Euroopa Liidu C 51/2008

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/2

Euroopa Kohtu koosseisude määramise nimekirjad

(2008/C 51/04)

Euroopa Kohus koostas 15. jaanuari 2008. aasta koosolekul vastavalt kodukorra artikli 11b lõikele 2 suurkoja moodustamiseks järgmise nimekirja:

A. Tizzano

J.-J. Kasel

J. N. Cunha Rodrigues

C. Toader

R. Silva de Lapuerta

A. Arabadjiev

K. Schiemann

T. von Danwitz

J. Makarczyk

J.-C. Bonichot

P. Kūris

P. Lindh

E. Juhász

L. Bay Larsen

G. Arestis

A. Ó Caoimh

A. Borg Barthet

E. Levits

M. Ilešič

U. Lõhmus

J. Malenovský

J. Klučka

Euroopa Kohus koostas 15. jaanuari 2008. aasta koosolekul vastavalt kodukorra artikli 11c lõike 2 esimesele lõigule esimese koja moodustamiseks järgmise nimekirja:

A. Tizzano

J.-J. Kasel

A. Borg Barthet

E. Levits

M. Ilešič

Euroopa Kohus koostas 15. jaanuari 2008. aasta koosolekul vastavalt kodukorra artikli 11c lõike 2 teisele lõigule viienda koja moodustamiseks järgmise nimekirja:

A. Borg Barthet

M. Ilešič

E. Levits

J.-J. Kasel

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-532/03) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Riigihange - EÜ artiklid 43 ja 49 - Kiirabitransporditeenused)

(2008/C 51/05)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Wiedner ja X. Lewis ja J. Flynn, QC)

Kostja: Iirimaa (esindajad: D. O'Hagan, A. Collins ja E. Regan, SC, ning advokaat C. O'Toole)

Teised menetluspooled: Madalmaade Kuningriik (esindajad: H. G. Sevenster, C. Wissels ja P. van Ginneken)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artiklite 43 ja 49 rikkumine — Kiirabitransporditeenuste osutamise tingimused — Eelneva avalikustamise kohustus — Läbipaistvuse, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted

Resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

(1) ELT C 85, 3.4.2004.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/3

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-418/04) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 79/409/EMÜ - Loodusliku linnustiku kaitse - Artiklid 4 ja 10 - Ülevõtmine ja kohaldamine - IBA 2000 - Väärtus - Andmete kvaliteet - Kriteeriumid - Kaalutlusruum - Direktiiv 92/43/EMÜ - Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - Artikkel 6 - Ülevõtmine ja kohaldamine)

(2008/C 51/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: B. Doherty ja M. van Beek)

Kostja: Iirimaa (esindajad: D. O'Hagan, keda abistasid barrister E. Cogan ja G. Hogan, SC.)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Kreeka Vabariik (esindaja: E. Skandalou), Hispaania Kuningriik (esindaja N. Díaz Abad)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT 1979, L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98) artiklite 4 ja 10 rikkumine — Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 rikkumine

Resolutiivosa

Kuna Iirimaa:

—

ei klassifitseerinud alates 6. aprillist 1981 vastavalt nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, mida on muudetud eelkõige komisjoni 29. juuli 1997. aasta direktiiviga 97/49/EÜ artikli 4 lõigetele 1 ja 2 kõiki arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamaid alasid nimetatud direktiivi I lisas mainitud liikide jaoks, välja arvatud suur-laukhane (Gröönimaa alamliik, Anser albifrons flavirostris) kaitseks mõeldud alad; ega I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevatele rändliikide jaoks, välja arvatud kiivitaja (Vanellus vanellus), punajalg-tildri (Tringa totanus), tikutaja (Gallinago gallinago) ja suurkoovitaja (Numenius arquata) kaitseks mõeldud alad;

—	on jätnud alates 6. aprillist 1981 tagamata, et direktiivi 79/409, muudetud direktiiviga 97/49, artikli 4 lõike 4 esimese lause sätteid kohaldataks aladele, mis tuleb selle direktiivi kohaselt klassifitseerida erikaitsealadena;

—	ei ole täielikult ja õigesti üle võtnud ning rakendanud direktiivi 79/409, muudetud direktiiviga 97/49, artikli 4 lõike 4 teise lause nõudeid;

—

ei ole võtnud kõikide direktiivi 79/409, muudetud direktiiviga 97/49, artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud või sama direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud erikaitsealade suhtes kõiki vajalikke meetmeid nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõike 2 täitmiseks;

—	ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 täitmiseks selliste alade puhke-eesmärgil kasutamise suhtes, millele seda artiklit tuleb kohaldada;

—	ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid direktiivi 92/43 artikli 6 lõigete 3 ja 4 täitmiseks seoses kavadega;

—	ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 3 täitmiseks seoses loa andmisega vesiviljelusprojektidele;

—	ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid direktiivi 92/43 artikli 6 lõigete 2–4 täitmiseks seoses kuivenduskanalite hooldustöödega Glen Lough erikaitsealal;

—	ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid direktiivi 79/409, muudetud direktiiviga 97/49, artikli 10 täitmiseks;

siis on Iirimaa rikkunud direktiivi 79/409, muudetud direktiiviga 97/49, artikli 4 lõigetest 1, 2 ja 4 ning artiklist 10 ja direktiivi 92/43 artikli 6 lõigetest 2, 3, 4 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

4.	Kreeka Vabariik ja Hispaania Kuningriik kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 6, 8.1.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/4

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Rootsi Kuningriik versus IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds gGmbH, varem Internationaler Tierschutz-Fonds (IFAW) GmbH, Taani Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-64/05 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Üldsuse juurdepääs institutsioonide dokumentidele - Liikmesriigist pärinevad dokumendid - Liikmesriigi vastuseis nende dokumentide avalikustamisele - Nimetatud määruse artikli 4 lõike 5 ulatus)

