1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 342/2005,

28. veebruar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 343/2005,

28. veebruar 2005,

millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)	Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)	Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast.

(5)	Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta.

(6)	Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud eksporditoetused on kindlaks määratud lisas esitatud summade ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 344/2005,

28. veebruar 2005,

millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse suhtes kohaldatav korrigeeriv summa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 1766/92 (3) artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)	Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 15 lõikes 3 osutatud korrigeeriv summa, mida kohaldatakse linnaste puhul eelnevalt kindlaksmääratud eksporditoetuste suhtes, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

(3)  EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1104/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 1).

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 345/2005,

28. veebruar 2005,

millega muudetakse teraviljatoetuse korrigeerivat summat

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EMÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)	Teraviljatoetust korrigeeriv summa kinnitati komisjoni määrusega (EÜ) nr 333/2005. (2)

(2)	Praeguste CIF-hindade ja tähtajaliste CIF-tarnehindade alusel ning arvestades turu prognoositavaid arenguid, tuleb muuta hetkel kehtivat teraviljatoetuse korrigeerivat summat.

(3)	Korrigeeriv summa tuleb kinnitada samas korras kui toetus. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetuste suhtes kohaldatavat korrigeerivat summat muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 53, 26.2.2005, lk 18.

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/9

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 346/2005,

28. veebruar 2005,

millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)	Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 19,129 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3)  EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/10

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 347/2005,

28. veebruar 2005,

millega kehtestatakse tootmistoetused oliiviõlile, mida kasutatakse teatavate konservide tootmisel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1966. aasta määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse nr 136/66/EMÜ artikkel 20a näeb ette tootmistoetuse andmise oliiviõlile, mida kasutatakse teatavate konservide tootmisel. Vastavalt selle artikli lõikele 6 ja ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kinnitab komisjon toetussumma iga kahe kuu tagant.

(2)

Eespool nimetatud määruse artikli 20a lõike 2 alusel tuleb tootmistoetus kehtestada maailmaturuhinna ja ühisturuhinna vahe alusel, võttes arvesse impordimaksu, mida kohaldatakse CN-alamrubriiki 1509 90 00 kuuluva oliiviõli suhtes ning nende õlide eksporditoetuste kindlaksmääramisel võrdlusperioodil kasutatud tegureid. Võrdlusperioodiks on asjakohane võtta kahekuuline ajavahemik, mis eelneb tootmistoetuse kehtivusaja algusele.

(3)	Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel kehtestatakse toetus järgmiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2005. aasta märtsis ja aprillis on määruse nr 136/66/EMÜ artikli 20a lõikes 2 osutatud tootmistoetuse suurus 44,00 eurot/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/11

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 348/2005,

28. veebruar 2005,

millega sätestatakse erand määrusest (EÜ) nr 174/1999 seoses toetuse eelkinnitust sisaldavate ekspordilitsentside kehtivusajaga piima- ja piimatootesektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta) (2) artiklis 6 on sätestatud ekspordilitsentside kehtivusaeg.

(2)	Või ja lõssipulbri sekkumishindade alandamine 1. juulist 2005 toob tõenäoliselt kaasa madalamad hinnad piimatoodete turul 2005/2006. turustusaastal.

(3)	Selleks et kaitsta ühenduse eelarvet tarbetute kulude eest ja vältida eksporditoetuste korra spekulatiivset kohaldamist piimatootesektoris, tuleks ettevaatusabinõuna piirata toetuse eelkinnitust sisaldavate ekspordilitsentside kehtivusaega 30. juunini 2005.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklist 6 kehtivad toetuse eelkinnitust sisaldavad ekspordilitsentsid, mis hõlmavad kõnealuse artikli punktides a–d osutatud tooteid ja mille taotlused esitatakse alates käesoleva määruse jõustusmise kuupäevast, kuni 30. juunini 2005.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/12

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 349/2005,

28. veebruar 2005,

millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (2) artiklitega 3, 4, 6 ja 11 nähakse ette, et teatud tingimustest kinnipidamisel saavad liikmesriigid nimetatud artiklites sätestatud olukordade puhul haiguste likvideerimiseks ühenduse rahalist toetust.

(2)	Otsuse 90/424/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 5 täpsustatakse, et sellise rahalise toetusega seotud otsused peavad määratlema abikõlblikud kulutused, ning artiklid 4 ja 11 viitavad artikli 3 sätetele, eriti menetlussätetele.

(3)	Otsuse 90/424/EMÜ artikliga 40 a sätestatakse, et asjaomase otsuse alusel rahastatavaid kulutusi haldab otseselt komisjon vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3) artiklile 148.

(4)	Siiski ei nähta määrusega (EÜ) nr 1258/1999 kõnealuste assigneeringute haldamise osas ette ühtegi eeskirja. Lisaks määratakse otsusega 90/424/EMÜ kindlaks abikõlblikkuse tingimused ühenduse rahaliseks toetuseks. Neid on vaja täpsustada.

(5)

Lihtsustamise ja asjaomaste assigneeringute finantshaldamise läbipaistvuse ning liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamiseks, ja toetuse saamise tingimustele vastavateks peetavate loomade ja toodete puhul ülehindamise vältimiseks, oleks asjakohane üksikasjalike selgituste esitamine ja eeskirjade sätestamine, mida kohaldatakse liikmesriikide esitatava kulutuste hüvitamise taotluse korral.

(6)	Veatu finantshaldamise tagamiseks on vaja kiiresti saada teavet haigusega toimetulemise kohta ning eelkõige korrapäraseid hinnanguid liikmesriikide tehtavate kulutuste kohta.

(7)	Vastavalt 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 3 lõikele 2 rahastab ühenduse eeskirjade kohaselt võetud veterinaar- ja taimetervisemeetmeid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu. Kõnealuse määruse artikleid 8 ja 9 kohaldatakse finantskontrolli eesmärgil.

(8)	Seoses hobuslaste kasvatuse iseärasustega ja tagajärgedega, mille toob endaga kaasa nendega kaasnevate haigustega toimetulemine, tuleks hobuslased jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja, ilma et see piiraks otsuse 90/424/EMÜ sätteid.

(9)	Tuleb täpsustada protsendimäärad rahvusvaluutas esitatud kulutuste hüvitamise taotluste konverteerimise kohaldamiseks, nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 2799/98 (millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord) (4) artiklis 1 d).

(10)	Oluline on finantsauditite läbiviimise menetluse täpsustamine.

(11)	Komisjonil peab olema võimalus muuta tähtaegu ning käesolevas määruses ette nähtud kõlblike kulutuste vähendusi kui liikmesriigid esitavad arvestatavad põhjendused, eriti seoses haldussätete kohaldamisega vastavalt käesolevale määrusele.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse liikmesriikidele antavate rahaliste toetuste korral vastavalt käesoleva määruse artiklites 3–5 määratletud abikõlblikele kulutustele seoses haiguste likvideerimise meetmetega olukordades, millele on viidatud nõukogu otsustes 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 1, välja arvatud hobuslasi puudutavad haigused, samuti selle otsuse artikli 4 lõigetes 1 ja 2, artikli 6 lõikes 2, ja artikli 11 lõikes 1.

2.   Ilma et see piiraks täiendavate abikõlblikkuse kriteeriumide vastuvõtmist, mida võib määrata vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 11 lõikes 4 sätestatud otsustele (edaspidi eriotsused), võib nende otsuste raames käesoleva määruse kohaldamist laiendada teiste meetmete rahastamisele, mida käesoleva artikli 1. lõike sätted ei hõlma, eelkõige

a)	otsuse 90/424/EMÜ artikli 11 lõike 4 punkti a alapunktis v ettenähtud hüvitamisele vaktsineerimise korral ja

b)	tegevuskuludele, mis on seotud otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 2a ja artikli 6 lõikes 2 sätestatud erimeetmetega.

