23.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1290/2005 loodi liikmesriikide ja ühenduse halduskoostöö raames ühenduse eelarve kulude ja tulude haldamiseks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD). Kõnealuses määruses on sätestatud tingimused ja üldeeskirjad, mida kohaldatakse makseasutuste raamatupidamisarvestuse ning kulude ja tulude deklareerimise suhtes ning samuti komisjoni poolt nende kulude hüvitamise suhtes. Neid eeskirju ja tingimusi peab täpsustama ning eristama ühised rakenduseeskirjad nendest, mis on eriomased fondidele eraldi.

(2)

Nende kahe fondi jaoks Euroopa Ühenduse eelarves ette nähtud vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks on vältimatult vajalik, et iga makseasutus peaks eraldi arveid ainult EAGFi ja EAFRD kaudu rahastatavate kulude kohta. Selleks peab makseasutuste raamatupidamisarvestus mõlema fondi kohta täpselt kajastama määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 ning artiklites 4 ja 34 sätestatud kulusid ja tulusid ning võimaldama nende kulude ja tulude suhestamist makseasutustele ühenduse eelarvest eraldatud rahaliste vahenditega.

(3)

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine toimub eurodes, kuid eurotsooni mittekuuluvatel liikmesriikidel on lubatud teha makseid abisaajatele omavääringus. Kõigi kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks tuleb ette näha, et asjaomased makseasutused esitavad kulude ja tuludega seotud andmed nii eurodes kui ka selles vääringus, milles kulud on tehtud või tulud saadud.

(4)

Eelkõige seoses asjaoluga, et liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 osutatud kulude katmiseks oma finantsvahendeid või saavad artiklis 4 osutatud kulude jaoks ettemakseid enne, kui komisjon neid tehtud kulude hüvitamise teel finantseerib, tuleks rahavoogude nõuetekohase haldamise tagamiseks ette näha, et liikmesriigid koguksid hüvitamiseks vajaliku teabe ja annaksid selle komisjonile edasi kas järk-järgult kulude ja tulude tekkimisel või edastaksid teavet komisjonile perioodiliselt. Selles osas tuleb arvestada EAGFi ja EAFRD eriliste haldamisviisidega ning liikmesriikide poolt komisjonile teabe kättesaadavaks tegemine ja edastamine tuleks korraldada kummagi fondi haldamisviisile vastava sagedusega, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust esitada komisjonile kulude arengu kontrollimiseks vajalikku teavet.

(5)

Üldised makseasutuste raamatupidamisarvestusalased kohustused seonduvad ühenduse fondide haldamiseks ja nende kontrollimiseks nõutavate üksikasjalike andmetega, mis kulude hüvitamise seisukohast olulised ei ole. Seetõttu tuleks täpsustada, millist EAGFi ja EAFRD kaudu rahastatavaid kulusid käsitlevat teavet ja milliseid andmeid komisjonile perioodiliselt edastama peab.

(6)

Liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teave peab võimaldama komisjonil seda teavet EAGFi ja EAFRD kontode ning nendega seotud maksete haldamisel otseselt ja võimalikult tõhusalt kasutada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada, et igasugune liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabe esitamine ja teabevahetus toimuks elektroonilisel või digitaalsel kujul. Kuna võib vajalikuks osutuda teabe edastamine muul moel, tuleks siiski sätestada, millistel juhtudel on selline kohustus põhjendatud.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punktis c alapunktis i on sätestatud, et EAGFi ja EAFRD rahastatud tegevustega seotud meetmete puhul tuleb komisjonile koos nõutava teabega edastada kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlusena. Selleks et liikmesriigid ja makseasutused saaksid kuludeklaratsioone koostada ühtlustatud eeskirjade kohaselt ja komisjon saaks maksetaotlusi arvesse võtta, tuleks kindlaks määrata, millistel tingimustel neid kulusid vastavalt EAGFi ja EAFRD eelarvete raames arvesse võtta saab ning milliseid eeskirju kohaldatakse kulude ja tulude, eelkõige sihtotstarbeliste tulude ja võimalike tehtavate paranduste, kirjendamisele ning nende tegelikule deklareerimisele.

(8)

Nõukogu 2. augusti 1978. aasta määruse (EMÜ) nr 1883/78 (millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust) (2) artikliga 4 on ette nähtud, et sekkumismeetme korral on rahastatav summa kindlaks määratud makseasutuste koostatavate aastaaruannete põhjal. Selles määruses on sätestatud ka nimetatud raamatupidamisaruandeid reguleerivad eeskirjad ja tingimused. Kuna määrusega (EÜ) nr 1290/2005 likvideeriti Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) ning asendati see Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF), tuleks täpsustada, millistel tingimustel paigutub EAGFi kaudu kõnealuste meetmete rahastamine kulude deklareerimise ja igakuiste maksete süsteemi.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 15 lõikes 4 on sätestatud, et oktoobrikuu kulusid arvestatakse selle kuu omadena siis, kui need on tehtud selle kuu 1. kuni 15. päeval, ning novembrikuu omadena, kui need on tehtud 16. kuni 31. oktoobril. Riikliku ladustamisega seotud kulude osas võetakse siiski kõik oktoobris kirjendatud kulud arvesse eelarveaasta N+1 kuludena. Seetõttu tuleks sätestada, et EAGFi kaudu rahastatavad riikliku ladustamise toimingutest tulenevad kulud, mis on tehtud septembris, oleksid kirjendatud hiljemalt 15. oktoobril.

