Euroopa Liidu C 203/2011

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/1

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6236 – Dana/Bosch Rexroth/Dana Rexroth Transmission Services JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 203/01

27. juunil 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6236 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/1

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6271 – RWE Deutschland/Aesop/Vitronet Holding)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 203/02

30. juunil 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult saksa keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6271 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/2

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik COMP/M.6226 – Media-Saturn/Redcoon)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 203/03

23. juunil 2011 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult saksa keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32011M6226 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/3

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

19. mai 2011,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

(CON/2011/44)

2011/C 203/04

Sissejuhatus ja õiguslik alus

3. veebruaril 2011 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määrus on EKP pädevusvaldkonnas. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Euroopa statistika tegija ja tarbijana toetab EKP ettepanekut määruse kohta, kuna see on oluline samm Euroopa statistika, eelkõige rahvamajanduse arvepidamise, kvaliteedi edasises tõstmises ning viib selle kooskõlla majandus- ja finantskeskkonna muudatustega ja metodoloogiliste uuendustega. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem on Euroopa statistika makromajanduslik tuum ja on seetõttu ülimalt oluline rahapoliitika jaoks.

EKP toetab ka ettepandud määruse statistiliste kontseptsioonide ja mõistete kooskõlla viimist muuhulgas ÜRO Statistikakomisjoni poolt vastu võetud rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga (SNA 2008), Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatuga (BPM6), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Benchmark Definition of Foreign Direct Investment and with the European industrial activity classification 4. väljaandega (NACE Rev.2). Eespool osutatud instrumendid on ettepandud määrust parandanud ka ühtlustamise ja harmoneeritud metoodika osas.

Konkreetsed märkused

Nii Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) kui ka Euroopa Statistikasüsteemile (ESS) on lepinguga pandud ülesanne arendada, teha ja levitada Euroopa statistikat, mis toimub eraldi õigusraamistike alusel, et kajastada nende juhtimisstruktuure. Ettepandud määrus mõjutab nende kahe süsteemi poolt tehtud statistikat. Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (2) annab EKP-le, keda abistavad riikide keskpangad, õiguse koguda statistilist teavet vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt ulatuses, mis on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks. Täpsemalt koosneb vaadeldav andmeid esitav üldkogum juriidilistest ja füüsilistest isikutest, kes resideerivad liikmesriigis ja kuuluvad finantsettevõtete sektorisse, mis on määratletud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruses (EÜ) nr 2223/96 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (3); samuti juriidilistest ja füüsilistest isikutest, kes resideerivad liikmesriigis, kui neil on välispositsioone või nad on teinud välistehinguid.

Tiheda koostöö ja kohase koordineerimise tagamine EKPSi ja ESSi vahel minimeerib aruandluskoormust ja tagab Euroopa statistika tegemiseks vajalikku sidusust. Tiheda koostöö vajadust on kajastatud ka Euroopa Keskpanga statistika peadirektoraadi (DG Statistics) ja Eurostati vahelises 10. märtsi 2003. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis majandus- ja finantsstatistika kohta (Memorandum of understanding on economic and financial statistics between the Directorate General Statistics of the European Central Bank (DG Statistics) and the Statistical Office of the European Communities (Eurostat), Brussels, 10 March 2003) (4).

Tulenevalt tihedast koostööst ettepandud määruse metodoloogilise raamistiku koostamisel nõustus EKP Eurostati taotlusega koostada mitmed A lisa peatükid, võttes arvesse seost EKPSi statistikaraamistikuga. Eelkõige on EKP andnud olulise panuse finantsinstitutsioonide sektori määratlemisel institutsionaalsete üksuste ja allsektorite osas 2. peatükis ning finantsvara ja -kohustuste ja nende kontode täiskogumi esituses. Samuti koostati 17. peatüki (sotsiaalkindlustus, sh pensionid), 21. peatüki (valitsemissektori arvepidamine) ja 19. peatüki (Euroopa kontod) osad.

Finantsinstitutsioonide institutsionaalse sektori ja selle allsektorite määratlemises (ettepandud määruse A lisa, 2. peatükk) toetab EKP, et rahaloomeasutuste mõiste järgib EKP määratlust A lisa punktis 2.67. Muude finantsinstitutsioonide allsektori määratlused on suures osas kooskõlas EKP õigusaktides kasutatud lähenemisega. Aruandluskoormuse minimeerimiseks ja Euroopa statistika tegemisel vajaliku sidususe tagamiseks teeb EKP ettepaneku täiendavalt ühtlustada väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtete ettepandud mõistet 19. detsembri 2008. aasta määrusega EKP/2008/30 väärtpaberistamistehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (5).

Selle tõttu ja EKPSi ja ESSi statistikaraamistiku vastastikuse sõltuvuse tõttu on ettepandud määrus äärmiselt oluline EKP statistikaaruandlusnõuete jaoks, sealhulgas rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika, maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika, kvartaalsete finantskontode ja valitsuse finantsstatistika valdkonnas. Ettepandud määrusega kooskõlas peaks komisjon tagama EKP kohase kaasamise delegeeritud õigusaktide koostamisse, mis oleks kooskõlas senise tavaga ja tiheda koostöö ja koordineerituse vajadusega EKPSi ja ESSi vahel.

Lisaks, võttes arvesse lepingu artikli 290 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tähtsust, teeb EKP järgmised tähelepanekud oma nõuandva rolli täitmise kohta lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 alusel.

