Euroopa Liidu L 221/2008

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 818/2008,

13. august 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2004, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes, ning lõpetatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kõnealuse määrusega kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Taist lähetatud spiraalköiteseadiste impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 119/97 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 32,5–39,4 %. Nimetatud tollimaksumääri kohaldati spiraalköiteseadiste suhtes, mis ei olnud 17 ega 23 rõngaga, samal ajal kui 17 ja 23 rõngaga spiraalköiteseadiste suhtes kohaldati tollimaksu, mis oli võrdne minimaalse impordihinna (325 eurot 1 000 tüki kohta) ja vaba netohinna vahega ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, kui viimane oli madalam kui minimaalne impordihind.

(2)	Pärast algmääruse artikli 12 kohast uurimist muutis ja suurendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/2000 (3) eespool nimetatud tollimakse muude kui 17 ja 23 rõngaga spiraalköiteseadiste puhul. Muudetud tollimaksude määr oli 51,2–78,8 %.

(3)	Nõukogu pikendas pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamisega seotud uurimist (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimine”) määrusega (EÜ) nr 2074/2004 (4) kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid nelja aasta võrra.

(4)	1. juulil 2004 laiendati kõnealuseid meetmeid pärast algmääruse artikli 13 kohast kõrvalehoidmisega seotud uurimist teatavate Vietnamist lähetatud spiraalköiteseadiste impordile. (5)

(5)

24. detsembril 2004 lõpetas komisjon määrusega (EÜ) nr 2231/2004 (6) kõrvalehoidmisega seotud uurimise seoses teatavate Taist lähetatud spiraalköiteseadistega, sest leiti, et Tais toodeti tegelikult spiraalköiteseadiseid, mis moodustasid kõnealuseks uurimiseks määratletud uurimisperioodil 100 % Taist pärit ühenduse impordist.

(6)	12. jaanuaril 2006 laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 33/2006 (7) kõnealuseid meetmeid pärast algmääruse artikli 13 kohast kõrvalehoidmisega seotud uurimist teatavate Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist lähetatud spiraalköiteseadiste impordile.

(7)

6. detsembril 2007 algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 1434/2007 (8) (edaspidi „algatamismäärus”) algmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega dumpinguvastastest meetmetest, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 2074/2004, Taist lähetatud spiraalköiteseadiste impordiga, olenemata sellest, kas spiraalköiteseadiseid on pisut muudetud või mitte, ning vaatamata sellele, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte, ning samuti teatavate Hiinast pärit vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiste impordiga, kehtestades registreerimisnõude kõnealuse impordi suhtes.

1.2. Taotlus

(8)

Kõrvalehoidmisega seotud uurimine algatati Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH taotluse põhjal, mis sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, muutes vaatlusalust toodet vähesel määral selliselt, et see kuuluks tollikoodide alla, mille suhtes tavaliselt meetmeid ei kohaldata, ning et muudatus ei muuda vaatlusaluse toote põhiomadusi. Lisaks sisaldas taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale sel viisil, et vaatlusalune toode (kas vähesel määral muudetud või mitte) lähetatakse Tai kaudu.

1.3. Vaatlusalune toode

(9)

Vaatlusalune toode on, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 2074/2004, teatavad spiraalköiteseadised, mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 8305 10 00 alla. Kõnealused spiraalköiteseadised koosnevad kahest ristkülikukujulisest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil.

1.4. Uurimine

(10)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult Hiina ja Tai ametiasutustele, Tai ja Hiina tootjatele/eksportijatele ning komisjonile teadaolevatele ühenduse importijatele. Tai ja Hiina tootjatele/eksportijatele ning ühenduse importijatele saadeti küsimustikud. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Täielikult vastasid küsimustikule üks Tai tootja/eksportija, temaga seotud Hiina eksportiv tootja ja tema Hongkongis asuv kaubandusega tegelev emaettevõtja ning üks teine Hiina eksportiv tootja koos oma Hongkongis asuva ja kaubandusega tegeleva emaettevõtjaga. Küsimustikule esitasid vastused ka kuus ühenduse importijat. Komisjon tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

—	Thai Stationery Industry Co. Ltd, Tai;

—	Wah Hing Stationery Manufactory Limited, Hongkong;

—	Wah Hing Stationery Manufactory Limited, Pan Yu Shi, Guangzhou, Hiina;

—	World Wide Stationery Manufacturing Co. Ltd, Hongkong;

—	Donghguan Humen Nanzha World Wide Stationery Manufacturing Co. Ltd, Hiina.

1.5. Uurimisperiood

(12)	Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid koguti 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, et uurida kaubandusstruktuuri muutusi (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2. UURIMISE TULEMUSED

2.1. Vähesel määral muudetud spiraalköiteseadised

2.1.1. Põhiomadused

(13)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et üks kahest koostööd teinud Hiina eksportivast tootjast tootis vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiseid. Muudatus seisnes lehtede ristkülikukujulise kuju muutmises: kasutati rihvatud lehti, millel on sakid, ning lõigati lehtede servadest tükid maha, et lehed ei oleks enam ristkülikukujulised. „Rihvamine” tähendab lehe sisse rennitaolise vao lõikamist. Kõnealuseid tootetüüpe määratleti ühenduse turul laineliste (wave blade) spiraalköiteseadistena.

(14)	Samuti tehti kindlaks, et kõnealune vaatlusaluse toote muutmine võimaldas ühenduse importijatel liigitada kõnealust tüüpi tooted nende TARICi koodide alla, mille suhtes meetmeid ei kohaldata, eelkõige TARICi koodi 8305100090 alla, mis oli olemas kuni algatamismääruse jõustumiseni.

(15)

Seejärel uuriti, kas eespool põhjenduses 13 kirjeldatud muudatus muutis vaatlusaluse toote põhiomadusi. Sellega seoses leiti, et vähesel määral muudetud spiraalköiteseadised erinevad pisut üksnes lehtede kuju poolest, kuid et kõnealune muudatus ei muuda vaatlusaluse toote põhiomadusi. Vähesel määral muudetud spiraalköiteseadis koosneb samuti kahest lehest, mille külge on kinnitatud vähemalt neli poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Toodetel on ka ühesugune avamissüsteem, sest mõlemaid tooteid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või päästiku abil.

(16)	Lehti muudeti vähesel määral, sest vastasel korral oleksid need pinguloleku ja haardumise poolest ohtu seadnud vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiste nõuetekohase toimimise.

(17)

Meenutatakse, et ühenduse turul on müügil palju (sadu) eri tüüpi spiraalköiteseadiseid, mis erinevad üksteisest mitme omaduse (põhja laius, seadise tüüp, rõngaste arv, avamissüsteem jne) poolest. Eelmiste uurimiste käigus käsitati kõiki kõnealuseid spiraalköiteseadiste tüüpe siiski sama tootena, sest leiti, et neil kõigil on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning et need on suures osas omavahel asendatavad. Leiti, et spiraalköiteseadiste välimuse võrdlemisi väike erinevus ei ole samuti nii piisav erinevus, mis õigustaks järeldust, et tegemist on erineva tootega. Seepärast järeldatakse, et kõik spiraalköiteseadised moodustavad käesoleva uurimise raames ühe ja sama toote.

(18)	Arvestades eeltoodut järeldati, et vaatlusaluse toote määratlus peaks hõlmama vähesel määral muudetud toodet, millel on rihvatud lehed, sest kõnealune muudatus ei muutnud toote põhiomadusi.

2.1.2. Kaubandusstruktuuri muutus

(19)	Vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiseid hakati ühendusse importima 2003. aastal pärast Hiinast pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtivate meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimise algatamist.

(20)

Kõnealust tüüpi spiraalköiteseadiseid hakati tootma ühe ühenduse ettevõtja palvel ja komisjonile kättesaadava teabe kohaselt algas nende import 2003. aasta teisel poolel. Kõnealuse uurimise käigus kindlaks tehtud impordimahud on järgmised: 3,8 miljonit tükki ehk ligikaudu 234 tonni 2004. aastal, 2,7 miljonit tükki ehk ligikaudu 166 tonni 2005. aastal, 4,3 miljonit tükki ehk ligikaudu 262 tonni 2006. aastal ja 2,7 miljonit tükki ehk 167 tonni uurimisperioodil (1 % ühenduse tarbimisest).

(21)	Eeltoodut arvestades leitakse, et koostööd teinud Hiina eksportiva tootja poolt ühendusse eksporditud vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiste kaubanduse struktuur muutus vaatlusalusel perioodil.

2.1.3. Piisava põhjuse ja majandusliku õigustuse puudumine

(22)

Nagu eespool märgitud, näitas uurimine, et vaatlusalust toodet muudeti vähe. Samuti leiti, et kui rihvamine võimaldas teataval määral vähendada põhitooraine kasutamist, oli kokkuhoid väheoluline (ligikaudu 2 %). Pealegi nullisid toorainetarbimise vähendamise masinate kohandamise kulud, mis kanti enne rihvatud lehtede tootma hakkamist.

(23)	Leiti ka, et vähesel määral muudetud toodet müüdi üksnes ühendusele ja põhiliselt ettevõtjale, kelle palvel seda tootma hakati. See tähendab, et vähesel määral muudetud spiraalköiteseadistel on maailmas tegelikult üks ostja.

(24)

Peale selle ei tooda kontsern, kuhu Hiina eksportiv tootja kuulub, oma Tai tütarettevõttes lainelisi spiraalköiteseadiseid. Äriühingu Thai Stationery Industry Co. Ltd esindajad teatasid sellega seoses, et selliste spiraalköiteseadiste järele ei ole nõudlust, kuna Taist pärit spiraalköiteseadiste suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid.