(10)

Kohaldatav vahetuskurss tuleb ette näha lähtuvalt sellest, kas rakendusjuht on põllumajandusalaste õigusaktidega kindlaks määratud või mitte. Selleks et vältida eurotsooni mittekuuluvate liikmesriikide poolt eri vahetuskursside kohaldamist, ühelt poolt saadud tulude ja abisaajatele antud abi kirjendamisel muus vääringus kui eurodes ja teiselt poolt makseasutuse poolt kuludeklaratsioonide koostamisel, tuleks ette näha, et asjaomased liikmesriigid kohaldavad oma EAGFiga seotud kuludeklaratsioonides sama vahetuskurssi, mida kasutati tulude sissenõudmisel või abisaajatele maksete tegemisel. Haldusformaalsuste lihtsustamiseks erinevate toimingutega seotud tagasimaksete puhul, tuleks nende kirjendamiseks ette näha ühtne vahetuskurss. See meede peab siiski piirnema toimingutega, mis on tehtud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(11)

Komisjon teeb igakuiseid või perioodilisi makseid liikmesriikidele nende poolt edastatud kuludeklaratsioonide alusel. Komisjon peab siiski arvestama makseasutuste poolt saadud ühenduse eelarvesse laekuvaid tulusid. Seetõttu tuleks kehtestada EAGFi ja EAFRD raames tehtud kulude ja saadud tulude vahelise tasaarvestuse tingimused.

(12)

Pärast igakuiste maksete kohta otsuse tegemist eraldab komisjon liikmesriikidele EAGFi ja EAFRD kaudu rahastatavate kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid vastavalt praktilisele korrale ja tingimustele, mis tuleks kindlaks määrata liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teabe ja komisjoni kasutusele võetud arvutisüsteemide põhjal.

(13)

Kui ühenduse eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, on nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) artikli 13 lõike 2 teises lõigus sätestatud, et maksetoiminguid võib teostada iga kuu, peatükkide kaupa, 1/12 ulatuses eelnenud eelarveaastal kõnealuses peatükis eraldatud assigneeringutest. Et ettenähtud assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid ja EAFRD raames tehtavaid perioodilisi makseid teostataks teatud protsendi ulatuses peatüki kohta iga liikmesriigi poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja antud kuu jooksul kasutamata jäänud summasid kasutataks komisjoni otsustega teostatavateks tulevasteks igakuisteks või perioodilisteks makseteks.

(14)

Kui liikmesriikidelt EAGFi raames saadud kuludeklaratsioonide alusel arvutatud ettemaksete kogusumma, mis on lubatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 150 lõikega 3, ületab poolt käesoleva eelarveaasta assigneeringutest, peab komisjon summasid vähendama. Nõuetekohaseks haldamiseks tuleb summade vähendamine jagada proportsionaalselt kõigi liikmesriikide vahel vastavalt neilt saadud kuludeklaratsioonidele. Et olemasolevaid assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid makseid teostataks teatava protsendi ulatuses peatüki kohta iga liikmesriigi poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja antud kuu jooksul kasutamata jäänud summasid kasutataks komisjoni otsustega teostatavateks igakuisteks makseteks järgnevatel kuudel.

(15)

Ühenduse põllumajandusalastes õigusaktides on sätestatud EAGFi raames abisaajatele toetuste maksmiseks ajalised piirangud, mida liikmesriigid järgima peavad. Kõiki pärast neis õigusaktides sätestatud tähtaegu tehtud makseid, mille puhul hilinemine ei ole põhjendatud, tuleb käsitada nõuetele mittevastavate kuludena ning komisjon neid seetõttu ei hüvita. Rahalise mõju vastavusse viimiseks makse hilinemisega tuleks siiski sätestada, et komisjon vähendaks makseid järk-järgult, olenevalt registreeritud viivituse kestusest. Lisaks tuleb ette näha kindel ülemmäär, et vähendamist ei kohaldataks eelkõige juhul, kui maksete viivitused on tingitud kohtumenetlustest.

(16)

Ühtse põllumajanduspoliitika reformi raames ja seoses ühtse toetuskava kasutuselevõtuga, on finantsdistsipliini eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks esmatähtis maksete õigeaegne teostamine liikmesriikide poolt. Seega tuleks ette näha erieeskirjad, mis aitaksid võimalikult palju vältida ühenduse aastaeelarve ületamise ohtu.

(17)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklitele 17 ja 27 võib komisjon liikmesriikidele tehtavaid makseid vähendada või need peatada, kui liikmesriigid ei järgi maksete tegemiseks kehtestatud tähtaegu või kui nad ei edasta kuludega seotud andmeid või nende andmete sidususe kontrollimiseks kõnealuse määrusega ettenähtud teavet. Sama kehtib juhul, kui liikmesriigid ei esita EAFRD puhul nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (4) ja selle rakenduseeskirjades nõutud teavet, sealhulgas programmide hindamise vahearuannet. Seetõttu tuleks kehtestada vastavalt EAGFi ja EAFRD kuludega seotud vähendamiste ja peatamiste rakenduseeskirjad.

(18)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 180 on ette nähtud, et negatiivsed põllumajanduskulud asendatakse alates 1. jaanuarist 2007 sihtotstarbeliste tuludega, mis kantakse vastavalt päritolule EAGFi või EAFRD assigneeringutesse. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et makseasutuste poolt eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu tagasinõutud summad kantakse viimaste poolt tulude hulka. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 32 osutatud eeskirjade eiramise või hooletusega seotud tulude hulka kuuluvad teatavad keskkonnanõuete eiramise või sellega kaasnenud maksete vähendamise tõttu saadud summad ning neid tuleb käsitleda sarnaselt eelnimetatutega. Seetõttu tuleks ette näha vastavate summade kirjendamine otseselt eespool nimetatud artiklis 32 sätestatud eeskirjade rikkumisest või eiramisest tulenevate tuludega samadel tingimustel.

(19)

EAFRD raames maaelu arengu toetamiseks ühenduse ja riiklikust eelarvest kaasfinantseeritavad kulud põhinevad meetmete kaupa koostatud üksikasjalikel kavadel. Seetõttu peab neid vastavalt jälgima ja kirjendama, et võimaldada kõigi ühte kava ja ühte meedet käsitlevate tehingute tuvastamist ning kulude ja eraldatud vahendite vahelise vastavuse kontrollimist. Selleks tuleks täpsustada, milliseid elemente peavad makseasutused arvesse võtma, ja eelkõige tuleks ette näha, et riiklike ja ühenduse vahendite päritolu oleks seoses rahastamisega raamatupidamisarvestuses selgelt kajastatud ning abisaajatelt tagasi saadavad summad, näiteks tagasinõutud summad, oleksid täpsustatud ja tuvastatud algsete toimingutega seostatult.

