ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2010.324.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 324

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

53. köide
1. detsember 2010


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2010/C 324/01

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa filmipärandit, sealhulgas digitaalajastuga seotud probleeme

1

2010/C 324/02

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020

5

2010/C 324/03

Nõukogu järeldused kultuuri osatähtsuse kohta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel

16

2010/C 324/04

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused ELi rolli kohta rahvusvahelises dopinguvastases võitluses

18

 

Euroopa Komisjon

2010/C 324/05

Euro vahetuskurss

19

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2010/C 324/06

Teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas) artikli 9a lõike 7 rakendamise kohta (Liikmesriikide selliste otsuste avaldamine, millega kehtestatakse funktsionaalsed õhuruumiosad)

20

 

V   Teated

 

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2010/C 324/07

Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

21

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2010/C 324/08

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5980 – Tranquilidade/Banco Pastor/Pastor Vida/Espírito Santo Gestion/Gespastor) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

24

2010/C 324/09

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5907 – Votorantim/Fischer/JV) ( 1 )

26

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2010/C 324/10

Teadaanne direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel esitatud taotluse kohta – Liikmesriigi taotlus

27

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/1


Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa filmipärandit, sealhulgas digitaalajastuga seotud probleeme

2010/C 324/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

1.   ARVESTADES, ET:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovituses filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta (1) (filmipärandi soovitus) rõhutatakse asjaolu, et kinematograafiateosed on Euroopa kultuuride rikkuse ja mitmekesisuse oluline ilming ning moodustavad kultuuripärandi, mida tuleb säilitada tulevaste põlvede jaoks;

2.   TULETADES MEELDE:

selle küsimuse poliitilist konteksti, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas;

3.   MÄRKIDES ÄRA:

komisjonilt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele edastatud teatise „Euroopa digitaalne tegevuskava” (2) ja TUNNUSTADES eriti asjaolu, et digitaaltehnoloogia laiem kasutuselevõtt ja tõhusam kasutamine võib tänu uutele meediaga seotud võimalustele ja kultuurilise sisu lihtsamale kättesaadavusele parandada eurooplaste elukvaliteeti;

4.   TÕDEB, ET:

filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste ees on nii analoogajastu jätkuvad probleemid kui ka digitaalajastu uued probleemid;

tehnika pidev areng ning kultuurilise sisu levitamise ja tarbimise viiside muutumine võivad mõjutada filmi, kino ja pärandi väljakujunenud kontseptsioone;

digitaalne keskkond võimaldab teha filmipärandit territoriaalsete piirideta kättesaadavamaks autoritele, kinovaldkonna asjatundjatele, teadlastele, koolidele ja kodanikele üldiselt. Seega aitab see keskkond arendada loovust, suurendada kultuurivahetust ja laiendada juurdepääsu Euroopa Liidu mitmekesistele kultuuridele ja keeltele;

digitaalajastu tõstatab uusi küsimusi ka seoses analoogmaterjali digikoopiate või digitaalsena loodud materjali kogumise, eksponeerimise ja pikaajalise säilitamisega;

analoogmaterjali digiteerimine on keeruline, kulukas ja aeganõudev toiming ning nõuab seega prioriteetide seadmist, võttes eelkõige arvesse materjali väärtust ja selle kahjustamisega seotud riske;

intellektuaalomandi õiguste juriidiline raamistik ning selle rakendamine lepingu raames peab tagama piisava õiguskindluse, et filmipärandi säilitamisega tegelevad institutsioonid saaksid täita oma üldist huvi pakkuvaid ülesandeid, eelkõige säilitada hoiustatud teoseid ning vajaduse korral võimaldada kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel neile teostele juurdepääsu;

vaja on parandada poliitikakujundajate, huvitatud isikute ja kodanike teadlikkust üldiselt erilise tähtsusega vajaduse suhtes koguda, taastada ja säilitada filmide arhiivimaterjali, sealhulgas digitaalset materjali;

meediapädevust ja kutseõpet tuleb parandada seoses uute tehnoloogiate kasutamisega filmipärandi säilitamisega tegelevates asutustes;

hoolimata filmide arhiivimaterjali digiteerimisprotsessist on originaalkandjate säilitamine endiselt olulise tähtsusega. Sellega seoses tunnustab nõukogu ka nende laborite tähtsust, kes suudavad analoogmaterjali hästi restaureerida ja sellest koopiaid valmistada;

filmidega seotud materjal on hinnaline osas filmipärandist;

5.   RÕHUTAB:

enda võetud kohustust toetada aktiivselt Euroopa filmipärandi säilitamisega tegelevaid asutusi kõigis nende ülesannetes, eriti seoses muutuva digitaalse keskkonnaga;

täiendavat rolli, mida avaliku ja erasektori partnerlused võivad mängida nende asutuste ülesannete täitmisel, eelkõige edendades kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel avalikkuse juurdepääsu säilitatavatele teostele, austades samal ajal intellektuaalse omandi õigusi;

6.   TERVITAB HUVIGA:

esimest (3) ja teist (4) komisjoni aruannet filmipärandi soovituse rakendamise kohta;

Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Ühenduste Liidu (International Federation of Film Producers' Associations — FIAPF) ja Euroopa Filmiarhiivide Ühenduse (Association of European Film Libraries/Cinémathèques — ACE) vahel sõlmitud raamlepingut filmide vabatahtliku hoiustamise kohta hoiukogudes (5);

komisjoni kavatsust esitada 2010. aastaks omanikuta teoseid käsitleva direktiivi ettepanek, millest teatati komisjoni teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”;

7.   KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

kohandama olemasolevaid õigusakte, millega tehakse õigusaktidest või lepingutest tulenevalt kohustuslikuks kinematograafiateoste hoiustamine, võttes sealjuures arvesse üleminekut digitaalsele tootmisele ja levitamisele ning tagama nende õigusaktide asjakohase kohaldamise;

edendama filmide vabatahtlikku hoiustamist ja FIAPF/ACE vahel sõlmitud filmide vabatahtlikku hoiukogudes hoiustamist käsitleva lepingu kasutamist;

võtma filmipärandit arvesse oma kultuuripoliitika kindlaksmääramisel;

tagama, et filmipärandi säilitamine on täielikult nende riikliku või piirkondliku filmipoliitika osa, eelkõige selleks, et:

a)

luua nende nii analoog- kui digitaalkandjatel hoitavat riikliku filmipärandit käsitlev pikaajaline strateegia;

b)

võtta nende digitaalsele kinole üleminekut edendavate poliitikate rakendamisel arvesse filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste kinosid ja muid pärandfilmidele spetsialiseerunud kinosid;

c)

tagada, et riiklike või piirkondlike fondide poolt toetatud filmid hoiustatakse filmipärandi säilitamisega tegelevas asutuses ja toetada võimaluse korral kogu filmipärandiga seotud materjali hoiustamist;

d)

tagada, et intellektuaalomandi õigusi austades, ilma et see piiraks õiguste valdajate õiglast tasu ning sekkumata filmi tavapärasesse kasutamisse, oleks filmipärandi säilitamisega tegelevatel asutustel piisavad õigused riiklike ja piirkondlike fondide poolt toetatavate filmide ja nendega seotud materjalide säilitamiseks ning kultuurilisel ja mittekaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks, võimaldades neil näiteks:

näidata filmi avalikult oma ruumides ja/või;

kopeerida filmi säilitamise eesmärgil mis tahes andmekandjale ja/või;

taastada materjali ja/või;

kasutada materjali näitustel ja/või;

võimaldada teadlastel tutvuda materjaliga turvalise internetiühenduse kaudu ja/või;

kasutada hariduslikel eesmärkidel materjali digiteeritud katkendeid ja/või;

juurdepääsu katkenditele või isegi kogu materjalile selliste sidusate kultuurilise sisuga avalike juurdepääsuplatvormide kaudu nagu Europeana (6) ja selle partnerprojektid või riiklike kultuuriasutuste veebisaidid;

hõlbustada intellektuaalomandi õigusi austades filmipärandi levitamist ja edendamist, muu hulgas:

a)

vahetades materjali filmipärandi säilitamisega seotud asutuste vahel;

b)

valmistades filmidele subtiitreid võimalikult paljudes euroopa keeltes;

suurendada kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava põhimõtetega jõupingutusi filmipärandi digiteerimiseks ning muuta see kättesaadavamaks eelkõige Europeana kaudu;

püüdma arendada filmiarhiivide alast haridust ja kutseõpet, lisades näiteks haridus- ja õppesüsteemidesse erikursuseid ja tihendades Euroopa filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste töötajate ajutist vahetust kutseõppe jätkamise eesmärgil;

kehtestama poliitikaid analoogmaterjali digiteeritud koopiate või digitaalsena loodud filmimaterjali pikaajaliseks säilitamiseks vastavalt komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitusele kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (7) ja sellega seotud 13. novembri 2006. aasta nõukogu järeldustele (8);

jätkama koostööd ja heade tavade vahetust selles valdkonnas;

8.   KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

uurima edasi, kuidas tagada piisav õiguskindlus filmipärandi säilitamisega tegelevatele asutustele kehtivate intellektuaalomandi õiguste osas, et hõlbustada nende asutuste üldist huvi teenivate ülesannete täitmist;

jätkama komisjoni poolt loodud filmiekspertide rühmas (9) kogemuste ja heade tavade vahetust ning andma nõukogule saavutatud edust aru;

jätkama teadusuuringute toetamist digitaalsete materjalide pikaajalise säilitamise ja mitmekeelses keskkonnas kättesaadavuse valdkonnas, eelkõige seoses digitaalsete andmekandjate ja andmeformaatide jätkusuutlikkusega;

vaatama omanikuta teoseid käsitleva käimasoleva menetluse raames läbi audiovisuaalsektoris tõstatuvad küsimused;

9.   KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES:

edendama Euroopa standardite kohaldamist filmiandmebaaside koostalitlusvõime osas (10) ning vajaduse korral koostama ühised standardid digitaalsete andmefailide hoidmise kohta filmipärandi säilitamisega tegelevates asutustes;

uurima üksikasjalikult digitaalajastust tulenevaid probleeme ja võimalusi filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste jaoks;

toetama filmipärandi säilitamisega tegelevate asutuste tegevust nendele probleemidele ja võimalustele reageerimisel, muutes eelkõige nende kogud kättesaadavamateks, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid.


(1)  ELT L 323, 9.12.2005, lk 57.

(2)  KOM(2010) 245 lõplik.

(3)  SEK(2008) 2373.

(4)  SEK(2010) 853.

(5)  http://acefilm.de/98.html

(6)  http://www.europeana.eu

(7)  ELT L 236, 31.8.2006, lk 28.

(8)  ELT C 297, 7.12.2006, lk 1.