3.   Asjaomane määrus ei piira põhimõtet, et liikmesriikide kantud ja makstud kulutuste abikõlblikkus ühenduse rahalise toetuse saamise tingimuseks on ühenduse eeskirjade järgimine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   kiire ja nõuetekohane hüvitamine– hüvitise tasumine üheksakümne päeva jooksul pärast loomade tapmist vastavalt turuväärtusele;

b)   turuväärtus– hind, mida omanik oleks looma eest saanud vahetult enne nakatumist või tapmist, võttes arvesse looma kõlblikkust, kvaliteeti ja vanust;

c)   põhjendatud kulutused– vahendite ja teenuste ostmisel kantud kulutused, mis on vastavuses enne haiguse diagnoosimist jõus olnud turuväärtusega;

d)   vajalikud kulutused– kulutused, mida kantakse vahendite või teenuste ostmisel, millele on viidatud otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 2 või artikli 11 lõike 4 punkti a alapunktides i–iv ja b, ning mille olemus ja otsene side artiklis 3 määratletud abikõlblike kulutustega on tõestatud;

e)   sundtapmine– sundtapmist kasutatakse farmides, kus haiguskolle on kindlaks tehtud, ning üksikute ennetavate tapmiste (kokkupuude, naabrus, kahtlus, taudi levikut tõkestav vaktsineerimine) korral, milleks antakse kategooriline käsk ja mida teostatakse spetsiifilise sanitaarriski tõttu.

Punktides a-d esinenud mõisteid kohaldatakse ka munade kohustusliku hävitamise korral.

Artikkel 3

Abikõlblikud kulutused ühenduse rahaliseks toetuseks

Liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust:

a)	kiire ja nõuetekohase hüvitise maksmiseks omanikele, kes olid sunnitud oma loomad tapma või hävitama munad, vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõike 2 esimesele ja seitsmendale taandele ning artikli 11 lõike 4 punkti a alapunktile i;

b)

nende tegevuskulude tasumiseks, mis on seotud loomade sundtapmisega ja nakatunud toodete hävitamisega, hoonete puhastamise ja desinfitseerimisega või ka vajaduse korral nakkusega kokkupuutunud varustuse hävitamisega, vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõike 2 esimesele, teisele ja kolmandale taandele ning artikli 11 lõike 4 puntki a alapunktidele i–iv ja b;

c)	kulutusteks, mis on tehtud seoses teiste võetud meetmetega ning vastavalt ühenduse rahalise toetusega seotud eriotsustele seoses selliste meetmetega, eelkõige vaktsineerimisega meetmetega seotud kuludega.

Artikkel 4

Hüvitise ülemmäära arvestamine looma kohta

1.   Ühikuväärtus looma või toote kohta ühenduse rahalise toetuse arvutamisel on piiratud ühtse keskmise väärtusega, mida arvutatakse asjaomaste loomade ja toodete jaoks ettenähtud hüvitise kogusumma alusel, mis jagatakse vastava loomade või toodete arvuga. Ülemmäär on:

a)	900 eurot tapetud veise kohta;

b)	125 eurot tapetud sea kohta;

c)	100 eurot tapetud kitse või lamba kohta;

d)	2,20 eurot tapetud muneja kana kohta, 1,20 eurot tapetud lihakana kohta;

e)	0,20 eurot hävitatud haudumiseks mõeldud muna eest ja 0,04 eurot hävitatud tarbimiseks mõeldud muna eest.

Kui arvutatud keskmine ühikväärtus ületab esimeses lõigus mainitud ülemmäära ning kui liikmesriikide edastatud turuhinnad artikli 6 lõike 1 kohaldamisel ja artiklis 10 osutatud auditite käigus tehtud tähelepanekud seda põhjendavad, siis võtab komisjon siiski ühenduse toetuse arvutamise aluseks arvutatud väärtuse.

2.   Lõikes 1 sätestatud ülemmäärasid võib komisjon ajakohastada ja täiendada kõikide või osade asjaomaste loomaliikide või toodete osas võttes arvesse turusuundumusi ja eelkõige inflatsioonimäära.

Artikkel 5

Ühenduse toetuse arvestamine tegevuskuludeks

1.   Ühenduse rahaline toetus artikli 3 punktides b ja c viidatud kulutuste osas hõlmab vaid vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis on seotud I lisas kirjeldatud abikõlblike kululiikidega.

2.   Ühenduse rahalise toetuse kalkulatsioonist tuleb välja jätta liikmesriigi esitatavad kulutused, eelkõige:

a)	tulumaks ja muud maksud;

b)	avalike teenistujate palgad;

c)	kulutused, mis on seotud üldkasutatavate vahendite, eriti transpordivahendite, kasutamisega, väljaarvatud tarbekaupadega;

d)	mittesundtapmisega seotud hüvitis;

e)	lisaks muule ühenduse toetusele makstud hüvitis, nagu lisatasu loomade tapmise eest, rikkudes ühenduse reegleid;

f)	hüvitis, mis on seotud kasutatud hoonete likvideerimise või renoveerimisega, infrastruktuuri kuludega ning majanduslike kahjudega või haigusest tingitud tööpuuduse või asustamise keeluga.

Artikkel 6

Ühenduse rahalise toetuse saamiseks nõutav eelnev teave

1.   Juhul kui liikmesriigi territooriumil ilmneb üks 1. artikli 1. lõikes viidatud olukordadest, teavitab liikmesriik komisjoni 30 päeva jooksul pärast esimese haiguskolde ametlikku kinnitamist asjaomastest loomaliikidest või toodetest ning igale liigile vastavast turuväärtusest.

2.   Hiljemalt kaks kuud pärast esimese haigusepuhangu ametlikku kinnitamist ja edaspidi üks kord kuus edastab liikmesriik lisas IIa esitatud vormis elektroonilise faili järgmise olulise teabega hüvitise kohta: tapetud loomade arv liikide kaupa, vajadusel hävitatud munade arv ja juba eraldatud hüvitiste kogusumma iga kategooria kohta.

3.   Hiljemalt kolm kuud pärast esimese haigusepuhangu ametlikku kinnitamist ja edaspidi üks kord kahe kuu jooksul edastab liikmesriik lisas IIb näidatud vormis elektroonilise faili järgmise olulise teabega tegevuskulude maksumuse kohta: loomade sundtapmise, transpordi, korjuste, munade ja piima likvideerimise, hoonete desinfitseerimise ja putukatõrje, loomasööda ja seadmete likvideerimise eest.

Artikkel 7

Maksetingimused ja täiendavad dokumendid

1.   Artiklis 3 viidatud ühenduse rahaline toetus makstakse järgmistel alustel:

a)	ametlik hüvitise taotlus, millele on lisatud finantsaruanne, mis on esitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2;

b)	lisas V esitatud täiendavad dokumendid, näidates erinevate meetmete maksumuse, milleks ühenduse toetust küsitakse;

c)	epidemioloogiline aruanne iga ettevõtte kohta, kus loomad tapeti ja likvideeriti;

d)	vajadusel artiklis 10 osutatud auditite tulemused.

Punktis b viidatud täiendavad dokumendid koos kogu asjakohase teabega, kaasa arvatud kaubanduslik teave, tuleb nõudmisel anda komisjoni käsutusse viimase poolt koha peal läbi viidavate kontrollide jaoks.

2.   Esimese lõike punktis a viidatud finantsaruande osa “nõuetekohane hüvitamine” esitatakse elektroonilise failina vastavalt III lisale kuuekümne kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil teatatakse rahalist toetust loovast eriotsusest.

Esimese lõike punktis a viidatud finantsaruande osa “tegevuskulud” tuleb esitada elektroonilise failina vastavalt IV lisale kuue kuu jooksul alates viimase haigusepuhangu kuupäevast.

Komisjon võib esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaega siiski pikendada, kui liikmesriigid esitavad objektiivsed ja kaalukad põhjendused.

3.   Kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

a)	tagada rahastatavate tegevuste õigsus ja korrapärasus haiguste likvideerimisel;

b)	ennetada ja uurida eeskirjade eiramist;

c)	tagasi saada eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel kaotatud summad;

d)	tagada artikli 3 punktis a osutatud omanikele kiire ja nõuetekohane hüvitamine;

e)

organiseerida eelnevalt tingimused kriisiohjamiseks, eelkõige loomade tapmise, transpordivahendite, korjuste hävitamise, munade ja toodete hävitamise, puhastamise ja desinfitseerimisega seotud vajalike avalike teenuste ja varustuse ostmiseks nii, et see tagab liikmesriigi oma kulutuste usaldusväärse finantshaldamise.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viimase nõudmisel nende eesmärkide saavutamiseks tarvitusele võetud meetmetest.