(2008/C 51/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Rootsi Kuningriik (esindaja: K. Wistrand)

Apellandi toetuseks menetlusse astuja: Soome Vabariik (esindajad: E. Bygglin ja A. Guimaraes-Purokoski)

Teised menetlusosalised: IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds gGmbH, varem Internationaler Tierschutz-Fonds (IFAW) GmbH (esindajad: solicitor S. Crosby ja advokaat R. Lang), Taani Kuningriik (esindaja: B. Weis Fogh), Madalmaade Kuningriik (esindajad: H. G. Sevenster, C. M. Wissels ja M. de Grave), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: S. Nwaokolo ja V. Jackson ning barrister J. Stratford), Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Docksey ja P. Aalto)

Vastustaja toetuseks menetlusse astuja: Hispaania Kuningriik (esindajad: I. del Cuvillo Contreras ja A. Sampol Pucurull)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (viies koda laiendatud koosseisus) 30. novembri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-168/02: IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds gGmbH vs. komisjon, millega jäeti rahuldamata tühistamishagi komisjoni otsuse peale, millega omakorda jäeti rahuldamata IFAW taotlus, milles ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) tuginedes soovis tutvuda teatud Saksamaa ametiasutuste dokumentidega, milles on esitatud ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) alusel kaitse alla võetud ala väljaarvamiseks kaitsealade hulgast

Resolutiivosa

1.	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T-168/02: IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds vs. komisjon.

Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 26. märtsi 2002. aasta otsus, millega IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds gGmbH-l ei võimaldatud tutvuda teatud dokumentidega, mis on komisjonile saadetud menetluses, mille tulemusena see institutsioon andis soodsa arvamuse tööstusprojekti elluviimiseks alal, mis on kaitse all vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.

Mõista Euroopa Ühenduste Komisjonilt välja kohtukulud, mida Rootsi Kuningriik on nõudnud apellatsioonimenetluses, samuti kohtukulud, mida IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds gGmbH on nõudnud nii nimetatud menetluses kui ka esimeses astmes, mis lõppes Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. novembri 2004. aasta kohtuotsusega IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds vs. komisjon.

4.	Taani Kuningriik, Hispaania Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Soome Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, samuti Euroopa Ühenduste Komisjon kannavad ise oma kohtukulud seoses apellatsioonimenetlusega.

5.	Taani Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, samuti Euroopa Ühenduste Komisjon kannavad ise oma kohtukulud seoses menetlusega esimeses astmes.

(1) ELT C 115, 14.5.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/5

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembril 2007. aasta otsus — Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-77/05) (1)

(Määrus (EÜ) nr 2007/2004 - Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamine - Kehtivus)

(2008/C 51/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: E. O'Neill ja C. Gibbs ning barrister A. Dashwood)

Hageja toetuseks menetlusse astujad: Iirimaa (esindaja: D. O'Hagan ja A. Collins, SC, ja P. McGarry, BL), Poola Vabariik (esindaja: J. Pietras), Slovaki Vabariik (esindajad: R. Procházka, J. Čorba ja B. Ricziová)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J. Schutte ja R. Szostak)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindaja: J. M. Rodríguez Cárcamo), Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: C. O'Reilly)

Kohtuasja ese

Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, lk 1) tühistamine

Resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

3.	Hispaania Kuningriik, Iirimaa, Poola Vabariik, Slovaki Vabariik ja Euroopa Ühenduste komisjon kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 82, 2.4.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/6

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Rederingsrätten eelotsusetaotlus — Rootsi) — Skatteverket versus A

(Kohtuasi C-101/05) (1)

(Kapitali vaba liikumine - Kapitali liikumise piirangud liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel - Kapitalitulu maksustamine - Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuvale äriühingule jaotatavad dividendid - Vabastus - Kolmandas riigis asuva äriühingu jaotatavad dividendid - Maksuvabastus, mis eeldab teabevahetuse sätet sisaldava maksulepingu olemasolu - Maksujärelevalve tõhusus)

(2008/C 51/09)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rederingsrätten

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Skatteverket

Kostja: A

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Rederingsrätten — EÜ artiklite 56 ja 58 tõlgendamine — Liikmesriigis asuvale maksukohustuslasele kolmandas riigis asuva äriühingu poolt jaotatud dividendide maksustamine — Liikmesriigi õigus, mis seab dividendidele maksuvabastuse kohaldamise sõltuvusse kolmanda riigiga sõlmitud maksulepingu olemasolust, mis sisaldab sätet teabevahetuse kohta.

Resolutiivosa

EÜ artikleid 56 ja 58 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigus, mille kohaselt saab tütarettevõtja aktsiates makstavatele dividendidele tulumaksuvabastuse anda vaid juhul, kui dividende jaotava äriühingu asukoht on EMP-i liikmesriigis või riigis, kellega maksuga maksustav riik on sõlminud maksulepingu, mis sisaldab sätet teabevahetuse kohta, ja kui see maksuvabastus sõltub teatud tingimuste täitmisest, mida liikmesriigi pädevad ametiasutused saavad aga kontrollida vaid teabe saamisel dividende jaotava äriühingu asukoha riigilt.

