LEPING

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”

või “lepinguosalised”,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:

Artikkel 1

Lepingualuse maksu kinnipidamine Šveitsi intressi maksja poolt

1.   Intressimaksetelt, mida Šveitsi territooriumil asutatud intressi maksja tasub Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi “liikmesriik”) elanikest tegelikele tulusaajatele artikli 4 tähenduses, peetakse lõiget 2 ja artiklit 2 arvestades kinni intressimakse summalt arvestatav lepingualune maks. Kinnipeetava maksu määr on 15 % esimesel kolmel aastal alates käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast, 20 % järgneval kolmel aastal ja pärast seda 35 %.

2.   Lepingualust maksu ei peeta kinni intressimaksetelt, mis on tasutud Šveitsi elanikust võlgniku võlanõudelt või Šveitsis elukohta mitte omava, kuid seal asuva isiku püsiva tegevuskohaga seotud võlanõudelt. Käesolevas lepingus on mõistel “püsiv tegevuskoht” sama tähendus, mis Šveitsi ja võlgniku elukohariigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingus. Sellise lepingu puudumisel on “püsiv tegevuskoht” majandustegevuse kindel koht, mille kaudu toimub tervikuna või osaliselt võlgniku majandustegevus.

3.   Juhul kui Šveits alandab liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele Šveitsist tasutavatelt intressimaksetelt Šveitsi kinnipeetava maksu määra alla 35 %, peab ta sellistelt intressimaksetelt lepingualuse maksu kinni pidama. Kinnipeetava maksu määr on lõikes 1 sätestatud kinnipeetava lepingualuse maksu määra ja Šveitsi kinnipeetava maksu uue määra vahe. Kinnipeetava maksu määr ei tohi ületada lõikes 1 sätestatud maksumäära.

Kui Šveits vähendab Šveitsi kinnipeetavat maksu käsitleva seaduse kohaldamisala liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele tasutavate intressimaksete suhtes, peetakse kõikidelt intressimaksetelt, mis seeläbi jäävad Šveitsi kinnipeetava maksu kohaldamisalast välja, kinni lepingualune maks lõikes 1 sätestatud määras.

4.   Lõiget 2 ei kohaldata intresside suhtes, mida maksavad Šveitsi investeerimisfondid, kelle tasutavad maksed liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele on käesoleva lepingu jõustumise ajal või pärast seda vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust.

5.   Šveits võtab vajalikud meetmed tagamaks, et Šveitsi territooriumil asutatud intressi maksjad täidaksid käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke ülesandeid ja eelkõige sätestab selleks menetlused ja karistused.

Artikkel 2

Andmete vabatahtlik avaldamine

1.   Šveits sätestab menetluse, mis võimaldab artiklis 4 määratletud tegelikul tulusaajal vältida artiklis 1 määratletud lepingualuse maksu kinnipidamist, andes Šveitsi intressi maksjale selge volituse edastada intressimakseid käsitlev teave asjaomase riigi pädevale ametiisikule. Selline volitus hõlmab kõiki intressimakseid, mida asjaomane intressi maksja on tegelikule tulusaajale tasunud.

2.   Tegelikult tulusaajalt selgesõnalise volituse saamisel peab intressi maksja esitama vähemalt järgmised andmed:

a)	artikli 5 kohaselt kindlaks tehtud tegeliku tulusaaja isik ja elukoht;

b)	intressi maksja nimi ja aadress;

c)	tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intresside aluseks oleva võlanõude andmed ja

d)	artikli 3 kohaselt arvutatud intressimakse summa.

3.   Šveitsi pädev ametiisik edastab lõikes 2 nimetatud andmed tegeliku tulusaaja elukohariigist liikmesriigi pädevale ametiisikule. Andmed edastatakse automaatselt vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast Šveitsi maksuaasta lõppu kõigi kõnealuse aasta jooksul tehtud intressimaksete kohta.

4.   Kui tegelik tulusaaja otsustab andmete vabatahtliku avaldamise kasuks või muul viisil deklareerib Šveitsi intressi maksjalt saadud intressitulu oma elukohariigist liikmesriigi maksuhaldurile, maksustatakse selles liikmesriigis asjaomast intressitulu sama maksumääraga, mida kohaldatakse selles riigis tekkinud samalaadsele tulule.