(25)	Eeltoodut arvestades võib järeldada, et Hiina eksportiva tootja ja ühenduse vahelise kaubanduse struktuuri muutumisel ei olnud muud majanduslikku õigustust kui dumpinguvastaste meetmete kehtestamine.

2.1.4. Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine samasuguste toodete hinna ja/või koguse osas

(26)

Eespool esitatud kaubavoogude analüüsi põhjal leiti, et ühenduse impordistruktuuri muutumine on seotud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega. Enne meetmete kehtestamist vähesel määratud muudetud spiraalköiteseadiseid ühenduse turule ei imporditud, kuid 2004. aastal imporditi neid 234 tonni, 2005. aastal 166 tonni, 2006. aastal 262 tonni ja uurimisperioodil 167 tonni, mis moodustas 1 % ühenduse tarbimisest.

(27)	Uurimine näitas, et Hiinast pärit vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiseid imporditi ekspordihinnast madalama ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks määratud normaalväärtusest tunduvalt madalama hinnaga.

(28)	Eeltoodut arvestades järeldati, et kaubandusvoogude muutus ja vähesel määral muudetud toodete ebanormaalselt madal ekspordihind on kahjustanud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii samasuguse toote koguste kui ka hinna seisukohast.

2.1.5. Tõendid dumpingu kohta võrreldes samasuguse või sarnase toote puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 uuriti, kas on tõendeid dumpingu kohta seoses samasuguse toote puhul varem kindlaks määratud normaalväärtusega. Selleks võrreldi vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiste ekspordihindu ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus võrreldavate tootetüüpide puhul kindlaks määratud normaalväärtusi. Eri tootetüübid määrati kindlaks põhja laiuse, seadise tüübi, rõngaste arvu, avamissüsteemi ja pikkuse põhjal.

(30)	Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid tegureid.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 näitas läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus uurimisperioodil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, miinimumtasemest suurema dumpingu olemasolu.

2.2. Väidetav ümberlaadimine Tais

(32)

Tai ainus spiraalköiteseadiste eksportija Thai Stationery Industry Co. Ltd asutati 1998. aastal, st üks aasta pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist teatavate Hiinast pärit spiraalköiteseadiste suhtes. Kõnealune äriühing on Hongkongis asuva ja spiraalköiteseadistega kaupleva äriühingu Wah Hing Stationery Manufactory Limited (kellele kuulub ka üks Hiinas asuv spiraalköiteseadiste tehas) tütarettevõtja. Samamoodi kui eelmises kõrvalehoidmisega seotud uurimises, leiti ka siinjuures, et Thai Stationery Industry Co. Ltd eksport ühendusse moodustas uurimisperioodil Eurostati andmete kohaselt 100 % Taist pärit ühenduse impordist. Sellest lähtuvalt ja vastupidiste tõendite puudumisel järeldati, et Thai Stationery Industry Co. Ltd oli ainus spiraalköiteseadiste importija Tais.

(33)

Uurimine näitas, et 2004., 2005. ja 2006. aastal ning uurimisperioodil tootis Thai Stationery Industry Co. Ltd spiraalköiteseadiseid põhitoorainetest (spiraalselt keritud teraslehed ja spiraalselt keritud terastraat). Lisaks leiti, et äriühingu Thai Stationery Industry Co. Ltd imporditud toorainekogusest piisas uurimisperioodil, aga ka vaatlusalusel perioodil ühendusse eksporditud spiraalköiteseadiste tootmiseks. Seepärast järeldati, et äriühingut Thai Stationery Industry Co. Ltd tuleb käsitada teatavate spiraalköiteseadiste tegeliku tootjana. Kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes leiti, et uurimisperioodil ei lähetatud spiraalköiteseadiseid Tai kaudu.

(34)	Uurimine ei näidanud, et äriühing Thai Stationery Industry Co. Ltd oleks uurimisperioodil tootnud ja ühendusse eksportinud vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiseid.

(35)	Kõnealuste järelduste põhjal leitakse, et vaatlusalune äriühing ei vastanud algmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimustele, sest Thai Stationery Industry Co. Ltd ei tegele toodete kokkupanekuga. See järeldus põhineb artikli 13 lõike 2 tõlgendamisel toodete kokkupaneku erinormina.

3. MEETMED

(36)	Arvestades eeltoodud järeldusi dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise kohta algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, tuleks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid laiendada samast riigist pärit vähesel määral muudetud spiraalköiteseadistele.

(37)	Sellega seoses muudetakse määruse (EÜ) nr 2074/2004 artiklis 1 sätestatud vaatlusaluse toote määratlust, et laiendada meetmeid teatavatele vähesel määral muudetud spiraalköiteseadistele.

(38)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, milles on sätestatud, et laiendatud meetmeid kohaldatakse registreeritud impordi suhtes registreerimise kuupäevast alates, tuleb dumpinguvastane tollimaks sisse nõuda kõigi nende spiraalköiteseadiste impordilt, mis koosnevad kahest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate, ning mida saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil, välja arvatud spiraalköiteseadised, mis on juba määratletud määruse (EÜ) nr 2074/2004 artiklis 1 ja mis kuuluvad CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi koodide ex ex8305100032 ja ex ex8305100039) alla ning mis registreeriti ühendusse sisenemisel algatamismääruse kohaselt.

4. TAI SUHTES ALGATATUD UURIMISE LÕPETAMINE

(39)	Arvestades Tai kohta tehtud järeldusi, tuleks lõpetada uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega dumpinguvastastest meetmetest teatavate Taist lähetatud spiraalköiteseadiste impordi kaudu.

5. TEAVITAMINE

(40)	Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool nimetatud järeldusi muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2074/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodi ex 8305 10 00 alla kuuluvate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Käesolevat määrust kohaldatakse spiraalköiteseadiste suhtes, mis koosnevad kahest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil.”

2.	Artikli 1 lõike 2 punktis a lisatakse sulgudes olevatele TARICi koodidele TARICi kood „8305100035”.

3.	Artikli 1 lõike 2 punktis b lisatakse sulgudes olevatele TARICi koodidele TARICi kood „8305100034”.

Artikkel 2

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1434/2007 artiklile 2 ning määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 nõutakse tollimaks sisse nende spiraalköiteseadiste registreeritud impordilt, mis koosnevad kahest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate ning mida saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil, välja arvatud need Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadised, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 2074/2004 artiklis 1 ning mis kuuluvad CN-koodi ex 8305 10 00 (kuni 20. augustini 2008 kehtivate TARICi koodide ex ex8305100032 ja ex ex8305100039) alla.

Artikkel 3

Lõpetatakse uurimine, mis algatati määrusega (EÜ) nr 1434/2007 seoses võimaliku kõrvalehoidmisega dumpinguvastastest meetmetest, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 2074/2004 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit, kuid Taist lähetatud spiraalköiteseadiste impordi suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte, kehtestades registreerimisnõude kõnealuse impordi suhtes.

Artikkel 4

Toll peab lõpetama määruse (EÜ) nr 1434/2007 artikli 2 alusel kehtestatud impordi registreerimise.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) EÜT L 22, 24.1.1997, lk 1.

(3) EÜT L 250, 5.10.2000, lk 1.

(4) ELT L 359, 4.12.2004, lk 11.

(5) ELT L 232, 1.7.2004, lk 1.

(6) ELT L 379, 24.12.2004, lk 68.

(7) ELT L 7, 12.1.2006, lk 1.

(8) ELT L 320, 6.12.2007, lk 23.

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 819/2008,

18. august 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. augustil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. august 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	27,9
	XS	26,9
	ZZ	27,4
0707 00 05	MK	27,4
	TR	77,6
	ZZ	52,5
0709 90 70	TR	89,8
0709 90 70	ZZ	89,8
0805 50 10	AR	80,1
	UY	62,9
	ZA	98,1
	ZZ	80,4
0806 10 10	EG	100,0
	IL	87,5
	TR	123,4
	ZZ	103,6
0808 10 80	AR	83,7
	BR	86,9
	CL	98,4
	CN	81,2
	NZ	101,2
	US	95,1
	ZA	81,1
	ZZ	89,7
0808 20 50	AR	126,0
	CL	83,0
	TR	147,6
	ZA	102,2
	ZZ	114,7
0809 30	MK	34,9
	TR	154,5
	ZZ	94,7
0809 40 05	IL	138,3
	TR	106,0
	XS	70,3
	ZZ	104,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 820/2008,

8. august 2008,

millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõikele 2 peab komisjon vajaduse korral vastu võtma meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks kogu ühenduses. Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (2) oli esimene õigusakt, milles sätestati kõnealused meetmed.

(2)	Määrust (EÜ) nr 622/2003 on alates selle vastuvõtmisest muudetud 14 korda. Selguse ja otstarbekuse huvides on asjakohane koondada kõik muudatused uude määrusesse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et komisjoni poolt kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmed on salajased ega kuulu avaldamisele, kui need on seotud seadmete tööparameetrite ja tunnustamiseks vajalike kontrollkatsetega, tundlikku teavet hõlmava üksikasjaliku korraga või julgestusmeetmete kohaldamisest vabastamise üksikasjalike kriteeriumidega. Lisaks sellele on määruse (EÜ) nr 622/2003 artiklis 3 sätestatud, et lisas sätestatud rakendusmeetmed on salajased ega kuulu avaldamisele ning need tehakse kättesaadavaks ainult isikutele, kellele liikmesriik või komisjon on andnud vastava loa. Määruse (EÜ) nr 622/2003 hilisemates muudatustes on sätestatud, et nimetatud sätet kohaldatakse ka kõnealuste muudatuste suhtes.