(1) ELT C 106, 30.4.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/6

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-137/05) (1)

(Määrus (EÜ) nr 2252/2004 - Liikmesriikide poolt väljastatud passid ja reisidokumendid - Turvaelementide ja biomeetria standardid - Kehtivus)

(2008/C 51/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: C. Jackson ja C. Gibbs, barrister A. Dashwood)

Keda toetavad: Iirimaa (esindajad: D. O'Hagan, keda abistasid A. Collins, SC, ja P. McGarry, BL), Slovaki Vabariik (esindajad: R. Procházka, J. Čorba ja B. Ricziová)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. J. Schutte, R. Szoztak ja G. Giglio)

keda toetavad: Hispaania Kuningriik (esindaja: J. Rodríguez Cárcamo), Madalmaade Kuningriik (esindaja: H. G. Sevenster), Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: C. O'Reilly)

Kohtuasja ese

Taotlus tühistada nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, lk 1)

Resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

3.	Hispaania Kuningriik, Iirimaa, Madalmaade Kuningriik ning Euroopa Ühenduste Komisjon kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 132, 28.5.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/7

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-194/05) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiivid 75/442/EMÜ ja 91/156/EMÜ - Mõiste „jäätmed’ - Taaskasutamisele määratud kaevandatud pinnas ja kivid)

(2008/C 51/11)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Konstantinidis ja advokaat G. Bambara)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia ja avvocato dello Stato G. Fiengo)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23), muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, lk 32; ELT eriväljaanne 15/02, lk 3), artikli 1 punkti a rikkumine — Siseriiklik seadus, mis välistab direktiivi kohaldamise kaevandustest pärit ja taaskasutamiseks määratud pinnasele ja kiviprahile.

Resolutiivosa

Kuna 23. märtsi 2001. aasta seaduse nr 93 keskkonnaalaste õigusnormide kohta artikkel 10 ning 21. detsembri 2001. aasta seaduse nr 443, mis annab valitsusele volitused strateegiliste infrastruktuuride ja tootmisrajatiste alal ning muude tootmistegevust toetavate meetmete võtmiseks, artikli 1 lõiked 17 ja 19 välistasid jäätmeid käsitelevate siseriiklike õigusnormide kohaldamisalast kaevandatud pinnase ja kivid, mis on määratud tegelikuks taaskasutamiseks pinnateisaldustel, pinnase täitmisel, mulletena ja täitematerjalidena, välja arvatud saastatud maa-aladelt ja maaparandustelt pärit materjalid, mille saasteainete kontsentratsioon ületab kehtivate õigusnormidega kehtestatud lubatud piirmäärasid, siis on Itaalia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivist 75/442/EMÜ jäätmete kohta, muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 182, 23.7.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/7

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-195/05) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiivid 75/442/EMÜ ja 91/156/EMÜ - Mõiste „jäätmed’ - Toiduainetööstuses tekkinud toidujäägid, mis on mõeldud sööda tootmiseks - Kulinaartoodetest pärit jäägid, mis on mõeldud lemmikloomade varjupaikadele)

(2008/C 51/12)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Konstantinidis ja advokaat G. Bambara)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia ja advokaat G. Fiengo)

Kohtuasja ese

Resolutiivosa

Kuna Itaalia Vabariik

—

on vastu võtnud kogu riigi territooriumil kehtivad üldeeskirjad, mida on täpsustatud keskkonnaministri 28. juuni 1999. aasta ringkirjas, milles esitatakse tõlgendavaid selgitusi jäätmete mõiste määratlemise kohta, ja tervishoiuministri 22. juuli 2002. aasta teatises, mis sisaldab sanitaarhügieeni üksikasjalikke eeskirju toiduainetööstuse tootmis- ja müügitsüklist pärinevate materjalide ja kõrvalsaaduste kasutamise kohta loomatoidus, millega välistatakse jäätmetega seotud õigusaktide kohaldamisalast toiduainetööstuses tekkinud toidujäägid, mis on mõeldud loomatoidu tootmiseks, ning

—

välistas 31. juuli 2002. aasta seaduse nr 179 artikliga 23 keskkonnaalaste õigusnormide kohta jäätmetega seotud õigusaktide kohaldamisalast kulinaartoodete valmistamisel kõikidest tahketest, kuumtöödeldud ja toores toiduainetest, mis ei ole müügikanalitesse jõudnud, tekkinud jäägid, mis on mõeldud lemmikloomade varjupaikadele,

siis on Itaalia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ, artikli 1 punktist a.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 182, 23.7.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-263/05) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiivid 75/442/EMÜ ja 91/156/EMÜ - Mõiste „jäätmed’ - Kõrvaldamisele ja taaskasutamisele kuuluvad ained või esemed - Taaskasutatavad tootmisjäägid)

(2008/C 51/13)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Konstantinidis ja L. Cimaglia)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia ja advokaat G. Fiengo)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442 jäätmete kohta (EÜT L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23), muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, lk 32; ELT eriväljaanne 15/02, lk 3), artikli 1 punkti a rikkumine — Siseriiklik õigus, mis jätab direktiivi kohaldamisalast välja kõrvaldamisele ja taaskasutamisele kuuluvad teatud ained ja esemed ning teatud tootmisjäägid, mida valdaja kõrvaldab või kavatseb kasutuselt kõrvaldada

Resolutiivosa

Kuna Itaalia Vabariik on võtnud vastu ja jätnud jõusse 8. juuli 2002. aasta dekreetseaduse nr 138 maksude, erastamise ja ravimikulude kontrolli all hoidmise ning ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majandustoetuste alaste kiireloomuliste meetmete kohta, muudetuna 8. augusti 2002. aasta seadus nr 178, artikli 14, millega välistati 5. veebruari 1997. aasta dekreetseaduse nr 22, millega võetakse Itaalia õigusesse üle direktiivid 91/156/EMÜ jäätmete kohta, 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta ja 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, kohaldamisalast ühelt poolt kõrvaldamisele või taaskasutamisele kuuluvad ained, materjalid või vara, mis ei ole nimetatud dekreedi B ja C lisas otseselt sätestatud, ja teiselt poolt ained ja materjalid, mis on tootmisjäägid ning mille valdaja kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on selleks kohustatud, kui neid jääke võidakse taaskasutada tootmis- või tarbimisringluses kas ilma eelneva töötlemiseta ning keskkonnale kahju tekitamata või pärast eelnevat töötlemist, ilma et see nõuaks sama dekreedi C lisas ette nähtud taaskasutustoimingu teostamist, siis on Itaalia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ ja komisjoni 24. mai 1996. aasta otsusega 96/350/EÜ, artikli 1 punktist a.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 217, 3.9.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/8

Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. detsembri 2007. aasta otsus (Raad van State (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Minister voor Vreemdelingenzaken en Integratie versus R. N. G. Eind

(Kohtuasi C-291/05) (1)

(Isikute vaba liikumine - Töötajad - Pereliikme, kes on kolmanda riigi kodanik, riigis elamise õigus - Töötaja tagasipöördumine liikmesriiki, mille kodanik ta on - Töötaja päritoluriigi kohustus anda pereliikmele elamisõigus - Sellise kohustuse olemasolu juhul, kui asjaomane töötaja ei tee tõelist ja tegelikku tööd)

(2008/C 51/14)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Minister voor Vreemdelingenzaken en Integratie

Vastustaja: R. N. G. Eind

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Nederlandse Raad van State — Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15) artikli 10 ja nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivi 90/364/EMÜ elamisõiguse kohta (EÜT L 180, lk 26; ELT eriväljaanne 20/01, lk 3) tõlgendamine — EÜ artikli 18 tõlgendamine — Pereliikme, kes on kolmanda riigi kodanik, riigis elamise õigus — Sellise õiguse olemasolu juhul, kui asjaomane töötaja ei tee tõelist ja tegelikku tööd — Töötaja tagasipöördumine liikmesriiki, mille kodanik ta on — Pereliikme selles liikmesriigis elamise õiguse puudumine

Resolutiivosa

Juhul kui ühenduse töötaja pöördub tagasi liikmesriiki, mille kodanik ta on, ei kohusta ühenduse õigus selle liikmesriigi ametiasutusi andma kõnealuse töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodanikule õigust siseneda ja elada selles liikmesriigis ainuüksi seetõttu, et vastuvõtvas liikmesriigis, kus kõnealune töötaja töötas, oli nimetatud kolmanda riigi kodanikule väljastatud nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, muudetud nõukogu 27. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2434/92, artikli 10 alusel elamisluba, mis on endiselt kehtiv.

Juhul kui töötaja pöördub pärast teises liikmesriigis töötamist tagasi liikmesriiki, mille kodanik ta on, on selle töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodanikul tulenevalt määruse nr 1612/68, muudetud määrusega nr 2434/92, artikli 10 lõike 1 punktist a, mida kohaldatakse analoogia korras, õigus elada selles liikmesriigis, mille kodanik töötaja on, ja seda vaatamata sellele, et nimetatud töötaja ei tee seal tõelist ja tegelikku tööd. Asjaolu, et ühenduse töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodanikul ei olnud enne selles liikmesriigis elamist, kus töötaja töötas, siseriiklikust õigusest tulenevat õigust elada liikmesriigis, mille kodanik töötaja on, ei oma mingit tähtsust nimetatud kolmanda riigi kodaniku viimati nimetatud riigis elamise õiguse hindamisel.

(1) ELT C 296, 26.11.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/9

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Arbetsdomstolen'i (Rootsi) eelotsusetaotlus) — Laval un Partneri Ltd versus Svenska Byggnadsarbetareförbundet, Svenska Byggnadsarbetareförbundets avdelning 1, Byggettan ja Svenska Elektrikerförbundet

(Kohtuasi C-341/05) (1)

(Teenuste osutamise vabadus - Direktiiv 96/71/EÜ - Ehitustöötajate lähetamine - Siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktides a-g nimetatud küsimustes töötingimused, välja arvatud töötasu alammäära - Ehitussektori kollektiivleping, mille sätted kehtestavad soodsamad tingimused või käsitlevad muid küsimusi - Ametiühingute võimalus püüda kollektiivse tegutsemise abil kohustada muudes liikmesriikides asutatud ettevõtjaid leppima iga kord eraldi kokku palgamäärades, mida töötajatele tuleb maksta, ja ühinema ehitussektori kollektiivlepinguga)

(2008/C 51/15)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbetsdomstolen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Laval un Partneri Ltd

Kostjad: Svenska Byggnadsarbetareförbundet, Svenska Byggnadsarbetareförbundets avdelning 1, Byggettan ja Svenska Elektrikerförbundet

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Arbetsdomstolen — EÜ artiklite 12 ja 49 ning samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, lk 1) artikli 3 lõike 1, artikli 3 lõike 7, artikli 3 lõike 8, artikli 3 lõike 10 ja artikli 4 tõlgendamine — Kollektiivne tegutsemine ehitusettevõtja vastu, kes lähetab oma palgatöötajaid muusse kui oma asukoha liikmesriiki ja kes ei ole selle riigi kollektiivlepingu pool

Resolutiivosa

EÜ artiklit 49 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui liikmesriigis, kus selle direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktides a–g nimetatud küsimustes kehtestatud töötingimused, välja arvatud töötasu alammäär, sisalduvad õigusaktide sätteis, võib ametiühing püüda sellise ehitustööde blokaadi vormis toimuva kollektiivse tegutsemise abil, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kohustada muus liikmesriigis asutatud teenuseosutajat alustama temaga läbirääkimisi palgamäärade üle, mida lähetatud töötajatele tuleb maksta, ja ühinema kollektiivlepinguga, mille sätted kehtestavad mõne nimetatud küsimuse puhul soodsamad tingimused kui need, mis tulenevad asjaomastest õigusaktidest, samas kui teised sätted käsitlevad küsimusi, mida selle direktiivi artiklis 3 ei ole nimetatud.

EÜ artiklitega 49 ja 50 on vastuolus, et liikmesriigis ametiühingutele kehtestatud keeld kasutada kollektiivset tegevust eesmärgiga saavutada kolmandate isikute vahelise kollektiivlepingu lõpetamine või muutmine, eeldab seda, et tegevus puudutab töötingimusi, millele kohaldatakse vahetult siseriiklikku õigust.