(9)  http://ec.europa.eu/avpolicy/reg/cinema/experts/index_fr.htm

(10)  Euroopa standard EN 15744:2009 – „Filmi identifitseerimine. Filmiteose minimaalne metaandmete kogum” ja Euroopa standard EN 15907 – „Filmi identifitseerimine. Metaandmete koostalitlusvõime täiendamine. Elementide kogumid ja struktuurid”.


LISA

Poliitiline taust

Nõukogu 26. juuni 2000. aasta resolutsioon Euroopa filmipärandi säilitamise ja edendamise kohta (1)

Komisjoni 26. septembri 2001. aasta teatis kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (2)

Euroopa Nõukogu 8. novembri 2001. aasta konventsioon audiovisuaalse pärandi kaitse kohta (3)

Euroopa Parlamendi 2. juuli 2002. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (4)

Nõukogu 24. novembri 2003. aasta resolutsioon, mis käsitleb kinematograafiateoste talletamist Euroopa Liidus (5)

Komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitus kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (6)

Nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldused kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta (7)

23. septembril 2009. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus liikmesriikidele riiklike filmipoliitikate ja kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kohta (8)

Nõukogu 10. mai 2010. aasta järeldused Europeana kohta: järgmised etapid (9)


(1)  EÜT C 193, 11.7.2000, lk 1.

(2)  KOM(2001) 534 lõplik.

(3)  http://conventions.coe.int/Treaty/FR/Treaties/Html/183.htm

(4)  ELT C 271E, 15.11.2003, lk 176.

(5)  ELT C 295, 5.12.2003, lk 5.

(6)  ELT L 236, 31.8.2006, lk 28.

(7)  ELT C 297, 7.12.2006, lk 1.

(8)  CM/Rec(2009) 73.

(9)  ELT C 137, 27.5.2010, lk 19.


1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/5


Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020

2010/C 324/02

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

OLLES TEADLIKUD, et

1.

Nõukogu kiitis 12. novembril 2002 heaks resolutsiooni Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, (1) mille alusel ELi liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide ning kandidaatriikide kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavad ministrid, Euroopa Komisjon ja Euroopa sotsiaalpartnerid võtsid 29.–30. novembril 2002. aastal Kopenhaagenis toimunud kohtumisel vastu deklaratsiooni, mis kujutab endast kutsehariduse ja -koolituse tulemuslikkuse, kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamise strateegiat (mida üldiselt nimetatakse Kopenhaageni protsessiks).

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2) soovitatakse liikmesriikidel kaasata nende võtmepädevuste kõigile tagamine elukestva õppe strateegiatesse, et anda kõigile noortele võimalus arendada neid pädevusi tasemele, mis oleks õpingute jätkamisele ja tööelule piisavaks aluseks.

3.

Nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks, (3) tõstetakse esile oskuste tulevase vajaduse prognoosimise kiireloomulisust, et valmistada töötajaid ette teadmistepõhises ühiskonnas uutele töökohtadele asumiseks, rakendades selleks meetmeid, mille eesmärk on viia teadmised, oskused ja pädevused vastavusse majanduse vajadustega ning hoida ära võimalike lünkade tekkimine.

4.

Nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustes täiskasvanuõppe kohta tunnistatakse, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel võib täiskasvanuharidusel olla keskne roll, edendades sotsiaalset ühtekuuluvust, võimaldades kodanikel omandada uue töö leidmiseks vajalikke oskusi ning aidates Euroopal paremini toime tulla globaliseerumisega seotud väljakutsetega, ning kutsutakse liikmesriike käsitlema tervet rida konkreetseid meetmeid, mis seonduvad täiskasvanuõppega (4).

5.

Nõukogu 21. novembri 2008. aasta järeldustes noorte liikuvuse kohta (5) kutsutakse liikmesriike üles andma igale kutseharidust ja -koolitust saavale noorele võimalus osaleda liikuvusprogrammis ning suurendama liikuvuse võimalusi kutsehariduse ja -koolituse kontekstis.

6.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta resolutsioonis „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse” (6) rõhutatakse vajadust aidata üksikisikutel teha kindlaks oma olemasolevad oskused ning määratleda õppealased eesmärgid, mis on vajalikud karjäärivõimaluste parandamiseks.

7.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 12. mai 2009. aasta järeldustes (7) partnerluste tõhustamise kohta haridus- ja koolitusasutuste ning sotsiaalpartnerite, eelkõige tööandjate vahel elukestva õppe raames julgustatakse liikmesriike selliseid partnerlusi aktiivselt edendama.

8.

Nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020), (8) luuakse selline koostöö kuni 2020. aastani raamistikus, mis hõlmab elukestva õppe osana haridus- ja koolitussüsteeme ühtse tervikuna.

9.

Euroopa Ülemkogu seadis oma 25.–26. märtsi ja 17. juuni 2010. aasta järeldustes (9) Euroopa 2020. aasta strateegia raames haridusele ja koolitusele kaks peamist eesmärki. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ELi tasandil nõutavad meetmed selle strateegia rakendamiseks, eelkõige mitmete suurprojektide kaudu.

10.

Nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldustes pädevuste kohta, mis toetavad elukestvat õpet ja algatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, (10) kutsutakse liikmesriike üles asetama suuremat rõhku kõikide pädevuste omandamise, ajakohastamise ja edasiarendamise toetamisele kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, ning toetama kutsehariduse ja -koolituse sektori õpetajate ja koolitajate esmast ja jätkuvat ametialast arengut, sealhulgas selleks, et tagada neile pädevused, mis on vajalikud pädevusi käsitlevast lähenemisviisist tulenevate uute rollide täitmiseks.

11.

Nõukogu 10.–11. mai 2010. aasta järeldustes hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (11) kutsutakse liikmesriike üles tugevdama võtmepädevuste omandamist kutseharidusalaste võimaluste ja programmide kaudu ning paremini käsitlema ebasoodsas olukorras õppurite vajadusi.

RÕHUTAVAD, et

1.

Nii esialgsel kui täiendaval kutseharidusel ja -koolitusel on kaks eesmärki: toetada tööalast konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning käsitleda ulatuslikke sotsiaalseid raskuspunkte, eelkõige edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Kutseharidus- ja koolitus peaks nii noortele kui täiskasvanutele andma atraktiivseid ja väljakutset pakkuvaid karjäärivõimalusi ning olema võrdselt ahvatlev nii naistele kui meestele, nii kõrge potentsiaaliga inimestele kui ka inimestele, kellel on oht mingil põhjusel tööturult välja langeda.

2.

Tulevasel Euroopa tööturul tuleb ühtaegu toime tulla vananeva elanikkonnaga ning alushariduse ja koolituse süsteemidesse ja tööturule sisenevate noorte väheneva hulgaga. Samas tuleb tulla toime väljakutsetega, mida põhjustavad pidev tehnoloogia areng ja muutuvad majanduslikud nõuded. Seetõttu kutsutakse täiskasvanuid ning eelkõige eakaid töötajaid aina rohkem üles oma oskusi ja pädevusi kutsealase täiendõppe ja -koolituse kaudu ajakohastama ja suurendama.

3.

Praegune majanduslangus võib kutseharidusse ja -koolitusse tehtavaid investeeringuid tõsiselt mõjutada. Eelarveliste piirangute tõttu on tarvis innovaatilisi lahendusi, et kindlustada kutsehariduse ja -koolituse jätkusuutliku rahastamine ning tagada ressursside tõhus eraldamine ja õiglane jaotamine.

4.

Oskuste mittevastavus võib vähendada tootlikkust, majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Kutseoskuste vajadusi ja puudujääke tuleb ennetada kõikidel kvalifikatsioonitasemetel ning tulemused tuleb üle kanda poliitikasse ja praktikasse, et paremini ühildada kutsehariduse ja -koolituse pakkumist majanduse, kodanike ja laiema ühiskonna vajadustega.

5.

Kutsehariduse ja -koolituse kujundamine on liikmesriikide valitsuste, sotsiaalpartnerite, tööandjate ja muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks valdkondlike organisatsioonide, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate, õpetajate ja koolitajate ning õppurite ühine ülesanne – kõigil on vastastikune huvi tihedamaks koostööks.

6.

Euroopa ja siseriikliku poliitikaga peaks rõhutama, et teadmistepõhises ühiskonnas on kutseoskused ja -pädevused sama olulised kui akadeemilised oskused ja pädevused.

7.

Arvestades kutsehariduse ja -koolituse rolli Euroopa ühiskonnas ja majanduses, on oluline selle kõrget taset säilitada ja edasi arendada. Maailmatasemel kutseharidus ja -koolitus on väga oluline Euroopa positsiooni säilitamisel tööstustoodete suurima eksportijana maailmas. Samuti on kõrgetasemeline kutsehariduse ja -koolituse sektor väga oluline faktor, mis aitab säilitada Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit.

TUNNISTAVAD, et

Kopenhaageni protsessil on olnud oluline roll teadlikkuse suurendamisel kutsehariduse ja -koolituse tähtsusest nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil (12). Selle protsessi raames arendatud koostöö tulemusel on jõutud kokkuleppele ühiste Euroopa eesmärkide ja sihtide suhtes, on toimunud arutelu riiklike mudelite ja algatuste üle ning vahetatud parimaid tavasid Euroopa tasandil. Praegune majanduskriis toob kutsehariduse ja -koolituse tähtsuse isegi veel rohkem esile. Siiski ei pruugi suurenenud teadlikkus kutsehariduse ja -koolituse tähtsusest tingimata tähendada lisaressursse ja -vahendeid.

Euroopa koostöö tulemusel kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on toimunud märkimisväärsed arengud riikide poliitikas ning loodud olulised Euroopa vahendid läbipaistvuse saavutamiseks, kutsekvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamiseks ning kvaliteedi tagamiseks: Europass, (13) Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), (14) Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) (15) ja Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET) (16).

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas toetab ja edendab selliste üldiste riiklike kvalifikatsiooniraamistike kehtestamist, mis hõlmavad üldharidust, kutseharidust ja -koolitust ning kõrgharidust ning põhinevad õpitulemustel. Muutes vaatenurga sisendipõhiselt õppeprotsessilt õpitulemustele, loovad sellised raamistikud võimalusi elukestvaks õppeks ning aitavad paremini rahuldada tööturu vajadusi. Enamikus riikides on nii poliitikas kui ka praktikas ilmnemas käegakatsutav nihe sisendipõhiselt õppeprotsessilt õpitulemustele.

Liikmesriigid usuvad aina rohkem, et Euroopa vahendid võivad läbipaistvaid, liikuvust võimaldavaid, paindlikke ja kaasavaid riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme toetada. Praegu ei ole siiski mitte kõik kättesaadavad Euroopa vahendid täiel määral kasutusel. Ehkki Euroopa haridus- ja koolitusruum on loomisel, ei ole veel saavutatud algset eesmärki kõrvaldada liikumisega seotud takistused. Täiendavalt tuleb tõhustada õppega seotud liikuvust kutsehariduses ja -koolituses.

