Raportöörid:

Milena ANGELOVA Rudolf KOLBE Ferre WYCKMANS

Täiskogu otsus	25.1.2023
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2 – omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	3.10.2023
Vastuvõtmine täiskogus	25.10.2023
Täiskogu istungjärk nr	582
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	215/1/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (1) (edaspidi „MVKEd“) tänapäevane ettevõtjate vastutus viitab ettevõtte ennetavale ja vabatahtlikule lähenemisele majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kestlikkusele ning tema ambitsioonikusele oma juriidilistest kohustustest kaugemale minemisel. Edukas ettevõte integreerib kõik need mõõtmed oma strateegiasse ja igapäevategevusse. Ettevõtjate vastutus on eelkõige ettevõtte enda väärtustest ja eesmärkidest tulenev mõtteviis, võttes arvesse sidusrühmade ja ühiskonna ootusi laiemalt.

1.2.

Vastutuse eri mõõtmed on lahutamatud, kuid igaühel neist on eriline roll: majanduslik vastutus viitab headele majandustulemustele, mis põhinevad konkurentsivõimel ja kasumlikkusel, samuti usaldusväärsusele finants- ja eelarveküsimustes. Sotsiaalne vastutus hõlmab ettevõtte vastutustundlikke suhteid sidusrühmadega, sealhulgas töötajate, tarbijate, kohalike kogukondade ja äripartneritega. Siinkohal on oluline roll sotsiaaldialoogil ja teabevahetusel väliste sidusrühmadega. Keskkonnaalane vastutus hõlmab kliimamuutuste, reostuse, elurikkuse ja loodusvaradega seotud küsimuste nõuetekohast haldamist.

1.3.

Kõige olulisemad aspektid, mida konkreetne ettevõte peab arvesse võtma, sõltuvad ettevõtte suurusest, liigist, sektorist, ärimudelist, positsioonist väärtusahelas, asukohast ja turgudest. Puudub kõigile sobiv lahendus ja see kajastub kas VKE määratluses või vastavas raamistikus. Ettevõtjate vastutuse sisu areneb ka aja jooksul, tagades seeläbi pikaajaliste digitaalsete, roheliste ja demograafiliste arengusuundade ennetava ja tulevikku vaatava juhtimise ning vajaduse vastupanuvõime järele, et tulla toime ootamatute kriisidega, ning kajastades seda.

1.4.

MVKEd vajavad suurt toetust ja julgustust, et juhtida kogu ärivastutust. Kõigil äriorganisatsioonidel on teadlikkuse suurendamisel oluline roll. Vajalike oskuste ja pädevuste tagamiseks tuleb edendada ja hõlbustada MVKEde õppimis- ja koolitusliite ning tugevdada koostööd tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite, kutsekodade ja -liitude ning erinevate koolitusüksuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Kvaliteetsed professionaalsed tugiteenused peavad samuti olema kergesti kättesaadavad.

1.5.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles töötama välja ja pakkuma MVKEdele lihtsaid ja praktilisi vahendeid, nagu kontrollnimekirjad, vormid ja kalkulaatorid ning alternatiivse stsenaariumi analüüs, et aidata MVKEdel edendada ja arendada oma tegevust ning anda aru oma vastutuskohustustest ja saavutustest. Samuti julgustab komitee Euroopa Komisjoni koostöös liikmesriikide ja ettevõtjaid toetavate organisatsioonidega pidevalt suurendama teadlikkust vastutustundliku tulemuslikkuse eelistest ning säilitama ja ajakohastama MVKEde ettevõtjate vastutuse heade tavade kogumit.

1.6.

Komitee peab äärmiselt oluliseks tagada, et üldine poliitikaraamistik toetaks MVKEsid ning väldiks keerukaid nõudeid, mida MVKEd täidavad kas otse või väärtusahelate kaudu, mis võivad suunata ressursse kõrvale konkreetsetest rohujuuretasandi ettevõtjate vastutuse meetmetest ja viia MVKEde ettevõtjate vastutuse „delegeerimiseni“. Sellega seoses tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu näiteks aruandlusnõuetele. Komitee väljendab samuti heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle algatada enne aasta lõppu avalik konsultatsioon MVKEde suhtes vabatahtlikult kohaldatava muu kui finantsteabe avaldamise standardi üle, eesmärgiga võtta see vastu 2024. aastal, ning nõuab, et see oleks selge ja lihtne ning kooskõlas VKEde abipaketti integreeritud põhimõttega (2).