4.   Igal juhul mainitakse ametlikus hüvitise taotluses riigi haldus- ja kohtumenetluste olukorda seoses rahastatavate tegevustega, eelkõige pooleliolevaid toimikuid, asjaomaseid summasid ja menetluste põhjusi.

Artikkel 8

Vahetuskurss

Määruse (EÜ) nr 2799/98 artikli 1 punkti d tähenduses riigi omavääringus “n” kuus esitatud taotluste konverteerimiskurss on “n+1” kuu kümnenda päeva konverteerimiskurss või kursi noteerimisele eelneva esimese päeva kurss, mille kohta kurss on olemas.

Artikkel 9

Abikõlblike kulutuste vähendamine

1.   Kui asjaomased ametiasutused ei respekteeri artiklis 6 sätestatud tähtaegu, võidakse abikõlblike kulutusi vähendada kuni 5 % ulatuses, arvestades esitatud teabe kvaliteeti ja teatatud episootilise haiguse ulatust.

2.   Artikli 7 lõikes 2 sätestatud esitamise tähtaegadest mitte kinnipidamine toob kaasa ühenduse rahalise toetuse vähendamise 25 % võrra iga hilinenud kalendrikuu kohta.

3.   Juhul kui asjaomased ametiasutused maksavad hüvitisi väljaspool artikli 2 punktis a sätestatud tähtaegu, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	abikõlblike kulutuste vähendamine 25 % võrra maksmiste korral, mis sooritatakse 91 ja 105 päeva vahel pärast loomade tapmist ja/või munade hävitamist;

b)	abikõlblike kulutuste vähendamine 50 % võrra maksmiste korral, mis sooritatakse 106 ja 120 päeva vahel pärast loomade tapmist ja/või munade hävitamist;

c)	abikõlblike kulutuste vähendamine 75 % võrra maksmiste korral, mis sooritatakse 121 ja 135 päeva vahel pärast loomade tapmist ja/või munade hävitamist;

d)	abikõlblike kulutuste vähendamine 100 % võrra maksmiste korral, mis sooritatakse 135 või enama päeva vahel pärast loomade tapmist ja/või munade hävitamist.

Kui liikmesriigid esitavad objektiivseid ja kaalukaid põhjendusi, võib komisjon kohaldada siiski teistsuguseid astmeid ja/või väiksemaid protsendimäärasid või nullmäära.

4.   Abisaaja vastuväidete korral hüvitusele peatatakse asjaomaste toimikute suhtes lõikes 3 viidatud tähtajad.

Artikkel 10

Auditid

Komisjon võib koostöös pädevate ametiasutustega läbi viia auditeid seoses artiklis 3 ja artikli 7 lõikes 3 viidatud meetmete rakendamisega või nendega seonduvate abikõlblike kulutustega ning samuti võib ta läbi viia auditeid liikmesriigis koha peal.

Auditi eesmärk võib olla eriti dokumentatsiooni kontroll ja finantstoimikute kokkusobivuse kontroll loomade hinna, arvu, vanuse ja kaalu, munemiskuupäeva, hiljutiste arvete, ettevõtte registri, väljaviimise ja veo korra osas.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/26

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 350/2005,

28. veebruar 2005,

millega avatakse pakkumiskutse puu- ja köögivilja A3 süsteemi ekspordilitsentside väljaandmiseks (tomatid, apelsinid, sidrunid ja õunad)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 35 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1961/2001 (2) on sätestatud puu- ja köögivilja eksporditoetuste üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et määral, mis on vajalik selles artiklis loetletud toodete majanduslikult oluliste koguste eksportimiseks, võib ühenduse eksporditavate toodete eest anda eksporditoetusi, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 2 tuleks tagada, et ei häirita eksporditoetuste korra raames varem eksisteerinud kaubavoogusid. Seepärast ning puu- ja köögivilja ekspordi hooajalise iseloomu tõttu tuleks kehtestada iga toote puhul kavandatavad kogused, võttes arvesse komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (3) kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuuri eksporditoetuste jaoks. Need kogused tuleb jaotada, võttes arvesse asjaomaste toodete suuremat või väiksemat riknemisohtu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 4 on sätestatud, et toetused tuleb kehtestada, võttes arvesse hetkeolukorda või arengusuundi seoses puu- ja köögivilja hindade ja kättesaadavusega ühenduse turul ühelt poolt ning puu- ja köögivilja hindadega rahvusvahelises kaubanduses teiselt poolt. Arvesse tuleb võtta ka turustus- ja transpordikulusid ning kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 5 tuleb ühenduse turu hinnad määrata kindlaks, võttes arvesse hindu, mis on ekspordi seisukohast kõige soodsamad.

(6)	Olukord rahvusvahelises kaubanduses ja teatavate turgude erinõudmised võivad nõuda toetuse muutmist vastavalt asjaomase toote sihtkohale.

(7)	Ekstraklassi, I klassi ja II klassi ühiste kvaliteedistandarditega tomateid, apelsine, sidruneid ja õunu võib praegu eksportida majanduslikult olulistes kogustes.

(8)	Kättesaadavate vahendite parima kasutuse tagamiseks ja ühenduse eksporti silmas pidades tuleks jätkata avalikku pakkumist ja kehtestada soovituslik toetussumma ja asjaomaseks perioodiks kavandatavad kogused.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   A3 süsteemi ekspordilitsentside väljaandmiseks avatakse pakkumine. Asjaomased tooted, pakkumiste esitamise tähtaeg, soovituslikud toetusemäärad ja kavandatavad kogused on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artiklis 16 osutatud toiduabiks väljaantud litsentsidega hõlmatud koguseid ei võeta arvesse käesoleva määruse lisas esitatud toetuse saamise tingimustele vastavate koguste puhul.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1961/2001 artikli 5 lõike 6 kohaldamist, on A3 litsentside kehtivusaeg 2 kuud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. märtsil 2005.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 537/2004 (ELT L 86, 24.3.2004, lk 9).

(3)  EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2180/2003 (ELT L 335, 22.12.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/29

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 351/2005,

28. veebruar 2005,

millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 4088/87, millega määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost, Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 700/88 artiklis 1b osutatud üheõieliste (standardtüüpi) nelkide, mitmeõieliste (spray-tüüpi) nelkide, suureõieliste rooside ja väikseõieliste rooside ühenduse tootja- ja impordihinnad kahenädalaseks perioodiks on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

Käesolevat määrust kohaldatakse 2.–15. märtsini 2005.

---

(1)  EÜT L 382, 31.12.1987, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177, 5.7.1997, lk 1).

(2)  EÜT L 72, 18.3.1988, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2062/97 (EÜT L 289, 22.10.1997, lk 1).

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/31

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 352/2005,

28. veebruar 2005,

millega kehtestatakse keemiatööstuses kasutatava valge suhkru tootmistoetus ajavahemikuks 1.–31. märts 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõikele 3 võib eksporditoetusi anda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides a ja f loetletud toodetele ning kõnealuse lõike punktis d loetletud siirupitele ja CN-koodi 1702 50 00 alla kuuluvale keemiliselt puhtale fruktoosile (levuloos) vahetootena, kui need on mõnes asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 osutatud olukorras ja neid kasutatakse teatavate keemiatööstustoodete valmistamisel.

(2)

Komisjoni 27. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (2) on sätestatud, et need toetused määratakse kindlaks valge suhkru tootmistoetusest lähtudes.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artiklis 9 on sätestatud, et valge suhkru tootmistoetus tuleb kehtestada kord kuus alates iga kuu esimesest päevast.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artiklis 4 osutatud valge suhkru tootmistoetus ajavahemikul 1.–31. märts 2005 on 34,203 EUR/100 kg netomassi kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 63.

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/32

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 353/2005,

28. veebruar 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. märtsist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)	Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)	Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

---

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/35

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/13/EÜ,

21. veebruar 2005,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta ning põllu- või metsamajanduslike traktorite tüübikinnituse andmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/37/EÜ I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2000. aasta direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ), (1) eriti selle artikleid 6 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artikli 19 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (3) muudetud direktiiviga 2004/26/EÜ, sätestatakse väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitmete suhtes rangemad nõuded ja kehtestatakse kolm uut heite piirväärtuste etappi.

