ISSN 1725-5171

doi:10.3000/17255171.C_2009.090.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 90
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

52. köide
18. aprill 2009

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Kohus

2009/C 090/01

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 82, 4.4.2009

1

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Kohus

2009/C 090/02

Kohtuasi C-228/06: Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Mehmet Soysal, Ibrahim Savatli versus Saksamaa Liitvabariik (EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Teenuste osutamise vabadus — Kohustus omada liikmesriigi territooriumile lubamiseks viisat)

2

2009/C 090/03

Kohtuasi C-308/07 P: Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus – Koldo Gorostiaga Atxalandabaso versus Euroopa Parlament (Apellatsioonkaebus — Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri — Alusetult makstud summade sissenõudmine tasaarvestuse teel — Esimese Astme Kohtu otsuse täitmine — Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele — Seadusjõud — Hea halduse põhimõte)

2

2009/C 090/04

Kohtuasi C-321/07: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Landgericht Mannheimi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – kriminaalmenetlus, milles süüdistatav on Karl Schwarz (Direktiiv 91/439/EMÜ — Erinevate liikmesriikide väljastatud juhilubade äravõtmine — Enne riigi liitumist väljastatud juhiloa kehtivus — Teise, elukohaliikmesriigi poolt väljastatud juhiloa äravõtmine — Niisuguse juhiloa tunnustamine, mis on väljastatud enne, kui väljastati teine juhiluba, mis võeti hiljem juhiloa omanikult ära põhjusel, et isik ei ole sobiv sõidukit juhtima — Juhiloa äravõtmise meetmega kaasneva, uue juhiloa taotlemise suhtes kehtestatud ajutise keeluaja möödumine)

3

2009/C 090/05

Kohtuasi C-376/07: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) eelotsusetaotlus) – Staatssecretaris van Financiën versus Kamino International Logistics BV (Ühine tollitariifistik — Kombineeritud nomenklatuur — Tariifne klassifitseerimine — Vedelkristallekraaniga (LCD) monitorid, mis on varustatud SUB-D, DVI-D, USB, S-video ja liit-video pistmikega — Rubriik 8471 — Rubriik 8528 — Määrus (EÜ) nr 754/2004)

3

2009/C 090/06

Kohtuasi C-465/07: Euroopa Kohtu (Suur koda) 17. veebruari 2009. aasta otsus (Raad van State’i (Madalmaad) eelotsusetaotlus) – M. Elgafaji, N. Elgafaji versus Staatssecretaris van Justitie (Direktiiv 2004/83/EÜ — Pagulase staatuse või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded — Täiendava kaitse nõuetele vastav isik — Artikli 2 punkt e — Reaalne oht kannatada tõsist kahju — Artikli 15 punkt c — Tõsine ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu relvastatud kokkupõrke puhul — Tõend)

4

2009/C 090/07

Kohtuasi C-552/07: Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. veebruari 2009. aasta otsus (Conseil d’État eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Commune de Sausheim versus Pierre Azelvandre (Direktiiv 2001/18/EÜ — Geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine — Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise koht — Konfidentsiaalsus)

5

2009/C 090/08

Kohtuasi C-1/08: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Corte suprema di cassazione (Itaalia) eelotsusetaotlus) – Athesia Druck Srl versus Ministero delle Finanze, Agenzia delle Entrate (Kuues käibemaksudirektiiv — Artikli 9 lõike 2 punkt e — Artikli 9 lõike 3 punkt b — Kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv — Artikkel 2 — Teenuse osutamise koht — Reklaamiteenused — Käibemaksu tagastamine — Maksuesindaja)

5

2009/C 090/09

Kohtuasi C-151/08: Euroopa Kohtu 27. novembri 2008. aasta määrus (Tribunal Superior de Justica de Catalunya eelotsusetaotlus – Hispaania) – N. N. Renta SA versus Tribunal Económico-Administrativo Regional de Cataluña (TEARC), Generalidad de Cataluña (Kodukorra artikli 104 lõige 3 — Kuues käibemaksudirektiiv — Artikli 33 lõige 1 — Mõiste kumuleeruv käibemaks — Õigustehingutelt ja tõestatud juriidilistelt dokumentidelt tasutav maks)

6

2009/C 090/10

Kohtuasi C-542/08: Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof (Austria) 4. detsembril 2008 – Friedrich G. Barth versus Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung

7

2009/C 090/11

Kohtuasi C-16/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof (Saksamaa) 15. jaanuaril 2009 – Gudrun Schwemmer versus Agentur für Arbeit Villingen-Schwenningen – Familienkasse

7

2009/C 090/12

Kohtuasi C-23/09: ecoblue AG 19. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 12. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-281/07: ecoblue AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet

8

2009/C 090/13

Kohtuasi C-26/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal (Ühendkuningriik) 19. jaanuaril 2009 – The Motor Insurers’ Bureau versus Helphire (UK) Limited, Angel Assistance Limited

8

2009/C 090/14

Kohtuasi C-33/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Gerechtshof Amsterdam (Madalmaad) 26. jaanuaril 2009 – Oracle Nederland BV versus Inspecteur van de Belastingdienst Utrecht-Gooi/kantoor Utrecht

9

2009/C 090/15

Kohtuasi C-34/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal du travail de Bruxelles (Belgia) 26. jaanuaril 2009 – Gerardo Ruiz Zambrano versus Office national de l'emploi (ONEM)

10

2009/C 090/16

Kohtuasi C-39/09 P: Société des plantations de Mbanga SA (SPM) 30. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 13. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-128/05: SPM versus nõukogu ja komisjon

11

2009/C 090/17

Kohtuasi C-40/09: Eelotsusetaotlus, mille 29. jaanuaril 2009 esitas VAT and Duties Tribunal, Manchester (Ühendkuningriik) – Astra Zeneca UK Limited versus Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs

11

2009/C 090/18

Kohtuasi C-46/09: 30. jaanuaril 2009 esitatud hagi – Euroopa Ühenduste Komisjon versus Eesti Vabariik

12

2009/C 090/19

Kohtuasi C-52/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tingsrätt Stockholm (Rootsi) 6. veebruaril 2009 – Konkurrensverket versus TeliaSonera Sverige AB

12

2009/C 090/20

Kohtuasi C-53/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas House of Lords (Ühendkuningriik) 6. veebruaril 2009. aastal – Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs versus Loyalty Management UK Limited

13

2009/C 090/21

Kohtuasi C-55/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas House of Lords (Ühendkuningriik) 9. veebruaril 2009 – Commissioners of Her Majesty’s Revenue and Customs versus Baxi Group Limited

14

2009/C 090/22

Kohtuasi C-56/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Roma (Itaalia) 9. veebruaril 2009 – Emiliano Zanotti versus Agenzia delle Entrate

15

2009/C 090/23

Kohtuasi C-60/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale per la Campania (Itaalia) 11. veebruaril 2009 – Lucio Rubano versus Regione Campania, Comune di Cusano Mutri

15

2009/C 090/24

Kohtuasi C-62/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court) (Ühendkuningriik) 13. veebruaril 2009 – Association of the British Pharmaceutical Industry versus Medicines and Healthcare Products Regulatory Agency

15

2009/C 090/25

Kohtuasi C-64/09: 13. veebruaril 2009 esitatud hagi – Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik

16

2009/C 090/26

Kohtuasi C-65/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesgerichtshof (Saksamaa) 16. veebruaril 2009 – Gebr. Weber GmbH versus Jürgen Wittmer

17

2009/C 090/27

Kohtuasi C-66/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu Vabariik) 16. veebruaril 2009 – Kirin Amgen, Inc. versus Lietuvos Respublikos valstybinis patentų biuras

17

2009/C 090/28

Kohtuasi C-67/09 P: Nuova Agricast Srl’i ja Cofra Srl’i 17. veebruaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu 2. detsembri 2008. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-362/05 ja T-363/05: Nuova Agricast Srl ja Cofra Srl versus komisjon

17

2009/C 090/29

Kohtuasi C-80/09 P: Patendivolinike Volker Mergel'i, Klaus Kampfenkel'i, Burkart Bill'i ja Andreas Herden'i 23. veebruaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (teine koda) 16. detsembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-335/07: Volker Mergel jt versus Siseturu Ühtlustamise Amet

19

2009/C 090/30

Kohtuasi C-84/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Regeringsrätten (Rootsi) 26. veebruaril 2009 – X versus Skatteverket

19

2009/C 090/31

Kohtuasi C-87/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Amtsgericht Schorndorf (Saksamaa) 2. märtsil 2009 – Ingrid Putz versus Medianess Electronics GmbH

20

2009/C 090/32

Kohtuasi C-90/09 P: General Química, S.A., Repsol Química, S.A. ja Repsol YPF, S.A. 3. märtsil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kuues koda) 18. detsembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-85/06: General Química jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

20

 

Esimese Astme Kohus

2009/C 090/33

Liidetud kohtuasjad T-265/04, T-292/04 ja T-504/04: Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Tirrenia di Navigazione jt versus komisjon (Riigiabi — Meretransport — Itaalia ametiasutuste poolt piirkondlikele äriühingutele antud toetused — Otsus, millega tunnistatakse abi osaliselt ühisturuga kokkusobivaks ja osaliselt kokkusobimatuks — Tühistamishagi — Vastuvõetavus — Menetluse algatamise huvi — Uus või olemasolev abi — Põhjendamiskohustus — Määruse (EMÜ) nr 3577/92 artikli 4 lõige 3)

22

2009/C 090/34

Kohtuasi T-68/05: Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus – Aker Warnow Werft ja Kvaerner versus komisjon (Riigiabi — Laevaehitus — Endine Saksa Demokraatlik Vabariik — Laevaehituslepingutega seonduva kahjumi katmiseks antud abi — Konkurentsiabi — Ülemääraste maksete puudumine)

22

2009/C 090/35

Kohtuasi T-121/05: Esimese Astme Kohtu 11. märtsi 2009 otsus – Borax Europe versus komisjon (Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Dokumendid ja helisalvestised — Juurdepääsu keelamine — Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erand — Otsustamisprotsessiga seotud erand)

23

2009/C 090/36

Kohtuasi T-166/05: Esimese Astme Kohtu 11. märtsi 2009. aasta otsus – Borax Europe versus komisjon (Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Dokumendid ja helisalvestised — Juurdepääsu keelamine — Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erand — Otsustamisprotsessiga seotud erand)

23

2009/C 090/37

Kohtuasi T-424/05: Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Itaalia versus komisjon (Riigiabi — Abikava, mida Itaalia ametiasutused rakendasid teatavate avatud investeerimisfondide suhtes, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja on spetsialiseerunud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele — Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks — Põhjendamiskohustus — Meetme valikulisus — Mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsi moonutamine — EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c)

24

2009/C 090/38

Kohtuasi T-445/05: Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Associazione italiana del risparmio gestito ja Fineco Asset Management versus komisjon (Riigiabi — Abikava, mida Itaalia ametiasutused rakendasid teatavate avatud investeerimisfondide suhtes, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja on spetsialiseerunud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele — Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks — Tühistamishagi — Otsene ja isiklik puutumus — Vastuvõetavus — Põhjendamiskohustus — Meetme valikulisus — Tagasinõudmise kohustus)

24

2009/C 090/39

Kohtuasi T-249/06: Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus – Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP versus nõukogu (Dumping — Teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude import — Normaalväärtuse arvutamine — Ühenduse tootmisharu koostöö — Kohandus — Funktsioonid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega — Üks majandusüksus — Ilmne hindamisviga — Kohustuse võtmise ettepanek — Kaitseõigus — Põhjendamiskohustus)

25

2009/C 090/40

Kohtuasi T-168/07: Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Professional Tennis Registry versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Registro Profesional de Tenis (PTR PROFESSIONAL TENNIS REGISTRY) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi PTR PROFESSIONAL TENNIS REGISTRY taotlus — Varasem siseriiklik ja ühenduse kujutismärk RPT Registro Profesional de Tenis, S.L. ja varasem siseriiklik kujutismärk RPT European Registry of Professional Tennis — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

25

2009/C 090/41

Kohtuasi T-8/08: Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus – Piccoli versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Teokarbi kuju) (Ühenduse kaubamärk — Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus — Teokarbi kuju — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b — Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine — Määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 3)

26

2009/C 090/42

Kohtuasi T-346/06: Esimese Astme Kohtu 18. veebruari 2009. aasta määrus – IMS versus komisjon (Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue — Direktiiv 98/37/EÜ — Märkega EÜ tähistatud masinad — Oht inimeste ohutusele — Siseriiklik keelumeede — Komisjoni arvamus, millega tunnistatakse meede põhjendatuks — Tühistamishagi — Vaidlustatud akti tagasivõtmine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine — Kahju hüvitamise hagi — Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c — Vastuvõetamatus)

26

2009/C 090/43

Kohtuasi T-306/08 P: Esimese Astme Kohtu 15. jaanuari 2009. aasta määrus – Braun-Neumann versus parlament (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Pension — Toitjakaotuspension — Kuni 50 % maksmine teise üleelanud abikaasa tõttu — Isikut kahjustav meede — Hilinenud kaebus)

27

2009/C 090/44

Kohtuasi T-46/09: 6. veebruaril 2009 esitatud hagi – Kreeka versus komisjon

27

2009/C 090/45

Kohtuasi T-49/09: 30. jaanuaril 2009 esitatud hagi – Evropaïki Dynamiki versus komisjon

29

2009/C 090/46

Kohtuasi T-50/09: 3. veebruaril 2009 esitatud hagi – Ifemy’s GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Dada & Co Kids (Dada & Co. kids)

29

2009/C 090/47

Kohtuasi T-53/09: 11. veebruaril 2009 esitatud hagi – Cafea versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Christian (BEST FARM)

30

2009/C 090/48

Kohtuasi T-54/09: 11. veebruaril 2009 esitatud hagi – XXXLutz Marken versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Natura Selection (Linea Natura Natur hat immer Stil)

30

2009/C 090/49

Kohtuasi T-56/09: 13. veebruaril 2009 esitatud hagi – Saint-Gobain Glass France jt versus komisjon

31

2009/C 090/50

Kohtuasi T-68/09: 18. veebruaril 2009 esitatud hagi – Soliver versus komisjon

32

2009/C 090/51

Kohtuasi T-69/09: 20. veebruaril 2009 esitatud hagi – Provincie Groningen ja Provincie Drenthe versus komisjon

33

2009/C 090/52

Kohtuasi T-70/09: 19. veebruaril 2009 esitatud hagi – Madalmaad versus komisjon

34

2009/C 090/53

Kohtuasi T-77/09: 17. veebruaril 2009 esitatud hagi – hofherr communikation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (NATURE WATCH)

34

2009/C 090/54

Kohtuasi T-83/09: 20. veebruaril 2009 esitatud hagi – Chalk versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Reformed Spirits Company Holdings (CRAIC)

35

2009/C 090/55

Kohtuasi T-84/09: 19. veebruaril 2009 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

36

2009/C 090/56

Kohtuasi T-85/09: 26. veebruaril 2009 esitatud hagi – Kadi versus komisjon

37

2009/C 090/57

Kohtuasi T-96/06: 10. märtsil 2009 esitatud hagi – UCAPT versus nõukogu

37

2009/C 090/58

Kohtuasi T-533/93: Esimese Astme Kohtu 3. märtsi 2009. aasta määrus – Bouma jt versus nõukogu ja komisjon

38

2009/C 090/59

Kohtuasi T-157/07: Esimese Astme Kohtu 3. märtsi 2009. aasta määrus – People’s Mojahedin Organization of Iran versus nõukogu

38

2009/C 090/60

Kohtuasi T-165/07: Esimese Astme Kohtu 6. märtsi 2009. aasta määrus – Red Bull versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Grupo Osborne (TORO)

38

2009/C 090/61

Kohtuasi T-320/07: Esimese Astme Kohtu 5. märtsi 2009. aasta määrus – Jones jt versus komisjon

38

2009/C 090/62

Kohtuasi T-36/08: Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta määrus – Furukawa Electric North America versus Siseturu Ühtlustamise Amet (SLIM LINE)

39

2009/C 090/63

Kohtuasi T-236/08: Esimese Astme Kohtu 24. veebruari 2009. aasta määrus – HPA versus komisjon

39

 

Avaliku Teenistuse Kohus

2009/C 090/64

Kohtuasi F-11/09: 8. veebruaril 2009 esitatud hagi – Marcuccio versus komisjon

40

2009/C 090/65

Kohtuasi F-13/09: 19. veebruaril 2009 esitatud hagi – Peláez Jimeno versus parlament

40

2009/C 090/66

Kohtuasi F-14/09: 20. veebruaril 2009 esitatud hagi – Almeida Campos jt versus nõukogu

40

2009/C 090/67

Kohtuasi F-16/09: 24. veebruaril 2009 esitatud hagi – De Britto Patricio-Dias versus komisjon

41

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Kohus

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/1

(EMPs kohaldatav tekst)

2009/C 90/01

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 82, 4.4.2009

Eelmised väljaanded

ELT C 69, 21.3.2009

ELT C 55, 7.3.2009

ELT C 44, 21.2.2009

ELT C 32, 7.2.2009

ELT C 19, 24.1.2009

ELT C 6, 10.1.2009

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Kohus

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/2

Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Mehmet Soysal, Ibrahim Savatli versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-228/06) (1)

(EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping - Teenuste osutamise vabadus - Kohustus omada liikmesriigi territooriumile lubamiseks viisat)

2009/C 90/02

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Mehmet Soysal, Ibrahim Savatli

Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik

Menetluses osales: Bundesagentur für Arbeit

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus – Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg – Lepingule assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel lisatud 23. novembril 1970 allkirjastatud lisaprotokolli (EÜT L 293, lk 1; ELT eriväljaanne 11/11, lk 41) artikli 41 lõike1 tõlgendamine – Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 65) artikli 1 kehtivus – Teenuste osutamise vabaduse uued piirangud – Türgi transpordiettevõttes veoauto juhina töötava Türgi kodaniku kohustus omada liikmesriigi territooriumile sisenemiseks viisat, samas kui sellist kohustust ei olnud ette nähtud lisaprotokolli jõustumise ajal

Resolutiivosa

23. novembril 1970 Brüsselis allkirjastatud lisaprotokolli, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 2760/72, artikli 41 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui pärast nimetatud protokolli jõustumist kehtestatakse viisa omamise nõue selleks, et niisugused Türgi kodanikud nagu põhikohtuasja apellandid saaksid siseneda liikmesriigi territooriumile, et osutada seal Türgis asutatud ettevõtte nimel teenuseid, kui protokolli jõustumise kuupäeval selleks viisat ei nõutud.