2.   Sissejuhatus

2.1.

MVKEd moodustavad valdava enamuse Euroopa ettevõtetest – nad moodustavad 99,8 % kõigist mittefinantsettevõtetest ja kaks kolmandikku erasektori töökohtadest EL 27s. 80–90 % neist on mikroettevõtted (3). Seetõttu on nad kestlikkusele ülemineku tõeline mootor ja selle edu võtmetegur, kui neid motiveeritakse ja toetatakse integreerima oma tegevusse tervikliku lähenemisviisi kestlikule ja vastutustundlikule äritegevusele. Sotsiaalsete ettevõtete edendamine on selles kontekstis täiendav element.

2.2.

Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on komitee varasematele arvamustele tuginedes (4) uurida ja kirjeldada MVKEde tulevikukindla ettevõtjate vastutuse peamisi elemente, ajendeid ja häid tavasid, pöörates erilist tähelepanu ettevõtetele, kes vajavad kõige enam abi ja toetust. Eesmärk on kirjeldada ja soovitada, kuidas kõige paremini julgustada ja edendada vastutustundlikku äritegevust ja ettevõtlust, sealhulgas meetmeid, millega tagatakse vajalike erialateadmiste kättesaadavus MVKEdes või väljaspool neid.

3.   Kaasaegse ettevõtjate vastutuse ajendid ja elemendid

3.1.

Kaasaegne ettevõtjate vastutus põhineb majanduslikel, sotsiaalsetel ja keskkonnaalastel alustel kooskõlas kestlikkuse põhimõtetega. Ettevõte integreerib selle oma äristrateegiasse ja igapäevasesse tegevusse ennetavalt. MVKE peab ise otsustama oma ambitsioonikuse taseme üle ja täpsustama näiteks, kas ta soovib olla peamiselt nõuetele vastavusele orienteeritud või isegi püüdlema esirinnas olemise poole. Ettevõtjate vastutus tuleneb seega ettevõtja või ettevõtte enda väärtustest ja eesmärkidest, võttes arvesse sidusrühmade ja ühiskonna ootusi laiemalt.

3.2.

Vastutus toob MVKEdele ka erinevat liiki kasu. See hõlmab paremat mainet, suuremat klientide rahulolu ja atraktiivsust tööandjana ning juurdepääsu tarneahelatele ja rahastamisele. Vastutus on seotud ka parema riskijuhtimise ja talitluspidevuse turvalisusega, millest saavad kasu ka töötajad, kogukond ja kogu ühiskond.

3.3.

Tänapäevane ettevõtjate vastutus ei seisne mitte ainult kahju tekitamise vältimises, vaid – mis kõige tähtsam – hea tegemises, pakkudes kestlikke kaupu ja teenuseid, kvaliteetseid töökohti ja keskkonnalahendusi ning andes panuse avalike teenuste tuludesse, pidades samas silmas, et väikelinnades ja külades asuvate MVKEde lähedus suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust.

3.4.

Et täita oma olulist rolli majanduses ja ühiskonnas, peavad MVKEd olema majanduslikult usaldusväärsed ja kestlikud. Ettevõtete pikaajalise edu tagamiseks on vaja häid majandustulemusi, mis põhinevad tõhususel, kasumlikkusel ja konkurentsivõimel ning millega kaasneb sotsiaalne ja keskkonnaalane vastutus. Majanduslik vastutus tähendab ka kohusetunnet ausa konkurentsi ja hea valitsemistava suhtes, mis välistab varimajanduse tavad, altkäemaksu andmise ja maksustamise vältimise.

3.5.