Nii nagu Kopenhaageni protsess tugevdas kutsehariduse ja -koolituse rolli Lissaboni strateegia (2000–2010) raames, peaks käesolevate järelduste eesmärk olema aidata saavutada uue Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia ning sellega seonduvate suurprojektide prioriteete. Samuti peaks kutseharidus ja -koolitus mängima rolli kahe 2020. aastaks seatud peamise eesmärgi saavutamisel hariduse valdkonnas, nimelt suurendama vähemalt 40 %-ni nende 30–34-aastaste osakaalu, kellel on lõpetatud kolmanda taseme või sellega samaväärne haridus, ning vähendama varakult koolist väljalangejate arvu allapoole 10 %.

Samuti peaksid kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas seatud eesmärgid jääma kooskõlla üleeuroopalist koostööd hariduse ja koolituse alal käsitlevas strateegilises raamistikus „ET 2020” seatud üldiste eesmärkide ja prioriteetidega. Euroopa koostöö Kopenhaageni protsessi raames peaks aitama välja arendada Euroopa haridus- ja koolitusruumi, milles ühes riigis omandatud kvalifikatsioone tunnustatakse teistes Euroopa riikides, et edendada noorte ja täiskasvanute liikuvust. Ühest küljest on Euroopa kutseharidus- ja -koolitussüsteemide mitmekesisus väärtus, mis on aluseks vastastikusele õppimisele. Teisest küljest on erinevate süsteemide vahel vastastikuse usalduse loomiseks nõutavad läbipaistvus ja ühine lähenemisviis kvaliteedi tagamisele.

LEPIVAD KOKKU, et

Kopenhaageni protsessi raames tehtavale koostööle tuleks anda uus hoog. Kuna Kopenhaageni protsess on strateegilise raamistiku „ET 2020” lahutamatu osa, peaksid kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas seatud eesmärgid jääma kooskõlla raamistikus seatud üldiste eesmärkidega. Lisaks tuleks Kopenhaageni protsessi läbivaatamisel võtta arvesse nii seni saadud kogemusi kui uusi väljakutseid ning arenevat poliitilist konteksti saabuval kümnendil 2011–2020, eelkõige võttes arvesse Euroopa 2020. aasta strateegiat.

Liikmesriikidel palutakse arutada järgmiste elementide vastuvõtmist, austades seejuures täiel määral subsidiaarsuse põhimõtet:

I.

Üldvisioon kutsehariduse ja -koolituse kohta 2020. aastal;

II.

Strateegilised eesmärgid ajavahemikuks 2011–2020 koos mitmete neid toetavate läbivate eesmärkidega;

III.

Kopenhaageni protsessi juhtimise ja isevastutuse aluspõhimõtted;

IV.

Lühiajalised eesmärgid esimeseks neljaks aastaks (2011–2014),

mis on üksikasjalikult esitatud alljärgnevates jaotistes I–IV.

I.   ÜLDVISIOON KUTSEHARIDUSE JA -KOOLITUSE KOHTA 2020. AASTAL

2020. aastaks peaksid Euroopa kutseharidus- ja koolitussüsteemid olema 2010. aastaga võrreldes atraktiivsemad, asjakohasemad, karjäärile orienteeritumad, innovaatilisemad, kättesaadavamad ja paindlikumad ning andma oma panuse tipptasemel ja õiglasesse elukestvasse õppesse, pakkudes:

atraktiivset ja kaasavat kutseharidust ja -koolitust (nii esialgset kui ka täiendavat) kvalifitseeritud õpetajate ja koolitajatega, innovaatilisi õppemeetodeid, kõrge kvaliteediga infrastruktuuri ja õppevahendeid, suurt vastavust tööturu vajadustele ning võimalusi järgmistele haridus- ja koolitustasemetele pääsuks;

kvaliteetset esialgset kutseharidust ja -koolitust, mis võib õppurite, vanemate ja laiema ühiskonna jaoks olla ahvatlevaks valikuks, mis on samaväärne üldharidusega. Esialgne kutseharidus peaks õppuritele andma nii võtmepädevusi kui ka spetsiifilisi kutseoskusi;

hõlpsalt kättesaadavat ja karjäärile orienteeritud täiendavat kutseharidust ja -koolitust töötajatele, tööandjatele, iseseisvatele ettevõtjatele ja töötutele, mis hõlbustab nii pädevuste arendamist kui ka töökoha vahetamist;

paindlikke kutseharidus- ja koolitussüsteeme, mille aluseks on õpitulemustel põhinev lähenemisviis, mis toetab paindlikke õppevorme, võimaldab erinevate hariduse ja koolituse allsüsteemide (kooliharidus, kutseharidus ja -koolitus, kõrgharidus, täiskasvanuharidus) vahelist liikumist ning käsitleb mitteformaalse ja informaalse õppetegevuse tunnustamist, sealhulgas töökogemuste kaudu omandatud pädevusi;

Euroopa haridus- ja koolitusruumi läbipaistvate kvalifikatsioonisüsteemidega, mis võimaldavad õpitulemusi üle kanda ja koguda, samuti kvalifikatsioone ja pädevusi tunnustada ning mis suurendavad riikidevahelist liikuvust;

oluliselt suuremaid riikidevahelise liikuvuse võimalusi kutseharidusõpilastele ja -töötajatele;

lihtsalt kättesaadavaid ja kõrgekvaliteedilisi elukestvaid teavitamis-, juhendamis- ja nõustamisteenuseid, mis moodustavad sidusa võrgustiku ja võimaldavad Euroopa kodanikel võtta vastu mõistlikke otsuseid ning juhtida oma õpinguid ja kutsealast karjääri traditsioonilistest soorollidest erineval viisil.

II.   STRATEEGILISED EESMÄRGID AJAVAHEMIKUKS 2011–2020

1.   Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine – selle atraktiivsuse ja asjakohasuse suurendamine  (17)

Kutseharidus ja -koolitus peaks tööturu ja inimeste karjääri jaoks olema äärmiselt oluline. Kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid järgima järgmisi eesmärke ja võtma järgmisi meetmeid:

1.1.    Esialgse kutsehariduse ja -koolituse muutmine atraktiivseks õppimisvõimaluseks

a)

tõsta esialgse kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti (vt ka allpool punkt 1.2), parandades õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide kvaliteeti ja pädevust, luues paindlikke üleminekuid kõikide haridustasemete vahel ning suurendades avalikkuse teadlikkust kutsehariduse ja -koolituse pakutavatest võimalustest. Eriti oluline on see nendes liikmesriikides, kus kaldutakse kutseharidust ja -koolitust alahindama;

b)

innustada praktilist tegevust ning kõrgekvaliteedilise teabe ja juhendamise pakkumist, mis võimaldab kohustuslikus haridussüsteemis osalevatel noortel ja nende vanematel tutvuda erinevate ametite ja karjäärivõimalustega;

c)

tagada võtmepädevuste kaasamine esialgse kutsehariduse ja -koolituse õppekavadesse ning töötada välja asjakohased vahendid nende hindamiseks;

d)

korraldada õpetus- ja koolitustegevusi, millega parandatakse esialgse kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas karjääri juhtimise oskusi;

e)

anda esialgse kutsehariduse õppuritele juurdepääs asjakohastele ajakohastatud tehnilistele seadmetele, õppematerjalidele ja infrastruktuuridele. Kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peaksid kaaluma kulude ja seadmete jagamist omavahel ja koostöös ettevõtjatega. Samuti tuleks edendada tööga seotud õppimist asjakohase infrastruktuuriga ettevõtetes;

f)

jälgida riiklike järelevalvesüsteemide abil kutsehariduse ja -koolituse õppekavad läbinud inimeste edasiminekut tööturule või edasistele koolitustele ja täiendõppele.

1.2.    Nii esialgse kui täiendava kutsehariduse ja -koolituse tipptaseme, kvaliteedi ja asjakohasuse edendamine

1.2.1.   Kvaliteedi tagamine

a)

pakutava kutsehariduse ja -koolituse kõrge kvaliteet on selle atraktiivsuse eeltingimuseks. Parema kvaliteedi, suurema läbipaistvuse, vastastikuse usalduse, töötajate ja õppurite liikuvuse ning elukestva õppe tagamiseks peaksid liikmesriigid kooskõlas EQAVETi soovitusega looma kvaliteedi tagamise raamistikud;

b)

liikmesriigid peaksid 2015. aasta lõpuks looma riiklikul tasandil ühise kvaliteedi tagamise raamistiku, mis hõlmab kõiki kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid, mida kohaldatakse ka töökohal õppimise suhtes ning mis sobib kokku EQAVETi raamistikuga.

1.2.2.   Õpetajate, koolitajate ja muude kutseharidustöötajate kvaliteet

a)

liikmesriigid peaksid parandama õpetajatele, koolitajatele, mentoritele ja nõustajatele ettenähtud esialgset ja täiendavat koolitust, pakkudes paindlikku koolitust ja investeerimist. Selle eesmärgi muudab veelgi olulisemaks Euroopa õpetajate ja koolitajate vananemine ning tööturu ja töökeskkonna muutumine koos vajadusega kaasata õpetamiseks kõige sobivamaid inimesi. Edendada tuleks õpetajate ja koolitajate praktikat ettevõtetes;

b)

liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et teha kindlaks parimad tavad ja juhtpõhimõtted seoses muutuvate pädevuste ning kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate profiilidega. Seda võib teha Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse toetusel koostöös selle kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate võrgustikuga.