(1)  ELT C 190, 12.8.2006.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/2

Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus – Koldo Gorostiaga Atxalandabaso versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-308/07 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri - Alusetult makstud summade sissenõudmine tasaarvestuse teel - Esimese Astme Kohtu otsuse täitmine - Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele - Seadusjõud - Hea halduse põhimõte)

2009/C 90/03

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Koldo Gorostiaga Atxalandabaso (esindaja: advokaat D. Rouget)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament (esindajad: H. Krück, C. Karamarcos ja D. Moore)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu 24. aprilli 2007. aasta määruse peale kohtuasjas T-132/06: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament, millega Esimese Astme Kohus jättis osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata hagi, milles paluti tühistada Esimese Astme Kohtu 22. detsembri 2005. aasta otsuse kohtuasjas T-146/04: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament täitmiseks tehtud Euroopa Parlamendi peasekretäri 22. märtsi 2006. aasta otsus – Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 111 tõlgendamine – Eurooa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 27 tõlgendamine

Resolutiivosa

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja K. Gorostiaga Atxalandabasolt.

(1)  ELT C 211, 8.9.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/3

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Landgericht Mannheimi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – kriminaalmenetlus, milles süüdistatav on Karl Schwarz

(Kohtuasi C-321/07) (1)

(Direktiiv 91/439/EMÜ - Erinevate liikmesriikide väljastatud juhilubade äravõtmine - Enne riigi liitumist väljastatud juhiloa kehtivus - Teise, elukohaliikmesriigi poolt väljastatud juhiloa äravõtmine - Niisuguse juhiloa tunnustamine, mis on väljastatud enne, kui väljastati teine juhiluba, mis võeti hiljem juhiloa omanikult ära põhjusel, et isik ei ole sobiv sõidukit juhtima - Juhiloa äravõtmise meetmega kaasneva, uue juhiloa taotlemise suhtes kehtestatud ajutise keeluaja möödumine)

2009/C 90/04

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Mannheim

Põhikohtuasjas toimuva menetluse pool

Karl Schwarz

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus – Landgericht Mannheim – Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (EÜT L 237, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 317) artikli 7 lõike 5 ja artikli 8 lõigete 2 ja 4 tõlgendamine – Mitme juhiloa omanik – Enne selle liikmesriigi, mille kodanik juhiloa omanik on, liitumist väljastatud juhiloa kehtivus – Teises liikmesriigis enne selle liitumist ja enne seda, kui möödus tähtaeg, mil oli ajutiselt keelatud taotleda uut juhiluba, omandatud juhiloa tunnustamata jätmine elukohaliikmesriigi poolt tema territooriumil pärast uue juhiloa taotlemise ajutise keeluaja möödumist

Resolutiivosa

1.

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003) artikli 7 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi kodanikul on üheaegselt kaks kehtivat juhiluba, millest üks on ühenduse juhiluba ja teise neist on väljastanud mõni teine liikmesriik, kui mõlemad on omandatud enne viimati nimetatud riigi ühinemist Euroopa Liiduga.

2.

Direktiivi 91/439 (muudetud määrusega nr 1882/2003) artikliga 1 ja artikli 8 lõigetega 2 ja 4 ei ole vastuolus see, kui liikmesriik keeldub tunnustamast juhtimisõigust, mis tuleneb juhiloast, mille teine riik on väljastanud enne Euroopa Liiduga ühinemist, juhul kui see luba on väljastatud enne kui see juhiluba, mille väljastas esimesena nimetatud liikmesriik, kus see hilisem juhiluba selle omanikult tema juhtimissobimatuse tõttu ära võeti. Selles suhtes ei oma tähendust asjaolu, et keeldumine leidis aset pärast seda, kui juhiloa äravõtmisega kaasnenud keeluaeg uue juhiloa taotlemiseks oli möödunud.

(1)  ELT C 283, 24.11.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/3

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) eelotsusetaotlus) – Staatssecretaris van Financiën versus Kamino International Logistics BV

(Kohtuasi C-376/07) (1)

(Ühine tollitariifistik - Kombineeritud nomenklatuur - Tariifne klassifitseerimine - Vedelkristallekraaniga (LCD) monitorid, mis on varustatud SUB-D, DVI-D, USB, S-video ja liit-video pistmikega - Rubriik 8471 - Rubriik 8528 - Määrus (EÜ) nr 754/2004)

2009/C 90/05

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Staatssecretaris van Financiën

Kostja: Kamino International Logistics BV

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus – Hoge Raad der Nederlanden – Komisjoni 11. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1789/2003, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3), I lisa tõlgendamine – Värvimonitor, mis on võimeline edastama signaale nii automaatsetest andmetöötlusseadmetest kui ka teistest allikatest – Klassifitseerimine KN rubriiki 8471 – Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 754/2004 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (ELT L 118, lk 32; ELT eriväljaanne 02/16, lk 93) kohaldatavus ja kehtivus

Resolutiivosa

1.

Niisuguste monitoride nagu põhikohtuasjas käsitletavad klassifitseerimist alamrubriiki 8471 60 90 plokkidena, mis on „peamiselt” automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri (mida on muudetud komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003) grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a tähenduses, ei välista pelk asjaolu, et need võivad taasesitada signaale nii automaatselt andmetöötlusseadmelt kui ka teistest allikatest.

2.

Selle kindlaksmääramiseks, kas niisugused monitorid nagu põhikohtuasjas käsitletavad on peamiselt automaatses andmetöötlusseadmes kasutatavat tüüpi plokid, peavad liikmesriigi ametivõimud, sh kohtud lähtuma selgitavatest märkustest 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni (millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem) ja selle konventsiooni 24. juunil 1986 sõlmitud muutmisprotokolliga loodud harmoneeritud süsteemi rubriigi 8471 kohta ning eriti nende märkuste I osa punkti D alapunktidest 1–5, mis puudutavad automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid.

3.

Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 754/2004 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris ei kohaldata põhikohtuasjas käsitletavate monitoride tariifsel klassifitseerimisel.

(1)  ELT C 269, 10.11.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/4

Euroopa Kohtu (Suur koda) 17. veebruari 2009. aasta otsus (Raad van State’i (Madalmaad) eelotsusetaotlus) – M. Elgafaji, N. Elgafaji versus Staatssecretaris van Justitie

(Kohtuasi C-465/07) (1)

(Direktiiv 2004/83/EÜ - Pagulase staatuse või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded - Täiendava kaitse nõuetele vastav isik - Artikli 2 punkt e - Reaalne oht kannatada tõsist kahju - Artikli 15 punkt c - Tõsine ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu relvastatud kokkupõrke puhul - Tõend)

2009/C 90/06

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: M. Elgafaji, N. Elgafaji

Kostja: Staatssecretaris van Justitie

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus – Nederlandse Raad van State – Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta, artikli 2 punkti e ja artikli 15 punkti c tõlgendamine – Pagulase staatuse saamise miinimumnõuded – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3 tagatud kaitsega sarnane kaitse või, eitava vastuse korral, juhusliku vägivalla tõttu tekkinud tõsise ja individuaalse ohu tuvastamiseks kasutatavad kriteeriumid

Resolutiivosa

Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta artikli 15 punkti c koosmõjus sama direktiivi artikli 2 punktiga e tuleb tõlgendada nii, et:

—

täiendava kaitse taotleja elule või isikupuutumatusele tõsise ja individuaalse ohu puhul ei kehti tingimus, et taotleja peab esitama tõendeid, et oht ähvardab teda konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu;

—

erandjuhul võib sellist ohtu lugeda tõendatuks, kui käimasolevat relvastatud kokkupõrget iseloomustava juhusliku vägivalla tase – mida hindavad täiendava kaitse taotluse saanud pädevad ametiasutused või liikmesriigi kohtud, kellele sellise taotluse rahuldamata jätmise otsus on edasi saadetud – on nii kõrge, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse riiki või asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt territooriumil viibimise tõttu silmitsi reaalse, tõsise ja individuaalse ohuga.

(1)  ELT C 8, 12.1.2008.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/5

Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. veebruari 2009. aasta otsus (Conseil d’État eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Commune de Sausheim versus Pierre Azelvandre

(Kohtuasi C-552/07) (1)

(Direktiiv 2001/18/EÜ - Geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine - Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise koht - Konfidentsiaalsus)

2009/C 90/07

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Commune de Sausheim

Kostja: Pierre Azelvandre

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus – Conseil d’État (Prantsusmaa) – Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivi 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, lk 15) artikli 19 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (ELT L 41, lk 26; ELT eriväljaanne 15/07, lk 375) artikli 4 tõlgendamine – Geneetiliselt muundatud organismide „keskkonda viimise koha” mõiste – Kas keskkonda viimine on piiritletud konkreetse katastriüksuse või laiema geograafilise piirkonnaga (vald, kanton, departemang)? – Kas esimesel juhul on võimalik keelduda asjaomase maatüki katastritunnuse edastamisest põhjustel, mis tagavad avaliku korra kaitse ning isikute ja vara julgeoleku?

Resolutiivosa

1.

„Keskkonda viimise koht” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 25 lõike 4 esimese taande tähenduses määratletakse kogu taotleja poolt kõnealuse direktiivi artiklite 6–8, 13, 17, 20 või 23 alusel keskkonda viimise koha kohta siseriiklikule pädevale asutusele, kelle territooriumil kõnealune keskkonda viimine toimub, esitatud teabe põhjal.

2.

Direktiivi 2001/18 artikli 25 lõikes 4 sätestatud teavet ei või jätta edastamata, tuginedes avaliku korra või muude seadusega kaitstud huvide kaitsele.

(1)  ELT C 37, 9.2.2008.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/5

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 19. veebruari 2009. aasta otsus (Corte suprema di cassazione (Itaalia) eelotsusetaotlus) – Athesia Druck Srl versus Ministero delle Finanze, Agenzia delle Entrate

(Kohtuasi C-1/08) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Artikli 9 lõike 2 punkt e - Artikli 9 lõike 3 punkt b - Kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv - Artikkel 2 - Teenuse osutamise koht - Reklaamiteenused - Käibemaksu tagastamine - Maksuesindaja)

2009/C 90/08

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Athesia Druck Srl

Kostja: Ministero delle Finanze, Agenzia delle Entrate

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus – Corte suprema di cassazione (Itaalia) – Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 9 lõike 2 punkti e tõlgendamine – Reklaamiteenused – Teenuse osutamise koha kindlaksmääramine – Teenus, mida osutab ühenduse territooriumil asukohta omav isik ettevõtjale, kelle asukoht on kolmandas riigis, kuid kellel on liikmesriigi territooriumil maksuesindaja

Resolutiivosa

Kui reklaamiteenuse kliendi asukoht on väljaspool Euroopa Ühenduse territooriumi, on teenuse osutamise kohaks põhimõtteliselt nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, mida on muudetud nõukogu 31. juuli 1984. aasta kümnenda direktiiviga 84/386/EMÜ, artikli 9 lõike 2 punkti e kohaselt kliendi asukoht. Siiski võivad liikmesriigid kasutada muudetud kuuenda direktiivi 77/388 artikli 9 lõike 3 punktis b ette nähtud võimalust määrata erandina kõnesolevast põhimõttest põhikohtuasjas teenuse osutamise kohaks antud liikmesriigi.

Muudetud kuuenda direktiivi 77/388 artikli 9 lõike 3 punktis b ette nähtud võimalust kasutades, kui Euroopa Ühenduse territooriumil asutatud reklaamiteenuse osutaja teenust kasutava kliendi asukoht on kolmandas riigis ja see klient on lõpptarbija või vahendaja, loetakse, et teenus on osutatud Euroopa Ühenduses tingimusel, et teenuste tegelik kasutamine ja nendest kasusaamine muudetud kuuenda direktiivi 77/388 artikli 9 lõike3 punkti b mõttes toimub antud riigi territooriumil. Sellise reklaamiteenusega on tegemist juhul, kui teenuse esemeks olevat reklaamsõnumit levitatakse antud liikmesriigi territooriumilt.

Muudetud kuuenda direktiivi 77/388 artikli 9 lõike 3 punkti b kohaldamine ei tohi tähendada väljaspool Euroopa Ühenduse territooriumi asutatud teenuse osutaja poolt oma klientidele osutatud reklaamiteenuse maksustamist olenemata sellest, kas teenuse osutaja tegutses teenuse vahendajana, arvestades varem osutatud teenust, sest sellist teenuse osutamist ei hõlma nimetatud direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e kohaldamisala ega üldisemalt sama direktiivi artikkel 9 tervikuna, millele viidatakse sõnaselgelt kõnealuse direktiivi artikli 9 lõike 3 punktis b.

Teenuse maksustamine muudetud kuuenda direktiivi 77/388 artikli 9 lõike 3 punkti b mõttes ei välista maksukohustuslase õigust käibemaksu tagasi saada, kui ta on täitnud nõukogu 17. novembri 1986. aasta kolmeteistkümnenda direktiivi 86/560/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord, artiklis 2 sätestatud tingimused.

Maksuesindaja määramine ei oma iseenesest tähtsust esindatava isiku poolt vastu võetud või tema poolt osutatud teenuste maksustamisele.

(1)  ELT C 64, 8.3.2008.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/6

Euroopa Kohtu 27. novembri 2008. aasta määrus (Tribunal Superior de Justica de Catalunya eelotsusetaotlus – Hispaania) – N. N. Renta SA versus Tribunal Económico-Administrativo Regional de Cataluña (TEARC), Generalidad de Cataluña

(Kohtuasi C-151/08) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõige 3 - Kuues käibemaksudirektiiv - Artikli 33 lõige 1 - Mõiste „kumuleeruv käibemaks” - Õigustehingutelt ja tõestatud juriidilistelt dokumentidelt tasutav maks)

2009/C 90/09

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justica de Catalunya

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: N. N. Renta SA

Vastustaja: Tribunal Económico-Administrativo Regional de Cataluña (TEARC), Generalidad de Cataluña

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus – Tribunal Superior de Justicia de Cataluña – Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 33 tõlgendamine – Mõiste „kumuleeruv käibemaks” – Õigustehingutelt ja tõestatud juriidilistelt dokumentidelt tasutav siseriiklik maks

Resolutiivosa

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, mida on muudetud nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/680/EMÜ, artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei takista koguda astmelise või proportsionaalse määraga maksu õigustehingutelt ja tõestatud juriidilistelt dokumentidelt, kui seda kohaldatakse sellise ettevõtja poolt sooritatud ostumüügitehingu suhtes, kelle majandustegevus seisneb kinnisasjade vahendamises või ostmises nende hilisemaks arendamiseks või üürileandmiseks.

(1)  ELT C 158, 21.6.2008.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/7

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof (Austria) 4. detsembril 2008 – Friedrich G. Barth versus Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung

(Kohtuasi C-542/08)

2009/C 90/10

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Friedrich G. Barth

Vastustaja: Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung

Eelotsuse küsimused

1.

Kas kolmeaastase aegumise kohaldamine erilise teenistusaastate eest makstava lisatasu saamisele, mida ei makstud võõrtöötajale põhikohtuasja aluseks olevatel asjaoludel ühenduse õigusega vastuolus oleval õiguslikul alusel enne Euroopa Kohtu 30. septembri 2003. aasta otsust kohtuasjas C-224/01: Köbler, kujutab endast võõrtöötajate kaudset diskrimineerimist EÜ artikli 39 ning määruse (EMÜ) nr 1612/68 (1) artikli 7 lõike 1 mõttes või piirangut nendes sätetes tagatud töötajate liikumisvabadusele?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas EÜ artikliga 39 ning määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikli 7 lõikega 1 on põhikohtuasja aluseks olevatel asjaoludel vastuolus sellise aegumise kohaldamine erilise teenistusaastate eest makstava lisatasu suhtes, mida ei maksta võõrtöötajale ühenduse õigusega vastuolus oleva siseriikliku õiguse alusel enne Euroopa Kohtu 30. septembri 2003. aasta otsust kohtuasjas C-224/01: Köbler?

3.

Kas tõhususe põhimõte takistab põhikohtuasja aluseks olevatel asjaoludel kohaldada kolmeaastast aegumist minevikust pärinevate erilise teenistusaastate eest makstava lisatasu saamise nõuete suhtes, mida ei rahuldatud ühenduse õigust rikkudes, võttes aluseks selgelt sõnastatud siseriiklikud õigusnormid?

(1)  EÜT L 257, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/7

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof (Saksamaa) 15. jaanuaril 2009 – Gudrun Schwemmer versus Agentur für Arbeit Villingen-Schwenningen – Familienkasse

(Kohtuasi C-16/09)

2009/C 90/11

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Gudrun Schwemmer

Vastustaja: Agentur für Arbeit Villingen-Schwenningen – Familienkasse

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (1) artikli 76 lõike 2 sätteid tuleb analoogia alusel kohaldada nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (2), artikli 10 punktile a, juhul kui hüvitise saamiseks õigustatud vanem ei taotle perehüvitist, mida tal on õigus saada töökohajärgses riigis?

2.

Juhul kui määruse nr 1408/71 artikli 76 lõige 2 on analoogia alusel kohaldatav, siis millistel kaalutlustel saab perehüvitiste maksmiseks pädev elukohajärgse riigi asutus kohaldada määruse nr 574/72 artikli 10 punkti a selliselt, nagu oleks hüvitised määratud töökohajärgses riigis? Kas kaalutlusõigus eeldada perehüvitiste saamist töökohajärgses riigis võib olla kitsendatud juhul, kui hüvitiste saamiseks õigustatud isik ei taotle töökohajärgses riigis perehüvitist teadlikult, et kahjustada lapsetoetuse saamiseks õigustatud isikut elukohajärgses riigis?