(20)

Kui EAFRD rahastatud maaelu arengu programmide raames makstakse summa välja või nõutakse sisse omavääringus, milleks ei ole euro, on vajalik vastavate summade ümberarvestamine eurodeks. Seetõttu tuleks ette näha ühtse vahetuskursi kohaldamine kõigi ühe kuu jooksul kirjendatud tehingute puhul ja selle vahetuskursi kasutamine kuludeklaratsioonides.

(21)

Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise seisukohast on komisjonile vajalik kalendriaasta jooksul EAFRD raames makstavate summade ning järgmise kalendriaasta rahastamistaotluste prognoosimine. Selleks et komisjon oma kohustusi täita saaks, peab talle vastava teabe esitama piisava aja jooksul, ent igal juhul kaks korda aastas, hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril ja 31. juulil.

(22)

Selleks et komisjon saaks kinnitada kõigi maaelu arengu programmide rahastamiskavad, teha neis vajaduse korral muudatusi ja teostada vajalikku kontrolli, peab talle esitatama vastavat teavet. Selleks et komisjonil oleks võimalik määrata EAFRD maksimaalse toetuse summa, selle aastane jaotus, jaotus telgede ja meetmete kaupa ning iga telje puhul kohaldatavad kaasfinantseerimise määrad, on oluline, et iga programme koordineeriv asutus sisestab nõutavad andmed EAFRD ühisesse arvutisüsteemi. Samuti tuleks kehtestada tingimused koondsummade kandmiseks ühisesse arvutisüsteemi.

(23)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 26 lõikele 6 peab komisjon kindlaks määrama EAFRD raames teostatud toimingutega seotud kuludeklaratsioonide esitamise sageduse. Arvestades EAFRD puhul kehtivate raamatupidamiseeskirjade erisusi, ettemaksete kasutamist ja meetmete finantseerimist kalendriaastate kaupa, tuleks sätestada, et nende kulude deklareerimise sagedus vastaks nendele erilistele tingimustele.

(24)

Teabe ja dokumentide vahetamine komisjoni ja liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide poolt komisjonile teabe kättesaadavaks tegemine ja edastamine toimub üldjuhul elektrooniliselt või digitaalselt. Selleks et EAGFi ja EAFRD raames seda teabevahetust paremini korraldada ja kasutatavamaks muuta, on vajalik olemasolevate arvutisüsteemide kohandamine või uute rakendamine. Tuleks ette näha, et neid meetmeid teostaks komisjon ja et neid rakendataks pärast liikmesriikide teavitamist põllumajandusfondide komitee kaudu.

(25)

Andmete töötlemine neis arvutisüsteemides ning määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt edastamisele kuuluvate dokumentide sisu ja vorm vajavad õigusaktide või haldamisega seotud vajaduste muutumise tõttu sagedast kohandamist. Samuti osutub vajalikuks liikmesriikide poolt esitamisele kuuluvate dokumentide ühetaoline vormistamine. Nende eesmärkide saavutamiseks ja menetluse lihtsustamiseks ning võimaldamaks asjaomaseid arvutisüsteeme kohe kasutada, on soovitav määratleda dokumentide vorm ja sisu näidiste alusel ning sätestada, et nende muudatused ja uuendused teeb komisjon põllumajandusfondide komitee edastatud teabe põhjal.

(26)

EAGFi ja EAFRD kulude haldamine ja õiguspärasuse kontroll on makseasutuste pädevuses. Seetõttu peab finantstehinguid käsitlevate andmete edastamine või arvutisüsteemi sisestamine ja nende ajakohastamine toimuma makseasutuse vastutusel kas makseasutuse enda või selleks volitatud asutuse poolt, vajadusel akrediteeritud koordineerivate asutuste kaudu.

(27)

Teatavad määruses (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakenduseeskirjades sätestatud dokumendid ja protseduurid nõuavad volitatud isiku allkirja või isiku nõusolekut ühe või mitme asjaomase protseduuri etapi läbiviimiseks. Sel juhul peavad nende dokumentide edastamiseks loodud arvutisüsteemid võimaldama iga isikut selgelt identifitseerida ja tagama piisava kindluse, et nende dokumentide sisu, sealhulgas protseduuri etapid, jääksid muutumatuks. Nii peab see olema ka määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktides i ja iii osutatud kuludeklaratsioonide ja raamatupidamise aastaaruandele lisatud kinnitavate avalduste ning nende protseduuride raames elektrooniliselt edastatavate dokumentide osas.

(28)

Ühenduse tasandil on kehtestatud elektrooniliste ja digitaalsete dokumentide eeskirjad, mis hõlmavad dokumentide edastamise korda, nende kehtivuse tingimusi komisjoni tarbeks ning dokumentide säilitamise, terviklikkuse ja loetavuse tingimusi aja jooksul. Kuna ühenduse eelarve ühine haldamine EAGFi ja EAFRD raames hõlmab nii komisjoni või makseasutuste koostatud või saadud dokumente kui ka ühise põllumajanduspoliitika rahastamise raames teostatud protseduure, tuleks sätestada ühenduse õigusaktide kohaldamine käesoleva määruse raames esitatavate elektrooniliste ja digitaalsete dokumentide edastamise suhtes ning kehtestada elektrooniliste ja digitaalsete dokumentide säilitamise tähtajad.

(29)

Teatavates olukordades võib teabe edastamine elektrooniliselt osutuda võimatuks. Arvutisüsteemi võimalike talitushäirete või püsiva ühenduse puudumise korral peab liikmesriik saama edastada dokumente muus vormis, mille tingimused tuleks kindlaks määrata.