(4)

Et parandada määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõike 2 alusel nüüdseks vastu võetud rakendusmeetmete läbipaistvust, on komisjon määruse (EÜ) nr 622/2003 (hiljem muudetud kujul) lisas esitatud meetmed läbi vaadanud, lähtudes määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 8 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest. Läbivaatamine näitas, et paljusid nendest meetmetest ei ole vaja hoida salajas, ja seepärast tuleks need avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(5)

Sellele vaatamata on oluline hoida salajas teatavad meetmed, mille avalikustamine hõlbustaks nendest kõrvalehoidmist ja õigusvastaste tegude toimepanekut. Sellised meetmed hõlmavad eelkõige teatavaid üksikasjalikke menetlusi ja nendest tehtavaid erandeid seoses julgestuspiirangualadele sisenevate sõidukite läbivaatusega, õhusõiduki ja reisijate läbiotsimisega, ohtu kujutavate reisijate kohtlemisega, reisijast eraldi liikuva registreeritud pagasi ja registreeritud pagasi läbivaatusega lõhkeaine avastamise süsteemide abil ning kauba ja posti kontrollimisega, samuti läbivaatusseadmete tehnilisi näitajaid. Need meetmed tuleks vastu võtta eraldi, kasutades selleks kõikidele liikmesriikidele adresseeritud otsust.

(6)	Tuleks lubada lennujaamade eristamist kohaliku riskianalüüsi põhjal. Seetõttu tuleks komisjoni teavitada lennujaamadest, millega seonduvaid riske peetakse väiksemaks.

(7)	Samuti tuleks lubada erinevate rakendusmeetmete võtmist vastavalt lennundustegevuse liigile. Kui ühtse julgestustaseme tagamiseks kohaldatakse asendusmeetmeid, tuleks komisjoni sellest teavitada.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega nähakse ette meetmed riiklikesse tsiviillennunduse julgestusprogrammidesse inkorporeeritavate lennundusjulgestust käsitlevate ühiste põhistandardite rakendamiseks ja tehniliseks kohandamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	„riiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm” – määrused, tavad ja menetlused, mille liikmesriigid on oma territooriumil tsiviillennundusjulgestuse tagamiseks määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 5 kohaselt vastu võtnud;

—	„pädev asutus” – riiklik asutus, kelle liikmesriik on määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 5 lõike 2 kohaselt määranud vastutama oma riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest.

Artikkel 3

Artiklis 1 osutatud meetmed on sätestatud lisas.

Artikkel 4

Uued tehnilised meetodid ja menetlused

1. Liikmesriik võib lubada julgestuskontrolliks kasutada tehnilist meetodit või menetlust, mis erineb lisas ettenähtutest, tingimusel et:

a)	seda kasutatakse kõnealuse julgestuskontrolli uue teostusviisi hindamiseks ja

b)	see ei mõjuta negatiivselt üldist julgestuse taset.

2. Vähemalt neli kuud enne uue meetodi või menetluse kavandatud kasutuselevõtmist teavitab asjaomane liikmesriik kirjalikult komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavast uuest meetodist või menetlusest, mida ta kavatseb lubada, lisades hinnangu selle kohta, kuidas tagatakse, et uue meetodi või menetluse kasutamine vastab lõike 1 punkti b nõuetele. Teade peab sisaldama ka üksikasjalikku teavet meetodi või menetluse kasutamise asukoha ja kavandatud hindamisperioodi pikkuse kohta.

3. Kui komisjon annab liikmesriigile positiivse vastuse või kui kolme kuu jooksul alates kirjaliku taotluse kättesaamisest ei ole vastust saabunud, võib liikmesriik lubada uue meetodi või menetluse kasutusele võtta.

Kui komisjon ei ole veendunud, et kavandatud uus meetod või menetlus annab piisava tagatise ühenduses lennundusjulgestuse üldise taseme hoidmiseks, teatab komisjon sellest liikmesriigile kolme kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teate kättesaamisest ning selgitab oma probleeme. Sel juhul ei alusta asjaomane liikmesriik meetodi või menetluse kasutamist enne, kui komisjon on sellega rahul.

4. Iga tehnilise meetodi või menetluse maksimaalne hindamisperiood on 18 kuud. Komisjon võib kõnealust hindamisperioodi pikendada kuni kaheteistkümne kuu võrra tingimusel, et liikmesriik esitab pikendusele piisava põhjenduse.

5. Hindamisperioodi jooksul mitte harvem kui kuue kuu tagant esitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus komisjonile hindamist käsitleva arenguaruande. Komisjon teavitab teisi liikmesriike arenguaruande sisust.

6. Hindamisperiood ei tohi olla pikem kui 30 kuud.

Artikkel 5

Teatamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kirjalikult kõikidest lennujaamadest, mille suhtes nad on kasutanud määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõike 3 punkti a või punkti c kohaselt lubatud võimalust.

Artikkel 6

Asendusmeetmed

Liikmesriigid teatavad komisjonile kirjalikult asendusmeetmetest, mida kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktiga 4.2.

Artikkel 7

Komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. august 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 849/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 1).

(2) ELT L 89, 5.4.2003, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 358/2008 (ELT L 111, 23.4.2008, lk 5).

LISA (1)

1. MÕISTED

Lisaks määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisas sätestatud mõistetele kohaldatakse ka järgmisi mõisteid:

1.1.	„A.C.A.M.S” – juurdepääsu kontrolli ja häire jälgimise süsteem, mis kontrollib elektrooniliselt juurdepääsu ustele, väravatele või muudele sisenemispunktidele, mis viivad otse või ringiga julgestuspiirangualadele, ning mis annab vastavale ametiasutusele märku loata sisenemisest;

1.2.	„lennujaama kasutaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab reisijateveo, posti- ja/või kaubaveo eest õhu kaudu kõnealusest lennujaamast või kõnealusesse lennujaama, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (2) artiklis 2;

1.3.	„maapealne käitlus” – teenused, mida lennujaamades osutatakse lennujaama kasutajatele, nagu on kirjeldatud direktiivi 96/67/EÜ lisas;

1.4.	„lennuettevõtja” – kehtiva lennutegevusloaga lennutranspordiettevõtja, kes teostab lennutegevust;

1.5.	„teenindusluuk” – õhusõidukist väljaspool asuv juurdepääsupunkt, mille kaudu teenindatakse õhusõidukit seoses vee, tualettruumide, maapinnal asuvate elektriliste väljundavade ja muude teenindusruumidega, millel on allalastav luuk;

1.6.	„kasutuses mitteolev õhusõiduk” – õhusõiduk, mis on pargitud rohkem kui 12 tunniks või mida ei jälgita piisavalt volitusteta juurdepääsu avastamiseks.

2. LENNUJAAMA JULGESTUS

2.1. Lennujaamade planeerimisnõuded

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

2.2. Juurdepääsu kontroll

2.2.1. Julgestuspiirangualad ja muud kinnise ala osad

Pädev asutus tagab, et juurdepääsu julgestuspiirangualadele kontrollitakse.

Kui julgestamata kinnised alad asuvad julgestuspiirangualade kõrval ja võimaldavad sinna juurdepääsu, määratakse kindlaks piirid ning kontrollid, millest piisab loata juurdepääsu tuvastamiseks ja asjakohaste meetmete võtmiseks.

Pädev asutus, kes vastutab juurdepääsu lubamise eest julgestuspiirangualadele, tagab selle, et kogu personal, kellel on juurdepääs kõnealustele aladele, järgib rangeid juurdepääsukontrolli meetmeid. Kõnealused meetmed koosnevad järgmisest:

a)	personal, kellel on julgestuspiirangualale juurdepääsu võimaldav lennujaama läbipääsuluba, tunneb lennujaama ja selliseid tunnustatud läbipääsulubasid, mida lennujaam ei ole välja andnud, ning seda, kas need võimaldavad juurdepääsu julgestuspiirangualadele;

b)	personal peab kinni sellised julgestuspiirangualadel olevad isikud, kes ei esita kehtivat läbipääsuluba, või teatab nendest pädevale asutusele;

c)	personal peab kinni kõik julgestuspiirangualadel tuvastatud loata sõidukid või teatab nendest pädevale asutusele.

Pädev asutus tagab riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi raames, et julgestuspiirangualadele juurdepääsu võimaldavaid lennujaama läbipääsulubasid kontrollitakse järgmiselt:

a)	lennujaama läbipääsulubadega on personalil juurdepääs üksnes aladele, mis on määratletud nende tegevusvajadustega;

b)	töösuhte lõpetamisel või muutmisel saadetakse töötajale kuulunud lennujaama läbipääsuluba lennujaama valdajale tagasi ning hävitatakse;

c)	lennujaama läbipääsuloa kaotamise või varguse korral peab loa valdaja sellest kohe teavitama oma tööandjat ja asjaomase loa välja andnud ametiasutust. Pärast sellekohase teate saamist muudetakse lennujaama läbipääsuluba viivitamata kehtetuks.

4.	Pädev asutus tagab, et juurdepääsuuksed, mida kasutatakse ainult lennukist väljumise eesmärgil ja mis võimaldavad juurdepääsu perroonidele või julgestuspiirangualadele, on avatud üksnes lennukist väljumise ajal.

5.	Julgestuspiiranguala läbivaatuspunkte kaitsevad turvatöötajad või piisavad valveseadmed, et hoida ära julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunkti sisenemisel ja sealt väljumisel ning laiendada kaitset läbivaatusprotsessis osalevatele töötajatele.

