Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2018/C 268/01)

Viimane väljaanne

ELT C 259, 23.7.2018.

Eelmised väljaanded

ELT C 249, 16.7.2018.

ELT C 240, 9.7.2018.

ELT C 231, 2.7.2018.

ELT C 221, 25.6.2018.

ELT C 211, 18.6.2018.

ELT C 200, 11.6.2018.

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. juuni 2018. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sad’i eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: Nikolay Kolev, Milko Hristov, Stefan Kostadinov

(Kohtuasi C-612/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - ELTL artikkel 325 - Euroopa Liidu finantshuve kahjustav pettus või muu ebaseaduslik tegevus tollivaldkonnas - Uurimistoimingute tõhusus - Kriminaalmenetluse lõpetamine - Mõistlik aeg - Direktiiv 2012/13/EL - Õigus saada teavet oma süüdistuse kohta - Õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega - Direktiiv 2013/48/EL - Õigus kaitsjale))

(2018/C 268/02)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

Nikolay Kolev, Milko Hristov, Stefan Kostadinov

Resolutsioon

1.

ELTL artikli 325 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse selline kriminaalmenetluse lõpetamise menetlus, nagu on ette nähtud kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno protsesualen kodeks) artiklites 368 ja 369, kui neid õigusnorme kohaldatakse Euroopa Liidu finantshuve kahjustava, tolli valdkonnas toime pandud raske pettuse või muu raske ebaseadusliku tegevuse uurimiseks alustatud menetluse suhtes. Liikmesriigi kohus peab saavutama ELTL artikli 325 lõike 1 täieliku õigusliku toime, jättes need õigusnormid vajaduse korral kohaldamata ning jälgides samas, et süüdistatavate põhiõiguste järgimine oleks tagatud.

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiivi 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui üksikasjalik teave süüdistuse kohta antakse kaitsjale küll alles pärast kohtumenetlust alustava süüdistusakti saatmist kohtusse, kuid enne seda, kui kohus alustab süüdistuse sisulist hindamist ja algab kohtulik arutelu, või pärast selle arutelu algust, kuid enne nõupidamise etappi, kui selliselt antud teavet hiljem muudetakse, tingimusel et kohus võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kaitseõiguste järgimine ja õiglane menetlus. Nimetatud direktiivi artikli 7 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus peab tagama, et kaitsjale antakse tegelik võimalus kriminaaltoimiku materjalidega tutvuda: tutvumine võib vajaduse korral toimuda pärast kohtumenetlust alustava süüdistusakti saatmist kohtusse, kuid enne seda, kui kohus alustab süüdistuse sisulist hindamist ja algab kohtulik arutelu, või pärast selle arutelu algust, kuid enne nõupidamise etappi, kui menetluse käigus on lisatud toimikusse uusi tõendeid, tingimusel et kohus võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kaitseõiguste järgimine ja õiglane menetlus.

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiivi 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega, artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis panevad liikmesriigi kohtule kohustuse taandada kahe süüdistatava volitatud kaitsja nende endi tahte vastaselt põhjusel, et nende isikute huvid on vastuolus, ega see, kui nimetatud kohus lubab kõnealustel isikutel volitada uue kaitsja või teatud juhul määrab ise omal algatusel kaks kaitsjat, asendades esimese kaitsja.

---

(1)  ELT C 48, 8.2.2016.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. juuni 2018. aasta otsus (Bundesverwaltungsgericht’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Unabhängiges Landeszentrum für Datenschutz Schleswig-Holstein versus Wirtschaftsakademie Schleswig-Holstein GmbH

(Kohtuasi C-210/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 95/46/EÜ - Isikuandmed - Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel - Korraldus inaktiveerida Facebooki lehekülg (fännileht), mis võimaldab koguda ja töödelda selle lehe külastajatega seotud teatavaid andmeid - Artikli 2 punkt d - Isikuandmete vastutav töötleja - Artikkel 4 - Kohaldatav liikmesriigi õigus - Artikkel 28 - Liikmesriikide järelevalveasutused - Järelevalveasutuste sekkumisvolitused))

(2018/C 268/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Unabhängiges Landeszentrum für Datenschutz Schleswig-Holstein

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Wirtschaftsakademie Schleswig-Holstein GmbH

menetluses osalesid: Facebook Ireland Ltd, Vertreter des Bundesinteresses beim Bundesverwaltungsgericht

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 2 punkti d tuleb tõlgendada nii, et suhtlusvõrgustikus majutatava fännilehe haldaja kuulub mõiste „vastutav töötleja“ alla selle sätte tähenduses.

2.

Direktiivi 95/46 artikleid 4 ja 28 tuleb tõlgendada nii, et kui väljaspool liitu asutatud ettevõtjal on erinevates liikmesriikides mitu üksust, on ühe liikmesriigi järelevalveasutusel õigus kasutada talle selle direktiivi artikli 28 lõikega 3 antud volitusi selle ettevõtja üksuse suhtes, mis asub nimetatud liikmesriigi territooriumil, olgugi et vastavalt kontsernisisesele ülesannete jaotusele on see üksus vastutav üksnes reklaamipinna müügi ja muu turundustegevuse eest selle liikmesriigi territooriumil, samal ajal kui isikuandmete kogumise ja töötlemise eest on kogu liidu territooriumil ainuvastutav teises liikmesriigis asuv üksus.

3.

Direktiivi 95/46 artikli 4 lõike 1 punkti a ning artikli 28 lõikeid 3 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et kui ühe liikmesriigi järelevalveasutus soovib selle liikmesriigi territooriumil asuva üksuse suhtes kasutada talle selle direktiivi artikli 28 lõikega 3 antud sekkumisvolitusi isikuandmete kaitse eeskirjade rikkumise tõttu, mille on toime pannud nende andmete töötlemise eest vastutav teises liikmesriigis asuv kolmas isik, siis on see järelevalveasutus sõltumata teise liikmesriigi järelevalveasutusest pädev hindama sellise andmetöötluse seaduslikkust ja ta võib oma liikmesriigi territooriumil asuva üksuse suhtes kasutada oma sekkumisvolitusi, ilma et ta peaks eelnevalt paluma teise liikmesriigi järelevalveasutusel sekkuda.

---

(1)  ELT C 260, 18.7.2016.

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. juuni 2018. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – EP Agrarhandel GmbH versus Bundesminister für Land-, Forst-, Umwelt und Wasserwirtschaft

(Kohtuasi C-554/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine põllumajanduspoliitika - Määrus (EÜ) nr 73/2009 - Toetuskavad põllumajandustootjatele - Ammlehmatoetus - Artikli 117 teine lõik - Andmete edastamine - Otsus 2001/672/EÜ, muudetud otsusega 2010/300/EL - Suveperioodil veiste viimine mägikarjamaale - Artikli 2 lõige 4 - Karjamaale viimisest teatamise tähtaeg - Väljaarvutamine - Hilinenud teatamine - Toetuskõlblikkus - Tingimus - Saatmise tähtaja arvessevõtmine))

(2018/C 268/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: EP Agrarhandel GmbH

Kostja: Bundesminister für Land-, Forst-, Umwelt und Wasserwirtschaft

Resolutsioon

Komisjoni 20. augusti 2001. aasta otsuse 2001/672/EÜ, millega kehtestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse suveperioodil mägipiirkondades karjatatavate veiste liikumise suhtes, muudetud komisjoni 25. mai 2010. aasta otsusega 2010/300/EL, artikli 2 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mille kohaselt suveperioodil veiste karjamaale viimisest teatamise tähtajast kinnipidamise hindamisel on määrava tähtsusega selle teatise saabumise kuupäev.

---

(1)  ELT C 46, 13.2.2017.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. juuni 2018. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Galicia eelotsusetaotlus – Hispaania) – Grupo Norte Facility SA versus Angel Manuel Moreira Gómez

(Kohtuasi C-574/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta - Klausel 4 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Mõiste „töötingimused“ - Olukordade sarnasus - Põhjendatus - Mõiste „objektiivsed põhjused“ - Tähtajatu töölepingu objektiivsel põhjusel ülesütlemisel makstav hüvitis - Töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalise töölepingu tähtaja möödumisel makstav väiksem hüvitis))

(2018/C 268/05)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Galicia

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Grupo Norte Facility SA

Kostja: Angel Manuel Moreira Gómez

Resolutsioon

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas ära toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on töötajatele, kellega on sõlmitud sellised tähtajalised töölepingud nagu põhikohtuasjas käsitletav asendusleping, et katta osalise ajaga pensionile jäänud töötajast vabaks jäänud töötunde, nende lepingute tähtaja möödumisel makstav hüvitis väiksem kui hüvitis, mis makstakse tähtajatu töölepinguga töötajatele nende töölepingu ülesütlemisel objektiivsel põhjusel.

---

(1)  ELT C 30, 30.1.2017.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. juuni 2018. aasta otsus (College van Beroep voor het Bedrijfsleven’i eelotsusetaotlus – Madalmaad) – M.N.J.P.W. Nooren, J.M.F.D.C. Nooren, M. N. F. M. Nooreni pärijad versus Staatssecretaris van Economische Zaken

(Kohtuasi C-667/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine põllumajanduspoliitika - EAFRD kaudu rahastamine - Määrus (EÜ) nr 1122/2009 - Toetus maaelu arendamiseks - Nõuetele vastavuse eeskirjade rikkumine - Vähendamised ja väljaarvamised - Vähendamiste kumuleerumine))

(2018/C 268/06)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

College van Beroep voor het Bedrijfsleven

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: M. N. J. P. W. Nooren, J. M. F. D. C. Nooren, M. N. F. M. Nooreni pärijad

Kostja: Staatssecretaris van Economische Zaken

Resolutsioon

Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, artikleid 70–72 koostoimes nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, artiklitega 23 ja 24 tuleb tõlgendada selliselt, et niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletav olukord, kus on tehtud kindlaks mitu sama nõuetele vastavuse valdkonna rikkumist, tuleb kokku liita esiteks hooletusest toime pandud rikkumisjuhtumite suhtes kohaldatav saadud või saadaolevate otsetoetuste kogusumma vähendamine, ning teiseks tahtlike rikkumisjuhtumite suhtes kohaldatav vähendamine; vähendamiste kogusumma ühel kalendriaastal peab olema kindlaks määratud proportsionaalsuse põhimõtet arvestades ega tohi ületada määruse nr 73/2009 artikli 23 lõikes 1 nimetatud kogusummat.

---

(1)  ELT C 78, 13.3.2017.

Euroopa Kohtu (teine koda) 7. juuni 2018. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – Inter-Environnement Bruxelles ASBL jt versus Région de Bruxelles-Capitale

(Kohtuasi C-671/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Keskkond - Direktiiv 2001/42/EÜ - Artikli 2 punkt a - Mõiste „kavad ja programmid“ - Artikkel 3 - Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine - Piirkondlik tsooni linnaplaneerimise määrus Brüsseli Euroopa kvartali kohta (Belgia)))

(2018/C 268/07)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Inter-Environnement Bruxelles ASBL, Groupe d’Animation du Quartier Européen de la Ville de Bruxelles ASBL, Association du Quartier Léopold ASBL, Brusselse Raad voor het Leefmilieu ASBL, Pierre Picard, David Weytsman

Kostja: Région de Bruxelles-Capitale

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 1 ning artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et niisugune piirkondlik linnaplaneerimise määrus, nagu on kõne all põhikohtuasjas, milles on kindlaks määratud teatavad nõuded ehitusprojektide teostamisele, kuulub teatavate tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga „kavade ja programmide“ alla direktiivi tähenduses ja seega peab selle keskkonnamõju hindama.