(1) ELT C 281, 12.11.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/10

Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Sozialgericht Berlini, Landessozialgericht Berlin-Brandenburgi — Saksamaa — Eelotsusetaotlused) — Doris Habelt (C-396/05), Martha Möser (C-419/05), Peter Wachter (C-450/05) versus Deutsche Rentenversicherung Bund

(Liidetud kohtuasjad C-396/05, C-419/05 ja C-450/05) (1)

(Sotsiaalkindlustus - Määrus (EMÜ) nr 1408/71 - III ja VI lisa - Isikute vaba liikumine - EÜ artiklid 18, 39 ja 42 - Vanadushüvitised - Väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi täitunud sissemakseperioodid - Mitte-eksporditavus)

(2008/C 51/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sozialgericht Berlin, Landessozialgericht Berlin-Brandenburg

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Doris Habelt (C-396/05), Martha Möser (C-419/05), Peter Wachter (C-450/05)

Kostja: Deutsche Rentenversicherung Bund

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Sozialgericht Berlin — EÜ asutamislepingu artikli 42 tõlgendamine — Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97 (EÜT L 28, lk 1; ELT eriväljaanne 05/03, lk 6), VI lisa C osa „Saksamaa” punkti 1 kehtivus — Keeldumine maksta Saksa vanadushüvitist Belgiasse elama asunud Saksa kodanikule aastatel 1939 kuni 1945 Sudeedimaal täitunud töötamisperioodide eest

Resolutiivosa

Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97, VI lisa C osa „Saksamaa” punkti 1 sätted ei ole isikute vaba liikumisega ja eelkõige EÜ artikliga 42 kooskõlas, kuivõrd nende sätete kohaselt on võimalik sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjades võtta vanadushüvitiste maksmisel arvesse sissemakseperioode, mis on täitunud aastatel 1937 kuni 1945 territooriumi osadel, kus kehtisid Saksa Riigi sotsiaalkindlustusseadused, kuid mis asuvad väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi, vaid tingimusel, et hüvitisesaaja elab nimetatud liikmesriigi territooriumil.

Määruse nr 1408/71 muudetud redaktsiooni III lisa A ja B osa punkti 35 „Saksamaa — Austria” alapunkti e sätted ei ole EÜ artiklitega 39 ja 42 kooskõlas, kuivõrd nende sätete kohaselt on võimalik sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, kus hüvitisesaaja elab Austrias, võtta vanadushüvitiste maksmisel arvesse sissemakseperioode, mis on välisriigi pensionide seaduse (Fremdrentengesetz) alusel täitunud aastatel 1953 kuni 1970 Rumeenias, vaid tingimusel, et hüvitisesaaja elab Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.

Määruse nr 1408/71 muudetud redaktsiooni VI lisa C osa „Saksamaa” punkti 1 sätted ei ole isikute vaba liikumisega ja eelkõige EÜ artikliga 42 kooskõlas, kuivõrd nende sätete kohaselt on võimalik sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas võtta vanadushüvitiste maksmisel arvesse sissemakseperioode, mis on välisriigi pensionide seaduse alusel täitunud aastatel 1953 kuni 1970 Rumeenias, vaid tingimusel, et hüvitisesaaja elab Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.

(1) ELT C 22, 28.1.2006.

ELT C 74, 25.3.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/11

Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. detsembri 2007. aasta otsus (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (Civil Division) — Ühendkuningriik) — International Transport Workers' Federation, Finnish Seamen's Union versus Viking Line ABP, OÜ Viking Line Eesti

(Kohtuasi C-438/05) (1)

(Meretransport - Asutamisõigus - Põhiõigused - Ühenduse sotsiaalpoliitika eesmärgid - Ametiühingu kollektiivne tegutsemine eraettevõtja vastu - Kollektiivleping, millega pannakse ettevõtja loobuma laeva registreerimisest teise liikmesriigi lipu alla)

(2008/C 51/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal (Civil Division)

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: International Transport Workers' Federation, Finnish Seamen's Union

Kostjad: Viking Line ABP, OÜ Viking Line Eesti

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Court of Appeal, Civil Division — EÜ artikli 43 ja nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos (EÜT L 378, lk 1) tõlgendamine — Ametiühingu kollektiivne tegevus eraõigusliku ettevõtja vastu, millega viimaselt nõutakse kollektiivlepingu sõlmimist, mille tulemusena muutub selle ettevõtja jaoks mõttetuks laeva ümberregistreerimine teise liikmesriiki — EÜ artikli 43 ja/või määruse nr 4055/86 kohaldatavus vastavalt EÜ asutamislepingu XI jaotisele ja lahendile Albany kohtuasjas C-67/96 — Ühe ettevõtja, sh ametiühingu õigus kollektiivlepingu küsimuses tugineda teise ettevõtja vastu EÜ artiklile 43 ja/või määrusele nr 4055/86

Resolutiivosa

EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et põhimõtteliselt ei ole selle artikli kohaldamisalast välja arvatud ametiühingu või ametiühingute liidu kollektiivne tegevus ettevõtja vastu, selleks et ettevõtja sõlmiks kollektiivlepingu, mille sisu on selline, et paneb ta loobuma asutamisvabaduse kasutamisest.

2.	EÜ artikkel 43 annab eraettevõtjale õigusi, millele saab ametiühingu või ametiühingute liidu vastu tugineda.

EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et niisuguse kollektiivse tegevuse puhul nagu põhikohtuasjas kõne all olev tegevus, mille eesmärk on panna ettevõtjat, kelle asukoht on kindlas liikmesriigis, sõlmima kollektiivlepingut selles riigis asuva ametiühinguga ja kohaldama selle kollektiivlepingu sätteid oma teises liikmesriigis asuva tütarettevõtja töötajatele, on tegemist piiranguga nimetatud artikli tähenduses.

