22.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 266/1

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Eesti Panga praeguste välisaudiitorite (AS Deloitte Audit Eesti) volitused lõppesid pärast 2015. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitorid alates 2016. majandusaastast.

(3)

Eesti Pank on valinud oma välisaudiitoriks majandusaastateks 2016 kuni 2020 KPMG Baltics OÜ,

22.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 266/2

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu,

—

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M8076 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

22.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 266/2

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu,

—

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M8051 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

22.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 266/3

22.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 266/4

(1)

Kapitalinõuete määruse artikkel 138 võimaldab varakirjetele ja bilansivälistele kirjetele riskikaalude määramisel kasutada omavahendite nõuete arvutamiseks krediidikvaliteeti hindava asutuse antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnanguid, kui EBA kinnitab, et selle asutuse antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangud ei erine kvaliteedi poolest sellelt asutuselt tellitud krediidikvaliteedi hinnangutest. Sama artikli kohaselt peab EBA keelduma sellise kinnituse andmisest või võtma selle tagasi eelkõige juhul, kui asutus on kasutanud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangut surve avaldamiseks hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks.

(2)

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 98 kohaselt tähendab mõiste „krediidikvaliteeti hindav asutus” reitinguagentuuri, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (3) (edaspidi „reitinguagentuuride määrus”) või krediidireitinguid andvat keskpanka, mis ei kuulu reitinguagentuuride määruse reguleerimisalasse. Sel põhjusel peaks käesolev otsus hõlmama kõigi selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitinguid, välja arvatud nende omi, mis praegu mittetellitud reitinguid ei anna. Kuivõrd küsimus on seotud ka krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramisega vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 136 lõikele 1, peaks käesolev otsus hõlmama kõiki krediidikvaliteeti hindavaid asutusi, mille osas määratakse krediidikvaliteedi astmeid. Otsus peaks hõlmama ka krediidikvaliteeti hindavaid asutusi, mis annavad ainult mittetellitud reitinguid, et arvestada kapitalinõuete määruse põhjenduse 98 kaalutlusi, mis on seotud turu avamisega teistele ettevõtjatele, säilitades samal ajal range korra ja ranged nõuded kõigile krediidikvaliteeti hindavatele asutustele.

(3)

Reitinguagentuuride määruse artikli 4 lõige 1 võimaldab riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutada krediidikvaliteedi hinnanguid kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikega 1, kui krediidikvaliteedi hinnang vastab reitinguagentuuride määruse artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud krediidireitingu määratlusele. Sel põhjusel peaks käesolev otsus hõlmama üksnes selliseid mittetellitud krediidireitinguid, mis vastavad nii kapitalinõuete määruses kui ka reitinguagentuuride määruses sätestatud krediidireitingute määratlusele.

(4)

Krediidikvaliteeti hindava asutuste krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramise metoodika (4) kohaselt peaks käesoleva otsuse alusel toimuval hindamisel arvestama nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriume ja tegureid. Kuivõrd reitinguagentuurid on reitinguagentuuride määruse artikli 11 kohaselt kohustatud esitama krediidireitingute andmed ESMA hallatavale ja kontrollitavale kesksele teabehoidlale (CEREP), on kvantitatiivsel analüüsimisel kohane kasutada ainult andmebaasis CEREP sisalduvat teavet, sest see aitab tagada töödeldavate andmete ühtse käsitlemise ja usaldusväärsuse. Nende krediidikvaliteeti hindava asutuste korral, mis ei kuulu reitinguagentuuride määruse kohaldamisalasse ega esita andmeid andmebaasile CEREP, tuleks asutuse antud mittetellitud reitingute kvantitatiivsel hindamisel kasutada välisandmeid. Kvalitatiivsel analüüsimisel tuleks asjakohaseid andmeid koguda kõikidelt käesoleva otsuse suhtes asjaomastelt krediidikvaliteeti hindavatelt asutustelt.