1.2.3.   Vastavus tööturu vajadustele

Nii esialgse kui täiendava kutsehariduse ja -koolituse vastavust tööturu vajadustele ning nende lõpetajate tööalast konkurentsivõimet tuleks parandada mitmesuguste meetmete abil:

a)

liikmesriikide asutused (riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil) peaksid looma võimalusi süvendatud koostööks koolide ja ettevõtjate vahel, et ühest küljest parandada õpetajate teadmisi töövõtetest ning teisest küljest koolitajate üldisi pedagoogilisi oskusi ja pädevusi;

b)

liikmesriigid peaksid edendama partnerlusi sotsiaalpartnerite, ettevõtjate, hariduse ja koolituse pakkujate, tööhõiveteenistuste, riigiasutuste, teadusorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et tagada parem teabe edastamine tööturu vajaduste kohta ning paremini omavahel ühildada kõnealuseid vajadusi ning teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamist. Tööandjad ja sotsiaalpartnerid peaksid püüdma selgelt määratleda, milliseid pädevusi ja kvalifikatsioone nad valdkondade siseselt ja valdkondade vaheliselt nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis vajavad. Jätkata tuleks nn ühise keele väljatöötamist, (18) mille eesmärk on omavahel ühendada ühelt poolt hariduse ja koolituse valdkond ning teiselt poolt töökeskkond ning see peaks olema kooskõlas ELi teiste vahenditega, nagu näiteks EQF;

c)

kutsehariduse ja -koolituse õppekavad peaksid olema tulemustele suunatud ning reageerima paremini tööturu vajadustele. Koostöömudelid ettevõtjate või kutseorganisatsioonidega peaksid seda küsimust käsitlema ning andma kutseharidus- ja koolitusasutustele tagasisidet nende asutuste lõpetajate tööalase konkurentsivõime ja tööhõivemäära kohta;

d)

kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamiseks peaksid liikmesriigid ning eelkõige kutsehariduse ja -koolituse pakkujad kasutama nõustamisteenistuste antavat tagasisidet kõnealuste asutuste lõpetajate tööturule või edasistele koolitustele edasimineku kohta;

e)

ettevõtjate ja mittetulundusühendustega koostöös toimuv väljaõpe töökeskkonnas peaks saama kõikide esialgsete kutseharidus- ja koolituskursuste osaks;

f)

liikmesriigid peaksid toetama ametipraktikal põhineva koolituse väljatöötamist ning suurendama teadlikkust selle kohta.

2.   Elukestva õppe ja liikuvuse tegelikkuseks muutmine  (19)

2.1.    Paindlikku juurdepääsu võimaldamine koolitusele ja väljaõppele

2.1.1.   Seoses täiendava kutsehariduse- ja koolitusega

Kutsehariduse ja -koolituse panuse suurendamiseks sellesse, et saavutada 2020. aastaks haridust omandavate ja koolituses osalevate täiskasvanute sihttase 15 %, peaksid liikmesriigid:

a)

aktiivselt innustama üksikisikuid osalema täiendavas kutsehariduses ja -koolituses ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid suurendama oma kaasatust, keskendudes eelkõige tööturul üleminekutega silmitsi seisvatele inimestele (näiteks ohustatud töötajad ja töötud) ning ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

b)

looma asjakohase raamistiku, mille eesmärk on julgustada ettevõtjaid jätkama inimressursside arendamisesse ning täiendavasse kutseharidusse investeerimist;

c)

soosima paindlikku koolituskorraldust (e-õpe, õhtused kursused, tööajal toimuv koolitus jne), et soodustada juurdepääsu koolitusele erinevates elusituatsioonides ning kohanduda erinevatele vajadustele. Täiendkoolitus peaks hõlmama igat liiki õpet, sealhulgas ettevõttesisest koolitust ja töökohal toimuvat väljaõpet ning olema võrdselt juurdepääsetav nii naistele kui meestele;

d)

innustama koolitusasutusi ja tööandjaid omavahel koostööd tegema, eelkõige seoses koolituse osutamisega suurele arvule madala kvalifikatsiooni ja maksimaalselt põhiharidusega töötajatele, kes saavad kasu lähenemisviisidest, mille puhul on põhioskused integreeritud kutseharidusse ja -koolitusse;

e)

alustama hiljemalt 2015. aastal mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise ja kinnitamise riiklike menetluste väljatöötamist, mida vajadusel toetavad riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud. Need menetlused peaksid keskenduma teadmistele, oskustele ja pädevustele sõltumata nende omandamise kontekstist, näiteks üldine täiskasvanuõpe, kutseharidus ja -koolitus, töökogemus ja vabatahtlik tegevus. Samuti tuleks rohkem arvesse võtta teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis ei pruugi tingimata anda täielikku ametlikku kvalifikatsiooni. Sellega seoses on oluline tihe koostöö muude poliitikavaldkondadega, näiteks noored, sport, kultuur, sotsiaalküsimused, tööhõive;

f)

võtma konkreetseid meetmeid, et suurendada tööturul üleminekuga silmitsi seisvate inimeste ning koolitusel vähe osalevate rühmade, näiteks naiste, madala kvalifikatsiooniga ja eakate töötajate, täiendavas kutsehariduses osalemise määra. Eelkõige peaksid liikmesriigid püüdma investeeringute kaudu viia elukestvas õppes osalevate 25–64-aastaste madala kvalifikatsiooniga inimeste arvu rohkem kooskõlla kõnealuse vanuserühma keskmiste osalusmääradega.

2.1.2.   Seoses esialge ja täiendava kutsehariduse- ja koolitusega

a)

hõlbustada üleminekut haridus- ja koolitussüsteemist tööle ning üleminekut ühelt töökohalt teisele, pakkudes nii noortele kui täiskasvanutele terviklikku juhendamisteenust (tööhõive- ja nõustamisteenistused) ning karjääri juhtimise oskusi. On oluline, et asjaomased teenusepakkujad saaksid lihtsalt ja objektiivselt vahetada teavet ning suurendada nõustamisteenistuste kvaliteeti;

b)

vajadusel suurendada keskhariduse järgse kutsehariduse ja -koolituse taset või see tase säilitada EQFi tasemel 5 või kõrgemal tasemel, ning aidata saavutada ELi peamist eesmärki, mille kohaselt peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandanute osakaal olema 40 %;

c)

edendada paindlikke üleminekuid kutsehariduse ja -koolituse, üldhariduse ja kõrghariduse vahel ning tõhustada nendevahelist liikumist, tugevdades nendevahelisi sidemeid. Kõnealuse eesmärgi saavutamise ja elukestvas õppes osalemise suurendamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kiirendama õpitulemustel põhinevate üldiste riiklike kvalifikatsiooniraamistike kehtestamist ja rakendamist;

d)

komisjon ja liikmesriigid peaksid töötama Euroopa kahe arvestuspunktide süsteemi, ECVETi ja ECTSi suurema kooskõla suunas.

2.2.    Strateegilise lähenemisviisi väljaarendamine nii esialgse kui täiendava kutsehariduse ja -koolituse rahvusvahelistumiseks ning rahvusvahelise liikuvuse edendamiseks

a)

majanduslik üleilmastumine julgustab tööandjaid, töötajaid ja sõltumatuid ettevõtjaid laiendama oma tegevust väljapoole oma riigi piire.

Kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peaks neid selles protsessis toetama, andes õppekavade sisule rahvusvahelise mõõtme ning luues partnerinstitutsioonidega rahvusvahelisi võrgustikke;

b)

liikmesriigid peaksid stiimulite, rahastamiskavade (sealhulgas Euroopa struktuurifondide kasutamise) ja parimate tavade levitamise teel julgustama kohalikke ja piirkondlikke asutusi ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid välja arendama strateegiad piiriüleseks koostööks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, eesmärgiga soodustada õppurite, õpetajate, koolitajate ning muude kutseharidustöötajate liikuvust. Liikmesriigid peaksid edendama sellist kutseharidust ja -koolitust, mis võimaldaks, soodustaks ning eelistatavalt sisaldaks liikuvusega seoses välismaal viibitud perioode, sealhulgas välismaale töölesuunamisi;

c)

liikmesriigid peaksid rahvusvahelise liikuvuse edendamiseks korrapäraselt kasutama ja edendama selliseid Euroopa läbipaistvust suurendavaid vahendeid nagu EQF, ECVET ja Euroopas;

d)

liikmesriigid peaksid edendama kutsehariduse ja -koolituse õppurite ja õpetajate keeleõppe võimalusi ning sellise keeleõppe osutamist, mis on kohandatud kutsehariduse ja -koolituse spetsiifilistele vajadustele, rõhutades eelkõige võõrkeelte tähtsust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tehtavas piiriüleses koostöös ning rahvusvahelises liikuvuses.

3.   Loovuse, innovatsiooni ja ettevõtluse tugevdamine  (20)

Innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse ning IKT kasutamise edendamine (nii esialgses kui täiendavas kutsehariduses ja -koolituses)

Loovus ja innovatsioon kutsehariduses ja -koolituses, samuti innovaatiliste õppemeetodite kasutamine võib õppureid julgustada jätkama kutsehariduses ja -koolituses kuni kvalifikatsiooni omandamiseni. Seeläbi saab kutseharidus ja -koolitus aidata rakendada nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi, mis käsitlevad loovuse ja innovatsiooni edendamist (21).

a)

liikmesriigid peaksid aktiivselt julgustama kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid tegema „teadmuspartnerluste” loomisel koostööd innovaatiliste ettevõtjate, disainikeskuste, kultuurivaldkonna ja kõrgharidusasutustega. See peaks aitama neid saada väärtuslikku ülevaadet uutest arengutest ja vajaminevatest pädevustest ning välja arendada kutsealast tipptaset ja innovatsiooni. Samuti võivad sellised partnerlused olla kasulikud kogemustepõhiste õppemeetodite kasutuselevõtmisel, katsetamise edendamisel ja õppekavade kohandamisel;

b)

IKT vahendeid tuleks kasutada selleks, et võimaldada maksimaalne juurdepääs koolitusele ja edendada aktiivset õppimist, samuti selleks, et välja töötada uusi meetodeid nii töökeskkonnas kui ka koolis toimuvas kutsehariduses ja -koolituses;

c)

liikmesriigid peaksid tihedas koostöös tööandjate, kutsehariduse ja koolituse pakkujate ning riiklike ettevõtluse tugiteenistustega toetama nii esialgses kui täiendavas kutsehariduses ja -koolituses ettevõtluse edendamisele suunatud algatusi. Selle saavutamiseks peaksid liikmesriigid innustama asjakohase rahastamise osutamist, näiteks õppe- ja tugivahendite soetamiseks ning mikroettevõtete loomiseks õppurite poolt ning püüdma suurendada koostööd piirkondlikul tasandil;

d)

liikmesriigid peaksid toetama äsja tegevust alustanud ja tulevasi ettevõtjaid, innustades ettevõtete asutamist kutsehariduse ja -koolituse lõpetanute poolt ning edendades noorte ettevõtjate jaoks õppega seotud liikuvust.