(1)  EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35.

(2)  EÜT L 74, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 83.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/8

ecoblue AG 19. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 12. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-281/07: ecoblue AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-23/09)

2009/C 90/12

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: ecoblue AG (esindajad: advokaadid C. Osterrieth, T. Schmitz)

Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—

Tühistada Esimese Astme Kohtu 12. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-281/07;

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 25. aprilli 2007. aasta (asi R 844/2006-1) otsus, mis puudutas ühenduse kaubamärgi „Ecoblue” registreerimistaotlust nr 2871598;

—

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Esimese Astme Kohus kohaldas vääralt ühenduse kaubamärgimääruse artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna vastandatud kaubamärkidel puudub segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks vajalik minimaalne sarnasuse tase.

Esimese Astme Kohus eksis asudes vastulausele tuginedes seisukohale, et varasema kaubamärgi eristusvõime kujutab endast peamist segiajamise tõenäosuse tingimust. Esimese Astme Kohus eksis seda väidet arvesse võttes ja vaid võrdles vastandatud kaubamärke visuaalsest, foneetilisest ja kontseptuaalsest küljest lähtudes nii nagu varasem kaubamärk oleks märk, millel on keskmine eristusvõime.

Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Esimese Astme Kohus ei kohaldanud nõuetekohaselt reeglit, mille kohaselt pööravad tarbijad tavaliselt enam tähelepanu sõna esimesele osale. Kuna mõlemad sõnalised elemendid „Eco” ja „blue” on võrdväärselt kirjeldavad, pöörab tarbija iseenesest enam tähelepanu esimesele sõnale „Eco” ning märkab sel moel mõlema kaubamärgi erinevust.

Lisaks toob apellatsioonkaebuse esitaja esile, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi jättes käsitlemata vastandatud kaubamärkide kontseptuaalse erinevuse, mis on esmatähtis.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal (Ühendkuningriik) 19. jaanuaril 2009 – The Motor Insurers’ Bureau versus Helphire (UK) Limited, Angel Assistance Limited

(Kohtuasi C-26/09)

2009/C 90/13

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal

Põhikohtuasja pooled

Apellant: The Motor Insurers’ Bureau

Vastustajad: Helphire (UK) Limited, Angel Assistance Limited

Eelotsuse küsimused

Esimene küsimus

a)

Kui liikmesriigi õigusnormidega on ette nähtud, et liiklusõnnetuses kannatanule õnnetusjärgselt asendussõiduki üürimise tulemusel tekkinud kulud peab hüvitama vastutav isik, siis kas direktiivi (1) artikli 1 lõige 4 võimaldab välistada MIB-i kohustuse tasuda sellised kulud, kui hüvitis makstakse lõpuks kindlustusandjale, kes on andnud välja õnnetusjärgse kindlustuse poliisi, mis katab sõiduki üürimise kulud, kui vastutav isik neid ei hüvita?

b)

Kui vastus esimese küsimuse punktile a on eitav, siis kas MIB-i makstav hüvitis võib piirduda kindlustusmaksetega, mis tuli nende olemasolu korral tasuda auto üürimise kulud maksnud kindlustusandjatele?

Teine küsimus

Kui vastus esimese küsimuse punktile a on eitav,

siis kas siseriiklik kohus on kohustatud tõlgendama kindlustuseta juhte käsitlevat lepingut nii, et võimaldada direktiivi mõju kooskõlas põhimõtetega, mida Euroopa Kohus on väljendanud kohtuasjas C-106/89: Marleasing vs. La Comercial Internacional de Alimentación (EKL 1990, lk I-4135)? Teisisõnu, kas „siseriiklik õigus tervikuna”, millele on viidatud liidetud kohtuasjades C-397/01–C-403/01: Pfeiffer vs. Deutsches Rotes Kreuz (EKL 2004, lk I-883) tehtud otsuse punkti 120 kolmandas taandes, hõlmab sellist lepingut nagu kindlustuseta juhte käsitlev leping?

Kolmas küsimus

Kui vastus esimese küsimuse punktile a on eitav,

siis kas direktiivi artikli 1 lõikel 4 on vahetu õigusmõju?

Neljas küsimus

Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav:

a)

Kui on vaja tuvastada, kas sellise organi nagu MIB vastu esitatavates nõuetes saab tugineda direktiivi sätetele, millel võib olla vahetu õigusmõju:

i)

siis kas sellisel tuvastamisel saab võtta aluseks Euroopa Kohtu 12. juuli 1990. aasta otsuses kohtuasjas C-188/89: Foster vs. British Gas (EKL 1990, lk I-3313) ette nähtud kriteeriumid? ja

ii)

kui sellisel tuvastamisel tuleks aluseks võtta mõned (kuid mitte kõik) nimetatud kriteeriumid ja/või teatavaid lisakriteeriume, siis millistel kriteeriumidel peaks selline tuvastamine põhinema?

b)

Kas siseriiklik kohus üksi on pädev määrama kindlaks organi vastavuse asjakohastele kriteeriumidele?

c)

Kas MIB tunnustega organ vastab kõnealustele kriteeriumidele nii, et tema vastu esitatavates nõuetes saab tugineda vahetu õigusmõjuga direktiivi sätetele?

(1)  Nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teine direktiiv 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 8, lk 17; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3)

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/9

Eelotsusetaotlus, mille esitas Gerechtshof Amsterdam (Madalmaad) 26. jaanuaril 2009 – Oracle Nederland BV versus Inspecteur van de Belastingdienst Utrecht-Gooi/kantoor Utrecht

(Kohtuasi C-33/09)

2009/C 90/14

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gerechtshof Amsterdam (Madalmaad)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Oracle Nederland BV

Vastustaja: Inspecteur van de Belastingdienst Utrecht-Gooi/kantoor Utrecht

Eelotsuse küsimused

1.

Kas teise direktiivi (1) artikli 11 lõiget 4 ja kuuenda direktiivi (2) artikli 17 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik, kes soovib kasutada nendes artiklites antud võimalust (säilitada) sisendkäibemaksu mahaarvamise erandeid kululiikide suhtes, mida saab kirjeldada kui

—

„ettevõtja personali toitude ja jookidega varustamine”;

—

„ärikingitused või muud kingitused isikutele, kellele nende kingituste osas juhul, kui neile nende eest esitatakse või esitataks arve, millel on märgitud käibemaks, ei kohaldata või ei kohaldataks täielikku või osalist sisendkäibemaksu mahaarvamisõigust”;

—

„ettevõtja personali majutamine”;

—

„ettevõtja personali spordi ja puhke-eesmärkidel tehtud kulutused”

on täitnud tingimuse määratleda piisavalt selgelt nende kaupade ja teenuste liik?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse mõne nimetatud kulude liigi osas jaatavalt: kas kuuenda direktiivi artikli 6 lõike 2 ning artikli 17 lõigete 2 ja 6 kohaselt on õiguspärane käesoleval juhul vaidluse all olev siseriiklik säte, mis on vastu võetud enne direktiivi jõustumist ning mille kohaselt ei saa maksukohustuslane teatud kaupade omandamisel ning teatud teenuste pakkumisel, mida kasutatakse osaliselt majandustegevuse eesmärgil ning osaliselt isiklikuks tarbeks, makstud käibemaksu täielikult maha arvata; st saab maha arvata vaid selle soorituse eest võlgnetava käibemaksusumma?

3.

Juhul kui „toitude ja jookidega varustamise” osas on täidetud kaupade ja teenuste liigi piisava määratletuse eeldus: kas kuuenda direktiivi artikli 17 lõikega 6 on vastuolus kehtiva sisendkäibemaksu mahaarvamise erandi muudatus juhul, kui selle muudatuse tegemisel lähtuti sellest, et põhimõtteliselt piirati erandi ulatust, mille alusel ei ole aga siiski välistatud, et üksikjuhul on mahaarvamisõiguse piirangu ulatus ühel majandusaastal suurem eelkõige selle kohaldamisala muutvas õigusnormis sätestatud mahaarvamise piirangu kindlasummalise olemuse tõttu?

(1)  Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teine direktiiv 67/228/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta — ühise käibemaksusüsteemi ülesehitus ja rakendamiseeskirjad (EÜT 71, lk 1303).

(2)  Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/10

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal du travail de Bruxelles (Belgia) 26. jaanuaril 2009 – Gerardo Ruiz Zambrano versus Office national de l'emploi (ONEM)

(Kohtuasi C-34/09)

2009/C 90/15

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal du travail de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Gerardo Ruiz Zambrano

Vastustaja: Office national de l’emploi (ONEM)

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 12, 17 ja 18 – mõni neist eraldivõetuna või mitu sätet koos, kas eraldi või koosmõjus – annavad liidu kodanikule õiguse elada selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanik see isik on, sõltumata sellest, kas isik on eelnevalt kasutanud tal olevat õigust liikuda liikmesriikide territooriumil?

2.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 12, 17 ja 18 koosmõjus põhiõiguste harta (vastu võetud 7. detsembril 2000 Nice’i Euroopa Ülemkogul, hetkel kehtiv redaktsioon avaldatud 14. detsembril 2007 ELT C 303) artiklitega 21, 24 ja 34 tuleb tõlgendada nii, et nendega igale liidu kodanikule ilma kodakondsuse alusel diskrimineerimiseta antud õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil tähendab, et juhul kui kodanikuks on väike alaealine laps, kes on kolmanda riigi kodanikust üleneja sugulase ülalpeetav, siis nimetatud lapsele tuleb tagada elamisõiguse kasutamine selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab ja mille kodanik ta on, sõltumata sellest, kas ta on ise või koos oma seadusliku esindajaga eelnevalt kasutanud õigust vabale liikumisele, ning ühtlasi tagada niisuguse elamisõiguse kasulik mõju, mille vajalikkust on tunnistanud ühenduse kohtupraktika (19. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-200/02: Zhu ja Chen), ning seda seeläbi, et kolmanda riigi kodanikust ülenejale sugulasele, kelle ülalpidamisel nimetatud laps on ja kellel on piisavalt elatusvahendeid ja ravikindlustus, antakse tuletatud elamisõigus, mis oleks selsamal kolmanda riigi kodanikul juhul, kui tema ülalpeetav alaealine laps oleks niisugune liidu kodanik, kes ei ole selle liikmesriigi kodanik, kus ta elab?

3.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 12, 17 ja 18 koosmõjus põhiõiguste harta artiklitega 21, 24 ja 34 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kodanikust alaealise lapse õigus elada selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, peab kaasa tooma selle, et kolmanda riigi kodanikust üleneja sugulane, kelle ülalpeetav on nimetatud alaealine laps, vabastatakse tööloa nõudest, ning kelle puhul – v.a juhul, kui tööloa nõue tuleneb selle liikmesriigi õigusest, kus see isik elab – on nimetatud riigi sotsiaalkindlustussüsteemis arvestatava palgalise tööga täidetud piisavate elatusvahendite ja ravikindlustuse olemasolu tingimus, et nimetatud lapse elamisõiguse puhul tunnustataks selle kasulikku mõju, mida ühenduse kohtupraktikas (eespool viidatud kohtuotsus Zhu ja Chen) on tunnustatud niisuguse liidu kodanikuks oleva alaealise lapse puhul, kes on mõne muu liikmesriigi, st mitte oma elukohaliikmesriigi kodanik, ja kes on kolmanda riigi kodanikust üleneja sugulase ülalpeetav?

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/11

Société des plantations de Mbanga SA (SPM) 30. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 13. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-128/05: SPM versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi C-39/09 P)

2009/C 90/16

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Société des plantations de Mbanga SA (SPM) (esindaja: advokaat A. Farache)

Teised menetluspooled: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—

Esimese võimalusena:

—

tühistada osaliselt Esimese Astme Kohtu otsus;

—

mõista komisjonilt välja hüvitis ning kohtukulud mõlemas astmes, sealhulgas hageja kohtukulud;

—

teise võimalusena:

—

saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtule, et viimane teeks uue otsuse ja teeks otsuse makstavate hüvitiste suuruste osas.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma apellatsioonikaebuse põhjenduseks peamiselt kaks väidet.

Esimese väitega väidab hageja, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et ühenduse banaaniimpordi kord ei riku ilmselgelt ja jämedalt tõhusa konkurentsi säilimise põhimõtet, mis hageja sõnul kujutab endast isikutele õigusi andvat õigusnormi.

Sellega seoses väidab hageja esiteks, et Esimese Astme Kohus ei võtnud arvesse konkurentsieesmärke, kuna ta rajas oma otsuse ainult spetsiifiliselt banaanituru ühise korralduse raames taotletavatele üldpõhimõtetele. Teiseks väidab hageja, et Esimese Astme Kohus tõlgendas valesti seost ühenduse õigusnormide ja banaaniturul eksiseeriva konkurentsivastase tegevuse vahel, kui ta keeldus möönmast, et ühenduse õigusnormid võimaldavad impordilitsentside kaudu teatud eelistatud ettevõtjatele, kelle seisund turul on olemasolevate eeskirjade alusel kindlustatud, majanduslikke eeliseid.

Teise väitega väidab hageja, et Esimese Astme Kohus rikkus õiguse üldpõhimõtteid ja eelkõige hea halduse põhimõtet, kui ta leidis, et viimane ei kujuta endast iseenesest õigusnormi, mille eesmärk on anda isikutele õigusi. Nimetatud printsiip on korduvalt kohtupraktikas kinnistatud ja toob käesoleval juhul kaasa komisjoni kohustuse võtta arvesse turul esinevat erilist olukorda ja nende tootjate erilist olukorda, kellel ühenduse õigusnormide vastuvõtmise tõttu ei ole võimalik saada ettevõtjaks.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/11

Eelotsusetaotlus, mille 29. jaanuaril 2009 esitas VAT and Duties Tribunal, Manchester (Ühendkuningriik) – Astra Zeneca UK Limited versus Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs

(Kohtuasi C-40/09)

2009/C 90/17

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

VAT and Duties Tribunal, Manchester

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Astra Zeneca UK Limited

Vastustaja: Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs

Eelotsuse küsimused

1.

Võttes arvesse käesoleva kohtuasja asjaolusid, kus töötajal on oma töölepingu alusel õigus kasutada võimalust võtta osa oma töötasust välja teatud nimiväärtusega kupongina, siis kas nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (1) artikli 2 lõiget 1 [nüüd uue käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punkt c] tuleb tõlgendada nii, et selle kupongi andmine töötajale tööandja poolt kujutab endast tasu eest teenuste osutamist?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas artikli 6 lõike 2 punkti b [nüüd artikli 26 lõike 1 punkt b] tuleb tõlgendada nii, et kupongi andmist töötajale tööandja poolt vastavalt töölepingule tuleb käsitada teenuste osutamisena, kui töötaja kasutab kupongi isiklikuks tarbeks?

3.

Kui kupongi andmine ei ole tasu eest teenuse osutamine artikli 2 lõike 1 tähenduses ja kui seda ei tule käsitada artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud teenuste osutamisena, siis kas artikli 17 lõiget 2 [nüüd artikkel 168] tuleb tõlgendada nii, et tööandjal on lubatud nõuda tagasi käibemaksu, mida ta on tasunud kupongi ostmisel ja selle andmisel töötajale vastavalt töölepingule, kui töötaja kasutab kupongi isiklikuks tarbeks?

(1)  Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EM kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/12

30. jaanuaril 2009 esitatud hagi – Euroopa Ühenduste Komisjon versus Eesti Vabariik

(Kohtuasi C-46/09)

2009/C 90/18

Kohtumenetluse keel: eesti

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Randvere ja K. Simonsson)

Kostja: Eesti Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Eesti Vabariik ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/59/EÜ (1) laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates siseriiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud, siis on Eesti Vabariik rikkunud selle direktiivi artiklist 11 tulenevaid kohustusi;

—

mõista kohtukulud välja Eesti Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2000/59 artikli 11 lõike 2 punktist a nähtub, et Eesti Vabariik on kohustatud kehtestama kriteeriumid, mille alusel valitakse kontrollitavad laevad, mis ei ole kalalaevad ega kuni 12 reisija lõbusõidulaevad.

Direktiivi 2000/59 artikli 11 lõike 2 punkt c näeb ette, et kui pädev asutus ei ole sellise kontrollimise tulemusega rahul, tagab ta, et laev ei lahku sadamast enne laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmist sadama vastuvõtuseadmetesse vastavalt artiklitele 7 ja 10.

Eesti Vabariik on teatanud oma kavatsusest täiendada siseriiklikke õigusnorme, et direktiiv nõuetekohaselt üle võtta. Komisjonini ei ole jõudnud teavet niisuguste muudatuste kehtestamise kohta.

(1)  EÜT L 332, lk 81; ELT eriväljaanne 07/05, lk 358.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/12

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tingsrätt Stockholm (Rootsi) 6. veebruaril 2009 – Konkurrensverket versus TeliaSonera Sverige AB

(Kohtuasi C-52/09)

2009/C 90/19

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tingsrätt Stockholm

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Konkurrensverket

Vastustaja: TeliaSonera Sverige AB

Menetlusse astuja: Tele2 Sverige Aktiebolag

Eelotsuse küsimused

1.

Millistel tingimustel on rikutud EÜ artiklit 82 erinevuse tõttu vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt konkurentidele võrguteenuste turul müüdava ADSL-ühenduse jaoks kasutatava toote müügihinna ja selle hinna vahel, mida kõnealune ettevõtja küsib selle toote eest lõpptarbijaturul?

2.

Kas esimesele küsimusele vastates on asjassepuutuvad üksnes turgu valitsevas seisundis ettevõtja poolt lõpptarbijatele kehtestatud hinnad või tuleb arvesse võtta ka konkurentide poolt lõpptarijaturul kehtestatud hindu?

3.

Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab asjaolu, et turgu valitsevas seisundis ettevõtjal puudub regulatiivne kohustus tooteid võrguteenuste turul tarnida, kuid ta on otsustanud seda omal algatusel teha?