(30)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 1 punktide d ja e kohaselt peab pärast maksesummade vabatahtlikku vähendamist või tühistamist liikmesriigi poolt vastavalt komisjoni 22. septembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1655/2004 (millega sätestatakse eeskirjad ülemineku kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklis 4 kehtestatud vabatahtlikult toetuse muutmise süsteemilt nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kohustuslikule toetuse muutmise süsteemile) (5) artiklile 1 või karistuse raames vastavalt nõukogu 17. maid 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1259/1999 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad) (6) artiklitele 3, 4 ja 5 kõnealune liikmesriik kasutama 1. jaanuaril 2007 tema valduses olevaid rahalisi vahendeid maaelu arengu meetmete rahastamiseks. Kui liikmesriigid ei kasuta kõnealuseid rahalisi vahendeid teatava tähtaja jooksul, makstakse vastavad summad tagasi EAGFi eelarvesse. Nende meetmete kohaldamistingimuste kehtestamiseks tuleb kindlaks määrata makseasutustepoolse kirjendamise ja summade haldamise tingimused ning see, kuidas komisjon neid makseotsuste tegemisel arvesse võtab.

(31)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 1 punktile a võib komisjon enne 1. maid 2004. aastat Euroopa Liitu kuulunud liikmesriikidele põhjendatud juhtudel ja vastavalt kõnealuses punktis sätestatud teatavatel tingimustel anda loa aastate 2000–2006 maaelu arengu programmidega seotud maksete tegemiseks kuni 31. detsembrini 2006. Sellise erandi kohaldamiseks tuleks kindlaks määrata järgitav kord ja tähtajad, mida liikmesriigid järgima peavad, ning selle elluviimise tingimused.

(32)

Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 16. veebruari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 296/96 (liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise ning määruse (EMÜ) nr 2776/88 kehtetuks tunnistamise kohta) (7) ning komisjoni 26. aprilli 2004. aasta otsus C/2004/1723 (millega määratakse kindlaks dokumentide näidisvormid, mille liikmesriigid edastavad EAGGFi tagatisrahastu poolt rahastatavate kuludega seotud kande tegemiseks). (8)

(33)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

a)

hiljemalt iga nädala kolmandal tööpäeval kuu algusest kuni eelmise nädala lõpuni tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe;

b)

kui nädal jaotub kahe kuu vahel, siis hiljemalt kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe.

a)

hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe vastavalt I lisas esitatud näidisele ning kogu teabe, mis selgitab olulisi erinevusi käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt koostatud prognooside ja tegelikult tehtud kulude või saadud sihtotstarbeliste tulude vahel;

b)

hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 15 lõikes 2 osutatud kuludeklaratsiooni, mis sisaldab eelmise kuu jooksul tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude, samuti riikliku ladustamisega seotud kulude ja tulude kogusummat vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud näidisele. Andmed ajavahemikul 1.–15. oktoobrini tehtud kulude ja saadud sihtsotstarbeliste tulude kohta edastatakse siiski hiljemalt sama kuu 25. kuupäevaks.

Kuludeklaratsioonides liigendatakse kulud ja sihtotstarbelised tulud Euroopa ühenduste eelarve liigenduse artiklite kaupa ning põllumajanduskulude auditi peatükkide ning sihtotstarbeliste tulude puhul täiendavalt punktide kaupa. Eelarve järelevalve eritingimuste korral võib komisjon nõuda üksikasjalikumat liigendust.

c)

hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks dokumendid, mis võimaldavad eelmisel kuul makseasutuse poolt tehtud kulud ja saadud sihtotstarbelised tulud kirjendada ühenduse eelarvesse, välja arvatud 1.–15. oktoobrini tehtud kulusid kirjendada võimaldavad dokumendid, mis esitatakse hiljemalt 10. novembriks;

d)

hiljemalt iga aasta 20. maiks ja 10. novembriks, lisaks punktis c osutatud dokumentidele, vastavalt määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikli 5 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 3 lõikele 1 kinnipeetud ja kasutatud summad.

a)

iga makseasutuse koostatud aruanne (T 104, esitatud V lisas), mis on liigendatud vastavalt Euroopa ühenduste eelarve liigendusele ning kulu- ja tululiikide järgi liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud üksikasjaliku liigenduse põhjal, mis hõlmab:

b)

punktis a osutatud andmete kokkuvõte (T103, toodud IV lisas) liikmesriigi lõikes kõigi selle makseasutuste kohta;

c)

aruannet võimaliku lahknevuse kohta (T 101, toodud III lisas) lõike 1 punkti b ning käesoleva lõike punkti a kohaselt deklareeritud kulude vahel, vajadusel koos lahknevuse põhjendusega;

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 884/2006 (9) artikli 10 lõikes 2 osutatud riikliku ladustamisega seotud kulude ja tulude arvestust tabeli kujul (Tabel e.faudit) vastavalt kõnealuse määruse III lisale;

e)

punktides a ja b osutatut täiendavad tabeleid (T 106 kuni T109, toodud VI, VII, VIII ja IX lisas) lõike 1 punktis d osutatud 20. mai ja 10. novembri teatiste kohta; need tabelid näitavad kontode seisu aprillikuu ning eelarveaasta lõpus ja koosnevad:

—

lõike 2 punktis e osutatud tabelite puhul kasutavad liikmesriigid sama vääringut, mida kasutati eelarveaastal, mil summad kinni peeti.