4.   Võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine  (22)

Kaasav esialgne ja täiendav kutseharidus ja -koolitus

Liikmesriigid peaksid pakkuma kutseharidust ja -koolitust, mis suurendab inimeste tööalast konkurentsivõimet (nii lühi- kui ka pikaajaliselt), võimaldab neil arendada kvaliteetset karjääri, saada rahuldavat töökogemust, arendada enesekindlust, ametiuhkust ja terviklikkust ning avab kasvuvõimalused nende kutsealases ja isiklikus elus. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid:

a)

tagama, et esialgne kutseharidus ja -koolitus annaks õppuritele nii konkreetsed kutsealased pädevused kui ka laiemad võtmetähtsusega pädevused, sealhulgas valdkonnaülesed pädevused, mis võimaldaksid neil hariduses ja koolituses edasi osaleda (kas kutsehariduses või kõrghariduses) ning toetavad karjäärivalikuid, tööturul osalemist ja üleminekuid sellel. Teadmised, oskused ja pädevused, mida inimesed kutsehariduses ja -koolituses omandavad, peaksid neil võimaldama juhtida oma kutsealast karjääri ja etendada ühiskonnas aktiivset rolli;

b)

tegema kindlaks, et täiskasvanute õppesüsteemid toetavad võtmepädevuste omandamist ja edasist arendamist. Seda võib teostada koostöös kutsehariduse ja -koolituse pakkujate, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonidega jt;

c)

võimalikult palju kasutama kutseharidust ja -koolitust varakult koolist lahkujate osakaalu vähendamiseks alla 10 %, kombineerides selleks nii ennetavaid kui parandavaid meetmeid. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa näiteks tööturu vajadustele vastav kutseharidus ja -koolitus, suurem töökeskkonnas toimuv väljaõpe ja praktika, paindlikud õppimisvõimalused, tõhus suunamine ja nõustamine ning noorte elustiili ja huve tunnustavad õppevahendid ja -meetodid, mis samal ajal säilitavad kutsehariduse ja -koolituse kõrged kvaliteedistandardid;

d)

võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs, eelkõige nendele isikutele ja rühmadele, kellel on oht tööturult kõrvale jääda, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja kvalifitseerimata isikutele, erivajadustega või ebasoodsatest oludest pärit isikutele ja eakamatele töötajatele. Selliste rühmade osalemist kutsehariduses ja -koolituses tuleks lihtsustada ja selliseid rühmi tuleb innustada, kasutades selleks rahalisi või teisi vahendeid, mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist ning osutades paindlikke üleminekuid;

e)

edendama kutsehariduses ja -koolituses kodanikuaktiivsust, näiteks soosides partnerlusi kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, või edendades vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele üliõpilaste esindatust kutseharidus- ja koolitusasutustes. Selline edendamine võib aidata tunnustada vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskusi ja pädevusi.

5.   Nelja strateegilist eesmärki toetavad läbivad eesmärgid

a)   kutsehariduse ja -koolituse sidusrühmade suurem kaasatus ning Euroopa kutsehariduse ja -koolitusealase koostöö tulemuste suurem nähtavus– kutsehariduse ja -koolituse sidusrühmade suurem kaasatus tähendab kutsehariduses ja -koolituses Euroopa koostöö tulemuste suuremat nähtavust. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu kaaluma investeerimist selgesse ja sihipärasesse suhtlusesse erinevate sidusrühmadega riiklikul ja Euroopa tasandil. Kättesaadavate ELi vahendite kasutamise lihtsustamiseks peaks õppuritele ja kõigile asjaomastele pooltele andma ulatuslikku ja nende jaoks kohandatud teavet;

b)   Euroopa ja riiklike vahendite kooskõlastatud juhtimine läbipaistvuse, tunnustamise, kvaliteedi tagamise ja liikuvuse valdkonnas– kooskõlas nelja strateegilise eesmärgiga peaks järgmistel aastatel olema liikmesriikide jaoks suureks prioriteediks mitmesuguste Euroopa ja riiklike vahendite sidus ja üksteist täiendav kasutamine läbipaistvuse, tunnustamise, kvaliteedi tagamise ja liikuvuse valdkonnas. Nõutav on nende vahendite kooskõlastatud juhtimine Kopenhaageni protsessi raames ning suurem koostoime Bologna protsessi vahendite ja põhimõtetega;

c)   kutsehariduse ja -koolituse alase poliitika ning muude asjakohaste poliitikavaldkondade vahelise koostöö tugevdamine– liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaksid tugevdama koostööd kutsehariduse ja -koolituse alase poliitika ning muude asjakohaste poliitikavaldkondade (näiteks tööhõive-, majandus-, teadusuuringute ja innovatsiooni-, sotsiaal-, noorte-, spordi- ja kultuuripoliitika) vahel, et järgida Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniseid ning tõhustada pädevuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist;

d)   kutsehariduse ja -koolituse osas ELi tasandi poliitikakujunduse eesmärgil andmete kvaliteedi ja võrreldavuse suurendamine– ELi tasandi poliitikakujundus peaks kutsehariduses ja -koolituses põhinema olemasolevatel võrreldavatel andmetel. Selleks peaksid liikmesriigid – kasutades elukestva õppe programmi – koguma kutsehariduse ja -koolituse, sealhulgas sellealase liikuvuse kohta asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid ning tegema need Eurostati jaoks kättesaadavaks. Liikmesriigid ja komisjon peaksid ühiselt kokku leppima, millised andmed tuleks esmalt kättesaadavaks teha;

e)   ELi toetuse optimaalne kasutamine– Euroopa struktuurifonde ja elukestva õppe programmi tuleks kasutada selleks, et toetada kutsehariduse ja -koolituse osas kokkulepitud prioriteete, sealhulgas rahvusvahelist liikuvust ja liikmesriikides läbiviidavaid reforme.

III.   KOPENHAAGENI PROTSESSI JUHTIMISE JA ISEVASTUTUSE ALUSPÕHIMÕTTED

Liikmesriigid peaksid igakülgselt osalema Kopenhaageni protsessi prioriteetide rakendamises Euroopa 2020. aasta strateegia riiklike reformiprogrammide raames.

Kopenhaageni protsessi raames toimuv aruandlus peaks olema lisatud „ET 2020” strateegilises raamistikus toimuvasse aruandlusesse. See pakub kõige tõhusama viisi Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlevas aruandluses osalemiseks ning suurendab kutsehariduse ja -koolituse nähtavust elukestvas õppes.

Koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tuleks tõhustada. Avatud koordinatsiooni meetod peaks jääma sellise koostöö peamiseks mehhanismiks. Vastastikune õppimine ja uuenduslikud projektid peaksid pakkuma võimaluse riiklike poliitikaarengute toetamiseks.

Kutseharidusjuhid, Euroopa sotsiaalpartnerid ja kutseõppe nõuandekomitee peaksid jätkuvalt mängima aktiivset rolli Kopenhaageni protsessi juhtimisel.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus ja ETF peaksid jätkuvalt toetama poliitika väljatöötamist ja rakendamist, koostama aruandeid strateegiliste eesmärkide ja lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude kohta ning andma teavet poliitika kujundamiseks kutsehariduses ja -koolituses.

Eespool nimetatud eesmärkide täitmise edendamiseks tuleks kutseharidust ja -koolitust pakkuvate asutuste organisatsioone innustada tegema koostööd Euroopa tasandil.

Poliitiline dialoog ja kogemuste vahetamine partneritega kogu maailmas võib aidata lahendada praegusi ja tulevasi probleeme. Tugevdama peaks teabevahetust ja koostööd potentsiaalsete kandidaatriikide, ETFi abistatavate naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige OECD, Euroopa Nõukogu, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja UNESCOga. Nendes tegevustes osalemise õigus peaks olema tagatud kõikidele liikmesriikidele.

Riikide valitsuste ja sotsiaalpartnerite perioodilise eduaruandluse hõlbustamiseks tuleks koostada lühiajaliste eesmärkide loetelu.

IV.   LÜHIAJALISED EESMÄRGID 2011–2014

Tuginedes eelnimetatud eesmärkidel ning austades täiel määral liikmesriikide vastutust oma haridus- ja koolitussüsteemi korralduse ja sisu eest, on järgmiseks neljaks aastaks (2011–2014) kindlaks määratud mitmed lühiajalised eesmärgid (23). Need on järgmised:

1.   Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine – selle atraktiivsuse ja asjakohasuse suurendamine

1.1.    Atraktiivsuse ja taseme suurendamine

Meetmed riiklikul tasandil:

a)

teostada tegevusi, mille eesmärk on edendada kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust ja taset ning mis võivad hõlmata kampaaniaid ja kutseoskusvõistlusi;

b)

toetada tegevusi, mis võimaldavad kohustuslikus haridussüsteemis osalevatel noortel tutvuda ametite ja karjäärivõimalustega.

Toetus ELi tasandil:

koostada poliitikadokument, mis käsitleb tipptasemel kutseoskuste mõju arukale ja püsivale majanduskasvule;

kaaluda Euroopa tasandil toetuse osutamist kutsehariduse ja -koolituse tutvustuskampaaniatele, sealhulgas Eurobaromeetri uuringule kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse kohta;

innustada kutseoskusvõistluste läbiviimist Euroopa ja/või ülemaailmsel tasandil.

1.2.    Kvaliteedi ja asjakohasuse suurendamine

Meetmed riiklikul tasandil:

a)

võtta asjakohaseid meetmeid EQAVETi soovituse elluviimiseks ning teha edusamme kutsehariduse ja -koolituse riikliku kvaliteedi tagamise raamistiku väljatöötamisel;

b)

vajadusel tagada, et võtmepädevused ja karjääri juhtimise oskused on piisavalt integreeritud esialgse kutsehariduse ja -koolituse õppekavadesse ning et neid on võimalik omandada täiendavas kutsehariduses ja -koolituses pakutavate koolitusvõimaluste abil;

c)

valitsused, sotsiaalpartnerid ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peaksid kehtestama vajaliku korra, et:

viia maksimumini töökohal toimuv õppimine ja sealhulgas ametipraktika kasutamine, et suurendada Euroopas 2012. aastaks praktikantide arvu;

luua võimalusi kutseharidus- ja koolitusasutuste ning (tulunduslike ja mittetulunduslike) ettevõtjate vahelise koostöö edendamiseks, kasutades selleks näiteks õpetajate praktikat ettevõtetes;

anda kutseharidus- ja koolitusasutustele tagasisidet nende asutuste lõpetajate tööalase konkurentsivõime kohta;

d)

jätkata tööd selleks, et luua järelevalvesüsteemid, mille abil jälgitakse üleminekut kutseharidusest ja -koolitusest tööle.

Toetus ELi tasandil:

anda juhiseid ja tehnilist abi QAVETi soovituse elluviimiseks;

vaadata läbi EQAVETi soovituse elluviimine riikide tasandil 2013. aastal;

luua Leonardo da Vinci programmi raames kvaliteeditagamise projektide valdkondlik võrgustik;

koostada käsiraamat/uuring, mis käsitleb töökeskkonnas toimuva väljaõppe edukaid mudeleid (sisendi annab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus);

parandada vajaminevate oskuste ja pädevuste prognoosimist, eelkõige kutseoskuste prognoosimise (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) ja Euroopa kutseoskuste nõukogude asutamise abil;

töötada välja nn ühine keel, mille eesmärk on omavahel ühendada hariduse ja koolituse valdkond ning töökeskkond, ning mis on kooskõlas ELi teiste vahenditega, nagu näiteks EQF;

kaaluda tööalase konkurentsivõime ELi sihttaseme kehtestamist, võttes aluseks komisjoni ettepaneku;

teha kindlaks parimad tavad ja juhtpõhimõtted seoses kutsehariduse ja -koolituse õpetajate ja koolitajate muutuvate profiilidega (koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega).

