 3 või 4 toodud tehnilistele eeskirjadele.

Artikkel 10

Kohaldamine esikaitsesüsteemide suhtes

1. Siseriiklikud ametiasutused keelduvad EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uuele sõidukitüübile seoses sõidukile paigaldatud esikaitsesüsteemiga või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse andmisest eraldi seadmestikuna turustatavale uuele esikaitsesüsteemi tüübile, mis ei vasta I lisa punktides 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

2. Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohaldamisel uute sõidukite suhtes, mis ei vasta käesoleva määruse I lisa punktides 5 ja 6 sätestatud nõuetele, loevad siseriiklikud ametiasutused esikaitsesüsteemidega seotud põhjustel kehtetuks nende vastavussertifikaadid ning keelavad selliste uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.

3. Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 28 kohaldamisel kehtivad käesoleva määruse I lisa punktides 5 ja 6 sätestatud nõuded eraldi seadmestikuna turustatavate esikaitsesüsteemide suhtes.

Artikkel 11

Kokkupõrke vältimise süsteemid

1. Kokkupõrke vältimise süsteemidega varustatud sõidukid ei pea komisjoni hinnangu kohaselt jalakäijate kaitsega seonduva sõidukitüübi EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse saamiseks või selliste sõidukite müümiseks, registreerimiseks või kasutuselevõtmiseks täitma I lisa punktides 2 ja 3 sätestatud katsenõudeid.

2. Komisjon esitab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Kavandatavad meetmed tagavad kaitsetaseme, mille tegelik tõhusus on vähemalt võrdne I lisa punktides 2 ja 3 sätestatuga.

Artikkel 12

Järelevalve

1. Siseriiklikud ametiasutused edastavad komisjonile I lisa punktides 2.2, 2.4 ja 3.2 nimetatud järelevalve tulemused igal aastal hiljemalt tulemuste saamise aastale järgneva aasta 28. veebruariks.

Nende tulemuste edastamise nõue kaotab kehtivuse 24. veebruaril 2014.

2. Komisjon võib käesoleva määruse I lisa punktide 2.2, 2.4 ja 3.2 alusel teostatud järelevalve tulemuste põhjal vastavalt vajadusele võtta vastu rakendusmeetmed.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. Komisjon jälgib tõhustatud passiivsete ohutusnõuete, pidurivõimendi ja muude aktiivsete ohutustehnoloogiate tehnilisi arenguid haavatavamate liiklejate kaitse parandamise valdkonnas, toetudes tüübikinnitusasutuste ja huvitatud isikute edastatud asjakohasele teabele ning sõltumatutele uuringutele.

4. Hiljemalt 24. veebruariks 2014 vaatab komisjon läbi kõnealuste tõhustatud passiivsete ohutusnõuete teostatavuse ja rakendamise. Komisjon teeb kokkuvõtte käesoleva määruse toimimisest pidurivõimendi ja muude aktiivsete ohutustehnoloogiate kasutamisel ja seoses nende tõhususega.

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning vajaduse korral ka asjakohased ettepanekud.

Artikkel 13

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud sätetest hiljemalt 24. augustiks 2010 ning teavitavad viivitamata neid puudutavatest mis tahes hilisematest muudatustest.

2. Vähemalt järgmised rikkumised on karistatavad:

a)	valeandmete esitamine tüübikinnituse andmise menetlusel või tühistamiseni viival menetlusel;

b)	tüübikinnituse saamiseks katsetulemuste võltsimine;

c)	selliste andmete või tehniliste kirjelduse esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa tüübikinnituse andmisest keeldumise või tühistamise;

d)	teabele juurdepääsu tagamisest keeldumine.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 2003/102/EÜ ja 2005/66/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse artikli 16 teises lõigus sätestatud kuupäevast.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. novembrist 2009, välja arvatud artikli 4 lõige 6 ja artikli 9 lõige 9, mida kohaldatakse alates jõustumiskuupäevast, ning artikli 9 lõiked 2–8, mida kohaldatakse alates nendes sätestatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. jaanuar 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) ELT C 211, 19.8.2008, lk 9.

(2) Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus.

(3) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(4) ELT L 321, 6.12.2003, lk 15.

(5) ELT L 309, 25.11.2005, lk 37.

(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISADE LOETELU

I lisa Tehnilised eeskirjad sõidukite ja esikaitsesüsteemide katsetamiseks

II lisa Tootja esitatavate teatiste näidised

1. osa	Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses jalakäijate kaitsega
2. osa	Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses sellele paigaldatud esikaitsesüsteemiga
3. osa	Teatis EÜ tüübikinnituse kohta seoses eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemiga

III lisa EÜ tüübikinnitustunnistuste näidised

1. osa	EÜ tüübikinnitustunnistus sõiduki tüübikinnituse kohta seoses jalakäijate kaitsega
2. osa	EÜ tüübikinnitustunnistus sõiduki tüübikinnituse kohta seoses sellele paigaldatud esikaitsesüsteemiga
3. osa	EÜ tüübikinnitustunnistus seoses eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemiga

IV lisa EÜ tüübikinnitusmärk

Liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

V lisa Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

I LISA

Tehnilised eeskirjad sõidukite ja esikaitsesüsteemide katsetamiseks

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1. „kapoti esiserv” – ülemise välisstruktuuri esiosa, mis hõlmab kapotti ja poritiibu, esilaternate raamide ülemisi ja külgmisi osi ning mis tahes muid lisaelemente;

1.2. „kapoti esiserva võrdlusjoon” – 1 000 mm pikkuse kontrolljoonlaua ja kapoti esiserva kokkupuutepunktide vaheline joon, kui sõiduki vertikaalse pikitasapinnaga paralleelselt ja 50° tahapoole kallutatuna hoitav kontrolljoonlaud, mille alumine ots on 600 mm kõrgusel maapinnast, nihutatakse üle kapoti esiserva sellega kokkupuutes. Sõidukite puhul, mille kapoti pind on 50° nurga all sellisel viisil, et kontrolljoonlaud on punktkokkupuute asemel pidevas või mitmes kokkupuutes, määratakse võrdlusjoon kindlaks selliselt, et kontrolljoonlaud on 40° nurga all. Sellise kujuga sõidukite puhul, kus kontrolljoonlaua alumine ots saavutab esimese kokkupuute, võetakse seda kokkupuudet kui kapoti esiserva võrdlusjoont antud külgasendis. Sellise kujuga sõidukite puhul, kus esimese kokkupuute saavutab kontrolljoonlaua ülemine ots, kasutatakse kapoti esiserva võrdlusjoonena külgasendis 1 000 mm ümbritseva kauguse joont. Kaitseraua ülemist serva käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisel samuti kapoti esiservana, kui see on antud toimingu ajal sirgjoonega kokkupuutes;

1.3. „1 000 mm ümbritsev kaugus” – joon, mille kujundab esiosa ülemisel pinnal 1 000 mm pikkuse mõõdulindi üks ots, kui mõõdulinti hoitakse sõiduki vertikaalses pikitasapinnas ja nihutatakse üle kapoti esiosa, kaitseraua ja esikaitsesüsteemi. Mõõdulinti hoitakse kogu toimingu vältel pingul, hoides ühte otsa vertikaalselt kokkupuutes kaitseraua esiosa aluse maapinna võrdlustasandiga ja teist otsa kokkupuutes esiosa ülemise pinnaga. Sõiduk asetseb tavalises sõiduasendis;

1.4. „kapotipealne” – välimine struktuur, mis hõlmab kõigi välimiste struktuuride, välja arvatud tuuleklaasi, A-sammaste ning nende taga asetsevate struktuuride ülemist pinda. Seega hõlmab see kapotti, poritiibu, ventilatsiooniava katet, klaasipuhastajaid ning tuuleklaasi alumist raami, kuid ei välista muud;

1.5. „esiosa ülemine pind” – välimine struktuur, mis hõlmab kõigi välimiste struktuuride, välja arvatud tuuleklaasi, A-sammaste ning nende taga asetsevate struktuuride ülemist pinda;

1.6. „maapinna võrdlustasand” – maapinnaga paralleelne horisontaalne tasand, mis tähistab maapinda oma tavalises sõiduasendis tasasele pinnale asetatud sõiduki jaoks, millel on käsipidur peal;

1.7. „tavaline sõiduasend” – sõiduki asend käivitatud olekus maapinnal, kusjuures kummid on soovitusliku rõhuni täis pumbatud, esirattad on otseasendis, kõik sõiduki juhtimiseks vajalikud vedelikud on täismahus, kogu sõiduki tootja poolt tagatud standardvarustusega, 75 kg raskune mass asetatud juhiistmele ja 75 kg raskune mass asetatud juhi kõrvalistmele, vedrustus on reguleeritud sõidukiirusele 40 km/h või 35 km/h tootja poolt määratud tavalistes sõidutingimustes (eelkõige aktiivvedrustuse või automaatse loodimisseadega sõidukite jaoks);

1.8. „tuuleklaas” – sõiduki esiklaas, mis vastab kõigile nõukogu 27. septembri 1977. aasta direktiivi 77/649/EMÜ (mootorsõidukijuhtide vaatevälja käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) I lisa asjakohastele nõuetele;

1.9. „pea jõudluskriteerium” (HPC) – löögi vältel kogetud maksimaalse resultaatkiirenduse arvutus teatud kindla ajavahemiku jooksul. See arvutatakse kiirendusmõõturi ajaresultaatide alusel järgmise võrrandi maksimumina (sõltuvalt t1 ja t2 suurusest):

Formula

Selles valemis a on resultaatkiirendus g kordarvu kujul ning t1 ja t2 on kaks ajamomenti kokkupõrke ajal (väljendatud sekundites), mis määratlevad maksimaalse HPC väärtusega salvestuse alguse ja lõpu. HPC väärtused, mille puhul ajavahemik (t1 – t2) on suurem kui 15 ms, jäetakse maksimaalse väärtuse arvutamisel kõrvale;

1.10. „ümardusraadius” – vaadeldava osa kumerusele kõige täpsemini vastava ringjoone kaare raadius.

Sõidukitel tuleb läbi viia järgmised katsed:

2.1. Jalamudeli kokkupõrge kaitserauaga:

tuleb teha üks järgmistest katsetest:

a)	jalamudeli sääreosa kokkupõrge kaitserauaga: Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Suurim põlveliigendi paindenurk ei tohi ületada 21,0°, põlveliigendi murdepinna suurim nihe ei tohi ületada 6,0 mm ning sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 200 g;

b)	jalamudeli reieosa kokkupõrge kaitserauaga: Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Löögijõudude hetkesumma aja suhtes ei tohi ületada 7,5 kN ning paindumismoment katse löökkehal ei tohi ületada 510 Nm.

2.2. Jalamudeli reieosa kokkupõrge kapoti esiservaga:

Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Löögijõudude hetkesumma aja suhtes ei tohi ületada võimalikku sihtväärtust 5,0 kN ning paindumismoment katse löökkehal registreeritakse ja seda võrreldakse võimaliku sihtväärtusega (300 Nm).

Seda katset tehakse ainult järelevalve eesmärgil ning kõik tulemused registreeritakse.

2.3. Lapse / väikese täiskasvanu pea kujulise mudeli kokkupõrge kapotipealsega:

Kokkupõrge toimub kiirusel 35 km/h, kasutades 3,5 kg raskust löökkeha. HPC ei ületa 1 000 üle 2/3 kapoti katsepinna osas ja 2 000 ülejäänud 1/3 kapoti katsepinna osas.

2.4. Täiskasvanu pea kujulise mudeli kokkupõrge tuuleklaasiga:

Kokkupõrge toimub kiirusel 35 km/h, kasutades 4,8 kg raskust löökkeha. HPC registreeritakse ja seda võrreldakse võimaliku sihtväärtusega 1 000.

Seda katset tehakse ainult järelevalve eesmärgil ning kõik tulemused registreeritakse.

Sõidukitel tuleb läbi viia järgmised katsed:

3.1. Jalamudeli kokkupõrge kaitserauaga:

tuleb teha üks järgmistest katsetest:

jalamudeli sääreosa kokkupõrge kaitserauaga:

Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Suurim põlveliigendi paindenurk ei tohi ületada 19,0°, põlveliigendi murdepinna suurim nihe ei tohi ületada 6,0 mm ning sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 170 g.

Lisaks võib tootja kaitseraua testil määratleda kaitseraua osad kokku kuni 264 mm laiuses osas, kus sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 250 g;

b)	jalamudeli reieosa kokkupõrge kaitserauaga: Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Löögijõudude hetkesumma aja suhtes ei tohi ületada 7,5 kN ning paindumismoment katse löökkehal ei tohi ületada 510 Nm.

3.2. Jalamudeli reieosa kokkupõrge kapoti esiservaga:

Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Löögijõudude hetkesummat aja suhtes võrreldakse võimaliku maksimumväärtusega 5,0 kN ning paindumismomenti katse löökkehal võrreldakse võimaliku maksimumväärtusega 300 Nm.

Seda katset tehakse ainult järelevalve eesmärgil ning kõik tulemused registreeritakse.

3.3. Lapse / väikese täiskasvanu pea kujulise mudeli kokkupõrge kapotipealsega:

Kokkupõrge toimub kiirusel 35 km/h, kasutades 3,5 kg raskust löökkeha. HPC vastab punktis 3.5 sätestatud nõuetele.

3.4. Täiskasvanu pea kujulise mudeli kokkupõrge kapotipealsega:

Kokkupõrge toimub kiirusel 35 km/h, kasutades 4,5 kg raskust löökkeha. HPC vastab punktis 3.5 sätestatud nõuetele.

3.5. Registreeritud HPC ei või ületada 1 000 üle poole lapse pea kujulise mudeli katsepiirkonna osas ja lisaks ei või ületada 1 000 üle 2/3 kombineeritud lapse ja täiskasvanu pea kujulise mudeli katsepiirkonna osas. HPC ei või ületada 1 700 kummagi pea kujulise mudeli ülejäänud piirkondade osas.

Sõidukitel tuleb läbi viia järgmised katsed:

4.1. Võrdluskatse, et teha kindlaks süsteemi talitluspunkt, mille juures rakendub mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS).

4.2. Katse, millega kontrollitakse, kas pidurivõimendisüsteem käivitub õigesti, et anda sõidukile maksimaalne saavutatav aeglustus.