Reisijatega ning registreeritud pagasi käitlemiseks kasutatavatel julgestuspiirangualadel ja muudes kinnise ala osades ladustatavaid materjale kaitstakse või jälgitakse pidevalt volitamata juurdepääsu vältimise eesmärgil. Kasutuselt kõrvaldatud materjalid hävitatakse selle tagamiseks, et neid ei kasutaks volitamata isikud.

Lennujaamade väljumise kontrollisüsteeme ja lennule registreerimise süsteeme kontrollitakse volitamata juurdepääsu vältimise eesmärgil.

Lennule registreerimise iseteenindust ning reisijate käsutuses olevaid samaks otstarbeks ette nähtud Interneti-põhiseid võimalusi käsitatakse kõnealustele materjalidele või süsteemidele volitatud juurdepääsuna.

2.2.2. Terminalipiirkond

Punktis 2.2.1.6 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka üldsusele avatud lennuväljaalade suhtes.

2.2.3. Muud üldsusele avatud alad

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

2.3. Personali, kaasas olevate esemete ja sõidukite läbivaatus

2.3.1. Personali ja kaasas olevate esemete läbivaatus

Julgestustöötajad võivad mitte lubada julgestuspiirangualale neid töötajaid, kelle valduses on neis kahtlust tekitavaid esemeid.

2.3.2. Sõidukite läbivaatus

1.	Sõidukeid kontrollitakse eesmärgiga avastada keelatud esemeid ja volitusteta isikuid.

2.	Kontrolli läbiviimise ajal ei viibi juht ega muud sõitjad sõidukis.

2.3.3. Turvaeeskirjad vedelike ja avamist tuvastada võimaldavate kottide varude jaoks

Üldsätted

1.	„Vedelike varudeks” loetakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal või julgestuspiirangualal asuvates müügikohtades müüdavaid vedelikke nende esmasest vastuvõtmisest lennualal kuni nende toimetamiseni kõnealustesse müügikohtadesse.

2.	„Avamist tuvastada võimaldavate kottide varudeks” loetakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal asuvates müügikohtades kasutatavaid avamist tuvastada võimaldavaid kotte nende esmasest vastuvõtmisest lennualal kuni nende lõppkasutuseni.

Varude kontroll

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

Tuntud tarnija

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

Avamist tuvastada võimaldavad kotid

3.	Avamist tuvastada võimaldavad kotid toimetatakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal asuvatesse müügikohtadesse avamist tuvastada võimaldavas pakendis.

4.	Avamist tuvastada võimaldavate kottide varusid tuleb pärast nende vastuvõtmist kõnealustes müügikohtades kuni nende lõppkasutuseni kaitsta loata juurdepääsu eest.

2.4. Füüsiline julgestus ja patrullid

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

3. ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

3.1. Õhusõiduki läbiotsimine ja kontroll

Lennuettevõtja tagab, et õhusõiduki julgestusotstarbelist läbiotsimist ja õhusõiduki julgestuskontrolli teostavad töötajad on kursis kontrollitava õhusõiduki tüübiga ning on saanud sellise tegevuse läbiviimiseks asjakohase väljaõppe.

3.1.1. Õhusõiduki julgestuskontroll

Õhusõiduki julgestuskontrolli lõpetamisel säilitab lennuettevõtja kirjalikku märget 24 tunni või lennu kestuse jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

3.1.2. Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine

1.	Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise lõpetamisel säilitab lennuettevõtja kirjalikku märget 24 tunni või lennu kestuse jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

2.	Õhusõiduki läbiotsimine viiakse läbi tühjas õhusõiduki salongis.

3.2. Õhusõiduki kaitse

Lennuettevõtja vastutab oma õhusõiduki kaitse eest.

4. REISIJAD JA KÄSIPAGAS

4.1. Reisijate läbivaatus

4.1.1. Keelatud esemed

1. Reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualale või õhusõidukisse järgmisi esemeid.

a) Püssid, tulirelvad ja sõjariistad

Iga ese, mis saab või mis paistab selline, nagu ta saaks väljutada lendkeha, või millega saab tekitada vigastusi, sealhulgas:

—	kõik tulirelvad (püstolid, revolvrid, vintpüssid, haavlipüssid jne);

—	tulirelvade mulaažid ja jäljendatud tulirelvad;

—	tulirelvade koostisosad (v.a teleskoopseadmed ja -sihikud);

—	õhupüstolid, vintpüssid ja õhupüssid;

—	raketipüstolid;

—	stardipüstolid;

—	igat liiki mängurelvad;

—	vedrupüssid ja -püstolid;

—	naela- ja needipüstolid;

—	vibud ja ammud;

—

kadad;

—	harpuun- ja allveepüssid;

—	vahendid loomade humaanseks tapmiseks;

—	uimastus- või elektrišokivahendid (nt kariloomade elektrišokiseadmed, elektrišoki noolepüstolid);

—	relvakujulised tulemasinad.

b) Teravaotsalised relvad ja teravad esemed

Teravaotsalised või teraga varustatud esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, sealhulgas:

—

kirved;

—	nooled ja viskenooled;

—	alpinisti jäänaelad;

—	harpuunid ja odad;

—	jääkirved, jääkirkad ja jäänoad;

—

jääuisud;

—	igasuguse pikkusega lukustavad noad või vedrunoad;

—	noad, sh tavandinoad, pikema teraga kui 6 cm, valmistatud metallist või muust materjalist, mis on piisavalt tugev, et seda relvana kasutada;

—	lihunikukirved ja -noad;

—	matšeeted;

—	lahtised habemenoad ja nende terad (v.a terapardlid, mille žiletiterad on kestaga ümbritsetud);

—	saablid, mõõgad ja keppmõõgad;

—	skalpellid;

—	käärid pikema teraga kui 6 cm;

—	suusa- ja kõnni-/matkakepid;

—	visketähed;

—	tööriistad, mida on võimalik kasutada torke- või terarelvana (nt puurid/drellid ja puuri osad, kartonginoad/vaibanoad, noad, saed, kruvikeerajad, raudkangid, haamrid, tangid, mutrivõtmed, leeklambid).

c) Nürid esemed

Kõik nürid esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, sealhulgas:

—	pesapalli ja pehmepalli (softball) kurikad;

—	jäigad või painduvad kurikad ja nuiad (nt kumminuiad ja elektrišokinuiad);

—	kriketikurikad;

—	golfikepid;

—	hokikepid;

—	kahvpallikepid;

—	süsta ja kanuu mõlad või aerud;

—

rulad;

—	piljardikiid;

—	õngeridvad;

—	võitlusspordivarustus (nt nukid, nuiad, kurikad, kettnuiad, riisikoodid, kasteedid).

d) Lõhkeained ja tuleohtlikud ained

Kõik lõhkeained ja kergsüttivad ained, mis võivad ohustada reisijate ja meeskonnaliikmete tervist või õhusõiduki turvalisust/ohutust või vara, sealhulgas:

—	laskemoon;

—

sütikud;

—	detonaatorid ja süütenöörid;

—	lõhkeained ja lõhkeseadeldised;

—	lõhkeainete või lõhkeseadeldiste imitatsioonid;

—	miinid ja muu sõjaväe lahingumoon;

—	igat liiki granaadid;

—	gaas ja gaasiballoonid (nt butaan, propaan, atsetüleen, hapnik) suures koguses;

—	ilutulestiku pürotehnika, valgusraketid ja muu pürotehnika (sh paugutajad ja tongid);

—	kergsüttivad tuletikud;

—	suitsupadrunid või suitsupommid;

—	kergsüttivad vedelkütused (nt bensiin/mootoribensiin, diisel, tulemasina süütevedelik, alkohol, etanool);

—	aerosoolvärvipihustid;

—	tärpentin ja värvilahusti;

—	alkohoolsed joogid kangusega üle 70 % mahust (140 % standardalkoholi kangusest).

e) Kemikaalid ja toksilised ained

Kõik keemilised või toksilised ained, mis võivad ohustada reisijate ja meeskonnaliikmete tervist või õhusõiduki turvalisust/ohutust või vara, sealhulgas:

—	happed ja leelised (nt söövitava sisuga „märjad” patareid ja akud;

—	söövitavad või pleegitavad ained (nt elavhõbe, kloor);

—	tegutsemisvõimetuks muutvad pihustid/pihustusained (nt ärritav gaas, pipra- ja pisargaas);

—	radioaktiivsed materjalid (nt meditsiinilised või kaubanduslikud isotoobid);

—

mürgid;

—	nakkus- või bioloogiliselt ohtlikud ained (nt nakatatud veri, bakterid ja viirused);

—	iseeneslikult süttida võivad ained;

—	tulekustutid.

f) Vedelikud

Vedelikud, välja arvatud juhul, kui need on kuni 100-milliliitristes või samaväärse mahutavusega üksikmahutites ja läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis. Mahuti peab plastkotti korralikult mahtuma ja kott peab olema täielikult suletud. Vedelikud hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid/kuivi segusid ja survestatud mahutite sisu – nt hambapastat, juuksegeeli, jooke, suppe, siirupeid, parfüüme, habemeajamisvahtu, aerosoole ja muid samalaadse konsistentsiga esemeid.