(5)

Krediidikvaliteeti hindavad asutused määratlevad mittetellitud krediidireitinguid mitmeti, mis kajastub nende poolt nii EBA-le kui ka ESMA andmebaasile CEREP esitatud andmetes. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste tavade ühtlustamiseks on ESMA koostanud mittetellitud reitingute määratluse teabelehe, (5) milles väljendab oma seisukohti. Järjepidevuse huvides tuleks teabelehte järgida ka kapitalinõuete määruse artikli 138 kohase hinnangu andmisel. Et hindamine algas enne teabelehe koostamist ning oli ka teabelehe koostamise põhjuseks, on käesoleva otsuse kontekstis kohane hinnata reitinguid vastavalt iga krediidikvaliteeti hindava asutuse liigitusele enne teabelehe koostamiskuupäeva (16. detsember 2015). See võimaldab arvestada varasemaid andmeid mittetellitud reitingute kohta ning kasutada ainsaid kvantitatiivseid andmeid andmebaasist CEREP. Lisaks võimaldab see vältida käesoleva otsuse jõustumise liigset edasilükkumist, eelkõige seetõttu, kuidas teabeleht mõjutab krediidikvaliteeti hindavate asutuste mittetellitud reitingute ja poliitikate määratlemist ning kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad neid reitinguid regulatiiveesmärkidel. EBA hindab käesolevast otsusest tulenevate edasiste meetmete vajadust vastavalt ESMA ülevaadetele mittetellitud reitingute määratluse rakendamisest krediidikvaliteeti hindavates asutustes kooskõlas teabelehega.

(6)

Kvantitatiivse hindamise osas tuleks teha järgmised valitud analüüsid kõigis krediidikvaliteeti hindavates asutustes, kus on olemas piisav arv elemente: „eeljaotus”, et analüüsida tellitud ja mittetellitud reitingute jaotusi; „eeldünaamika”, et analüüsida eelnevalt mittetellitud (tellitud) reitinguteks määratletud tellitud (mittetellitud) reitingute muutusi ajas; ning „järelanalüüs”, et analüüsida tellitud ja mittetellitud reitingute täpsuse võimalikke erinevusi. Kvantitatiivsel analüüsil võib olla vaja määratleda krediidireitingute sarnased alarühmad, et saaks võrrelda tellitud ja mittetellitud krediidireitingute näitajaid ja omadusi, samas vältides välisteguritest tingitud järeldusi. Kui andmepuuduse tõttu saab teha ainult valitud kvantitatiivseid analüüse või kui kvantitatiivset analüüsi teha ei saa, on hindamisel kohane tugineda kvalitatiivsetele kriteeriumidele. Sellisel juhul eeldatakse, et mittetellitud reitingute kvaliteedi usaldusväärsuse võimalikud küsitavused lahendatakse krediidikvaliteedi astmete määramisel kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 136 lõikega 1, sest krediidikvaliteedi astmete määramise eesmärk on kajastada reitingute kvaliteedi võimalikke probleeme.

(7)

Kvalitatiivse analüüsi osas ning selleks, et mõista, kas krediidikvaliteeti hindav asutus annab mittetellitud reitinguid, mis ei erine kvaliteedi poolest tellitud reitingutest, on kohane arvestada järgmisi kriteeriume ja tegureid: tellitud ja mittetellitud reitingute andmise ja läbivaatamise poliitika erinevused; tellitud ja mittetellitud reitingute reitingumetoodika erinevused; mittetellitud reitingute andmete kättesaadavus, sh tavalisimad teabepiirangud mittetellitud reitingute andmisel ning krediidikvaliteeti hindava asutuse tegevus andmete piiratud kättesaadavuse korral. Lisaks tuleks arvestada, kas krediidikvaliteeti hindav asutus võtab meetmeid, et takistada mittetellitud krediidireitingute kasutamist surve avaldamiseks hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks.

(8)

Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 138 esimese lõiguga, kui EBA-l ei ole tõendeid, et krediidikvaliteeti hindavalt asutuselt tellitud krediidikvaliteedi hinnangud erineksid kvaliteedi poolest mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangutest või et asutus on kasutanud mittetellitud krediidireitinguid surve avaldamiseks hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks, ei tohiks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel takistada asjaomase asutuse antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamist kapitali arvutamiseks. Edasised otsused tuleks teha vajaduspõhiselt vastavalt mittetellitud reitingute tulemusseirele.

(9)

Eespool kirjeldatud metoodika kohaldamisel ei leidnud EBA tõendeid, et krediidikvaliteeti hindavatelt asutustelt tellitud reitingud erineksid kvaliteedi poolest mittetellitud reitingutest, ega täheldanud surve avaldamist hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks. Sel põhjusel on kohane kinnitada, et nende krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangud ei erine kvaliteedi poolest neilt tellitud krediidikvaliteedi hinnangutest.

(10)

Asjaomastele krediidikvaliteeti hindavatele asutustele on teatatud EBA kavatsus võtta vastu käesolev otsus ning võimalus väljendada küsimuses oma seisukohti.