Esikaitsesüsteemidel tuleb läbi viia järgmised katsed:

Vastavalt punktile 5.1.1 või 5.1.2 tuleb teha üks järgmistest jalamudeli katsetest:

Jalamudeli sääreosa kokkupõrge esikaitsesüsteemiga:

Kõik katsed tuleb sooritada kokkupõrkekiirusel 40 km/h.

5.1.1.1. Punktis 2 toodud nõuetele vastavatele sõidukitele paigaldamiseks heaks kiidetud esikaitsesüsteemide puhul ei tohi suurim põlveliigendi paindenurk ületada 21,0°, põlveliigendi murdepinna suurim nihe ei tohi ületada 6,0 mm ning sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 200 g.

5.1.1.2. Punktis 3 toodud nõuetele vastavatele sõidukitele paigaldamiseks heaks kiidetud esikaitsesüsteemide puhul ei tohi suurim põlveliigendi paindenurk ületada 19,0°, põlveliigendi murdepinna suurim nihe ei tohi ületada 6,0 mm ning sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 170 g.

Siiski võidakse eraldi seadmestikuna heaks kiidetud esikaitsesüsteemide korral, mis sobivad üksnes sõidukitele, mis ei vasta ei punkti 2 ega 3 nõuetele, asendada punktides 5.1.1.1 ja 5.1.1.2 sätestatud katsenõuded kas punktis 5.1.1.3.1 või 5.1.1.3.2 sätestatud katsenõuetega.

5.1.1.3.1. Suurim põlveliigendi paindenurk ei tohi ületada 24,0°, põlveliigendi murdepinna suurim nihe ei tohi ületada 7,5 mm ning sääreluu ülaosale mõjuv kiirendus ei tohi ületada 215 g.

5.1.1.3.2. Sõidukil tehakse kaks katset, üks koos paigaldatud esikaitsesüsteemiga ja teine ilma esikaitsesüsteemita. Mõlemad testid viiakse läbi asjaomase tüübikinnitusasutusega kooskõlastatud samaväärses kohas. Leitud suurima põlveliigendi paindenurga, põlveliigendi murdepinna suurima nihke ning sääreluu ülaosale mõjuva kiirenduse väärtused registreeritakse. Ühelgi juhul ei tohi paigaldatud esikaitsesüsteemiga sõiduki kohta registreeritud väärtus olla suurem kui 90 % ilma esikaitsesüsteemita sõiduki kohta registreeritud väärtusest.

Jalamudeli reieosa kokkupõrge esikaitsesüsteemiga:

Kõik katsed sooritatakse kokkupõrkekiirusel 40 km/h.

5.1.2.1. Löögijõudude hetkesumma aja suhtes ei tohi ületada 7,5 kN ning paindumismoment katse löökkehal ei tohi ületada 510 Nm.

Siiski võidakse eraldi seadmestikuna heaks kiidetud esikaitsesüsteemide korral, mis sobivad üksnes sõidukitele, mis ei vasta ei punkti 2 ega 3 nõuetele, asendada punktis 5.1.2.1 sätestatud katsenõuded kas punktis 5.1.2.2.1 või 5.1.2.2.2 sätestatud katsenõuetega.

5.1.2.2.1. Löögijõudude hetkesumma aja suhtes ei tohi ületada 9,4 kN ning paindumismoment katse löökkehal ei tohi ületada 640 Nm.

5.1.2.2.2. Sõidukil tehakse kaks katset, üks koos paigaldatud esikaitsesüsteemiga ja teine ilma esikaitsesüsteemita. Mõlemad testid viiakse läbi asjaomase tüübikinnitusasutusega kooskõlastatud samaväärses kohas. Löögijõudude hetkesumma ja paindumismoment katse löökkehal registreeritakse. Ühelgi juhul ei tohi paigaldatud esikaitsesüsteemiga sõiduki kohta registreeritud väärtus olla suurem kui 90 % ilma esikaitsesüsteemita sõiduki kohta registreeritud väärtusest.

5.2. Jalamudeli reieosa kokkupõrge esikaitsesüsteemi esiservaga

Kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h. Löögijõudude hetkesumma aja suhtes katse löökkeha üla- ja alaosale ei tohiks ületada võimalikku sihtväärtust 5,0 kN ning paindemoment katse löökkehal ei tohiks ületada võimalikku sihtväärtust 300 Nm. Mõlemad tulemused registreeritakse järelevalve eesmärgil.

5.3. Lapse / väikese täiskasvanu peamudeli kokkupõrge esikaitsesüsteemiga

Kokkupõrge toimub kiirusel 35 km/h, kasutades 3,5 kg raskust lapse / väikese täiskasvanu pea kujulise mudeli katse löökkeha. HPC, mis arvutatakse kiirendusmõõturi ajaregistreeringute resultandist, ei tohi ühelgi juhul ületada väärtust 1 000.

Esikaitsesüsteemide konstruktsiooni- ja paigaldusnõuded

Järgmisi nõudeid kohaldatakse võrdselt uutele sõidukitele paigaldatud esikaitsesüsteemide ja määratletud sõidukitele paigaldamiseks mõeldud eraldi seadmestikuna turustatavate esikaitsesüsteemide suhtes.

6.1.1. Esikaitsesüsteemi osad peavad olema projekteeritud nii, et kõikide jäikade pindade, mida saab puutuda 100 mm läbimõõduga kuuliga, minimaalne kumerusraadius oleks 5 mm.

6.1.2. Esikaitsesüsteemi üldmass koos kõikide kronsteinide ja kinnitusdetailidega ei tohi ületada 1,2 % sõiduki suurimast massist, mille jaoks see on ette nähtud, kusjuures maksimaalne mass tohib olla 18 kg.

6.1.3. Esikaitsesüsteemi kõrgus ei tohi sõidukile paigaldatuna olla rohkem kui 50 mm kõrgem kapoti esiserva võrdlusjoonest.

6.1.4. Esikaitsesüsteem ei tohi suurendada sõiduki laiust, millele see on paigaldatud. Kui esikaitsesüsteemi kogulaius moodustab rohkem kui 75 % sõiduki laiusest, peavad süsteemi otsad olema kokkupõrkeohu vähendamiseks välispinna suhtes sissepoole pööratud. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui esikaitsesüsteem on keresse peidetav või sellesse integreeritud või kui süsteemi ots on pööratud nii, et see ei saa kokku puutuda 100 mm läbimõõduga kuuliga ning vahe süsteemi otsa ja ümbritseva kere vahel ei ole üle 20 mm.

6.1.5. Arvestades punkti 6.1.4 sätteid, ei tohi esikaitsesüsteemi osade ja selle all oleva välispinna vaheline vahe ületada 80 mm. All oleva kere üldise kontuuri kohatisi katkestusi (nt avad radiaatorivõres, õhu sisselaskeavad jms) ei arvestata.

6.1.6. Üheski sõiduki külgmises punktis ei tohi pikisuunaline kaugus kaitseraua kõige eesmise osa ja esikaitsesüsteemi kõige eesmise osa vahel ületada 50 mm, et säilitada kasu sõiduki kaitserauast.

6.1.7. Esikaitsesüsteem ei tohi vähendada oluliselt kaitseraua tõhusust. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui kaitserauast ei ulatu üle rohkem kui kaks esikaitsesüsteemi vertikaalset osa ja mitte ükski horisontaalne osa.

6.1.8. Esikaitsesüsteem ei tohi olla kallutatud vertikaalist ettepoole. Esikaitsesüsteemi ülemised osad ei tohi ulatuda ülespoole ega tahapoole (tuuleklaasi suunas) rohkem kui 50 mm sõiduki kapoti esiserva võrdlusjoonest, mis on mõõdetud ilma esikaitsesüsteemita.

6.1.9. Esikaitsesüsteemi paigaldamine ei tohi kahjustada vastavust sõiduki tüübikinnituse nõuetele.

7. Erandina punktidest 2, 3 ja 5 võib vastav tüübikinnitusasutus lugeda mis tahes nendes sätestatud katse nõuded täidetuks juhul, kui mõne teise käesolevas lisas sätestatud katse nõuete alusel on läbi viidud samaväärne katse.

(1) EÜT L 267, 19.10.1977, lk 1.

II LISA

Tootja esitatavate teatiste näidised

1. osa

Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses jalakäijate kaitsega

2. osa

Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses sellele paigaldatud esikaitsesüsteemiga

3. osa

Teatis EÜ tüübikinnituse kohta seoses eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemiga

1. OSA

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses jalakäijate kaitsega

Vajaduse korral esitatakse järgmine teave kolmes eksemplaris koos sisukorraga. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised esitatakse A4-formaadis või A4-formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Elektrooniliste juhtimisseadistega süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul esitatakse andmed juhtimisseadiste töötamise kohta.

0. ÜLDOSA

0.1. Mark (tootja ärinimi):

Tüüp:

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (vajaduse korral):

Tüübi tunnusandmed, kui need on märgitud sõidukile (1) (2):

0.3.1. Nimetatud märgistuse asukoht:

0.4. Sõiduki kategooria (3):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):

1. SÕIDUKI ÜLDISED KONSTRUKTSIOONILISED TUNNUSED

1.1. Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised:

1.6. Mootori paigutus ja asukoht:

9. KERE

9.1. Kere tüüp:

9.2. Kasutatud materjalid ja konstruktsioonipõhimõtted:

Jalakäijate kaitse

9.23.1. Esitada sõiduki üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas fotod ja/või joonised sõiduki struktuuri, mõõtmete, asjakohaste võrdlusjoonte ja sõiduki esiosa (seesmise ja välimise) koostismaterjalide kohta. See kirjeldus sisaldab täpseid andmeid paigaldatud aktiivse kaitse süsteemide kohta.

2. OSA

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses sellele paigaldatud esikaitsesüsteemiga

Kui süsteemid, osad või eraldi seadmestikud sisaldavad erimaterjale, esitatakse andmed nende omaduste kohta.

0. ÜLDOSA

0.1. Mark (tootja ärinimi):

Tüüp:

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (vajaduse korral):

Tüübi tunnusandmed, kui need on märgitud sõidukile (1) (2):

0.3.1. Nimetatud märgistuse asukoht:

0.4. Sõiduki kategooria (3):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.7. EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):

1. SÕIDUKI ÜLDISED KONSTRUKTSIOONILISED TUNNUSED

1.1. Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised:

2. MASS JA MÕÕTMED: (kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonistele)

Tootja määratud suurim tehniliselt lubatud täismass:

2.8.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel (suurim ja vähim):

9. KERE

9.1. Kere tüüp:

Esikaitsesüsteem

9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:

9.24.2. Vajaduse korral tuulutusvõrede, radiaatorivõre, profiilsete viimistluselementide, märkide, embleemide, taskute ja muude välispinnast välja ulatuvate osade või potentsiaalselt ohtlikeks peetavate välispinna osade (nt valgustusseadmed) joonised ja/või fotod. Kui esimeses lauses loetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajaduse korral lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:

9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:

9.24.4. Kaitseraudade joonis:

9.24.5. Sõiduki esiosa põrandajoone joonis:

3. OSA

NÄIDIS

Teatis nr … EÜ tüübikinnituse kohta seoses eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemiga

Kui süsteemid, osad või eraldi seadmestikud sisaldavad erimaterjale, esitatakse andmed nende omaduste kohta.

0. ÜLDOSA

0.1. Mark (tootja ärinimi):

Tüüp:

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (vajaduse korral):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.7. EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on):

1. SEADME KIRJELDUS

1.1. Üksikasjalik tehniline kirjeldus (sealhulgas fotod või joonised):

1.2. Montaaži- ja paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:

1.3. Loetelu sõidukitest, millele seadme võib paigaldada:

1.4. Võimalikud kasutamispiirangud ja paigaldustingimused:

(1) Kui tüübi tunnusandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(2) Mittevajalik maha tõmmata (kui sobib rohkem kui üks vastus, ei pruugi olla vaja midagi maha tõmmata).

(3) Kategooriad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1) II lisa A jaos loetletud määratlustele.

III LISA

EÜ tüübikinnitustunnistuste näidised

1. osa

EÜ tüübikinnitustunnistus sõiduki tüübikinnituse kohta seoses jalakäijate kaitsega

2. osa

EÜ tüübikinnitustunnistus sõiduki tüübikinnituse kohta seoses sellele paigaldatud esikaitsesüsteemiga

3. osa

EÜ tüübikinnitustunnistus seoses eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemiga

1. OSA

NÄIDIS

suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

EÜ tüübikinnitusasutuse tempel

Teave sõidukitüübi

—	EÜ tüübikinnituse (1),

—	EÜ tüübikinnituse laiendamise (1),

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1),

—	EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

kohta seoses jalakäijate kaitsega,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 78/2009, mida rakendatakse …,

viimati muudetud määrusega (EÜ) nr …/… (2)

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1. Mark (tootja ärinimi):

Tüüp:

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (vajaduse korral):

Tüübi tunnusandmed, kui need on märgitud sõidukile (3):

0.3.1. Nimetatud märgistuse asukoht:

0.4. Sõiduki kategooria (4):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral):

II JAGU

1. Lisateave (vajaduse korral) (vt lisand)

2. Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on) (vt lisand)

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:

Lisad

Teabematerjalid

Katsearuanne

Lisand EÜ tüübikinnitustunnistusele nr … sõiduki tüübikinnituse kohta seoses jalakäijate kaitsega, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 78/2009

Lisateave

1.1. Sõidukitüübi struktuuri, mõõtmete, joonte ja koostismaterjalide lühikirjeldus:

1.2. Mootori asukoht: ees/taga/keskel (5)

1.3. Vedu: esirattavedu/tagarattavedu (5)

1.4. Katse jaoks esitatud sõiduki mass (määratletud kooskõlas määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa punktiga 1.7):

—

esitelg:

—

tagatelg:

—

kokku:

Katsetulemused vastavalt määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa nõuetele:

1.5.1. Punkti 2 katsete tulemused:

Katse	Registreeritud väärtus			Läbinud / mitte läbinud (6)
Jalamudeli sääreosa kokkupõrge kaitserauaga (kui on läbi viidud)	Paindenurk	… …	kraadi
	Murdepinna nihe	… …	mm
	Kiirendus sääreluu osas	… …	g
Jalamudeli reieosa kokkupõrge kaitserauaga (kui on läbi viidud)	Löögijõudude summa	… …	kN
	Paindumismoment	… …	Nm
Jalamudeli reieosa kokkupõrge kapoti esiservaga	Löögijõudude summa	… …	kN	(7)
Jalamudeli reieosa kokkupõrge kapoti esiservaga	Paindumismoment	… …	Nm	(7)
Lapse / väikese täiskasvanu pea kujulise mudeli (3,5 kg) kokkupõrge kapotipealsega	HPC väärtused A tsoonis (12 tulemust) (8)
	HPC väärtused B tsoonis (6 tulemust (8))
Täiskasvanu pea kujulise mudeli (4,8 kg) kokkupõrge tuuleklaasiga	HPC väärtused (5 tulemust (8))			(7)

1.5.2. Punkti 3 katsete tulemused:

Katse	Registreeritud väärtus			Läbinud / mitte läbinud (9)
Jalamudeli sääreosa kokkupõrge kaitserauaga (kui on läbi viidud)	Paindenurk	… …	kraadi
	Murdepinna nihe	… …	mm
	Kiirendus sääreluu osas	… …	g
Jalamudeli reieosa kokkupõrge kaitserauaga (kui on läbi viidud)	Löögijõudude summa	… …	kN
	Paindumismoment	… …	Nm
Jalamudeli reieosa kokkupõrge kapoti esiservaga	Löögijõudude summa	… …	kN	(10)
Jalamudeli reieosa kokkupõrge kapoti esiservaga	Paindumismoment	… …	Nm	(10)
Lapse / väikese täiskasvanu pea kujulise mudeli (3,5 kg) kokkupõrge kapotipealsega	HPC väärtused (9 tulemust (11))
Täiskasvanu pea kujulise mudeli (4,5 kg) kokkupõrge kapotipealsega	HPC väärtused (9 tulemust (11))

Märkused: (nt kehtib nii vasak- kui ka parempoolse rooliga sõidukite puhul)

1.5.3. Punktist 4 tulenevad nõuded:

Andmed paigaldatud pidurivõimendisüsteemi kohta (12)
Märkused (13):

2. OSA

NÄIDIS

suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

EÜ tüübikinnitusasutuse tempel

Teave sõidukitüübi

—	EÜ tüübikinnituse (1),

—	EÜ tüübikinnituse laiendamise (1),

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1),

—	EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

kohta seoses sellele esikaitsesüsteemi paigaldamisega,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 78/2009, mida rakendatakse …,

viimati muudetud määrusega (EÜ) nr …/… (2).

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1. Mark (tootja ärinimi):

Tüüp

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (vajaduse korral):

Tüübi tunnusandmed, kui need on märgitud sõidukile (3):

0.3.1. Nimetatud märgistuse asukoht:

0.4. Sõiduki kategooria (4):

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.7. EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8. Koostetehas(t)e aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral):

II JAGU

1. Lisateave (vajaduse korral): vt lisand

2. Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on): vt lisand

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:

Lisad

Teabematerjalid

Katsearuanne

Lisand EÜ tüübikinnitustunnistusele nr … sõiduki tüübikinnituse kohta seoses sellele paigaldatud esikaitsesüsteemiga, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 78/2009

1. Lisateave (kui on):

2. Märkused:

3. Katsetulemused vastavalt määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa punkti 5 nõuetele

Katse	Registreeritud väärtused			Läbinud / mitte läbinud
Jalamudeli sääreosa kokkupõrge esikaitsesüsteemiga — 3 katseasendit (kui on läbi viidud)	Paindenurk	… …	Kraadi
	Murdepinna nihe	… …	mm
	Kiirendus sääreluu osas	… …	g
Jalamudeli reieosa kokkupõrge esikaitsesüsteemiga — 3 katseasendit (kui on läbi viidud)	Löögijõudude summa	… …	kN
	Paindumismoment	… …	Nm
Jalamudeli reieosa kokkupõrge esikaitsesüsteemi esiservaga — 3 katseasendit (üksnes järelevalve)	Löögijõudude summa	… …	kN
	Paindumismoment		Nm
Lapse / väikese täiskasvanu pea kujulise mudeli (3,5 kg) kokkupõrge esikaitsesüsteemiga	HPC väärtused (vähemalt 3 väärtust)

3. OSA

NÄIDIS

suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

EÜ tüübikinnitusasutuse tempel

Teave eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemi tüübi

—	EÜ tüübikinnituse (1),

—	EÜ tüübikinnituse laiendamise (1),

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (1),

—	EÜ tüübikinnituse tühistamise (1)

kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 78/2009, mida rakendatakse …,

viimati muudetud määrusega (EÜ) nr …/… (2).

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1. Mark (tootja ärinimi):

0.2. Tüüp:

Tüübi tunnusandmed, kui need on märgitud esikaitsesüsteemile (3):

0.3.1. Nimetatud märgistuse asukoht:

0.5. Tootja nimi ja aadress:

0.7. EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral):

II JAGU

1. Lisateave: vt lisand

2. Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

3. Katsearuande kuupäev:

4. Katsearuande number:

5. Märkused (kui on): vt lisand

6. Koht:

7. Kuupäev:

8. Allkiri:

Lisad

Teabematerjalid

Katsearuanne

Lisand EÜ tüübikinnitustunnistusele nr … seoses eraldi seadmestikuna turustatava esikaitsesüsteemi tüübikinnitusega võttes arvesse määrust (EÜ) nr 78/2009

Lisateave

1.1. Kinnitusviis:

1.2. Montaaži- ja paigaldusjuhised:

1.3. Loetelu sõidukitest, millele esikaitsesüsteemi võib paigaldada, võimalikud kasutuspiirangud ja nõutavad paigaldustingimused:

…

2. Märkused:

3. Katsetulemused vastavalt määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa punkti 5 nõuetele

Katse	Registreeritud väärtused			Läbinud / mitte läbinud
Jalamudeli sääreosa kokkupõrge esikaitsesüsteemiga — 3 katseasendit (kui on läbi viidud)	Paindenurk	… …	kraadi
	Murdepinna nihe	… …	mm
	Kiirendus sääreluu osas	… …	g
Jalamudeli reieosa kokkupõrge esikaitsesüsteemiga — 3 katseasendit (kui on läbi viidud)	Löögijõudude summa	… …	kN
	Paindumismoment	… …	Nm
Jalamudeli reieosa kokkupõrge esikaitsesüsteemi esiservaga — 3 katseasendit (üksnes järelevalve)	Löögijõudude summa	… …	kN
	Paindumismoment		Nm
Lapse / väikese täiskasvanu pea kujulise mudeli (3,5 kg) kokkupõrge esikaitsesüsteemiga	HPC väärtused (vähemalt 3 väärtust)

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

(2) Lisada muutva määruse number.

(3) Kui tüübi tunnusandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(4) Nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1)) II lisa A jaos.

(5) Mittevajalik maha tõmmata.

(6) Vastavalt määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa punktis 2 määratletud väärtustele.

(7) Ainult järelevalve eesmärgil.

(8) Vastavalt komisjonile (rakendusaktile).

(9) Vastavalt määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa punktis 3 määratletud väärtustele.

(10) Ainult järelevalve eesmärgil.

(11) Vastavalt komisjonile (rakendusakt).

(12) Esitada andmed süsteemi tööpõhimõtte kohta.

(13) Esitada andmed süsteemi kontrollimiseks läbi viidud katsete kohta.

IV LISA

EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRK

Kõnealune märk koosneb järgmisest:

1.1. Ristkülik, mille sees on väike e-täht, millele järgneb eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber või -täht (-tähed):

—	1	Saksamaa;
—	2	Prantsusmaa;
—	3	Itaalia;
—	4	Madalmaad;
—	5	Rootsi;
—	6	Belgia;
—	7	Ungari;
—	8	Tšehhi Vabariik;
—	9	Hispaania;
—	11	Ühendkuningriik;
—	12	Austria;
—	13	Luksemburg;
—	17	Soome;
—	18	Taani;
—	19	Rumeenia;
—	20	Poola;
—	21	Portugal;
—	23	Kreeka;
—	24	Iirimaa;
—	26	Sloveenia;
—	27	Slovakkia;
—	29	Eesti;
—	32	Läti;
—	34	Bulgaaria;
—	36	Leedu;
—	49	Küpros;
—	50	Malta.

1.2. Direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas osutatud tüübikinnitusnumbri 4. osas sisalduv baaskinnitusnumber, mis asub ristküliku lähedal ning mille ees on kaks numbrit tähistamaks EÜ tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevas määruses tehtud viimase olulise tehnilist laadi muudatuse järjekorranumbrit. Käesoleva määruse jaoks on järjekorranumber 02.

Ristküliku peal asuvad järgmised lisatähised:

1.3.1. Tähis A näitab, et esikaitsesüsteem kiideti heaks I lisa punkti 5.1.1.1 nõuetele vastavuse alusel ning seda võib paigaldada sõidukitele, mis vastavad I lisa punktile 2.

1.3.2. Tähis B näitab, et esikaitsesüsteem kiideti heaks I lisa punkti 5.1.1.2 nõuetele vastavuse alusel ning seda võib paigaldada sõidukitele, mis vastavad I lisa punktile 3.

1.3.3. Tähis X näitab, et esikaitsesüsteem kiideti heaks, võttes arvesse I lisa punktides 5.1.1.3 või 5.1.2.2 lubatud jalamudeli ja löökkeha kokkupõrke katset, ning seda võib ainsana paigaldada sõidukitele, mis ei vasta ei I lisa punktile 2 ega 3.

1.4. EÜ tüübikinnitusmärk on selgesti loetav, kustutamatu ja sõidukile paigutatuna selgelt nähtav.

1.5. Tüübikinnitusmärgi näidis on toodud käesoleva lisa liites.

Liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

Ülaltoodud EÜ tüübikinnitusmärgiga seade on esikaitsesüsteem, mis on tüübikinnituse saanud Saksamaal (e1) käesoleva määruse kohaselt (02) ning kannab baaskinnitusnumbrit 1471.

Tähis X näitab, et esikaitsesüsteem kiideti heaks, võttes arvesse I lisa punktis 5.1.1.3 või 5.1.2.2 lubatud jalamudeli ja löökkeha kokkupõrke katset.

V LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt.

I lisa punkti 9.24 tekst asendatakse järgmisega:

9.24. Esikaitsesüsteemid

9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:

9.24.2. Vajaduse korral tuulutusvõrede, radiaatorivõre, profiilsete viimistluselementide, märkide, embleemide, taskute ja muude välispinnast välja ulatuvate osade või potentsiaalselt ohtlikeks peetavate välispinna osade (nt valgustusseadmed) joonised ja/või fotod. Kui ülalloetletud osad ei ole potentsiaalselt ohtlikud, võib nende dokumenteerimisel kasutada fotosid, millele on vajaduse korral lisatud andmed mõõtmete kohta ja/või tekst:

9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:

9.24.4. Kaitseraudade joonis:

9.24.5. Sõiduki esiotsa põrandajoone joonis:”

III lisa I jaotise A osa punkti 9.24 tekst asendatakse järgmisega:

9.24. Esikaitsesüsteemid

9.24.1. Üldine asetus (joonised või fotod), mis näitab esikaitsesüsteemide asukoha ja kinnituse:

9.24.3. Täielikud andmed vajalike abidetailide kohta ja põhjalikud paigaldusjuhised, sealhulgas vajalikud pingutusmomendid:”

IV lisa muudetakse järgmiselt.

I osa:

punkt 58 asendatakse järgmisega:

„58.	Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

L 35, 4.2.2009, lk 1

X”

ii)	joonealune märkus 7 jäetakse välja;

iii)	punkt 60 jäetakse välja.

Liite:

punkt 58 asendatakse järgmisega:

„58.

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

L 35, 4.2.2009, lk 1

N/A (1)

ii)	punkt 60 jäetakse välja.

VI lisa liidet muudetakse järgmiselt:

punkt 58 asendatakse järgmisega:

„58.

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009”

b)	punkt 60 jäetakse välja.

XI lisa muudetakse järgmiselt:

1. liite:

punkt 58 asendatakse järgmisega:

„58.

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

N/A (2)

ii)	punkt 60 jäetakse välja.

2. liite:

punkt 58 asendatakse järgmisega:

„58.

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

N/A”

ii)	punkt 60 jäetakse välja.

3. liite:

punkt 58 asendatakse järgmisega:

„58.

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

X”

ii)	punkt 60 jäetakse välja.

4. liite:

punkt 58 asendatakse järgmisega:

„58.

Jalakäijate kaitse

Määrus (EÜ) nr 78/2009

N/A (3)

ii)	punkt 60 jäetakse välja.

(1) Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid vastavad määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, need on varustatud tüübikinnituse numbriga ning on vastavalt märgistatud.”;

(2) Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid vastavad määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, need on varustatud tüübikinnituse numbriga ning on vastavalt märgistatud.”;

(3) Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid vastavad määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, need on varustatud tüübikinnituse numbriga ning on vastavalt märgistatud.”;

4.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 35/32

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 79/2009,

14. jaanuar 2009,

mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on kehtestatud ühenduse mootorsõidukite tüübikinnituse laiaulatuslik süsteem. Mootorsõidukite tüübikinnitusele esitatavad tehnilised nõuded seoses vesinikkütusel töötava mootori kasutamisega on vaja ühtlustada, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme.

(2)

Käesolev määrus on eraldiseisev õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ettenähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnitamise kohta (raamdirektiiv)) (3) ette nähtud ühenduse tüübikinnitusmenetluse tähenduses. Seepärast tuleks kõnealuse direktiivi IV, VI ja XI lisa vastavalt muuta.

(3)

Euroopa Parlamendi nõudmisel on sõidukeid käsitlevates EÜ õigusaktides rakendatud uut õigusloome lähenemisviisi. Käesoleva määrusega tuleks seepärast kehtestada üksnes põhilised sätted vesinikusüsteemide ja selle osade tüübikinnituse andmise nõuete kohta, samas kui tehnilised üksikasjad tuleks kehtestada rakendusmeetmetes, mis võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4).

(4)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus kehtestada nõuded ja katsemeetodid, mis on seotud vesiniku hoidmise ja kasutamise uute vormide, vesiniku lisakomponentide ja mootorsõiduki jõuallikaga. Komisjonile tuleks anda ka volitus kehtestada erimenetlused, -katsed ja -nõuded vesinikkütusega sõidukite kokkupõrkekaitse ja ühtse ohutusnõuete süsteemi tarvis. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(5)

Üks transpordisektori põhimeesmärke peaks olema loodussõbralikumate sõidukite osatähtsuse suurendamine. Tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et turule toodaks rohkem selliseid sõidukeid. Alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga saab oluliselt parandada linnaõhu kvaliteeti ja seega ka rahvatervise olukorda.