Artikkel 3

Lepingualuse maksu kinnipidamise alused

1.   Intressi maksja peab vastavalt artikli 1 lõikele 1 lepingualust maksu kinni järgmiselt:

a)	artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud intressimakse korral: makstud või krediteeritud intresside brutosummalt;

b)	artikli 7 lõike 1 punktis b või d osutatud intressimakse korral: kõnealustes punktides osutatud intresside või tulu summalt;

c)	artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud intressimakse korral: kõnealuses punktis osutatud intresside summalt.

2.   Lõike 1 kohaldamisel peetakse lepingualune maks kinni proportsionaalselt ajaga, mille jooksul tegelikul tulusaajal võlanõue oli. Kui intressi maksja ei suuda talle edastatud teabe põhjal vastavat ajavahemikku kindlaks teha ja kui tegelik tulusaaja ei esita tõendeid võlanõude omandamise kuupäeva kohta, käsitleb intressi maksja tegelikku tulusaajat võlanõude omanikuna kogu selle kehtivusaja jooksul.

3.   Muid samade intressimaksete suhtes kohaldatavaid makse ja kinnipeetavaid summasid kui käesoleva lepingu alusel kinnipeetav maks, krediteeritakse käesoleva artikli kohaselt arvutatud kinnipeetava maksu summa ulatuses.

4.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira artikli 1 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 4

Tegelik tulusaaja

1.   Käesolevas lepingus tähendab tegelik tulusaaja füüsilist isikut, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või intressimaksed ei ole talle tagatud. Füüsilist isikut ei loeta tegelikuks tulusaajaks, kui ta:

a)	tegutseb intressi maksjana artikli 6 tähenduses või

b)	tegutseb juriidilise isiku, investeerimisfondi või võrreldava või võrdväärse väärtpaberitesse investeeriva üksuse nimel või

c)	tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja ja teeb intressi maksjale teatavaks oma isiku ja elukohariigi.

2.   Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt isik, kellele makstakse intressi või kellele on intressimaksed tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana.

Artikkel 5

Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht

Artiklis 4 määratletud tegeliku tulusaaja isiku ja elukoha kindlakstegemiseks peab intressi maksja vastavalt Šveitsi rahapesu tõkestamist käsitlevatele õigusaktidele arvestust tegeliku tulusaaja perekonnanime, eesnime, aadressi ja elukoha täpsete andmete üle. 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingute või nende puudumisel tehtud tehingute korral, kui liikmesriigi poolt väljastatud passi või isikutunnistust esitav füüsiline isik teatab, et ta on muu riigi kui liikmesriigi või Šveitsi elanik, tehakse elukoht kindlaks residentsuse tõendi põhjal, mille väljastab selle riigi pädev ametiisik, mille elanik isik väidab end olevat. Kui sellist tõendit ei esitata, loetakse elukohariigiks liikmesriik, kes on välja andnud passi või muu isikut tõendava dokumendi.

Artikkel 6

Intressi maksja

Käesolevas lepingus tähendab Šveitsi intressi maksja pankasid Šveitsi pangaseaduse kohaselt, väärtpaberimaaklereid Šveitsi börse ja väätpaberitega kauplemist käsitleva föderaalseaduse kohaselt, Šveitsis elavaid või asutatud füüsilisi või juriidilisi isikuid, seltsinguid ja välisriigi äriühingute püsivaid tegevuskohti, kes kas või mõnikord võtavad vastu, valdavad, investeerivad või kannavad üle kolmandate osapoolte varasid või üksnes maksavad intressi või tagavad intressi maksmise oma majandustegevuse käigus.

Artikkel 7

Intressimakse

1.   Käesolevas lepingus tähendab intressimakse järgmist:

a)

kontole makstud või krediteeritud intress, mis tuleneb igasugusest võlanõudest, sealhulgas artikli 4 kohastele tegelikele tulusaajatele Šveitsi intressi maksjate poolt anonüümsetele kontodele makstud intress, olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud, välja arvatud intressid füüsiliste isikute vahelistelt laenudelt, mis ei ole antud majandustegevuse käigus. Makse hilinemise eest määratud trahve ei loeta intressimakseteks;

b)	punktis a osutatud võlanõuete müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intress;

c)

intressimaksetest vahetult või nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta, edaspidi “direktiiv”, artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahendusel saadav tulu, mida jaotavad: i) investeerimisfondid, mille asukoht on liikmesriigis; ii) üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale; iii) väljaspool lepinguosaliste territooriumi asutatud investeerimisfondid; iv) Šveitsi investeerimisfondid, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal või hiljem on vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust maksetelt füüsilistele isikutele, kes on liikmesriigi elanikud;