Erandeid võib teha, kui vedelik:

1)	on ette nähtud kasutamiseks reisi jooksul ja vajalik kas meditsiinilisel näidustusel või eridieedi jaoks, kaasa arvatud imikutoit. Nõudmise korral tõendab reisija erandi alla kuuluva vedeliku ehtsust; või

on saadud pardakaartide kontrollpunkti taga lennujaama kinnisel alal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või

3)	on saadud lennujaama julgestuspiirangualal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid; või

4)	on saadud muust ühenduse lennujaamast, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või

5)	on saadud ühenduse lennuettevõtja õhusõiduki pardalt, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või

on saadud mõne 1. liites loetletud kolmanda riigi lennujaama pardakaartide kontrollpunkti taga kinnisel alal või julgestuspiirangualal asuvast müügikohast. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 9 lõikes 2 osutatud korras otsustada lisada 1. liitesse kolmanda riigi lennujaama, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:

—	kolmas riik teeb head koostööd ühenduse ja selle liikmesriikidega ning

—

komisjon on pärast kontrollimist kindlaks teinud, et:

a)	kolmas riik rakendab rahuldavaid lennundusjulgestuse standardeid ja

b)	lennujaamas rakendatakse julgestusmeetmeid, mis on samaväärsed käesoleva lisa punktis 2.3.3 ja komisjoni 8. augusti 2008. aasta otsuse (3) punktis 2.3.6 sätestatud meetmetega, ja

lennujaamas rakendatakse rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni soovitatud julgestuskontrollisuuniseid vedelike, geelide ja aerosoolide kontrollimiseks, mis on sätestatud 1. detsembri 2006. aasta riikidele adresseeritud kirjas (viide: AS 8/11-06/100 konfidentsiaalne) ning 30. märtsi 2007. aasta riikidele adresseeritud kirjas (viide: AS 8/11-07/26 konfidentsiaalne), või avamist tuvastada võimaldavate kottide puhul samaväärseid spetsifikatsioone ja

d)	avamist tuvastada võimaldaval kotil, milles vedelik asub, on piisavad tõendid ostmise kohta kolmanda riigi lennujaama lennualalt eelneva kolmekümne kuue tunni jooksul.

2. Reisija võidakse vabastada punktis 4.1.1.1 sätestatud nõuete täitmisest tingimusel, et:

a)	pädevat asutust on eelnevalt teavitatud ja see asutus on andnud loa eseme(te) kaasavõtmiseks ja

b)	õhusõiduki kaptenit on teavitatud reisijast ja temaga kaasas olevatest keelatud esemetest.

Vajaduse korral paigutatakse keelatud esemed turvalisse kohta.

3. Punktis 4.1.1.1 osutatud keelatud esemete loetelu ja teave ettenähtud erandite kohta tuleb avalikustada.

4. Pädev asutus võib lisaks punktiga 4.1.1.1 hõlmatud esemetele keelata ka muid esemeid. Pädev asutus teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada reisijaid sellistest esemetest, enne kui nad on lõpetanud registreeritud pagasi registreerimise.

5. Kui punktis 5.2.3.1 ei ole sätestatud teisiti, võivad registreeritud pagasi hulgas olla punkti 4.1.1.1 või 4.1.1.4 alusel keelatud esemed, tingimusel et reisijatel puudub sellisele pagasile järelevalveta juurdepääs alates pagasi registreerimisest kuni selle tagasisaamiseni saabumisel.

6. Julgestustöötajad võivad keelduda lubamast julgestuspiirangualale või õhusõiduki salongi reisijaid, kellel on kaasas punktis 4.1.1.3 nimetamata esemed, mis tekitavad kahtlusi.

4.1.2. Metallidetektorvärava kalibreerimine

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

4.1.3. Liikumispuudega reisijate läbivaatus

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

4.1.4. Julgestussätted potentsiaalset ohtu kujutavate reisijate puhul

Lennutranspordi valdkonnas kehtestatakse järgmiste potentsiaalset ohtu kujutavate reisijarühmade jaoks erilised julgestusmeetmed:

deporteeritavad:

—	isikud, kelle olid liikmesriiki lubanud asjaomase liikmesriigi vastavad ametiasutused või kes olid liikmesriiki sisenenud ebaseaduslikult, kuid kes ametivõimude otsusel peavad hiljem kõnealusest liikmesriigist lahkuma;

vastuvõetamatud isikud:

—	isikud, kellel pädevad ametiasutused keelavad liikmesriiki siseneda ning kes transporditakse tagasi lähteriiki või mis tahes teise riiki, mis võtab asjaomased isikud vastu;

seaduslikult kinnipeetud isikud:

—	kas arreteeritud või kohtu poolt süüdi mõistetud isikud, keda on vaja transportida.

2.	Pädevad asutused teavitavad asjaomast lennuettevõtjat piisavalt aegsasti kirjalikult kavatsusest transportida potentsiaalset ohtu kujutavaid reisijaid.

Kirjalik teatis lennuettevõtjale ja kaptenile sisaldab järgmisi üksikasju:

—	isikuandmed;

—	transportimise põhjus;

—	saatja(te) nimi ja ametinimetus, kui neid kasutatakse;

—	pädevate asutuste koostatud riskianalüüs (sealhulgas saatmise või mittesaatmise põhjused);

—	vajaduse korral esialgne istekohtade plaan ja

—	olemasoleva(te) dokumendi/dokumentide laad.

Korda rikkuvate reisijate jaoks kehtestatakse erilised julgestusmeetmed. Korda rikkuvad reisijad on isikud, kes panevad ajavahemikul alates õhusõiduki ukse sulgemisest enne õhkutõusmist kuni ajani, mil see pärast maandumist uuesti avatakse, tsiviilõhusõiduki pardal toime järgmise teo:

—	rünnak, hirmutamine, ähvardus või tahtlik hoolimatus, mis ohustab head korda või vara ning isikute ohutust;

—	rünnak, hirmutamine, ähvardus või häirimine, mis on suunatud oma kohustusi täitva meeskonnaliikme vastu või mis vähendab tema võimet oma kohustusi täita;

—	tahtlik hoolimatus või õhusõiduki, selle varustuse või kaasnevate struktuuride ja seadmete kahjustamine, mis seab ohtu hea korra ja õhusõiduki või selles viibijate ohutuse;

—	teadlik valeteabe esitamine, millega seatakse ohtu lennus oleva õhusõiduki ohutus;

—	allumatus seaduslikele korraldustele või juhistele ohutu, distsiplineeritud või tõhusa tegevuse kohta.

5.	Seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja(d).

4.2. Reisijate eraldamine

Juhul kui julgestuspiiranguala läbivaatuspunktide ja õhusõiduki pardale mineku punkti vahel asuvas lennuterminalirajatise osas on viibinud saabuvad reisijad, keda ei ole läbi vaadatud määruses (EÜ) nr 2320/2002 sisalduvate üksikasjade kohaselt, otsitakse kõnealune ala enne läbivaadatud reisijate pardaleminekut läbi, et sinna ei oleks jäetud keelatud esemeid.

4.3. Käsipagasi läbivaatus

1.	Kõik vedelikud esitatakse läbivaatuspunktis kontrollimiseks.

2.	Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed võetakse käsipagasist enne läbivaatust välja ja vaadatakse eraldi läbi.

3.	Reisijate mantlid ja pintsakud vaadatakse läbi käsipagasi eraldi ühikuna.

4.3.1. Käsipagasi läbivaatus kõrglahutusega läbivalgustusseadmete abil, millele on paigaldatud TIP, mida ka kasutatakse

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

4.4. Diplomaatide läbivaatus

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

5. REGISTREERITUD PAGAS

5.1. Registreeritud pagasi vastavuse kontroll

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

5.2. Registreeritud pagasi läbivaatus

5.2.1. Reisijaga koos liikuv registreeritud pagas

1.	Lennuettevõtja tagab, et iga reisija reisib samal lennul kui tema registreeritud pagas. Kui see nii ei ole, käsitatakse kõnealust registreeritud pagasit reisijast eraldi liikuva pagasina.

2.	Pädev asutus sätestab oma riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis üksikasjalikud menetlused selle kohta, kuidas teostatakse läbivaatust, kui läbivaatusseadmed ei tööta nõuetekohaselt.

5.2.2. Reisijast eraldi liikuv registreeritud pagas

Lennuettevõtjale, kes võtab teiselt lennuettevõtjalt vastu reisijast eraldi liikuva registreeritud pagasi, antakse kirjalik protokoll selle kohta, et määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisas sätestatud julgestuskontrollimeetmed võeti kõnealuse registreeritud pagasi suhtes enne selle transpordiks vastuvõtmist.

5.2.3. Registreeritud pagasis keelatud esemed

Registreeritud pagasi hulgas ei tohi olla järgmisi esemeid:

—	lõhkeained, sh detonaatorid, sütikud, granaadid, miinid ja lõhkekehad;

—	gaasid, sh propaan ja butaan;

—	kergsüttivad vedelikud, sh mootoribensiin ja metanool;

—	kergsüttivad tahked ained ja isereageerivad ained, sh magneesium, süüteained, pürotehnika ja valgusraketid;

—	oksüdeerijad ja orgaanilised peroksiidid, sh pleegitavad ained ja autode keretööde komplektid;

—	toksilised või nakkusohtlikud ained, sh rotimürk ja nakatatud veri;

—	radioaktiivsed materjalid, sh meditsiinilised või kaubanduslikud isotoobid;

—	söövitavad ained, sh elavhõbe ja sõidukite akud;

—	sõidukite kütusesüsteemi osad, milles on olnud kütus.

2.	Punktis 5.2.3.1 osutatud keelatud esemete loetelu avalikustatakse lennuettevõtjate esindustes ja muul asjakohasel viisil.

3.	Pädev asutus võib keelata ka muid esemeid peale punktiga 5.2.3.1 hõlmatute. Pädev asutus teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada reisijaid sellistest esemetest.