(6)

Vesinikku peetakse puhtaks tuleviku mootorikütuseks, mis võimaldab liikuda tooraine taaskasutamise ja taastuvatel energiaressurssidel põhineva saastevaba majanduse suunas, kuna vesinikul töötav sõiduk ei tekita saastavaid süsinikuühendeid ega kasvuhoonegaase. Kuna vesiniku puhul on tegemist energiakandja ja mitte energiaallikaga, siis sõltub vesinikkütuse kasutamise kliimapoliitiline kasu sellest, missugusest allikast vesinik pärineb. Seetõttu peaks vesinikkütus olema toodetud säästlikult ning võimalikult suures ulatuses taastuvatest energiaressurssidest, nii et vesiniku mootorikütusena juurutamise üldine keskkonnabilanss oleks positiivne.

(7)

CARS 21 kõrgetasemeline töörühm on oma lõpparuandes märkinud, et vajaduse korral tuleks jätkata jõupingutusi mootorsõidukite valdkonna eeskirjade laialdasemaks rahvusvaheliseks ühtlustamiseks, et kaasata sellesse tähtsamad sõidukiturud ja laiendada ühtlustamist seni hõlmamata valdkondadele, eriti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1958. aasta ja 1998. aasta kokkulepete raames. Kooskõlas selle soovitusega peaks komisjon jätkama mootorsõidukitele esitatavate rahvusvaheliselt ühtlustatud nõuete väljatöötamise toetamist ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all. Eriti peaks komisjon pärast vesinikkütuse ja kütuseelemendiga mootorsõidukite kohta üldise tehnilise normi vastuvõtmist kaaluma võimalust käesoleva määrusega kehtestatavate nõuete kohandamiseks üldise tehnilise normi nõuetele.

(8)

Vesinikusegusid võiks kasutada üleminekukütusena teel puhta vesiniku kasutamise suunas, et lihtsustada vesinikkütusega sõidukite kasutuselevõttu liikmesriikides, kus on olemas hea maagaasi infrastruktuur. Seetõttu peaks komisjon töötama välja nõuded vesiniku ja maagaasi/biometaani segude kasutamiseks, eelkõige vesiniku ja gaasi seguvahekorra, mille puhul võetakse arvesse tehnilist teostatavust ja kasu keskkonnale.

(9)	Vesinikkütusega sõidukite jaoks tüübikinnituse andmise raamistiku kindlaks määramine aitaks luua võimalike kasutajate ja laia avalikkuse hulgas usaldust uue tehnoloogia suhtes.

(10)	Seepärast on vaja luua asjakohane raamistik, mis aitaks kiirendada uudset käivitustehnoloogiat ja alternatiivkütuseid kasutavate ning vähese keskkonnamõjuga sõidukite turule tulekut.

(11)

Enamik tootjaid teeb suuri investeeringuid vesinikutehnoloogia väljaarendamisse ja on juba alustanud selliste sõidukite turuletoomist. Tulevikus peaks vesinikkütusega sõidukite osakaal sõidukite hulgas kasvama. Seepärast on vaja sätestada vesinikkütusega sõidukite turvalisust käsitlevad ühised nõuded. Kuna vesinikkütusega sõidukite väljatöötamisel võivad tootjad järgida eri lähenemisviise, peavad kehtestatavad ohutusnõuded olema tehnoloogia osas neutraalsed.

(12)	Tüübikinnituse saamiseks on vaja kehtestada vesinikusüsteemi ja selle osade ohutusnõuded.

(13)	Vesinikkütusega sõidukitele tüübikinnituse andmiseks on vaja kehtestada vesinikusüsteemi ja selle osade sõidukile paigaldamise nõuded.

(14)

Vesinikkütusega sõiduki puhul võib kütuse eripära tõttu olla vajalik, et päästeteenistused rakendaksid erimeetmeid. Seepärast on vaja sätestada nõuded selliste sõidukite selgeks ja kiireks kindlakstegemiseks, et päästeteenistused oleksid teadlikud sõidukis kasutatavast kütusest. Kindlakstegemise vahendid peaks täitma oma eesmärgi, kuid seejuures tuleks nii palju kui võimalik vältida üldsuses mure tekitamist.

(15)	Samuti on oluline kehtestada nõuded tootjatele, et nad võtaksid vajalikke meetmeid hoidmaks ära vale kütuse tankimist vesinikkütusega sõidukitesse.

(16)	Vesinikkütusega sõidukite edu turul on võimalik üksnes juhul, kui Euroopas on piisav tanklate infrastruktuur. Komisjon peaks seetõttu uurima asjakohaseid meetmeid, et toetada üleeuroopalise tanklate võrgustiku väljaehitamist vesinikkütusega sõidukite jaoks.

(17)

Uuenduslikud väikesõidukid, mis on EÜ tüübikinnitust reguleerivates õigusaktides tähistatud L-kategooria sõidukitena, võiksid olla esimesed vesinikkütuse kasutajad. Nimetatud sõidukite puhul nõuab vesiniku kasutuselevõtt vähem jõupingutusi, kuna tehnilised probleemid ja vajalikud investeeringud ei ole nii suured kui direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M- ja N-kategooria sõidukite puhul. Komisjon peaks hiljemalt 1. jaanuariks 2010 hindama võimalust reguleerida L-kategooria vesinikkütusega sõidukite tüübikinnitust.

(18)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt siseturu saavutamine vesinikkütusega mootorsõidukeid käsitlevate tehniliste nõuete kehtestamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded seoses vesiniku kasutamisega mootorikütusena ning vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide tüübikinnituse nõuded. Käesoleva määrusega kehtestatakse ka kõnealuste osade ja süsteemide paigaldamise nõuded.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

1.	direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A jaos määratletud M- ja N-kategooria vesinikkütusega sõidukite, sealhulgas selliste sõidukite kokkupõrkekaitse ja elektriohutuse tagamise suhtes;

2.	I lisas loetletud M- ja N-kategooria mootorsõidukite vesinikusüsteemi osade suhtes;

3.	M- ja N-kategooria mootorsõidukite jaoks konstrueeritud vesinikusüsteemide, sealhulgas vesiniku hoidmise ja kasutamise uute viiside suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„vesinikkütusega sõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena vesinikku;

b)	„jõuallikas” – sisepõlemismootor või kütuseelementidel töötav seade, mida kasutatakse sõiduki liikumapanemiseks;

c)	„vesinikusüsteemi osa” – vesinikupaak ja kõik muud vesinikkütusega sõiduki osad, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga või mis kuuluvad süsteemi;

d)	„vesinikusüsteem” – vesinikusüsteemi osade kogum ja kõik ühendusdetailid, mis on paigaldatud vesinikkütusega sõidukile, välja arvatud jõuallikas või lisajõuseadmed;

e)	„suurim lubatav töörõhk” – suurim rõhk, mille jaoks asjaomane osa on konstrueeritud ja mis on vastava osa tugevuse kindlaksmääramise alus;

f)	„nimitöörõhk” – paakide puhul tähendab see ettenähtud rõhku kindlal temperatuuril 288 K (15 °C) täis paagi korral; muude osade puhul tähendab see rõhku, mida avaldatakse asjaomasele osale tavalisel töörežiimil;

g)	„sisepaak” – vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikumahuti osa, milles asub madalatemperatuuriline vesinik.

2. Lõike 1 punkti d tähenduses käsitatakse „vesinikusüsteemina” muu hulgas järgmisi süsteeme:

a)	vesiniku juurdevoolu jälgimise ja juhtimise süsteem;

b)	seade sõiduki ühendamiseks tankimissüsteemi või -pumbaga;

c)	tagasivoolusüsteem;

d)	ülerõhukaitsesüsteem;

e)	soojusvaheti töö häirete avastamise süsteem.

Artikkel 4

Tootjate kohustused

1. Tootjad tõendavad, et kõik uued vesinikkütusega sõidukid, mis müüakse, registreeritakse või võetakse kasutusse ühenduses, ja kõik vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid, mis müüakse või võetakse kasutusse ühenduses, on saanud käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohase tüübikinnituse.

2. Sõiduki tüübikinnituse saamiseks varustavad tootjad vesinikkütusega sõidukid vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemidega, mis vastavad käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele ja mis on paigaldatud vastavalt käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

3. Vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide tüübikinnituse saamiseks tagavad tootjad, et vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid vastavad käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

4. Tootjad esitavad tüübikinnitusasutustele asjakohased andmed sõiduki spetsifikaadi ja katsetingimuste kohta.

5. Tootjad esitavad teabe vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide kontrollimiseks sõiduki kasutamisaja jooksul.

Artikkel 5

Üldnõuded vesinikusüsteemi osadele ja vesinikusüsteemidele

Tootjad tagavad järgmiste nõuete täitmise:

a)	vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid töötavad nõuetekohaselt ja ohutult ning peavad usaldusväärselt ilma lekkimata või nähtavalt oma kuju muutmata vastu elektrilistele, mehaanilistele, termilistele ja keemilistele kasutamistingimustele;

b)	vesinikusüsteemil on ülerõhukaitse;

c)	vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga, on valmistatud materjalidest, mida vesinik ei kahjusta;

d)	vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt kogu oma eeldatava tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;

e)	vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid peavad usaldusväärselt vastu töötemperatuuridele kogu vahemikus, mis on sätestatud rakendusmeetmetes;

f)	vesinikusüsteemi osad on tähistatud vastavalt rakendusmeetmete nõuetele;

g)	kõigil ettenähtud voolusuunaga vesinikusüsteemi osadel on selgesti näidatud voolu suund;

h)	vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid on konstrueeritud sellisel viisil, et neid saab paigaldada vastavalt VI lisa nõuetele.

Artikkel 6

Nõuded vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud paakidele

Vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud paake katsetatakse vastavalt II lisas sätestatud katsemeetoditele.

Artikkel 7

Nõuded vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks

1. Vesinikusüsteemi osi (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks, katsetatakse vastavalt III lisas sätestatud katsemeetoditele, arvestades nende tüüpi.

2. Rõhulangetusseadmed on konstrueeritud viisil, mis tagab, et rõhk sisepaagis või mis tahes muudes vesinikusüsteemi osades ei ületa lubatud väärtust. Need väärtused kehtestatakse vastavalt vesinikusüsteemi suurimale lubatavale töörõhule. Soojusvahetid on varustatud turvasüsteemiga, mis tagab nende töös esinevate häirete avastamise.

Artikkel 8

Nõuded kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaakidele

1. Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaagid liigitatakse vastavalt IV lisa punktile 1.

2. Lõikes 1 osutatud paake katsetatakse vastavalt IV lisas sätestatud katsemeetoditele, arvestades nende tüüpi.

3. Tuleb esitada paagi valmistamisel kasutatud materjalide kõikide peamiste omaduste ja lubatud kõrvalekallete üksikasjalikud kirjeldused, sealhulgas ka materjaliga läbiviidud katsetuste tulemused.

Artikkel 9

Nõuded vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks

Vesinikusüsteemi osi (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks, katsetatakse vastavalt V lisas sätestatud katsemeetoditele, arvestades nende tüüpi.

Artikkel 10

Üldised nõuded vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamisele

Vesinikusüsteemi osad ja vesinikusüsteemid paigaldatakse vastavalt VI lisa nõuetele.

Artikkel 11

Taotlemise ajakava

1. Alates 24. veebruarist 2011 ei anna siseriiklikud asutused:

a)	vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukitüüpidele, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja

b)	EÜ tüübikinnitust uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.

2. Alates 24. veebruarist 2012 ei pea siseriiklikud asutused:

vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel kehtivaks uute vesinikkütusega sõidukite vastavustunnistusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui need sõidukid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele, ja

b)	keelavad uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müügi ja kasutuselevõtu, kui need vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid ei vasta käesoleva määruse ega selle rakendusmeetmete nõuetele.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning tingimusel, et on jõustunud artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusmeetmed, ei tohi siseriiklikud asutused:

vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõidukitüüpidele, või EÜ tüübikinnituse andmisest uutele vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide tüüpidele, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele, või

b)	keelata uute sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uute vesinikusüsteemi osade või vesinikusüsteemide müüki või kasutuselevõtmist, kui see sõiduk, vesinikusüsteemi osa või vesinikusüsteem vastab käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

Artikkel 12

Rakendusmeetmed

1. Komisjon võtab vastu järgmised rakendusmeetmed:

a)	haldussätted vesinikkütusel töötavate mootorsõidukite, vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide EÜ tüübikinnituse kohta;

b)	eeskirjad teabe kohta, mille tootjad esitavad tüübikinnituse saamiseks ning artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud kontrollimise kohta;

c)	üksikasjalikud eeskirjad II kuni V lisas sätestatud katsemeetodite kohta;

d)	üksikasjalikud eeskirjad VI lisas sätestatud vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamise nõuete kohta;

e)	üksikasjalikud eeskirjad artiklis 5 sätestatud nõuete kohta vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide ohutu ja kindla töö tagamiseks;

f)	üksikasjalikud eeskirjad VI lisa punktis 16 osutatud vesinikkütusega mootorsõidukite tähistamise või muude selgete ja kiirete kindlakstegemise vahendite kohta.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. Komisjon võib võtta vastu järgmised rakendusmeetmed:

eeskirjad nõuete kohta järgmistel puhkudel:

—	puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;

—	vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;

—	sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine, pidades silmas vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemi terviklikkust;

—	ühtne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;

—	elektriisolatsioon ja elektriohutus;

b)	muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõike 1 alusel moodustatud mootorsõidukite tehniline komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 14

Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

Direktiivi 2007/46/EÜ IV, VI ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

Artikkel 15

Karistused käesoleva määruse täitmata jätmise eest

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete rakendamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt 24. augustiks 2010 ning teatavad komisjonile edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.