Esiteks, komisjoni delegeeritud õigusaktide eelnõud on liidu õigusaktide eelnõud lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande ja artikli 282 lõike 5 mõttes (6). Delegeeritud õigusaktid on liidu õigusaktid (7). Enamus keeli osutab lepingu artikli 282 lõikes 5 liidu õigusaktide eelnõudele, mille osas tuleb EKPga konsulteerida (8). Seega ei saa EKPga konsulteerimise kohustust piirata üksnes õigusaktide eelnõudega, mille ettepaneku on teinud komisjon.

Teiseks, otsuses OLAF (9) selgitas Euroopa Kohus, et EKPga konsulteerimise kohustus peab „sisuliselt tagama, et sellist akti ei võetaks vastu enne, kui akti vastuvõtja on ära kuulanud selle asutuse arvamuse, kes tänu ühenduse raames teostatavatele erivolitustele asjaomases valdkonnas ja tema käsutuses olevate asjatundjate kõrgele tasemele on eriti pädev andma oma panust kavandatava akti vastuvõtmise menetluses”.

Seda arvestades ja EKP nõuandva rolli täielikuks kasutamiseks tuleks EKPga konsulteerida õigeaegselt iga liidu õigusakti eelnõu osas, sh delegeeritud õigusaktide eelnõud, mis kuuluvad tema pädevusse. Oma nõuandvas rollis pöörab EKP erilist tähelepanu nende õigusaktide vastuvõtmise õigeaegsusele.

Tulenevalt oma rahapoliitikaga seotud ülesannetest keskendub EKP Euroopa koondnäitajatele. EKP jaoks on olulised integreeritud euroala kvartalikontod institutsionaalsete sektorite kaupa. Seetõttu on rahapoliitika otsuste jaoks vajalik õigeaegne ja piisav andmete hõlmatus riikide poolt esitatud andmete põhjal.

10.

Konkreetsete liikmesriikide andmekogumine on muutunud veelgi tähtsamaks seoses uute statistikavajadustega finantsstabiilsuse ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks, eelkõige seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu äsjase asutamisega ja selle vastutusega liidusisese finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Konkreetsete liikmesriikide õigeaegne ja usaldatav rahvamajanduse arvepidamise statistika on vajalik ka laiendatud euroala pakti (Euro Plus Pact) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi eesmärkidel.

11.

Rahapoliitika ja finantsstabiilsuse seisukohast peab EKP prioriteetseks õigeaegseid ja piisavalt usaldusväärseid kvartaliandmeid, mida eelistatakse detailsetele aastaandmetele või madalama sagedusega andmetele. Lisaks tuleks eelistada viimaste aastate täielike tabelite koostamist üksikasjaliste tagasivaateliste andmete pikkadele aegridadele.

12.	Üldjoontes on EKP andmete edastamise programmiga nõus (ettepandud määruse B lisa). Samas peaks edastusprogramm arvesse võtma EKP poolt riikide keskpankade abiga kogutud statistikat ja kajastama prioriteete, mis on välja kujunenud kasutajate ja andmekoostajate vahel.

13.

EKP toetab tabelis 1 peamiste koondnäitajate kvartalikirjete 1 kuni 12, 27 ja 28 paremaid tähtaegu, s.o kvartali ja aastakogumine t + 2 kuud. Samas ei ole EKP nõus ettepandud vaheteoga suuremate ja väiksemat liikmesriikide aruandluse vahel, millele osutatakse tabelite ülevaate joonealustes märkustes 4 ja 7 ja tabeli 1 joonealusel märkuses 10, samuti tähtaegade pikendamisega väiksemate liikmeriikide jaoks t + 80 päevale peamiste koondnäitajate osas. Hetkel oleksid erineva aruandluse esitajateks 17 liikmesriiki ning liidu laienemise tulemusel jääks üha rohkem liikmesriike ettepandud erineva aruandluse lävest allapoole. Selle tulemusel halveneks nii Euroopa koondnäitajate kvaliteet kui ka statistiline teave väiksemate liikmesriikide kohta.

14.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu kiitis septembris 2000 heaks tegevuskava majandus- ja rahaliidu statistika nõuete kohta ning kinnitas EKP rahapoliitika vajaduste täitmiseks sobivaks tähtajaks integreeritud euroala kvartalikontode esitamisel institutsionaalsete sektorite kaupa t + 90 päeva. Sellest tuleneb, et Eurostat ja EKP peavad koguma vastavad riikide andmed t + 82 päevaga. Võttes arvesse EKP nõukogu koosolekute ajakava 2015. ja 2016. aastal, oleks ajalise viivituse vähenemine t + 85 päevale piisav aastatel 2015 ja 2016. Seetõttu toetab EKP aruandlustähtaegade vähendamist sektori kvartalikontode osas ESA edastusprogrammi alusel t + 85 päevale 2014. aastal, eesmärgiga t + 82 päeva 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t + 90 päevaga. See on kooskõlas ka G-20 andmelünkade algatusega (data gaps initiative), mis osutab sektorikontodele kui ühele prioriteetidest andmelünkade kõrvaldamisel finantskriisi järelmeetmena. ESA 2010 edastusprogrammis puudutab see tabelit 801.

15.

Lisaks toetab EKP ühtset edastustähtaega kõikidele riikide valitsussektori kvartali- ja aastaandmetele, millega kaasneks valitsussektori kvartaliandmete sünkroniseerimine tähtaegadega tabelis 801 ja mõjutaks samuti tabeleid 27 ja 28 ning samuti tabeli 2 tähtaegu ja ülemäärase eelarvepuudujäägi (excessive deficit procedure, EDP) andmeid. Seetõttu toetab EKP ESA edastusprogrammis valitsussektori kvartalikontode ja EDP aruandlustähtaegade toomist t + 85 päevale 2014. aastaks ja eesmärgi seadmist t + 82 päevale 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t + 90 päevaga.