4.	Julgestustöötajad võivad keelduda transportimast registreeritud pagasit, mis sisaldab punktis 5.2.3.1 nimetamata eset, mis tekitab neis kahtlust.

5.2.4. Registreeritud pagasi läbivaatus lõhkeaine avastamise süsteemide (EDS) abil

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

5.2.5. Reisijaga koos liikuva registreeritud pagasi läbivaatus tavapäraste läbivalgustusseadmete abil, millele on paigaldatud TIP, mida ka kasutatakse

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

5.3. Registreeritud pagasi kaitse

Juurdepääs pagasi töötlemise alale või hoiualale on ainult nendel personali liikmetel, kellel on asjaomasele alale sisenemiseks tööülesannetest lähtuv vajadus. Asjaomase personali hulka kuuluvad registreeritud pagasi peale- ja mahalaadimise ning kaitsmisega seotud isikud ning isikud, kellel on pagasi töötlemise alale või hoiualale sisenemiseks pädeva asutuse luba.

Reisijatele võidakse võimaldada juurdepääs neile kuuluvale läbivaadatud registreeritud pagasile tingimusel, et neid jälgitakse kogu kõnealuse aja vältel selle tagamiseks, et keelatud esemeid ei:

a)	pandaks registreeritud pagasi hulka või

b)	võetaks registreeritud pagasi hulgast ära ega viidaks õhusõiduki salongi või julgestuspiirangualale.

6. KAUP, KULLER- JA EKSPRESS-SAADETISED

6.1. Kohaldamine

Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet:

„esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” – kaubasaatja, kelle saadetiste puhul on selgelt tuvastatav, et need on ette nähtud veoks kaubalennukiga, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktis 6.5.

6.2. Kokkuleppelise esindaja kvalifikatsioon

Määramine, tunnustamine või loetlemine pädeva asutuse poolt

6.2.1.

Teatava üksuse kokkuleppeliseks esindajaks määramise või sellena tunnustamise või loetlemise korral pädeva asutuse poolt tagavad liikmesriigid, et rakendatakse järgmist menetlust:

kõnealune üksus taotleb asukohaliikmesriigi pädevalt asutuselt kokkuleppelise esindaja staatust.

Taotleja esitab pädevale asutusele julgestusprogrammi. Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida esindaja peab järgima, et täita nii käesoleva määruse kui ka asukohaliikmesriigi riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi nõudeid. Samuti kirjeldatakse programmis, kuidas esindaja ise kontrollib kõnealuste meetodite ja menetluste täitmist.

Taotleja esitab ka kirjaliku deklaratsiooni, mis käsitleb tema kohustust säilitada oma programmis sätestatud julgestusstandardid ning teavitada pädevat asutust viivitamatult sellesse tehtavatest muudatustest. Sellele kirjutab alla kas seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik;

pädev asutus vaatab julgestusprogrammi läbi, et tagada selles sätestatud julgestusmeetmete vastavus nõutavale standardile. Pädev asutus kontrollib taotlejale kuuluvaid programmiga hõlmatud valdusi kohapeal, et hinnata, kas taotlejal on võimalik täita nii käesoleva määruse kui ka asukohaliikmesriigi riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi nõudeid;

c)	kui pädev asutus on rahul punktide a ja b alusel esitatud teabega, võib ta kõnealuse esindaja määrata kokkuleppeliseks esindajaks või teda sellena tunnustada või loetelusse kanda.

Käesolevat menetlust kohaldatakse hiljemalt alates 1. märtsist 2008.

6.2.2.

Pädeva asutuse kontrolli kokkuleppelise esindaja valdustes võib punkti 6.2.1.b kohaldamise eesmärgil käsitada kohapealse kontrollina.

6.2.3.

Kui pädev asutus ei ole enam rahul sellega, kuidas kokkuleppeline esindaja on võimeline täitma nii käesoleva määruse kui ka asukohaliikmesriigi riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi nõudeid, tühistab ta tema kokkuleppelise esindaja staatuse.

6.3. Julgestuskontrolli meetmed

6.3.1.

Kui kaup vaadatakse läbi vastavalt määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktile 6.3.1.b, peavad esindajad või lennuettevõtjad:

a)	kasutama vahendit või meetodit, mille abil on kõige tõenäolisem avastada keelatud esemeid, võttes arvesse saadetise olemust; ja

b)	tagama kõnealuse kasutatava vahendi ja meetodi vastavuse standardile, mis on piisav selle tagamiseks, et kaup ei sisalda peidetud keelatud esemeid.

6.3.2.

Pädev asutus teavitab komisjoni kõikidest muudest määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punkti 6.3.1.b alapunktis iv osutatud vahenditest, mida ta lubab kasutada kauba läbivaatusel.

6.4. Tuntud saatja kriteeriumid

6.4.1.

Määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktis 6.4.1.b osutatud tuntud saatja deklaratsioon esitatakse kirjalikult üks kord aastas ning selleks kasutatakse standarditud riiklikku vormi.

Kõnealune deklaratsioon sisaldab tunnistust selle kohta, et saadetised ei sisalda keelatud esemeid, mis on loetletud liite punktides iv ja v, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punkti 6.4.1.c alapunktis i.

Tuntud saatja võtab deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

6.4.2.

Juhul kui saadetis sisaldab keelatud esemeid, kinnitab tuntud saatja kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale iga kord kirjalikult, et saadetis sisaldab kõnealuseid esemeid.

6.4.3.

Kui tuntud saatja ei ole enam võimeline oma kohustusi täitma, tühistab valideerimise eest vastutav pädev asutus, kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja temale antud tuntud saatja staatuse.

6.5. Vedu kaubalennukiga

6.5.1.

Selleks et kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja saaksid üksusele määrata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse, tagavad liimesriigid järgmise menetluse rakendamise:

üksus esitab kohustusi käsitleva allkirjastatud deklaratsiooni, milles märgib, et ta:

—	kinnitab valduste, töötajate ja transpordi julgestust käsitlevate riiklike juhiste kättesaamist;

—	tagab selle, et julgestust käsitlevad riiklikud juhised edastatakse tema valdustes töötavatele töötajatele;

—	hoiab kauba puutumatuna, kuni see antakse üle kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale;

—	on nõus sellega, et saadetiste suhtes kohaldatakse julgestuskontrollimeetmeid, sealhulgas läbivaatust, ja

—	on nõus sellega, et pädev asutus viib tema valdustes läbi etteteatamata kontrolle selle hindamiseks, kas esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja tegevus vastab riiklikele juhistele.

Kõnealune üksus määrab vähemalt ühe isiku, kes vastutab tema valdustes julgestuse eest ning teatab kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale asjaomase isiku nime ja kontaktandmed;

kõnealune kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja teeb üksuse kohta kindlaks järgmised andmed:

—	andmed ettevõtte kohta, sealhulgas tegevuskoha aadress (bona fide);

—	äritegevuse olemus;

—	kontaktandmed, sealhulgas julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

—	käibemaksukohustuslase number või ettevõtte registreerimisnumber ja

—	pangakonto number;

c)	kui kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja on punktide a ja b alusel esitatud teabega rahul, võib ta kõnealuse üksusele määrata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse.

6.5.2.

Kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja haldab punktis 6.5.1.b osutatud teavet sisaldavat andmebaasi. Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollide teostamise eesmärgil kättesaadav.

6.5.3.

Kui kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja ei ole enam rahul sellega, kuidas esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja täidab riiklikke juhiseid, tühistab ta esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse.

7. POST

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

8. LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

9. LENNUETTEVÕTJA TOITLUSTUSVARUD JA -VAHENDID

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

10. LENNUETTEVÕTJA KORISTUSVARUD JA -VAHENDID

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

11. ÜLDLENNUNDUS

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

12. PERSONALI TÖÖLEVÕTMINE JA VÄLJAÕPE

12.1. Riiklik lennundusjulgestusalase väljaõppe kava

Riiklik lennundusjulgestusalase väljaõppe kava sisaldab nõudeid korda rikkuvate reisijatega tegelemiseks ette nähtud väljaõppele.

12.2. Julgestustöötajad

12.2.1. Lennuettevõtja ja lennujaama julgestuse haldamine

Pädev asutus tagab, et iga ühenduse lennujaama ja lennuettevõtja julgestuse haldamine on korraldatud piisava pädevusega. Pädev asutus tagab, et on olemas organisatsioon asjakohaseks julgestuse haldamiseks. Lennuettevõtjate või lennujaamade julgestusnõuete täitmise eest vastutavatel kõrgema astme juhtidel on vajalik kvalifikatsiooni, teadmiste ja kogemuste tase, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	kogemused lennundusjulgestuse korraldamise alal või

b)	kogemused muudes julgestusega seotud valdkondades, nagu õiguskaitse, militaarvaldkond või muud valdkonnad, ja

c)	sertifitseerimine või samaväärne tunnustamine pädeva asutuse poolt ning

teadmised järgmistes valdkondades:

—	julgestussüsteemid ja juurdepääsu kontroll;

—	maapealne julgestus ja julgestus lennu ajal;

—	relvad ja keelatud esemed;

—	ülevaade terrorismist.

12.3. Muu personal

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

13. LÄBIVAATUSSEADMETE TEHNILISED NÄITAJAD

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

(1) Käesoleva lisa puhul on järgitud määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa ülesehitust ja numeratsiooni. Kui käesolevas määruses puuduvad ühiste põhistandardite rakendamist või tehnilist kohandamist käsitlevad sätted, on see selgesõnaliselt märgitud vastava pealkirja alla.