---

(1)  ELT C 78, 13.3.2017.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. juuni 2018. aasta otsus (Curtea Constituţională eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Relu Adrian Coman, Robert Clabourn Hamilton, Asociaţia Accept versus Inspectoratul General pentru Imigrări, Ministerul Afacerilor Interne

(Kohtuasi C-673/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Liidu kodakondsus - ELTL artikkel 21 - Liidu kodanike õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikkel 3 - Soodustatud isikud - Liidu kodaniku pereliikmed - Artikli 2 punkti 2 alapunkt a - Mõiste „abikaasa“ - Abielu samasooliste isikute vahel - Artikkel 7 - Õigus elada riigis üle kolme kuu - Põhiõigused))

(2018/C 268/08)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea Constituţională a României

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Relu Adrian Coman, Robert Clabourn Hamilton, Asociaţia Accept

Kostjad: Inspectoratul General pentru Imigrări, Ministerul Afacerilor Interne

menetluses osales: Consiliul Naţional pentru Combaterea Discriminării

Resolutsioon

1.

Olukorras, kus liidu kodanik on kasutanud oma liikumisvabadust, liikudes liikmesriiki, mille kodanik ta ei ole, ja reaalselt elades seal kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ) artikli 7 lõikes 1 ette nähtud tingimustega, ning on alustanud või tugevdanud sel ajal perekonnaelu samast soost kolmanda riigi kodanikuga, kellega ta on ennast sidunud vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult sõlmitud abielu teel, tuleb ELTL artikli 21 lõiget 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui selle liikmesriigi pädevad asutused, mille kodakondsus on liidu kodanikul, keelduvad andmast selle liikmesriigi territooriumil elamise õigust nimetatud kolmanda riigi kodanikule, põhjendusel et kõnealuse liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud abielu samasooliste isikute vahel.

2.

ELTL artikli 21 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on liidu kodanikuga samast soost kolmanda riigi kodanikul, kelle abielu liidu kodanikuga on sõlmitud liikmesriigis selle riigi õiguse kohaselt, õigus elada kauem kui kolm kuud selle liikmesriigi territooriumil, mille kodakondsus on liidu kodanikul. Tuletatud elamisõiguse suhtes ei või kehtida direktiivi 2004/38 artiklis 7 sätestatutest rangemad tingimused.

---

(1)  ELT C 104, 3.4.2017.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. juuni 2018. aasta otsus (Juzgado de lo Social no 33 de Madrid’i eelotsusetaotlus – Hispaania) – Lucía Montero Mateos versus Agencia Madrileña de Atención Social de la Consejería de Políticas Sociales y Familia de la Comunidad Autónoma de Madrid

(Kohtuasi C-677/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta - Klausel 4 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Mõiste „töötingimused“ - Olukordade sarnasus - Põhjendatus - Mõiste „objektiivsed põhjused“ - Tähtajatu töölepingu objektiivsel põhjusel ülesütlemisel makstav hüvitis - Hüvitise puudumine tähtajalise interinidad-töölepingu tähtaja möödumisel))

(2018/C 268/09)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Social no 33 de Madrid

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Lucía Montero Mateos

Kostja: Agencia Madrileña de Atención Social de la Consejería de Políticas Sociales y Familia de la Comunidad Autónoma de Madrid

Resolutsioon

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas ära toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei ole töötajatele, kellega on sõlmitud sellised tähtajalised töölepingud nagu põhikohtuasjas käsitletav interinidad-leping, et täita töökoht ajutiselt ajal, mil viiakse läbi töölevõtmise või edutamise menetlust selle töökoha lõpliku täitmise eesmärgil, nende lepingute tähtaja möödumisel ette nähtud mingit hüvitist, samas kui tähtajatu töölepinguga töötajatele makstakse nende töölepingu objektiivsel põhjusel ülesütlemise korral hüvitist.

---

(1)  ELT C 86, 20.3.2017.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. juuni 2018. aasta otsus – ANKO AE Antiprosopeion, Emporiou kai Viomichanias versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-6/17) (1)

((Apellatsioonkaebus - Vahekohtuklauslid - Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames (2007 – 2013) sõlmitud toetuslepingud Perform ja Oasis - Abikõlblikud kulud - Ülekantud summade tagasimaksmine - Vastuhagi))

(2018/C 268/10)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellandid: ANKO AE Antiprosopeion, Emporiou kai Viomichanias (esindaja: dikigoros S. Paliou)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja A. Kyratsou)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja ANKO AE Antiprosopeionilt, Emporiou kai Viomichaniasilt.

---

(1)  ELT C 63, 27.2.2017.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. juuni 2018. aasta otsus – ANKO AE Antiprosopeion, Emporiou kai Viomichanias versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-7/17) (1)

((Apellatsioonkaebus - Vahekohtuklauslid - Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda raamprogrammi raames (2002 – 2006) sõlmitud toetuslepingud Persona ja Terregov - Abikõlbulikud kulud - Ülekantud summade tagasimaksmine - Vastuhagi))

(2018/C 268/11)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: ANKO AE Antiprosopeion, Emporiou kai Viomichanias (esindaja: dikigoros S. Paliou)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja A. Kyratsou)

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja ANKO AE Antiprosopeion, Emporiou kai Viomichanias’ilt.

---

(1)  ELT C 63, 27.2.2017.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 6. juuni 2018. aasta otsus – Apcoa Parking Holdings GmbH versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-32/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu kaubamärk - Kujutis- ja sõnamärgi PARKWAY registreerimise taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määrus (EÜ) nr 207/2009 - Artikli 7 lõike 1 punkt c))

(2018/C 268/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Apcoa Parking Holdings GmbH (esindaja: advokaat A. Lohmann)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Söder)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Apcoa Parking Holdings GmbH-lt.

---

(1)  ELT C 151, 15.5.2017.

Euroopa Kohtu (viies koda) 7. juuni 2018. aasta otsus (Landgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Scotch Whisky Association versus Michael Klotz

(Kohtuasi C-44/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse - Määrus (EÜ) nr 110/2008 - Artikli 16 punktid a – c - III lisa - Registreeritud geograafiline tähis „Scotch Whisky“ - Saksamaal toodetud viski, mida turustatakse nime „Glen Buchenbach“ all))

(2018/C 268/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Scotch Whisky Association

Kostja: Michael Klotz

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89, artikli 16 punkti a tuleb tõlgendada nii, et registreeritud geograafilise tähise „kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise“ tuvastamiseks peab vaidlusalust osa olema kasutatud geograafilise tähisega identsel või foneetiliselt ja/või visuaalselt sarnasel kujul. Seega ei piisa sellest, kui see osa võib sihtgrupis tekitada mingisuguse assotsiatsiooni geograafilise tähise või sellega seotud geograafilise piirkonnaga.

2.

Määruse nr 110/2008 artikli 16 punkti b tuleb tõlgendada nii, et registreeritud geograafilise tähisega „seoste tekitamise“ tuvastamiseks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikul ja arukal keskmisel Euroopa tarbijal tekib vaidlusaluse nimega kokku puutudes kohe kujutluspilt kaubast, mille jaoks kaitstud geograafiline tähis on registreeritud. Selle hindamise raames peab see kohus olukorras, kus esiteks ei ole vaidlusalune nimi ja kaitstud geograafiline tähis foneetiliselt ja/või visuaalselt sarnased ning teiseks ei sisalda nimi geograafilise tähise üht osa, võtma vajaduse korral arvesse nime ja geograafilise tähise kontseptuaalset sarnasust. Määruse nr 110/2008 artikli 16 punkti b tuleb tõlgendada nii, et registreeritud geograafilise tähisega „seoste tekitamise“ tuvastamisel ei tule arvesse võtta vaidlusaluse osa konteksti ja eeskätt asjaolu, et sellele on lisatud täpsustus asjaomase toote tegeliku päritolu kohta.

3.	Määruse nr 110/2008 artikli 16 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selle sättega keelatud „vale või eksitava märke“ tuvastamisel ei tule võtta arvesse vaidlusaluse osa kasutamise konteksti.

---

(1)  ELT C 121, 18.4.2017.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. juuni 2018. aasta otsus (Østre Landsreti eelotsusetaotlus – Taani) – Koppers Denmark ApS versus Skatteministeriet

(Kohtuasi C-49/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2003/96/EÜ - Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine - Artikli 21 lõige 3 - Maksustatav teokoosseis - Energiatoodete tarbimine energiatooteid tootva ettevõtte territooriumil - Energiatoodete kasutamine muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena - Lahusti kasutamine kütteainena kivisöetõrva destilleerimise tehases))

(2018/C 268/14)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Østre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Koppers Denmark ApS

Vastustaja: Skatteministeriet

Resolutsioon

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 21 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et energiatoodete tarbimine need tootnud ettevõtte territooriumil teiste energiatoodete tootmiseks ei kuulu selles sättes ette nähtud maksustatavat teokoosseisu käsitleva erandi kohaldamisalasse, kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas on asjaomase ettevõtte põhitegevusena toodetavad tooted mõeldud kasutamiseks muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena.

---

(1)  ELT C 112, 10.4.2017.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. juuni 2018. aasta otsus (Oberster Gerichtshof’i eelotsusetaotlus – Austria) – KP versus LO

(Kohtuasi C-83/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - 2007. aasta Haagi protokoll - Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus - Artikli 4 lõige 2 - Õigustatud isiku hariliku viibimiskoha muutus - Võimalus tagasiulatuvalt kohaldada õigustatud isiku uueks harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigust, mis on ühtlasi kohtu asukohariigi õigus - Väljendi „kui õigustatud isikul ei ole võimalik kohustatud isikult elatist saada“ ulatus - Olukord, kus õigustatud isik ei täida seaduses sätestatud tingimust))

(2018/C 268/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: KP

Kostja: LO

Resolutsioon

1.

Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli, mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsusega 2009/941/EÜ, artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et — asjaolu, et kohtu asukohariik on sama mis õigustatud isiku harilikuks viibimiskohaks olev riik, ei takista selle sätte kohaldamist, kui selles ette nähtud täiendava seose reegliga määratud õigus ei lange kokku õigusega, mis on määratud protokolli artiklis 3 ette nähtud üldise seose reegliga; — olukorras, kus ülalpidamist saama õigustatud isik, kes on muutnud oma harilikku viibimiskohta, esitab oma uueks harilikuks viibimiskohaks oleva riigi kohtule kohustatud isiku vastu tagasiulatuva elatisnõude ajavahemiku eest, mil ta elas teises liikmesriigis, võib kohtu asukohariigi õigus, mis on ühtlasi õigustatud isiku uueks harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigus, olla kohaldatav, kui kohtu asukoha liikmesriigi kohtud olid pädevad lahendama nende poolte vahelisi ja seda ajavahemikku puudutavaid elatisvaidlusi.

2.

23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli artikli 4 lõikes 2 kasutatud väljendit „kui õigustatud isikul ei ole võimalik elatist saada“ tuleb tõlgendada nii, et sellega peetakse silmas ka olukorda, kus õigustatud isik ei saa kohustatud isikult elatist oma endiseks harilikuks viibimiskohaks olnud riigi õiguse alusel, sest ta ei täida selle riigi seaduses sätestatud tingimusi.

---

(1)  ELT C 168, 29.5.2017.

Euroopa Kohtu (teine koda) 7. juuni 2018. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – Raoul Thybaut, Johnny De Coster, Frédéric Romain versus Région wallonne

(Kohtuasi C-160/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Keskkond - Direktiiv 2001/42/EÜ - Artikli 2 punkt a - Mõistepaar „kavad ja programmid“ - Artikkel 3 - Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine - Asularuumi ümberkujundamise piirkond - Võimalus teha erandeid asulaplaneerimis- ja ehituseeskirjadest - „Kavade ja programmide“ muutmine))

(2018/C 268/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Raoul Thybaut, Johnny De Coster, Frédéric Romain

Kostja: Région wallonne

Menetluses osalesid: Commune d’Orp-Jauche, Bodymat SA

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 1 ja artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et määrus, millega kehtestatakse asularuumi ümberkujundamise piirkond, mille ainus eesmärk on kindlaks määrata geograafiline piirkond, kus võidakse ellu viia asulaarendusprojekt, mille puhul on vaja rajada, muuta, laiendada või ära kaotada maapinnal asuvaid teid ja avalikke alasid või nende kohale ehitada, milleks on lubatud kõrvale kalduda teatavatest asulaplaneerimis- ja ehituseeskirjadest, on sellise erandi tegemise võimaluse tõttu hõlmatud selle direktiivi tähenduses mõistepaariga „kavad ja programmid“, millel on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju ja mille keskkonnamõju tuleb hinnata.