d)

järgmistes ettevõtjates ja üksustes osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadav tulu, kui nad investeerivad rohkem kui 40 % oma varadest otse või muude investeerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse: i) investeerimisfondid, mille asukoht on liikmesriigis; ii) üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale; iii) väljaspool lepinguosaliste territooriumi asutatud investeerimisfondid; iv) Šveitsi investeerimisfondid, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal või hiljem on vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust maksetelt füüsilistele isikutele, kes on liikmesriigi elanikud.

2.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti c kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa tulust saadakse intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks.

3.   Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või kõnealuses punktis määratletud osalusse, loetakse see suuremaks kui 40 %. Kui intressi maksja ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud summa.

4.   Tulu seoses ettevõtjate või üksustega, kes on investeerinud kuni 15 % oma varadest võlanõuetesse lõike 1 punkti a tähenduses, ei loeta intressimakseks lõike 1 punktide c ja d kohaselt.

5.   Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25 %.

6.   Lõike 1 punktis d ja lõikes 4 osutatud määrad määratakse kindlaks lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumisel asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust.

Artikkel 8

Tulu jaotamine

1.   Šveits jätab endale 25 % käesoleva lepingu alusel kinnipeetavast maksust saadud tulust ja kannab 75 % tulust üle liikmesriigile, mille elanik tegelik tulusaaja on.

2.   Sellised ülekanded tehakse iga aasta kohta igale liikmesriigile ühe maksena hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Šveitsi maksuaasta lõppu.

Artikkel 9

Topeltmaksustamise vältimine

1.   Kui Šveitsi intressi maksja on tegeliku tulusaaja intressidelt lepingualuse maksu kinni pidanud, võimaldab tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik talle maksukrediiti kinnipeetud lepingualuse maksuga samaväärses summas. Kui kõnealune summa ületab lepingualuse maksu kinnipidamise aluseks olevalt intresside kogusummalt siseriiklike õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvat maksusummat, maksab residendiriigist liikmesriik kinnipeetud maksu ülemäärase osa tegelikule tulusaajale tagasi.

2.   Kui lisaks käesolevas lepingus sätestatud maksudele ja kinnipeetud summadele on tegeliku tulusaaja intressilt tasutud või kinni peetud muid makse ja residendiriigist liikmesriik võimaldab selliste maksude ja kinnipeetud summade suhtes krediiti oma siseriiklike õigusaktide või topeltmaksustamise lepingute kohaselt, krediteeritakse sellised muud maksud ja kinnipeetud summad enne lõikes 1 osutatud menetluse kohaldamist. Residendiriigist liikmesriik aktsepteerib Šveitsi intressi maksjate väljastatud tunnistusi nõuetekohaste tõenditena maksude või kinnipeetud summade kohta, tingimusel, et residendiriigist liikmesriigi pädeval ametiisikul on võimalik saada Šveitsi pädevalt ametiisikult kinnitus Šveitsi intressi maksjate tunnistustes sisalduva teabe õigsuse kohta.

3.   Tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik võib asendada lõigetes 1 ja 2 osutatud maksukrediidi artiklis 1 osutatud kinnipeetud lepingualuse maksu tagasimaksmisega.

Artikkel 10

Teabevahetus

1.   Šveitsi ja liikmesriikide pädevad ametiisikud vahetavad teavet käitumisest, mis kujutab endast taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt maksupettust või sarnast õigusrikkumist käesoleva lepinguga hõlmatud tulude osas. “Sarnased õigusrikkumised” hõlmavad ainult rikkumisi, mille korral õigusvastasuse tase on samaväärne maksupettusega taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt. Vastuseks nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele peab taotluse saanud riik andma teavet seoses küsimustega, mida taotluse esitanud riik uurib või võib uurida haldus-, tsiviil- või kriminaalasja uurimise raames. Teavet tuleb vahetada kooskõlas Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingutes sätestatud korraga ning käsitleda konfidentsiaalse teabena kõnealustes lepingutes sätestatud viisil, ilma et see piiraks käesolevas lõikes määratletud teabevahetuse ulatust.