(2) EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.

(3) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

1. liide

Lennujaam(ad), kust väljuvad ühenduse lennujaamadesse suunduvad lennud:

—	Singapuri (SIN) lennujaam

—

Horvaatia:

—	Dubrovniku (DBV) lennujaam

—	Rijeka (RJK) lennujaam

—	Pula (PUY) lennujaam

—	Spliti (SPU) lennujaam

—	Zadari (ZAD) lennujaam

—	Zagrebi (ZAG) lennujaam

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 821/2008,

18. august 2008,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1362/2000 seoses ühenduse tariifikvoodi avamisega Mehhikost pärit banaanide suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1362/2000, millega rakendatakse ühenduses Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelist kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu alusel moodustatud ühisnõukogu otsusega nr 2/2000 ettenähtud tariifisätted, (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007, kirjutati 29. novembril 2006 alla ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu teine lisaprotokoll, mis jõustus 1. märtsil 2007.

(2)

Sellega seoses on ELi-Mehhiko ühisnõukogu otsusega nr 2/2008, (2) millega muudetakse ühisnõukogu otsust nr 2/2000, kohandatud ELi-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 (3) teatavaid sätteid, mis käsitlevad kaubavahetust, päritolu tõendamist ja riigihankeid. Kõnealuse otsusega nähakse ette uue aastase tariifikvoodi avamine Mehhikost pärit banaanide suhtes.

(3)

Kõnealuse tariifikvoodi rakendamiseks tuleks kohandada määrust (EÜ) nr 1362/2000. Selleks tuleb Mehhikost pärit banaanide jaoks avada uus tariifikvoot ja sulgeda 2004. aastal komisjoni määrusega (EÜ) nr 1553/2004 (4) banaanide jaoks avatud tariifikvoot, mille kohaldamine peatati 1. jaanuarist 2006 seoses sellega, et nõukogu 29. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1964/2005 (banaanide tariifimäärade kohta) (5) kehtestati üksnes tariifidel põhinev kord.

(4)

Otsuse nr 2/2008 kohaselt peaks uus tariifikvoot olema avatud iga kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Kõnealust kvooti kohaldatakse esimest korda alates kolmandast päevast pärast otsuse nr 2/2008 avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast ja see peaks jõustuma viivitamata.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1362/2000 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 5 b asendatakse järgmisega: „5 b. Lisas olevale järjekorranumbrile 09.1834 vastava tariifikvoodiga hõlmatud CN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate toodete suhtes kohaldatav tollimaks on 70 eurot tonni kohta.”;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Välja arvatud järjekorranumbritele 09.1834, 09.1854, 09.1873 ja 09.1899 vastavad tariifikvoodid, avatakse käesoleva määruse lisas osutatud tariifikvoodid igal aastal 12kuuliseks, 1. juulist 30. juunini kestvaks ajavahemikuks. Need kvoodid avatakse esimest korda 1. juulil 2000.

Tariifikvoot järjekorranumbriga 09.1834 avatakse igal kalendriaastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 2008. aastal kohaldatakse kõnealust kvooti alates 29. juuli 2008.

Tariifikvoot järjekorranumbriga 09.1873 avatakse alates 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 ning seejärel igal kalendriaastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini nii kaua kui kvoodi kohaldamist jätkatakse.”.

2)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 29. juulist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 157, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 502/2005 (ELT L 83, 1.4.2005, lk 12).

(2) ELT L 198, 26.7.2008, lk 55.

(3) EÜT L 157, 30.6.2000, lk 10.

(4) ELT L 282, 1.9.2004, lk 3.

(5) ELT L 316, 2.12.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1528/2007 (ELT L 348, 31.12.2007, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1362/2000 lisa tabelit muudetakse järgmiselt.

Järjekorranumbritega 09.1845 ja 09.1847 ridade vahele lisatakse järgmine rida:

Jrk nr

CN-kood

Kirjeldus

Aasta tariifikvoodi maht

(netokaal, kui ei ole teisiti kindlaks määratud)

Tariifikvoodi tollimaks

(vähendamise %)

„09.1834

0803 00 19

Värsked banaanid (v.a jahubanaanid)

2 000 tonni

Kohaldatakse kindlasummalist tollimaksu”

2)	Järjekorranumbriga 09.1871 tariifikvoodi rida jäetakse välja.

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 822/2008,

18. august 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 817/2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. augustist 2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 16. august 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 817/2008. (3)

(2)	Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 961/2007 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 817/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 817/2008 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 19. augustist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. august 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).

(3) ELT L 220, 15.8.2008, lk 16.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 19. augustist 2008

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00 (2)
	keskmise kvaliteediga	0,00 (2)
	madala kvaliteediga	0,00 (2)
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00 (2)
1002 00 00	RUKIS	0,00 (2)
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (3)	0,00 (2)
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	0,00 (2)

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 608/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.

(3) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

15. august 2008

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)
	Pehme nisu (1)	Mais	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)	Oder
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—	—
Noteering	224,74	135,95	—	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	296,57	286,57	266,57	129,17
Lahe lisatasu	—	11,96	—	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	12,94	—	—	—	—	—

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	38,70 EUR/t
Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	37,51 EUR/t

(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/28

KOMISJONI OTSUS,

24. juuli 2008,

millega kinnitatakse Bulgaarias kasutatav searümpade liigitamise meetod

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3740 all)

(Ainult bulgaariakeelne tekst on autentne)

(2008/676/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 3220/84 artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et searümpade liigitamise aluseks on tailihasisalduse hindamine hindamismeetoditega, mis põhinevad searümba ühe või mitme anatoomilise osa füüsilisel mõõtmisel ja on statistiliselt tõestatud. Liigitusmeetodite kinnitamisel lähtutakse hinnangu vastavusest lubatud maksimaalsele statistilisele veale. Lubatud viga on määratletud komisjoni 24. oktoobri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2967/85 (millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 3 lõikes 2.

(2)	Bulgaaria on taotlenud komisjonilt luba ühe searümpade liigitamise meetodi kasutamiseks ning on esitanud proovidissekteerimiste tulemused määruse (EMÜ) nr 2967/85 artikli 3 lõikega 3 ette nähtud protokolli teises osas.

(3)	Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on selgunud, et asjaomase liigitusmeetodi tingimused on täidetud.

(4)	Seadme ja liigitusmeetodi muutmine on lubatud üksnes komisjoni uue otsusega, mis võetakse vastu omandatud kogemusi silmas pidades. Sel põhjusel võidakse praegune luba tühistada.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Bulgaarias lubatakse searümpade liigitamiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3220/84 kasutada järgmist meetodit:

—	seade Ultra FOM 200 ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisas.

Artikkel 2

Seadme või hindamismeetodi muutmine ei ole lubatud.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 24. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3513/93 (EÜT L 320, 22.12.1993, lk 5).

(2) EÜT L 285, 25.10.1985, lk 39. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1197/2006 (ELT L 217, 8.8.2006, lk 6).

LISA

Searümpade liigitamise meetodid Bulgaarias

ULTRA FOM 200

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Ultra FOM 200.

2.	Seade on varustatud 4 MHz ultrahelisondiga (Krautkrämer MB 4 SE). Ultrahelisignaal digiteeritakse, salvestatakse ja töödeldakse mikroprotsessori abil (tüüp Intel 80 C 32). Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks seadme Ultra FOM abil.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 67,130 – 0,3284 × X1 – 0,3725 × X2 + 0,01515 × X3

kus:

	=	hinnanguline tailihasisaldus (protsentides),
X1	=	seljapeki (sh naha) paksus mõõdetuna 7 cm kaugusel rümba keskjoonest, kolmanda ja neljanda viimase nimmelüli vahel (millimeetrites),
X2	=	seljapeki (sh naha) paksus mõõdetuna 7 cm kaugusel rümba keskjoonest, kolmanda ja neljanda viimase ribi vahel (millimeetrites),
X3	=	lihase paksus mõõdetuna seljapeki paksusega samas punktis ja samal ajal (millimeetrites).

Valem kehtib 60–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/30

KOMISJONI OTSUS,

28. juuli 2008,

millega muudetakse otsust 2006/784/EÜ Prantsusmaal kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3803 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2008/677/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2006/784/EÜ (2) on Prantsusmaal lubatud seitse searümpade liigitamise meetodit.

(2)

Mõõtmistoimingute lihtsustamiseks taotles Prantsusmaa komisjonilt luba searümpade liigitamise meetodi „Capteur Gras/Maigre – Sydel (CGM)” puhul kasutatava valemi asendamiseks ning esitas proovidissekteerimiste tulemused komisjoni 24. oktoobri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2967/85 (millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) artikli 3 lõikega 3 ette nähtud protokolli teises osas.

(3)	Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on selgunud, et asjaomase liigitusmeetodi tingimused on täidetud.

(4)	Seetõttu tuleks otsust 2006/784/EÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/784/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 28. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3513/93 (EÜT L 320, 22.12.1993, lk 5).

(2) ELT L 318, 17.11.2006, lk 27. Otsust on viimati muudetud otsusega 2008/293/EÜ (ELT L 98, 10.4.2008, lk 16).

(3) EÜT L 285, 25.10.1985, lk 39. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1197/2006 (ELT L 217, 8.8.2006, lk 6).