---

(1)  ELT C 178, 6.6.2017.

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 6. juuni 2018. aasta otsus (Supremo Tribunal de Justiça eelotsusetaotlus – Portugal) – Virgílio Tarragó da Silveira versus Massa Insolvente da Espírito Santo Financial Group, SA

(Kohtuasi C-250/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Maksejõuetusmenetlus - Määrus (EÜ) nr 1346/2000 - Artikkel 15 - Maksejõuetusmenetluse mõjud pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse - Mõiste „pooleliolev kohtuasi“ - Sisuline menetlus nõude olemasolu tunnustamiseks))

(2018/C 268/17)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal de Justiça

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Virgílio Tarragó da Silveira

Kostja: Massa Insolvente da Espírito Santo Financial Group, SA

Resolutsioon

Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav liikmesriigi kohtus poolelioleva kohtuasja suhtes, milles palutakse võlgnikult välja mõista teenuste osutamise lepingu alusel võlgnetav rahasumma ja nimetatud lepingulise kohustuse rikkumise eest rahaline hüvitis, juhul kui võlgnik on teise liikmesriigi kohtus algatatud maksejõuetusmenetluses maksejõuetuks tunnistatud ja maksejõuetuks tunnistamine hõlmab võlgniku kogu vara.

---

(1)  ELT C 239, 24.7.2017.

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 7. juuni 2018. aasta otsus – Equipolymers Srl, M&G Polimeri Italia SpA, Novapet SA versus Committee of Polyethylene Terephthalate (PET) Manufacturers in Europe (CPME), Cepsa Química SA, Indorama Ventures Poland sp. z o.o., Lotte Chemical UK Ltd, Ottana Polimeri Srl, UAB Indorama Polymers Europe, UAB Neo Group, UAB Orion Global pet, Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjon, European Federation of Bottled Waters (EFBW), Caiba SA, Coca-Cola Enterprises Belgium (CCEB), Danone, Nestlé Waters Management & Technology, Pepsico International Ltd, Refresco Gerber BV

(Kohtuasi C-363/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Dumping - Indiast, Taist ja Taiwanist pärit teatava polüetüleentereftalaadi import - Nõukogu rakendusotsus 2013/226/EL - Otsus lõpetada meetmete aegumise läbivaatamise menetlus ilma lõplikku dumpinguvastast tollimaksu kehtestamata - Lepinguväline vastutus - Põhjuslik seos - Põhjendamiskohustus))

(2018/C 268/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Equipolymers Srl, M&G Polimeri Italia SpA, Novapet SA (esindajad: advokaat L. Ruessmann, solicitor J. Beck)

Teised menetlusosalised: Committee of Polyethylene Terephthalate (PET) Manufacturers in Europe (CPME), Cepsa Química SA, Indorama Ventures Poland sp. z o.o., Lotte Chemical UK Ltd, Ottana Polimeri Srl, UAB Indorama Polymers Europe, UAB Neo Group, UAB Orion Global pet, Euroopa Nõukogu (esindajad: H. Marcos Fraile, keda abistas solicitor B. O’Connor ja advokaat S. Gubel), Euroopa Komisjon, European Federation of Bottled Waters (EFBW), Caiba SA, Coca-Cola Enterprises Belgium (CCEB), Danone, Nestlé Waters Management & Technology, Pepsico International Ltd, Refresco Gerber BV

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Equipolymers Srl-ilt, M&G Polimeri Italia SpA-lt ja Novapet SA-lt.

---

(1)  ELT C 283, 28.8.2017.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 7. juuni 2018. aasta otsus – Ori Martin SA versus Euroopa Liidu Kohus

(Kohtuasi C-463/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Kahju hüvitamise hagi - Apellatsioonimenetluses tehtud Euroopa Kohtu otsuse ebapiisav põhjendamine - Kahju hüvitamise nõuete eseme moonutamine))

(2018/C 268/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Ori Martin SA (esindaja: avvocato G. Belotti)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Kohus (esindajad: J. Inghelram ja Á. M. Almendros Manzano)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Ori Martin SA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Kohtu kohtukulud.

---

(1)  ELT C 392, 20.11.2017.

Kevin Karp’i 20. detsembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 23. oktoobri 2017. aasta määruse peale kohtuasjas T-833/16: Karp versus parlament

(Kohtuasi C-714/17 P)

(2018/C 268/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Kevin Karp (esindajad: avocat N. Lambers, avocate R. Ben Ammar)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

19. juuni 2018. aasta määrusega tunnistas Euroopa Kohus (üheksas koda) apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuks.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bezirksgericht Villach (Austria) 27. novembril 2017 – Norbert Reitbauer jt versus Enrico Casamassima

(Kohtuasi C-722/17)

(2018/C 268/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bezirksgericht Villach

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Norbert Reitbauer, Dolinschek GmbH, B.T.S. Trendfloor Raumausstattungs-GmbH, Elektrounternehmen K. Maschke GmbH, Klaus Egger, Architekt DI Klaus Egger Ziviltechniker GmbH

Kostja: Enrico Casamassima

Eelotsuse küsimused

1

Esimene küsimus: Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (1) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „määrus nr 1215/2012“) artikli 24 punkti 5 tuleb tõlgendada nii, et täitmise vaidlustamise hagi, mis on sundenampakkumise käigus saadu jaotamisel eriarvamuste lahendamiseks ette nähtud Austria täitemenetluse seadustiku (Exekutionspordnung) § -s 232, kuulub määruse käesoleva sätte kohaldamisalasse, ja isegi siis, kui ühe pandipidaja hagi teise pandipidaja vastu a) tugineb vastuväitele, et pandiga tagatud võlanõuet kahjuhüvitisest tuleneva võlgniku vastunõude tõttu enam ei eksisteeri, ning b) lisaks sellele tugineb – sarnaselt tehingu vaidlustamise hagile – vastuväitele, et selle võlanõude pandiõiguse tekkimise alus on võlausaldaja eelistamise tõttu tühine?

2

Teine küsimus (kui vastus esimesele küsimusele on eitav): Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 24 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et täitmise vaidlustamise hagi, mis on sundenampakkumise käigus saadu jaotamisel eriarvamuste lahendamiseks ette nähtud Austria täitemenetluse seadustiku (Exekutionspordnung) § -s 232, kuulub määruse käesoleva sätte kohaldamisalasse, ja isegi siis, kui ühe pandipidaja hagi teise pandipidaja vastu a) tugineb vastuväitele, et pandiga tagatud võlanõuet kahjuhüvitisest tuleneva võlgniku vastunõude tõttu enam ei eksisteeri ning b) tugineb lisaks sellele – sarnaselt tehingu vaidlustamise hagile – vastuväitele, et selle võlanõude pandiõiguse tekkimise alus on võlausaldaja eelistamise tõttu tühine?

---

(1)  ELT 2012, L 351, lk 1.

Merck KGaA 30. jaanuaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 17. novembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-802/16: Endoceutics versus EUIPO – Merck

(Kohtuasi C-62/18 P)

(2018/C 268/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Merck KGaA (esindajad: Rechtsanwalt M. Best, Rechtsanwalt U. Pfleghar, Rechtsanwalt S. Schäffner, advocate M. Giannakoulis)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Endoceutics, Inc.

31. mai 2018. aasta määrusega tunnistas Euroopa Kohus (kaheksas koda) apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuks.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Saksamaa) 16. veebruaril 2018 – kriminaalmenetlus Dumitru-Tudor Dorobantu suhtes

(Kohtuasi C-128/18)

(2018/C 268/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Generalstaatsanwaltschaft Hamburg

versus

Dumitru-Tudor Dorobantu

Eelotsuse küsimused

1.

Millised miinimumnõuded tuleb kinnipidamistingimustele raamotsuse 2002/584/JSK (1) kontekstis harta artikli 4 alusel esitada? a. Kas konkreetselt liidu õiguse seisukohast lähtudes eksisteerib kinnipeetava kambri suuruse absoluutne alampiir, millest väiksema kambri puhul on alati tegemist harta artikli 4 rikkumisega? i. Kas kinnipeetava isikliku osa kindlaksmääramisel tema kambrist on oluline, kas tegemist on üksik- või ühiskambriga? ii. Kas kinnipeetava kambri suuruse arvestamisel tuleb maha arvata mööbli (voodi, kapp jne) all olev pind? iii. Millised ehituslikud eeltingimused võivad olla liidu õigusega kooskõlas olevate kinnipidamistingimuste seisukohast olulised? Milline tähtsus võib olla kinnipeetava kambrist otse (või ainult kaudselt) võimaldatud juurdepääsul näiteks hügieeni- või muudesse ruumidesse, ning külma ja sooja vee, kütte, valgustuse jms olemasolul? b. Milline tähtsus on hindamise juures erinevatel kinnipidamisrežiimidel, täpsemalt erinevatel kinnipidamisasutuses vabalt liikumise aegadel ja liikumisvabaduse erinevatel määradel? c. Kas arvesse võib võtta ka vahistamismääruse teinud liikmesriigis ellu viidud õiguslikke ja organisatsioonilisi positiivseid muudatusi (ombudsmani süsteemi kasutuselevõtt, karistuse täideviimise kohtute loomine jne), nagu seda tegi eelotsusetaotluse esitanud kohtu kriminaalkolleegium oma otsustes väljaandmise lubatavuse kohta?

2.

Milliste kriteeriumide alusel tuleb kinnipidamistingimusi liidu põhiõiguste seisukohast hinnata? Mil määral mõjutavad need kriteeriumid mõiste „tegelik oht“ tõlgendamist Euroopa Kohtu praktika tähenduses kohtuasjades Aranyosi ja Căldăraru? a. Kas vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutustel on selles osas õigus viia läbi vahistamismääruse teinud liikmesriigi kinnipidamistingimuste ulatuslik kontroll või peavad nad piirduma nn ilmselge õigusvastasuse kontrollimisega? b. Kui Euroopa Kohus jõuab esimesele eelotsuse küsimusele vastamisel järeldusele, et kinnipidamistingimuste puhul eksisteerivad liidu õigusest tulenevad absoluutsed nõuded: kas nende miinimumnõuete täitmata jätmine oleks nö kaalutlust mittelubav selles tähenduses, et niisugusel juhul oleks alati tegemist väljaandmist keelava „tegeliku ohuga“, või võib vahistamismäärust täitev liikmesriik siiski väljaandmist kaaluda? Kas seejuures võib arvesse võtta niisuguseid pidepunkte nagu kinnipidamine ELi-sisesest õigusabi toimimisest, ELi kriminaalmenetluse talitlusvõime või vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtted?