(2)

Direktiiv 2000/25/EÜ, mis on üks üksikdirektiividest tüübikinnitusmenetluse raames vastavalt nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiivile 74/150/EÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (4) tuleks ühtlustada direktiiviga 97/68/EÜ, nagu seda on muudetud direktiiviga 2004/26/EÜ, eriti viimasega sisse viidud paindlikkuskava osas.

(3)

Direktiivi 2000/25/EÜ I ja II lisa tuleb kohandada, eriti arvestades direktiivis 97/68/EÜ, nagu seda on muudetud direktiiviga 2004/26/EÜ, kehtestatud uusi heite piirväärtusi, mille puhul süsivesinike heide ja lämmastikoksiidide heide liidetakse. Nendes lisades tuleks teha teisi muudatusi, et tagada direktiivide 200/25/EÜ, 97/68/EÜ ja 2003/37/EÜ teatiste kohta käivate sätete ühtsus. Samuti tuleb kohandada direktiivi 2000/25/EÜ III lisa, et lisada alternatiivsed tüübikinnitused, mida tunnustatakse uutes etappides III A, III B ja IV.

(4)	On vaja kohandada ka direktiivi 2003/37/EÜ I lisa, et tagada direktiivide 2000/25/EÜ, 97/68/EÜ ja 2003/37/EÜ teatiste kohta käivate sätete ühtsus. Eelkõige on lahknevused terminoloogias likvideeritud õigusaktide parema selguse huvides.

(5)	Seepärast tuleks direktiive 2000/25/EÜ ja 2003/37/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 1. lõike alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/25/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklile 1 lisatakse järgmine taane: “— “asendusmootor” tähendab uut mootorit, mis on valmistatud ja tarnitud üksnes teatava masina mootori väljavahetamiseks.”

2)	Artiklile 3 lisatakse järgmised lõiked: “3.   Asendusmootor peab vastama piirväärtustele, millele pidi väljavahetatav mootor vastama, kui see esimest korda turule toodi. Sõna “ASENDUSMOOTOR” lisatakse mootoril olevale etiketile või kasutusjuhendisse.”

3)

Lisatakse artikkel 3a: “Artikkel 3a Paindlikkuskava Erandina artikli 3 lõigetest 1 ja 2 näevad liikmesriigid ette, et tootja taotluse korral ja tüübikinnitusasutuse loaga võib mootoritootja kahe järjestikuse piirväärtuste etapi vahelisel ajavahemikul turule viia piiratud arvu traktoritele paigaldatavaid mootoreid, mis vastavad üksnes rakendatavale etapile vahetult eelneva etapi heite piirväärtustele või selliste mootoritega traktoreid, tingimusel, et ta järgib IV lisas sätestatud korda.”

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt: a) Lõikele 2 lisatakse punktid c, d ja e: “c) III A etapis — H, I ja K kategooria mootorite puhul (direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõikes 3a määratletud mootori võimsusega) pärast 31. detsembrit 2005, — J kategooria mootorite puhul (direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõikes 3a määratletud mootori võimsusega) pärast 31. detsembrit 2006; d) III B etapis — L kategooria mootorite puhul (direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõikes 3c määratletud mootori võimsusega) pärast 31. detsembrit 2009, — M ja N kategooria mootorite puhul (direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõikes 3c määratletud mootori võimsusega) pärast 31. detsembrit 2010, — P kategooria mootorite puhul (direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõikes 3c määratletud mootori võimsusega) pärast 31. detsembrit 2011; e) IV etapis — Q kategooria mootorite puhul (direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõikes 3d määratletud mootori võimsusega) pärast 31. detsembrit 2012, — R kategooria mootorite puhul (direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõikes 3d määratletud mootori võimsusega) pärast 30. septembrit 2013.” b) Lõikele 3 lisatakse järgmised taanded: “— H kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2005, — I kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2006, — K kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2006, — J kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2007, — L kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2010, — M kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2011, — N kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2011, — P kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2012, — Q kategooria mootorite puhul pärast 31. detsembrit 2013, — R kategooria mootorite puhul pärast 30. septembrit 2014.” c) Lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga: “5.   A kuni G kategooria mootorite puhul võivad liikmesriigid lõikes 3 nimetatud tähtpäevi edasi lükata kaks aastat nende mootorite puhul, mille tootmiskuupäev on kõnealusest tähtpäevast varasem. Nad võivad teha muid erandeid direktiivi 97/68/EÜ artiklis 10 sätestatud korras.” d) Lisatakse lõiked 6, 7 ja 8: “6.   H kuni R kategooria mootorite puhul lükatakse lõikes 3 kehtestatud tähtpäevad edasi kahe aasta võrra nende mootorite puhul, mille tootmiskuupäev on kõnealusest kuupäevast varasem. 7.   Liikmesriigid lubavad enne käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kuupäevi tähistada eriliselt direktiivi 97/68/EÜ I lisa punktides 4.1.2.4, 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 esitatud tabelis esitatud piirväärtustele vastavaid mootoritüüpe või mootoritüüpkondi, et näidata kõnealuste seadmete vastavust nõutavatele piirväärtustele juba enne kehtestatud kuupäevi. 8.   Direktiivi 2003/37/EÜ artiklis 20 2 lõikes sätestatud korras ühtlustab komisjon III B ja IV etapi piirväärtused ja kuupäevad nende piirväärtuste ja kuupäevadega, mille kohta tehakse otsus vastavalt direktiivi 2004/26/EÜ artikli 2 punktis b sätestatud muutmisse korrale, võttes arvesse põllu- ja metsamajanduslike traktorite ja eelkõige kategooriate T2, T4.1 ja C2 traktoritega seotud vajadusi.”

5)	I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

6)	Lisatakse IV lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva direktiivi II lisas.

Artikkel 2

Direktiivi 2003/37/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2005. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2006.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(3)  EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/26/EÜ (ELT L 146, 30.4.2004, lk 1).

(4)  EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

---

---

---

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/55

---

NÕUKOGU OTSUS,

17. veebruar 2005,

regioonide komitee kahe Belgia liikme ja ühe Belgia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2005/165/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Belgia valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse 2002/60/EÜ (1) regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta.

(2)	Regioonide komitees on vabanenud kaks liikmekohta Jacques SIMONET’ ja Jos CHABERT’I ametiaja lõppemise tõttu ning üks asendusliikme koht Eric TOMAS’ ametiaja lõppemise tõttu, millest teavitati nõukogu 1. veebruaril 2005,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Regioonide komitee liikmeteks ja asendusliikmeks nimetatakse:

a)

liikmed:   Charles PICQUÉ, Ministre-Président du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale, chargé des Pouvoirs locaux, de l’Aménagement du territoire, des Monuments et Sites, de la Rénovation urbaine, du Logement, de la Propreté publique, du Commerce extérieur et de la Coopération au développement, Jacques SIMONET’ asemele;   Jos CHABERT, Vice-Voorzitter van het Brussels Hoofdstedelijk Parlement uue mandaadi alusel;

b)	asendusliige:   Benoît CEREXHE, Ministre du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale, chargé de l’Économie, de l’Emploi, de la Recherche scientifique, de la Lutte contre l’Incendie et l’Aide médicale urgente et de la Politique agricole, Eric TOMAS’ asemele

nende järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2006.

---

(1)  EÜT L 24, 26.1.2002, lk 38.

---

1.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/57

---

KOMISJONI OTSUS,

10. veebruar 2005,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) rakenduseeskirjad

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 247 all)

(2005/166/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsust 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3, artikli 4 lõiget 2, artikli 5 lõiget 6 ja artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonile kord aastas edastatav teave on vajalik, võimaldamaks hinnata ühenduse ja liikmesriikide edusamme kohustuste täitmisel, mis on seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Kyoto protokolli kohaselt kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja vähendamisega ning võimaldamaks ühenduse aastaaruannete koostamist, lähtudes UNFCCC ja Kyoto protokollist tulenevatest kohustustest.