LISA

Otsuse 2006/784/EÜ lisa 1. osa (Capteur Gras/Maigre – Sydel (CGM)) punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Rümba tailiha sisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 62,19 – 0,729 G2 + 0,144 M2,

kus:

	=	tailiha arvestuslik protsendimäär rümbas,
G2	=	peki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm kaugusel rümba keskjoonest, kolmanda ja neljanda viimase ribi vahelt, keskjoonega paralleelselt,
M2	=	lihase paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm kaugusel rümba keskjoonest, kolmanda ja neljanda viimase ribi vahelt, keskjoonega paralleelselt.

Valem kehtib 45–125 kg kaaluvate rümpade puhul.”

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/32

KOMISJONI OTSUS,

13. august 2008,

millega muudetakse otsust 2007/716/EÜ seoses teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtetega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 4319 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/678/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 42,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. oktoobri 2007. aasta otsuses 2007/716/EÜ (2) on sätestatud teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtete suhtes üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 ette nähtud struktuuriliste nõuete täitmiseks. Kuni kehtib nende ettevõtete üleminekuaeg, tuleks nendest ettevõtetest pärinevaid tooteid viia ainult kodumaisele turule või kasutada edasiseks töötlemiseks üleminekujärgus olevates Bulgaaria ettevõtetes.

(2)	Vastavalt Bulgaaria pädeva asutuse ametlikule avaldusele on teatavad liha- ja piimasektori ettevõtted lõpetanud oma ajakohastamisprotsessi ja on nüüd ühenduse õigusaktidega täielikus kooskõlas. Seepärast tuleks kõnealused ettevõtted üleminekujärgus olevate ettevõtete loetelust välja jätta.

(3)	Otsuse 2007/716/EÜ lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/716/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(2) ELT L 289, 7.11.2007, lk 14. Otsust on viimati muudetud otsusega 2008/552/EÜ (ELT L 178, 5.7.2008, lk 43).

LISA

Otsuse 2007/716/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.

Järgmised kanded lihatöötlemisettevõtete loetelus jäetakse välja:

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

„24.

BG 0701001

"Cheh — Yosif Novosad" OOD

s. Sokolovo

obsht. Drianovo

33.

BG 0901007

EOOD "Bayka-1"

gr. Kardzhali

Zadbolnichen kvartal 29

47.

BG 1501013

ET "Velichko Ivanov-Venetsiya"

s. Malchika

obsht. Levski

48.

BG 1501019

"Intermes" OOD

s. Tarnene

62.

BG 1901005

"Dulo-Alfa" OOD

gr. Dulovo ul. "Dobrudzha" 18

97.

BG 0402003

ET "M.M-Miroslav Hristov"

s. Parvomaytsi

obl. V. Tarnovo

172.

BG 1505018

ET "Anko Petrov-Anda"

s. Komarevo

obsht. D. Mitropolia

177.

BG 1605015

ET "D. Kalkanov"

gr. Asenovgrad

ul. "Oton Ivanov" 70

241.

BG 0704009

"Ayvi" OOD

gr. Gabrovo

ul. "Industrialna" 1

280.

BG 1604011

"Milena-Boris Kikyuov" ET

gr. Plovdiv

ul. "Slava" 3

302.

BG 1804017

AD "Boroimpeks"

gr. Borovo,

bul. "Patriarh Evtimiy" 3A

375.

BG 2804010

ET "Tagara — Diana Kurteva"

gr. Yambol

Industrialna zona

378.

BG 1518008

"Anona" OOD

gr. Pleven

Zapadna ind. Zona

ul. "Georgi Kochev"”

Järgmised kanded piimatöötlemisettevõtete loetelus jäetakse välja:

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Linn/tänav või küla/piirkond

„5.

BG 0412009

"Milki-luks" EOOD

s. B. Cherkva

obsht. Pavlikeni

22.

BG 1612038

"MAH — 2003" EOOD

s. Lenovo

54.

BG 2012022

"Bratya Zafirovi" OOD

gr. Sliven

Promishlena zona Zapad

65.

112014

ET "Veles-Kostadin Velev"

gr. Razlog

ul. "Golak" 14

105.

1512003

"Mandra-1" EOOD

s. Tranchovitsa,

obsht. Levski

134.

1912002

"Laktokom" EOOD

s. Kalipetrovo

152.

2112024

ET "Ulan-Dzh. Ulanov"

s. Borino

168.

2312041

"Danim-D.Stoyanov"

EOOD

gr. Elin Pelin

m-st Mansarovo

190.

2712010

"Kamadzhiev-milk" EOOD

s. Kriva reka

obsht. N. Kozlevo”

19.8.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 221/34

KOMISJONI OTSUS,

31. juuli 2008,

meetmetoetuste eraldamise kohta ohvristamise uuringu mooduli tõlkimiseks ja katsetamiseks üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames kehtestatud eriprogrammi „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” alusel

(2008/679/JSK)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsust 2007/125/JSK, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine”, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon võttis 16. aprillil 2007 vastu iga-aastase tööprogrammi aastaks 2007 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames kehtestatud eriprogrammi „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (2) jaoks.

(2)	2007. aasta veebruaris avaldati kutse programmi „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” raampartnerite leidmiseks.

(3)	Konkursikutse ohvristamise uuringu mooduli tõlkimiseks ja katsetamiseks saadeti 16. augustil 2007 kõikidele valitud raampartneritele, kes olid valinud variandi „Kuritegude liikide ja kriminaalasjades õigusemõistmise statistika”.

(4)	Hindamiskomisjoni koosolekud toimusid 6. novembril 2007, 22. novembril 2007 ja 17. detsembril 2007 ning soovitati eraldada toetusi ohvristamise uuringu mooduli tõlkimiseks ja katsetamiseks.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust. (3)

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsuse 2007/125/JSK artikli 8 alusel loodud komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Lisas osutatud meetmetoetused kiidetakse heaks kogusummas 1 540 170,39 eurot.

Brüssel, 31. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 58, 24.2.2007, lk 7.

(2) C/2007/1627.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

LISA

Ohvristamise uuringu mooduli tõlkimiseks ja katsetamiseks eraldatud meetmetoetuste eelarve jaotumine

Raampartnerluse viitenumber	Organisatsioon	Valitud/Tagasi lükatud	Abikõlblikud kogukulud (eurodes)	Eraldatud summa (eurodes)	% toetus
JLS/I2007/ISEC-FPA/012	Rootsi riiklik kriminaalpreventsiooni nõukogu	Valitud	113 815,90	107 702,00	94,63
JLS/I2007/ISEC-FPA/020	Leedu riiklik statistikaamet	Valitud	39 855,87	27 899,11	70
JLS/I2007/ISEC-FPA/033	Portugali riiklik statistikainstituut	Valitud	133 041,32	126 389,25	95
JLS/I2007/ISEC-FPA/037	Taani statistikaamet	Valitud	160 264,87	152 250,80	95
JLS/I2007/ISEC-FPA/043	Slovaki Vabariigi statistikaamet	Valitud	22 115,23	19 893,11	89,95
JLS/I2007/ISEC-FPA/050	Poola õigusinstituut	Valitud	57 730,00	40 411,00	70
JLS/I2007/ISEC-FPA/051	Saksamaa Liitvabariigi statistikaamet	Valitud	402 615,32	281 830,72	70
JLS/I2007/ISEC-FPA/053	Austria statistikaamet	Valitud	120 703,15	110 703,15	91,72
JLS/I2007/ISEC-FPA/054	Euroopa kriminaalpreventsiooni instituut (HEUNI), Soome	Valitud	221 149,06	210 091,60	95
JLS/I2007/ISEC-FPA/061	Kataloonia siseministeerium	Valitud	123 955,16	83 955,16	67,73
JLS/I2007/ISEC-FPA/079	Bulgaaria justiitsministeeriumi juures asuv kriminalistika nõukogu	Valitud	23 865,49	19 092,00	80
JLS/I2007/ISEC-FPA/083	Sloveenia Vabariigi statistikaamet	Valitud	86 076,32	81 772,50	95
JLS/I2007/ISEC-FPA/087	Itaalia riiklik statistikainstituut (ISTAT)	Valitud	175 801,15	158 779,37	90,32
JLS/I2007/ISEC-FPA/102	Läti statistika keskbüroo	Valitud	29 567,51	26 610,75	90
JLS/I2007/ISEC-FPA/103	Hispaania riiklik julgeolekuamet	Valitud	132 556,95	92 789,87	70
Kokku			1 843 113,30	1 540 170,39

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 221

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 19. august 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 818/2008, 13. august 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2004, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes, ning lõpetatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kõnealuse määrusega kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Taist lähetatud spiraalköiteseadiste impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 819/2008, 18. august 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 820/2008, 8. august 2008, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ( 1 )	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 821/2008, 18. august 2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1362/2000 seoses ühenduse tariifikvoodi avamisega Mehhikost pärit banaanide suhtes	23
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 822/2008, 18. august 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 817/2008, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. augustist 2008	25

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2008/679/JSK
*	Komisjoni otsus, 31. juuli 2008, meetmetoetuste eraldamise kohta ohvristamise uuringu mooduli tõlkimiseks ja katsetamiseks üldprogrammi Turvalisus ja vabaduste kaitse raames kehtestatud eriprogrammi Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine alusel	34

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/676/EÜ
*	Komisjoni otsus, 24. juuli 2008, millega kinnitatakse Bulgaarias kasutatav searümpade liigitamise meetod (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3740 all)	28
	2008/677/EÜ
*	Komisjoni otsus, 28. juuli 2008, millega muudetakse otsust 2006/784/EÜ Prantsusmaal kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3803 all)	30
	2008/678/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. august 2008, millega muudetakse otsust 2007/716/EÜ seoses teatavate Bulgaaria liha- ja piimasektori ettevõtetega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4319 all) ( 1 )	32