—

kuludeklaratsioonide ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 1 punktides a ja b osutatud mahaarvamiste puhul kasutavad liikmesriigid omavääringut.

a)

võib kulusid, mida saab maksta enne, kui jõustub säte, mis võimaldab neid osaliselt või täielikult katta EAGFi kaudu, deklareerida üksnes:

b)

liikmesriigi poolt komisjonile võlgnetavad sihtotstarbelised tulud deklareeritakse sellel kuul, mille jooksul lõpeb ühenduse õigusaktidega ettenähtud vastavate summade maksmise tähtaeg;

c)

raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuse kontrolli raames komisjoni poolt otsustatud korrektsioonid arvab komisjon otse maha või lisab igakuistele maksetele vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 (10) artikli 10 lõikele 2 või artikli 11 lõikele 4. Liikmesriigid lisavad nendele korrektsioonidele vastavad summad siiski selle kuu kohta koostatud deklaratsiooni, mil korrektsioonid tehakse.

a)

abisaajale veel võlgnetava summa tasumise kuupäeval, kui nõue on tasutud kuludest väiksem;

b)

hüvitamise kuupäeval, kui kulu on nõudest väiksem või võrdub sellega.

a)

septembri jooksul teostatud toimingute puhul kirjendavad makseasutused väärtused ja summad hiljemalt 15. oktoobriks;

b)

määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud väärtuse vähenemise korral kirjendatakse summad nende kohta käivas otsuses näidatud kuupäeval.

a)

kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud moodustavad kuni 4 % tähtaegselt tehtud kuludest, summat ei vähendata;

b)

4 % künnise ületamisel vähendatakse summat vastavalt tähtaja ületamise pikkusele:

a)

kui lõike 1 punktis a ettenähtud 4 % künnist pole täielikult kasutatud hiljemalt 15. oktoobriks aastal N+1 teostatud makseteks ja kui selle künnise jääk on üle 2 %, vähendatakse viimast 2 %ni;

b)

igal juhul on eelarveaasta N+2 ja järgmiste aastate jooksul tehtud maksed asjaomase riigi jaoks abikõlblikud ainult tema siseriikliku künnise piires vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII ja VIIIa lisas ettenähtule, või tema aastase eelarve piires, mis on koostatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 143b lõikele 3 jooksvale eelarveaastale eelneva aasta osas, mille jooksul makseid tehti, millele vajaduse korral lisatakse piimatoetusega seotud summad ning kõnealuse määruse artiklites 95 ja 96 sätestatud täiendavad maksed, samuti nagu kõnealuse määruse artiklis 12 sätestatud täiendavad toetussummad, ning mida vähendatakse kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud protsendimäärade võrra ja korrigeeritakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud viisil, arvestades kõnealuse määruse artiklit 12a ja komisjoni määruse (EÜ) nr 188/2005 (13) artikliga 4 ette nähtud summasid;

c)

pärast punktis a osutatud künniste kasutamist vähendatakse käesolevas lõikes käsitletud summasid 100 %.

—

31. märtsiks tehtud kulude suhtes,

—

31. juuliks tehtud kulude suhtes.

a)

ühenduse eelarvesse makstavaid summasid, mis on saadud karistuse või sanktsiooni tulemusena vastavalt põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides sätestatud erieeskirjadele;

b)

summasid, mille võrra makseid määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 1. peatükis sätestatud nõuetele vastavust käsitlevate normide alusel vähendatakse või välistatakse.

a)

nõutavate riiklike kulude ja ühenduse poolt makstud toetuse summat iga toimingu kohta;

b)

abisaajatelt sissenõutavad summasid seoses tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletusega;

c)

sissenõutud summasid koos algse toimingu tuvastamisega.

a)

hiljemalt 30. aprillil kulude kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini;

b)

hiljemalt 31. juulil kulude kohta ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. juunini;

c)

hiljemalt 10. novembriks kulude kohta ajavahemikul 1. juulist kuni 15. oktoobrini;

d)

hiljemalt 31. jaanuariks kulude kohta ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini.

a)

andmeid, mis on vajalikud finantstehinguteks, eriti mis seonduvad makseasutuste igakuise ja iga-aastase raamatupidamisarvestusega, kulu- ja tuludeklaratsioonidega ning käesoleva määruse artiklites 5, 11, 15 ja 17, määruse (EÜ) nr 885/2006 artiklis 6 ning määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklites 2, 10 ja 11 sätestatud teabe ja dokumentide edastamisega;

b)

ühist huvi pakkuvaid dokumente, mis võimaldavad kontode kontrollimist ja konsulteerimist teabe ja dokumentidega, mille makseasutus peab komisjonile esitama;

c)

ühenduse tekste ja komisjoni suuniseid ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005 akrediteeritud ja määratud asutuste poolt ning samuti asjaomaste õigusaktide ühtse kohaldamisega seotud suuniseid.

23.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/35

(1)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punkti b kohaseks põllumajandusturgude reguleerimiseks ettenähtud sekkumismeetmete rahastamise tagab ühendus põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete puhul nähakse määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikliga 4 ette, et ühenduse rahastatav summa määratakse kindlaks makseasutuste koostatud aastaaruannete põhjal. Sama määrusega on kindlaks määratud nende aruannete koostamise eeskirjad ja tingimused. Pärast seda, kui määrusega (EÜ) nr 1290/2005 loodi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), mis vahetas välja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu, tuleb ette näha vastavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Riikliku ladustamist hõlmavaid meetmeid on võimalik rahastada üksnes juhul, kui neid on vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 10 teinud liikmesriikide määratud makseasutused. Seejuures on selle määruse artikli 6 lõike 1 teise lõigu kohaselt võimalik delegeerida sellega seotud ülesandeid, eelkõige haldus- või kontrollitoiminguid, kuid mitte toetuste maksmist. Neid ülesandeid võivad täita ka mitu makseasutust. Lisaks tuleb ette näha, et teatavate riikliku ladustamist hõlmavate meetmete haldamise võib makseasutuse vastutusel usaldada kolmandatele riigi- või eraettevõtetele. Seetõttu tuleks täpsustada makseasutuste vastutuse ulatust antud valdkonnas, täpsustada nende asutuste kohustusi ning määrata kindlaks, millistel tingimustel ja milliste eeskirjade kohaselt võib teatavate riikliku ladustamist hõlmavate meetmete haldamise usaldada kolmandatele riigi- või eraettevõtetele. Viimasel juhul tuleb samuti ette näha, et asjaomaste isikute tegevus toimuks lepingute raames ja käesolevas määruses määratletud kohustuste ja üldpõhimõtete alusel.