2.   Elukestva õppe ja liikuvuse tegelikkuseks muutmine

2.1.    Elukestva õppe toetamine

Meetmed riiklikul tasandil:

a)

selleks et viia maksimumini panus, mida kutseharidus ja -koolitus annab seoses sihttasemega 15 %, mis on raamistikuga „ET 2020” kehtestatud täiskasvanute osalemiseks elukestvas õppes, vaadata läbi kõigi sidusrühmade stiimulite, õiguste ja kohustuste kasutamine ning võta asjakohaseid meetmeid, et innustada inimesi osalema täiendavas kutsehariduses ja -koolituses;

b)

EQF soovituse elluviimiseks:

töötada välja üldised riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud, mis tuginevad õpitulemustel põhineval lähenemisviisil; kasutada riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke katalüsaatorina, millega suurendatakse kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist liikuvust, arendatakse või hoitakse keskhariduse järgset kutseharidust ja -koolitust kõrgetel EQFi tasemetel ning viiakse ellu paindlikud õppimisvõimalused;

ühtlustada riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja EQFi tasemed 2012. aastaks;

c)

töötada välja menetlused mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamiseks, mida toetatakse EQF/riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja juhendamisega, ning edendada nende menetluste kasutamist;

d)

pakkuda terviklikku (haridus, koolitus ja tööhõive) juhendamisteenust, mis on tihedalt seotud tööturu vajadustega;

e)

ECVETi elluviimine: Vt punkt 2.2.

Toetus ELi tasandil:

koostada poliitikaalane käsiraamat täiendavale kutseharidusele- ja koolitusele juurdepääsu ja selles osalemise kohta;

anda juhiseid ja tehnilist abi EQF soovituse elluviimiseks, eelkõige eesmärgiga kohaldada õpitulemustel põhinevat lähenemisviisi;

CEDEFOP ja ETF kaardistavad riiklike kvalifikatsiooniraamistike osas toimuvaid arenguid;

nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kohta (2011);

koostada 2011. aastal eduaruanne elukestva nõustamise poliitika, süsteemide ja tavade arendamise kohta (CEDEFOP, ETF ja ELGPN).

2.2.    Liikuvuse suurendamine

Meetmed riiklikul tasandil:

a)

kooskõlas soovitusega teha edusamme Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemi (ECVET) elluviimisel ning osaleda testimisel, mis keskendub võimalusele kasutada ECVETi liikuvuse edendamiseks;

b)

võtta asjakohaseid meetmeid kutsehariduses ja -koolituses liikuvuse suurendamiseks, sealhulgas:

toetada riikidevahelises liikuvuses osalevate esialgse kutsehariduse ja -koolituse õpilaste ning kutseharidustöötajate arvu suurendamist;

innustada kohalikke ja piirkondlikke asutusi ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid kujundama rahvusvaheliseks muutumise kultuuri ja strateegiaid, sealhulgas piiriülese liikuvuse kultuuri ja strateegiaid;

käsitleda praktikantide ja koolitatavate isikute riikidevahelise liikuvusega seonduvaid juriidilisi ja halduslikke takistusi;

innustada kutseliite, ettevõtlusorganisatsioone ja teisi asjakohaseid organisatsioone toetama vastuvõtvaid (ja lähetavaid) ettevõtteid, et luua asjakohased tingimused riikidevahelise liikuvuses osalevatele praktikantidele ja koolitatavatele isikutele;

tagada kutsehariduse ja -koolituse õppekavades keeleõppe osutamine ja kultuuridevaheliste pädevuste alaste õppekavade olemasolu;

kasutada pädevuste ja kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise tõhustamiseks optimaalselt teisi ELi vahendeid (nt EQF, EQAVET, Europass).

Toetus ELi tasandil:

anda juhiseid ja tehnilist abi ECVETi soovituse elluviimiseks;

vaadata ECVETi soovituse elluviimine korrapäraselt läbi (koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega);

luua Leonardo da Vinci programmi raames ECVETi projektide valdkondlik võrgustik;

soovitus õppega seotud liikuvuse kohta (2011);

kaaluda kutsehariduse ja -koolituse liikuvuse ELi sihttaseme kehtestamist, võttes aluseks komisjoni ettepaneku (2011);

ettepanek praktika kvaliteediraamistiku kohta;

edendada praktikantide liikuvust, kasutades sealhulgas toetusportaali elukestva õppe programmi/Leonardo da Vinci programmi raames;

töötada 2012. aastaks välja Euroopa kutseoskuste pass, mis on osa Europassist.

3.   Loovuse, innovatsiooni ja ettevõtluse tugevdamine

Meetmed riiklikul tasandil:

a)

innustada loovust ja innovatsiooni edendavate partnerluste loomist (kutsehariduse ja -koolituse pakkujad, kõrgharidusasutused ning disaini-, kunsti-, uurimis- ja innovatsioonikeskused);

b)

innustada seda, et kõik kutsehariduse ja -koolituse pakkujad kasutaksid tõhusat ja uuenduslikku ning tagatud kvaliteediga tehnoloogiat (sealhulgas avaliku ja erasektori võrgustike ja partnerluste abil), mida toetaksid vajalikud seadmed, infrastruktuur ja võrgustikud ning mida jätkuvalt täiendatakse vastavalt arengutele, mis leiavad aset tehnoloogia ja õppepedagoogika valdkondades;

c)

võtta meetmeid ettevõtluse edendamiseks, nt toetades asjakohaste võtmepädevuste omandamist, võimaldades praktiliste kogemuste omandamist ettevõtetes ning kaasates ettevõtete eksperte.

Toetus ELi tasandil:

luua ELi tasandi kutsehariduse ja -koolituse/ettevõtete foorum, mis keskendub järgmistele teemadele:

kutsehariduse ja -koolituse roll teadmiste kolmnurgas;

üleminekud kutseharidusest ja -koolitusest ettevõtlusse: kuidas toetada kutsehariduse ja -koolituse lõpetanud inimesi ettevõtluse alustamises.

4.   Võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine

Meetmed riiklikul tasandil:

a)

võtta ennetavaid ja parandavaid meetmeid, et võimalikult palju kasutada kutseharidust ja -koolitust varakult koolist lahkujate osakaalu vähendamiseks;

b)

kaaluda konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on suurendada madala kvalifikatsiooniga ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist hariduses ja koolituses, sealhulgas luues täiendavas kutsehariduses ja -koolituses paindlikke üleminekuid ning kasutades asjakohaseid juhendamis- ja toetusteenuseid;

c)

kasutada IKT vahendeid selleks, et võimaldada maksimaalne juurdepääs koolitusele ja edendada aktiivset õppimist, samuti selleks, et välja töötada uusi meetodeid nii töökeskkonnas kui ka koolis toimuvas kutsehariduses ja -koolituses, et lihtsustada ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist;

d)

kasutada olemasolevaid järelevalvesüsteeme, et toetada ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist kutsehariduses ja -koolituses: vt punkt 1.2 alapunkt d.

Toetus ELi tasandil:

koostada käsiraamat, mis käsitleb ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaasamise parimaid tavasid töökeskkonnas toimuva väljaõppe ja võtmepädevuste ühildamise kaudu;

nõukogu soovitus varakult koolist lahkujate osakaalu vähendamise kohta (2011).

5.   Läbivad eesmärgid, Kopenhaageni protsessi juhtimine ja isevastutus

Meetmed riiklikul tasandil:

a)

töötada välja erinevatele sidusrühmadele suunatud kommunikatsioonistrateegiad, mis keskenduvad vahendite (ECVET, ECTS, riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja EQFi tasemete ühildamine, EQAVETi soovitusega kooskõlas olevad kvaliteedi tagamise süsteemid) elluviimisele ja lisandväärtusele;

b)

luua kõigil tasanditel (poliitiline- ja rakendustasand) struktuurilised koostöömehhanismid kutsehariduse ja -koolituse ning tööhõiveteenistuste, sealhulgas sotsiaalpartnerite vahel;

c)

toetada esialgse kutsehariduse ja -koolituse õpilasi, sealhulgas nende liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet käsitleva ELi tasandi andmete parandamist.

Toetus ELi tasandil:

toetada eelnimetatud eesmärkide täitmist elukestva õppe programmi (2007–2013) ja vajadusel Euroopa struktuurifondide kaudu;

toetada liikmesriikide vahelist vastastikust õppimist ja uuenduslikke projekte;

kehtestada tõhustatud kooskõlastamismenetlus ühiste Euroopa vahendite elluviimiseks haridus- ja koolitussektoris;

töötada välja Euroopa kommunikatsioonistrateegia, mis käsitleb läbipaistvust suurendavaid üle-euroopalisi vahendeid;

käivitada struktuurne koostöö kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ELi tasandi liitudega;

tugevdada struktuurset koostööd hariduse ja koolituse ning tööhõivepoliitika valdkondade vahel;

parandada kutsehariduse ja -koolituse õpilasi, sealhulgas nende liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet käsitlevat ELi tasandi andmeid;

kõigi tasandite sotsiaalpartnerid peaksid jätkama aktiivse rolli etendamist Kopenhaageni protsessis (juhtimine ja isevastutus) ning andma panuse eelnimetatud lühiajaliste eesmärkide täitmiseks;

koostada aruanne kutsehariduse ja -koolituse alaste arengute kohta liikmes- ja partnerriikides;

tugevdada teabevahetust kandidaat- ja naaberriikidega.

SEETÕTTU KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI OMA VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES ÜLES

1.

Rakendama meetmeid, mille eesmärk on:

i)

viia ellu I jaotises kirjeldatud 2020. aasta kutsehariduse ja -koolituse üldine visioon;

ii)

saavutada II jaotises kirjeldatud strateegilised eesmärgid ajavahemikuks 2011–2020 ning IV jaotises kirjeldatud mitmed lühiajalised eesmärgid, mis on ette nähtud järgmiseks neljaks aastaks (2011–2014);

iii)

tugevdada Kopenhaageni protsessi juhtimist ja isevastutust kooskõlas III jaotises sätestatud põhimõtetega.

2.

Edendada käesolevates järeldustes esitatud visiooni, eesmärke ja põhimõtteid Kopenhaageni protsessi laiema tähenduse raames vastastikuse koostöö kaudu liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike asutuste, komisjoni, kandidaatriikide, EFTA-EMP riikide ja sotsiaalpartnerite vahel.


(1)  EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.

(2)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(3)  ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.

(4)  ELT C 140, 6.6.2008, lk 10.

(5)  ELT C 320, 16.12.2008, lk 6.

(6)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 4.

(7)  Dok 9876/09.