4.

Kas selleks, et esimeses küsimuses kirjeldatud tegevus kujutaks endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, peab olema tuvastatud konkurentsivastane mõju, kui jah, siis kuidas seda kindlaks teha?

5.

Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab turgu valitsevas seisundis ettevõtja turuvõim?

6.

Kas selleks, et esimeses küsimuses viidatud tegevust valitseva seisundi kuritarvitamisena käsitada, peab seda tegevust teostaval ettevõttel olema turgu valitsev seisund nii võrguteenuste turul kui ka lõpptarbijaturul?

7.

Kas selleks, et esimeses küsimuses viidatud tegevust valitseva seisundi kuritarvitamisena käsitada, peab turgu valitsevas seisundis ettevõtja toode või teenus võrguteenuste turul olema hädavajalik tema konkurentidele?

8.

Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab see, kas tarneid tehakse uutele klientidele?

9.

Kas selleks, et esimeses küsimuses viidatud tegevust turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena käsitada, peab turgu valitsevas seisundis ettevõtja saama talle tekkinud kahjumi hiljem tagasi teenida?

10.

Kas asjaolu, et kõrge investeerimisnõudlusega turul toimuvad tehnoloogilised muutused, mõjutab vastust esimesel küsimusele, näiteks mõistlike asutamiskulude ja kujunemisfaasis võimaliku kahjumiliku müügi osas?

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/13

Eelotsusetaotlus, mille esitas House of Lords (Ühendkuningriik) 6. veebruaril 2009. aastal – Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs versus Loyalty Management UK Limited

(Kohtuasi C-53/09)

2009/C 90/20

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

House of Lords

Põhikohtuasja pooled

Hageja/Kaebuse esitaja: Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs

Kostja/Vastustaja: Loyalty Management UK Limited.

Eelotsuse küsimused

„Olukorras, kus maksukohustuslane („programmikorraldaja”) haldab mitmeosalist püsikliendiprogrammi („programm”), mille kohaselt programmikorraldaja sõlmib järgmisi erinevaid kokkuleppeid:

i)

kokkulepped erinevate ettevõtjatega (edaspidi „sponsorid”), mille alusel sponsorid väljastavad „punkte” klientidele („punktikogujad”), kes ostavad sponsoritelt kaupu ja teenuseid, ning sponsorid teevad makseid programmikorraldajale;

ii)

kokkulepped punktikogujatega, mis näevad ette, et kui nad ostavad sponsoritelt kaupu ja/või teenuseid, saavad nad punkte, mida nad võivad vahetada kaupade ja/või teenuste vastu; ja

iii)

kokkulepped erinevate ettevõtjatega (tuntud kui „tarnijad”), mille alusel tarnijad kohustuvad muu hulgas pakkuma kaupu ja/või osutama teenuseid punktikogujatele väiksema hinnaga, kui tuleks muidu maksta, või tasuta, kui punktikoguja lunastab oma punkte, ning programmikorraldaja maksab tarnijatele „teenustasu”, mis on arvutatud vastavalt asjakohase perioodi jooksul selle tarnija juures lunastatud puntide arvule:

1.

Kuidas tuleb tõlgendada nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikleid 14, 24 ja 73 (varem nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ (2) artiklid 5 ja 6 ning artikli 11 osa A lõike 1 punkt a), kui programmikorraldaja teeb makseid tarnijatele?

2.

Kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et sellised programmikorraldaja poolt tarnijatele tehtud maksed on:

a)

üksnes vastutasu tarnijate poolt programmikorraldajale teenuste osutamise eest või

b)

üksnes vastutasu tarnijate poolt punktikogujatele kaupade pakkumise ja/või teenuste osutamise eest või

c)

vastutasu osaliselt tarnijate poolt programmikorraldajale teenuste osutamise eest ja osaliselt tarnijate poolt punktikogujatele kaupade pakkumise ja/või teenuste osutamise eest?

3.

Kui vastus küsimusele 2 on c, mis tähendab, et teenustasu on vastutasu tarnijate kahe soorituse eest – üks programmikorraldajale ja teine punktikogujatele –, siis millised on ühenduse õiguses sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab kindlaks määrata, kuidas teenustasu peaks proportsionaalselt selliste soorituste vahel jaotuma?”

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksu ELT L 347, lk 1

(2)  Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas

EÜT L 145, lk 1, ELT eriväljaanne 09/01, lk 23

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/14

Eelotsusetaotlus, mille esitas House of Lords (Ühendkuningriik) 9. veebruaril 2009 – Commissioners of Her Majesty’s Revenue and Customs versus Baxi Group Limited

(Kohtuasi C-55/09)

2009/C 90/21

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

House of Lords

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Commissioners of Her Majesty’s Revenue and Customs

Vastustaja: Baxi Group Limited

Eelotsuse küsimused

Kui:

A.

maksukohustuslasel on majandustegevuse edendamise programm, mida korraldab reklaami- ja turundusäriühing ja mille alusel antakse maksukohustuslase klientidele punkte selle eest, et kliendid ostavad maksukohustuslaselt kaupu;

B.

kliendid saavad nende punktide eest reklaami- ja turundusäriühingult tasuta boonuskaupu;

C.

maksukohustuslane on nimetatud teise äriühinguga kokku leppinud, et ta maksab kinni punktide alusel antavate kaupade soovitusliku jaehinna,

siis:

1.

Kuidas tuleb käibemaksudirektiivi (1) artikleid 14, 24, 73 ja 168 (enne kuuenda direktiivi (2) artiklid 5 ja 6, artikli 11 A osa lõike 1 punkt a ja artikli 17 lõige 2) tõlgendada maksukohustuslase poolt sellele teisele äriühingule tehtavate maksete suhtes?

2.

Täpsemalt, kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslase maksed kõnealusele teisele äriühingule on:

a)

üksnes tasu kõnealuse teise äriühingu poolt maksukohustuslasele teenuste osutamise eest;

b)

üksnes kolmanda isiku makstav tasu kõnealuse teise äriühingu poolt klientidele kaupade tarnimise eest;

c)

tasu osaliselt kõnealuse teise äriühingu poolt maksukohustuslasele teenuste osutamise eest ja osaliselt kõnealuse teise äriühingu poolt klientidele kaupade tarnimise eest; või

d)

tasu kõnealuse teise äriühingu poolt nii reklaami- ja turundusteenuste osutamise kui ka boonuskaupade tarnimise eest maksukohustuslasele?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on selline, et niisugused maksed on tasu osaliselt kõnealuse teise äriühingu poolt maksukohustuslasele teenuste osutamise eest ja osaliselt maksukohustuslase kui kolmanda isiku tasu kõnealuse teisele äriühingule selle eest, et nimetatud äriühing tarnis klientidele kaupu, siis millised on ühenduse õiguses sätestatud kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kuidas jaotada niisugune makse teenuste osutamise ja kaupade tarnimise vahel?

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

(2)  Nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/15

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Roma (Itaalia) 9. veebruaril 2009 – Emiliano Zanotti versus Agenzia delle Entrate

(Kohtuasi C-56/09)

2009/C 90/22

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Roma

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Emiliano Zanotti

Vastustaja: Agenzia delle Entrate

Eelotsuse küsimus

Kas asutamislepingu ja Euroopa Ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, mis puudutavad kohtuliku kaitse tõhusust ja igakülgsust ning ühetaolist kohtlemist ja vaba liikumist, on vastuolus Vabariigi Presidendi 22. detsembri 1986. aasta dekreedi nr 917 (tulumaksuseaduse konsolideeritud versioon) artikli 15 punkti e ja rahandusministeeriumi 12. mai 2000. aasta ringkirja nr 96 punkti 1.5.1 kohaldamine ja kas piirang, mis sellest tuleneb nimetatud sätetes käsitletud kulude arvessevõtmisele, on vastuolus ühenduse õigusnormidega?

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/15

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale per la Campania (Itaalia) 11. veebruaril 2009 – Lucio Rubano versus Regione Campania, Comune di Cusano Mutri

(Kohtuasi C-60/09)

2009/C 90/23

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per la Campania

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Lucio Rubano

Vastustaja: Regione Campania, Comune di Cusano Mutri

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 152 ja 153 on kooskõlas see, et valdades, mille elanike arv on alla 4 000, on ainult üks apteek?

2.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 152 ja 153 on kooskõlas see, et valdades, mille elanike arv on üle 4 000, on teise apteegi avamise tingimusteks, et oleks saavutatud vähemalt 50 % apteegi avamiseks nõutavast elanike arvust, et kaugus olemasolevast apteegist oleks vähemalt 3 000 meetrit, et topograafilisi tingimusi ja teeolusid silmas pidades nõuaksid seda apteegiteenuse kättesaadavuse erivajadused, millele peavad hinnangu andma kas kohalikud tervishoiuasutused (aziende sanitarie locali), kohalik erialaühing või ravimüügi korralduse ja järelevalvega tegelev ametiasutus?

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/15

Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court) (Ühendkuningriik) 13. veebruaril 2009 – Association of the British Pharmaceutical Industry versus Medicines and Healthcare Products Regulatory Agency

(Kohtuasi C-62/09)

2009/C 90/24

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Association of the British Pharmaceutical Industry

Vastustaja: Medicines and Healthcare Products Regulatory Agency

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2001/38/EÜ (1) artikli 94 lõige 1 välistab selle, et riigi tervishoiusüsteemi kuuluv avalik-õiguslik asutus seab ravimitele tehtavate kulutuste kogusumma vähendamise eesmärgil sisse programmi, mille kaudu pakutakse rahalisi stiimuleid arstikeskustele (kes omakorda võivad pakkuda rahalisi soodustusi retsepte välja kirjutavatele arstidele) selle eest, et nad kirjutaksid välja vastava soodustusprogrammiga toetatavat geneerilise nimetusega ravimit, mis on kas:

a)

muu retseptiravim kui see, mida asjaomane arst samale patsiendile varem on välja kirjutanud; või

b)

muu retseptiravim kui see, mis võidaks vastavale patsiendile välja kirjutada siis, kui soodustusprogrammi ei oleks,

kui selline muu retseptiravim kuulub patsiendi vastava seisundi raviks kasutatavate ravimitega samasse terapeutilisse klassi?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/16

13. veebruaril 2009 esitatud hagi – Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-64/09)

2009/C 90/25

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Oliver ja J.-B. Laignelot)

Kostja: Prantsuse Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik ei ole vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ (1) kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta artikli 2 punkti 13, artikli 4 lõike 2 punkti a, artikli 5 lõigete 3 ja 4, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 lõike 3 nõuetekohaseks ja täielikuks ülevõtmiseks, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—

mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab hagi toetuseks seitse väidet, mis seonduvad direktiivi 2000/53/EÜ teatavate sätete ebakorrektse ülevõtmisega Prantsuse õigusesse.

Esmalt väidab hageja, et artikli 2 punktis 13 toodud mõiste – kasutuselt kõrvaldatud sõidukite „demonteerimisandmed” – ei ole üle võetud piisavalt selgelt ja täpselt, kuna vastav siseriiklik õigusnorm on märgatavalt kitsam kui direktiivi säte ning selles ei ole välja toodud seost ühenduse seadusandja poolt väljendatud eesmärgiga, st nõuetele vastava ja keskkonnaohutu töötlemisega.

Hageja väidab, et artikli 4 lõike 2 punkti a hilinenud ülevõtmise tagajärg oli see, et 18 kuu vältel olid turul esindatud sõidukid, materjalid ja osad, mis sisaldasid väljaspool ettenähtud erandjuhte pliid, elavhõbedat, kaadmiumi või kuuevalentset kroomi, kuna asjakohased siseriiklikud õigusnormid on kohaldatavad üksnes sõidukitele, mis on tüübikinnituse saanud alates 31. detsembrist 2004, samas kui direktiivi artikli 4 lõige 2 punktis a on märgitud 1. juuli 2003.

Samuti väidab hageja, et artikli 5 lõikes 3 ette nähtud menetlus kasutuselt kõrvaldatud sõiduki lammutustõendi väljastamiseks ei ole Prantsuse õigusesse korrektselt üle võetud, mis võib tekitada segadust, eelkõige muudest liikmesriikidest pärit sõidukite omanikele. Komisjon kritiseerib sellega seoses konkreetsemalt asjaolu, et lammutustõendit ei tule esitada mitte sõiduki üleandmisel, vaid alles pärast selle füüsilist lammutamist, ning et nimetatud tõendit ei anta üle kasutusest kõrvaldatud sõiduki valdajale, vaid edastatakse selle departemangu prefektile, kus sõiduk on registreeritud.

Neljandaks nimetab komisjon artikli 5 lõiget 4, mille ülevõtmisega on rikutud selle kasulikku mõju, kuna teatavatele tegevusluba omavatele töötlemiskodadele – ametlikele lammutuskodadele – on antud võimalus keelduda kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid vastu võtmast ning samuti ei ole ette nähtud mehhanismi nimetatud lammutajate kulude hüvitamiseks.

Samuti on artikli 6 lõike 3 ülevõtmisel valesti määratletud mõiste „demonteerimi[ne]”, mis tähendab kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemise esimest etappi, st hõlpsasti kõrvaldatavate osade eemaldamist enne reostusohu kõrvaldamisele asumist.

Hageja kritiseerib ka artikli 7 lõike 1 ülevõtmist, kuna Prantsuse ametiasutused soodustavad sõidukite osade korduvkasutamist „alati, kui tehnilised ja majanduslikud tingimused seda võimaldavad”, samas kui direktiiviga on ette nähtud kitsamalt määratletud kohustus kasutada korduvkasutust juhtudel, „kui see on keskkonnaohutuse seisukohast võimalik”.

Lõpuks rõhutab hageja, et artikli 8 lõikega 3 on pandud liikmesriikidele kohustus võtta konkreetsed meetmed, millega sõidukite või nende osade tootjaid kohustataks esitama iga uue turuleviidud sõidukitüübi kohta selle demonteerimisandmed kas juhenditena või elektrooniliste vahendite abil.

(1)  EÜT L 269, lk 34; ELT eriväljaanne 15/05, lk 224.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/17

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesgerichtshof (Saksamaa) 16. veebruaril 2009 – Gebr. Weber GmbH versus Jürgen Wittmer

(Kohtuasi C-65/09)

2009/C 90/26

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Gebr. Weber GmbH

Vastustaja: Jürgen Wittmer

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ (1) tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatud aspektide kohta artikli 3 lõike 3 esimest ja teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt võib müüja tarnitud tarbekauba lepingule mittevastavuse korral keelduda tarbija poolt nõutud viisil parandusmeetmest ka juhul, kui sellega seoses tekivad müüjale kulud, mis oleksid ebamõistlikud (absoluutselt ebaproportsionaalsed) võrreldes väärtusega, mis kaubal oleks juhul, kui lepingule mittevastavust ei esineks, ja võrreldes lepingule mittevastavuse olulisusega?

2.

Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt: kas eespool nimetatud direktiivi artikli 3 lõiget 2 ja lõike 3 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et müüja peab kauba lepinguga vastavusse viimisel asendamise teel kandma kulud, mis tekivad seoses lepingule mittevastava tarbekauba eemaldamisega asjast, millesse tarbija on kauba vastavalt selle laadile ja kasutusotstarbele sisse ehitanud?

(1)  EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12; ELT eriväljaanne 15/04, lk 223.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/17

Eelotsusetaotlus, mille esitas Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu Vabariik) 16. veebruaril 2009 – Kirin Amgen, Inc. versus Lietuvos Respublikos valstybinis patentų biuras

(Kohtuasi C-66/09)

2009/C 90/27

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Kirin Amgen, Inc.

Vastustaja: Lietuvos Respublikos valstybinis patentų biuras

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse nr 1768/92 (1) artikli 19 lõikes 2 osutatud jõustumise kuupäevaks tuleb Leedu puhul pidada Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milline on määruse nr 1768/92 artikli 19 ja artikli 7 vaheline suhe kuuekuulise tähtaja arvutamisel ning kumba artiklit tuleb kohtuasjas kohaldada?

3.

Kas toote müügiluba Euroopa Ühenduses hakkas Leedu Vabariigis kehtima tingimusteta alates kuupäevast, mil ta ühines Euroopa Liiduga?

4.

Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, siis kas toote müügiloa kehtima hakkamine on võrdsustatav selle loa andmisega määruse nr 1768/92 artikli 3 punkti b tähenduses?

(1)  Nõukogu 18. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 13/11, lk 200).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/17

Nuova Agricast Srl’i ja Cofra Srl’i 17. veebruaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu 2. detsembri 2008. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-362/05 ja T-363/05: Nuova Agricast Srl ja Cofra Srl versus komisjon

(Kohtuasi C-67/09 P)

2009/C 90/28

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Nuova Agricast Srl ja Cofra Srl (esindaja: advokaat A. Calabrese)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Põhinõue

—

Tühistada edasikaevatud kohtuotsus osas, milles leiti, et 29. mai 2000. aasta kiri ei sisalda ebatõeseid andmeid, ning jätta seega selle kohta esitatud komisjoni vastuhagi rahuldamata;

—

lahendada 2. märtsil 2006 võetud menetlust korraldust korraldavate meetmetega seonduvad küsimused ja tuvastada, et esimeses astmes esitatud hagides kirjeldatud käitumist arvestades on komisjon raskelt ja ilmselgelt rikkunud ühenduse õigust ja põhjustanud sellega apellantidele majanduslikku kahju;

—

saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtusse nende küsimuste lahendamiseks, mida 2. märtsil 2006 võetud menetlust korraldavad meetmed ei sisaldanud;

—

kohtukulude osas:

i)

mõista komisjonilt välja kohtukulud mõlemas kohtuastmes

ii)

või otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Alternatiivne nõue

—

tühistada edasikaevatud kohtuotsus osas, milles leiti, et 29. mai 2000. aasta kiri ei sisalda ebatõeseid andmeid, ning jätta seega selle kohta esitatud komisjoni vastuhagi rahuldamata;

—

saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtusse;

—

otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Esimene õigusvastasuse väide. Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjonil oli õigus anda heakskiit abikavale, mis on õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse ning samas abikavas osalevate ettevõtjate diskrimineerimiskeelu põhimõtetega vastuolus. Selle tagajärjel rikkus kohus EÜ artiklit 87 ning ühenduse kohtupraktikat, mille kohaselt ei saa EÜ artiklis 88 sätestatud menetluses mingil juhul hoiduda ühenduse õiguse normide ja põhimõtete kohaldamisest või neid rikkuda ning mille kohaselt ei ole komisjonil lubatud heaks kiita abikavasid, mis rikuvad ühenduse õiguse norme ja põhimõtteid.