16.

31. märtsi 2010 arvamuses CON/2010/28 (seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 479/2009 seoses statistikaandmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames) (10) toetas EKP samuti aruandlusmenetluse läbipaistvuse suurendamist ja riigi eelarve puudujäägi (B.9) kasutamist EDP jaoks. Jättes EDP jaoks kasutatavast puudujäägist välja vahetustehingutest ja intressimäära tähtpäevatehingutest tulenevad arveldused, muutub puudujäägi väärtus vähem manipuleeritavaks komplekssete finantstehingutega. Selles osas toetab EKP ettepandud määruse A lisas EDP_B.9 ja EDP_D.41 määratlemata jätmist. Samas tuleneb sellest, et kõik viited nendele kahele näitajale tuleb B lisa tabelist 2 välja jätta. Selle tõttu tuleb muuta ka määrust (EÜ) nr 479/2009, et kajastada riigi eelarve puudujäägi (B.9) kasutamist EDPs ja määratleda nimiväärtus ettepandud määruses.

17.

Selleks, et täita avaliku sektori ja poliitika vajadust mõõta valitsussektoris tasustamist töötaja ja tunni kohta, keskenduda palgaliikumiste ja avaliku ja erasektori vaheliste mõjude ülekandumise paremale mõistmisele, soovitab EKP valitsussektori tabelis 801 kajastada kvartaliandmeid töötajate arvu ja töötundide kohta; valitsussektori töötajate tasu on edastusprogrammis juba hõlmatud.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 19. mai 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2010) 774 lõplik.

(2) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(3) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

(4) Avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(5) ELT L 15, 20.1.2009, lk 1.

(6) Lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande kohaselt konsulteeritakse EKPga „iga tema pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul”. Lepingu artikli 282 lõike 5 kohaselt: „Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse tema pädevusvaldkondades kõigi ettepanekute üle, mis on tehtud liidu õigusaktide […]”.

(7) Lepingu artikkel 290 asub kuuenda osa 2. peatüki 1. jaos „Liidu õigusaktid”.

(8) Lepingu artikli 282 lõige 5 osutab liidu õigusaktide eelnõule järgmistes keeltes: Bulgaaria („проект на акт на Съюза”); hispaania („proyecto de acto de la Unión”); taani („udkast”); Saksa („Entwürfen für Rechtsakte der Union”); eesti („ettepanekute”); kreeka („προτεινόμενη πράξη της Ένωσης”); prantsuse („projet d'acte de l'Union”); itaalia („progetto di atto dell'Unione”); läti („projektiem”); leedu („Sąjungos aktų projektų”); hollandi („ontwerp van een handeling van de Unie”); portugali („projectos de acto da Unićo”); rumeenia („proiect de act al Uniunii”); slovaki („navrhovanżch aktoch Śnie”); sloveenia („osnutki aktov Unije”); soome („esityksistä”); rootsi („utkast”). Iiri redaktsioon on „gniomh Aontais arna bheartu”, mis vastab „kavandatud” liidu õigusaktidele.

(9) Kohtuasi C-11/00 Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Keskpank [2003] EKL I-7147, eelkõige punktid 110 ja 111.

(10) ELT C 103, 22.4.2010, lk 1.

LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Artikli 2 lõige 2

„2. Komisjon võib artiklite 7, 8 ja 9 kohase delegeeritud õigusaktiga vastu võtta ESA 2010 metoodika muudatused, mille eesmärk on selle sisuline selgitamine ja täiustamine, juhul kui muudatused ei muuda selle metoodika põhimõisteid, nende rakendamine ei eelda lisavahendeid ja need ei põhjusta omavahendite suurenemist.”

Selgitus

Ettepandud määruse vastuvõtmise õiguslik alus on lepingu artikli 338 lõige 1, mis selgitab, et meetmete võtmine artikli 338 lõike 1 alusel toimub „ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli artikli 5 kohaldamist”. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artikli 5.3 kohaselt „Vajaduse korral soodustab EKP nende eeskirjade ja tavade ühtlustamist, mis reguleerivad tema pädevuses olevates valdkondades statistiliste andmete kogumist, koondamist ja levitamist”. Nende lepingu erisätete tõttu peab komisjon ettepandud määruse alusel delegeeritud pädevuse teostamisel koostama delegeeritud õigusaktide eelnõud tihedas koostöös EKPga, et tagada muuhulgas andmete ühtlus ja kvaliteet ja minimeerida aruandluskoormust.

Muudatus 2

A lisa punkt 2.21

„2.21

Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Muud üksused, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, varade hoidmiseks väärtpaberistamise eesmärgil, võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib nimetada sihtäriühinguks (conduit) ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks;”

„2.21

Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Muud üksused, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, , võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib nimetada sihtäriühinguks (conduit), ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks;”

Selgitus

Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid mis tahes kujul ei saa käsitleda varasid hoidvate finantsasutustena – eelkõige põhjusel, et neid ei konsolideerita algatajaga, olenemata sõltumatuse kriteeriumist. Need liigitatakse muudeks finantsvahendusettevõteteks (S.125). Vt 19. detsembri 2008. aasta määrust EKP/2008/30 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (2).

Muudatus 3

A lisa punkt 2.75

„2.75

Määratlus: hoiustavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt vastu hoiuseid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.”