(2)

Juhul kui seoses ühenduse esitatud inventuuriaruande ülevaatamisega vastavalt UNFCCCle nõutakse lisateavet, peaks komisjon käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 1 nimetatud teabe läbi vaatama ja vajalikud muudatused otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 lõikes 2 viidatud korras vastu võtma, nõudmaks liikmesriikidelt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatavates aruannetes edaspidi aruandlust nende aspektide kohta.

(3)	Komisjonile iga kahe aasta järel edastatud teave on vajalik, võimaldamaks hinnata ühenduse ja selle liikmesriikide kavandatud edusamme UNFCCCst ja Kyoto protokollist lähtuvate kohustuste täitmisel.

(4)	Komisjon peaks II ja III lisa läbi vaatama ja 2007. aasta 1. jaanuariks vajalikud muudatused otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 lõikes 2 viidatud korras vastu võtma.

(5)

Komisjon koostab pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist prognoosi selle liikmesriigi inventuuriaruandest puuduva teabe kohta vastavalt käesolevas otsuses esitatud põhimõtetele, et tagada selle liikmesriigi ja ühenduse inventuuriaruande lõplikkus vastavalt UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete esitamise juhenditele ja IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhenditele kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks.

(6)	Liikmesriigid ja komisjon peavad koostama aruanded 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks vastavalt UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhenditele ja Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele.

(7)	Liikmesriigid ja komisjon peavad koostama aruanded Marrakeši lepingus sätestatud täiendava tähtaja kohta, mille lõppedes peavad kohustused olema täidetud vastavalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele.

(8)	Käesolevas otsuses esitatud liikmesriikide ja ühenduse vahelise koostöö ja koordineerimise kord ja ajakava seoses kohustustega, mis tulenevad otsusest 280/2004/EÜ, tagavad nende kohustuste õigeaegse ja tulemusliku täitmise.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas otsuse 280/2004/EÜ artiklis 9 osundatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Sisu

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega kehtestatakse otsuse 280/2004/EÜ rakenduseeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

(a)	otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 viidatud teabe edastamine vastavalt sama otsuse artikli 3 lõikele 3;

(b)	ühenduse inventuuriaruannete süsteemi kehtestamine vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikele 2;

(c)	nõuded edusammude tutvustamisele vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 2 ja Marrakeši lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks antud täiendavat tähtaega käsitlevad otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikest 6 tulenevad aruandekohustused;

(d)	otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõikes 1 toodud kohustustega seotud koostöö ja koordineerimise kord ja ajakava vastavalt selle otsuse artikli 8 lõikele 3.

II PEATÜKK

Liikmesriikide esitatavad aruanded

1. jagu

Iga-aastased aruanded

Artikkel 2

Juhendid teabe määratlemiseks ja aruannete esitamiseks

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks, millist teavet nad esitavad vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1, lähtudes alljärgnevast:

(a)	valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) 1996. aasta ülevaadatud juhendid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks, edaspidi “IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhendid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks”;

(b)	IPCC hea tava juhendid ja juhendid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri mõõtemääramatuse käsitlemiseks, edaspidi “IPCC hea tava juhendid”;

(c)	IPCC maakasutamise, maakasutuse muutumise ning metsanduse hea tava juhendid (LULUCF), edaspidi “IPCC hea tava juhendid LULUCFi jaoks”.

2.   Liikmesriigid edastavad teabe komisjonile vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1, saates koopia aruandest Euroopa Keskkonnaagentuurile, lähtudes järgmistest dokumentidest:

(a)	konventsiooni I lisa I osas sisalduvad juhendid lepinguosalistele riiklike aruannete ettevalmistamiseks: UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete koostamise juhendid, edaspidi “UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete koostamise juhendid”;

(b)	juhendid Kyoto protokolli artikli 7 alusel nõutava teabe ettevalmistamiseks, edaspidi “Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvad juhendid”.

3.   Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 teises punktis viidatud lõplik riiklik inventuuriaruanne koos seletuskirjaga koostatakse UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete koostamise juhendites toodud riikliku inventuuriaruande seletuskirja struktuuri kasutades.

Artikkel 3

Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile d

1.   Vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 3 ja selle alusel vastu võetud asjaomastele otsustele edastavad liikmesriigid otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti d kohased aruanded aastate kohta, mis jäävad 1990. aasta ja üle-eelmise aasta vahele, ja kajastavad neis inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguseid allikate kaupa ja maakasutuse muutumisest ja metsandustegevusest tulenevat kõrvaldamist neeldajate abil vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 3.

Liikmesriigid, mis valivad Kyoto protokolli artikli 3 lõike 4 alusel metsamajanduse, põllumaa või karjamaa majandamise või vegetatsiooni taastamise, edastavad aastate kohta, mis jäävad 1990. aasta ja üle-eelmise aasta vahele, täiendavalt aruanded inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta allikate kaupa ja nende kõrvaldamise kohta neeldajate abil iga valitud tegevuse kaupa.

Liikmesriigid eristavad ülaltoodud teabe selgelt hinnangutest inimtekkeliste heitkoguste kohta, mis tulenevad Kyoto protokolli lisas A loetletud allikatest.

2.   Liikmesriigid edastavad lõikes 1 toodud teavet oma aruannetes alates 15. jaanuarist 2010. a.

Artikkel 4

Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile f

1.   Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktist f lähtudes esitavad liikmesriigid järgmist teavet:

(a)	liikmesriigi asutuste töökorralduse kirjeldus inventuuriaruande ettevalmistamisel ja aruande koostamisprotsessi kirjeldus;

(b)

metodoloogiate ja kasutatud infoallikate kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, milliseid meetodeid on kasutatud ning tegevusandmete liigid ja heitmekoefitsiendid, mida on kasutatud ühenduse oluliste allikate puhul, mis on komisjoni poolt iga aasta 31. oktoobriks kindlaks määratud vastavalt IPCC hea tava juhendite 7. peatükile ja IPCC hea tava juhendite LULUCFi jaoks 5. peatükile. Liikmesriigid esitavad antud teabe, viidates riikliku inventuuriaruande seletuskirja vastavatele osadele või esitades selle käesoleva otsuse I lisas toodud tabeli kujul;

(c)	teave liikmesriigi kvaliteeditagamise ja kvaliteedikontrolli programmi kohta, sealhulgas selle kvaliteedieesmärgid ja inventuuriaruande kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli kava;

(d)	üldine mõõtmemääramatuse hinnang;

(e)	üldine hinnang terviklikkuse kohta, mis seondub geograafilise alaga, mida asjaomase liikmesriik hõlmab, ja mis tahes lünkadega inventuuriaruandes;

(f)	võrdlus sektoriviisilise ja standardlähenemise vahel;

(g)	tagasiside UNFCCC raames teostatud eelmiste riiklike inventuuriaruannete ülevaatamise tulemuste kohta, mis on saadud eelmiste riiklike inventuuriaruannete esitamise järel, ning teave mis tahes ümberarvestuste kohta;

(h)	varasemate heitkoguste dünaamika kirjeldus ja tõlgendamine.

2.   Lõike 1 punktide a–e alusel esitatava teabe kohta võivad liikmesriigid märkida, et riikliku inventuuriaruande seletuskirja neis osades ei esinenud muutusi.

Artikkel 5

Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile g

Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis g mainitud siseriiklikust registrist pärit teave sisaldab informatsiooni, mida nõutakse vastavalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele.

Artikkel 6

Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile h

Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis h viidatud teave juriidiliste isikute kohta hõlmab ka loetelu juriidilistest isikutest, kellel on liikmesriik on lubanud kasutada lubatud koguste ühikuid (AAU), neeldumisühikuid (RMU), heitkoguste vähendamise ühikuid (ERU) ja tõendatud heitkoguste vähendamisi (CER), sealhulgas ajutisi tõendatud heitkoguste vähendamisi (tCER) ja pikaajalisi tõendatud heitkoguste vähendamisi (lCER).