(8)  ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(9)  Dokumendid EUCO 7/1/10 REV 1 ja EUCO 13/1/10 REV 1.

(10)  ELT C 135, 26.5.2010, lk 2.

(11)  Vt joonealust märkust 10.

(12)  Vt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ja Euroopa Koolitusfondi 2010. aasta eduaruannet.

(13)  Otsus nr 2241/2004/EÜ, ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(14)  Vt ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(15)  Vt ELT C 155, 8.7.2009, lk 11.

(16)  Vt ELT C 155, 8.7.2009, lk 1.

(17)  Vastab raamistiku „ET 2020” strateegilisele eesmärgile nr 2.

(18)  Euroopa oskuste, pädevuste ja ametite taksonoomia.

(19)  Vastab raamistiku „ET 2020” strateegilisele eesmärgile nr 1.

(20)  Vastab raamistiku „ET 2020” strateegilisele eesmärgile nr 4.

(21)  ELT C 141, 7.6.2008, lk 17–20.

(22)  Vastab raamistiku „ET 2020” strateegilisele eesmärgile nr 3.

(23)  Tuginedes kutseharidusjuhtide vahel ja kutseõppe nõuandekomitees asetleidnud arutelule.


1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/16


Nõukogu järeldused kultuuri osatähtsuse kohta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel

2010/C 324/03

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ, mis käsitleb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aastat (2010) (1),

võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Ülemkogu võttis oma 17. juuni 2010. aasta kohtumisel vastu dokumendi „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (2) ning eriti Euroopa Ülemkogu pühendumust soodustada sotsiaalset kaasamist eelkõige vaesuse vähendamise kaudu, seades eesmärgiks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse poolt ohustatute arvu vähendamise vähemalt 20 miljoni inimese võrra,

tervitades huviga Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta, milles märgitakse, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisest ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamisest peavad saama Euroopa Liidu poliitilised prioriteedid,

ning arvestades järgmist:

igaühel on õigus omada kultuurielule juurdepääsu ja selles osaleda, saada haridust ja elukestvat õpet, arendada oma loomingulist potentsiaali, valida oma kultuurilist identiteeti ja kuuluvust selle kõikides väljendusvormides ning nõuda selle austamist;

kultuuri läbiv mõõde õigustab kultuuripoliitika kaasamist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse;

kultuurile juurdepääsul, selles osalemisel ning kultuurialasel haridusel võib olla oluline roll vaesuse vastases võitluses ja suurema sotsiaalse kaasamise edendamisel, kus need eelkõige võivad soodustada:

isiklikku eneseteostust, inimeste eneseväljendust, teadlikkust, vabadust ja emantsipatsiooni ning nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus;

eraldatud rühmade, näiteks eakate, vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutud rühmade sotsiaalset kaasamist ning teadlikkuse suurendamist ning võitlust teatud ühiskonna- ja kultuurirühmade suhtes kehtivate stereotüüpide ja eelarvamuste vastu;

kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamist, erinevuste austamist ning oskust vältida ja lahendada kultuuridevahelisi probleeme;

juurdepääsu teabele ja teenustele selliste kultuuriasutuste puhul, mis pakuvad juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, eelkõige Internetile;

mitteformaalse ja informaalse õppe raames omandatud ja tööturul ning ühiskondlikus elus väärtustatava loomingulise potentsiaali ja oskuste arendamist,

OLLES seetõttu SEISUKOHAL, et oluline on lisada kultuurimõõde liikmesriikide ja Euroopa vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamist käsitlevasse poliitikasse,

seda silmas pidades KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES oma vastava pädevuse piires, subsidiaarsuse põhimõtet järgides ning oma institutsioonilist struktuuri arvestades:

A.

rakendama üldist, järjekindlat ja kaasavat lähenemisviisi läbiva kultuurimõõtme soodustamiseks järgmisel viisil:

1.

integreerides kultuurimõõtme vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastastesse strateegiatesse ning edendades kultuuripoliitika kaudu sotsiaalset kaasamist;

2.

järgides poliitikat, mille eesmärk on soodustada juurdepääsu kultuurisündmustele ning nendes kõikide osalemist;

3.

koondades strateegiate ja poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse asjaomased isikud, sealhulgas vaesuses elavad ja sotsiaalselt tõrjutud isikud ning nende ühendused;

4.

innustades konkreetsete projektide väljatöötamist kohalikul tasandil, tagades sideme sotsiaalse kaasamise programmide ja kultuuriprogrammide vahel;

5.

julgustades koostööd, ühisprojektide elluviimist ning kogemuste ja heade tavade vahetamist erinevate võimutasandite vahel, sealhulgas Euroopa tasandil, sotsiaal-, majanduse-, kultuuri-, hariduse- ja noorsoosektori esindajate vahel ning riigiasutuste ja nimetatud valdkondade esindajate vahel;

6.

edendada teadusuuringuid ja analüüsi, mis käsitlevad kultuuri rolli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses,

B.

tugevdama hariduse, koolituse, majanduse, tööhõive ja kultuuri vahelisi seoseid:

1.

julgustades sotsiaal-, haridus- ja noorteasutustes toimuvat kultuuritegevust eelkõige loomeinimeste ja kultuuriasutuste osalemise kaudu, et arendada kultuurilisi ja kultuuridevahelisi oskusi ning stimuleerida loomingulist ja innovaatilist potentsiaali eelkõige laste ja noorte seas;

2.

tunnustades kultuurivahenduse (3) tähtsust kultuuris osalemises ning vajadust korraldada sel eesmärgil koolitusi ning suurendada osalejate professionaalsust;

3.

edendades kultuurisektoris omandatud oskuste väärtustamist, et soodustada integreerumist tööturule ja ühiskondlikku ellu;

4.

viies ellu poliitikat, mille eesmärk on edendada meediaoskusi ja infotehnoloogilist pädevust, õpetada haavatavaid, vaesuses elavaid või sotsiaalselt tõrjutud rühmi kasutama uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mis lihtsustavad juurdepääsu kultuurile ning arendavad kultuurilist eneseväljendust ja kunstilist loomingut;

5.

suurendada kultuuri-, sotsiaal-, majandus-, haridus- ja noorsoovaldkonna esindajate teadlikkust vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutud inimeste, kultuuridevahelise dialoogi, kultuuri kui sotsiaalse kaasamise vahendi ning kultuuri ühiskondliku mõõtme suhtes,

C.

koondama kultuuripotentsiaali, et võidelda teatavate vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutute ühiskonna- ja kultuurirühmade suhtes kehtivate stereotüüpide ja eelarvamuste vastu:

1.

edendades programme ja tegevusi, mis väärtustavad kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi ning pööravad erilist tähelepanu kultuurivahetusele selliste rühmade, näiteks võõrtöötajate vahel ning ühiskonnas laiemalt;

2.

väärtustades meedia võimalikku positiivset rolli selles valdkonnas;

3.

innustades asjaomaseid lastele ja noortele suunatud tegevusi koolides ja väljaspool kooli, eelkõige noorteühenduste ja noorsooliikumise kaudu;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES oma institutsioonilist struktuuri arvestades:

A.

kaotama takistused kultuurile juurdepääsuks:

1.

muutes kultuurisektorit kõikide jaoks avatumaks ning inimeste erinevaid vajadusi tunnustavaks;

2.

edastades kohandatud ja kergesti kättesaadavat kultuuriteavet ning töötades välja teavitamise ja teadlikkuse suurendamise erimeetmed, mis jõuaksid haavatavas olukorras inimesteni, pöörates erilist tähelepanu puudega inimestele;

3.

parandades juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, eelkõige Internetile, ning tugevdades ja uuendades sellega seoses avalike raamatukogude, kohalike kultuurikeskuste ja avalike internetipunktide rolli teadmiste digitaalse ruumi esmatähtsa osana ning kõigile avatud kohtumispaiga ja kultuuritegevuse toimumiskohana;

4.

järgides poliitikat, mille eesmärk on kultuurile juurdepääsu kulude vähendamine konkreetsete sihtrühmade kasuks;

5.

kõikidele kättesaadavaid lähikonna kultuurilisi võimalusi parandades ja mitmekesisemaks muutes;

B.

suurendades kultuurielus osalemist ja kultuurilist eneseväljendust:

1.

väärtustades vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutud inimeste osalemist kultuurielus, nende kultuurilist eneseväljendust ja kunstilist loomingulisust, eelkõige kultuurialase hariduse, kultuurivahenduse või kunstialase tegevusega seotud meetmete tõhustamise kaudu;

2.

arendades poliitikameetmeid kirjaoskuse, sealhulgas digitaalse kirjaoskuse, põhihariduse ja riigikeelte õppimise valdkonnas;

3.

edendada projekte, sealhulgas loomeinimeste liikuvuse projekte, mis võimaldavad suurendada koostööd loomeinimeste ning vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutud isikute vahel;

4.

optimeerides haridus- ja noorsoovaldkonna potentsiaali ning toetades jõupingutusi, mida kultuuriasutused teevad laste ja noorte kultuurielus osalemise ja kultuurilise eneseväljenduse edendamiseks,

KUTSUVAD seetõttu LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

1.

parimal viisil kasutama liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks tehtavate kultuurialgatuste toetamiseks;

2.

väärtustama kultuuri panust aastatuhande arengueesmärkide väljatöötamisel ja elluviimisel;

3.

võtma käesolevaid järeldusi arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel.


(1)  ELT L 298, 7.11.2008, lk 20.

(2)  Dok EUCO 13/1/10 REV 1.

(3)  Kultuurivahendus on teadusharu, mis seisneb sidemete loomises avalikkuse ja kultuuri vahel.


1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/18


Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused ELi rolli kohta rahvusvahelises dopinguvastases võitluses

2010/C 324/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

1.   TULETADES MEELDE, et:

Nõukogu võttis 4. detsembril 2000. aastal vastu järeldused dopinguvastase võitluse kohta (1), mida käesolevad järeldused täiendavad ning milles toodi esile vajadus, et eesistujariigi vastutusel toimuks Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide seisukohtade koordineerimine mõistliku aja jooksul enne Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) iga koosolekut.

Pärast Lissaboni lepingu (2) jõustumist 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit pädevuse spordi valdkonnas, mis võimaldab liidul võtta meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid Euroopa spordivaldkonna küsimuste edendamiseks, võttes samas arvesse spordi eripära, selle struktuure, mis põhinevad vabatahtlikul tegevusel ning selle sotsiaalseid ja haridusalaseid ülesandeid. Sellest tulenevalt tuleb spordi Euroopa mõõdet arendada, edendades spordivõistluste õiglust ja avatust ning spordi eest vastutavate asutuste koostööd, ning kaitses sportlaste, eelkõige noorsportlaste füüsilist ja vaimset puutumatust. Edendatakse koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga.