Sotsiaalne ja ühiskondlik vastutus tähendab ettevõtte suhteid paljude sidusrühmadega, sealhulgas töötajate, tarbijate, kohalike kogukondade ja äripartneritega. See hõlmab kõigis nendes suhetes eetilist käitumist ning inimõiguste austamist ja edendamist ning aktiivset hoolitsemist töötajate motiveerimise, arendamise ja pikaajalise hoidmise eest, edendades pidevaid ülespoole suunatud karjäärivõimalusi, kasutades sotsiaaldialoogi. Kõigile sellistele ootustele vastamine on keeruline, kuna sidusrühmad on väga erinevad, nagu ka ettevõtete tegutsemistingimused, alates nende kohalikust keskkonnast kuni oludeni väljaspool ELi. Avatud dialoog väliste sidusrühmadega lisaks sotsiaaldialoogile on seega tänapäeva ettevõtjate vastutuse oluline tunnusjoon, samas kui vastastikust vastutust peavad järgima kõik dialoogis ja koostöös osalevad sidusrühmad.

3.6.

Keskkonnaalane vastutus tähendab head keskkonnatoimet kliimamuutuste ja keskkonnareostuse leevendamisel, elurikkuse kaitsmisel ja loodusvarade säilitamisel. Keskkonnaalane vastutus käib sageli käsikäes äritegevuse tõhususe ja kulude juhtimisega ning üha enam ka uute ärivõimaluste kasutamisega.

3.7.

Vastutuse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme omavahelised seosed rõhutavad, kui oluline on neid kõiki ühendada, et tagada vastutustundlik ettevõtlus tervikuna. See on ainus võimalus vastata erinevate sidusrühmade ootustele alates omanikest ja äripartneritest kuni töötajate ja nende organisatsioonide, tarbijate ja ühiskonnani laiemalt.

3.8.

Komisjoni aruande kohaselt (5) pööravad VKEd kõige rohkem tähelepanu töötajate ja tarbijatega seotud vastutusmeetmetele. Suur osa neist tegeleb ka keskkonnaga seotud vastutustavadega.

3.9.

Kuigi ettevõtjate vastutuse põhielemendid on kõigile ühised, määravad selle eripära ja tegevuskeskkond kõige olulisemad aspektid, mida konkreetne MVKE peab arvesse võtma. Suurus, liik, sektor, ärimudel, positsioon väärtusahelas, kliendid ja turud ning geograafiline asukoht mõjutavad ettevõtjate vastutuse praktilisi vorme. Praegune VKE määratlus ei kajasta seda mitmekesisust (6). Seepärast peab iga MVKE ise – võttes arvesse sidusrühmade ootusi – hindama, milline on vastutus oma tegevuse eest praktikas. Kutseorganisatsioonidel ja -kodadel on tähtis roll oluliste elementide kindlakstegemisel ja vajalike vahendite rakendamisel.

3.10.

Mõned MVKEd keskenduvad konkreetselt sotsiaalsetele ja keskkonnaaspektidele ning võivad olla mittetulunduslikud üksused. Need sotsiaalsed ettevõtted pakuvad sageli töökohti, mis aitavad noortel, eakatel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel tööturule ja ühiskonda integreeruda. Nad võivad keskenduda muu hulgas hooldusteenustele või ringmajandusega seotud teenustele (7).

3.11.

Ettevõtjate vastutuse sisu areneb ka aja jooksul, kajastades geopoliitilisi, majanduslikke, ühiskondlikke, tehnoloogilisi ja keskkonnaalaseid arenguid. Need hõlmavad nii pikaajalisi üleminekuid kui ka ootamatuid intsidente. Lisaks katsumustele loovad need arengud uusi võimalusi ja võivad seega ka stimuleerida vastutustundlikku käitumist.

3.12.