Põhimõtteliselt võib piirangut õigustada ülekaalukas avalik huvi, nagu töötajate kaitsmine, kui tõendatakse, et piirang on taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv ega ületa selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku.

(1) ELT C 60, 11.3.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/11

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-465/05) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Teenuste osutamise vabadus - Asutamisõigus - Turvatöötaja kutseala - Eraturvateenused - Ustavusvanne Itaalia Vabariigile - Prefekti luba - Tegevuskoht - Töötajate minimaalne arv - Tagatise deponeerimine - Halduskontroll osutatud teenuste hindade üle)

(2008/C 51/18)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Traversa ja E. Montaguti)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia ja advokaat D. Del Gaizo)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artiklite 43 ja 49 rikkumine — Eraturvatöötajana tegutsemise tingimused — Kohustus anda Itaalia Vabariigile ustavusvanne — Kohustus saada prefekti luba

Resolutiivosa

Kuna Itaalia Vabariik sätestas avalikku julgeolekut käsitlevate seaduste terviktekstis (Testo unico delle leggi di pubblica sicurezza), mis on heaks kiidetud 18. juuni 1931. aasta kuningliku dekreediga nr 773 ja mida on muudetud, et:

—	et eraturvatöötajana võib tegutseda vaid Itaalia Vabariigile eelnevalt ustavusvande andmise korral, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevaid kohustusi,

—

et teises liikmesriigis asuvad teenuseosutajad võivad eraturvavaldkonnas tegutseda vaid pärast Prefettolt territoriaalse kehtivusega loa saamist, ilma et võetaks arvesse kohustusi, mis lasuvad teenuseosutajatel juba nende päritolu liikmesriigis, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklist 49 tulenevaid kohustusi,

—	et nimetatud loa territoriaalne kehtivus on piiratud ja selle andmine sõltub vastaval territooriumil juba tegutsevate eraturvaettevõtjate arvust ja suurusest, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevaid kohustusi,

—	et eraturvaettevõtjatel peab olema tegevuskoht igas provintsis, kus nad tegutsevad, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklist 49 tulenevaid kohustusi,

—	et ettevõtjate töötajatel peab olema isiklik luba turvavaldkonnas tegutsemiseks, ilma et võetaks arvesse päritolu liikmesriigis juba teostatud kontrolli ega järelevalvet, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklist 49 tulenevaid kohustusi,

—	et eraturvaettevõtjatel peab loa saamiseks olema minimaalne ja/või maksimaalne arv töötajaid, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevaid kohustusi,

—	et samad ettevõtjad peavad deponeerima tagatise hoiukassas, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevaid kohustusi,

—	et eraturvateenuste hinnad kehtestatakse kindlaksmääratud hinnavahemikus Prefetto loal, on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklist 49 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 60, 11.3.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/12

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Supremo Tribunal Administrativo — Portugal — eelotsusetaotlus) — Fazenda Pública — Director Geral das Alfândegas versus ZF Zefeser — Importação e Exportação de Produtos Alimentares Lda

(Kohtuasi C-62/06) (1)

(Määrus (EMÜ) nr 1697/79 - Artikkel 3 - Imporditollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine - Toiming, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse - Teo määratlemiseks pädev ametiasutus)

(2008/C 51/19)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Fazenda Pública — Director Geral das Alfândegas

Kostja: ZF Zefeser — Importação e Exportação de Produtos Alimentares Lda

Menetluses osales: Ministério Público

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Supremo Tribunal Administrativo — Nõukogu 24. juuli 1979. aasta määruse (EMÜ) nr 1697/79 impordi- või eksporditollimaksude maksmist nõudvale tolliprotseduurile suunatud kauba eest tasumata jäänud impordi- või eksporditollimaksude tollivormistusjärgse sissenõudmise kohta (EÜT L 197, lk 1) artikli 3 esimese lõigu tõlgendamine — Toiming, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse — Mõiste ja määratlemine

Resolutiivosa

Teo määratlemine nõukogu 24. juuli 1979. aasta määruse (EMÜ) nr 1697/79 impordi- või eksporditollimaksude maksmist nõudvale tolliprotseduurile suunatud kauba eest tasumata jäänud impordi- või eksporditollimaksude tollivormistusjärgse sissenõudmise kohta artikli 3 esimese lõigu tähenduses „toiminguna, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse” on sellise tolliasutuse pädevuses, kes peab kindlaks määrama asjaomase impordi- või eksporditollimaksu täpse summa.

(1) ELT C 86, 8.4.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/13

Euroopa Kohtu (teise koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Roderich Weißenfels versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-135/06 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Töötasu - Ülalpeetava lapse toetus - Muljalt saadava samalaadse toetussumma mahaarvamine - Täielik pädevus - Rahalised vaidlused)

(2008/C 51/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Roderich Weißenfels (esindaja: advokaat G. Maximini)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament (esindajad: L. G. Knudsen, M. Ecker ja U. Rösslein)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 25. jaanuari 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T–33/04: Weißenfels vs. parlament, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata hageja nõude tühistada parlamendi 26. juuni 2003. aasta otsus, millega vähendati hagejale personalieeskirjade artikli 67 lõike 3 alusel antava ülalpeetava lapse kahekordse toetuse summat samalaadse summa võrra, mida hageja saab mujalt — Personalieeskirjade artikli 67 lõikes 2 sätestatud toetuste samaaegset maksmist keelava põhimõtte kohaldamise tingimused — Mõiste „samalaadsed toetused”

Resolutiivosa

1.	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 25. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas T-33/04: Weißenfels vs. parlament.

2.	Tühistada Euroopa Parlamendi 26. juuni 2003. aasta ja 28. aprilli 2004. aasta otsused.

3.	Euroopa Parlament maksab R. Weißenfelsile koos intressidega seadusega ette nähtud määras ülalpeetava lapse toetuse tasumata summad, mis apellant oleks pidanud saama alates 1. juulist 2003.