Artikkel 7

Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile j

Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis j viidatud teave näitajate kohta:

(a)	hõlmab 2005. aasta 15. jaanuariks ja igal järgneval aastal esitatavate II lisa tabelis II-1 loetletud esmatähtsate näitajate väärtusi;

(b)	peaks hõlmama 2005. aasta 15. jaanuariks ning hõlmab 2006. aasta 15. jaanuariks ja igal järgneval aastal esitatavate II lisa tabelis II-2 loetletud täiendavate esmatähtsate näitajate väärtusi;

(c)	peaks hõlmama 2005. aasta 15. jaanuariks ja igal järgneval aastal esitatavate II lisa tabelis II-3 loetletud täiendavate näitajate väärtusi.

2. jagu

Aruanded kahe aasta kohta

Artikkel 8

Aruandlusjuhendid

Liikmesriigid edastavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikes 2 loetletud aruanded vastavalt riiklike aruannete koostamise juhenditele konventsiooni I lisa II osas nimetatud osalistele: UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhendid, edaspidi “UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhendid” ja Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele.

Artikkel 9

Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punktile a

Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punktis a viidatud teave siseriiklike poliitikate ja meetmete kohta hõlmab:

(a)	loetelu poliitikatest ja meetmetest, mis aegusid või lõpetati aruandlusperioodi jooksul;

(b)	teiste asjakohaste poliitikate ja meetmete ning asjakohaste ühenduse poliitikate ja õigusaktide tegeliku ja prognoositava vastastoime kirjeldust;

(c)	näitajaid aastate 2005, 2010, 2015 ja 2020 prognoosideks, nagu need on loetletud käesoleva otsuse III lisas.

Artikkel 10

Aruandlus vastavalt otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punktile b

1.   Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti b kohaldamiseks määratlevad liikmesriigid selgelt oma “meetmetega” ja “lisameetmetega” prognoosid ning nendes sisalduvad poliitikad ja meetmed.

“Meetmetega” prognoos hõlmab rakendatud ja vastu võetud poliitikaid ja meetmeid. “Lisameetmetega” prognoos hõlmab kavandatud poliitikaid ja meetmeid.

Liikmesriigid võivad lisada teavet “meetmeteta” prognooside kohta osana “meetmetega” ja “lisameetmetega” prognoosidest. “Meetmeteta” prognoos ei sisalda teavet rakendatud, vastu võetud või kavandatud poliitikate ja meetmete kohta alates selle prognoosi algusaastaks valitud aastast.

2.   Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv viidatud metodoloogia, mudelite, baasoletuste ning peamiste sisendite ja väljundite parameetrite kirjeldused hõlmavad kasutamise korral käesoleva otsuse IV lisa punktis 1 toodud kohustuslikke parameetreid.

Liikmesriike julgustatakse aru andma käesoleva otsuse IV lisa punktis 2 loetletud soovituslike parameetrite hulgas olevate prognooside parameetrite kohta.

Liikmesriigid teostavad oma prognooside tundlikkusanalüüsi, keskendudes oma prognoosimudelites peamistele sisendmuutujatele.

Liikmesriike julgustatakse määratlema peamiste sisendmuutujate puhul positiivne, keskmine ja negatiivne stsenaarium ning määrama prognoositud heitkogused nende stsenaariumite korral. Samuti ärgitatakse liikmesriike andma teavet prognoositava mudeli usaldusväärsuse kohta ja selle hindamiseks kasutatavate meetodite kohta. Liikmesriigid võivad kaaluda mitme muutujaga stsenaariumi kasutamist, rakendades sisendmuutujate kombinatsiooni.

Artikkel 11

Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktile vi ja artikli 3 lõike 2 punktile d

Liikmesriigid edastavad teavet ühise rakendamise, puhta arengu mehhanismi ja rahvusvahelise heitkogustega kauplemise kohta vastavalt Kyoto protokolli artiklitele 6, 12 ja 17 käesoleva otsuse V lisas toodud küsimustiku alusel, täitmaks oma heitkoguste piiramise või vähendamise kohustusi vastavalt nõukogu otsuse 2002/358/EÜ (2) artiklile 2 ja Kyoto protokollile. Liikmesriike ärgitatakse eespool mainitud teavet edastama igal aastal osana nende aruandest, mis esitatakse vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1.

Liikmesriigid võivad selle teabe puhul piirduda eelmisel aastal küsimustiku alusel edastatud teabe kohta muudatuste või täienduste saatmisega.

III PEATÜKK

Ühenduse inventuuriaruannete süsteem

1. jagu

Ühenduse inventuuriaruannete süsteem

Artikkel 12

Teabe ja andmete kvaliteet ja vahetamine ühenduse inventuuriaruannete süsteemis

1.   Liikmesriigid tagavad tegevusandmete, heitmekoefitsientide ja teistes kasvuhoonegaase käsitlevates riiklikes inventuuriaruannetes kasutatavate parameetrite kõrge kvaliteedi vastavalt IPCC hea tava juhenditele ja IPCC hea tava juhenditele LULUCF jaoks.

2.   Liikmesriigid esitavad oma iga-aastase inventuuriaruande komisjonile elektroonilises vormis ja saadavad koopia sellest Euroopa Keskkonnaagentuurile.

2. jagu

Prognoos otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikes 1 sätestatud riiklikust inventuuriaruandest puuduva teabe kohta

Artikkel 13

Prognoos otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikes 1 sätestatud riiklikust inventuuriaruandest puuduva teabe kohta

Kui liikmesriik ei esita kogu otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 alusel nõutavat teavet aruandeaasta 15. märtsiks, koostab komisjon vastavalt UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete esitamise juhenditele ja IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhenditele kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks prognoosi seda liikmesriiki puudutava teabe kohta, mis lisatakse seda aruandeaastat ning allikakategooriat hõlmavasse ühenduse inventuuriaruandesse kasvuhoonegaaside kohta.

Artikkel 14

1.   Komisjoni prognoos puuduva teabe kohta koostatakse, lähtudes lõigetes 2, 3 ja 4 toodud põhimõtetest.

2.   Kui liikmesriigil on varasemate aastate ja vastava allikakategooria kohta olemas järjepidevad aruannetes sisalduvate prognooside aegread, mida ei ole Kyoto protokolli artikkel 5 lõike 2 alusel kohandatud, ekstrapoleeritakse seda aegrida, et prognoosida heitkoguseid.

Energeetikasektorist pärinevate süsinikdioksiidi heitkoguste puhul peaks heitkoguste ekstrapoleerimine põhinema protsendimäära muutusel Eurostati süsinikdioksiidi heitkoguste prognoosides.

3.   Kui vastavat allikakategooriat puudutavat prognoosi on varasematel aastatel kohandatud Kyoto protokolli artikli 5 lõike 2 alusel ja liikmesriik ei ole esitanud muudetud prognoosi, kasutab prognoose läbi vaatav ekspertrühm korrigeerimise põhimeetodit, mis on toodud tehnilistes juhistes kohandamismetoodikate kohta vastavalt Kyoto protokolli artikli 5 lõikele 2, edaspidi “kohandamist käsitlevad tehnilised juhised”, jättes rakendamata nimetatud juhistes määratletud konservatiivsusfaktori.

4.   Kui vastava allikakategooria kohta ei ole järjepidevaid aruannetes sisalduvate prognooside aegridu ja kui allikakategooria prognoose ei ole Kyoto protokolli artikkel 5 lõike 2 alusel kohandatud, põhineb prognoos kohandamist käsitlevatel tehnilistel juhistel, kusjuures ei rakendata nimetatud juhistes määratletud konservatiivsusfaktorit.

Artikkel 15

Komisjon koostab artiklis 14 viidatud prognoosid aruandeaasta 31. märtsiks pärast konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga ja teavitab nendest prognoosidest teisi liikmesriike.

Artikkel 16

Asjaomane liikmesriik kasutab artiklis 14 viidatud prognoose UNFCCCle oma riikliku aruande esitamisel, tagamaks kooskõla ühenduse ja liikmesriikide inventuuriaruannete vahel.