„2.75

Määratlus: hoiustavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt, v.a rahaloomeasutused, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.”

Selgitus

Tekst tuleb viia kooskõlla muude rahaloomeasutuste mõistega 19. detsembri 2008. aasta määruse EKP/2008/32 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (3) artiklis 1. Sama sõnastust on kasutatud ka SNA 2008-s.

Muudatus 4

A lisa punkt 2.90

„2.90

Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. Finantsvahendusettevõtted, mis vastavad institutsionaalse üksuse kriteeriumitele, liigitatakse allsektorisse S.125, muudel puhkudel käsitatakse neid osana emaettevõttest.”

„2.90

Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. ”

Selgitus

Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid tuleb käsitleda iseseisvate institutsionaalsete üksustena olenemata kriteeriumidest nagu „sõltumatuse määr” (vt 2.22). Vt määruse EKP/2008/30 artiklit 1.

Muudatus 5

A lisa punkt 5.108

„5.108.

Oluline on kindlaks teha … ja need klassifitseeritakse varasid hoidvateks finantsinstitutsioonideks.”

„

Selgitus

See punkt tuleb välja jätta, kuna see ei ole kooskõlas väärtpaberistamise ettevõtete suhtes kohaldatavate määratluste ja kriteeriumidega. Selle kohaldamisega tuleks konsolideerida residentidest ettevõtjad residentidest emaettevõtjatega, kuna väärtpaberistamise ettevõtjad tavaliselt ei täida ettepandud turu- ja krediidiriski kandmise kriteeriume (vt ka muudatus 4).

Muudatus 6

A lisa punkt 5.111

„5.111

Tagatud võlakirjad on võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud finantsinstitutsioon või mis on täielikult kaetud finantsinstitutsiooni tagatisega. Juhul kui emitendist või tagatiseandjast finantsinstitutsioon jätab oma kohustused täitmata, on võlakirjade omanikel lisaks oma harilikule nõudele finantsinstitutsiooni vastu ka kattereservi osas eelisnõude õigus. Tagatud võlakirjad erinevad väärtpaberistamisel emiteeritud varaga tagatud väärtpaberitest selle poolest, et varade emitent/omanik võtab tingimusteta kohustuse tagasi maksta põhisumma ja intressi, olenemata varade kasumlikkusest. Varad on lihtsalt võlakirja hoidjatele tagatiseks nende kohustuste mittetäitmise juhuks.”

Selgitus

Kui ei selgitata tagatud võlakirjade ja varaga tagatud võlakirjade vahet, ei ole selge, miks väärtpaberistamise punkt käsitleb ainult tagatud võlakirju. Teine võimalus oleks viide tagatud võlakirjadele välja jätta, kuna tagatud võlakirjad ei ole väärtpaberistamisega seotud.

Muudatus 7

Rahvamajanduse arvepidamise andmete edastusprogramm

Ülevaade tabelistest (B lisa)

Tabelite 2, 801, 27, 28 kolmas veerg „Tähtaeg t+ kuud (päevad, kui on nii märgitud)” ja uus joonealune märkus

2/Valitsemissektori peamised koondnäitajad – aastased/3/9

2/Valitsemissektori peamised koondnäitajad – aastased/ 85 päeva (4) /85 päeva kolmandas kvartalis

801/Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed/85 päeva

801/Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed/85 päeva (4)

27/Valitsemissektori rahastamiskontode andmed – kvartaalsed/85 päeva

27/Valitsemissektori rahastamiskontode andmed – kvartaalsed/85 päeva (4)

28/Valitsemissektori võlg – kvartaalne/3

28/Valitsemissektori võlg – kvartaalne/85 päeva (4)

Selgitus

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu kiitis septembris 2000 heaks tegevuskava majandus- ja rahaliidu statistika nõuete kohta ning kinnitas EKP rahapoliitika vajaduste täitmiseks sobivaks tähtajaks integreeritud euroala kvartalikontode esitamisel institutsionaalsete sektorite kaupa t+90 päeva. Sellest tuleneb, et Eurostat ja EKP peavad koguma vastavad riikide andmed t+82 päevaga. Võttes arvesse EKP nõukogu koosolekute ajakava 2015. ja 2016. aastal, ajalise viivituse vähenemine t+85 päevale oleks piisav aastatel 2015 ja 2016. Seetõttu toetab EKP aruandlustähtaegade vähendamist sektori kvartalikontode osas ESA edastusprogrammi alusel t+85 päevale 2014. aastal, eesmärgiga t+82 päeva 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t+90 päevaga.

Lisaks toetab EKP ühtset edastustähtaega kõikidele riikide valitsussektori kvartali- ja aastaandmetele, millega kaasneks valitsussektori kvartaliandmete sünkroniseerimine tähtaegadega tabelis 801 ja mõjutaks samuti tabeleid 27 ja 28 ning samuti tabeli 2 tähtaegu ja ülemäärase eelarvepuudujäägi andmeid. Seetõttu toetab EKP ESA edastusprogrammis valitsussektori kvartalikontode ja EDP aruandlustähtaegade toomist t+85 päevale 2014. aastaks ja eesmärgi seadmist t+82 päevale 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t+90 päevaga.

Muudatus 8

B lisa tabeli 2 lõpp – Valitsemissektori peamised koondnäitajad

EDP_D.41	Vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga intressivood (1) (4)	S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314
EDP_B.9	Netolaenuandmine (+)/-võtmine (-) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaselt (4)	S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

D.41	Intress (1)	S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314
B.9	Netolaenuandmine (+)/-võtmine (-)	S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

Selgitus

Ettepandud määruse A lisa ei määratle enam EDP_D.41 ja EDP_B.9. Sellest tuleneb, et viited nendele kahele muutujale tuleb B lisa tabelist 2 välja jätta. Sama kehtib ka tabeli 2 joonealuse märkuse 4 suhtes.