2.   Otsustades, kas taotluse alusel võib teavet edastada, peab taotluse saanud riik kohaldama taotluse esitanud riigi õigusaktide alusel kohaldatavaid aegumistähtaegu taotluse saanud riigi aegumistähtaegade asemel.

3.   Taotluse saanud riik peab esitama teavet juhtumi korral, kus taotluse esitanud riigil on põhjendatud kahtlus, et vastav käitumine kujutab endast maksupettust või sarnast õigusrikkumist. Taotluse esitanud riigi maksupettuse või sarnase õigusrikkumise kahtlus võib põhineda:

a)	kinnitatud või kinnitamata dokumentidel, sealhulgas, kuid mitte ainult, äridokumentidel, raamatupidamisdokumentidel või pangakonto andmetel;

b)	maksumaksja poolt antud tunnistusel;

c)	teabel, mis on saadud informaatorilt või muult kolmandalt isikult, kes on sõltumatult kinnitatud või on muul põhjusel tõenäoliselt usaldusväärne või

d)	kaudsetel tõenditel.

4.   Šveits alustab kahepoolseid läbirääkimisi iga liikmesriigiga, et määratleda individuaalsed “sarnaste õigusrikkumiste” kategooriad vastavalt nendes riikides kehtivale maksukorraldusele.

Artikkel 11

Pädevad ametiisikud

Käesolevas lepingus tähendavad pädevad ametiisikud I lisas loetletud isikuid.

Artikkel 12

Konsulteerimine

Mis tahes erimeelsuse korral Šveitsi pädeva ametiisiku ja ühe või mitme muu artiklis 11 viidatud pädeva ametiisiku vahel käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel, püütakse erimeelsus lahendada vastastikuse kokkuleppega. Kõnealused ametiisikud teavitavad viivitamata Euroopa Ühenduste Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid ametiisikuid konsultatsioonide tulemustest. Komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes mis tahes pädeva ametiisiku taotlusel.

Artikkel 13

Läbivaatamine

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega vähemalt kord kolme aasta jooksul või kummagi lepinguosalise taotlusel, eesmärgiga vaadata läbi ja kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata rahvusvahelist olukorda. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2.   Sellise hindamise alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

3.   Niipea kui on olemas piisavalt kogemusi artikli 1 lõike 1 täieliku rakendamise osas, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et uurida, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

4.   Seoses lõigetes 1, 2 ja 3 viidatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjassepuutuvat lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

Artikkel 14

Seos kahepoolsete topeltmaksustamise lepingutega

Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingud ei välista lepingualuse maksu kinnipidamist vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 15

Ettevõtjate vahelised dividendi-, intressi- ja litsentsitasu maksed

1.   Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata tütarettevõtja poolt emaettevõtjale makstud dividende selle maksmise riigis, kui:

—	emaettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 %-line otsene osalus selle tütarettevõtja kapitalis ning

—	üks ettevõtja on liikmesriigi resident ja teine ettevõtja on Šveitsi resident ning

—	mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi resident ning

—	mõlemad ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole sellest vabastatud ja mõlemad ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud. (1)

Eesti võib niikaua, kui ta maksustab jaotatud kasumit tulumaksuga, ilma et ta maksustaks jaotamata kasumit, ja kõige hiljem kuni 31. detsembrini 2008 maksustada nimetatud maksuga Eesti tütarettevõtjate poolt oma Šveitsis asuvatele emaettevõtjatele jaotatud kasumit.

2.   Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata sidusettevõtjate või nende püsivate tegevuskohtade vahelisi intressi- ja litsentsitasu makseid nende maksmise riigis, kui:

—	sellised ettevõtjad on vähemalt kaks aastat seotud vähemalt 25 %-lise otsese osaluse kaudu või kolmandal ettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 %-line otsene osalus nii esimese kui teise ettevõtja kapitalis ning

—	ettevõtja on liikmesriigi resident või püsiv tegevuskoht asub liikmesriigis ja teine ettevõtja on Šveitsi resident või teine püsiv tegevuskoht asub Šveitsis ning

—	mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi resident ja kumbki püsiv tegevuskoht ei asu selles kolmandas riigis ning

—	kõik ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole vabastatud selle tasumisest intressi- ja litsentsitasu maksetelt ja kõik ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud. (1)

Kui nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ erinevate liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja kasutustasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta sätestab kõnealusele liikmesriigile üleminekuperioodi, siis peab see riik tagama ülalnimetatud intressi- ja litsentsitasu maksete maksustamise korra alles pärast kõnealuse perioodi lõppemist.