---

(1)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Dresden (Saksamaa) 22. veebruaril 2018 – hapeg dresden gmbh versus Bayrische Straße 6–8 GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-137/18)

(2018/C 268/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Dresden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: hapeg dresden gmbh

Kostja: Bayrische Straße 6–8 GmbH & Co. KG

Eelotsuse küsimus

Kas liidu õigust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (1) teenuste kohta siseturul artikli 15 lõike 3 punkte b ja c, artikli 16 lõike 1 esimest ja teist lauset ning kolmanda lause punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline riigisisese õiguse norm nagu põhikohtuasjas kohaldatav, mis näeb ette, et arhitekti ja/või inseneriga sõlmitavas lepingus ei ole lubatud leppida kokku tasus, mis on väiksem kui arhitekti- ja inseneriteenuste tasu määruses kehtestatud määrade alusel arvutatav miinimumtasu?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, ELT 2006, L 376, lk 36.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien (Austria) 19. märtsil 2018 – Wasserleitungsverband Nördliches Burgenland jt

(Kohtuasi C-197/18)

(2018/C 268/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Wasserleitungsverband Nördliches Burgenland, Robert Prandl, Gemeinde Zillingdorf

Vastustaja: Bundesministerin für Nachhaltigkeit und Tourismus, varem Bundesminister für Land und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artiklit 288 koostoimes nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ (1) veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (edaspidi „direktiiv 91/676/EMÜ“) artikli 5 lõikega 4 või koostoimes sama direktiivi artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et

a)

avalik-õiguslik veevarustaja, kes osutab veega seotud teenuseid ja kes seejuures enne joogivee (kohustusliku liitumisega) tarbijani viimist puhastab tema käsutuses olevast kaevust saadud kõrgendatud nitraadisisaldusega vett, et saavutada tarbijale edastatava vee nitraadisisaldus alla 50 mg/l, ning kes on lisaks seadusega kohustatud pakkuma teatavas piirkonnas veevarustust, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu), sest ta on väidetavalt ebapiisavate tegevusprogrammide tõttu (sest selle veevarustaja piirkonnas ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri) puudutatud selliselt, et ta peab kasutama vee puhastamise meetmeid ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda, a.1) liikmesriigis direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtmiseks (sama direktiivi artikli 5 lõike 4 alusel) juba vastu võetud tegevusprogrammi muutmist selliselt, et programmiga kehtestataks rangemad meetmed direktiivi 91/676/EMÜ artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades? a.2) et võetaks vastu täiendavad või tõhusamad meetmed (direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 5 alusel) kõnealuse direktiivi artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

b)

tarbija, kellel on seaduse alusel õigus kasutada oma kodukaevust saadud vett isikliku tarbimise ulatuses ning kes seda vett kõrgendatud nitraadisisalduse tõttu ei kasuta (ei saanud kasutada menetluse aluseks olnud taotluse esitamise ajal, ja võis küll kasutada Euroopa Liidu Kohtule käesoleva eelotsusetaotluse esitamise ajal, kuid sellest hoolimata on vaieldamatult oodata, et vee nitraadisisaldus tõuseb uuesti üle 50 mg/l piiri), vaid saab vett avalik-õiguslikult veevarustajalt, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu), sest ta on väidetavalt ebapiisavate tegevusprogrammide tõttu – kuna tema veevõtukohas (kodukaevus) ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri – puudutatud selliselt, et ta ei saa kasutada talle seadusega antud piiratud õigust kasutada oma kinnistu põhjavett, ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda b.1) liikmesriigis direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtmiseks (sama direktiivi artikli 5 lõike 4 alusel) juba vastu võetud tegevusprogrammi muutmist selliselt, et programmiga kehtestataks rangemad meetmed direktiivi 91/676/EMÜ artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades? b.2) et võetaks vastu täiendavad või tõhusamad meetmed (direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 5 alusel) kõnealuse direktiivi artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

c)

vald kui avalik-õiguslik organ, kes kasutab või annab tema poolt joogiveega varustamiseks peetavat vallakaevu vee üle 50 mg/l nitraadisisalduse tõttu käsutamiseks ainult tarbevee kaevuna – kusjuures see ei mõjuta joogiveega varustamist –, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu, sest tegevusprogrammid on ebapiisavad), kuna veevõtukohas ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri ja seega ei saa vett kasutada joogiveena, ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda c.1) liikmesriigis direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtmiseks (sama direktiivi artikli 5 lõike 4 alusel) juba vastu võetud tegevusprogrammi muutmist selliselt, et programmiga kehtestataks rangemad meetmed direktiivi 91/676/EMÜ artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades? c.2) et võetaks vastu täiendavad või tõhusamad meetmed (direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 5 alusel) kõnealuse direktiivi artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades? Seejuures on kõigil kolmel juhtumil igal juhul tagatud tarbijate tervise kaitse kas – juhtudel b) ja c) – vee võtmisega (kohustusliku liitumisega ja liitumisõigusega) pakkujast veevarustajalt, või – juhtumil a) – vastavate puhastusmeetmete abil.

---

(1)  Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, EÜT 1991, L 375, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 68.

Asociación de la pesca y acuicultura del entorno de Doñana y del Bajo Guadalquivir (Pebagua) 18. märtsil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. jaanuari 2018. aasta määruse peale kohtuasjas T-715/16: Pebagua versus komisjon

(Kohtuasi C-204/18 P)

(2018/C 268/26)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Asociación de la pesca y acuicultura del entorno de Doñana y del Bajo Guadalquivir (Pebagua) (esindaja: advokaat A. J. Uceda Sosa)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tühistada täies ulatuses käesoleva apellatsioonkaebuse esemeks olev Üldkohtu määrus;

—

lahendada lõplikult kohtuvaidlus, rahuldades täies ulatuses hageja esimeses kohtuastmes esitatud nõue, ja seega tühistada komisjoni 13. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1141 (1) või teise võimalusena tühistada liigi Procambarus clarkii kandmine selle määrusega heaks kiidetud liidu nimekirja, ja

—	mõista mõlema kohtuastme kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus ei analüüsinud vaidlustatud kohtumääruses hagis tõstatatud küsimuse sisulist külge, vaid luges selle vastuvõetamatuks, kuivõrd hagejal puudub hagi esitamise õigus; seeläbi rikutakse ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud hagi esitamise õiguse hüpoteesi, sest vaidlustatud määrus puudutab otseselt hageja esindatavaid ettevõtjaid ja ei vaja rakendusmeetmeid.

---

(1)  Komisjoni 13. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1141, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (ELT 2016, L 189, lk 4).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Hamburg (Saksamaa) 29. märtsil 2018 – Krohn & Schröder GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen

(Kohtuasi C-226/18)

(2018/C 268/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Krohn & Schröder GmbH

Vastustaja: Hauptzollamt Hamburg-Hafen

Eelotsuse küsimused

1.	Kas tolliseadustiku (1) artikkel 212a hõlmab vabastamist dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vastavalt määruse nr 1238/2013 (2) artikli 3 lõikele 1 ja/või määruse nr 1239/2013 (3) artikli 2 lõikele 1?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, on määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis a ja määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimus täidetud, kui ettevõtja, kes on seotud asjaomase kauba tootnud, lähetanud ja selle eest arve esitanud ettevõtjaga, keda on nimetatud rakendusotsuse 2013/707/EL lisas, asjaomast kaupa küll ei importinud ega korraldanud selle vabasse ringlusse lubamist, kuid tal oli kavas seda teha ja asjaomane kaup talle ka tegelikult tarniti?

3.

Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, võib kinnitusarve ja ekspordikohustuse sertifikaadi määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c ning määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktide b ja c tähenduses esitada ka tähtaja jooksul, mille on tolliasutused määranud kooskõlas tolliseadustiku artikli 53 lõikega 1?

4.

Kui kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis b ja määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud kinnitusarve, milles on rakendusotsuse 2013/707/EL asemel nimetatud otsust 2013/423/EL, vastab põhikohtuasja asjaoludel ja õiguse üldpõhimõtteid arvestades määruse nr 1238/2013 III lisa punkti 9 ja määruse nr 1239/2013 II lisa punkti 9 nõuetele?

5.

Kui neljandale küsimusele vastatakse eitavalt: Kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, võib kinnitusarve määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punkti b ja määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses esitada ka veel tollivõla kindlaksmääramise vaidlustamise menetluses?

---

(1)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 82/97 (EÜT 1997, L 17, lk 1; ELT eriväljaanne 02/008, lk 179).

(2)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1238/2013, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2013, L 325, lk 1).

(3)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1239/2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT 2013, L 325, lk 66).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Itaalia) 4. mail 2018 – Associazione „Verdi Ambiente e Società – Aps Onlus“ jt versus Presidenza del Consiglio dei Ministri jt

(Kohtuasi C-305/18)

(2018/C 268/28)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Associazione „Verdi Ambiente e Società – Aps Onlus“, VAS – Aps Onlus ja Associazione di Promozione Sociale „Movimento Legge Rifiuti Zero per l’Economia Circolare“

Vastustajad: Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dell’Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare, Regione Lazio, Regione Toscana ja Regione Lombardia

Eelotsuse küsimused

1.

Euroopa Liidu Kohtul palutakse selgitada, kas direktiivi 2008/98/EÜ (1) artiklitega 4 ja 13 koostoimes selle direktiivi „põhjendustega“ 6, 8, 28 ja 31 on vastuolus sellised riigisisesed esmase õiguse normid ja neid rakendavad riigisisesed teisese õiguse normid nagu dekreetseaduse nr 133/2014 (mis on kinnitatud seadusena nr 164/2014) artikli 35 lõige 1 ja ministrite nõukogu esimehe 10. augusti 2016. aasta dekreet (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana nr 233, 5.10.2016), mis kvalifitseerivad üksnes ministrite nõukogu esimehe dekreedi lisade ja tabelite kohaselt nendega reguleeritud põletusrajatised suure riikliku tähtsusega strateegilisteks infrastruktuurideks ja käitisteks, mis rakendavad olmejäätmete ja nendega samastatavate jäätmete käitlemise integreeritud ja modernset süsteemi ning tagavad riikliku iseseisvuse, võttes arvesse seda, et riigi seadusandja ei ole sarnaselt kvalifitseerinud ka rajatisi, mis käitlevad jäätmeid ringlussevõtu ja korduskasutamise eesmärgil, vaatamata sellele, et need kaks käitlemisviisi on viidatud direktiivis kehtestatud jäätmehierarhias eespool? Kui see nii ei ole, siis palutakse Euroopa Liidu Kohtul selgitada, kas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 4 ja 3 on vastuolus sellised riigisisesed esmase õiguse normid ja neid rakendavad riigisisesed teisese õiguse normid nagu dekreetseaduse nr 133/2014 (mis on kinnitatud seadusena nr 164/2014) artikli 35 lõige 1 ja ministrite nõukogu esimehe 10. augusti 2016. aasta dekreet (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana nr 233, 5.10.2016), mis kvalifitseerivad olmejäätmete põletusrajatised suure riikliku tähtsusega strateegilisteks infrastruktuurideks ja käitisteks, et piirata jäätmete prügilasse ladestamist ning vabaneda ka selle valdkonna Euroopa õigusnormide rakendamata jätmise tõttu algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlustest ja vältida uute menetluste algatamist?

2.