Apellandid väidavad, et edasikaevatud kohtuotsuse punktis 81 andis Esimese Astme Kohus 1997. aasta otsusele, millega kiideti abikava tervikuna heaks, tõlgenduse, mille kohaselt on see abikava õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega vastuolus, kuna sel viisil tõlgendatud abikava, mis andis konkreetseid tagatisi ettevõtjatele, kes olid esitanud esimest korda taotluse 1999. aasta teises pakkumismenetluses, et ka nemad saaksid vajadusel oma taotlused ümber sõnastada, muutis selle nende jaoks loogiliselt võimatuks, sest pärast 31. detsembrit 1999 ei oleks saanud seda pakkumismenetlust enam jätkata isegi juhul, kui see oleks piirdunud vaid ümbersõnastatud taotlustega. Apellandid teevad seega järelduse, et sel viisil tõlgendatuna rikkus see abikava mitte ainult õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, vaid ka diskrimineerimiskeelu põhimõtet, kuna ainult neil ettevõtjatel, kes osalesid esimest korda teises pakkumismenetluses 1999. aastal, ei lubatud teha seda, mis oli lubatud kõigile neile ettevõtjatele, kes olid osalenud eelmistel pakkumistel.

Teine õigusvastasuse väide. Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis tuvastamata, kas tema poolt 1997. aasta otsusele heakskiidu andnud tõlgenduse oleks saanud asendada teise tõlgendusega, mis oleks eespool nimetatud põhimõtetega kooskõlas. Seega rikkus Esimese Astme Kohus kohtupraktikat, mille kohaselt on kohtul kohustus vastav asjaolu tuvastada ja tõlgendus asendada.

Apellandid väidavad, et Esimese Astme Kohus tõlgendas 1997. aasta otsusega heakskiidetud abikava üldiselt ja abstraktselt, jättes välja selgitamata, kas 1997. aasta otsusele heakskiidu andnud tõlgendust oleks saanud teise tõlgendusega asendada, mis oleks eespool nimetatud põhimõtetega kooskõlas, ning rikkus seega õigusnormi, kuna ta eiras kohtupraktikat, mille kohaselt peab ühenduse teisese õiguse mitme tõlgendamisvõimaluse korral eelistama tõlgendust, mis on EÜ asutamislepinguga kooskõlas, ning jätma kohaldamata tõlgenduse, mis on sellega vastuolus.

Kolmas õigusvastasuse väide. Apellandid väidavad, et edasikaevatud kohtuotsuses on osas, milles leitakse, et 29. mai 2000. aasta kiri ei sisalda ebatõeseid andmeid (punktid 50 ja 51), asjaomast kirja vääralt tõlgendatud ja faktilisi asjaolusid moonutatud ning seega tuleks see kohtuotsus tühistada. Samuti tuleb rahuldamata jätta komisjoni vastuhagi, millega palutakse lükata tagasi apellantide väited selle kohta, et komisjon on 29. mai 2000. aasta kirjas alusetult andnud mõista, et Itaalia ametiasutused olid need, kes 16. mai 2000. aasta kohtumisel isegi ei maininud, et on olemas ettevõtjad, kes kuuluvad kolmanda pakkumismenetluse rühma.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/19

Patendivolinike Volker Mergel'i, Klaus Kampfenkel'i, Burkart Bill'i ja Andreas Herden'i 23. veebruaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (teine koda) 16. detsembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-335/07: Volker Mergel jt versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-80/09 P)

2009/C 90/29

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Volker Mergel, Klaus Kampfenkel, Burkart Bill, Andreas Herden (esindaja: advokaat G. P. Friderichs)

Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

—

Tühistada Esimese Astme Kohtu (teine koda) 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-335/07, mis tehti 18. detsembril 2008 apellatsioonkaebuse esitajatele teatavaks faksi teel;

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 25. juuni 2007. aasta (asi R 299/2007-4) otsus;

—

mõista välja apellatsioonkaebuse esitajate kantud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Kohtuvaidluse ese on küsimus, kas mõistet „Patentconsult” on võimalik kaitsta kaubamärgina teenuste jaoks klassides 35, 41 ja 42. Esimese Astme Kohus asus seisukohale , et mõiste „Patentconsult” puhul on tegemist nimetatud teenuseid otseselt ja täpselt kirjeldava teabega.

Apellatsioonkaebuse esitajad leiavad, et nende apellatsioonkaebus on põhjendatud, kuna määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b on tõlgendatud ja kohaldatud valesti.

Esimese apellatsioonkaebuse väitega vaidlustavad apellatsioonkaebuse esitajad seda, et Esimese Astme Kohus liigitas asjaomase kaubamärgi selliseks neologismiks, mis ei erine oluliselt tema kirjeldavate elementide summast. Kohus põhjendas arvamust, et asjaomasel kaubamärgil puudub eristusvõime sellega, et kaubamärgil „Patentconsult” on selliste sarnaste tähiste nagu „patent consulting” või „patent consultancy” puhul tavapäraselt esinev ülesehitus. Selline liigitus on aga väär, sest kaubamärk „Patentconsult” just vasta tavapärasele, grammatiliselt korrektsele üleehitusele, vaid erineb sellest ja seega kujutab endast silmatorkavat neologismi, mis on märgatavalt erinev elementide „patent” ja „consult” summast.

Teise apellatsioonkaebuse väitega tuuakse esile, et Esimese Astme Kohus tegi vea, kui ta leidis, et kaubamärk „Patentconsult” on vaid kirjeldav. Kohus sedastas, et kirjeldava olemuse puhul ei oma tähtust see, et kaitsta soovitavate teenuste puhul kasutatakse ka muid mõisteid. Apellatsioonkaebuse esitajate arvates on kaubamärgina kasutatavuse puhul just nimelt oluline, et kirjeldamiseks saaks kasutada muid mõisteid kui „Patentconsult”. Garammatiliselt väär mõiste „Patentconsult” ei ole nimelt selleks sobiv.

Kolmanda apellatsioonkaebuse väitega kaebavad apellatsioonkaebuse esitajad lõpuks selle peale, et Esimese Astme Kohus pidas ekslikult asjakohatuteks vastustaja varasemat otsust seoses kaubamärgiga „Netmeeting” ja Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-383/99 P, mis puudutas kaubamärki „Baby-dry”. Viimatinimetatud kohtuotsuse kohaselt võib mis tahes tajutav erinevus sõnadekombinatsiooni ja selliste asjaomase avalikkuse igapäevases kõnes kasutatavate mõistete vahel anda sõnakombinatsioonile eristusvõime. Nimetatud kohtupraktikat tuleb arvestada ühenduste kohtu otsuste järjepidevuse ja usaldusvääruse tagamiseks.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/19

Eelotsusetaotlus, mille esitas Regeringsrätten (Rootsi) 26. veebruaril 2009 – X versus Skatteverket

(Kohtuasi C-84/09)

2009/C 90/30

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Regeringsrätten

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Skatteverket

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikleid 138 ja 20 tuleb tõlgendada nii, et päritoluliikmesriigist väljavedu peab algama teatud aja jooksul, et müük oleks maksust vabastatud ja seega oleks tegemist ühendusesisese soetamisega?

2.

Kas kõnealuseid artikleid tuleb tõlgendada nii, et vedu peab sihtriigis lõppema teatud aja jooksul, et müük oleks maksust vabastatud ja seega oleks tegemist ühendusesisese soetamisega?

3.

Kas see mõjutaks vastuseid esimesele ja teisele küsimusele, kui soetatav kaup on uus veovahend ja kauba soetaja on eraõiguslik isik, kes kavatseb veovahendit lõppkokkuvõttes kasutada konkreetses liikmesriigis?

4.

Millal tuleb seoses ühendusesisese soetamisega hinnata, kas veovahend on uus direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses?

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ (ELT L 347, lk 1).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/20

Eelotsusetaotlus, mille esitas Amtsgericht Schorndorf (Saksamaa) 2. märtsil 2009 – Ingrid Putz versus Medianess Electronics GmbH

(Kohtuasi C-87/09)

2009/C 90/31

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Schorndorf

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ingrid Putz

Kostja: Medianess Electronics GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ (1) tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta artikli 3 lõike 2 ja lõike 3 kolmanda lõigu sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt ei pea müüja tarbekauba lepinguga vastavusse viimisel asendamise teel kandma kulusid, mis tekivad seoses tagantjärele tarnitud tarbekauba paigaldamisega asjasse, millesse tarbija oli lepingule mittevastava tarbekauba vastavalt selle laadile ja kasutusotstarbele paigaldanud, kui müüjal lepingujärgne paigaldamiskohustus algselt puudus?

2.

Kas eespool nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 2 ja lõike 3 kolmanda lõigu sätteid tuleb tõlgendada nii, et müüja peab kauba lepinguga vastavusse viimisel asendamise teel kandma kulud, mis tekivad seoses lepingule mittevastava tarbekauba eemaldamisega asjast, millesse tarbija on tarbekauba vastavalt selle laadile ja kasutusotstarbele sisse ehitanud?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L 171, lk 12; ELT eriväljaanne 15/04, lk 223).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/20

General Química, S.A., Repsol Química, S.A. ja Repsol YPF, S.A. 3. märtsil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kuues koda) 18. detsembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-85/06: General Química jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-90/09 P)

2009/C 90/32

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellandid: General Química, S.A., Repsol Química, S.A. ja Repsol YPF, S.A. (esindajd: advokaadid J. M Jiménez-Laiglesia Oñate ja J. Jiménez-Laiglesia Oñate)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellantide nõuded

—

Tühistada 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-85/06 osas, milles lükatakse tagasi tühistamisalus, mis tugineb ilmselgel hindamisveal ja põhjenduse puudumisel seoses apellantide solidaarvastutusega;

—

tühistada [komisjoni] otsuse artikli 1 punktid g ja h ning artikli 2 punkt d osas, milles need on suunatud Repsol YPF ja Repsol Química kui isikute vastu, kes on solidaarselt vastutavad EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 rikkumise eest koos General Químicaga, ning teise võimalusena osas, milles otsus on suunatud Repsol YPF vastu, vähendades mõlemal juhul sobivalt määratud trahvi summat.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud General Química, S.A.-le etteheidetava käitumise eest Repsol Químicale ja Repsol YPF-le vastutust omistava otsuse tühistamisaluse tagasilükkamise peale. Kohtuotsuses tugines Esimese Astme Kohus apellantide väitel ekslikult vastutuse omistamise kriteeriumile, millel ei ole seost kohtuasja asjaolude, olukorra ega General Química poolt toimepandud rikkumisega. Kohtuotsuses on tehtud viga omistades emaettevõtjale vastutuse tütarettevõtja eest leides, et tegemist oli ühe majandusüksusega ainuüksi seetõttu, et emaettevõtjal oli võimalik ning ta oli võimeline avaldama oma tütarettevõtjale otsustavat mõju. Samuti ei ole kohtuotsuses selgitatud, miks valitud elemendid tõendavad otsustava mõju olemasolu jättes hindamata kohtuasja toimikus sisalduvad elemendid või moonutades neid. Lisaks sellele on Esimese Astme Kohus kohaldanud ekslikult kohtupraktikas sedastatud eeldust juhul, mil emaettevõtjale kuulub kogu tütarettevõtja kapital ning on tõendamiskoormise ümber pööranud seletamata sealjuures, milliseid tõendeid tuleks eelduse ümberlükkamiseks esitada. Kohtuotsusega antakse komisjonile nimetatud eelduse ümberlükkamiseks esitatud tõendite hindamisel ja kaalumisel piiramatu pädevus. Selle tagajärjel on eeldus tegelikkuses ümberlükkamatu. Samuti, lisaks asjaolule, et Repsol YPF vastutust ei ole tuvastatud ning seda ei ole üheselt välja selgitatud, on kohtuotsuses tehtud viga laiendades automaatselt eeldust kontserni emaettevõtjale ainuüksi võime tõttu avaldada otsustavat mõju. Vastutus omistatakse kontsernile ja mitte ettevõttele kui majandusüksusele; lisaks sellele on nimetatud vastutuse olemasolu ümberlükkamatu.

Esimese Astme Kohus

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/22

Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Tirrenia di Navigazione jt versus komisjon

(Liidetud kohtuasjad T-265/04, T-292/04 ja T-504/04) (1)

(Riigiabi - Meretransport - Itaalia ametiasutuste poolt piirkondlikele äriühingutele antud toetused - Otsus, millega tunnistatakse abi osaliselt ühisturuga kokkusobivaks ja osaliselt kokkusobimatuks - Tühistamishagi - Vastuvõetavus - Menetluse algatamise huvi - Uus või olemasolev abi - Põhjendamiskohustus - Määruse (EMÜ) nr 3577/92 artikli 4 lõige 3)

2009/C 90/33

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja kohtuasjas T-265/04: Tirrenia di Navigazione SpA, varem Tirrenia di Navigazione SpA ja Adriatica di Navigazione SpA (Napoli, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Roberti, A. Franchi ja G. Belletti, hiljem advokaadid G. Roberti ja G. Belletti)

Hageja kohtuasjas T-292/04: Caremar SpA (Napoli); Toremar SpA (Livorno, Itaalia); Siremar SpA (Palermo, Itaalia) ja Saremar SpA (Cagliari, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Roberti, A. Franchi ja G. Belletti, hiljem advokaadid G. Roberti ja G. Belletti)

Hageja kohtuasjas T-504/04: Navigazione Libera del Golfo SpA (Napoli) (esindajad: advokaadid S. Ravenna ja A. Abate)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Di Bucci ja E. Righini)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Caremar SpA (esindajad: advokaadid G. Roberti, A. Franchi ja G. Belletti, hiljem advokaadid G. Roberti ja G. Belletti) ja Itaalia Vabariik (esindaja: M. Fiorilli)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada osaliselt komisjoni 16. märtsi 2004. aasta otsus 2005/163/EÜ riigiabi kohta, mida Itaalia on andnud laevaühingutele Adriatica, Caremar, Siremar, Saremar ja Toremar (Tirrenia kontsern) (ELT 2005, L 53, lk 29).

Otsuse resolutiivosa

1.

Kohtuasjades T-265/04 ja T-292/04 tühistada komisjoni 16. märtsi 2004. aasta otsus 2005/163/EÜ riigiabi kohta, mida Itaalia on andnud laevaühingutele Adriatica, Caremar, Siremar, Saremar ja Toremar (Tirrenia kontsern).

2.

Kohtuasjas T-504/04 lugeda hagi ese äralangenuks.

3.

Kohtuasjas T-265/04 jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja lisaks mõista temalt välja Tirrenia di Navigazione SpA kohtukulud.

4.

Kohtuasjas T-292/04 jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja lisaks mõista temalt välja Caremar SpA, Siremar SpA, Saremar SpA ja Toremar SpA kohtukulud.

5.

Kohtuasjas T-504/04 jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja lisaks mõista temalt välja Navigazione Libera del Golfo SpA kohtukulud.

6.

Kohtuasjas T-504/04 jätta Itaalia Vabariigi ja Caremari kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 239, 25.9.2004

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/22

Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus – Aker Warnow Werft ja Kvaerner versus komisjon

(Kohtuasi T-68/05) (1)

(Riigiabi - Laevaehitus - Endine Saksa Demokraatlik Vabariik - Laevaehituslepingutega seonduva kahjumi katmiseks antud abi - Konkurentsiabi - Ülemääraste maksete puudumine)

2009/C 90/34

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Aker Warnow Werft GmbH (Rostock, Saksamaa), Kvaerner ASA (Oslo, Norra) (esindajad: advokaat M. Schütte ja solicitor B. Immenkamp, hiljem M. Schütte)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Kreuschitz ja L. Flynn)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta otsus 2005/374/EÜ riigiabi kohta, mida Saksamaa andis Kvaerner Warnow Werftile (ELT 2005, L 120, lk 21).

Otsuse resolutiivosa

1.

Tühistada komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta otsus 2005/374/EÜ riigiabi kohta, mida Saksamaa andis Kvaerner Warnov Werftile.

2.

Mõista Aker Warnow Werft GmbH ja Kvaerner ASA kohtukulud välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

(1)  ELT C 106, 30.4.2005.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/23

Esimese Astme Kohtu 11. märtsi 2009 otsus – Borax Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-121/05) (1)

(Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Dokumendid ja helisalvestised - Juurdepääsu keelamine - Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erand - Otsustamisprotsessiga seotud erand)

2009/C 90/35

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Borax Europe (Guildford, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid D. Vandermeersch ja K. Nordlander)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Costa de Oliveira ja I. Chatzigiannis)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni peasekretäri 17. jaanuari 2005. aasta otsus, millega keelati juurdepääs nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1967, 196, lk 1), 30-nda tehnika arenguga kohandamise teatavatele dokumentidele ja helisalvestustele.

Otsuse resolutiivosa

1.

Tühistada komisjoni peasekretäri 17. jaanuari 2005. aasta otsus, millega keelati juurdepääs nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, 30-nda tehnika arenguga kohandamise teatavatele dokumentidele ja helisalvestustele.

2.

Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

(1)  ELT C 143, 11.6.2005.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/23

Esimese Astme Kohtu 11. märtsi 2009. aasta otsus – Borax Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-166/05) (1)

(Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Dokumendid ja helisalvestised - Juurdepääsu keelamine - Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erand - Otsustamisprotsessiga seotud erand)

2009/C 90/36

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Borax Europe Ltd (Guildford, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid D. Vandermeersch ja K. Nordlander)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Costa de Oliveira ja I. Chatzigiannis)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni peasekretäri 21. veebruari 2005. aasta otsus, millega keelati juurdepääs nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1967, 196, lk 1), 30-nda tehnika arenguga kohandamise teatavatele dokumentidele ja helisalvestustele

Otsuse resolutiivosa

1.