IV PEATÜKK

2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamine ja täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks

1. jagu

2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamise aruanded

Artikkel 17

Liikmesriigi aruanne 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 4

1.   Liikmesriik koostab aruande 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks vastavalt UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhenditele ja Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele. Nimetatud aruanne peab sisaldama:

(a)	siseriiklike meetmete kirjeldust, tutvustades sealhulgas kõiki õiguslikke ja institutsionaalseid samme, mida on astutud eesmärgiga täita nimetatud liikmesriigi kohustusi vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 2 ja Kyoto protokollile, ning programme siseriikliku vastavuse ja jõustamise tagamiseks;

(b)	teavet kasvuhoonegaaside heitkoguste dünaamika ja prognooside kohta siseriiklikul tasandil, kui taoline dünaamika põhineb 15. aprilliks 2005. aastaks liikmesriigi poolt UNFCCCle esitatud inventuuriaruannetes sisalduval teabel;

(c)	hinnangut selle kohta, kuidas siseriiklikud meetmed, millele on viidatud punktis a, pidades silmas punktis b mainitud dünaamikat ja prognoose, aitavad kaasa sellele, et kõnealune liikmesriik täidaks oma otsuse 2002/358/EÜ artiklist 2 ja Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi;

(d)	nende tegevuste, meetmete ja programmide kirjeldust, mida liikmesriik on kohustunud läbi viima, et täita Kyoto protokolli artiklitest 10 ja 11 tulenevaid kohustusi.

2.   Liikmesriigid esitavad aruanded ühe dokumendina, mis koosneb neljast peatükist, mis sisaldavad lõike 1 punktides a–d loetletud teavet.

Teave lõike 1 punktis b mainitud prognooside kohta peab olema kooskõlas teabega, mis esitatakse komisjonile 15. juuniks 2005. aastaks vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 3.

2. jagu

Kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel esitatavad aruanded

Artikkel 18

Liikmesriigi aruanne kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 5

Iga liikmesriigi auranne peab Kyoto protokolli artikli 7 lõikes 4 viidatud lubatud koguste arvestamise viisist lähtudes sisaldama järgmist teavet:

(a)

jooksvast kalendriaastast alates kuni kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõpuni (määratletud Greenwich aja järgi) järgmisi üldkoguseid: (i) iga liikmesriigi kasutamise, tühistamise, asendamise ja eemaldamise kontol olevad heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamine (l-CER ja t-CER)), lubatud koguste ühikud (AAU) ja neeldumisühikud (RMU) ning üldkogused kõikide ettevõtjate ja isikute kasutamise kontodel iga aasta 1. jaanuaril; (ii) Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 7 ja 8 alusel välja antud lubatud koguste ühikud (AAU); (iii) vastavalt Kyoto protokolli artiklile 6 teostatavate projektide alusel välja antud heitkoguste vähendamise ühikud (ERU); (iv) heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamine (l-CER ja t-CER)), lubatud koguste ühikud (AAU) ja neeldumisühikud (RMU), mis on saadud teistest registritest, ning eraldi nimekiri, mis sisaldab andmeid ühikuid loovutanud kontode ja registrite kohta; (v) vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõigetes 3 ja 4 mainitud iga tegevuse alusel välja antud neeldumisühikud; (vi) heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamine (l-CER ja t-CER)), lubatud koguste ühikud (AAU) ja neeldumisühikud (RMU), mis on üle kantud teistesse registritesse ning eraldi nimekiri, mis sisaldab andmeid ühikuid vastu võtnud kontode ja registrite kohta; (vii) heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CERI, lubatud koguste ühikud (AAU) ja neeldumisühikud (RMU), mis on Kyoto protokolli artikli 3 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevuste tõttu tühistatud; (viii) heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER), lubatud koguste ühikud (AAU) ja neeldumisühikud (RMU), mis on tühistatud pärast seda, kui järelevalvekomitee on kindlaks teinud, et liikmesriik ei täida Kyoto protokolli artikli 1 kohaselt endale võetud kohustust; (ix) muud tühistatud heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamine (l-CER ja t-CER)), lubatud koguste ühikud (AAU) ja neeldumisühikud (RMU); (x) eemaldatud heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamine (l-CER ja t-CER)), lubatud koguste ühikud (AAU) ja neeldumisühikud (RMU); (xi) lubatud koguste ühikud (AAU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER), heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), neeldumisühikud (RMU) ja ajutine tõendatud heitkoguste vähendamine (t-CER), mis on kohustusperioodi ajaks üle kantud ajutise tõendatud heitkoguste vähendamise asenduskontole; (xii) lubatud koguste ühikud (AAU), tõendatud heitkoguste vähendamine (CER), heitkoguste vähendamise ühikud (ERU), neeldumisühikud (RMU) ja pikaajaline tõendatud heitkoguste vähendamine (l-CER), mis on Kyoto protokolli kohustusperioodi ajaks üle kantud pikaajalise tõendatud heitkoguste vähendamise asenduskontole;

(b)

heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), lubatud koguste ühikute (AAU), neeldumisühikute (RMU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamise (l-CER ja t-CER)) üldkogus ja seerianumbrid liikmesriikide eemaldamiskontodel aruandeperioodi lõpuks;

(c)	heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) ja lubatud koguste ühikute (AAU), mille ülekandmist järgmisesse kohustusperioodi liikmesriik taotleb, üldkogus ja seerianumbrid.

Nimetatud teave hõlmab üksnes neid heitkoguste vähendamise ühikuid (ERU), lubatud koguste ühikuid (AAU), neeldumisühikud (RMU), tõendatud heitkoguste vähendamist (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamist (l-CER ja t-CER)), mis kõnealusel kohustusperioodil kehtivad. See määratakse kindlaks teabe põhjal, mis tehakse teatavaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2216/2004 artiklile 9, (3) ja esitatakse elektroonilises vormis.

Artikkel 19

Ühenduse aruanne kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 5

Ühenduse aruanne sisaldab järgmist teavet:

(a)	artikli 18 lõikes a loetletud ühikute üldkogused, mille kohta liikmesriigid on aruanded esitanud, ja ühenduse registris hoitavate ühikute üldkogused;

(b)

heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), lubatud koguste ühikute (AAU), neeldumisühikute (RMU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamise (l-CER ja t-CER)) üldkogused ja seerianumbrid liikmesriikide ja ühenduse eemaldamiskontodel aruandeperioodi lõpuks;

(c)

nende heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) ja lubatud koguste ühikute (AAU) üldkogused ja seerianumbrid, mille ülekandmist järgmisesse kohustusteperioodi iga liikmesriik ja ühendus taotlevad vastavalt Kyoto protokolli artikli 7 lõikes 4 mainitud lubatud koguste arvestamise viisidele.

V PEATÜKK

Koostöö ja koordineerimise kord ja ajakava

Artikkel 20

Ühenduse inventuuriaruande ja inventuuriaruande seletuskirja koostamine kasvuhoonegaaside kohta vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile a

1.   Liikmesriigid kasutavad Euroopa Keskkonnaagentuuri poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1641/2003 (4) alusel võimaldatavat ReportNet struktuuri, mille abil saab esitada iga-aastast teavet vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1.

2.   Vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikele 1 liikmesriikide poolt edastatav ajakohastatud teave piirdub puuduvate andmete edastamise ja vasturääkivuste kõrvaldamisega.

3.   Ühenduse inventuuriaruannete ja inventuuriaruannete seletuskirjade koostamise kord ja ajakava on toodud VI lisas.

Artikkel 21

Otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktides b ja c sätestatud UNFCCl ja Kyoto protokollil põhineva ülevaatamise, kohandamise ja konventsiooni ja protokolliga vastavuse tagamise kord

1.   Kui 1. juuniks ei ole liikmesriik UNFCCCle oma iga-aastast inventuuriaruannet koos seletuskirjaga veel esitanud, peab ta sellest viivitamatult komisjoni teavitama.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ühe nädala jooksul pärast UNFCCClt mis tahes alljärgnevates punktides loetletud teabe saamist:

(a)	inventuuriaruandeid üle vaatava ekspertrühma viited probleemidele liikmesriigi inventuuriaruandes, mis vajaksid kohandamist;

(b)	kohandused inventuuriaruannetes antud prognoosides, mida rakendatakse asjakohase inventuuriaruande esitamise suhtes liikmesriigi ja aruandeid ülevaatava ekspertrühma kokkuleppel;

(c)	kohandatud prognoosid, mis sisalduvad iga inventuuriaruande ülevaatamisaruande eelnõus, mida rakendatakse juhul, kui liikmesriik ei ole osundatud probleemi ekspertrühma jaoks rahuldavalt lahendanud;

(d)	Kyoto protokolli järgsele järelevalvekomiteele esitatud küsimused rakendamise kohta, järelevalvekomitee teade selle kohta, et komitee menetleb rakendamise küsimust ja järelevalvekomitee ja selle allüksuste esialgsed järeldused ja otsused liikmesriigi kohta.