Euroopa Liidu Kohtul palutakse selgitada, kas direktiivi 2001/42/EÜ (2) artiklitega 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 – ka omavahelises koostoimes – on vastuolus sellised riigisisesed esmase õiguse normid ja neid rakendavad riigisisesed teisese õiguse normid nagu dekreetseaduse nr 133/2014 (mis on kinnitatud seadusena nr 164/2014) artikli 35 lõige 1 ja ministrite nõukogu esimehe 10. augusti 2016. aasta dekreet (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana nr 233, 5.10.2016), mis näevad ette, et ministrite nõukogu esimees võib dekreediga suurendada olemasolevate põletusrajatiste võimsust ning määrata kindlaks selliste olmejäätmete ja nendega samastatavate jäätmete energiat kasutavate põletusrajatiste arvu, võimsuse ja paiknemise maakonnas, mis tuleb ehitada kindlaks määratud katmata vajaduse rahuldamiseks, eesmärgil taastada progressiivselt sotsiaalmajanduslik tasakaal riigi territooriumi eri osade vahel ja järgides liigiti kogumise ja ringlussevõtu eesmärke, kusjuures need riigisisesed õigusnormid ei näe ette, et ministrite nõukogu esimehe dekreedist tuleneva kava ettevalmistamise faasis tuleb kohaldada keskkonna strateegilise hindamise eeskirju, nagu need on ette nähtud viidatud direktiivis 2001/42/EÜ?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT 2008, L 312, lk 3).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT 2001, L 197, lk 30; ELT eriväljaanne 15/06, lk 157).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Itaalia) 7. mail 2018 – Lavorgna Srl versus Comune di Montelanico jt

(Kohtuasi C-309/18)

(2018/C 268/29)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Lavorgna Srl

Vastustajad: Comune di Montelanico, Comune di Supino, Comune di Sgurgola ja Comune di Trivigliano

Eelotsuse küsimus

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Spetsializiran nakazatelen sad (Bulgaaria) 11. mail 2018 – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: Emil Milev

(Kohtuasi C-310/18)

(2018/C 268/30)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Emil Milev

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2016/343 (1) artikliga 3, artikli 4 lõike 1 teise lausega, artikliga 10, põhjenduse 16 neljanda ja viienda lausega ja põhjendusega 48 ning [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta artiklitega 47 ja 48 on kooskõlas liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt on tõkendi „vahistamine“ jätkuva kohaldamise (neli kuud pärast kahtlustatava või süüdistatava kinnipidamist) eelduseks „piisava aluse“ olemasolu, mida mõistetakse nõnda, et „esmapilgul“ nähtub, et kahtlustatav või süüdistatav võis kõnealuse süüteo toime panna? Või kui see nii ei ole, siis kas ülalnimetatud sätetega on kooskõlas liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt loetakse „piisavaks aluseks“ suurt tõenäosust, et kahtlustatav või süüdistatav on kõnealuse süüteo toime pannud?

2.

Kas direktiivi 2016/343 artikli 4 lõike 1 teise lausega, artikliga 10, põhjenduse 16 neljanda ja viienda lausega ja põhjendusega 48 ning [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta artikliga 47 on kooskõlas liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt peab kohus eelnevalt kohaldatud tõkendi „vahistamine“ muutmiseks esitatud taotluse kohta tehtavat otsust põhjendama ilma süüstavaid ja õigustavaid tõendeid võrdlemata, isegi kui kahtlustatava või süüdistatava kaitsja on sellekohaseid argumente esitanud, kusjuures selle piirangu ainsaks põhjuseks on see, et kohtunik jääks erapooletuks juhuks, kui see kohtuasi peaks määratama talle sisuliseks läbivaatamiseks? Või kui see nii ei ole, siis kas ülalnimetatud sätetega on kooskõlas kohtupraktika, mille kohaselt uurib kohus tõendeid üksikasjalikumalt ja täpsemalt ning vastab selgelt kahtlustatava või süüdistatava kaitsja argumentidele, isegi kui ta nõnda riskib sellega, et ta ei saa, juhul kui see kohtuasi määratakse talle sisuliseks läbivaatamiseks, seda sisuliselt läbi vaadata ega süü küsimuses otsust teha, mis tähendaks seda, et sisuliselt vaataks selle kohtuasja läbi teine kohtukoosseis?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Svea hovrätt (Rootsi) 9. mail 2018 – Dacom Limited versus IPM Informed Portfolio Management AB

(Kohtuasi C-313/18)

(2018/C 268/31)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Svea hovrätt

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Dacom Limited

Vastustaja apellatsioonimenetluses: IPM Informed Portfolio Management AB

Eelotsuse küsimused

1.1

Milliste kriteeriumide alusel tuleb kindaks määrata, kas materjal on arvutiprogrammi väljatöötamisele eelnev materjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ (1) arvutiprogrammide õiguskaitse kohta artikli 1 lõike 1 tähenduses? Kas sellise väljatöötamisele eelneva materjali hulka võivad kuuluda dokumendid, milles on sätestatud nõuded arvutiprogrammi funktsioonidele ja arvutiprogrammiga saavutatavale tulemusele, näiteks investeerimispõhimõtete või varade valitsemise riskimudelite üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas matemaatilised valemid, mida tuleb arvutiprogrammis rakendada?

1.2	Kas materjal peab selleks, et kuuluda direktiivis viidatud väljatöötamisele eelneva materjali hulka, olema sedavõrd täielik ja üksikasjalik, et praktikas ei pea arvutiprogrammi koodi tegelikult kirjutav isik iseseisvaid valikuid tegema?

1.3

Kas ainuõigus direktiivis viidatud arvutiprogrammi väljatöötamisele eelnevatele materjalidele tähendab, et arvutiprogrammi, mis on väljatöötamisele eelnevate materjalide tulemus, tuleb pidada väljatöötamisele eelnevate materjalide kohanduseks ja seetõttu sõltuvaks teoseks autoriõiguse kohaldamisel (direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt b) või tuleb väljatöötamisele eelnevaid materjale ja tarkvara käsitada nii, et tegemist on ühe ja sama teose eri avaldumisvormidega, või nii, et tegemist on kahe iseseisva teosega?

2.1	Kas teise äriühingu töötajast nõustajat, kes on aga palju aastaid töötanud sama kliendi heaks ja loonud oma tööülesannete täitmise käigus või kliendi juhtnööre järgides arvutiprogrammi, saab pidada [kliendi äriühingu] töötajaks direktiivi 2009/24/EÜ artikli 2 lõike 3 tähenduses?

2.2	Milliste kriteeriumide alusel tuleb teha kindlaks, kas isik on töötaja viidatud sätte tähenduses?

3.1

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (2) artikkel 11 tähendab, et olemas peab olema kohtu ettekirjutuste kasutamise võimalus, seda isegi olukorras, kus kaebaja omab intellektuaalomandi õigust ühiselt poolega, kelle suhtes on seda ettekirjutust kohaldatud?

3.2	Kas küsimusele 3.1 jaatava vastuse andmise korral saab teha teistsuguse järelduse, kui ainuõigus on seotud arvutiprogrammiga ja arvutiprogrammi ei ole levitatud ega üldsusele kättesaadavaks tehtud, vaid seda on kasutatud üksnes õigusi ühiselt omavate isikute hulka kuuluva isiku enda äritegevuses?

---

(1)  ELT 2009, L 111, lk 16.

(2)  ELT 2004, L 157, lk 45.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca de Faro (Portugal) 14. mail 2018 – Cátia Correia Moreira versus Município de Portimão

(Kohtuasi C-317/18)

(2018/C 268/32)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial da Comarca de Faro

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Cátia Correia Moreira

Vastustaja: Município de Portimão

Eelotsuse küsimused

1.

Kas lähtudes sellest, et „töötaja“ on isik, kes on asjaomases liikmesriigis töötajana kaitstud siseriikliku tööõiguse alusel, võib nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ (1) artikli 2 lõike 1 punkti d tähenduses „töötajana“ käsitada isikut, kellel on võõrandajaga sõlmitud vastutaval töökohal töötamise leping, ja kas see isik saab järelikult tugineda kõnealuse õigusnormiga antud kaitsele?

2.

Kas Euroopa Liidu õigusega, eriti selle direktiiviga 2001/23/EÜ koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 2 on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis nõuab – isegi selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluva ülemineku korral –, et töötajad peavad tingimata läbima avaliku valikumenetluse ja neile on siduv uus seos omandajaga, kes on linnavalitsus?

---

(1)  Nõukogu 12. märts 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 2001, L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98).

Fred Olsen, S.A. 14. mail 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 15. märtsi 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-108/16: Naviera Armas, S.A versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-319/18 P)

(2018/C 268/33)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Fred Olsen, S.A. (esindajad: advokaadid J. M. Rodríguez Cárcamo ja A. M. Rodríguez Conde)

Teised menetlusosalised: Naviera Armas, S.A., Euroopa komisjon

Apellandi nõuded

Fred Olsen, S.A. palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada täies ulatuses Üldkohtu 15. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T-108/16, Naviera Armas, S.A. vs. Euroopa Komisjon, kelle toetuseks Fred Olsen, S.A. menetlusse astus, EU:T:2018:145,

—	jätta täies ulatuses rahuldamata Naviera Armas, S.A. nõue tühistada komisjoni 8. detsembri 2015. aasta otsus (2015) 8655 (final) riigiabi SA.36628 (2015/NN) (ex 2013/CP – Hispaania – Fred Olsen) kohta, ning

—	mõista Fred Olsen, S.A. apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud välja menetlusosalistelt, kes paluvad apellatsioonkaebus rahuldamata jätta, ning Fred Olsen S.A. esimese astme kohtukulud Naviera Armas, S.A-lt.

Väited ja peamised argumendid

1.   Apellatsioonkaebuse esimene väide

1.	Fred Olsen kinnitab apellatsioonkaebuse esimeses väites, et vaidlustatud kohtuotsust ei ole põhjendatud meetme valikulisuse küsimuses, nagu on nõutud komisjon vs. Hansestadt Lübeck (C-524/14 P) (1).

2.

Kui Üldkohus oleks meetme valikulisust analüüsinud vastavalt sellest kohtuotsusest tulenevatele kriteeriumidele, oleks ta pidanud analüüsima: (i) üldist võrdlusraamistikku, kuhu kuuluvad tasud, mida Fred Olsen maksab Puerto de las Nievese taristu kasutamise eest, see tähendab Kanaari saarte kõikidele sadamatele kohaldatav tasude kord, nagu see on reguleeritud riigisiseses õiguses, (ii) kas Fred Olseni ja seda taristut kasutatavate teiste ettevõtjate, sealhulgas Naviera Armas, olukorrad on analüüsitava meetme seisukohast sarnased või mitte ning (iii) võimaliku diskrimineerimise esinemist nende tasude maksmisel.

3.

Komisjon asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et asjaolu, et Fred Olsen on Puerto de las Nievese ainus kasutaja, iseenesest ei kujuta endast eelist, mis on saadud riigi ressurssidest, kuna Fred Olsen maksab tavapäraseid tasusid, mida peavad maksma kõik ettevõtjad Kanaari saarte kõikidele sadamatele kohaldatava korra kohaselt. Seega ei olnud komisjon kohustatud meetme valikulisust analüüsima.

4.	Vastupidi, Üldkohus oleks ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses raskuse esinemise hindamiseks pidanud tegema selle analüüsi, mis oleks võimaldanud hinnata, kas sadamatasud, mida Fred Olsen maksis selle eest, et ta oli Puerto de Las Nievese sadamataristu ainus kasutaja, andis talle mingi eelise.

5.	Kuna kohtuotsuse põhjendus selles küsimuses on ilmselgelt puudlik, siis ei ole võimalik selle väidetava eelise olemasolu hinnata, mistõttu tuleb Üldkohtu otsus täies ulatuses tühistada.

2.   Apellatsioonkaebuse teine väide

6.	Apellatsioonkaebuse teises väites kinnitab Fred Olsen, et komisjoni otsus, kes ei kohaldanud erainvestori kriteeriumi, oli piisavalt põhjendatud.

7.	Üldkohus leidis, et otsust ei ole piisavalt põhjendatud, kuna tema hinnangul oleks komisjon pidanud kasutama turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumi.

8.

Kuid Üldkohtu otsuses ei ole peale asjaolu, et Fred Olsen on Puerto de la Nievese ainus kasutaja, mingit tõendit selle kohta, et see olukord annab talle seoses taristu kasutamise tasude maksmisega mis tahes eelise. Käesoleval juhul ei ole Fred Olseni poolt tasude maksmise kokkulepet või allahindlust ega diskrimineerivat olukorda seoses tasude maksmisega võrreldes teiste ettevõtjatega nagu Naviera Armas.

9.	Seetõttu ei ole Freistaat Sachsen y Land Sajonia-Anhalt vs. komisjon (T-443/08 ja T-455/08) (2), Ryanair vs. komisjon (T-196/04) (3) ning Aéroports de Paris vs. komisjon (T-128/98) (4) käesolevas asjas kohaldatavad.

10.	Seetõttu tuleb Üldkohtu otsus tervikuna tühistada ja komisjoni otsus täies ulatuses jõusse jätta.

---

(1)  21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hansestadt Lübeck, C-524/14 P, EU:C:2016:971.