Tühistada komisjoni peasekretäri 21. veebruari 2005. aasta otsus selles osas, mis keelab Borax Europa Ltd-le juurdepääsu 5. ja 6. oktoobri 2004. aasta nõupidamise helisalvestustele, selle nõupidamise kahe kokkuvõtliku aruande kavanditele, ekspertide kolmeteistkümnele kommentaarile, tööstusharu esindajate kahele kommentaarile ja Taani ettekandja esitatud dokumendile.

2.

Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

(1)  ELT C 155, 25.6.2005.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/24

Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-424/05) (1)

(Riigiabi - Abikava, mida Itaalia ametiasutused rakendasid teatavate avatud investeerimisfondide suhtes, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja on spetsialiseerunud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele - Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks - Põhjendamiskohustus - Meetme valikulisus - Mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsi moonutamine - EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c)

2009/C 90/37

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Di Bucci ja E. Righini)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 6. septembri 2005. aasta otsus 2006/638/EÜ riigiabi kava kohta, mida Itaalia rakendas teatavate avatud investeerimisfondide suhtes, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja on spetsialiseerunud reguleeritud turgudel noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele (ELT 2006, L 268, lk 1).

Otsuse resolutiivosa

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1)  ELT C 22, 28.1.2006.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/24

Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Associazione italiana del risparmio gestito ja Fineco Asset Management versus komisjon

(Kohtuasi T-445/05) (1)

(Riigiabi - Abikava, mida Itaalia ametiasutused rakendasid teatavate avatud investeerimisfondide suhtes, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja on spetsialiseerunud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele - Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks - Tühistamishagi - Otsene ja isiklik puutumus - Vastuvõetavus - Põhjendamiskohustus - Meetme valikulisus - Tagasinõudmise kohustus)

2009/C 90/38

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Associazione italiana del risparmio gestito (Rooma, Itaalia) ja Fineco Asset Management SpA (Rooma) (esindajad: advokaadid G. Escalar, G. Cipolla ja V. Giordano)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Di Bucci ja E. Righini)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 6. septembri 2005. aasta otsus 2006/638/EÜ riigiabi kava kohta, mida Itaalia rakendas teatavate avatud investeerimisfondide suhtes, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja on spetsialiseerunud reguleeritud turgudel noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele (ELT 2006, L 268, lk 1).

Otsuse resolutiivosa

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja hagejatelt.

(1)  ELT C 48, 25.2.2006.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/25

Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus – Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP versus nõukogu

(Kohtuasi T-249/06) (1)

(Dumping - Teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude import - Normaalväärtuse arvutamine - Ühenduse tootmisharu koostöö - Kohandus - Funktsioonid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega - Üks majandusüksus - Ilmne hindamisviga - Kohustuse võtmise ettepanek - Kaitseõigus - Põhjendamiskohustus)

2009/C 90/39

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), varem Nikopolsky Seamless Tubes Plant „Niko Tube” ZAT (Nikopol, Ukraina), Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT), varem Nizhnedneprovsky Tube-Rolling Plant VAT, (Dnipropetrovsk, Ukraina) (esindajad: advokaadid H.-G. Kamann ja P. Vander Schueren, hiljem P. Vander Schueren)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindaja: J.-P. Hix, keda abistas advokaat G. Berrisch)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: H. van Vliet ja T. Scharf, hiljem M. van Vliet ja K. Talabér-Ricz)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada nõukogu 27. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 954/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetatakse muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ja muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised (ELT L 175, lk 4).

Otsuse resolutiivosa

1.

Tühistada nõukogu 27. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 954/2006 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetatakse muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ja muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised) artikkel 1, kuivõrd Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT) poolt toodetud toodete suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületab tollimaksu, mis oleks kohaldatav siis, kui ekspordihinda ei oleks komisjonitasu arvestades kohandatud, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtja Sepco SA vahendusel.

2.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.

Mõista neljandik hagejate kohtukuludest välja nõukogult, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 261, 28.10.2006.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/25

Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta otsus – Professional Tennis Registry versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Registro Profesional de Tenis (PTR PROFESSIONAL TENNIS REGISTRY)

(Kohtuasi T-168/07) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi PTR PROFESSIONAL TENNIS REGISTRY taotlus - Varasem siseriiklik ja ühenduse kujutismärk RPT Registro Profesional de Tenis, S.L. ja varasem siseriiklik kujutismärk RPT European Registry of Professional Tennis - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

2009/C 90/40

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Professional Tennis Registry, Inc. (Hilton Head Island, Lõuna-Carolina, Ühendriigid) (esindajad: barrister M. Vanhegan ja barrister B. Brandreth)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Registro Profesional de Tenis, SL (Madriid, Hispaania) (esindaja: advokaat M. Zarobe)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 28. veebruari 2007. aasta parandatud otsuse peale (asi R 1050/2005-1), mis käsitleb Registro Profesional de Tenis, SL-i ja Professional Tennis Registry, Inc.-i vahelist vastulausemenetlust.

Otsuse resolutiivosa

1.

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 28. veebruari 2007. aasta parandatud otsus (asi R 1050/2005-1).

2.

Mõista Professional Tennis Registry, Inc.-i kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

3.

Registro Profesional de Tenis, SL kannab ise oma kohtukulud.

(1)  ELT C 170, 21.7.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/26

Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus – Piccoli versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Teokarbi kuju)

(Kohtuasi T-8/08) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus - Teokarbi kuju - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine - Määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 3)

2009/C 90/41

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: G. M. Piccoli Srl (Alzano Lombardo, Itaalia) (esindajad: advokaadid S. Giudici ja S. Caselli)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: L. Rampini)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 28. septembri 2007. aasta otsuse (asi R 530/2007-1) peale, mis käsitleb teokarbi kujust koosneva ruumilise tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Otsuse resolutiivosa

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja G. M. Piccoli Srl-ilt.

(1)  ELT C 64, 8.3.2008.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/26

Esimese Astme Kohtu 18. veebruari 2009. aasta määrus – IMS versus komisjon

(Kohtuasi T-346/06) (1)

(Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue - Direktiiv 98/37/EÜ - Märkega EÜ tähistatud masinad - Oht inimeste ohutusele - Siseriiklik keelumeede - Komisjoni arvamus, millega tunnistatakse meede põhjendatuks - Tühistamishagi - Vaidlustatud akti tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine - Kahju hüvitamise hagi - Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c - Vastuvõetamatus)

2009/C 90/42

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Industia Masetto Schio Srl (IMS) (Schio, Itaalia) (esindaja: advokaadid F. Colonna ja T. Romolotti)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Zadra ja D. Lawunmi)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Prantsuse Vabariik (esindaja: G. De Bergues)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada komisjoni 6. septembri 2006. aasta arvamus K(2006) 3914 (lõplik), mis puudutab Prantsuse ametiasutuste kehtestatud keeldu IMS kaubamärgi all turustatavatele teatavatele mehaanilistele pressidele, ja teiseks nõue hüvitada selle arvamuse vastuvõtmisega hagejale põhjustatud kahju.

Määruse resolutiivosa

1.

Tühistamisnõude üle puudub vajadus otsustada.

2.

Jätta hagi ülejäänud osas vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

3.

Mõista komisjonilt välja ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seonduvad kohtukulud. Mõista komisjonilt ja äriühingult Industria Masetto Srl (IMS) kummaltki välja pool ülejäänud kohtukuludest.

4.

Jätta Prantsuse Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 20, 27.1.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/27

Esimese Astme Kohtu 15. jaanuari 2009. aasta määrus – Braun-Neumann versus parlament

(Kohtuasi T-306/08 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Pension - Toitjakaotuspension - Kuni 50 % maksmine teise üleelanud abikaasa tõttu - Isikut kahjustav meede - Hilinenud kaebus)

2009/C 90/43

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Kurt-Wolfgang Braun-Neumann (Lohr Main, Saksamaa) (esindaja: advokaat P. Ames)

Teine menetluspool: Euroopa parlament (esindajad: K. Zejdová ja S. Seyr)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 23. mai 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F-79/07: Braun-Neumann vs. parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles nõutakse selle määruse tühistamist.

Resolutiivosa

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Pooled kannavad ise oma kohtukulud käesolevas menetluses.

(1)  ELT C 247, 27.9.2008.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/27

6. veebruaril 2009 esitatud hagi – Kreeka versus komisjon

(Kohtuasi T-46/09)

2009/C 90/44

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: riigi õigusnõunikud B. Kontolaimos, I. Chalkias ja S. Charitaki, ning riigi õigusteenistuse esindaja kohtumenetluses S. Papaioannou)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada või muuta vaidlustatud otsus vastavalt sellele, mis on täpsustatud hagiavalduses.

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagis vaidlustatakse komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsus K(2008) 7820 lõplik, mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames, mis tehti hagejale teatavaks numbri SG-Greffe (2008) D 207864/09-12-2008 all.

Hageja esitab oma nõuete põhjenduseks kaksteist väidet.

Tsitrusviljade sektori kohta märgib hageja oma esimeses tühistamisväites, et pakutud korrektsioonisumma puhul tõlgendas ja kohaldas komisjon oma dokumente AGRI VI 5330/97, AGRI 61495/2002/REV I ja AGRI/60637/2006 (EAGGF raamatupidamisaruannete kontrollimisel ja heakskiitmisel kohaldatava finantskohtlemise arvutamine – suunised – korduvad puudused – korduvus) valesti, kuna tegemist ei olnud põhikontrollide puudumisega, ega korduvate puudustega tsitrusviljade abikavas, samas kui oma teises tühistamisväites märgib ta, et komisjon hindas asjaolusid valesti ja määras ebaproportsionaalse finantskorrektsiooni, sest haldus- ja raamatupidamisarvestuse kontrollid toimusid ning sularahas maksmine puudutab vaid ühte juhtumit.

Puuvillasektori kohta esitab hageja oma kolmandas tühistamisväites viis spetsiifilist argumenti: a) tema arvates on korrektsioon meelevaldne ja ebaproportsionaalne, kuna ei ole arvesse võetud süsteemi parandamist ega puuvillasektori abikava hilinenud muudatust 2001. aastal; b) korrektsioon oleks pidanud olema igal aastal erinev, sest kontrollisüsteemi olukord ei olnud nende kahe perioodi jooksul sama; c) puuvillasektori abikava vastavuse tagas SIGC (integreeritud juhtimise- ja kontrollisüsteem); d) keskkonnameetmeid kontrolliti õigeaegselt, ja e) kohapealsete kontrollide teostamine pindala osas (5 %) toimus õigeaegselt ja tõhusalt.

Mis puutub veisetootmise toetusse, siis hageja kinnitab neljanda tühistamisväite alusel, et vaidlustatud otsus on vigane, kuna see on vastu võetud väljaspool mõistlikku tähtaega, mille jooksul raamatupidamisaruannete kontrollimine ja heakskiitmine pidi lõpetatama, ning see tuleb tühistada, kuna selle võttis vastu institutsioon, kes ei olnud ajaliselt pädev, ja /või kuna see võeti vastu komisjonipoolse võimu kuritarvitamise tagajärjel ja/või kuna see rikub liikmesriikide õiguskindlust.

Viiendas tühistamisväites märgib hageja teise võimalusena, et komisjoni otsus tuleb tühistada, kuna see kehtestab korrektsioonid lepituskirjast või viimasest märkusi sisaldavast kirjast varasema perioodi kohta.

Kuuendas tühistamisväites viitab hageja, eelkõige seoses korrektsioonide määramise põhjustega, sellele, et määruse (EÜ) nr 1258/1999 (1) artiklit 7 ja suuniseid on valesti tõlgendatud ja kohaldatud, et asjaolusid ja tõendeid on valesti hinnatud või on tehtud faktiviga või puudub põhjendus.

Seitsmendas tühistamisväites kinnitatakse oliiviõlisektori toetusega seoses, et vaidlustatud otsus on vigane, kuna see on vastu võetud väljaspool mõistlikku tähtaega, mille jooksul raamatupidamisaruannete kontrollimine ja heakskiitmine pidi lõpetatama, ning see tuleb tühistada, kuna selle võttis vastu institutsioon, kes ei olnud ajaliselt pädev, ja /või kuna see võeti vastu komisjonipoolse võimu kuritarvitamise tagajärjel ja/või kuna see rikub liikmesriikide õiguskindlust.

Kaheksandas tühistamisväites kinnitatakse teise võimalusena, et vaidlustatud otsus kehtestab korrektsioonid lepituskirjast või viimasest märkusi sisaldavast kirjast varasema perioodi kohta.

Üheksandas tühistamisväites märgib hageja seoses korrektsioonide määramise põhjustega, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna selles ei ole nõuetekohaselt tõlgendatud määrust (EÜ) nr 1258/1999 ja määrust (EÜ) nr 1663/95 (2), suuniseid VI/5330/97 ja AGRI/61495/2002 ning käesolevas asjas käsitletava korra sätteid (määruse (EMÜ) nr 2261/84 (3) artikkel 16, määruse (EÜ) nr 2366/98 (4) artiklid 27 ja 28 ning määruse (EÜ) nr 1638/98 (5) artiklid 2 ja 2a), on tehtud faktiviga, asjaolusid on valesti hinnatud, puudub põhjendus ja on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

Seoses hilinenud maksete finantskorrektsioonide ülemmäära ületamisega märgib hageja kümnendas tühistamisväites, et vaidlustatud otsus tuleb uurimist FA/2005/70 puudutavas osas tühistada, kuna on rikutud raamatupidamisaruannete kontrolli ja heakskiitmise menetlust ja määrust (EÜ) nr 817/2004 (6), sest puudub põhjendus ja on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

Üheteistkümnendas tühistamisväites kinnitab hageja, et komisjoni otsus tuleb tühistada ka selle osa tõttu, mis käsitleb raamatupidamisuurimist FA/2006/108, kuna on rikutud raamatupidamisaruannete kontrolli ja heakskiitmise menetlust ja määrust (EÜ) nr 296/96 (7), asjaolusid on valesti hinnatud, puudub põhjendus ja rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, samas kui kaheteistkümnendas tühistamisväites vaidlustatakse uurimist FA/2006/137 käsitlev osa ebapiisava põhjenduse tõttu.

(1)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 103; ELT eriväljaanne 03/25, lk 414).

(2)  Komisjoni 7. juuli 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (EÜT L 158, lk 6; ELT eriväljaanne 03/18, lk 31).

(3)  Nõukogu 17. juuli 1984. aasta määrus (EMÜ) nr 2261/84, millega sätestatakse oliiviõli tootmistoetuse ja oliiviõli tootjate organisatsioonidele makstava toetuse andmise üldeeskirjad (EÜT L 208, lk 3; ELT eriväljaanne 03/06, lk 94).

(4)  Komisjoni 30. oktoobri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2366/98, millega kehtestatakse oliiviõli tootmistoetuste kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad 1998/99., 1999/2000. ja 2000/01. turustusaastaks (EÜT L 293, lk 50; ELT eriväljaanne 3/24, lk 113).

(5)  Nõukogu 20. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1638/98, millega muudetakse määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT L 210, lk 32; ELT eriväljaanne 3/23, lk 308).

(6)  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 817/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, lk 30; ELT eriväljaanne 3/46, lk 87).

(7)  Komisjoni 16. veebruari 1996 määrus (EÜ) nr 296/96 liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise ning määruse (EMÜ) nr 2776/88 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 39, lk 5; ELT eriväljaanne 3/18, lk 453).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/29

30. jaanuaril 2009 esitatud hagi – Evropaïki Dynamiki versus komisjon

(Kohtuasi T-49/09)

2009/C 90/45

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja P. Katsimani)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada komisjoni otsus lükata tagasi hageja pakkumus, mis esitati avatud hankemenetluses REGIO-A4-2008-01 „Regionaalpoliitika peadirektoraadi infosüsteemide hooldus ja arendamine” (1), millest teatati hagejale kirjalikult 21. novembril 2008, ning kõik sellega seotud otsused, nende hulgas otsus sõlmida leping eduka pakkujaga;

—

mõista komisjonilt hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mis ta kõnealuse hankemenetluse tõttu kandis, summas 4 520 845,95 eurot;

—

mõista komisjonilt välja hageja kohtukulud ja muud käesoleva hagiga seotud kulud ka juhul, kui hagi jäetakse rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja tühistada kostja otsus lükata tagasi tema pakkumus, mis esitati avatud hankemenetluses REGIO-A4-2008-01 „Regionaalpoliitika peadirektoraadi infosüsteemide hooldus ja arendamine”, ning sõlmida leping eduka pakkujaga. Hageja nõuab lisaks hüvitist hankemenetluse tõttu väidetavalt kantud kahju eest.

Oma hagi toetuseks esitab hageja neli väidet.

Esiteks väidab ta, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui kehtestas a posteriori kriteeriumid, millest pakkujad ei teadnud, ning kasutades diskrimineerivat hindamisvalemit.

Teiseks väidab hageja, et hindamiskomitee ei põhjendanud oma otsust piisavalt.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon ei järginud põhilisi menetlusreegleid, kui lõi täiendava hindamiskomitee.

Neljandaks väidab hageja, et kostja hinnang hageja esitatud pakkumusele tugines alusetutel järeldustel ja oletustel, mistõttu tegi kostja tõsiseid ja ilmseid hindamisvigu ja kuritarvitas oma võimu.

(1)  ELT 2008/S 117-155067.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/29

3. veebruaril 2009 esitatud hagi – Ifemy’s GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Dada & Co Kids (Dada & Co. kids)

(Kohtuasi T-50/09)

2009/C 90/46

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Ifemy’s Holding GmbH (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. G. Augustinowski)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Dada & Co Kids Srl (Prato, Itaalia)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 27. novembri 2008. aasta otsus (asi nr R 911/2008-4) ja

—

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „Dada & Co. Kids” kaupadele klassis 25.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: sõnamärk „DADA”, mis on Saksamaal registreeritud numbri 30 114 449 all kaupadele klassis 25.