2. Karistused nähakse ette vähemalt järgmistel puhkudel:

a)	valeandmete esitamine kinnituse andmise menetluses või sõiduki tagasikutsumisega päädivas menetluses;

b)	katsetustulemuste võltsimine tüübikinnituse saamiseks või kasutuses olevate mootorsõidukite kontrollimisel;

c)	selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa sõiduki tagasikutsumise või tüübikinnituse tühistamise;

d)	teabele juurdepääsu tagamisest keeldumine;

e)	heitetõrje nurjamise seadiste kasutamine.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. veebruarist 2011, välja arvatud artikli 11 lõige 3 ja artikkel 12, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, ja artikli 11 lõige 2, mida kohaldatakse alates selles ettenähtud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. jaanuar 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) 9. juuli 2008. aasta arvamus.

(2) Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus.

(3) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

I LISA

Vesinikusüsteemi osad, mis vajavad tüübikinnitust

Tüübikinnitust vajavad järgmised vesinikusüsteemi osad, kui need on vesinikkütusega sõidukil olemas:

osad, mis on konstrueeritud vedela vesiniku kasutamiseks:

paak;

2.	automaatne sulgeklapp;

3.	kontrollklapp või tagasilöögiklapp (kui seda kasutatakse ohutusseadmena);

4.	painduv kütusevoolik (kui see on eespool esimest automaatset sulgeklappi või muud ohutusseadet);

5.	soojusvaheti;

6.	käsiventiil või automaatklapp;

7.	rõhuregulaator;

8.	kaitseklapp;

9.	rõhu-, temperatuuri- ja vooluandur (kui seda kasutatakse ohutusseadmena);

10.	tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade;

11.	vesiniku lekke avastamise andurid;

osad, mis on konstrueeritud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks, mille nimitöörõhk on suurem kui 3,0 MPa:

paak;

2.	automaatne sulgeklapp;

3.	paagiplokk;

4.	ühendusdetailid;

5.	painduv kütusevoolik;

6.	soojusvaheti;

7.	vesinikufilter;

8.	käsiventiil või automaatklapp;

9.	tagasilöögiklapp;

10.	rõhuregulaator;

11.	rõhulangetusseade;

12.	kaitseklapp;

13.	tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade;

14.	ühendus eemaldatava vesinikuhoiusüsteemiga;

15.	rõhu-, temperatuuri- või vesinikuvooluandurid (kui neid kasutatakse ohutusseadmena);

16.	vesiniku lekke avastamise andurid.

II LISA

Vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaakide puhul kohaldatavad katsemeetodid

Katse tüüp

Purunemiskatse

Lahtise tule katse

Suurima täitmistaseme katse

Rõhukatse

Lekkekatse

Vedela vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaagile tüübikinnituse andmisel kasutatakse muu hulgas järgmisi katsemeetodeid:

Purunemiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei purune enne kindlaksmääratud kõrge rõhu, nn purunemisrõhu (ohutusteguri ja suurima lubatava töörõhu korrutis) ületamist. Tüübikinnituse saamiseks peab tegelik rõhk, millel mahuti katsetusel puruneb, olema kõrgem nõutavast väikseimast purunemisrõhust.

b)	Lahtise tule katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak koos oma tulekaitsesüsteemiga ei purune, kui seda katsetatakse lahtise tulega kindlaksmääratud tingimustes.

c)	Suurima täitmistaseme katse: katse eesmärk on tõendada, et süsteem, mis väldib paagi ületäitumist, töötab korralikult ning et vesiniku tase täitmisel ei põhjusta kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.

d)	Rõhukatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu kindlaksmääratud kõrgele rõhule. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk ettenähtud tasemeni kindlaksmääratud ajaks. Pärast katset ei tohi paagil esineda nähtavaid püsivaid kujumuutusi või lekkekohti.

e)	Lekkekatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei hakka kindlaksmääratud tingimuste rakendamisel lekkima. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk nimitöörõhu väärtuseni. Mahutil ei tohi olla lekkivaid kohti (pragusid, auke või muid sarnaseid defekte).

III LISA

Katsemeetodid, mida kohaldatakse vesinikusüsteemi osade (välja arvatud paagid) puhul, mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks

	KATSE TÜÜP
VESINIKUSÜSTEEMI OSA	Rõhukatse	Välislekke katse	Kulumiskatse	Katse tööolukorras	Korrosioonikatse	Kuivale kuumusele vastupidavuse katse	Osooniga vanandamise katse	Temperatuuritsüklikatse	Rõhutsüklikatse	Vesinikuga sobivuse katse	Paigaldusühenduse lekke katse
Rõhulangetusseadmed
Klapid ja ventiilid
Soojusvahetid
Tankimisühendused või kütuse vastuvõtu seadmed
Rõhuregulaatorid
Andurid
Painduvad kütusevoolikud

Vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud vedela vesiniku hoidmiseks, tüübikinnituse andmisel kohaldatakse iga osa puhul kehtivaid erinõudeid, kasutades muu hulgas järgmisi katsemeetodeid:

a)	Rõhukatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu rõhule, mis on kõrgem asjaomase osa töörõhust. Vesinikusüsteemi osal ei tohi ilmneda nähtavaid lekke, kujumuutuse, rebenemise või pragunemise tunnuseid, kui rõhk tõstetakse katses ettenähtud tasemeni.

b)	Välislekke katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osal ei esine väliseid lekkekohti. Vesinikusüsteemi osal ei tohi esineda poorsust.

Kulumiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on usaldusväärne pikaajalisel kasutamisel. Katse seisneb vesinikusüsteemi osa katsetamises teatava arvu katsetustsüklite jooksul kindlaksmääratud temperatuuri- ja rõhutingimustel. Iga katsetustsükkel tähendab vesinikusüsteemi osa normaalset tööd (st üht avanemist ja üht sulgumist).

d)	Katse tööolukorras: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on kasutamisel usaldusväärne.

e)	Korrosioonikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu korrosioonile. Selle tõendamiseks viiakse vesinikusüsteemi osa kokkupuutesse teatavate kemikaalidega.

f)	Kuivale kuumusele vastupidavuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi muust materjalist kui metallist osa peab vastu kõrgele temperatuurile. Selle tõendamiseks viiakse osa kokkupuutesse maksimaalsel töötemperatuuril oleva õhuga.

g)	Osooniga vanandamise katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi muust materjalist kui metallist osa peab vastu vanandamisele osooniga. Selle tõendamiseks allutatakse osa kõrge osoonisisaldusega õhu toimele.

h)	Temperatuuritsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu suurtele temperatuurimuutustele. Selle tõendamiseks muudetakse korduvalt osa temperatuuri ettenähtud aja jooksul madalaimast töötemperatuurist kõrgeima töötemperatuurini.

i)	Rõhutsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa peab vastu suurtele rõhumuutustele. Selle tõendamiseks tõstetakse korduvalt osale avaldatavat rõhku atmosfäärirõhust kuni suurima lubatava töörõhuni ja vähendatakse seda lühikese ajavahemiku jooksul taas atmosfäärirõhuni.

Vesinikuga sobivuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi metallist osa (silinder või klapp) ei muutu rabedaks vesiniku toimel. Vesinikusüsteemi osade puhul, millele mõjuv koormus sageli muutub, tuleb vältida tingimusi, mis põhjustavad materjali kohalikku väsimust ning väsimusmõrade tekkimist ja levimist materjali struktuuris.

k)	Paigaldusühenduse lekke katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa ühendus muu vesinikusüsteemiga ei leki.

IV LISA

Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud paakide puhul kohaldatavad katsemeetodid

Katse tüüp	Kohaldatavus paagi tüübi puhul
Katse tüüp	1	2	3	4
Purunemiskatse
Rõhutsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril
Katse enne purunemist algava lekkimise avastamiseks
Lahtise tule katse
Mehaanilise läbistamise katse
Kemikaalide toimele vastupidavuse katse
Komposiitmaterjali defektitaluvuskatse
Kiirendatud väsimusrebenemise katse
Rõhutsüklikatse äärmuslikul temperatuuril
Löögikahjustuskatse
Lekkekatse
Imbumiskatse
Otsakute väänamisele vastupidavuse katse
Vesinikutsüklikatse

1. Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaakide tüübid:

tüüp 1	ühendusõmblusteta metallpaak;
tüüp 2	väljast kiudmähisega tugevdatud ühendusõmblusteta metallpaak;
tüüp 3	väljast täielikult kiudmähisega kaetud ühendusõmblusteta või keevitatud metallpaak;
tüüp 4	väljast täielikult kiudmähisega kaetud paak, mis on muust materjalist kui metall.

2. Kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks ettenähtud vesinikupaagile tüübikinnituse andmisel kasutatakse muu hulgas järgmisi katsemeetodeid:

Purunemiskatse: katse eesmärk on leida rõhu väärtus, mille juures paak puruneb. Selle leidmiseks tõstetakse rõhk paagis teatavale väärtusele, mis on kõrgem kui paagi ettenähtud töörõhk. Paagi purunemisrõhk peab olema kõrgem ettenähtud rõhu väärtusest. Paagi purunemisrõhk registreeritakse ja neid andmeid säilitatakse tootja juures kõnealuste paakide kogu kasutamisaja jooksul.

Rõhutsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu suurtele rõhumuutustele. Selle tõendamiseks korratakse paagis rõhu muutmise tsükleid, kuni paak puruneb või kuni saab täis ettenähtud arv tsükleid; rõhku tõstetakse ja langetatakse etteantud väärtusteni. Paagid ei tohiks puruneda enne ettenähtud tsüklite arvu täissaamist. Tsüklite arv kuni purunemiseni registreeritakse koos kirjeldusega, kust ja kuidas toimus purunemine. Kõnealuseid andmeid säilitatakse tootja juures kõnealuste paakide kogu kasutamisaja jooksul.

Katse enne purunemist algava lekkimise avastamiseks: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak hakkab enne rebenemist lekkima. Selle tõendamiseks korratakse paagis rõhu muutmise tsükleid, rõhku tõstetakse ja langetatakse etteantud väärtusteni. Paagid hakkavad katse ajal kas lekkima või saab täis ettenähtud arv tsükleid ilma, et algaks lekkimine. Tsüklite arv kuni vea tekkeni registreeritakse koos kirjeldusega, kus ja kuidas see toimus.

d)	Lahtise tule katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak koos oma tulekaitsesüsteemiga ei purune, kui seda katsetatakse lahtise tulega kindlaksmääratud tingimustes. Katse korraldatakse töörõhul olev paagiga; paak ei tohi rebeneda, üksnes gaas võib sellest väljuda rõhulangetusseadme kaudu.

e)	Mehaanilise läbistamise katse: katse eesmärk on tõendada, et paak ei rebene, kui sellest tungib läbi kuul. Selle tõendamiseks lastakse täielikust kaitsekihiga kaetud ja rõhu all olevast paagist läbi kuul. Paak ei tohi rebeneda.

Kemikaalide toimele vastupidavuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu kokkupuutele teatavate keemiliste ainetega. Selle tõendamiseks viiakse paak kokkupuutesse mitmesuguste kemikaalide lahustega. Rõhk paagis tõstetakse ettenähtud väärtuseni ja viiakse läbi punktis a osutatud purunemiskatse. Paak peab jõudma ettenähtud purunemisrõhuni, mis registreeritakse.

Komposiitmaterjali defektitaluvuskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu kõrgele rõhule. Selle tõendamiseks tehakse paagi külgseintesse kindla kuju ja suurusega sisselõiked ja viiakse läbi ettenähtud arv rõhu muutmise tsükleid. Paak ei tohi ettenähtud arvu tsüklite jooksul lekkida ega rebeneda, kuid võib järgmiste tsüklite jooksul hakata lekkima. Tsüklite arv kuni vea tekkeni registreeritakse koos kirjeldusega, kus ja kuidas see toimus.

Kiirendatud väsimusrebenemise katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak suudab pikka aega vastu pidada töövahemiku piiril olevatele kõrgetele rõhkudele ja temperatuuridele. Selle tõendamiseks lastakse paagile ettenähtud aja jooksul toimida ettenähtud rõhul ja temperatuuril ning seejärel korraldatakse punktis a kirjeldatud purunemiskatse. Paak peab vastu pidama ettenähtud purunemisrõhuni.

Rõhutsüklikatse äärmuslikul temperatuuril: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu rõhu muutustele eri temperatuuritingimustes. Selle tõendamiseks allutatakse ilma igasuguse kaitseümbriseta paak hüdrostaatilise rõhu tsüklilise muutmise katsele äärmuslikes keskkonnatingimustes ja seejärel viiakse läbi punktides a ja k osutatud purunemiskatse ja lekkekatse. Rõhu tsüklilise muutmise ajal ei tohi ilmneda rebenemise, lekkimise või kiudude vabanemise tunnuseid. Paak ei tohi puruneda ettenähtud rõhul.

Löögikahjustuskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak säilitab oma kasutusomadused ka siis, kui ta on saanud ettenähtud tugevusega mehaanilisi mõjutusi. Selle tõendamiseks lastakse paagil kukkuda ja seejärel katsetatakse seda ettenähtud arvu rõhumuutmistsüklitega. Paak ei tohi ettenähtud arvu tsüklite jooksul lekkida ega rebeneda, kuid võib järgmiste tsüklite jooksul hakata lekkima.

k)	Lekkekatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak ei hakka kindlaksmääratud tingimuste rakendamisel lekkima. Selle tõendamiseks tõstetakse paagis rõhk nimitöörõhu väärtuseni. Paagil ei tohi olla lekkivaid kohti (pragusid, auke või muid sarnaseid defekte).

Imbumiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaagist vesiniku väljaimbumise kiirus ei ületa etteantud väärtust. Selle tõendamiseks täidetakse paak gaasilise vesinikuga nimitöörõhuni ja jälgitakse hermeetiliselt suletud ruumis vesiniku väljaimbumist ettenähtud aja jooksul ja ettenähtud temperatuuril.

Otsakute väänamisele vastupidavuse katse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak peab vastu ettenähtud tugevusega väändele. Selle tõendamiseks rakendatakse paagile mitmes suunas väändeid. Seejärel viiakse läbi punktides a ja k osutatud purunemiskatse ja lekkekatse. Paak peab vastama purunemiskatses ja lekkekatses ettenähtud nõuetele. Rakendatud väändemomendid, lekkimine ja purunemisrõhk registreeritakse.

Vesinikutsüklikatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikupaak on vastupidav suurtele rõhumuutustele, kui kasutatakse gaasilist vesinikku. Selle tõendamiseks katsetatakse paaki ettenähtud arvu rõhumuutmistsüklitega, kasutades gaasilist vesinikku, ning viiakse läbi eespool punktis k kirjeldatud lekkekatse. Uuritakse paagi selliste kahjustuste tekkimist nagu väsimusmõrad ja elektrostaatilise lahenduse jäljed. Paak peab vastama lekkekatse nõuetele. Paagil ei tohi olla selliseid kahjustusi nagu väsimusmõrad ja elektrostaatilise lahenduse jäljed.

V LISA

Katsemeetodid, mida kohaldatakse vesinikusüsteemi osade (välja arvatud paagid) puhul, mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks

	KATSE TÜÜP
VESINIKUSÜSTEEMI OSA	Materjalikatsed	Korrosioonikatse	Kulumiskatse	Rõhutsüklikatse	Siselekkekatse	Välislekkekatse
Rõhulangetusseadmed
Automaatklapid
Käsiventiilid
Tagasilöögiklapid
Kaitseklapid
Soojusvahetid
Tankimisühendused või kütuse vastuvõtu seadmed
Rõhuregulaatorid
Vesinikusüsteemide andurid
Painduvad kütusevoolikud
Liitmikud
Vesinikufiltrid
Ühendused eemaldatava vesinikuhoiusüsteemiga

Vesinikusüsteemi osadele (välja arvatud paagid), mis on ette nähtud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku hoidmiseks, tüübikinnituse andmisel kohaldatakse iga osa puhul kehtivaid erinõudeid, kasutades muu hulgas järgmisi katsemeetodeid:

1. Materjalikatsed:

1.1.	III lisa punktis j kirjeldatud vesinikuga sobivuse katse.

1.2.	Vanandamiskatse: katse eesmärk on kontrollida, kas vesinikusüsteemi osa valmistamiseks kasutatud muu materjal kui metall peab vastu vananemisele. Uuritavad näidised ei tohi praguneda.

1.3.	Osooniga sobivuse katse: katse eesmärk on kontrollida, kas vesinikusüsteemi osa valmistamiseks kasutatud elastomeerne materjal peab vastu kokkupuutele osooniga. Uuritavad näidised ei tohi praguneda.

2. III lisa punktis e kirjeldatud korrosioonikatse.

3. III lisa punktis c kirjeldatud kulumiskatse.

4. III lisa punktis i kirjeldatud rõhutsüklikatse. Vesinikusüsteemi osal ei tohi ilmneda nähtavaid kujumuutuse või väljavoolamise tunnuseid ja ta peab vastama sise- ja välislekkekatsete nõuetele.

5. Siselekkekatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa juures ei esine siseleket. Selle tõendamiseks allutatakse vesinikusüsteemi osa kõrgele rõhule eri temperatuuridel ja jälgitakse lekkimist. Vesinikusüsteemi osal ei tohi tekkida mulle ja siselekke kiirus ei tohi olla suurem ettenähtud väärtusest.

6. III lisa punktis b kirjeldatud välislekkekatse.

VI LISA

Nõuded vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamisele

1. Vesinikusüsteem tuleb paigaldada nii, et see oleks kaitstud vigastuste eest.

See peab olema isoleeritud sõidukis olevatest soojusallikatest.

2. Vesinikupaaki tohib eemaldada ainult asendamiseks teise vesinikupaagiga tankimise või hooldustööde korral.

Sisepõlemismootoriga sõidukis ei tohi paak olla paigutatud mootorsõiduki mootoriruumi.

See peab olema vajalikul määral kaitstud mis tahes liiki korrosiooni eest.

3. Tuleb võtta meetmeid, et vältida vale kütuse tankimist sõidukisse ja vesiniku lekkimist tankimisel ja tagada eemaldatava vesinikuhoiusüsteemi turvaline eemaldamine.

4. Tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade peab olema kindlustatud halva ühenduse tekkimise vastu ja kaitstud pori ja vee eest. Tankimisühendus või kütuse vastuvõtu seade ühendatakse tagasilöögiklapiga või sama funktsiooniga klapiga. Kui tankimisühendus ei ole paigaldatud otse paagile, kindlustatakse tankimisvoolik tagasilöögiklapi või sama funktsiooniga klapiga, mis on paigaldatud otse paagile või selle sisse.

5. Vesinikupaak paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et mootorsõiduk taluks ettenähtud kiirendusi ja et isegi täispaagi korral ei tekiks seejuures ohutussüsteemi osade kahjustusi.

6. Vesinikkütuse tankimisvoolikud peavad olema kindlustatud automaatse sulgeklapiga, mis on paigaldatud otse paagile või selle sisse. Klapp peab sulguma tõrgete esinemisel vesinikusüsteemi töös või mis tahes muu sündmuse puhul, mis põhjustab vesiniku lekkimist. Kui jõuallikas on välja lülitatud, siis katkestatakse kütuse vool paagist jõuallikasse, ning kütuse vool ei taastu enne, kui jõuallikas uuesti tööle pannakse.

7. Õnnetuste korral katkestab otse paagile või selle sisse paigaldatud automaatne sulgeklapp gaasivoolu paagist.

8. Ükski vesinikusüsteemi osa ega selles kasutatud kaitsematerjal ei tohi eenduda sõiduki või kaitsva konstruktsiooni piirjoonest. See ei kehti vesinikusüsteemi osa kohta, mis on piisavalt kaitstud ning ei eendu kõnealusest kaitsvast konstruktsioonist.

9. Vesinikusüsteem tuleb paigaldada nii, et see oleks mõistlikul määral kaitstud selliste vigastuste eest nagu liikuvatest sõidukiosadest, kokkupõrkest, ülespaisatud kruusast, koorma peale- või mahalaadimisest või koorma nihkumisest tingitud vigastused.

10. Ükski vesinikusüsteemi osa ei tohi asuda sisepõlemismootori väljalasketoru või muu soojusallika läheduses, kui see osa ei ole varustatud tõhusa soojusisolatsiooniga.

11. Sõitjateruumi ventilatsiooni- ja küttesüsteemid ja vesiniku võimalikud lekke- või kogunemiskohad peavad olema konstrueeritud nii, et vesinik ei satuks sõiduki sisse.

12. Õnnetuste korral peab olema mõistlikul määral tagatud, et rõhulangetusseade ja selle juurde kuuluv ventilatsioonisüsteem toimiksid edasi. Rõhulangetusseadme ventilatsioonisüsteem peab olema vajalikul määral kaitstud pori ja vee eest.

13. Sõitjateruum peab olema vesinikusüsteemist eraldatud, et vältida sellesse vesiniku kogunemist. Peab olema tagatud, et mis tahes kütuselekke korral paagist või selle juurde kuuluvatest osadest ei jõuaks vesinik sõitjateruumi.

14. Vesinikusüsteemi osad, millest vesinik võiks lekkida sõitjateruumi, pakiruumi või sõiduki muudesse ventilatsioonita osadesse, tuleb katta hermeetilise ümbrisega või kasutada muud rakendusmeetmetes ettenähtud võrdväärset lahendust.

15. Vesinikusüsteemi juurde kuuluvad elektriseadmed peavad olema isoleeritud nii, et vool ei läbiks vesinikuga kokkupuutuvaid osi ja oleksid välditud elektrisädemed vesinikusüsteemi purunemisel.

Vesinikusüsteemi metallosad peavad olema elektriliselt ühendatud sõiduki maandusega.

16. Kasutatakse etikette või muid tähistamisvahendeid, mis teavitavad päästeteenistusi, et tegemist on vesinikkütusel töötava sõidukiga ja sõidukis kasutatakse vedelat või kokkusurutud (gaasilist) vesinikku.

VII LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. IV lisa I osas lisatakse tabelile järgmine rida:

Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Euroopa Liidu Teataja viide

Kohaldamine

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EÜ) nr 79/2009

L 35, 4.2.2009, lk 32

X”

2. IV lisa I osa liites lisatakse tabelile järgmine rida:

	Objekt	Viide õigustloovale aktile	Euroopa Liidu Teataja viide	M1
„62	Vesinikusüsteem	Määrus (EÜ) nr 79/2009	L 35, 4.2.2009, lk 32	X”

3. VI lisa liites lisatakse tabelile järgmine rida:

	Objekt	Viide õigustloovale aktile (1)	Muutmisdokument	Kohaldatav versioonidele
„62.	Vesinikusüsteem	Määrus (EÜ) nr 79/2009”

4. XI lisa 1. liites lisatakse tabelile järgmine rida:

Jrk-nr	Objekt	Viide õigustloovale aktile	M1 ≤ 2 500 (1) kg	M1 > 2 500 (1) kg	M2	M3
„62	Vesinikusüsteem	Määrus (EÜ) nr 79/2009	Q	G + Q	G + Q	G + Q”

5. XI lisa 2. liites lisatakse tabelile järgmine rida:

Jrk-nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EÜ) nr 79/2009

A”

6. XI lisa 3. liites lisatakse tabelile järgmine rida:

Jrk-nr	Objekt	Viide õigustloovale aktile	M1
„62	Vesinikusüsteem	Määrus (EÜ) nr 79/2009	X”

7. XI lisa 4. liites lisatakse tabelile järgmine rida:

Jrk-nr	Objekt	Viide õigustloovale aktile	M2	M3	N1	N2	N3	O1	O2	O3	O4
„62	Vesinikusüsteem	Määrus (EÜ) nr 79/2009	Q	Q	Q	Q	Q”

8. XI lisa 5. liites lisatakse tabelile järgmine rida:

Jrk-nr	Objekt	Õigustloova akti viide	N3-kategooria liikurkraanad
„62	Vesinikusüsteem	Määrus (EÜ) nr 79/2009	X”

4.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 35/47

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 80/2009,

14. jaanuar 2009,

toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71 ja artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 2299/89 (toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul) (4) on oluliselt kaasa aidatud arvutipõhises ettetellimissüsteemis lennuettevõtjatele õiglaste ja erapooletute tingimuste tagamisele, kaitstes seeläbi tarbijate huve.

(2)	Oluline osa ettetellimistest lennuliikluses toimub arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kaudu.

(3)

Tehnoloogia ja turu areng võimaldab õiguslikku raamistikku märkimisväärselt lihtsustada, andes süsteemi tarnijatele ja lennuettevõtjatele rohkem paindlikkust ettetellimistasude ja piletihindade üle peetavatel läbirääkimistel. See peaks võimaldama neil reisibüroode ning tarbijate vajaduste ja taotlustega paindlikult kohaneda ning levitada oma veotooteid tõhusamalt.

(4)	Praeguses turuolukorras on siiski jätkuvalt vajalik säilitada teatavad arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitlevad sätted, kui need hõlmavad veotooteid, et ennetada konkurentsi piiravaid rikkumisi ja tagada erapooletu teabe jõudmine tarbijateni.

(5)

Emaettevõtjate keeldumine anda sama teavet sõidugraafikute, piletihindade ning vabade kohtade kohta muudes süsteemides kui nende endi omades, ja keeldumine võtta vastu selliste süsteemide kaudu tehtud ettetellimisi, võivad tõsiselt moonutada arvutipõhiste ettetellimissüsteemide vahelist konkurentsi.

(6)	Osalevate ettevõtjate ja emaettevõtjate vahel tuleb säilitada tõhus konkurents ning tuleb tagada, et lennuettevõtjate suhtes kohaldatakse mittediskrimineerimise põhimõtet, olenemata nende osalemisest arvutipõhistes ettetellimissüsteemides.

(7)	Emaettevõtjad peaksid turul läbipaistvate ja võrreldavate konkurentsitingimuste tagamiseks järgima eri eeskirju.

(8)

Süsteemi tarnijad peaksid selgelt eraldama arvutipõhised ettetellimissüsteemid lennuettevõtjate sisestest või muud tüüpi ettetellimissüsteemidest ning hoiduma andmast levitussüsteeme kasutada ainult oma emaettevõtjatele, vältimaks emaettevõtja eeliseid juurdepääsul arvutipõhistele ettetellimissüsteemidele.

(9)	Tarbijate huvide kaitsmiseks tuleb arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kasutajatele esitleda erapooletut algkuva ning tagada, et teave kõigi osalevate ettevõtjate kohta on võrdselt kättesaadav, vältimaks ühe osaleva ettevõtja eelistamist teise ees.

(10)	Erapooletu kuva kasutamine suurendab osalevate ettevõtjate pakutavate veotoodete ja teenuste läbipaistvust ning tarbijate usaldust.

(11)	Süsteemi tarnijad peaksid tagama, et arvutipõhiste ettetellimissüsteemide turustusteave on kättesaadav kõigile osalevatele ettevõtjatele kedagi diskrimineerimata ning transpordiettevõtjatel ei tohiks olla võimalik kasutada kõnealust teavet reisibüroo või tarbija valikute ebakohaseks mõjutamiseks.

(12)	Tellijate ja süsteemi tarnija vahelised turustusinfo andmete edastust käsitlevad kokkulepped võivad sisaldada tellijate kasuks kokkulepitud kompensatsioonisüsteemi.

(13)	Lihtsustada tuleks rongi- ning lennu-rongiühendust käsitleva teabe kuva esitamist arvutipõhistes ettetellimissüsteemides.

(14)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (5) peavad lennuettevõtjad avaldama oma piletihinnad nii, et need sisaldavad kõiki kohaldatavaid makse, kulusid, lisamakseid ja tasusid, mis on vältimatud ja prognoositavad. Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kuvad peaksid andma teavet samasse hinnakategooriasse kuuluvate piletihindade kohta tagamaks, et reisibürood saavad kõnealuse teabe edastada oma klientidele.

(15)	Teave õhuveotooteid teenindavate bussiteenuste või õhuveotoodete juurde lisatud raudteeveotoodete kohta peaks edaspidi esinema arvutipõhiste ettetellimissüsteemide põhikuvas.

(16)

Tuleks soovitada, et arvutipõhised ettetellimissüsteemid sisaldaksid tulevikus kergesti mõistetavat teavet vastava lennu süsinikdioksiidi heitkoguste ja kütusetarbimise kohta. Seda võiks esitada keskmise kütusekuluna ühe inimese kohta (liitrit 100 km kohta) ning keskmise süsinikdioksiidi heitkogusena ühe inimese kohta (grammi km kohta), ning alla viie tunni kestvate reiside puhul võrrelda neid parima alternatiivse rongi- või bussiühenduse vastavate näitajatega.