(3)

Riiklikku ladustamist hõlmavate meetmetega seotud kulutused võivad olla erinevat laadi. Järelikult tuleks iga toiminguliigi puhul täpsustada, milliste kulude osas on ühenduse rahastamine võimalik ning millistel tingimustel on neid kulusid võimalik katta, määrates seejuures ära nende kulude abikõlblikkuse tingimused ja arvestamise metoodika. Tuleks täpsustada, millal peab kulusid arvestama makseasutuste poolt tegelikult kasutatud vahendite alusel ja millal komisjoni poolt kindlaksmääratud kokkuleppeliste summade alusel.

(4)

Selleks et võimaldada eurotsooni mittekuuluvatel liikmesriikidel konsolideerida oma kulusid ja väljaminekuid ühtlustatud tingimustel nii omavääringus kui ka eurodes, tuleks ette näha riikliku ladustamisega seotud toimingute raamatupidamises kajastamise tingimused ning kasutatav vahetuskurss.

(5)

Et määrata kindlaks, millises ulatuses riikliku ladustamisega seotud kulusid ühenduse vahenditest rahastatakse, tuleks asjaomaste meetmete väga erinevat laadi ning ühtlustatud rakendusjuhtude puudumist arvesse võttes määrata kindlaks ühtne rakendusjuht, mis põhineks makseasutuse peetaval arvestusel, mis hõlmab vastavalt debiteerimise ja krediteerimise korrale andmeid makseasutuste tuvastatud tulude ja kulude kohta.

(6)

Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 (makseasutuste aruannete koostamise, kulude ja tulude deklareerimise ja kulude hüvitamise tingimuste kohta EAGFi ja EAFRD raames) (3) artikli 6 kohaselt peavad makseasutused, selleks et taotleda riikliku ladustamisega seotud kulude hüvitamist, esitama riiklikku ladustamisega seotud toimingute kohta järgneva kuu jooksul kuludeklaratsiooni nende toimingutega seotud väljamakstud väärtuste ja summade kohta. Selle menetluse nõuetekohaseks kulgemiseks tuleks määrata kindlaks kulude ja väljaminekute arvestamiseks vajaliku teabe komisjonile edastamise tingimused.

(7)

Sekkumisvaruna hoitavate riiklikult ladustatud toodete raamatupidamisarvestus peab võimaldama määrata kindlaks ühenduse rahastamise ulatuse ning samaaegselt ka sekkumisvaruna hoitavate toodete laoseisu. Seepärast tuleks makseasutustelt nõuda eraldi materiaalsete väärtuste arvestust ja rahalist arvestust, mis hõlmavad vajalikke andmeid ladude järelevaatuseks ja riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmetest tulenevate kulude ja tulude haldust.

(8)

Makseasutuste peetav raamatupidamisarvestus koguste, väärtuste ja teatavate keskmiste väärtuste osas on kohustuslik. Seejuures ei tule teatavaid toiminguid või kulusid raamatupidamisarvestuses teatavate eriolukordade tõttu arvesse võtta või tuleb seda teha eraldi eeskirjadest lähtuvalt. Selleks et vältida erinevat kohtlemist ja tagada ühenduse finantshuvide kaitse, tuleks täpsustada sellised eriolukorrad ja -tingimused ning nendega seotud raamatupidamisarvestuse meetodid.

(9)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete eri kulu- ja tuluartiklite raamatupidamisarvestuse tähtajad sõltuvad konkreetsete toimingute laadist ning seda on võimalik kindlaks määrata sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide raames. Seetõttu tuleks ette näha üldine reegel, et nende andmete raamatupidamisarvestus tuleb teha sekkumismeetmest tuleneva materiaalse toimingu tähtajaks, samuti tuleks kehtestada erijuhud, mida tuleks arvesse võtta.

(10)

Makseasutused peavad oma üldisest vastutusest tulenevalt regulaarselt ja perioodiliselt kontrollima sekkumisvaruna hoitavaid tooteid. Et tagada selle kohustuse ühtlane täitmine kõikide makseasutuste poolt, tuleks ette näha kontrollide ja inventuuride suhtes kohaldatav perioodilisus ja üldpõhimõtted.

(11)

Riikliku ladustamisega seotud toimingute maksumuse hindamine sõltub ka nende toimingute laadist ning seda on võimalik kindlaks määrata kehtivate sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide raames. Seetõttu tuleks ette näha üldpõhimõte, mille kohaselt kokkuostetud ja müüdud koguste väärtus võrdub materiaalsete toimingute käigus välja makstud või laekunud summaga, ning näha ette ka erieeskirjad või eriolukorrad, mida tuleb seejuures silmas pidada.

(12)

Tuleb kindlaks määrata, missuguse vormi ja sisuga dokumente nõutakse riiklikku ladustamist hõlmavate meetmete puhul, samuti nende edastamise või säilitamise tingimused ja viisid liikmesriikide poolt. Et tagada sidusus ühise põllumajanduspoliitika rahastamisega seotud teistes valdkondades kehtestatud eeskirjadega, peab käesoleva määrusega ettenähtud teatiste saatmine ja teabevahetus toimuma sellistel tingimustel ja sellise korra kohaselt, mis vastab määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklis 18 sätestatule.

(13)

Käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega asendatakse sätted, mis kehtestati komisjoni 12. veebruari 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 411/88 kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatava meetodi ja intressimäära kohta, (4) komisjoni 12. juuni 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 1643/89, milles määratakse kindlaks põllumajandussaaduste ja -toodete riiklikust ladustamisest tulenevate materiaalsete toimingute finantseerimiseks kasutatavad standardsummad, (5) komisjoni 8. septembri 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 2734/89 tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 37 lõike 2 kohaldamisest tulenevate ja EAGGF tagatisrahastu finantseeritavate kulude kindlaksmääramisel, (6) nõukogu 27. novembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3492/90, millega nähakse ette tegurid, mida tuleb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust riikliku ladustamise kujul finantseeritavate sekkumismeetmete raamatupidamise aastaaruannetes arvesse võtta, (7) komisjoni 12. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3597/90 sekkumisametite poolt põllumajandustoodete kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavaid sekkumismeetmeid käsitlevate raamatupidamiseeskirjade kohta, (8) komisjoni 22. jaanuari 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 147/91, millega määratletakse ja kinnitatakse lubatud hälve riikliku sekkumise raames ladustatud põllumajandustoodete kadude puhul (9) ja komisjoni 8. novembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2148/96, millega kehtestatakse põllumajandustoodete riiklike sekkumisvarude hindamis- ja kontrollieeskirjad. (10)

(14)

Seetõttu tuleks määrused (EMÜ) nr 411/88, (EMÜ) nr 1643/89, (EMÜ) nr 2734/89, (EMÜ) nr 3492/90, (EMÜ) 3597/90, (EMÜ) nr 147/91 ja (EÜ) nr 2148/96 tunnistada kehtetuks.