3.   Käesolev leping ei mõjuta Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepinguid, mis käesoleva lepingu vastuvõtmise ajal näevad ette dividendide, intresside ja litsentsitasude soodsama maksustamise.

Artikkel 16

Üleminekusätted käibevõlakirjade kohta (2)

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast alates ja seni kui vähemalt üks liikmesriik samuti kohaldab sarnaseid sätteid ning hiljemalt kuni 31. detsembrini 2010 ei loeta riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on esmakordselt emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgsed emissiooniprospektid on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud emiteeriva riigi pädev ametiisik, võlanõueteks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses, tingimusel et selliseid käibevõlakirju ei ole täiendavalt emiteeritud 1. märtsil 2002 ega pärast seda kuupäeva.

Niikaua kuni vähemalt üks liikmesriik kohaldab samuti sarnaseid sätteid, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva artikli sätteid ka pärast 2010. aasta 31. detsembrit sellistele käibevõlakirjadele:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning

—	mille artiklis 6 määratletud intressi maksja on asutatud Šveitsis ning

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui kõik liikmesriigid lõpetavad sarnaste sätete kohaldamise, jätkatakse käesoleva artikli kohaldamist ainult sellistele käibevõlakirjadele:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning

—	mille emitendist intressi maksja on asutatud Šveitsis ning

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda toimub riigi või käesoleva lepingu II lisas loetletud seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitva või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksuse eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendav emissioon, loetakse kogu selliste võlakirjade emissioon, mis koosneb esialgsest emissioonist ja täiendavatest emissioonidest, võlanõudeks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.

Kui eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendava emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda neljandas lõigus nimetamata emitent, käsitatakse seda täiendavat emissiooni võlanõudena artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.

2.   Käesolev artikkel ei takista Šveitsil ja liikmesriikidel jätkata kooskõlas oma õigusaktidega lõikes 1 osutatud käibevõlakirjadest saadud tulude maksustamist.

Artikkel 17

Allakirjutamine, jõustumine ja kehtivus

1.   Käesolev leping nõuab ratifitseerimist või heakskiitmist lepinguosaliste poolt nende oma menetluse kohaselt. Lepinguosalised teavitavad teineteist nende menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimasele teavitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

2.   Arvestades Šveitsi põhiseaduse ja ühenduse õiguse nõudeid rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ning ilma artiklit 18 mõjutamata, rakendavad ja kohaldavad Šveits ning vajaduse korral ka ühendus tõhusalt käesolevat lepingut 1. jaanuarist 2005 ning teavitavad sellest teineteist.

3.   Käesolev leping kehtib, kuni üks lepinguosalistest selle lõpetab.

4.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse 12 kuu möödumisel teatamise kuupäevast.

Artikkel 18

Kohaldamine ja kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või käesolevas lepingus hõlmatud meetmete, välja arvatud käesoleva lepingu artikkel 15, või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogule nõukogu (majandus ja finantsküsimused) esitatud aruandes, samuti vastavalt Ameerika Ühendriikide, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marino poolt, nähes ette samad rakendamiskuupäevad.

2.   Lepinguosalised otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne käesoleva lepingu artikli 17 lõikes 2 osutatud kuupäeva, kas lõikes 1 sätestatud tingimust täidetakse, võttes arvesse vastavate meetmete jõustumiskuupäeva kolmandates riikides ning kõnealustel sõltlas- või assotsieerunud territooriumidel. Kui lepinguosalised ei otsusta, et tingimus täidetakse, määravad lepinguosalised ühisel kokkuleppel uue kuupäeva artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 kohaldatakse artiklit 15 Hispaania suhtes Hispaania ja Šveitsi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu jõustumisel, mis käsitleb teabevahetust haldus-, tsiviil- või kriminaalasjade kohta esitatava teabenõude korral seoses maksupettusega, nagu see on määratletud taotluse saanud riigi õigusaktides, või seoses sarnaste õigusrikkumistega, mis puudutavad käesolevas lepingus käsitlemata tululiike, mida hõlmab Hispaania ja Šveitsi vahel sõlmitud tulu- ja kapitali topeltmaksustamise vältimise leping.