(17)	Ühenduse ja kolmandate riikide lennuettevõtjaid tuleks seoses arvutipõhiste ettetellimissüsteemide teenustega kohelda võrdväärselt.

(18)	Käesoleva määruse korrektse kohaldamise tagamiseks peaksid komisjonil olema asjakohased täidesaatvad volitused, sealhulgas võimalus uurida rikkumisi nii omal algatusel kui ka kaebuse alusel, nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt selliste rikkumiste lõpetamist ning määrata trahve.

(19)	Komisjon peaks jälgima regulaarselt käesoleva määruse kohaldamist ja uurima eelkõige selle tõhusust konkurentsivastase ja diskrimineeriva käitumise ärahoidmisel reisiteenuste turul arvutipõhiste ettetellimissüsteemide vahendusel, eriti kui veoettevõtjad on süsteemi tarnijatega tihedalt seotud.

(20)

Käesoleva määrusega ei piirata asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamist. Käesoleva määrusega täiendatakse üldisi konkurentsieeskirju, mida kohaldatakse jätkuvalt täiel määral konkurentsi piiravate rikkumiste suhtes, nagu näiteks konkurentsieeskirjade rikkumine või turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.

(21)

Üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6). Käesoleva määruse sätted täpsustavad ja täiendavad direktiivi 95/46/EÜ seoses arvutipõhiste ettetellimissüsteemide tegevusega.

(22)	Määrus (EMÜ) nr 2299/89 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. JAGU

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse õhuveotooteid hõlmavate arvutipõhiste ettetellimissüsteemide suhtes, mida pakutakse kasutamiseks või kasutatakse ühenduses.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka raudteeveotoodete suhtes, mis on koos õhuveotoodetega lisatud arvutipõhise ettetellimissüsteemi põhikuvasse, kui neid pakutakse kasutamiseks või kasutatakse ühenduses.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„veotoode” – reisijate vedu kahe lennujaama või raudteejaama vahel;

„regulaarlennud” – lendude sari, millest igaühel on järgmised tunnused:

a)	igal lennul on vabu kohti ja/või mahtu lasti ja/või posti vedamiseks, mis on avalikkusele kättesaadav pileti ostmise teel (kas otse lennuettevõtjalt või tema volitatud esindajatelt);

lennud toimuvad kahe või enama sama lennujaama vahel kas

—	avaldatud sõiduplaani kohaselt või

—	nii regulaarselt või sageli, et moodustavad ilmse süstemaatilise sarja;

3.	„piletihind” – hind, mida reisijad maksavad lennuettevõtjatele, raudtee-ettevõtjatele, nende esindajatele või muudele piletimüüjatele reisijate vedamise eest veoteenuste puhul ning nende hindade kohaldamistingimused, sealhulgas reisibüroode ja muude lisateenuste tasud ja tingimused;

„arvutipõhine ettetellimissüsteem” – arvutisüsteem, mis sisaldab muu hulgas teavet enam kui ühe lennuettevõtja sõiduplaanide, vabade kohtade ja piletihindade kohta koos võimalusega või ilma võimaluseta teha ettetellimisi või väljastada pileteid sel määral, mil mõned või kõik nimetatud teenused on tellijatele kättesaadavad;

5.	„süsteemi tarnija” – mis tahes ettevõtja ja selle tütarettevõtjad, kes vastutab või vastutavad arvutipõhise ettetellimissüsteemi toimimise või turustamise eest;

6.	„levitusvõimalused” – võimalused, mida pakub süsteemi tarnija, et anda teavet lennuettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate sõiduplaanide, vabade kohtade, piletihindade ja nendega seotud teenuste kohta, teha ettetellimisi ja/või väljastada pileteid ning osutada muid nendega seotud teenuseid;

„emaettevõtja” – lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja, kes otseselt või kaudselt, üksi või koos teistega kontrollib süsteemi tarnijat või omab osalust tema kapitalis koos õiguste või esindatusega süsteemi tarnija juhatuses, nõukogus või muus juhtorganis, samuti iga lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja, mida ta kontrollib;

„osaluse omamine kapitalis koos õiguste või esindatusega süsteemi tarnija juhatuses, nõukogus või muus juhtorganis” – investeering, millega kaasnevad õigused või esindatus süsteemi tarnija juhatuses, nõukogus või muus juhtorganis ja millega antakse võimalus kasutada üksi või koos teistega otsustavat mõjuvõimu süsteemi tarnija äritegevuse üle;

„kontroll” – suhe, mis moodustub õiguste, lepingute või muude vahendite kaudu, mis kas eraldi või kombineeritult ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige:

a)	omandiõiguse või õiguse kaudu kasutada kogu ettevõtja vara või osa sellest;

b)	õiguste või lepingute kaudu, mis annavad otsustava mõjuvõimu ettevõtja organite koosseisu, hääletamise või otsuste üle;

10.	„osalev ettevõtja” – lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja, kellel on süsteemi tarnijaga kokkulepe veotoodete levitamise kohta arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu;

11.	„tellija” – isik või ettevõtja (välja arvatud osalev ettevõtja), kes kasutab arvutipõhist ettetellimissüsteemi süsteemi tarnijaga sõlmitud lepingu alusel, et teha kliendi nimel õhuveotoodete ja seonduvate toodete ettetellimisi;

12.	„põhikuva” – terviklik neutraalne andmeesitus linnapaaride vahel konkreetsel ajavahemikul pakutavate veoteenuste kohta;

13.	„pilet” – kehtiv dokument või selle paberile kandmata ekvivalent, mis annab õiguse kasutada veoteenust ja mille on välja andnud või heaks kiitnud lennuettevõtja, raudtee-ettevõtja või volitatud esindaja;

14.	„liittoode” – veotoodete ja nende hulka mittekuuluvate teenuste valmiskombinatsioon, mida pakutakse müügiks summaarhinnaga;

15.	„ettetellimistasu” – lennuettevõtjate poolt süsteemi tarnijatele makstav tasu arvutipõhise ettetellimissüsteemi poolt osutatavate teenuste eest.

2. JAGU

SÜSTEEMI TARNIJATE TEGUTSEMISEESKIRJAD

Artikkel 3

Suhted veoteenuste osutajatega

1. Süsteemi tarnija ei või:

a)	lisada ühelegi osaleva ettevõtjaga sõlmitavale lepingule ebaõiglaseid ja/või põhjendamatuid tingimusi või nõuda nõustumist lisatingimustega, mis oma laadilt või äritavade kohaselt ei ole seotud tema osalemisega arvutipõhises ettetellimissüsteemis;

b)	seada oma arvutipõhises ettetellimissüsteemis osalemise tingimuseks, et osalev ettevõtja ei või samal ajal osaleda mõnes muus süsteemis või et osalev ettevõtja ei või vabalt kasutada alternatiivseid ettetellimissüsteeme, näiteks omaenda internetipõhist ettetellimissüsteemi või kõnekeskusi.

2. Süsteemi tarnija sisestab ja töötleb osalevate ettevõtjate esitatud andmeid võrdse hoole ja kiirusega, arvestades üksnes iga osaleva ettevõtja valitud sisestamismeetodi piiranguid.

3. Süsteemi tarnija avalikustab, kui see ei ole muul viisil avalikustatud, lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja otseste või kaudsete kapitaliosaluste olemasolu ja ulatuse süsteemi tarnijas või süsteemi tarnija otseste või kaudsete kapitaliosaluste olemasolu ja ulatuse lennuettevõtjas või raudtee-ettevõtjas.

Artikkel 4

Levitusvõimalused

1. Süsteemi tarnija ei hoia üht konkreetset andmesisestus- ja/või -töötlusmeetodit või muud levitusvõimalust või nende muudatusi üksnes ühe või mitme osaleva ettevõtja, sealhulgas oma emaettevõtja(te) jaoks. Süsteemi tarnija teavitab kõiki osalevaid ettevõtjaid muudatustest oma levitusvõimalustes ning andmesisestus- või töötlusmeetodites.

2. Süsteemi tarnija tagab, et tema levitusvõimalused on vähemalt tarkvara abil selgelt ja kontrollitavalt eraldatud kõikidest veoettevõtja sisestest tellimissüsteemidest ning juhtimis- ja turustussüsteemidest.

Artikkel 5

Kuvad

1. Süsteemi tarnija tagab põhikuva või -kuvade olemasolu iga arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu toimuva toimingu puhul ning esitab seal osalevate ettevõtjate esitatud andmed neutraalsel ja kõikehõlmaval viisil ning ilma diskrimineerimata ja erapooletult. Teabe järjestamise kriteeriumid ei või otseselt ega kaudselt olla seotud andmetega veoettevõtja kohta ja neid kriteeriume rakendatakse vahet tegemata kõikide osalevate ettevõtjate suhtes. Põhikuva(d) ei või kasutajat eksitada, peab (peavad) olema kergesti kättesaadav(ad) ning peab (peavad) olema kooskõlas I lisas sätestatud eeskirjadega.

2. Arvutipõhises ettetellimissüsteemis tarbijale pakutava teabe puhul kasutab tellija neutraalset kuva vastavalt lõikele 1, välja arvatud kui tarbija osutatud eelistuste järgimine ei nõua teistsugust kuva.

3. Lennud, mida teenindavad lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast, (7) tuleb kuvas selgelt ja konkreetselt tähistada.

4. Süsteemi tarnija lisab arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kuvasse eraldi sümboli, mille järgi kasutajad saavad teada lendu teenindava lennuettevõtja, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklis 11.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata arvutipõhise ettetellimissüsteemi suhtes, mida lennuettevõtja või raudtee-ettevõtja või lennu- või raudtee-ettevõtjate rühm kasutab oma kontoris või kontorites, müügipunktides või oma veebilehtedel, mis on sellistena selgelt tähistatud.

Artikkel 6

Suhted tellijatega

1. Süsteemi tarnija ei või lisada ühelegi tellijaga sõlmitavale lepingule selliseid ebaõiglaseid ja/või põhjendamatuid tingimusi, nagu näiteks tingimused, millega takistatakse tellijal tellida või kasutada ühte või mitut muud süsteemi, nõutakse nõustumist lisatingimustega, mis ei ole seotud tema osalemisega arvutipõhises ettetellimissüsteemis või kohustatakse võtma vastu tehnilisi seadmeid või tarkvara käsitlev pakkumine.

2. Kui tellija on sõltumatu ettevõtja, kus töötab alla 50 töötaja ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot, võib tellija lõpetada süsteemi tarnijaga lepingu, tarvitsemata sellest ette teatada rohkem kui kolm kuud, kui see tähtaeg ei möödu varem kui kõnealuse lepingu esimese kehtivusaasta lõpus. Sellisel juhul ei või süsteemi tarnija nõuda hüvitist rohkem kui otseselt lepingu lõpetamisega seotud kulude ulatuses.

Artikkel 7

Turustusinfo andmete edastus

1. Süsteemi tarnijad võivad kättesaadavaks teha mis tahes andmed turustuse, ettetellimise ja müügi kohta, kui selliseid andmeid pakutakse diskrimineerimata ja võrdse aja jooksul kõikidele osalevatele ettevõtjatele, sealhulgas emaettevõtjatele. Sellised andmed võivad sisaldada ja taotluse korral ka peavad sisaldama kõiki osalevaid ettevõtjaid ja/või tellijaid.

2. Osalevad ettevõtjad ei kasuta selliseid andmeid tellija valiku mõjutamiseks.

3. Kui sellised andmed tulenevad sellest, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi levitusvõimalusi kasutas ühenduses asutatud tellija, ei või need andmed hõlmata otsest ega kaudset viidet tellijale, välja arvatud juhul, kui tellija ja süsteemi tarnija lepivad kokku tingimustes selliste andmete asjakohaseks kasutamiseks. See kehtib ka andmete kohta, mida süsteemi tarnijad edastavad mõnele teisele osapoolele kasutamiseks muul kui arveldamisega seotud otstarbel.

4. Kõik tellija(te) ja süsteemi tarnija(te) vahelised kokkulepped turustusinfo andmete edastuse kohta avalikustatakse.

Artikkel 8

Võrdväärne kohtlemine kolmandates riikides

1. Kui kolmandas riigis tegutsev süsteemi tarnija ei kohtle ühenduse lennuettevõtjaid võrdväärselt kolmandast riigist pärit osalevate ettevõtjatega mõnes käesolevas määruses reguleeritud küsimuses, võib komisjon nõuda, et kõik ühenduses tegutsevad süsteemi tarnijad kohtleksid kõnealuse kolmanda riigi lennuettevõtjaid samaväärselt, nagu koheldakse ühenduse lennuettevõtjaid kõnealuses kolmandas riigis, ilma et see piiraks rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mille osapoolteks ühendus või liikmesriigid on.

2. Komisjon teostab järelevalvet ühenduse lennuettevõtjaid diskrimineeriva või nende mittevõrdväärse kohtlemise üle kolmandate riikide süsteemi tarnijate poolt. Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ühenduse lennuettevõtjate võimalikke diskrimineerimisjuhtusid kolmandate riikide arvutipõhistes ettetellimissüsteemides. Diskrimineerimise tuvastamisel teavitab komisjon enne otsuse tegemist liikmesriike ja huvitatud osapooli ning küsib nende arvamust, sealhulgas korraldab liikmesriikide asjaomaste ekspertide kohtumise.

3. JAGU

VEOTEENUSTE OSUTAJATE TEGUTSEMISEESKIRJAD

Artikkel 9

Osalevate ettevõtjate esitatud andmed

Osalevad ettevõtjad ja andmeid töötlevad vahendajad tagavad, et andmed, mille nad edastavad arvutipõhisesse ettetellimissüsteemi, on täpsed ning võimaldavad süsteemi tarnijal järgida I lisas sätestatud eeskirju.

Artikkel 10

Emaettevõtjaid käsitlevad erieeskirjad

1. Emaettevõtja ei või lõikes 2 osutatud vastastikkuse põhimõtet silmas pidades diskrimineerida konkureerivat arvutipõhist ettetellimissüsteemi ning keelduda andmast viimasele taotluse korral ja võrdse aja jooksul sama teavet oma veotoodete sõiduplaanide, piletihindade ja vabade kohtade kohta, mida ta annab oma arvutipõhisele ettetellimissüsteemile, või keelduda levitamast oma veotooteid muu arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu või keelduda võrdse aja jooksul aktsepteerimast või kinnitamast konkureeriva arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu esitatud ettetellimist tema veotoodetele, mida ta levitab oma arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu. Emaettevõtja on kohustatud aktsepteerima ja kinnitama üksnes neid ettetellimisi, mis on kooskõlas tema piletihindade ja tingimustega.