2.   OLLES TEADLIKUD, et:

mõned WADA poolt käsitletavad küsimused kuuluvad ELi pädevusse ning mõned küsimused on liikmesriikide vastutusalas;

kuna WADA on struktureeritud kontinentaalselt, on tihe koostöö Euroopa Nõukoguga vajalik, et saavutada ühine arusaamine kõigis Euroopale huvi pakkuvates küsimustes.

3.   LEIAB, et:

väga oluline on tagada, et ELi ja liikmesriikide seisukohad omaksid WADAs toimuvatel aruteludel asjakohast kaalu;

vajadusel, st võttes arvesse ELi õigustikku ja siira koostöö tegemise kohustust, tuleb eesistujariigi vastutusel tagada ELi ja liikmesriikide seisukohtade õigeaegne ja tõhus koordineerimine enne WADA koosolekuid.


(1)  EÜT C 356, 12.12.2000, lk 1.

(2)  ELi toimimise lepingu artiklid 6 ja 165.


Euroopa Komisjon

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/19


Euro vahetuskurss (1)

30. november 2010

2010/C 324/05

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2998

JPY

Jaapani jeen

109,00

DKK

Taani kroon

7,4529

GBP

Inglise nael

0,83765

SEK

Rootsi kroon

9,1715

CHF

Šveitsi frank

1,2990

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,0910

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

24,915

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

284,18

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7093

PLN

Poola zlott

4,0692

RON

Rumeenia leu

4,2925

TRY

Türgi liir

1,9645

AUD

Austraalia dollar

1,3595

CAD

Kanada dollar

1,3306

HKD

Hongkongi dollar

10,0979

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7557

SGD

Singapuri dollar

1,7219

KRW

Korea won

1 510,51

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,2714

CNY

Hiina jüaan

8,6658

HRK

Horvaatia kuna

7,4260

IDR

Indoneesia ruupia

11 765,09

MYR

Malaisia ringit

4,1171

PHP

Filipiini peeso

57,361

RUB

Vene rubla

40,9545

THB

Tai baht

39,254

BRL

Brasiilia reaal

2,2373

MXN

Mehhiko peeso

16,3190

INR

India ruupia

59,7400


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/20


Teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas) artikli 9a lõike 7 rakendamise kohta

(Liikmesriikide selliste otsuste avaldamine, millega kehtestatakse funktsionaalsed õhuruumiosad)

2010/C 324/06

Liikmesriik (-riigid)

Viide

Funktsionaalse õhuruumiosa nimetus

Jõustumine

Taani, Rootsi

17. detsembril 2009. aastal allkirjastatud riiklik kokkulepe

Taani-Rootsi funktsionaalne õhuruumiosa

1. juuli 2010


V Teated

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/21


Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

2010/C 324/07

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõikele 3.

1.   Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja Shandong Lulong Group Co. Ltd (edaspidi „taotluse esitaja”).

Läbivaatamine piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

2.   Toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit mittetempermalmist ja keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) valmistatud valandid, mida kasutatakse maapinnal või maa all asuvate süsteemide katmiseks ja/või neile juurdepääsuks, ning nende osad, mis võivad olla masintöödeldud, kaetud, värvitud või muude materjalidega kombineeritud või mitte (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide 7325 10 50, 7325 10 92, ex 7325 10 99 (TARICi kood 7325109910) ja ex 7325 99 10 (TARICi kood 7325991010) alla.

3.   Kehtivad meetmed

Praegu kehtivaks meetmeks on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1212/2005, (2) millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite impordi suhtes (muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 500/2009 (3)).

4.   Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb taotluse esitaja esitatud esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et niivõrd kui see puudutab taotluse esitajat, on asjaolud, mille alusel kehtiv meede kehtestati, muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et ta vastab turumajandusliku kohtlemise tingimustele ja et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole tema puhul dumpingu korvamiseks enam vajalik. Taotluse esitaja teostatud omamaiste hindade ja Euroopa Liitu suunatud ekspordi hindade võrdlus näitab, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam praegu kehtiva meetmega kehtestatud tasemest.

Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingumääral, enam dumpingu korvamiseks vajalik.

5.   Dumpingu kindlakstegemine

Jõudnud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist järeldusele, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatab komisjon läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

Uurimise käigus hinnatakse taotluse esitaja suhtes kohaldatava meetme jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust.

Kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb lõpetada või neid muuta, siis on vaja muuta tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse kõigilt muudelt määruse (EÜ) nr 1212/2005 artikli 1 lõikes 2 nimepidi nimetamata Hiina Rahvavabariigi äriühingutelt pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes.

a)   Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud taotluse esitajale ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul.

b)   Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave, mida küsimustik ei hõlma, ja tõendid. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

c)   Turumajanduslik/individuaalne kohtlemine

Kui taotleja esitab piisavalt tõendeid näitamaks, et ta tegutseb turumajanduse tingimustes, st et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, määratakse normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Selleks tuleb esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotlus käesoleva teate punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon saadab taotluse vormi taotluse esitajale ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Taotleja võib sama taotlusvormi kasutada ka individuaalse kohtlemise taotlemiseks, st kinnitada, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

d)   Turumajandusriigi valik

Juhul, kui taotluse esitajale ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, kuid ta vastab algmääruse artikli 9 lõike 5 kohastele individuaalse tollimaksu kehtestamiseks vajalikele tingimustele, kasutatakse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a normaalväärtuse määramiseks Hiina Rahvavabariigi jaoks sobivat turumajandusriiki. Komisjon kavatseb kasutada sel eesmärgil taas Indiat, nagu tehti uurimise puhul, mis viis meetmete kehtestamiseni vaatlusaluse toote Hiina Rahvavabariigist importimise suhtes. Huvitatud isikutel palutakse käesolevaga esitada märkused kõnealuse valiku sobivuse kohta käesoleva teate punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

Juhul, kui taotluse esitajale võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, võib komisjon vajaduse korral kasutada asjaomases turumajandusriigis kehtestatud normaalväärtusega seotud tulemusi, nt normaalväärtuse määramiseks vajalike kulu- või hinnategurite asendamiseks Hiina Rahvavabariigi puhul, kui seal ei ole usaldusväärsed vajalikud andmed kättesaadavad. Komisjon kavatseb ka sel eesmärgil kasutada Indiat.

6.   Tähtajad

a)   Üldtähtajad

i)   Endast teatamiseks, küsimustikule vastamiseks ja mis tahes muu teabe esitamiseks

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul endast teatanud.

ii)   Ärakuulamised

Lisaks võivad kõik huvitatud isikud sama 37-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b)   Eritähtaeg turumajandusliku ja/või individuaalse kohtlemise taotluse esitamiseks

Komisjon peab saama käesoleva teate punkti 5 alapunktis c osutatud nõuetekohaselt põhjendatud turumajandusliku kohtlemise taotluse 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

c)   Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimise osalised võivad esitada märkusi selle kohta, kas India, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teate punkti 5 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi jaoks, on selleks sobiv. Need märkused peab komisjon saama 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

7.   Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (4) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 4/92

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

8.   Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning algmääruse artikli 18 kohaselt võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse algmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

11.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel.


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 199, 29.7.2005, lk 1.

(3)  ELT L 151, 16.6.2009, lk 6.

(4)  („Piiratud”). See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. Algmääruse artikli 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt on see konfidentsiaalne dokument.

(5)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/24


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5980 – Tranquilidade/Banco Pastor/Pastor Vida/Espírito Santo Gestion/Gespastor)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 324/08

1.

22. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Companhia de Seguros Tranquilidade, SA („Tranquilidade”, Portugal), mille üle kontsernil Espírito Santo Financial Group, SA („ESFG”, Luksemburg) on valitsev mõju, ja Banco Pastor, SA („Banco Pastor”, Hispaania) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Pastor Vida, SA de Seguros y Reaseguros („Pastor Vida”, Hispaania), mis siiani oli ettevõtja Banco Pastor ainukontrolli all, ning ettevõtja Espírito Santo Gestion, S.A.U., S.G.I.I.C. („ESG”, Hispaania), mille üle ettevõtjal ESFG on valitsev mõju, omandab ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli ettevõtja Gespastor S.G.I.I.C, SA („Gespastor”, Hispaania) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Tranquilidade: kindlustus- ja pensioniplaani tooted peamiselt Portugalis ning Hispaanias;

ESG: ettevõtja tegutseb Hispaania finantssektori turul, valitsedes investeerimisfonde;

ESFG: panganduse, kindlustuse ja varade ning fondide valitsemise teenused Portugalis ja rahvusvaheliselt;

Banco Pastor: Hispaania ettevõtjate kontsern, mis tegeleb pangandusteenuste ja kindlustusvahendusega;

Pastor Vida: elukindlustus ja pensioniplaanid Hispaanias;

Gespastor: ettevõtja tegutseb Hispaania finantssektori turul, valitsedes investeerimisfonde.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5980 – Tranquilidade/Banco Pastor/Pastor Vida/Espírito Santo Gestion/Gespastor):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).


1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/26


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.5907 – Votorantim/Fischer/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 324/09

1.

24. novembril 2010 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Brasiilia ettevõtjad Votorantim Group ja Fischer Group omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja („JV”) üle, mis moodustatakse Votorantim Groupi tütarettevõtja Citrovita ja Fischer Groupi tütarettevõtja Citrosuco ühinemise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Votorantim: tsement ja betoon, mäetööstus ja metallurgia, tselluloos ja paber, puuviljamahlad, kemikaalide turud, elektrienergia tootmine omatarbeks ja tegevus finantssektoris;

Fischer: merendusteenused naftaplatvormidele ning puuviljamahla tootmine;

ühisettevõtja: apelsinimahla tootmine ja eksport.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5907 – Votorantim/Fischer/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/27


Teadaanne direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel esitatud taotluse kohta

Liikmesriigi taotlus

2010/C 324/10

22. novembril 2010 sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 4 alusel koostatud taotluse. Esimene taotluse kättesaamisele järgnev tööpäev on 23. november 2010.

Kõnealuses Tšehhi Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse kivisöeleiukohtade uuringuid ja kaevandamist Tšehhis. Eespool osutatud artiklis 30 on sätestatud, et direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata juhul, kui asjaomane tegevus on otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Nende tingimuste täitmist hinnatakse üksnes direktiivi 2004/17/EÜ alusel ning ilma, et see piiraks konkurentsieeskirjade kohaldamist.

Komisjonil on taotlust käsitleva otsuse vastuvõtmiseks aega kolm kuud alates eespool osutatud tööpäevast. Tähtaeg on seega 23. veebruar 2011.

Eespool nimetatud lõike 4 kolmanda lõigu sätteid ei kohaldata. Seega võib komisjonile antud tähtaega vajadusel pikendada kolme kuu võrra. Selline pikendamine kuulub avaldamisele.