4.	Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja kohtukulud, mis R. Weißenfels kandis Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus ja Euroopa Ühenduste Kohtus.

(1) ELT C 108, 6.5.2008.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/13

Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. detsembri 2007. aasta otsus (Krajský soud v Ostravě (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) — Skoma-Lux sro versus Celní ředitelství Olomouc

(Kohtuasi C-161/06) (1)

(Akt Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohta - Artikkel 58 - Ühenduse õigusnormid - Tõlke puudumine liikmesriigi keeles - Võimalus tugineda õigusaktile üksikisiku vastu)

(2008/C 51/21)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský soud v Ostravě

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Skoma-Lux sro

Kostja: Celní ředitelství Olomouc

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Krajský soud v Ostravě (Tšehhi Vabariik) — Akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 236, lk 33) artikli 58 tõlgendamine — Impordiga tegelevale Tšehhi ettevõtjale tollideklaratsioonis esitatud ebatäpsete andmete tõttu trahvi määramine, tuginedes määrusele (EMÜ) nr 2454/93, mida ei olnud eelnevalt Euroopa Liidu Teatajas tšehhi keeles avaldatud

Resolutiivosa

Akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta artikkel 58 välistab selle, et kohustusi, mis sisalduvad ühenduse sellistes õigusnormides, mida ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas uue liikmesriigi keeles vaatamata sellele, et see on Euroopa Liidu ametlik keel, võiks kohaldada üksikisikute suhtes vastavas liikmesriigis, ja seda ka juhul, kui need isikud oleksid saanud tutvuda nende õigusnormidega muude vahendite abil.

2.	Otsustades, et liikmesriigi keeles avaldamata ühenduse määrusele ei saa tugineda vastavas liikmesriigis üksikisiku vastu, tõlgendab Euroopa Kohus ühenduse õigust EÜ artikli 234 tähenduses.

(1) ELT C 154, 1.7.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/14

Euroopa Kohtu (kuues koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-184/06) (1)

(Kalandus - Määrus (EÜ) nr 51/2006 - Püügikvootide jaotamine liikmesriikide vahel - Hispaania ühinemisakt - Üleminekuperioodi lõpp - Suhtelise stabiilsuse nõue - Mittediskrimineerimise põhimõte - Uued kalapüügivõimalused)

(2008/C 51/22)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: N. Díaz Abad)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. De Gregorio Merino ja A. Westerhof Löfflerova)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: T. van Rijn ja F. Jimeno Fernández)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 16, lk 1) — Diskrimineerimine — Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, lk 59; ELT eriväljaanne 04/05, lk 460) artikli 20 lõike 2 kohaldamine

Resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

3.	Jätta Euroopa Ühenduste Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 154, 1.7.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/14

Euroopa Kohtu (teine koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-186/06) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 79/409/EMÜ - Loodusliku linnustiku kaitse - Segarra-Garrigues'e (Lérida) kanali märgala)

(2008/C 51/23)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Recchia ja A. Alcover San Pedro)

Kostja: Hispaania Kuningriik (esindaja: F. Díez Moreno)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98) artiklite 2 ja 3 ning artikli 4 lõigete 1 ja 4 rikkumine — Segarra- Garrigues'i kanali (Lleida) märgala niisutuskava

Resolutiivosa

Kuna Hispaania Kuningriik andis loa Lérida provintsis (Kataloonia) Segarra-Garrigues'e kanali niisutuskava jaoks, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevat kohustust võtta vajalikke meetmeid, et vältida keelatud kahjustusi sellest kavast mõjutatud aladel, mis oleks tulnud erikaitsealadena klassifitseerida.

2.	Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.	Mõlemad pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 154, 1.7.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/15

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Cementbouw Handel & Industrie BV versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-202/06 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Konkurents - Määrus (EMÜ) nr 4064/89 - Komisjoni pädevus - Ühenduse seisukohalt olulisest koondumisest teatamine - Poolte väljapakutud kohustused - Mõju komisjoni pädevusele - Luba, mis on antud teatud kohustuste täitmise tingimusel - Proportsionaalsuse põhimõte)

(2008/C 51/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cementbouw Handel & Industrie BV (esindajad: advokaadid W. Knibbeler, O. Brouwer ja P. Kreijger)

Teine menetlusosaline: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Gippini Fournier, A. Nijenhuis ja A. Whelan)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (neljas laiendatud koda) 23. veebruari 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-282/02: Cementbouw Handel & Industrie BV v. Euroopa Ühenduste Komisjon, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata hagi, milles paluti tühistada komisjoni 26. juuni 2002. aasta otsus 2003/756/EÜ, nõukogu määruse (EMÜ) nr 4064/89 kohaldamise menetluse kohta (juhtum COMP/M.2650 — Haniel/Cementbouw/JV [CVK]), milles tunnistatakse ühisturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks koondumine, mille tulemusena Franz Haniel & Cie GmbH ja Cementbouw Handel & Industrie BV pidid omandama ühise kontrolli ühistu CVK üle tingimusel, et täidetakse teatud kohustused, mis korrigeeriksid Hollandi kandvate seinte ehitusmaterjalide turul tekkivat turgu valitsevat seisundit — Määruse (EMÜ) nr 4064/89 artiklite 1 ja 2 ning artikli 3 lõige 1 ning määruse (EÜ) nr 1310/97 artikli 8 lõike 2 väär tõlgendamine — Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine.

Resolutiivosa

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Cementbouw Handel & Industrie BV-lt.