Digiüleminek hõlmab mitmeid vastutuse ja võimaluste aspekte. Andmete jagamine on oluline innovatsiooni ja majandusliku lisaväärtuse loomiseks, nõudes äripartnerite vahelist usaldust ja toetavaid ökosüsteeme, aga ka nõuetekohast andmekaitset ja üksikisikute eraelu puutumatust. On ilmne, et jätkuvalt on vaja oskuste täiendamist nii omanike/juhtide kui ka töötajate jaoks, et nad saaksid kasutada kiire digiüleminekuga kaasnevaid võimalusi. Konkreetses õppe- ja koolituskorras on kõige parem leppida kahepoolselt kokku sotsiaaldialoogi teel. Lisaks pakub digiüleminek vahendeid ettevõttesiseste vastutusmeetmete rakendamisel tehtud edusammude mõõtmiseks.

3.13.

Kliimamuutuste vastu võitlemise vajaduse tõttu on energial üha olulisem roll MVKEde vastutuses. Energiatõhususe parandamine ja fossiilkütuste asendamine ei aita kaasa mitte ainult rohepöördele, vaid ka energiajulgeolekule ja taskukohasusele. Sama kehtib materjalide tõhususe, korduskasutamise, ringlussevõtu ja kõigi ringmajanduse elementide kohta. Kõigist loodusvaradest on vesi muutumas üha olulisemaks ressursiks ja seetõttu vajab säästev veekasutus MVKEde suurt tähelepanu. Kuigi digiüleminek on rohepöörde oluline vahend, tuleb hästi hallata ka digiülemineku enda keskkonnamõju.

3.14.

Demograafilised muutused suurendavad ettevõtjate vastutust veelgi. Tööelus on üha enam vaja uusi tavasid, et meelitada ligi ja hoida eri vanuses ja kultuuritaustaga inimesi, sealhulgas võõrtöölisi. Töötajate mitmekesisus on kasulik ettevõtetele, kuid sellega kaasnevad ka nõudmised juhtkonnale, sealhulgas uued koolitusvajadused. Selleks et vastata nii digiüleminekust ja keskkonnasäästlikumaks muutmisest kui ka uut liiki töökohtadest üldiselt tulenevale nõudlusele, on vaja nõuetekohast oskuste arendamist.

3.15.

Ootamatud kriisid, eelkõige COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse, on selgelt näidanud, et vastupanuvõime (võime tulla toime enneolematute riskide ja häiretega) on üha olulisem osa ettevõtjate vastutusest. Äritegevuse järjepidevus erakorralistes olukordades on väga väärtuslik kaupade ja teenuste pakkumisel ning töökohtade säilitamisel. See omakorda nõuab head valmisolekut erinevateks ja muutuvateks tingimusteks ning avaliku sektori toetust ja koostööd sidusrühmadega. Nagu COVID-19 kriis on näidanud, on sotsiaaldialoogil eri tasanditel positiivne roll tegevuse ja tööhõive säilitamise praktilise korra korraldamisel kriisi ajal.

4.   Ennetav ettevõtjate vastutus praktikas

4.1.

Ettevõtete olemuse ja tegevuskeskkonna erinevuste tõttu on ettevõtjate vastutuse tavad rohujuure tasandil erinevad. Siiski näitavad eri liiki ettevõtete konkreetsed näited, et esineb sarnasusi, mis illustreerivad ettevõtjate vastutuse valdavaid jooni ja suundumusi.

4.2.

Ettevõtjate vastutuse edukas juhtimine mis tahes ettevõttes algab asjakohase teadlikkuse ja teadmistega aktuaalsetest probleemidest ja suundumustest, võimaldades ettevõttel määratleda oma positsiooni ettevõtjate vastutuse alal. Näiteks võib ettevõte teha strateegilise otsuse selle kohta, kas ta soovib saada ettevõtjate vastutusest konkurentsieelist.

4.3.

Ettevõtja või ettevõtte tippjuhtkonna pühendumus on edu saavutamisel peamine, kuid sama oluline on, et kõik töötajad võtaksid vastutuse lähenemisviisi kogu oma töös. Ettevõtted võivad määrata ka teatavad isikud, kes juhivad meetmete kavandamist ja rakendamist. Väga väikeste ja mikroettevõtjate puhul võivad neid tegevusi toetada vastavad VKEde organisatsioonid, harukojad, ühendused jne.

4.4.