(15)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

a)

usaldada teatavate riikliku ladustamise toimingute teostamise füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ladustavad sekkumiseks mõeldud põllumajandustooteid ja keda edaspidi nimetatakse “ladustajateks”. Sel juhul peab selle toimingu haldus toimuma ladustamislepingu alusel, lähtuvalt II lisas esitatud kohustustest ja üldpõhimõtetest.

b)

volitada füüsilisi või juriidilisi isikuid täitma teatavaid sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud ülesandeid.

a)

pidada materiaalsete väärtuste raamatupidamisarvestust ja rahalist arvestust iga toote osas, mis on riiklikku ladustamist hõlmava sekkumismeetme objektiks, võttes arvestuse aluseks ajavahemikul alates 1. oktoobrist kuni järgneva aasta 30. septembrini teostatavad toimingud, seda ajavahemikku nimetatakse edaspidi “aruandeaastaks”;

b)

koostada ajakohastatud nimekiri ladustajate kohta, kellega on sõlmitud riikliku ladustamise leping. See nimekiri hõlmab andmeid, mis võimaldavad täpselt määrata kindlaks ladustamispunktid, nende mahu, laohoonete, külmhoonete või silotornide numbrid ning nende plaanid ja skeemid;

c)

anda komisjoni käsutusse riikliku ladustamise jaoks kasutatavad tüüplepingud ning teave toodete arvelevõtmise, ladustamise ja toodete laost väljastamise eeskirjade kohta, samuti eeskirjad, mida kohaldatakse ladustajate vastutuse suhtes;

d)

pidada tsentraliseeritud arvutipõhist raamatupidamisarvestust materiaalsete väärtuste laoseisu kohta, mis hõlmab kõiki ladustamiskohti, kõiki tooteid, eri toodete koguseid ja kvaliteeti, täpsustades iga toote kaalu (vajadusel eraldi brutokaalu ja netokaalu) või mahu;

e)

teostada kõik toodete ladustamise, säilitamise, transpordi ja üleviimisega seotud toimingud vastavalt ühenduse ja riiklikele õigusaktidele, ilma et see piiraks ostjate, muude nende toimingute raames sekkuvate makseasutuste või selleks volitatud isikute omavastutust;

f)

teostada ladustamiskohtades aastaringseid kontrollitoiminguid sekkumisvarude üle. Kontrolle korraldatakse ebakorrapärase sagedusega ja ootamatult. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kontrollist siiski eelnevalt teatada, piirdudes rangelt minimaalse vajaliku ajavahemikuga. Selline etteteatamine ei ületa 24 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

g)

viia artiklis 8 sätestatud tingimustel läbi iga-aastane inventuur.

a)

ühenduse sekkumise objektiks olevate toodete nõuetekohane säilitamine. Ladustatud toodete kvaliteeti tuleb kontrollida vähemalt üks kord aastas;

b)

sekkumisvarude puutumatus.

a)

olukordadest, kus toote ladustamisperioodi pikendamine võib tuua kaasa toote riknemise;

b)

toote koguselistest kadudest või riknemisest loodusjõudude mõjul.

a)

punktis a osutatud juhtudel nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 (12) artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt või vajadusel teiste põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevate määruste vastavates artiklites sätestatud menetluste kohaselt;

b)

punktis b osutatud juhtudel määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 sätestatud menetluste kohaselt.

a)

komisjoni nõudel lõikes 7 viidatud dokumendid ja täiendavad siseriiklikud haldussätted, mis on seoses sekkumismeetmete rakendamise ja haldusega vastu võetud;

b)

Käesoleva määruse III lisas esitatud näidise kohaselt teabe riikliku ladustamise kohta määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 4 lõikes 1 sätestatud sagedusega.

a)

liikmesriikides käivitatud fondide rahalised kulutused toodete ostmiseks, vastavalt IV lisas esitatud arvestusmetoodikale;

b)

kulutused, mis tulenevad toodetega tehtavatest materiaalsetest ostu-, müügi- või mis tahes muudest üleandmistoimingutest (toodete riiklikule ladustamisele panemine, hoidmine ja äravõtmine), mis on esitatud V lisas, kusjuures summad põhinevad ühenduses kehtestatud ühtsetel kokkuleppelistel summadel ja nende arvestuse aluseks on VI lisas esitatud metoodika;

c)

kulutused, mis on seotud materiaalsete toimingutega, mis ei ole tingimata seotud toodete ostu-, müügi- või mis tahes muu üleandmistoiminguga, kokkuleppeliste või mittekokkuleppeliste summade alusel vastavalt komisjoni poolt kehtestatud ja nendele toodetele laienevatele sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide sätetele ja vastavalt VII lisale;

d)

ladustatud toodete väärtuse vähenemine, vastavalt VIII lisas sätestatud arvestusmetoodikale;

e)

erinevused (positiivsed ja negatiivsed) toodete raamatupidamishinna ja müügihinna vahel või muude asjaoludega seotud erinevused.