Muudatus 9

Tabeli 801 veeru S.13 lõpp – mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed

OTE Valitsemissektori kogukulud/x

OTE Valitsemissektori kogutulud/x

EMH Töötunnid/x

EMP Töötajad/x

Selgitus

Selleks, et täita avaliku sektori ja poliitika vajadust mõõta valitsussektoris tasustamist töötaja ja tunni kohta, tuleb edastusprogrammis (tabel 801) kajastada kvartaliandmeid valitsussektori töötajate arvu ja töötundide kohta.

(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2) ELT L 15, 20.1.2009, lk 1.

(3) ELT L 15, 20.1.2009, lk 14.

(4) 82 päeva alates 2017. aastast.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/11

Euro vahetuskurss (1)

8. juuli 2011

2011/C 203/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4242
JPY	Jaapani jeen	115,98
DKK	Taani kroon	7,4587
GBP	Inglise nael	0,89320
SEK	Rootsi kroon	9,0838
CHF	Šveitsi frank	1,2102
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,7450
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,224
HUF	Ungari forint	263,08
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7091
PLN	Poola zlott	3,9401
RON	Rumeenia leu	4,2010
TRY	Türgi liir	2,3124
AUD	Austraalia dollar	1,3231
CAD	Kanada dollar	1,3645
HKD	Hongkongi dollar	11,0824
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7111
SGD	Singapuri dollar	1,7364
KRW	Korea won	1 505,56
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5102
CNY	Hiina jüaan	9,2072
HRK	Horvaatia kuna	7,3910
IDR	Indoneesia ruupia	12 133,26
MYR	Malaisia ringit	4,2565
PHP	Filipiini peeso	60,892
RUB	Vene rubla	39,8226
THB	Tai baht	43,025
BRL	Brasiilia reaal	2,2214
MXN	Mehhiko peeso	16,4491
INR	India ruupia	63,2270

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) artikli 6 kohane avaldamine

2011/C 203/06

KORRALDUSED SEOSES ÄRIÜHINGUTEGA ANGLO IRISH BANK CORPORATION LIMITED JA IRISH NATIONWIDE BUILDING SOCIETY VASTAVALT 2010. AASTA KREDIIDIASUTUSTE SEADUSE PARAGRAHVILE 50 (STABILISEERIMINE)

7. aprillil 2011. aastal tegi Iirimaa rahandusminister (edaspidi „minister”) korraldused seoses äriühingutega Anglo Irish Bank Corporation Limited (edaspidi „Anglo”) ja Irish Nationwide Building Society (edaspidi „INBS”) vastavalt 2010. aasta krediidiasutuste seaduse (edaspidi „seadus”) paragrahvile 50:

milles nõudis, et Anglo:

1.1.	rakendab kõigis olulistes punktides kõrgetasemelist astmelist kava Anglo teatavate büroode sulgemiseks Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis ning Anglo filiaalide sulgemiseks Viinis, Düsseldorfis ja Jerseys;

1.2.	rakendab kõigis olulistes punktides kõrgetasemelist astmelist kava Anglo varahalduse tegevuse võõrandamiseks;

1.3.	rakendab kõigis olulistes punktides kõrgetasemelist astmelist kava INBSi omandamiseks ja/või sellega ühinemiseks ning

1.4.

koos INBSi ja NTMAga koostab ning NTMA eelneval heakskiidul rakendab kõigis olulistes punktides Anglo ja INBSi kõrgetasemelist ümberkorraldamise ja väljatöötamise astmelist kava, mis põhineb ühisel Anglo ja INBSi ümberkorraldamise ja väljatöötamise kaval (Joint EC Restructuring and Work Out Plan for Anglo and INBS), mis esitati Euroopa Komisjonile 31. jaanuaril 2011 (võttes arvesse kõnealuse kava mis tahes muudatusi, mille on esitanud ja heaks kiitnud Euroopa Komisjon); ning

milles nõudis, et INBS:

2.1.	rakendab kõigis olulistes punktides kõrgetasemelist astmelist kava INBSi omandamiseks Anglo poolt ja/või sellega ühinemiseks ning

2.2.

koos Anglo ja NTMAga koostab ning NTMA eelneval heakskiidul rakendab kõigis olulistes punktides kõrgetasemelist astmelist kava, mis põhineb Anglo ja INBSi ühisel ümberkorraldamise ja väljatöötamise kaval, mis esitati Euroopa Komisjonile 31. jaanuaril 2011 (võttes arvesse kõnealuse kava mis tahes muudatusi, mille on esitanud ja heaks kiitnud Euroopa Komisjon);

(moodustades kokku „nõuded”);

milles märkis, et nõuete kehtestamine on saneerimismeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/24/EÜ (edaspidi „likvideerimisdirektiiv”) ja Euroopa ühenduste 2011. aasta määruste (krediidiasutuste saneerimine ja likvideerimine) tähenduses (edaspidi „2011. aasta määrused”) ning et kõnealuseid nõudeid tuleks täielikult järgida vastavalt likvideerimisdirektiivile, 2011. aasta määrustele ja seadusele, sealhulgas, kuid eelkõige mitte üksnes, vastavalt seaduse paragrahvile 61; ning

4.	milles märkis, et nõuded jõustuvad kohe.