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Apellatsioonikoda rikkus EÜ artiklites 2 ja 3 sätestatud võrdse kohtlemise, ausa konkurentsi ja seaduslikkuse põhimõtteid, samuti nõukogu määruse nr 40/04 artiklit 43 ja artikli 80 lõiget 1 ning komisjoni määruse 2868/95 (1) eeskirja 50 lõiget 2 ja eeskirja 80 lõiget 2, kuna apellatsioonikoda ei tühistanud vastulausete osakonna otsust, milles pöörduti vale hageja poole, ning kuna apellatsioonikoda tuvastas ekslikult, et hagejal oli igati võimalik esitada vastulausete osakonnale asjaomaseid tõendeid.

(1)  Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1995, L 303, lk 1, ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/30

11. veebruaril 2009 esitatud hagi – Cafea versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Christian (BEST FARM)

(Kohtuasi T-53/09)

2009/C 90/47

Hagiavaldus esitati saksa keeles.

Pooled

Hageja: Cafea GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Schumann ja M. Hartmann)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Dieter Christian (Frankfurt, Saksamaa)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 27. novembri 2008. aasta otsus (asi R 420/2008-1);

—

mõista kohtukulud välja kostjalt;

—

mõista kaubamärgi taotlejalt välja vastulause- ja kaebuse menetluse kulud Siseturu Ühtlustamise Ametis.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Dieter Christian

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „BEST FARM” kaupadele klassides 29, 30, 31 ja 32 (taotlus nr 3 089 281)

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja oma varasema ärinime all KORD Beteiligungsgesellschaft mbH & Co. KG

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: saksa sõnamärk „BESTFORM” kaupadele ja teenustele klassides 1, 29, 30, 32, 33 ja 42 (nr 30 056 334)

Vastulausete osakonna otsus: lükata vastulause tagasi

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide vahel esineb segiajamise tõenäosus või vähemalt oht neid omavahel seostada.

(1)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/30

11. veebruaril 2009 esitatud hagi – XXXLutz Marken versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Natura Selection (Linea Natura Natur hat immer Stil)

(Kohtuasi T-54/09)

2009/C 90/48

Hagiavaldus esitati saksa keeles.

Pooled

Hageja: XXXLutz Marken GmbH (Wels, Austria) (esindaja: advokaat H. Pannen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Natura Selection SL (Barcelona, Hispaania)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 28. novembri 2008. aasta otsus asjas R 1787/2007-2;

—

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: kujutismärk „LineaNatura Natur hat immer Stil” kaupadele klassides 8, 14, 16, 20, 21, 24, 25 ja 27 (taotlus nr 4 626 693)

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Natura Selection S.L.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Kujutismärk „natura selection” (ühenduse kaubamärk nr 2 016 384) kaupadele ja teenustele klassides 3, 14, 16, 20, 25, 35, 38, 39 ja 42 ning teised ühenduse kaubamärgid ja Hispaania kaubamärgid, mis sisaldavad sõna „natura” kaupadele ja teenustele klassides 3, 14, 16, 20, 21, 24, 25, 28, 35, 39 ja 42

Vastulausete osakonna otsus: vastulause rahuldada

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide vahel ei esine segiajamise tõenäosust.

(1)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/31

13. veebruaril 2009 esitatud hagi – Saint-Gobain Glass France jt versus komisjon

(Kohtuasi T-56/09)

2009/C 90/49

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Saint-Gobain Glass France SA (Courbevoie, Prantsusmaa), Saint-Gobain Sekurit Deutschland GmbH & Co. KG (Aachen, Saksamaa), Saint-Gobain Sekurit France SAS (Thourotte, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid B. van de Walle de Ghelcke, B. Meyring, M. Guillaumond ja E. Venot)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—

Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsus K(2008) 6815 (lõplik) EÜ artiklis 81 sätestatud menetluse kohta asjas COMP/39.125 – Autoklaas muudetud versioon, nagu see on vastu võetud 11. veebruari 2009. aasta otsusega K(2009)863 (lõplik), millest teavitati hagejaid 13. ja 16. veebruaril 2009, ning otsuse aluseks olnud põhjendused selles osas, milles otsuse muudetud versioon puudutab hagejaid, või teise võimalusena selle artikkel 2;

—

teise võimalusena vähendada sobivas summas trahvi, mis on hagejatele määratud otsuse, nagu see on vastu võetud 11. veebruari 2009. aasta otsusega K(2009)863 (lõplik), millest teavitati hagejaid 13. ja 16. veebruaril 2009, muudetud versiooni artiklis 2;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid  (1)

Käesoleva hagiga nõuavad hagejad komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsuse K(2008) 6815 (lõplik) osalist tühistamist asjas COMP/39.125 – otsus K(2009)863 (lõplik), millega komisjon tuvastas, et teatud ettevõtjad, sh hagejad, rikkusid EÜ artikli 81 lõiget 1 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõiget 1 autoklaaside tarnelepinguid jagades ning Euroopa autoklaaside turul hinnapoliitikat ja varustamisstrateegiat kooskõlastades.

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad kaheksa väidet, et on rikutud:

—

õigust sõltumatule ja erapooletule kohtule ning süütuse presumptsiooni, kuna trahvi määras haldusasutus, millel on nii uurimise kui ka karistamise pädevus, ning et määrus nr 1/2003 (2) on õigusvastane, kuna see ei näe ette õigust sõltumatule ja erapooletule kohtule;

—

hagejate õigust olla ära kuulatud, kuna komisjon ei lasknud 2006. aasta suuniste trahvide kohta (3) kohaldamisel trahvi arvutamise meetodiga seoses pooltel osaleda;

—

EÜ artiklit 253, kuna vaidlustatud otsus ei ole õiguslikult piisavalt põhjendatud selles osas, milles komisjon ei selgitanud konkreetselt, millise müügi põhjal rikkumisega seotud käive arvutati;

—

määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2, karistuste individuaalsuse põhimõtet ning on toimunud võimu kuritarvitamine, kuna 10 % ülempiiri oleks pidanud kohaldama ainult hagejate käibele, jättes välja Compagnie de Saint-Gobaini käibe;

—

karistuste tagasiulatuva jõu põhimõtet, kuna komisjon kohaldas tagasiulatuvalt 2006. aasta suuniseid trahvide kohta, mis tõi kaasa trahvide taseme tuntava mitteootuspärase tõusu, kui ta tugines vaidlustatud otsuses suunistel hoolimata sellest, et need suunised võeti vastu pärast rikkumise lõppemist;

—

proportsionaalsuse põhimõtet, kuna on määratud hoiatava eesmärgi suhtes ülemäärane, ebaproportsionaalne ning õigustamatu trahv;

—

määruse nr 1/2003 artiklit 23 ning põhjendamiskohustust, kuna komisjonil ei ole õigust tugineda vaidlustatud otsuse sõnastuse kohaselt asjakohasele kahele juhtumile rikkumiste uuesti toime panemise kohta, kuna hagejad ei ole kummagi otsuse adressaatideks;

—

õigusnormi ja on tehtud hindamisviga määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a ja lõike 3 kohaldamisel, kuna komisjon ei võtnud trahvi arvutamisel arvesse esitatud faktide tõesuse vaidlustamata jätmist hagejate poolt.

(1)  Nagu neid on pärast hagi esitamist muudetud komisjoni vastu võetud vaidlustatud otsuse paranduse tõttu.

(2)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(3)  Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/32

18. veebruaril 2009 esitatud hagi – Soliver versus komisjon

(Kohtuasi T-68/09)

2009/C 90/50

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Soliver NV (Roeselare, Belgia) (esindajad: advokaadid H. Gilliams ja J. Bocken)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsuse (juhtum COMP/39.125 – autoklaas) artikkel 1 osas, milles tehti kindlaks, et hageja osales 19. novembrist 2001 kuni 11. märtsini 2003 artiklis 1 nimetatud rikkumises;

—

tühistada 12. novembri 2008. aasta otsuse (juhtum COMP/39.125 – autoklaas) artikkel 2 osas, milles hagejale määrati rahatrahv summas 4 396 000 eurot;

—

vähendada teise võimalusena oluliselt hagejale määratud trahvisummat;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja tugineb hagiavalduses esiteks EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumisele, põhjendamiskohustuse rikkumisele ning ilmsele veale asjaolude hindamisel. Vaidlustatud otsus lähtub vääralt sellest, et hageja osales 19. novembrist 2001 kuni 11. märtsini 2003 vaidlustatud otsuse artiklis 1 kindlakstehtud rikkumises.

Teiseks leiab hageja, et komisjoni ei ole põhjendanud käibe kindlakstegemist ning see on vastuolus suunistega, samuti ei anna see hagejale piisavat võimalust enda kaitsmiseks ning on vastuolus süütuse presumptsiooni ning võrdse kohtlemise põhimõtetega.

Kolmandaks väidab hageja, et rikutud on võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid, suuniseid ning põhjendamise kohustust. Komisjon võtab hagejale trahvi põhisumma arvutamisel aluseks liiga kõrge käibe protsendimäära.

Neljandaks heidab hageja ette proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumist ning ilmset viga asjaolude hindamisel, kuna komisjon korrutas hageja käibe aastate arvuga, mille jooksul ta väidetavalt osales otsuse artiklis 1 kindlakstehtud rikkumises.

Viiendaks on rikutud tagasiulatuva jõu keelu põhimõtet. Komisjon kohaldab 2006. aasta suuniseid (1) väidetavale rikkumisele, mis oli lõppenud juba enne selle suunise kehtestamist.

Kuuendaks väidab hageja, et rikutud on võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid ning tehtud ilmne viga asjaolude hindamisel, kuna komisjon on hagejale määratud trahvi põhisummat suurendanud tema käivet aluseks võttes 16 % võrra.

Seitsmendaks on rikutud EÜ artiklit 81 ja suuniseid sellega, et komisjon ei võtnud hagejale trahvi määramisel arvesse mitmeid hageja suhtes kergendavad asjaolusid.

(1)  Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT C 210, 2006, lk 2).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/33

20. veebruaril 2009 esitatud hagi – Provincie Groningen ja Provincie Drenthe versus komisjon

(Kohtuasi T-69/09)

2009/C 90/51

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hagejad: Provincie Groningen (Groningen, Madalmaad) ja Provincie Drenthe (Assen, Madalmaad) (esindajad: advokaadid C. Dekker ja E. Belhadj)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—

Tühistada komisjoni 11. detsembri 2008. aasta otsuse C (2008) 8355 Euroopa Regionaalarengu Fondi sellise osaluse vähendamise kohta, mis olid heaks kiidetud ühtse programmdokumendi raames eesmärgiga 2 hõlmatud regiooni Groningen-Drenthe jaoks – nr 97.07.13.003 – vastavalt komisjoni 26. mai 1997. aasta otsusele C (1997) 1362, artikkel 2 osas, milles esimesena nimetatud otsus puudutab tehtud korrektsiooni summas 1 139 346,24 eurot ning määrab summaks, mille osas toetusi ei maksta, 8 441 804 Hollandi kuldnat, samuti osas, mis puudutab ekstrapoleeritud korrektsiooni suurusjärgus 5,76 % ning korrektsiooni summas 1 160 456 Hollandi kuldnat seoses selliste lepingute sõlmimisega hankemenetlust läbi viimata, mis ei ületa hankedirektiivides nimetatud piirmäära;

—

mõista käesoleva kohtuasja kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagiavalduse põhjendusena tuginevad hagejad esiteks määruse nr 4253/88 (1) artikli 24 rikkumisele, sest komisjon tegi ekstrapoleeritud korrektsiooni suurusjärgus 5,76 % ning projekti ja programmi erieeskirjade järgimata jätmise eest korrektsiooni 2 %, kuigi neid korrektsioone ei ole võimalik nimetatud artiklile tuginedes teha.

Teiseks väidavad hagejad, et rikutud on EÜ artikleid 28 ja 49, sest komisjon eiras asjaolu, et hanked, mille väärtus on allpool direktiivides 93/37/EMÜ (2), 93/38/EMÜ (3) ja 92/50/EMÜ (4) hankemenetlustele sätestatud piirmäärasid, tuleb läbi viia vastavalt kaupade ja teenuste vaba liikumist reguleerivate sätete järgi vaid siis, kui esineb piiriületav aspekt.

Kolmandaks väidavad hagejad, et rikutud on õiguskindluse ning usalduse kaitse põhimõtteid, sest komisjon tegi kindlaks, et hanked, mille väärtus on allpool direktiivides hankemenetlusele sätestatud piirmäärasid, võib läbi viia üksnes vastavalt kaupade ja teenuste vaba liikumise reguleerivatele sätetele, kuigi nimetatud asjaolu esinemine ei olnud ühtse programmdokumendi elluviimise ajal eesmärgiga 2 hõlmatud regiooni Groningen-Drenthe suhtes veel selge.

Neljandaks väidavad hagejad, et rikutud on EÜ-asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 211, sest komisjon tegi väidetava siseriiklike programmi eeskirjade järgimata jätmise eest vähendamise 2 %, kuigi tal puudus selleks õigustus.

Viiendaks väidavad hagejad, et rikutud on määrust nr 4253/88 ja määrust nr 2064/97 (5), sest vastupidiselt komisjon arvamusele on nad täitnud enda kohustused haldus- ja kontrollisüsteemi osas.

Kuuendaks väidavad hagejad, et rikutud on usalduse kaitse põhimõtet, sest komisjon tekitas neis õiguspärase ootuse, et olemasolev haldus- ja kontrollsüsteem ning teised järelevalve liigid on nende kohustuste täitmiseks piisavad.

Seitsmendaks väidavad hagejad, et rikutud on määrust nr 4253/88, sest komisjon on vääralt seisukohal, et projekti Noord-Zuidroute ei lõpetatud õigeaegselt ning esinesid puudused haldus- ja kontrollisüsteemis, mistõttu võeti ette vähendamine 2 %.

Kaheksandaks väidavad hagejad, et rikutud on direktiivi 93/36/EMÜ (6), sest komisjon on vääralt seisukohal, et projekti Waterfabriek Noorder Dierenpark Emmen raames sõlmiti lepingud membraani ning protsessijuhtimissüsteemi tarnimiseks vastuolus direktiivi 93/36/EMÜ sätetega ilma igasuguse konkurentsita, kuigi direktiiv 93/36/EMÜ seda käesoleval juhul lubab.

Üheksandaks väidavad hagejad, et rikutud on direktiivi 92/50/EMÜ ja direktiivi 93/36/EMÜ, sest komisjon on vääralt seisukohal, et projekti Waterfabriek Noorder Dierenpark Emmen raames sõlmiti projektihaldamise leping vastuolus direktiivi 92/50/EMÜ sätetega ilma igasuguse konkurentsita, kuigi see leping oli ehitustööde teostamise osa direktiivi 93/37/EMÜ tähenduses ning selle suhtes ei tule järelikult läbi viia eraldi hankemenetlust.

Kümnendaks väidavad hagejad, et rikutud on direktiivi 93/38/EMÜ, sest komisjon on vääralt seisukohal, et projekti Centraal Station Groningen raames sõlmiti üksuste üürilepingud tähtajaliseks majutamiseks vastuolus direktiivi 93/38/EMÜ sätetega, kuigi see tähtajaline majutamine on vaadeldav „ehitustööna” direktiivi 93/98/EMÜ tähenduses.

Üheteistkümnendaks väidavad hagejad, et rikutud on määrust nr 4253/88, sest komisjon on vääralt seisukohal, et tehnoloogiakeskuse Noord-Niederland toetamine on vastuolus ühtse programmdokumendiga.

Lõpetuseks väidavad hagejad, et rikutud on EÜ-asutamislepingut ning määrust nr 4253/88, sest komisjon arvestas üldise veamäära leidmisel ebaõigesti Verbouwplan Martinihal Groningen’i osas kindlakstehtut.

(1)  Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).

(2)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 54; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163).

(3)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, lk 84; ELT eriväljaanne 06/02, lk 194).

(4)  Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322).

(5)  Komisjoni 15. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2064/97, millega nähakse ette üksikasjalik kord määruse (EMÜ) nr 4253/88 rakendamiseks liikmesriikide finantskontrolli suhtes struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmete üle (EÜT L 290, lk 1).

(6)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 1; ELT eriväljaanne 06/02, lk 110).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/34

19. veebruaril 2009 esitatud hagi – Madalmaad versus komisjon

(Kohtuasi T-70/09)

2009/C 90/52

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: C. Wissels ja M. Noort)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada komisjoni 11. detsembri 2008. aasta otsuse C (2008) 8355 Euroopa Regionaalarengu Fondi sellise osaluse vähendamise kohta, mis olid heaks kiidetud ühtse programmdokumendi raames eesmärgiga 2 hõlmatud regiooni Groningen-Drenthe jaoks – nr 97.07.13.003 – vastavalt komisjoni 26. mai 1997. aasta otsusele C (1997) 1362, artikkel 2 osas, milles esimesena nimetatud otsus puudutab tehtud korrektsiooni summas 1 139 346,24 eurot ning määrab summaks, mille osas toetusi ei maksta, 8 441 804 Hollandi kuldnat;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagiavaldust põhjendab Madalmaad esmalt õiguskindluse põhimõtte rikkumisega, kuna liikmesriigile pandi kohustusi tuginedes Euroopa Kohtu praktikale, kuigi nimetatud praktika aluseks olnud kohtuotsus tehti alles pärast nende kohustuste panemist ning nimetatud kohustused ei olnud liikmesriigile sel ajahetkel selged, täpsed ja ettenähtavad.

Alternatiivselt heidab Madalmaad ette põhjendamise kohustuse rikkumist, kuna lähemalt ei ole põhjendatud, milles seisneb kõnealusel juhul selle projekti piiriülene huvi, mille teostamises lepiti kokku otse ning mille väärtus oli allpool hankelepingute sõlmimist sätestava direktiiviga ette nähtud piirmäära.