a)

toodete kogused nende ladustamisele võtmise ja sellelt mahaarvamise hetkel, sõltumata sellest, kas tooteid füüsiliselt ümber paigutati või mitte;

b)

kogused, mida kasutati enim puudustkannatavatele isikutele tasuta jagamise korra alusel vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3730/87 (14) ja mille raamatupidamisarvestus toimub vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 3149/92 (15) artikli 5 sätetele, eristades koguseid, mis kantakse üle teise liikmesriiki;

c)

kogused, mida kasutati proovide võtmiseks, eristades ostja võetud proove;

d)

kogused, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna ning mis müüakse lepingu alusel;

e)

kindlaksmääratavatel või määratletamatutel põhjustel puuduolevad kogused, sealhulgas need, mis ei ületa ametlikult lubatud hälvet;

f)

riknenud kogused;

g)

ülemäärased kogused;

h)

lubatavast hälbest suuremad puuduolevad kogused;

i)

ladudesse saabunud toodete kogused, mis ei vasta kehtestatud nõuetele ja mille arvelevõtmisest on keeldutud;

j)

netokogused, mis on ladustatud iga kuu või majandusaasta lõpul ja mille mahaarvamine peab toimuma vastavalt järgmise kuu või majandusaasta jooksul.

a)

käesoleva artikli lõike 1 punktis a viidatud koguste väärtust, eristades ostetud ja müüdud koguste väärtust;

b)

käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tasuta jagamise korra alusel kasutatud või arvelevõetud koguste raamatupidamisväärtust;

c)

artikli 4 lõike 1 punktis a viidatud rahalisi kulutusi;

d)

artikli 4 lõike 1 punktides b ja c viidatud materiaalsete toimingutega seotud kulusid;

e)

artikli 4 lõike 1 punktis d viidatud väärtuse vähenemisega seotud summasid;

f)

müüjatelt, ostjatelt või ladustajatelt sissenõutud või tagasi saadud summad, mida ei ole nimetatud artikli 11 lõikes 2;

g)

pärast aastainventuuri või pärast toodete sekkumisvahendina arvelevõtmise kontrolli toimuva otseturustamise tulusid;

h)

tulusid ja kulusid, mis tekivad toodete väljastamisel ja on seotud käesoleva lõike punktis e viidatud väärtuse vähenemisega;

i)

muid kulu- ja tuluallikaid, eelkõige neid, mis vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja g osutatud kogustele;

j)

keskmist raamatupidamisväärtust, väljendatuna vastavalt vajadusele kas tonni või hektoliitri kohta.

a)

vastavalt X ja XII lisas osutatud eeskirjadele tuvastatud puuduvate või riknenud koguste laost väljaviimise kulusid võetakse arvesse ainult nende koguste ulatuses, mis tegelikult laost väljastati ja müüki suunati;

b)

ühest liikmesriigist teise transportimisel kadunud koguseid ei käsitata sihtliikmesriigis ladustatuna ja seega ei vasta nad standardsete sissetoomiskulude tingimustele;

c)

toodete transportimise või üleviimise puhul kirjendatakse selleks kinnitatud määraga kehtestatud ladustamise ja laost väljaviimise kulud, kui nimetatud kulusid ei peeta ühenduse eeskirjade kohaselt transpordikulude lahutamatuks osaks;

d)

riknenud toodete müügist saadavaid võimalikke summasid ning teisi selle tehingu raames saadavaid võimalikke summasid EAGFi raamatupidamises arvesse ei võeta, kui selle kohta ei ole kehtestatud ühenduse õigusaktidega eraldi sätteid;

e)

ülemäärased kogused, mis võidakse tuvastada, kirjendatakse laoarvestusse miinusmärgiga koos puuduvate kogustega. Nimetatud koguseid võetakse arvesse lubatud hälbest suuremate koguste kindlaksmääramisel;

f)

nende proovide raamatupidamisarvestus, mida ei ole võtnud ostjad, toimub XII lisa punkti 2 alapunkti a alusel.

a)

ladustamislepingu alguskuupäev, millele viidatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1262/2001 (16) artikli 9 lõikes 2, valge suhkru ja toorsuhkru osas koguste puhul, mis võetakse arvele teenusepakkuja ja makseasutuse vahelise ladustamislepingu alusel, mis on sõlmitud enne toodete tegelikku ümberpaigutamist;

b)

arvelduskuupäev sissetulevate või väljaminevate summade puhul vastavalt artikli 5 lõike 2 punktidele f ja g;

c)

tegeliku maksmise kuupäev materiaalsete toimingutega seotud kulude puhul, kui neid kulusid ei kaeta kokkuleppeliste summade alusel.

a)

toodete arvelevõtmise kuupäev makseasutuse poolt, vastavalt asjaomase toote turu ühisele korraldusele, nende koguste osas, mis kuuluvad riiklikule ladustamisele ilma nende ladustamiskohta muutmata;

b)

asjaolude tuvastamise kuupäev puuduolevate, riknenud ja ülemääraste koguste puhul;

c)

toodete laost tegeliku väljastamise kuupäev toodete lepingu alusel müügi korral selliste toodete puhul, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna;

d)

majandusaasta lõpp võimalike lubatud hälbest suuremate kadude puhul.

a)

IX lisas seoses destilleerimisproduktidega (alkoholisegu),

b)

X lisas seoses puuduolevate kogustega,

c)

XII lisas seoses riknenud või hävinud toodetega,

d)

XIII lisas seoses ladustatud toodetega, mille arvelevõtmisest on keeldutud.

a)

Euroopa Keskpanga poolt enne 2007. majandusaastat kindlaks määratud viimane vahetuskurss, et vahetada omavääringusse järgmisi summasid:

b)

Euroopa Keskpanga poolt enne 2007. majandusaasta iga kvartali esimest päeva kindlaks määratud viimane vahetuskurss alates 1. oktoobrist 2006, et vahetada omavääringusse järgmisi summasid:

c)

Euroopa Keskpanga poolt enne 2008. majandusaastat kindlaks määratud viimane vahetuskurss, et vahetada omavääringusse selliste koguste netoväärtus, mis kantakse 2007. majandusaastast 2008. majandusaastasse ning millest lahutatakse 2007. majandusaasta lõpu teine tarbimisväärtuse vähendamine.