4.   Käesoleva lepingu või selle osade kohaldamise võib üks lepinguosaline otsekohe peatada vastava teate edastamisega teisele lepinguosalisele, kui direktiiv või direktiivi osa kaotab kehtivuse kas ajutiselt või alaliselt kooskõlas ühenduse õigusega, või juhul, kui liikmesriik peatab oma rakendusaktide kohaldamise.

5.   Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise sellekohase teate esitamisega teisele lepinguosalisele juhul, kui üks lõikes 1 viidatud kolmandatest riikidest või territooriumidest peatab kõnealuses lõikes viidatud meetmete kohaldamise. Kohaldamine ei peatu varem kui kaks kuud pärast teatamist. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub niipea, kui meetmete kohaldamine on taastatud.

Artikkel 19

Nõuded ja lõplik lahendamine

1.   Käesoleva lepingu lõpetamine või selle kohaldamise täielik või osaline peatamine ei mõjuta artikliga 9 kooskõlas olevaid füüsiliste isikute nõudeid.

2.   Šveits koostab sellisel juhul käesoleva lepingu kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele lõppmakse.

Artikkel 20

Territoriaalne ulatus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 21

Lisad

1.   Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

2.   I lisas toodud pädevate ametiisikute loetelu võib kõnealuse lisa lõikes a viidatud isiku osas muuta Šveits ning muude isikute osas ühendus, lihtsalt teavitades sellest teist lepinguosalist.

II lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 22

Keeled

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

---

(1)  Seoses Šveitsiga hõlmab mõiste “aktsiaselts või osaühing” järgmist:

—	société anonyme/Aktiengesellschaft/società anonima,

—	société à responsabilité limitée/Gesellschaft mit beschränkter Haftung/società a responsabilità limitata,

—	société en commandite par actions/Kommanditaktiengesellschaft/società in accomandita per azioni.

(2)  Nagu direktiivis sätestatud, kohaldatakse neid üleminekusätteid samuti investeerimisfondide kaudu vallatavatele käibevõlakirjadele.

VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM

Euroopa Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.   SISSEJUHATUS

Šveits ja ühendus sõlmivad käesoleva lepingu, sätestades meetmed, mis on samaväärsed nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatutega. Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum täiendab kõnealust lepingut.

2.   HALDUSABI MAKSUPETTUSTE VÕI SARNASTE ÕIGUSRIKKUMISTE KORRAL

Niipea, kui kõnealune leping on alla kirjutatud, alustavad Šveits ja iga Euroopa Liidu liikmesriik kahepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga:

—

hõlmata nende vastavatesse tulude ja kapitali topeltmaksustamise lepingutesse sätted haldusabi kohta, mis tähendab taotluse korral toimuvat teabevahetust seoses maksupettusi puudutavate haldus-, tsiviil-, või kriminaalasjadega vastavalt taotluse saanud riigi õigusaktidele, või seoses sarnaste õigusrikkumistega, mis puudutavad käesolevas lepingus käsitlemata, kuid nende riikide vastavates lepingutes hõlmatud tululiike,

—	määratleda “sarnaste õigusrikkumiste” alla kuuluvate juhtumite individuaalsed kategooriad vastavalt nendes riikides kehtivale maksukorraldusele.

3.   LÄBIRÄÄKIMISED KOLMANDATE RIIKIDEGA SAMAVÄÄRSETE MEETMETE KOHALDAMISE TAGAMISE KOHTA

Direktiivis sätestatud üleminekuperioodi jooksul peab ühendus läbirääkimisi muude peamiste finantskeskustega eesmärgiga edendada ühenduse poolt kohaldatavate meetmetega samaväärsete meetmete vastuvõtmist nende finantskeskuste poolt.

4.   KAVATSUSTE DEKLARATSIOON

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud kinnitavad, et punktis 1 viidatud leping ning käesolev memorandum sätestavad vastuvõetava ja tasakaalustatud ning lepinguosaliste huvisid kaitsva korra. Allakirjutanud rakendavad seega kokkulepitud meetmed heas usus ning ei tegutse põhjuseta ühepoolselt käesolevat lepingut kahjustavalt.

Kui leitakse mis tahes märkimisväärne erinevus 3. juunil 2003. aastal vastuvõetud direktiivi ja käesoleva lepingu kohaldamisala vahel, eelkõige lepingu artikli 1 lõike 2 ja artikli 6 osas, alustavad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone kooskõlas lepingu artikli 13 lõikega 1 eesmärgiga tagada lepingus sätestatud meetmete samaväärsuse säilitamine.