Kuigi vastutus on osa üldisest ettevõtluskultuurist, integreeritakse konkreetsed jõupingutused erinevatesse äritoimingutesse, sealhulgas kaupade ja teenuste tootmine ja nendega kauplemine, tootmisressursside hankimine ning toodete ja protsesside arendamine. See nõuab erinevate funktsioonide vahelist koostööd.

4.5.

Oluline osa ettevõtjate vastutusest on seotud inimeste ligimeelitamise, motiveerimise ja hoidmisega, hoolitsedes õigete oskuste ja nende pideva arengu eest ning pakkudes stabiilseid karjäärivõimalusi ja töötingimusi ning osaledes sotsiaaldialoogis eri tasanditel, võttes arvesse MVKEde suurust ja mitmekesisust ning riiklike süsteemide eripära.

4.6.

Ettevõtted kasutavad oma vastutuse rakendamiseks mitmesuguseid vahendeid, alates väärtusaruannetest ja äripõhimõtetest kuni praktiliste suuniste ja juhtimissüsteemideni. Kuigi vastutuse eri mõõtmete jaoks on olemas konkreetsed vahendid, leiavad paljud ettevõtted, et vastutuse integreerimine oma üldistesse ärisuunistesse ja juhtimissüsteemidesse on kõige praktilisem. Lisaks oma tegevuse ja tavade kirjeldamisele määratlevad paljud ettevõtted ka seda, mida nad oma äripartneritelt või teistelt koostööpartneritelt ootavad. Kutseorganisatsioonid, ametiühingud ja kaubanduskojad saavad MVKEsid toetada, pakkudes suuniseid ja asjakohaseid vahendeid.

4.7.

Eesmärkide ja sihtide seadmine on veel üks element ettevõtjate vastutuse rakendamisel, nagu see on ettevõtluse jaoks üldiselt. See loob raamistiku konkreetseteks meetmeteks, millega kaasneb meetmete nõuetekohane korraldamine ja ajakava. Edusammude jälgimiseks tuleb kindlaks määrata ja jälgida asjakohaseid näitajaid.

4.8.

Lisaks sotsiaalsele dialoogile tööandjate ja ametiühingute vahel on ettevõtte ja väliste sidusrühmade vaheline suhtlus keskne vahend erinevate ootuste paremaks mõistmiseks. Samal ajal on see vahend, mille abil teavitada sidusrühmi ettevõtte eesmärkidest, tegevustest ja saavutustest vastutuse teemal. Vormid, mida ettevõtted kasutavad sidusrühmade teavitamiseks ja nendega suhtlemiseks, on väga erinevad: alates näost näkku kohtumistest kuni sotsiaalmeedia postituste ja ametliku aruandluseni.

5.   Kuidas julgustada ja toetada ettevõtjate vastutust

5.1.   Ettevõtete suutlikkuse parandamine

5.1.1.

Kui MVKEd püüavad hallata kõiki ettevõtjate vastutuse elemente, satuvad nad silmitsi mitmesuguste probleemidega. Paljudel MVKEdel puuduvad pädevused, oskused, töötajad ja ressursid ning nad peavad keeruliseks vastutuse integreerimist oma töökultuuri ja selle eri vormidest teavitamist. Nõudeid ja ootusi peetakse sageli liiga abstraktseks ja praktilisest elust kaugeks. Samuti on MVKEdel keeruline koguda ja kasutada vastutusega seotud andmeid.

5.1.2.

Seetõttu vajavad MVKEd suurt toetust ja julgustust, mis võib nende jõupingutustesse reaalselt kaasa aidata. Selle asemel, et suurendada reguleerimist, on ettevõtetes vaja suurendada teadlikkust, pädevusi ja oskusi. Välised osalejad peavad pakkuma suuniseid ja eksperditeadmisi. Sihtotstarbelist toetust vajavad kõik MVKEd alates kõige vähem arenenutest kuni keskmiste hulka kuuluvate ja esirinnas olijateni.

5.1.3.