2. Konkureeriv arvutipõhine ettetellimissüsteem ei või keelduda säilitamast andmeid emaettevõtja pakutavate veoteenuste sõiduplaanide, piletihindade ja vabade kohtade kohta ning sisestab ja töötleb andmeid võrdse hoole ja aja jooksul nagu oma teiste tarbijate ja tellijate korral mis tahes turul, arvestades üksnes konkreetse veoettevõtja valitud sisestamismeetodi piiranguid.

3. Emaettevõtja ei ole kohustatud kandma mingeid sellega seotud kulusid, välja arvatud esitatava teabe taasesitamise ja aktsepteeritud ettetellimiste kulud. Arvutipõhisele ettetellimissüsteemile makstav ettetellimistasu lõike 1 kohaselt tehtud aktsepteeritud ettetellimise eest on kooskõlas tasuga, mida sama arvutipõhine ettetellimissüsteem nõuab osalevatelt ettevõtjatelt samaväärsete toimingute eest.

4. Emaettevõtja ei või otseselt ega kaudselt käituda diskrimineerivalt oma arvutipõhise ettetellimissüsteemi kasuks, seostades konkreetse arvutipõhise ettetellimissüsteemi kasutamist tellija poolt otseselt või kaudselt vahendustasu või muu stiimuliga oma veotoodete müümiseks või müümisest hoidumiseks.

5. Emaettevõtja ei või otseselt ega kaudselt käituda diskrimineerivalt oma arvutipõhise ettetellimissüsteemi kasuks, nõudes tellijalt konkreetse arvutipõhise ettetellimissüsteemi kasutamist tema poolt otseselt või kaudselt pakutavate veotoodete müügiks või piletite väljastamiseks.

4. JAGU

ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 11

Juurdepääs isikuandmetele ning nende töötlemine ja säilitamine

1. Isikuandmeid, mida kogutakse arvutipõhise ettetellimissüsteemi toimimise käigus ettetellimiste teostamise või piletite väljastamise eesmärgil, töödeldakse ainult viisil, mis on kooskõlas nimetatud eesmärkidega. Seoses selliste andmete töötlemisega käsitatakse süsteemi tarnijat vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktile d vastutava andmetöötlejana.

2. Isikuandmeid töödeldakse ainult siis, kui töötlemine on vajalik sellise lepingu täitmiseks, mille osapool andmesubjekt on, või lepingu sõlmimisele eelnevate toimingute tegemiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele.

3. Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 8 osutatud andmete eriliikide puhul võib andmeid töödelda ainult siis, kui andmesubjekt on andnud kõnealuste andmete töötlemiseks teadlikult selgesõnalise loa.

4. Süsteemi tarnija kontrolli all olev teave kindlakstehtavate üksiktellimuste kohta arhiveeritakse võrguühenduseta kujul 72 tunni jooksul pärast tellimuse viimase üksikasja teostamist ning see teave hävitatakse kolme aasta pärast. Sellistele andmetele võimaldatakse juurdepääsu ainult arveldamisega seotud küsimuste lahendamiseks.

5. Süsteemi tarnija poolt kättesaadavaks tehtavad andmed turustuse, ettetellimise ja müügi kohta ei või sisaldada otseselt ega kaudselt teavet füüsiliste isikute või vajadusel nende esindatavate organisatsioonide või äriühingute kohta.

6. Tellija teatab taotluse korral tarbijale süsteemi tarnija nime ja aadressi, isikuandmete töötlemise eesmärgi, nende säilitamise aja ja andmesubjekti käsutuses olevad võimalused andmetele juurdepääsuks.

7. Andmesubjektil on õigus tasuta juurdepääsule tema enda kohta käivatele andmetele olenemata sellest, kas andmed on salvestanud süsteemi tarnija või tellija.

8. Käesoleva artikliga tunnustatud õigused täiendavad direktiiviga 95/46/EÜ ja sellest tulenevalt vastu võetud siseriiklikes sätetes, samuti ühenduse osalusega rahvusvaheliste lepingute sätetes kehtestatud andmesubjekti õigusi ning kehtivad nendele lisaks.

9. Käesoleva määruse sätted täpsustavad ja täiendavad direktiivi 95/46/EÜ sätteid artiklis 1 nimetatud eesmärkidel. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõnealuses direktiivis sätestatud mõisteid. Kui käesoleva artikliga kehtestatud erisätteid isikuandmete töötlemise kohta seoses arvutipõhiste ettetellimissüsteemide tegevusega ei kohaldata, ei piirata käesoleva määrusega kõnealuse direktiivi ja sellest tulenevalt vastu võetud siseriiklike sätete, samuti ühenduse osalusega rahvusvaheliste lepingute sätete kohaldamist.

10. Kui süsteemi tarnija peab andmebaase erinevaid, näiteks arvutipõhise ettetellimissüsteemi või lennuliinide teabe talletaja rolle täites, võetakse tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et vältida andmekaitse eeskirjadest kõrvalehoidmist andmebaaside vastastikuse sidumise kaudu, ja tagada, et isikuandmed on kättesaadavad üksnes sel konkreetsel eesmärgil, mille tarvis neid koguti.

5. JAGU

AUDIT

Artikkel 12

Audiitor ja auditeeritud aruanne

1. Kõik süsteemi tarnijad esitavad iga nelja aasta järel ja lisaks komisjoni taotluse korral sõltumatult auditeeritud aruande, milles käsitletakse üksikasjalikult süsteemi tarnija omandisuhete struktuuri ja juhtimismudelit. Auditeeritud aruandega seotud kulud kannab süsteemi tarnija.

2. Süsteemi tarnija teatab valitud audiitorist komisjonile enne audiitori valiku kinnitamist. Komisjon võib esitada vastuväite ja otsustada pärast nõupidamist audiitori, süsteemi tarnija ja mis tahes muu õigustatud huvi väljendava osapoolega kahe kuu jooksul, kas audiitor tuleb asendada või mitte.

6. JAGU

RIKKUMISED JA KARISTUSED

Artikkel 13

Rikkumised

Kui komisjon leiab kaebuse põhjal või omal algatusel, et käesolevat määrust rikutakse, võib ta otsusega nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt sellise rikkumise lõpetamist. Käesoleva määruse võimalikku rikkumist käsitlevate uurimiste puhul võetakse täiel määral arvesse asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohase uurimise tulemusi.

Artikkel 14

Uurimisvolitused

Käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmise eesmärgil võib komisjon tavalise teabenõude või otsusega nõuda ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt kogu vajalikku teavet, sealhulgas eriauditite esitamist eelkõige artiklitega 4, 7, 10 ja 11 hõlmatud küsimustes.

Artikkel 15

Trahvid

1. Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 10 % eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või hooletusest rikuvad käesolevat määrust.

2. Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad annavad tahtlikult või hooletusest ebaõiget või ebatäielikku teavet või ei esita teavet nõutud tähtaja jooksul vastusena artikli 14 kohaselt vastu võetud otsusele.

3. Trahvisumma määramisel võetakse arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust.

4. Trahvid ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.

5. Euroopa Ühenduste Kohtul on piiramatu pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on trahvi määranud. Kohus võib trahvi tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 16

Menetluskord

1. Enne, kui komisjon võtab artiklite 13 ja 15 alusel vastu otsused, esitab ta asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele vastuväited ning annab neile võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja nende taotluse korral suulisel arutamisel.

2. Komisjon ei avalikusta käesoleva määruse alusel saadud teavet, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.

Iga isik, kes esitab komisjonile teavet vastavalt käesolevale määrusele, tähistab selgelt kõik materjalid, mida ta peab konfidentsiaalseks, põhjendades oma seisukohta, ning esitab eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni komisjoni määratud kuupäevaks.

3. Kui komisjon leiab tema käsutuses oleva teabe põhjal, et kaebuse alusel tegutsemiseks ei ole piisavalt alust, põhjendab ta oma seisukohta kaebuse esitajale ja kehtestab tähtaja, mille jooksul võib kaebuse esitaja kirjalikult esitada oma seisukohad.

Kui kaebuse esitaja esitab oma seisukohad komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul ning kaebust ei hinnata kaebuse esitaja kirjaliku teabe põhjal ümber, lükkab komisjon kaebuse oma otsusega tagasi. Kui kaebuse esitaja ei esita oma seisukohti komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul, loetakse kaebus tagasivõetuks.

Kui komisjon esitab vastuväited, edastab ta kaebuse esitajale vastuväidete mittekonfidentsiaalse versiooni koopia ja kehtestab tähtaja, mille jooksul võib kaebuse esitaja esitada kirjalikult oma seisukohad.

4. Vastava taotluse korral võimaldab komisjon isikutele, kellele ta on vastuväited adresseerinud, ning kaebuse esitajale juurdepääsu toimikule. Juurdepääs tagatakse pärast vastuväidetest teatamist. Juurdepääsuõigus toimikule ei hõlma ärisaladusi, muud konfidentsiaalset teavet ega komisjoni ametialaseks kasutamiseks ette nähtud dokumente.

5. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta ära kuulata muid füüsilisi või juriidilisi isikuid.

7. JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EMÜ) nr 2299/89 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Läbivaatamine

1. Komisjon jälgib korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamist, tehes seda vajadusel artiklis 14 sätestatud eriauditite abil. Eelkõige analüüsib komisjon käesoleva määruse tõhusust arvutipõhiste ettetellimissüsteemide teenuste turul mittediskrimineerimise ja ausa konkurentsi tagamisel.

2. Komisjon esitab vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 8 (võrdväärne kohtlemine kolmandates riikides) kohaldamise aruande ning teeb ettepanekud asjakohaste meetmete kohta diskrimineerivate tingimuste leevendamiseks, sealhulgas ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lennutranspordilepingute sõlmimiseks või muutmiseks.

3. Komisjon koostab hiljemalt 29. märtsiks 2013 aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, kus hinnatakse vajadust käesolevat määrust säilitada, muuta või see kehtetuks tunnistada.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 29. märtsil 2009. aastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. jaanuar 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 57.

(2) ELT C 233, 11.9.2008, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi 4. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus.

(4) EÜT L 220, 29.7.1989, lk 1.

(5) ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

I LISA

PÕHIKUVADE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

1. Kui põhikuvas näidatakse hinda ja/või kui on valitud hindadel põhinev järjestus, sisaldavad hinnad piletihindu ja kõiki kohaldatavaid makse, kulusid, lisamakse ja tasusid, mida tuleb maksta lennuettevõtjale või raudtee-ettevõtjale ning mis on kuvamise ajal vältimatud ja prognoositavad.

2. Konkreetse linnapaari vaheliste veotoodete moodustamise ja valimise puhul põhikuval esitamiseks ei või teha vahet sama linna teenindavate lennuväljade või raudteejaamade vahel.

3. Lende, mis ei ole regulaarlennud, tuleb selgesti sellistena tähistada. Tarbijal on soovi korral õigus saada põhikuva, mis piirdub üksnes regulaar- või mitteregulaarlendudega.

4. Vahemaandumisega lende tuleb selgesti sellistena tähistada.

5. Kui lende ei teeninda lennuettevõtja tunnuskoodiga näidatud lennuettevõtja, peab lennu tegelik teenindaja olema selgesti tähistatud. See nõue kehtib kõikidel juhtudel, välja arvatud lühiajaliste ad hoc kokkulepete puhul.

6. Põhikuval ei esitata teavet liittoodete kohta.

7. Tellija valikul järjestatakse reisimisvõimalused põhikuval kas piletihindade järgi või järgmisel viisil:

i)	vahepeatusteta reisimisvõimalused järjestatuna väljumisaja alusel;

ii)	kõik muud reisimisvõimalused järjestatuna reisi ajalise kestuse alusel.

8. Ühtki reisimisvõimalust ei esitata ühelgi põhikuval üle ühe korra, välja arvatud punktis 10 sätestatud juhtudel.

9. Kui reisimisvõimalused on järjestatud punkti 7 alapunktide i ja ii alusel ning kui arvutipõhises ettetellimissüsteemis pakutakse samale linnapaarile rongiühendusi, esitatakse põhikuva avaekraanil vähemalt parimana järjestatud rongiühendus või lennu-rongiühendus.

10. Kui lennuettevõtjad tegutsevad koodijagamise korra alusel, võimaldatakse igale asjaomasele lennuettevõtjale (maksimaalselt kahele) eraldi kuva, kus kasutatakse lennuettevõtja individuaalset tunnuskoodi. Kui teenuses osaleb enam kui kaks lennuettevõtjat, määrab lendu tegelikult teenindav ettevõtja need kaks lennuettevõtjat.

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 2299/89	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	—
Artikli 3 lõige 3	Artikli 3 lõige 1
Artikli 3 lõige 4	Artikli 4 lõige 1
Artikkel 3a	Artikli 10 lõiked 1 ja 3
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 9
Artikli 4 lõige 2	—
Artikli 4 lõige 3	Artikli 3 lõige 2
Artikli 4a lõiked 1 ja 2	Artikli 4 lõige 1
Artikli 4a lõige 3	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4a lõige 4	—
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artiklid 7 ja 11
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8	Artikli 10 lõiked 4 ja 5
Artikkel 9	Artikkel 6
Artikkel 9a	Artikli 5 lõige 2 ja artikkel 11
Artikkel 10	—
Artikkel 11	Artikkel 13
Artikkel 12	Artikkel 14
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikkel 14	Artikli 16 lõige 2
Artikkel 15	Artikkel 14
Artikkel 16	Artikli 15 lõiked 1 kuni 4
Artikkel 17	Artikli 15 lõige 5
Artikkel 18	—
Artikkel 19	Artikli 16 lõiked 1 ja 5
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 21a	—
Artikkel 21b	—
Artikkel 22	Artikkel 11
Artikkel 23	Artikkel 18
I lisa	I lisa

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 35

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 4. veebruar 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ( 1 )	32
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 80/2009, 14. jaanuar 2009, toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89 ( 1 )	47
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 81/2009, 14. jaanuar 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames	56