Vastavalt seaduse paragrahvile 63 võivad korraldustega seotud isikud taotleda kohtult (the High Court of Ireland, at the Four Courts, Inns Quay, Dublin 7, Ireland) korraldusega seotud otsuse läbivaatamist vastavalt seadusele 14 päeva jooksul pärast otsusest asjaomasele isikule teatamist või kui kõnealune isik saab otsusest muul moel teada.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu (ELT C 316, 28.12.2007, lk 1; ELT C 134, 31.5.2008, lk 16; ELT C 177, 12.7.2008, lk 9; ELT C 200, 6.8.2008, lk 10; ELT C 331, 31.12.2008, lk 13; ELT C 3, 8.1.2009, lk 10; ELT C 37, 14.2.2009, lk 10; ELT C 64, 19.3.2009, lk 20; ELT C 99, 30.4.2009, lk 7; ELT C 229, 23.9.2009, lk 28; ELT C 263, 5.11.2009, lk 22; ELT C 298, 8.12.2009, lk 17; ELT C 74, 24.3.2010, lk 13; ELT C 326, 3.12.2010, lk 17; ELT C 355, 29.12.2010, lk 34; ELT C 22, 22.1.2011, lk 22; ELT C 37, 5.2.2011, lk 12; ELT C 149, 20.5.2011, lk 8; ELT C 190, 30.6.2011, lk 17)

2011/C 203/07

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 34 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele on korrapäraselt ajakohastatud teave kättesaadav siseasjade peadirektoraadi veebilehel.

HISPAANIA

ELT C 316, 28.12.2007 avaldatud teabe täiendamine

Jagu „Õhupiir” asendatakse järgmisega:

Albacete

Alicante

Almería

Asturias

Barcelona

Bilbao

Castellón

8)	Ciudad Real

9)	Fuerteventura

10)

Gerona

11)	Gran Canaria

12)

Granada

13)	Huesca-Pirineos

14)

Ibiza

15)	Jerez de la Frontera

16)

La Coruña

17)

La Palma

18)

Lanzarote

19)

León

20)	Madrid-Barajas

21)

Málaga

22)	Matacán (Salamanca)

23)

Menorca

24)

Murcia

25)	Palma de Mallorca

26)

Pamplona

27)

Reus

28)

Santander

29)

Santiago

30)

Sevilla

31)	Tenerife North

32)	Tenerife South

33)

Valencia

34)	Valladolid

35)

Vigo

36)

Vitoria

37)

Zaragoza

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 19, ELT C 153, 6.7.2007, lk 22, ELT C 182, 4.8.2007, lk 18, ELT C 57, 1.3.2008, lk 38, ELT C 134, 31.5.2008, lk 19, ELT C 37, 14.2.2009, lk 8, ELT C 35, 12.2.2010, lk 7, ELT C 304, 10.11.2010, lk 5, ELT C 24, 26.1.2011, lk 6, ELT C 157, 27.5.2011, lk 8)

2011/C 203/08

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 34.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatule on kättesaadav ka kord kuus ajakohastatav versioon siseasjade peadirektoraadi veebisaidil.

NORRA

Teave, mis asendab väljaandes ELT C 247, 13.10.2006 avaldatud teabe

Norra immigratsiooniseaduse artikli 17 lõike f alusel võidakse kehtestada piiril sissesõidukeeld välisriigi kodanikule, kes ei suuda tõestada kuningriigis viibimiseks ning tagasipöördumiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu või selliste vahendite kättesaadavust.

Vajalikuks peetav summa määratakse kindlaks individuaalselt ning otsuseid tehakse iga juhtumi puhul eraldi. Seejuures võetakse arvesse viibimise kestust, asjaolu, kas välisriigi kodanik peatub perekonna või sõprade juures, kas tal on tagasisõidupilet ning tagatis riigis viibimiseks (külastajate puhul, kes ei peatu sugulaste või sõprade juures, peetakse asjakohaseks summaks 500 NOK päeva kohta).

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/17

AVALIK KONKURSIKUTSE

Euroopa koostöö teadus- ja tehnikauuringute valdkonnas (COST)

2011/C 203/09

COST koondab erinevate riikide teadlasi ja eksperte, kes töötavad kindlate teemadega. COST EI rahasta ise teadusuuringuid, kuid selle kaudu toetatakse võrgustike loomiseks vajalikke tegevusi, nagu kohtumised, konverentsid, lühiajalised teadusvahetused ning tutvustavad tegevused. Praegu toetatakse rohkem kui 250 teadusvõrgustikku (tegevust).

COST kutsub esitama ettepanekuid tegevusteks, mis aitava kaasa teaduslikule, tehnoloogilisele, majanduslikule, kultuurilisele või ühiskondlikule arengule Euroopas. Eriti teretulnud on ettepanekud, mis täidavad teiste Euroopa programmide eelkäija rolli ja/või mis algatatakse karjääri alustavate teadlaste poolt.

Euroopa teadlaste vaheliste tugevamate sidemete arendamine on ülitähtis Euroopa teadusruumi loomisel. COST stimuleerib uusi, uuenduslikke, interdistsiplinaarseid ja ulatuslikke teadusvõrke Euroopas. Uurimisrühmade poolt elluviidavate COSTi tegevuste eesmärk on tugevdada Euroopas teadusliku tipptaseme aluseid.