(2)  24. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Freistaat Sachsen ja Land Sajonia-Anhalt vs. komisjon, T-443/08 ja T-455/08, EU:T:2011:117.

(3)  17. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon, T-196/04, EU:T:2008:585.

(4)  12. detsembri 2000. aasta kohtuotsus Aéroports de Paris vs. komisjon, T-128/98, EU:T:2000:290.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 19. märtsil 2018 – SAIGI Società Cooperativa Agricola a r.l., MA.GE.MA. Società Agricola Cooperativa versus Regione Emilia-Romagna, A.U.S.L. Romagna

(Kohtuasi C-343/18)

(2018/C 268/34)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: SAIGI Società Cooperativa Agricola a r.l., MA.GE.MA. Società Agricola Cooperativa

Vastustajad: Regione Emilia-Romagna, A.U.S.L. Romagna

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse (EÜ) artiklit 27 tuleb osas, kus on sätestatud, et IV lisa A jaos ja V lisa A jaos nimetatud tegevuste osas tagavad liikmesriigid lõivu kogumise, tõlgendada nii, et see nõuab kõigi põllumajandusettevõtjate tasumiskohustust, isegi kui need „tegelevad loomade tapmise ja tükeldamisega kui loomakasvatuse jaoks vajaliku ning sellega seotud tegevusega“?

2.	Kas riik võib teatavad ettevõtjate kategooriad sanitaarlõivude tasumisest vabastada, isegi kui ta on loonud maksukogumissüsteemi, mis tervikuna sobib ametlikest kontrollidest tulenevate kulude katmise tagamiseks, või kohaldada määruses (EÜ) nr 8[8]2/2004 (1) ette nähtust madalamaid tasusid?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, lk 1; ELT eriväljaanne 03/45, lk 200).

Rose Vision, S.L.-i 25. mail 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 8. märtsi 2018. aasta otsuse peale kohtuasjades T-45/13 RENV ja T-587/15: Rose Vision versus komisjon

(Kohtuasi C-346/18 P)

(2018/C 268/35)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Rose Vision, S.L. (esindaja: advokaat J.J. Marín López)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	Ta palub Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu (seitsmes koda) 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsuse Rose Vision vs. komisjon, T-45/13 RENV ja C-587/15, ECLI:EU:T:2018:124.

—	Mõista Rose Visionile välja kahjuhüvitis vastavalt käesoleva apellatsioonkaebuse kümnendas ja üheteistkümnendas väites esitatule.

Väited ja peamised argumendid

1.	Õigusnormi rikkumine, kuna kohtuasja T-587/15 menetluse suuline osa avati uuesti Üldkohtu 10. oktoobri 2017.aasta määrusega eksliku argumendi alusel, nagu oleks hageja seda taotlenud.

2.	Õigusnormi rikkumine, mis seisnes selles, et vaidlustatud kohtuotsuses on moonutatult hinnatud tõendeid, kinnitades, et komisjon asendas 1. juulil 2012 varajase hoiatamise süsteemi W 2 kategooria W 1 kategooriaga.

3.

Õigusnormi rikkumine, kuna kohtuasjas T-45/13 RENV jäetakse rahuldamata taotlus tunnistada tühiseks Rose Visioni kandmine varajase hoiatamise süsteemi, tuginedes sellele, et W 2 kategooria aktiveeriti ilma, et talle oleks edastatud sellise kande põhjendust, antud võimalust esitada oma väited selle kohta ja ilma et ta saaks esitada selle kande kohta hagi.

4.	Õigusnormi rikkumine, kuna puuduvad põhjendused kohtuasjas T-587/15 esitatud hagi neljanda väite kohta, mida vaidlustatud kohtuotsuses ei ole üldsegi hinnatud.

5.

Õigusnormi rikkumine, kuna ehkki vaidlustatud kohtuotsuses järeldati õigesti, et komisjon on rikkunud kahekuust tähtaega, mis on ette nähtud 7. raamprogrammi üldtingimuste punkti II.22 lõikes 5 (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 99), mis „ületas oluliselt kahekuuse tähtaja“ ja et selle tähtaja eiramine on „kahetsusväärne“ (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 117), ei rahuldatud siiski nõuet tunnistada lõplik auditiaruanne 11-INFS-025 ja auditiaruanne 11-BA119-016 lepinguliselt täielikul tühiseks ja et neil puudub kehtivus ja mõju.

6.	Õigusnormi rikkumine, kuna vaidlustatud kohtuotsuses on moonutatult hinnatud tõendeid, kinnitades, et komisjon on tõendanud makseid Rose Visionile projektide sISI, 4NEM ja SFERA alusel.

7.

Õigusnormi rikkumine, kuna vaidlustatud kohtuotsuses on tunnistatud, et komisjon rikkus 7. raamprogrammi üldtingimuste punkti II.22 lõikes 1 sätestatud konfidentsiaalsuse kohustust, kui ta edastas kolmandatele isikutele teavet auditiaruande 11-INFS-025 kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 158), ja jäetud siiski ilma põhjendusteta sama otsuse punktides 159 ja 160 rahuldamata hageja taotlus tunnistada, et komisjon rikkunud auditiaruannete 11-INFS-025 ja 11-BA119-016 konfidentsiaalsuse kohustust (Rose Visioni poolt kohtuasjas T-45/13 RENV 12. septembril 2016 esitatud kirjalike märkuste punkt 215).

8.

Vaidlusaluses kohtuotsuses on tehtud viga, kuna on rikutud 7. raamprogrammi üldtingimuste lepingulisi sätteid ja lepingute õiguskindluse põhimõtet, kuna Rose Visionile kohaldati auditiaruannetega 11-INFS-025 ja 11-BA119-016 uusi nõudeid, mis sisaldusid 2011. aasta finantsjuhendis, samas kui auditiaruandes 11-INFS-025 käsitletud perioodid oli 1. novembrist 2009 kuni 31. oktoobrini 2010 (projekt FutureNEM) ja 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 (projektid FIRST ja sISI).

9.	Vaidlusaluses kohtuotsuses on tehtud viga, kuna on moonutatult hinnatud tõendeid, täpsemalt Rose Visioni 30. augusti 2012. aasta dokumenti, mida oli vaidlustatud kohtuotsuses täiesti ignoreeritud.

10.	Vaidlustatud kohtuotsuses on tehtud viga, kuna seal lükatakse ekslikult tagasi õigus lepinguvälisele hüvitisele.

11.	Vaidlustatud kohtuotsuses on tehtud viga, kuna ei ole põhjendatud kohtuasjas T-587/15 esitatud hagiavalduse XII osa väiteid, mille punktides 112–117 taotleti hüvitist lepingulise vastutuse alusel, kuid mida vaidlustatud kohtuotsuses kordagi ei hinnatud.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (Iirimaa) 7. juunil 2018 – Hampshire County Council versus C.E., N.E.

(Kohtuasi C-375/18)

(2018/C 268/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Hampshire County Council

Kostjad: C.E., N.E.

Eelotsuse küsimus

Kas liidu õigusega, täpsemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (1) sätetega on kooskõlas see, kui ühe liikmesriigi kohtud määravad teise liikmesriigi ametiasutuse suhtes in personam esialgse õiguskaitse (kaitsemeetmed), millega keelatakse sellel ametiasutusel korraldada laste lapsendamist selle teise liikmesriigi kohtutes, kui see in personam tõkend tuleneb vajadusest kaitsta poolte õigusi täitemenetluses 2003. aasta määruse III peatüki alusel?

---

(1)  Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243).

13. juunil 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Horvaatia Vabariik

(Kohtuasi C-391/18)

(2018/C 268/37)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Mataija ja M. Patakia)

Kostja: Horvaatia Vabariik

Hageja nõuded

—

tunnistada, et Horvaatia Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käsitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48), artikli 15 lõikest 4 koostoimes artikli 13 lõikega 1, kuna ta ei olnud teatanud komisjonile kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku programmi;

—	mõista kohtukulud välja Horvaatia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2011/70/Euratom artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid teatavad komisjonile oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikud programmid ja nende hilisemad olulised muudatused, samas kui viidatud direktiivi artikli 15 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid teatavad komisjonile esimest korda oma riikliku programmi võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 23. augustil 2015.

Horvaatia Vabariik ei ole veel vastu võtnud viidatud sätetes mainitud riiklikku programmi ja igal juhul ei ole seda veel komisjonile teatanud. Seetõttu on Horvaatia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2011/70/Euratomi artikli 15 lõikest 4 koostoimes artikli 13 lõikega 1.

Üldkohtu 19. juuni 2018. aasta otsus – Tillotts Pharma AG versus EUIPO – Ferring (XENASA)

(Kohtuasi T-362/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi XENASA taotlus - Euroopa Liidu varasem sõnamärk PENTASA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) nr 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)))

(2018/C 268/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tillotts Pharma AG (Rheinfelden, Šveits) (esindaja: advokaat M. Douglas)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: J. Ivanauskas ja D. Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Ferring BV (Hoofddorp, Madalmaad) (esindajad: solicitor I. Fowler ja advokaat D. Slopek, hiljem I. Fowler)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. aprilli 2016. aasta otsus (asi R 3264/2014-4), mis käsitleb vastulausemenetlust Ferring ja Tillotts Pharma vahel.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti neljanda apellatsioonikoja 29. aprilli 2016. aasta otsus (asi R 3264/2014-4).

2.	Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Tillotts Pharma AG kohtukulud.

3.	Ferring BV kannab ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 314, 29.8.2016.

Üldkohtu 19. juuni 2018. aasta otsus – HX versus nõukogu

(Kohtuasi T-408/16) (1)

((Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Süüria vastu suunatud piiravad meetmed - Rahaliste vahendite külmutamine - Ne bis in idem-põhimõte - Kaitseõigused - Õigus õiglasele kohtumenetlusele - Põhjendamiskohustus - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile - Ilmne hindamisviga - Omandiõigus - Proportsionaalsus - Õigus normaalsetele elutingimustele - Maine kahjustamine))

(2018/C 268/39)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: HX (Damaskus, Süüria) (esindajad: advokaadid S. Koev ja S. Klukowska)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: I. Gurov ja G. Étienne, hiljem I. Gurov ja A. Vitro)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue, millega palutakse tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/850, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2016, L 141, lk 125), nõukogu 27. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/840, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2016, L 141, lk 30), nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/917, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2017, L 139, lk 62), ja nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/907, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2017, L 139, lk 15).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta HX-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

---

(1)  ELT C 419, 14.11.2016.

Üldkohtu 7. juuni 2018. aasta otsus – MIP Metro versus EUIPO – AFNOR (N & NF TRADING)

(Kohtuasi T-807/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering - Sõnamärk N & NF TRADING - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk NF ENVIRONNEMENT - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Varasema kaubamärgi suurenenud eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)))

(2018/C 268/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG (Düsseldorf, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J.-C. Plate ja R. Kaase)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: L. Rampini)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Association française de normalisation (AFNOR) (La Plaine Saint-Denis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat B. Fontaine)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 14. juuli 2016. aasta otsuse (asi R 1109/2015-1) peale, mis käsitleb AFNORi ja MIP Metro Group Intellectual Property vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG-lt.

---

(1)  ELT C 22, 23.1.2017.

Üldkohtu 19. juuni 2018. aasta otsus – Damm versus EUIPO – Schlossbrauerei Au, Willibald Beck Freiherr von Peccoz (EISKELLER)

(Kohtuasi T-859/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidukujutismärgi EISKELLER taotlus - Varasemad siseriiklikud sõnamärgid KELER ja KELER 18 - Suhteline keeldumispõhjus - Tähiste sarnasuse puudumine - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)))

(2018/C 268/41)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sociedad Anónima Damm (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. González-Bueno Catalán de Ocón ja C. Aguilera Montáñez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: I. Harrington, D. Hanf, V. Ruzek ja D. Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Schlossbrauerei Au, Willibald Beck Freiherr von Peccoz GmbH & Co. KG (Au-Hallertau, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Thomas ja V. Schwepler)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 5. septembri 2016. aasta otsuse (asi R 2428/2015-5) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Sociedad Anónima Dammi ja Schlossbrauerei Au, Willibald Beck Freiherr von Peccoz’i vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sociedad Anónima Damm-ilt.