Kõigis oma vormides tegutsevatel äriorganisatsioonidel, sealhulgas tööandjate või VKEde organisatsioonidel, kodadel ja liitudel, on oluline roll teadlikkuse suurendamisel ja ettevõtete teavitamisel ärivastutuse vajadusest ja eelistest. Lisaks sellele on käsitlemist vajavate väga erinevate aspektide jaoks tarvis erinevaid eksperditeadmisi. Oluline on tagada nende kättesaadavus MVKEdes ning paljudel juhtudel ka välistoe kaudu.

5.1.4.

Kuna MVKEd on väiksemad, peavad nad suutma moodustada õppe-/koolitusliite, mida peavad edendama ja hõlbustama tööturuasutused ja sotsiaalpartnerid ning kutsekojad ja -liidud. Praktiliselt kohaldatava õppesisu määratlus nõuab ka koostööd ülikoolide ja muude koolitusasutustega.

5.1.5.

Asjakohased kvaliteetsed professionaalsed tugiteenused peavad olema MVKEde jaoks kergesti kättesaadavad, pidades silmas, et MVKEdest teenuseosutajad ise mõistavad sageli kõige paremini MVKEde klientide vajadusi. Neid teenuseid saab toetada sotsiaalpartnerite ning kutsekodade ja -liitude koostööprogrammidega.

5.1.6.

Tänapäevane ettevõtjate vastutus nõuab pideva kutsealase arengu meetmete paindlikku kohandamist MVKEde endi jaoks, aga ka vabade kutseteenuste toetamiseks, ning sellest peab saama asutamist toetavate programmide lahutamatu osa.

5.1.7.

Sektoripõhised, piirkondlikud ja Euroopa fondid, mis on spetsiaalselt ette nähtud ärijuhtide ja töötajate harimiseks ja koolitamiseks, on väga olulised, et edendada juurdepääsu algatustele, mis on liiga sageli suunatud suurematele ettevõtetele.

5.2.   Suuniste, vahendite ja heade tavade näidete pakkumine

5.2.1.

Arvestades, et MVKEde vahendeid on äritegevuseks hädasti vaja, ei sobi keerulised ja koormavad ametlikud süsteemid selleks, et aidata neil ettevõtjate vastutust edendada. Lihtsamad ja paindlikumad vahendid, nagu kontrollnimekirjad ja vormid, sobivad väiksematele ettevõtetele paremini. Kõik need aitavad MVKEdel täita õigusnormidest tulenevaid nõudeid kooskõlas VKEde abipaketis võetud kohustustega (8).

5.2.2.

Komitee tunnustab komisjoni avaldatud kontrollnimekirja, (9) milles antakse ettevõtetele näpunäiteid nende vastutusstrateegia väljatöötamiseks, konkreetseteks meetmeteks eri vastutusvaldkondades, vahendite eraldamiseks, eesmärkide seadmiseks ja edusammude jälgimiseks ning loetletakse olemasolevad suunised, vahendid ja võrgustikud ettevõtete toetamiseks. Muid häid tavasid võib leida näiteks BipiZi parimate tavade platvormilt, (10) mis hõlmab üle 1 200 konkreetse näite 600 ettevõttest.

5.2.3.

Selleks et aidata MVKEdel teavitada sidusrühmi oma vastutusest, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles pakkuma selget ja lihtsat veebipõhist vahendit, sealhulgas hõlpsasti kasutatavat CO2 heite kalkulaatorit, mis oleks kohaldatav MVKEde eesmärkidele. Komitee väljendab samuti heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle algatada enne aasta lõppu avalik konsultatsioon MVKEde suhtes vabatahtlikult kohaldatava muu kui finantsteabe avaldamise standardi üle, eesmärgiga võtta see vastu 2024. aastal, ning nõuab, et see oleks selge ja lihtne ning kooskõlas VKEde abipaketti integreeritud põhimõttega (11).

5.3.   Toetava poliitikaraamistiku loomine

5.3.1.