COST on jagatud üheksasse ulatuslikku valdkonda (biomeditsiin ja molekulaarsed bioteadused; keemia ning molekulaarteadused ja -tehnoloogia; geoteadus ja keskkonnajuhtimine; toit ja põllumajandus; metsad, metsatooted ja -teenused; inimesed, ühiskond, kultuur ja tervis; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; materjalid, füüsika ja nanoteadused; transport ja linnaareng). Iga valdkonna kavandatud ulatust on selgitatud aadressil http://www.cost.eu

Taotluse esitajatel palutakse määratleda oma teema valdkondlik kuuluvus. Eriti teretulnud on aga interdistsiplinaarsed ettepanekud, mis ei kuulu ühe valdkonna alla; neid käsitletakse eraldi.

Ettepanekus peaks olema kaasatud teadlasi vähemalt viiest COSTi riigist. Eelarvevahendite olemasolu korral võib eeldada ligikaudu 100 000 EUR suuruse aastase rahalise toetuse eraldamist tavaliselt neljaks aastaks.

Ettepanekuid hinnatakse kahes etapis. Esialgses ettepanekus (kuni 1 500 sõna/3 lehekülge), mis esitatakse veebipõhist vormi kasutades aadressil http://www.cost.eu/opencall, tuleks lühidalt kirjeldada ettepanekut ja selle kavandatud mõju. Need ettepanekud, mis ei vasta COSTi abikõlblikkuse kriteeriumidele (nt teadusuuringute rahastamise taotlemine), jäetakse välja. Abikõlblikke ettepanekuid hindavad asjaomased valdkonnakomiteed vastavalt veebisaidil http://www.cost.eu avaldatud kriteeriumidele. Väljavalitud esialgsete ettepanekute esitajatel palutakse esitada täielik ettepanek. Täielikele ettepanekutele antakse eksperthinnang vastavalt aadressil http://www.cost.eu/opencall esitatud hindamiskriteeriumidele. Otsus tehakse tavaliselt kuue kuu jooksul pärast esitamistähtaega ja tegevused peaksid seejärel algama kolme kuu jooksul.

Esialgsete ettepanekute esitamistähtaeg on 30. septembril 2011, kell 17.00 Brüsseli aja järgi. Kuni 80 täielikku ettepanekut kutsutakse järgmisse vooru, mille käigus valitakse välja kuni 30 uut tegevust, sõltuvalt eelarvevahendite olemasolust. Täielike ettepanekute esitamise kutse saadetakse 25. novembriks 2011, need tuleb esitada 27. jaanuariks 2012 ning otsused võetakse eeldatavasti vastu 2012. aasta juunis. Järgmine kavandatav esitamistähtaeg on 30. märts 2012.

Taotlejad võivad teabe ja juhiste saamiseks võtta ühendust oma riikliku COSTi koordinaatoriga – vt http://www.cost.eu/cnc

Ettepanekud tuleb esitada COSTi büroo veebisaidi kaudu.

COST saab rahalist toetust kooskõlastustegevuseks ELi teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse raamprogrammist. COSTi rakendava esindajana tegutsev COSTi büroo, mille on asutanud Euroopa Teadusfond, täidab ja haldab COSTi, selle valdkonnakomiteede ja tegevustega seoses tehnilise, haldus- ja teadussekretariaadi ülesandeid.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/19

Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeeriumi teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2

2011/C 203/10

Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeerium soovib teatada, et on saanud taotluse süsivesinike geoloogilise luure ja tootmise ala loomiseks Tšehhi Vabariigi kaguosas (Trutnovsko), nagu on piiritletud 1. lisas oleval kaardil.

Vastavalt pealkirjas osutatud direktiivile, maavarade kaitset ja kaevandamist käsitleva seaduse nr 44/1988 (kaevandamisseadus, muudetud) artiklile 11 ja Tšehhi Rahvusnõukogu seaduse nr 62/1988 (geoloogiliste tööde kohta, muudetud) artiklile 4d kutsub keskkonnaministeerium üles kaevandamisluba omavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid (hankeüksused) esitama avaldusi võistupakkumisele, et Tšehhi Vabariigi kaguosas (Trutnovsko) luua süsivesinike geoloogilise luure ja tootmise ala.

Otsuse tegemise pädevaks asutuseks on Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeerium. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 6 lõikes 2 osutatud kriteeriumid, tingimused ja nõuded on täielikult sätestatud Tšehhi Vabariigi õigusaktides Tšehhi Vabariigi rahvusnõukogu seadusega nr 62/1988 geoloogiliste tööde kohta, muudetud.

Taotlusi võib esitada 13 nädala jooksul pärast käesoleva teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja need tuleb saata järgmisel aadressil:

Martin Holý

Director of the Department for Protection of the Mineral and Soil Environment

Ministry of the Environment of the Czech Republic

Vršovická 65

100 10 Praha 10

ČESKÁ REPUBLIKA

Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu saadud taotlusi ei võeta arvesse. Otsus taotluste kohta tehakse hiljemalt 12 kuud pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu.

Täiendavat teavet annab hr Jaroslav Česnek telefonil: +420 267122652.