---

(1)  ELT C 38, 6.2.2017.

Üldkohtu 19. juuni 2018. aasta otsus – Le Pen versus parlament

(Kohtuasi T-86/17) (1)

((Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri - Parlamendiliikme assistendi hüvitis - Alusetult makstud summade sissenõudmine - Peasekretäri pädevus - Kaitseõigused - Tõendamiskoormis - Põhjendamiskohustus - Võrdne kohtlemine - Võimu kuritarvitamine - Parlamendi liikmete sõltumatus - Faktiviga - Proportsionaalsus))

(2018/C 268/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Marion Le Pen (Saint-Cloud, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Ceccaldi ja J.-P. Le Moigne, hiljem M. Ceccaldi, hiljem R. Bosselut)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: G. Corstens ja S. Seyr)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. Jensen, M. Bauer ja R. Meyer)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi, milles palutakse tühistada esiteks Euroopa Parlamendi peasekretäri 5. detsembri 2016. aasta otsus, mille kohaselt nõuti hagejalt tagasi 298 497,87 eurot, mille ta on alusetult maksnud parlamendiliikmete assistentide kulude eest, ning teiseks tühistada selle otsusega seotud 6. detsembri 2016. aasta võlateade.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Marion Le Peni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud.

3.	Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 104, 3.4.2017.

Üldkohtu 19. juuni 2018. aasta otsus – Erwin Müller versus EUIPO – Novus Tablet Technology Finland (NOVUS)

(Kohtuasi T-89/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi NOVUS taotlus - Varasemad Euroopa Liidu sõnamärgid ja kujutismärgid NOVUS ja novus - Suhteline keeldumispõhjus - Kaupade sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktid a ja b)) - Esimest korda Üldkohtus esitatud tõendid))

(2018/C 268/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Erwin Müller GmbH (Lingen, Saksamaa) (esindaja: advokaat N. Grüger)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: V. Mensing ja M. Fischer)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Novus Tablet Technology Finland Oy (Turu, Soome)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. novembri 2016. aasta otsuse (asi R 2413/2015-4) peale, mis käsitleb Erwin Mülleri ja Novus Tablet Technology Finlandi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti neljanda apellatsioonikoja 28. novembri 2016. aasta otsus (asi R 2413/2015-4) osas, milles see puudutab kaubamärgitaotlusega hõlmatud „spetsiaalseid mobiiltelefonide hoidikuid“.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta Erwin Müller GmbH ja EUIPO kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 112, 10.4.2017.

Üldkohtu 14. juuni 2018. aasta otsus – Lion’s Head Global Partners versus EUIPO – Lion Capital (LION’S HEAD global partners)

(Kohtuasi T-310/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering - Kujutismärk LION’S HEAD global partners - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk LION CAPITAL - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)))

(2018/C 268/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lion’s Head Global Partners LLP (London, Ühendkuningriik) (esindaja: advokaat R. Nöske)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Lion Capital LLP (London) (esindajad: solicitor D. Rose ja solicitor J. Warner)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. veebruari 2017. aasta otsuse (asi R 1477/2016-4) peale, mis käsitleb Lion Capitali ja Lion’s Head Global Partnersi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Lion’s Head Global Partners LLP-lt.

---

(1)  ELT C 231, 17.7.2017.

Üldkohtu 19. juuni 2018. aasta otsus – Karl Storz versus EUIPO (3D)

(Kohtuasi T-413/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering - Kujutismärk 3D - Absoluutsed keeldumispõhjused - Kirjeldavus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c) - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikli 75 lõige 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 94 lõige 1)))

(2018/C 268/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Karl Storz GmbH & Co. KG (Tuttlingen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Gruber ja N. Siebertz)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: J. Ivanauskas ja D. Walicka)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 11. aprilli 2017. aasta otsuse (asi R 1502/2016-2) peale, mis käsitleb kujutismärgi 3D ELi nimetavat rahvusvahelist registreeringut.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 11. aprilli 2017. aasta otsus (asi R 1502/2016-2) osas, mis puudutab 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) klassi 16 kuuluvadi kaupu „kirjatarbed“.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 277, 21.8.2017.

Üldkohtu 8. juuni 2018. aasta määrus – Spychalski versus komisjon

(Kohtuasi T-590/16) (1)

((Avalik teenistus - Töölevõtmine - Konkursiteade - Avalik konkurss EPSO/AD 177/10-ECO2013 - Põhikeele hindamine - Otsus jätta hageja nimi reservnimekirja kandmata - Ilmne pädevuse puudumine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi))

(2018/C 268/46)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Michał Spychalski (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat A. Żołyniak)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Herrmann ja G. Gattinara)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada esiteks Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud avaliku konkursi EPSO/AD 177/10-ECO2013 komisjoni otsus jätta hageja nimi reservnimekirja kandmata ning teiseks kohustada ametisse nimetavat asutust täiendama asjaomase avaliku konkursi alusel koostatud reservnimekirja hageja nimega, tingimusel et täienduse kehtivusaeg ühtib reservnimekirja kehtivusajaga.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu osaliselt rahuldamata ning Üldkohtu ilmse pädevuse puudumise tõttu osaliselt läbi vaatamata.

2.	Jätta Michał Spychalski kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

---

(1)  ELT C 383, 17.10.2016 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-20/16 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1.9.2016).

24. aprillil 2018 esitatud hagi – Front Polisario versus nõukogu

(Kohtuasi T-275/18)

(2018/C 268/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Front populaire pour la libération de la Saguia el Hamra et du Rio de Oro (Front Polisario) (esindaja: advokaat G. Devers)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada tema hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi on suunatud nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta otsuse (EL) 2018/146 ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT 2018, L 26, lk 4) vastu. Hagi põhjenduseks esitab hageja kümme väidet.

1.	Esimene väide, mille kohaselt puudub nõukogul pädevus võtta vaidlustatud otsus vastu, kuna liidul ja Maroko Kuningriigil pole õigust sõlmida sel territooriumil elavate rahvaste – nagu Front Polisario esindatavad rahvad –asemel Lääne-Sahara ala suhtes rahvusvahelisi kokkuleppeid.

2.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud kohustust kontrollida kõiki käesoleval juhul asjakohaseid asjaolusid, kuna nõukogu ei arvestanud sellega, et rahvusvahelist kokkulepet, mis sõlmiti vaidlustatud otsusega, on ajutiselt kohaldatud 12 aastat läänesaharalaste ala suhtes, rikkudes seejuures asjaomase territooriumi eraldist ja iseseisvat staatust.

3.	Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud kohustust kontrollida põhiõiguste järgimise küsimust, kuna nõukogu ei analüüsinud vaidlustatud otsuse tegemise ajal inimõiguste järgimist okupeeritud läänesaharalaste alal.

4.	Neljas väide, mille kohaselt on rikutud kaitseõigusi, kuna nõukogu ei astunud enne vaidlustatud otsuse tegemist läbirääkimistesse Front Polisarioga, kes on ainus läänesaharalaste esindaja.

5.

Viies väide, mille kohaselt on rikutud põhimõtteid ja põhiväärtusi, millest liit rahvusvahelisel tasandil juhindub, kuna vaidlustatud otsusega sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet kohaldatakse Lääne-Sahara alal Maroko Kuningriigi annekteerimispoliitika raames ja seda poliitikat toetavad põhiõiguste süstemaatilised rikkumised jätkuvad.

6.

Kuues väide, mille kohaselt on rikutud enesemääramise õigust, kuna vaidlustatud otsusega sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe kohaldamisel Lääne-Saharale rikutakse ühelt poolt asjaomase territooriumi eraldist ja iseseisvat staatust ja teiselt poolt läänesaharalaste õigust nende ala territoriaalse terviklikkuse austamisele.

7.	Seitsmes väide, mille kohaselt on rikutud rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtet, kuna Front Polisario esindatud läänesaharalased ei ole vaidlustatud otsusega sõlmitud rahvusvahelise lepinguga nõustunud.

8.	Kaheksas väide, mille kohaselt on rikutud Lääne–Sahaara õhuruumi, kuna vaidlustaud otsuse tulemusel, millega ratifitseeritakse tema sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe ajutisest kohaldamisest alguse saanud ebaseaduslik tegevus, laiendatakse selle lepingu kohaldamisala Sahaara õhuruumile.

9.	Üheksas väide, mille kohaselt on rikutud rahvusvahelise vastutuse õigust, kuna liit rikkus esiteks oma kohustust Lääne-Sahaara ebaseaduslikku okupeerimist mitte tunnustada, ja teiseks osutab toetust ja abi selle olukorra säilitamiseks.

10.

Kümnes väide, mille kohaselt on rikutud kohustust jõustada rahvusvahelisi inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust, kuna see, kui liit täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi läänesaharalaste suhtes, eeldaks vähemalt, et nõukogu hoiduks vaidlustatud otsuse tegemisest, kuna see võimaldab teatava rahvusvahelise kokkuleppe kehtima hakkamist, mida kohaldatakse Maroko okupeeritud Lääne-Sahaara suhtes.

16. mail 2018 esitatud hagi – Ungari versus komisjon

(Kohtuasi T-306/18)

(2018/C 268/48)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér, G. Koós ja G. Tornyai)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 14. veebruari 2018. aasta otsus (EL) 2018/262 kodanikualgatuse „We are a welcoming Europe, let us help!“ ettepaneku kohta. (1)

—	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kaks väidet.

1.

Väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) 211/2011 kodanikualgatuse kohta (2) artikli 4 lõike 2 punkte b, c ja d ning lõiget 3 Vaidlustatud otsusega registreeritud Euroopa kodanikualgatuse esimene ja teine osa jäävad ilmselgelt välja komisjoni volituste ulatusest, mille kohaselt komisjon on pädev esitama liidu õigusakti ettepaneku aluslepingute rakendamiseks. Seetõttu on selle kodanikualgatuse registreerimine vastuolus määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõike 2 punktiga b ja lõikega 3. Kodanikualgatuse esimene osa tundub lisaks sellele olevat ebaõiglane, mistõttu see on vastuolus ka määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõike 2 punktiga c, samas kui teise osa suhtes on võimalik väita, et see viib viia ELL artiklis 2 sätestatud väärtustega vastuolus oleva tulemuseni, mistõttu see on vastuolus määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõike 2 punktiga d.

2.

Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 296 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41 Vaidlustatud otsus ei vasta põhjendamiskohustusest tulenevale nõudele, mistõttu see rikub ELTL artiklist 296 tulenevat põhjendamiskohustust ja põhiõiguste harta artiklis 41 sõnastatud õigust õigus tõhusale haldusele. Vaidlustatud otsuses puuduvad põhimõtteliselt täielikult põhjendused, miks komisjon leidis, et kodanikualgatuse kolme osa puudutavalt on nõuetekohane õiguslik alus ja Euroopa Liidu seadusandlik pädevus olemas ehk registreerimise suhtes on täidetud määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõike 2 punktis b kehtestatud tingimus.

---

(1)  ELT 2018, L 49, lk 64.

(2)  ELT 2011, L 65, lk 1.

28. mail 2018 esitatud hagi – VI.TO. versus EUIPO – Bottega (Roosa pudeli kuju)

(Kohtuasi T-325/18)

(2018/C 268/49)

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Vinicola Tombacco (VI.TO.) Srl (Trebaseleghe, Itaalia) (esindaja: advokaat L. Giove)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Sandro Bottega (Colle Umberto, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: teine pool apellatsioonikoja menetluses

Vaidlusalune kaubamärk: ELi ruumiline kaubamärk (Roosa pudeli kuju) – ELi kaubamärk nr 12 309 795

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 14. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 1037/2017-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b kohase takistuse väär hindamine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktide i, ii ja iii takistuse väär hindamine.