Punkti a puhul teavitab liikmesriik komisjoni sellest, kuidas ta plaanib ekspertrühma osundatud probleeme lahendada.

Punkti c puhul teavitab liikmesriik komisjoni sellest, kas ta aktsepteerib soovitatud kohandusi või mitte.

Ühe nädala jooksul pärast punktides a–d toodud teabe saamist asjaomaselt liikmesriigilt teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike.

3.   Komisjon teavitab kõiki liikmesriike ühe nädala jooksul pärast UNFCCClt alljärgneva teabe saamist:

(a)	ekspertrühma viited probleemidele ühenduse inventuuriaruandes, mis vajaksid kohandamist;

(b)	parandused inventuuriaruannetes sisalduvates prognoosides, mida rakendatakse asjaomase inventuuriaruande suhtes ühenduse ja inventuuriaruandeid ülevaatava ekspertrühma kokkuleppel;

(c)	kohandatud prognoosid, mis sisalduvad iga inventuuriaruande ülevaatamisaruande eelnõus, mida rakendatakse juhul, kui ühendus ei ole osundatud probleemi ekspertrühma jaoks rahuldavalt lahendanud;

(d)	Kyoto protokolli järgsele järelevalvekomiteele esitatud küsimused rakendamise kohta, järelevalvekomitee teade selle kohta, et komitee menetleb rakendamise küsimust ja järelevalvekomitee ja selle allüksuste esialgsed järeldused ja otsused ühenduse kohta.

4.   Liikmesriigid koordineerivad komisjoniga oma vastuseid otsusest 280/2004/EÜ tulenevate kohustustega seonduva inventuuriaruande ülevaatamise käigus:

(a)

Kyoto protokolli alusel kehtestatud ajakava raames, kui üht või mitut liikmesriiki puudutavad kohandatud prognoosid ühe aasta sees või järjestikused kohandused järgnevatel aastatel kohustusteperioodi jooksul tooksid endaga kaasa sellisel hulgal kohandusi ühenduse inventuuriaruandes, et selle tulemusena ei suudetaks täita Kyoto protokolli artikli 7 lõike 1 alusel metodoloogiale ja aruandlusele sätestatud nõudeid, mis seonduvad Kyoto protokolli artikli 7 alusel vastu võetud juhendites sisalduvate osalemiskõlblikkusnõuetega;

(b)

kahe nädala jooksul enne alltoodu esitamist asjaomastele Kyoto protokolli järgsetele organitele: (i) taotlus kohanduse läbivaatamiseks; (ii) taotlus osalemiskõlblikkuse ennistamiseks; (iii) vastus järelevalvekomitee otsusele jätkata rakendamise küsimuse käsitlemist või vastus komitee esialgsetele järeldustele.

5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele, millised on vastavad kohandused nende inventuuriaruannete prognooside osas vabatahtlike kohanduste tegemise perioodil vastavalt kohandamist käsitlevatele tehnilistele juhistele.

Artikkel 22

Edusammude tutvustamise aruannete ettevalmistamine vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile d

1.   Komisjoni koostatud aruande eelnõu 2005. aastaks saavutatud ühenduse edusammude tutvustamiseks saadetakse liikmesriikidele 2005. aasta 30. juuliks. Liikmesriigid edastavad oma kommentaarid selle kohta hiljemalt 31. augustil 2005.

2.   Liikmesriigid esitavad oma aruanded 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks UNFCCC sekretariaadile 1. jaanuariks 2006 ja edastavad samal päeval komisjonile aruande elektroonilise koopia.

Artikkel 23

Aruandlus lubatud koguste määramise kohta vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile e

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile 15. jaanuariks 2006 alljärgneva teabe:

(a)	Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruannete täielikud aegread allikate ja neeldajates seotud gaaside kaupa, nii nagu neist on teatatud UNFCCCle;

(b)	valitud alusaasta fluorosüsivesinike, perfluorosüsivesinike ja väävelheksafluoriidi jaoks, nii nagu sellest on teatatud UNFCCCle;

(c)

ettepanekud oma süsinikdioksiid-ekvivalendi heitkoguste tasemete osas väljendatuna tonnides vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 3 ja Kyoto protokolli artikli 3 lõigetele 7 ja 8, mis järgivad kindlaksmääratud alusaastatele kehtestatud heitkoguseid ja põhinevad otsuse 2002/358/EÜ II lisas ja Kyoto protokollis toodud heitkoguste kvantifitseeritud piiramise või vähendamise kohustustel, võttes arvesse Kyoto protokolli artikli 5 lõikes 2 nimetatud meetodeid, millega hinnatakse inimtegevusest tulenevaid heitmeid allikate ja neeldajate järgi, samuti Kyoto protokolli artikli 3 lõigetest 7 ja 8 tulenevaid lubatud koguse arvutamise meetodeid;

(d)	kohustusteperioodi reservi arvestused, vastavalt kas 90 % kavandatud lubatud kogustest või 100 % viiekordsest viimati üle vaadatud inventuuri mahust, olenevalt sellest, kumb väärtus on madalam;

(e)

oma valik ühe minimaalväärtuse osas puuvõrade liituse, pindala ja puu kõrguse kohta, mida kasutada arvepidamisel Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 3 ja 4 alusel elluviidavate tegevuste üle, ning põhjendus nende väärtuste vastavuse kohta aruandlusega, mida on varasematel perioodidel edastatud Ühinenud Rahvaste Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile või teistele rahvusvahelistele organitele. Kui väärtused on erinevad, on vaja lisada selgitus, miks ja kuidas valiti antud väärtused vastavalt Kyoto protokollist tulenevatele maa kasutamist, muudatusi maa kasutamises ning metsandust puudutavatele mõistetele, tingimustele, eeskirjadele ja juhenditele;

(f)

valik artikli 3 lõikes 4 sätestatud tegevuste seast, mida kasutada arvepidamisel esimese kohustusteperioodi üle, samuti teave selle kohta, kuidas vastav riiklik süsteem määratleb Kyoto protokolli artikli 5 lõike 1 alusel maa-alad, mis on vastavate tegevustega seotud vastavalt Kyoto protokollist tulenevatele maa kasutamist, muudatusi maa kasutamises ning metsandust puudutavatele mõistetele, tingimustele, eeskirjadele ja juhenditele;

(g)	kas riik kavatseb iga Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 3 ja 4 alusel ellu viidava tegevuse kohta iga-aastast arvestust pidada kogu kohustusteperioodi vältel;

(h)	riikliku süsteemi kirjeldus vastavalt Kyoto protokolli artikkel 5 lõikele 1 ja tulenevalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatest juhenditest;

(i)	riikliku registri kirjeldus vastavalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele.

Otsuse 2002/358/EÜ II lisas mitte loetletud liikmesriigid esitavad ülaltoodud teabe 15. juuniks 2006. a.

2.   Otsuse 280/2004/EÜ artikli 7 lõikes 1 viidatud aruannete ettevalmistamise ja esitamise ajakava, mis on esitatud vastavalt Kyoto protokolli artikli 7 lõike 4 alusel lubatud koguste arvestamise meetoditele, on toodud VII lisas.

Artikkel 24

Aruandlus seoses otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktis f sätestatud kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtajaga

1.   Liikmesriikide aruanded kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel esitatakse UNFCCC sekretariaadile ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast nimetatud täiendava tähtaja lõppu.

2.   Ühenduse aruanne kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel esitatakse UNFCCC sekretariaadile ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 viidatud liikmesriikide aruannete saamist.

VI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

(3)  ELT L 386, 29.12.2004, lk 1.

(4)  ELT L 245, 29.9.2003, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

---