Tänapäevastettevõtjate vastutust peetakse ettevõtte ennetavaks ja vabatahtlikuks lähenemisviisiks majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele ning selle ambitsioonikuse taset seoses oma juriidilistest kohustusest kaugemale minemisega. Nende võimaluste kasutamiseks on vaja MVKEdele tagada lihtne, selge ja prognoositav õigusraamistik. Oluline on vältida liiga normatiivseid ja keerulisi nõudeid, mis suunavad ressursid kõrvale konkreetsetest rohujuure tasandi meetmetest ning mille tulemuseks võib olla ka MVKEde vastutuse „delegeerimine“.

5.3.2.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata nõuetele, mis mõjutavad MVKEsid kaudselt. Mõnikord, kuigi MVKEd on mõnest regulatiivsest nõudest otseselt välja jäetud, sihitakse neid kaudselt väärtusahelate kaudu suurte kliendiettevõtete, investorite või rahastajate nõuete kaudu. Sellega seoses tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu näiteks aruandlusnõuetele. Mõned regulatiivsed algatused mõjutavad omakorda MVKEsid muude kaudsete mehhanismide kaudu, sealhulgas mõju kaudu energia, materjalide ja muude ressursside hindadele.

5.3.3.

Kaudset ja mitmekordistavat mõju on raskem hinnata ning seetõttu ei võeta seda sageli täielikult arvesse ning konsultatsiooniprotsessis võidakse MVKEde seisukohti eirata. Vastupidiselt parema õigusloome põhimõttele seisavad MVKEd sellistel juhtudel silmitsi ebakindlusega uute eeskirjade tegelike nõuete ja tagajärgede suhtes. Kui delegeeritud õigusaktides või standardites on kindlaks määratud üksikasjalikud nõuded, tuleb tegelik mõju välja alles väga hilises etapis. Kõik see toob väiksemate ettevõtete jaoks kaasa talumatu olukorra, kus nad ei ole tulevastest nõuetest teadlikud ega nendeks valmis, rääkimata võimalusest neid nõudeid asjakohasel viisil mõjutada. Seega on väga oluline teha kokkuvõte praegusest regulatiivsest lähenemisviisist ja tagada, et reguleerimine vastaks nende ressursside ja turupositsiooni poolest MVKEde tegelikkusele. Komitee kutsub liikmesriike üles abistama eelkõige mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid praktilisel, konkreetsel ja tõhusal viisil, tehes struktuurset koostööd asjaomaste esindusorganisatsioonidega.

---

(1)   ELT C 486, 21.12.2022, lk 1, punktis 1.1 määratletakse MVKEd kui „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, olgu need siis traditsioonilised ettevõtted, pereettevõtted, kauplejad, sotsiaalsed ettevõtted, käsitöölised või vabakutselised“.

(2)  https://europa.eu/!qvJhxp.

(3)  Euroopa Komisjon, 2022 „Annual Report on European SMEs 2021/2022 – SMEs and environmental sustainability“, aprill 2022.

(4)   ELT C 486, 21.12.2022, lk 1; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Programmi „Horisont 2020“ järelhindamine“; ELT C 194, 12.5.2022, lk 7; ELT C 286, 16.7.2021. lk 8; ELT C 429, 11.12.2020, lk 210; ELT C 197, 8.6.2018, lk 1; ELT C 288, 31.8.2017, lk 20; ELT C 345, 13.10.2017, lk 15; ELT C 13, 15.1.2016, lk 8; ELT C 311, 18.9.2020, lk 63; ELT C 81, 2.3.2018, lk 1, ELT C 311, 18.9.2020, lk 36.

(5)  Uptake of Corporate Social Responsibility (CSR) by European SMEs and Start-ups https://europa.eu/!pYbC8P.

(6)  Nagu on kirjeldatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse (ELT C 197, 8.6.2018, lk 1) punktis 1.3 ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabearuande „VKEde juurdepääs rahastamisele“ punktis 1.3.

(7)  Komisjoni ettepanek sotsiaalmajanduse raamtingimuste arendamise kohta

(8)  https://europa.eu/!qvJhxp.

(9)  https://europa.eu/!rbJwmH

(10)  https://www.bipiz.org/en/.

(11)  https://europa.eu/!qvJhxp.