28. mail 2018 esitatud hagi – Gas Natural versus komisjon

(Kohtuasi T-328/18)

(2018/C 268/50)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Gas Natural SDG, SA (Madriid, Hispaania) (esindajad: advokaadid F. González Díaz ja V. Romero Algarra)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolevas hagis esitatud tühistamisnõuded vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel komisjoni 27. novembri 2017. aasta otsus juhtumi SA.47912 (2017/NN) kohta, millega alustati ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust seoses Hispaania Kuningriigi tagatud keskkonnainvesteeringute stiimuliga söeküttel töötavatele elektrijaamadele;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega alustati käesolevas asjas ELTL artikli 108 lõike 2 kohast ametlikku uurimismenetlust seoses Hispaania Kuningriigi tagatud keskkonnainvesteeringute stiimuliga söeküttel töötavatele elektrijaamadele.

Hageja väitel ilmneb vaidlustatud otsusest, et komisjonil on kahtlusi, kas nimetatud keskkonnainvesteeringute stiimuli raames toetust saavate käitiste heitkogustele kehtestatud piirnormidega taotletakse tõesti lihtsalt nende kaitsetasemete kohaldamist, mis on ette nähtud liidu õiguses ja eelkõige direktiivis 2001/80/EL, mis söeküttel töötavate elektrijaamade suhtes kohaldamisele kuulus. Kui see oleks nii, siis ei oleks keskkonnainvesteeringute stiimulil tegelikult üleüldse olnud innustavat toimet. Samuti oleks keskkonnainvesteeringute stiimul olnud vastuolus liidu õiguse riigiabi valdkonna põhimõtetega, mille kohaselt liikmesriigid ei või anda riigiabi ettevõtjatele selleks, et viimased saaksid end liidu õiguse kohustuslikes normides sätestatuga kooskõlla viia.

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, mis puudutab meetme valikulisust. — Selle kohta väidab hageja, et komisjon ei ole esitanud mingit teavet, mis võimaldaks selgelt ja üheselt mõista, miks on meede valikuline ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes. Täpsemalt jätab komisjon selgitamata, kas söeküttel töötavad elektrijaamad on sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras, nagu ülejäänud elektrijaamad, ja kui see on nii, siis kas käesolevas asjas kõne all olev stiimul võib soodustada „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“ ELTL artikli 107 lõike 1 mõttes, võrreldes muude sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjatega ja arvestades kõnealuse meetmega taotletavat eesmärki.

2.

Teine väide, mis on esitatud teise võimalusena, ja mille kohaselt meetme valikulisusega seoses rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1. — Selle kohta väidab hageja, et söeküttel töötavatele elektrijaamadele tehtavad maksed, et nad saaksid jätkata investeeringutega, ei saa kuidagi olla valikulised, sest kõnesolevad maksed piirduvad sellega, et asetada võrdsetesse tingimustesse kõik pärast 1998. aastat tehtud suured investeeringud, sõltumata sellest, mis tehnoloogiaga on tegemist ja/või sellest, kas kõnealused käitised on kombineeritud tsükliga gaasiturbiin-elektrijaamad või söeküttel töötavad elektrijaamad, ehkki makse suurust on varieeritud sõltuvalt investeeringu suurusest. — Igal juhul ja isegi eeldades, et komisjoni järeldused vaidlustatud otsuses on õiged, quod non, tõdeb hageja, et arvestades tema majanduslikku ja õiguslikku olukorda ei olnud söeküttel töötavad elektrijaamad sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras, nagu muud tüüpi jõuallika baasil töötavad elektrijaamad. Nimelt olid söeküttel töötavad elektrijaamad enne 1998. aastat rajatutest ainsana kohustatud tegema väga suuri investeeringuid selleks, et nad saaksid tegevust jätkata, ja ilma kõnesoleva toetuseta oleks nad sunnitud olnud tegevuse lõpetama, mis oleks seadnud ohtu Hispaania elektrisüsteemi varustuskindluse.

30. mail 2018 esitatud hagi – Eagle IP versus EUIPO – Consolidated Artists (LILLY e VIOLETTA)

(Kohtuasi T-336/18)

(2018/C 268/51)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eagle IP Ltd (Valletta, Malta) (esindaja: advokaat M. Müller)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Consolidated Artists BV (Rotterdam, Madalmaad)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi „LILLY e VIOLETTA“ taotlus – registreerimistaotlus nr 12 723 086

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 14. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 1489/2015-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud välja teiselt poolelt.

Väide

—	Määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

30. mail 2018 esitatud hagi – Enterprise Holdings versus EUIPO (E PLUS)

(Kohtuasi T-339/18)

(2018/C 268/52)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Enterprise Holdings, Inc. (Saint Louis, Missouri, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: solicitor D. Farnsworth)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi E PLUS taotlus – registreerimistaotlus nr 16 377 079

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 15. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 2141/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	kiita heaks taotluse avaldamine;

—	jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 rikkumine.

1. juunil 2018 esitatud hagi – BNP Paribas versus EKP

(Kohtuasi T-345/18)

(2018/C 268/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: BNP Paribas (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Gosset-Grainville, M. Trabucchi ja M. Dalon)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada osaliselt EKP 26. aprilli 2018. aasta otsus nr ECB SSM 2018 FRBNP-17 selles osas, millega kohustatakse vähendama ühtsesse kriisilahendusfondi tehtud tagasivõtmatuid maksekohustusi, riiklikke kriisilahendusfonde ja esimese taseme põhiomavahendite hoiuste tagamise skeemi individuaalselt, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel, ning eelkõige punktid 9.1, 9.2 ja 9.3;

—	mõista kõik kohtukulud välja EKP-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide käsitleb õigusliku aluse puudumist. Sellega seoses väidab hageja, et vaidlusalune otsus loob uue üldkohaldatava normi, mis selgelt väljub kostja poolt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve teostamist reguleerivast õigusraamistikust. Lisaks, kuna kostja võttis otsuse vastu ilma eelneva maksevõime- ja likviidsusriski analüüsita ning arvestamata hageja riskiprofiili, siis on ta ületanud oma pädevust, mis on ette nähtud nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63; edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi määrus“), artikli 4 lõike 1 punktis f ja artiklis 16. Lõpetuseks leiab hageja, et ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 16 lõike 1 punkt c ei volita EKP-d tagama „parimat riskiteavet“ ning et ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 1 punkt f ja artikli 16 lõike 2 punkt d ei anna õigust kehtestada usaldatavusnõudeid seoses bilansiväliste asjaoludega.

2.

Teine väide käsitleb õigusnormi rikkumist sellega, et kostja on vääralt tõlgendanud ühenduste õigusakte, millega on ette nähtud krediidiasutuste võimalus kasutada tagasivõtmatuid maksekohustusi, et täita osa oma kohustustest kriisilahendusfondide ja hoiuste tagamise skeemide ees. Vaidlustatud otsus on vastuolus nende eesmärkide ja kohaldatavate õigusnormide eesmärkiga, kuna see eirab seadusandja tahet, mis avaldub nende instrumentide kehtestamise kaudu. Niisugune otsus jätab asjasse puutuvad õigusnormid kasuliku mõjuta.

3.

Kolmas väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna omavahendite tagasivõtmatute maksekohustuste vähendamise maksustamine ei ole asjakohane ega vajalik, arvestades, et risk on puht oletuslik ja juba kaetud. Hageja sõnul on see meede ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes, mille on seadnud EKP ise ja mis seisneb „finantsriskide kohta asjakohase teabe andmises“.

4.

Neljanda väite kohaselt on tehtud ilmselge hindamisviga ja rikutud hea halduse põhimõtet. Hageja väidab, et kuna kostja valis väidetavalt taotletava eesmärgi (finantsriskide kohta asjakohase teabe andmine) saavutamiseks ilmselgelt sobimatu vahendi (omavahendite vähendamine), siis on ta rikkunud hea halduse põhimõtet sellega, et ta ei teinud omaenda hinnangutest õigeid järeldusi.

29. mail 2018 esitatud hagi – Advance Magazine Publishers versus EUIPO – Enovation Brands (VOGUE)

(Kohtuasi T-346/18)

(2018/C 268/54)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Advance Magazine Publishers, Inc. (New York, New York, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: barrister T. Alkin)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Enovation Brands, Inc. (Aventura, Florida, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kaubamärgi taotlus – registreerimistaotlus nr 12 010 039

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 27. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 259/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsuse see osa, mis puudutab määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkti c/eeskirja 50 lõiget 1;

—	mõista hageja kohtukulud välja teiselt menetluspoolelt.

Väide

—	Määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 punkti c ja eeskirja 50 lõike 1 rikkumine.

6. juunil 2018 esitatud hagi – KID-Systeme versus EUIPO – Sky (SKYFi)

(Kohtuasi T-354/18)

(2018/C 268/55)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: KID-Systeme GmbH (Buxtehude, Saksamaa) (esindajad: advokaadid R. Kunze, G. Würtenberger ja T. Wittmann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sky plc (Isleworth, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „SKYFi“ taotlus – registreerimistaotlus nr 12 189 502

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 15. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 106/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1, artiklite 46, 47, 67, 70, 71 ja 95 rikkumine;

—	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 2 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 8 lõike 9, artikli 27 ja artikli 71 rikkumine.

7. juunil 2018 esitatud hagi – Volvo Trademark Holding versus EUIPO – Paalupaikka Oy (V V-wheels)

(Kohtuasi T-356/18)

(2018/C 268/56)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Volvo Trademark Holding AB (Göteborg, Rootsi) (esindajad: advokaat T. Dolde ja Solicitor M. Hawkins)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Paalupaikka Oy (Iisalmi, Soome)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi „V V-wheels“ taotlus – registreerimistaotlus nr 14 439 053

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 2. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 1852/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kulud, sealhulgas EUIPO vastulausete osakonna ja neljanda apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 5 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõike 1 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 rikkumine

8. juunil 2018 esitatud hagi – Luz Saúde versus EUIPO – Clínica La Luz (HOSPITAL DA LUZ)

(Kohtuasi T-357/18)

(2018/C 268/57)

Hagiavalduse keel: portugali

Pooled

Hageja: Luz Saúde SA (Lissabon, Portugal) (esindajad: advokaadid G. Gentil Anastácio, P. Guerra e Andrade)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Clínica La Luz, S. L. (Madrid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk HOSPITAL DA LUZ – registreerimistaotlus nr 14791495

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 4. aprilli 2018. aasta otsus asjas R 2084/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus, millega osaliselt keelduti hageja käesoleva menetluse esemeks oleva kaubamärgi registreerimisest, ning muuta seda otsust ja registreerida kaubamärk;

—	mõista kõik kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

11. juunil 2018 esitatud hagi – Arçelik versus EUIPO (MicroGarden)

(Kohtuasi T-364/18)

(2018/C 268/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Arçelik AS (Istanbul, Türgi) (esindaja: advokaat A. Franke)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „MicroGarden“ taotlus – registreerimistaotlus nr 16 971 988

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 4. aprilli 2018. aasta otsus asjas R 163/2018-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

19. juunil 2018 esitatud hagi – ABB versus EUIPO (FLEXLOADER)

(Kohtuasi T-373/18)

(2018/C 268/59)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ABB AB (Västerås, Rootsi) (esindajad: M. Hartmann ja S. Fröhlich)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk FLEXLOADER – registreerimistaotlus nr 17 099 474

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 29. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 93/2018-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud ja hageja kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine.

Üldkohtu 12. juuni 2018. aasta määrus – Capo d’Anzio versus komisjon

(Kohtuasi T-425/17) (1)

(2018/C 268/60)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Üheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 277, 21.8.2017.