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/20

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6232 – Allianz/Banco Popular/Popular Gestión)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 203/11

1. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Allianz SE („Allianz”, Saksamaa) ja Banco Popular Español SA („BPE”, Hispaania) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Popular Gestión, SGIIC, SA („PG”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Allianz: rahvusvaheline kindlustus- ja finantsteenuste pakkuja;

—	BPE: kommertspangandus, faktooring, varade valitsemine, pensionifondide valitsemine, väärtpaberite ja valuuta haldamine, liising ning tegevus kindlustussektoris;

—	PG: varade valitsemise teenused.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6232 – Allianz/Banco Popular/Popular Gestión):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/21

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6240 – Temasek/E. OPPENHEIMER/Tana JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 203/12

29. juunil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Temasek Holdings (Private) Limited (edaspidi „Temasek”, Singapur) ja E. OPPENHEIMER & Son International Ltd (edaspidi „E. OPPENHEIMER”, Briti Neitsisaared) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kahest ettevõtjast, Tana Africa Capital Limited ja Tana Africa Investment Managers Limited (edaspidi koos „Tana”), koosneva ühisettevõtja üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Temasek: investeerimisvaldusettevõtja. Selle portfell hõlmab laia majandusharude skaalat: finantsteenused; telekommunikatsioon, meedia ja tehnoloogia; transport ja tööstus; bioteadused, tarbekaubad ja kinnisvara; energeetika ja ressursid;

—	E. OPPENHEIMER: perekonna investeerimisvahend, mille peamine vara on oluline omakapitaliosalus De Beers'is, lisaks ka muud investeerimiseesmärgil hoitavad osalused;

—	Tana: uus ühisettevõtja, mis hakkab investeerima väärtpaberibörsil noteeritud ja börsivälistesse ettevõtetesse Aafrika kiiresti arenevas tarbekaupade sektoris. Äri- või muu tegevus Tanal praegu puudub.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/22

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6316 – Aurubis/Luvata Rolled Products)

(EMPs kohaldatav tekst)

2011/C 203/13

1. juulil 2011 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Aurubis AG („Aurubis”, Saksamaa) omandab kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses teatavate juriidiliste isikute ja varade üle, mis kuuluvad ettevõtja Luvata Oy („Luvata”, Soome) tütarettevõtjatele ja moodustavad Luvata üksuse „Rolled Products Division” („LRP”), aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Aurubis: üks Euroopa peamisi vasetootjaid. Selle põhitegevus on vasekontsentraadist, vasemurrust ja ringlussevõetavast toorainest turustuskõlblike vaskkatoodide tootmine. Nendest valmistatakse valtstraati ja muid valtstooteid;

—	Luvata: tarnib tootmiseks ja ehituseks vajalikke metalle ning pakub lahendusi, teenuseid, koostisosi ja materjale. Kavandatava tehingu adressaat LRP on üks Luvata neljast üksusest;

—	LRP: toodab tööstuslikuks kasutamiseks vasktraati ja vasesulamist valtstooteid.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

9.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 203/23

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid – parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 187, 28. juuni 2011 )

2011/C 203/14

Leheküljel 6

asendatakse

„Kavandatud abi kogusumma: 10 625 700 mln EUR”

järgmisega:

„Kavandatud abi kogusumma: 10 625 700 EUR”.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2011.203.est
Euroopa Liidu Teataja		C 203

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	54. köide 9. juuli 2011

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2011/C 203/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6236 – Dana/Bosch Rexroth/Dana Rexroth Transmission Services JV) ( 1 )	1

2011/C 203/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6271 – RWE Deutschland/Aesop/Vitronet Holding) ( 1 )	1

2011/C 203/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6226 – Media-Saturn/Redcoon) ( 1 )	2

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA KESKPANK
	Euroopa Keskpank
2011/C 203/04	Euroopa Keskpanga arvamus, 19. mai 2011, seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (CON/2011/44)	3

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2011/C 203/05	Euro vahetuskurss	11

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2011/C 203/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) artikli 6 kohane avaldamine	12

2011/C 203/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu (ELT C 316, 28.12.2007, lk 1; ELT C 134, 31.5.2008, lk 16; ELT C 177, 12.7.2008, lk 9; ELT C 200, 6.8.2008, lk 10; ELT C 331, 31.12.2008, lk 13; ELT C 3, 8.1.2009, lk 10; ELT C 37, 14.2.2009, lk 10; ELT C 64, 19.3.2009, lk 20; ELT C 99, 30.4.2009, lk 7; ELT C 229, 23.9.2009, lk 28; ELT C 263, 5.11.2009, lk 22; ELT C 298, 8.12.2009, lk 17; ELT C 74, 24.3.2010, lk 13; ELT C 326, 3.12.2010, lk 17; ELT C 355, 29.12.2010, lk 34; ELT C 22, 22.1.2011, lk 22; ELT C 37, 5.2.2011, lk 12; ELT C 149, 20.5.2011, lk 8; ELT C 190, 30.6.2011, lk 17)	14

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	Euroopa Komisjon
2011/C 203/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 19, ELT C 153, 6.7.2007, lk 22, ELT C 182, 4.8.2007, lk 18, ELT C 57, 1.3.2008, lk 38, ELT C 134, 31.5.2008, lk 19, ELT C 37, 14.2.2009, lk 8, ELT C 35, 12.2.2010, lk 7, ELT C 304, 10.11.2010, lk 5, ELT C 24, 26.1.2011, lk 6, ELT C 157, 27.5.2011, lk 8)	16

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Nõukogu
2011/C 203/09	Avalik konkursikutse – Euroopa koostöö teadus- ja tehnikauuringute valdkonnas (COST)	17

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2011/C 203/10	Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeeriumi teatis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2	19

2011/C 203/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6232 – Allianz/Banco Popular/Popular Gestión) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	20

2011/C 203/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6240 – Temasek/E. OPPENHEIMER/Tana JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	21

2011/C 203/13	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6316 – Aurubis/Luvata Rolled Products) ( 1 )	22

	Parandused
2011/C 203/14	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid – parandus (ELT C 187, 28.6.2011)	23