Lõpuks heidab Madalmaad ette EÜ artikli 211 rikkumist, kuna komisjon vähendas projektidele ette nähtud siseriiklike nõuete väidetava rikkumise tõttu toetust 2 % võrra, kuigi selline vähendamise võimalus on ette nähtud üksnes seoses ühenduse õigusnormide järgimisega.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/34

17. veebruaril 2009 esitatud hagi – hofherr communikation versus Siseturu Ühtlustamise Amet (NATURE WATCH)

(Kohtuasi T-77/09)

2009/C 90/53

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: hofherr communikation GmbH (Innsbruck, Austria) (esindaja: advokaat S. Warbek)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 4. detsembri 2008. aasta otsus asjas R 1410/2008-1 ja võimaldada taotletav kaubamärk registreerida;

—

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk NATURE WATCH kaupadele ja teenustele klassides 9, 39, 41 ja 43 – rahvusvaheline registreering nr WOO 957 541

Kontrollija otsus: Jätta taotletav kaubamärk ühenduse kaubamärgina registreerimata.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b ja c rikkumine, kuna apellatsioonikoda järeldas vääralt, et kaubamärk, mille registreerimist taotletakse, on kirjeldav ja et sellel puudub eristusvõime.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/35

20. veebruaril 2009 esitatud hagi – Chalk versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Reformed Spirits Company Holdings (CRAIC)

(Kohtuasi T-83/09)

2009/C 90/54

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: David Chalk (Canterbury, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor C. Balme, solicitor W. James ja solicitor M. Gilbert ning barrister S. Malynicz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Reformed Spirits Company Holdings Ltd (St Helier, Jersey)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 13. novembri 2008. aasta otsus asjas R 1888/2007-2;

—

kustutada apellatsioonikoja menetluse teise poole kohta tehtud kanne ühtlustamisameti registrist ja lubada hageja registreerida ühenduse kaubamärgi nr 2 245 306 omanikuna sel alusel, et Arthur Crack Limited andis kaubamärgi 21. jaanuaril 2006 üle hagejale;

teise võimalusena saata asi tagasi ühtlustamisameti apellatsioonikojale lahendi tegemiseks kohtu seisukohti silmas pidades;

—

mõista kohtukulud, sh apellatsioonikoja menetluse kulud välja ühtlustamisametilt ja juhul, kui apellatsioonikoja menetluse teine pool astub menetlusse, ka menetlusse astujalt.

Väited ja peamised argumendid

Üleandmise registreerimise tühistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: sõnamärk „CRAIC” klassidesse 25, 32 ja 33 kuuluvatele kaupadele

Ühenduse kaubamärgi omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas

Üleandmise registreerimise tühistamist taotlev pool: hageja

Kontrollija otsus: keelduda üleandmise registreerimise otsust tühistamast

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata

Väited:

Esiteks nõukogu määruse nr 40/94 artikli 16 lõike 1 rikkumine seeläbi, et apellatsioonikoda jättis arvesse võtmata ja kohaldamata liikmesriikide (käesoleval juhul Ühendkuningriigi) siseriikliku õiguse, kui ta tegi otsuse ühenduse kaubamärgi üleandmise kohta.

Teiseks komisjoni määruse nr 2868/95 (1) eeskirja 31 rikkumine seeläbi, et apellatsioonikoda jättis kaalumata talle esitatud dokumentide kehtivuse ja väärtuse, kui nende dokumentide õiguslik väärtus hiljem vaidlustati.

Kolmandaks nõukogu määruse nr 40/94 artikli 77a rikkumine seeläbi, et apellatsioonikoda ei kaalunud ühtlustamisameti varasemaid otsuseid talle esitatud täiendavaid asjaolusid ja tõendeid silmas pidades.

Neljandaks nõukogu määruse nr 40/94 artikli 23 rikkumine seeläbi, et apellatsioonikoda toimis valesti, kui ta lükkas tagasi hageja taotluse registreerida ühenduse kaubamärgi nr 2 245 306 üleandmine.

Lõpuks toimis apellatsioonikoda valesti, kui ta jättis rahuldamata nõude tühistada otsus, millega ühtlustamisamet kandis apellatsioonikoja menetluse teise poole registrisse ühenduse kaubamärgi nr 2 245 306 omanikuna, ning kui ta leidis, et nõukogu määrus nr 40/94 ja komisjoni määrus nr 2868/95 ei võimalda ühtlustamisametil hagejat ühenduse kaubamärgi nr 2 245 306 omanikuna registrisse kanda.

(1)  Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1995, L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/36

19. veebruaril 2009 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-84/09)

2009/C 90/55

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato L. Ventrella)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada 8. detsembri 2008. aasta otsus, mis tehti 9. detsembril 2008 teatavaks numbri all K(2008) 7820 ja mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames, osas, milles see puudutab teatavaid Itaalia kulutusi.

Väited ja peamised argumendid

Itaalia valitsus vaidlustab Esimese Astme Kohtus komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsuse K(2008) 7820, mille kohaselt ühenduse rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames.

Täpsemalt jättis komisjon EAGGF tagatisrahastu raames rahastamise alt välja mitmed kulude kategooriad, mille Itaalia Vabariik oli finantsaastatel 2003–2007 teinud.

Itaalia hagi käsitleb konkreetsemalt vaidlustatud otsuse kolme aspekti:

1.

otsuses tehakse mitmed kindlasummalised finantskorrektsioonid seoses avalikkuse teavitamise ja põllumajandustoodete edendamisega siseturul (EL 94/2002) ja kolmandates riikides (EL 2879/2000) finantsaastatel 2004–2007, kogusummas 4 678 229,78 eurot;

2.

otsuses tehakse kindlasummalised finantskorrektsioonid oliiviõli ja laua oliiviõli tootmistoetuse suhtes finantsaastatel 2003–2006, kogusummas 105 536 076,42 eurot;

3.

selles tehakse finantskorrektsioonid hilinenud maksete ja rahaliste ülemmäärade ületamise eest finantsaastal 2005, summas 12 020 178 eurot, ja finantsaastal 2006, summas 44 567 569,37 eurot.

Seoses punktiga 1 on hagiavalduses märgitud, et komisjon on oma seisukohani jõudnud sisulist menetlusnormi (EÜ artikli 253) rikkudes, mis seisneb selles, et ei toimunud võistlevat menetlust, esialgset uurimist ja puudub piisav põhjendus, samuti on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja on moonutatud fakte.

Kuna käesolevas asjas ei vaidlustata, et kontroll puudus täielikult või see ei olnud tõhus, siis otsustas komisjon teha 10 % kindlasummalise korrektsiooni, mis on hageja arvates ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning muudab vaidlustatud otsuse ilmselgelt ebaseaduslikuks ka selles küsimuses.

Mis puutub punkti 2, siis komisjon tegi finantsaastate 2001–2002 ja 2002–2003 kohta kindlasummalised finantskorrektsioonid (10 % ja 5 %), kogusummas 105 536 076,42 eurot.

Hagiavalduses kinnitatakse sellega seoses, et otsuses on sisuline menetlusnormi (EÜ artikli 253) rikkumine, mis seisneb piisava põhjenduse puudumises, proportsionaalsuse põhimõtte rikkumises ning määruse nr 2366/98 (algredaktsioon ja määrusega nr 1780/03 muudetud redaktsioon) artiklite 26 ja 28 rikkumises. Muuhulgas märgib Itaalia valitsus eelkõige seda, et komisjon ei ole võtnud nõuetekohaselt arvesse – ega pole seda adekvaatselt põhjendanud – selgitusi, mida Itaalia ametiasutused aeg-ajalt esitasid, eelkõige seoses üldise karistussüsteemiga Itaalias ja oliivikasvatuse geograafilise infosüsteemiga (GIS). Igal juhul on komisjoni määratud kindlasummalise karistuse määr põhjendamatu ja ebaproportsionaalne, kuna Itaalia valitsus on seisukohal, et isegi kui oleks tõendatud, et ühenduse õigusnorme üldse ei täidetud, ei ületaks oht mingil juhul 22 504 075,39 eurot.

Mis puutub punkti 3, siis kinnitas komisjon alusetutest, ebapiisavatest ja apodiktilistest põhjendustest lähtudes, et ta ei saa nõustuda kaalutlustega, mille Itaalia riik lepitusmenetluse käigus lepitusorganile esitas, „kuna komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud 4 % reserv (komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 artikkel 9) oleks pidanud olema piisav, et esitada hagi, lahendada vaidlused ja teha täiendav kontroll”. Itaalia valitsus rõhutab sellega seoses, et 4 % limiiti ei pea käsitama kui absoluutset: võttes arvesse selle eesmärki garanteerida ühenduse bilanss pettuste korral, võib seda tegelikult ületada iga kord – nagu antud juhul –, kui on mõjuvad põhjused eeldada, et pettuseoht on suurem kui 4 %. See on nimetatud normi ainuvõimalik tõlgendus, mis on kooskõlas tema eesmärgiga.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/37

26. veebruaril 2009 esitatud hagi – Kadi versus komisjon

(Kohtuasi T-85/09)

2009/C 90/56

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Yassin Abdullah Kadi (esindajad: D. Anderson, QC, barrister M. Lester, solicitor G. Martin)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada määrus nr 1190/2008 hagejat puudutavas osas;

—

mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub käesolevas kohtuasjas tühistada komisjoni 28. novembri 2008. aasta määrus nr 1190/2008, millega muudetakse 101. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud (1) osas, milles sellega on hageja kantud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja organisatsioonide loetellu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid selle akti alusel külmutatakse. Euroopa Kohus tühistas määruse nr 881/2002 liidetud kohtuasjades C-402/05 ja C-415/05: Kadi vs. nõukogu ja komisjon. (2)

Hageja esitab oma hagi toetuseks neli väidet.

Esiteks märgib hageja, et vaidlusalusel määrusel puudub piisav õiguslik alus, sest see näib muutvat määrust nr 881/2002 ilma et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon oleks vastavaid asjaolusid kindlaks määranud, mis on hageja arvates nimetatud määruse muutmise eelduseks.

Teiseks väidab hageja, et vaidlusalune määrus rikub tema kaitseõigust, sealhulgas nii õigust olla kohtus ära kuulatud kui ka õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ja sellega ei ole korvatud nende õiguste rikkumisi, mille Euroopa Kohus tuvastas liidetud kohtuasjades C-402/05 ja C-415/05. Ta lisab, et vaidlusaluses määruses ei ole ette nähtud menetlust, mille kohaselt edastataks hagejale tema rahaliste vahendite külmutamise otsuse aluseks olevad tõendid, või mis võimaldaks hagejal nende tõendite kohta tõhusalt märkusi esitada.

Kolmandaks toob hageja esile, et komisjon ei suutnud esitada veenvaid põhjendusi hageja rahaliste vahendite külmutamise jätkamiseks, rikkudes EÜ artiklist 253 tulenevat kohustust.

Neljandaks väidab hageja, et komisjon ei hinnanud selle otsustamisel, kas võtta vastu vaidlusalune määrus, kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja tingimusi, ning tegi seega ilmse hindamisvea.

Viiendaks väidab hageja, et vaidlusalune määrus kujutab endast tema õiguse omandile õigustamatut ja ebaproportsionaalset piirangut, mis ei ole õigustatud veenvate tõenditega.

(1)  ELT L 322, lk 25.

(2)  Kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/37

10. märtsil 2009 esitatud hagi – UCAPT versus nõukogu

(Kohtuasi T-96/06)

2009/C 90/57

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Union de Coopératives Agricoles des Producteurs de Tabac de France (UCAPT) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid B. Peignot ja D. Garreau)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

Tühistada nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nro73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003;

—

mõista kohtukulud summas 10 000 eurot välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja tühistada nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (1), mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavaid otsetoetuskavade ühiseeskirju ning mille artikkel 135 sätestab, et alates 2011. eelarveaastast vähendatakse tubakatootjatele makstavat otsetoetuse taset 50 % võrra võrreldes aastatel 2000, 2001 ja 2002 keskmiselt makstud toetuse tasemega. Selline vähendamine oli sätestatud juba määruse nr 1782/2003 (2) artikliga 143e.

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks neli väidet, mille kohaselt:

—

on rikutud menetlusnorme, kuna enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist ei viidud tubakasektori toetuskava reformi kohta läbi mõju-uuringut;

—

on samuti võimu kuritarvitatud;

—

on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna otsetoetuste vähendamine 50 % võrra on ebasobiv selleks, et saavutada tubaka toetuskava reformiga taotletavat kahte eesmärki, milleks on hindade ühtlustamine maailmaturul ja maaelu arengu programmides tubakapiirkondade ümberkorraldusmeetmete edendamine;

—

on rikutud EÜ artiklit 33, kuna vaidlustatud määrus eirab ühise põllumajanduspoliitika teatud eesmärke nagu eesmärki kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase ja stabiliseerida turud.

(1)  Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16).

(2)  Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (EÜT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269)

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/38

Esimese Astme Kohtu 3. märtsi 2009. aasta määrus – Bouma jt versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi T-533/93) (1)

2009/C 90/58

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kaheksanda koja esimees tegi määruse osaliselt kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 334, 9.12.1993.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/38

Esimese Astme Kohtu 3. märtsi 2009. aasta määrus – People’s Mojahedin Organization of Iran versus nõukogu

(Kohtuasi T-157/07) (1)

2009/C 90/59

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.

(1)  ELT C 140, 23.6.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/38

Esimese Astme Kohtu 6. märtsi 2009. aasta määrus – Red Bull versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Grupo Osborne (TORO)

(Kohtuasi T-165/07) (1)

2009/C 90/60

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.

(1)  ELT C 155, 7.7.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/38

Esimese Astme Kohtu 5. märtsi 2009. aasta määrus – Jones jt versus komisjon

(Kohtuasi T-320/07) (1)

2009/C 90/61

Kohtumenetluse keel: inglise

Kuuenda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi osaliselt registrist.

(1)  ELT C 247, 20.10.2007.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/39

Esimese Astme Kohtu 4. märtsi 2009. aasta määrus – Furukawa Electric North America versus Siseturu Ühtlustamise Amet (SLIM LINE)

(Kohtuasi T-36/08) (1)

2009/C 90/62

Kohtumenetluse keel: saksa

Kolmanda koja esimees tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 79, 29.3.2008.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/39

Esimese Astme Kohtu 24. veebruari 2009. aasta määrus – HPA versus komisjon

(Kohtuasi T-236/08) (1)

2009/C 90/63

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kaheksanda koja esimehe määrusega kustutati kohtuasi registrist.

(1)  ELT C 223, 30.8.2008

Avaliku Teenistuse Kohus

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/40

8. veebruaril 2009 esitatud hagi – Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi F-11/09)

2009/C 90/64

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada otsus, millega kostja jättis rahuldamata taotluse hüvitada hageja teatud ravikulud 100 % ulatuses.

Hageja nõuded

—

Tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 27. detsembril 2007 esitatud kaks taotlust hageja ravikulude hüvitamise kohta;

—

tühistada vajalikus osas 16. oktoobri 2008. aasta kiri;

—

mõista Euroopa Komisjonilt hageja kasuks tema ravikulude 100 %-liseks hüvitamiseks välja 356,19 euro suurune summa või sellest väiksem summa, mida kohus peab kohaseks ja õiglaseks, ning millele lisandub iga-aastaselt kapitaliseeritav intress, mida hakatakse arvestama selle viienda kuu esimesest päevast, mil kostja mõlemad taotlused kätte sai, või millele kohaldatakse sellist intressimäära, kapitaliseerimist ja kulgema hakkamise kuupäeva, mida kohus peab õiglaseks;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/40

19. veebruaril 2009 esitatud hagi – Peláez Jimeno versus parlament

(Kohtuasi F-13/09)

2009/C 90/65

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Josefina Peláez Jimeno (Relegem – Asse, Belgia) (esindaja: advokaat M. Casado García-Hirschfeld)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsus määrata hageja katseajal oleva ametnikuna palgaastmele ja –järku, mis olid madalamad tema palgaastmest ja –järgust ajutise teenistujana.

Hageja nõuded

—

Tühistada ametisse nimetava asutuse 8. veebruari 2008. aasta määramisotsus, millega hageja määrati katseajal oleva ametnikuna uude „AST” kategooriasse palgaastmele 1, järku 5, ja mida kinnitati Euroopa Parlamendi peasekretäri 12. novembri 2008. aasta otsusega tema kaebuse tagasilükkamise kohta;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/40

20. veebruaril 2009 esitatud hagi – Almeida Campos jt versus nõukogu

(Kohtuasi F-14/09)

2009/C 90/66

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Ana Maria Almeida Campos (Brüssel, Belgia) ja teised (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis, E. Marchal)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsused jätta hagejad 2008. aasta edutamise raames palgaastmele AD 12 edutamata ning vajalikus osas otsused edutada sama aasta edutamise raames sellele palgaastmele ametnikud, kelle nimed on toodud 21. aprilli 2008. aasta personaliteates nr 72/08 avaldatud edutatud isikute nimekirjas.

Hagejate nõuded

—

Tühistada ametisse nimetava asutuse otsused jätta hagejad 2008. aasta edutamise raames (periood 2008) palgaastmele AD 12 edutamata ning vajalikus osas otsused edutada sama aasta edutamise raames sellele palgaastmele ametnikud, kelle nimed on toodud 21. aprilli 2008. aasta personaliteates nr 72/08 avaldatud edutatud isikute nimekirjas;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/41

24. veebruaril 2009 esitatud hagi – De Britto Patricio-Dias versus komisjon

(Kohtuasi F-16/09)

2009/C 90/67

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jorge de Britto Patricio-Dias (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat L. Massaux)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagi eseme ja sisu kirjeldus

Nõue tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus otsuse peale, mis käsitleb hageja hindamist 2007. aastal.

Hageja nõuded

—

Tühistada ametisse nimetava asutuse 21. novembri 2008. aasta otsus ja vajalikus osas karjääriarengu aruanne 1. jaanuar 2007–31. detsember 2007;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.