(1) ELT C 178, 29.7.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/15

Euroopa Kohtu (esimene. koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Nacional, Sala de lo Contencioso-Administrativo (Hispaania)) — Asociación Profesional de Empresas de Reparto y Manipulado de Correspondencia versus Administración General del Estado

(Kohtuasi C-220/06) (1)

(Riigihange - Postiteenuste liberaliseerimine - Direktiivid 92/50/EMÜ ja 97/67/EÜ - EÜ artiklid 43, 49 ja 86 - Siseriiklikud õigusnormid, mis võimaldavad riigihanke-eeskirju kohaldamata sõlmida riigiasutustel riigile kuuluva äriühinguga, kes on selles liikmesriigis universaalteenuse osutaja, lepinguid nii reserveeritud kui ka reserveerimata postiteenuste osutamiseks)

(2008/C 51/25)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Nacional, Sala de lo Contencioso-Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Asociación Profesional de Empresas de Reparto y Manipulado de Correspondencia

Kostja: Administración General del Estado

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Audiencia Nacional, Sala de lo Contencioso-Administrativo — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, lk 14; ELT eriväljaanne 06/03, lk 71), muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ (EÜT L 176, lk 21, ELT eriväljaanne 06/04, lk 316), tõlgendamine — Riigi ametiasutuse organi ja riigi osalusega äriühingu vahel riigihankelepingute sõlmimist käsitlevaid eeskirju järgimata sõlmitud kokkulepe, mis puudutab eelkõige postiteenuste, sealhulgas universaalteenuste osutajale reserveerimata teenuste osutamist

Resolutiivosa

Ühenduse õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad riigihankelepingute sõlmimise eeskirju kohaldamata anda riigiasutustel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/67/EÜ „Ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta” reserveeritud postiteenuste osutamise aktsiaseltsile, kelle kapital kuulub täielikult riigile ning kes on selles liikmesriigis universaalteenuse osutaja.

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, muudetud komisjoni 13. septembri 2001. aasta direktiiviga 2001/78/EÜ, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad riigihankelepingute sõlmimise eeskirju kohaldamata anda riigiasutustel direktiivi 97/67 tähenduses reserveerimata postiteenuste osutamise aktsiaseltsile, kelle kapital kuulub täielikult riigile ning kes on selles liikmesriigis universaalteenuse osutaja, juhul kui need kokkulepped, millele kõnealused õigusnormid on kohaldatavad,

—	ületavad direktiivi 92/50 (muudetud direktiiviga 2001/78) artikli 7 lõikes 1 ette nähtud künnise ning

—	on direktiivi artikli 1 punkti a tähenduses kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud,

mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

EÜ artikleid 43, 49 ja 86 ning võrdse kohtlemise, kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad riigihankelepingute sõlmimise eeskirju kohaldamata anda riigiasutustel direktiivi 92/50 tähenduses reserveerimata postiteenuste osutamise aktsiaseltsile, kelle kapital kuulub täielikult riigile ning kes on selles liikmesriigis universaalteenuse osutaja, juhul kui need kokkulepped, millele kõnealused õigusnormid on kohaldatavad,

—	ei ületa direktiivi 92/50 (muudetud direktiiviga 2001/78) artikli 7 lõikes 1 ette nähtud künnist ning

—	ei kujuta endast tegelikult ühepoolset haldustoimingut, millega nähakse ette ainult universaalteenuse osutaja kohustused ja mis kaldub märgatavalt kõrvale tavalistest universaalteenuse osutaja pakkumistingimustest,

mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

(1) ELT C 178, 29.7.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/16

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus (Conseil d'Etat eelotsusetaotlus — Belgia) — United Pan-Europe Communications Belgium SA, Coditel Brabant SPRL, Société Intercommunale pour la Diffusion de la Télévision (Brutele), Wolu TV ASBL versus Belgia riik

(Kohtuasi C-250/06) (1)

(EÜ artikkel 49 - Teenuste osutamise vabadus - Liikmesriigi õigusnormid, mis kehtestavad kaabellevioperaatoritele teatavate eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide edastatavate programmide edastamiskohustuse („must carry’) - Piirang - Ülekaalukas üldine huvi - Mitmekesisuse säilitamine kakskeelses piirkonnas)

(2008/C 51/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'Etat

Põhikohtuasja pooled

Hageja: United Pan-Europe Communications Belgium SA, Coditel Brabant SPRL, Société Intercommunale pour la Diffusion de la Télévision (Brutele), Wolu TV ASBL

Kostja: Belgia riik

Menetluses osalesid: BeTV SA, Tvi SA, Télé Bruxelles ASBL, Belgian Business Television SA, Media ad Infinitum SA, Tv5-Monde

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Conseil d'Etat (Belgia) — EÜ artiklite 49 ja 86 tõlgendamine — Mõiste „eriõigus” — Kaabellevioperaatoritele kehtestatud kohustus edastada teatavate, suuremas osas vastava riigi territooriumil asuvate ringhäälinguorganisatsioonide edastatavaid programme

Resolutiivosa

EÜ artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi sellised õigusnormid nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis kohustavad vastava liikmesriigi territooriumil tegutsevaid kaabellevioperaatoreid edastamiskohustusest tulenevalt edastama vastava liikmesriigi poolt määratud, avaliku võimu ülesandeid täitvate eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide televisiooniprogramme, tingimusel et need õigusnormid:

—	järgivad üldisest huvist tulenevat eesmärki, näiteks eesmärki tagada vastava liikmesriigi kultuuripoliitika raames kõnealusel territooriumil televisiooniprogrammide valiku mitmekesisus, ning

—	on nimetatud eesmärgiga proportsionaalsed, mis tähendab, et nende rakendusmeetmed peavad olema läbipaistvad ning tuginema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumitel, mis on eelnevalt teada.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema kindlaks, kas need tingimused on täidetud.

(1) ELT C 212, 2.9.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/17

Euroopa Kohtu (suurkoda) 11. detsembri 2007. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus — Itaalia) Autorita Garante della Concorrenza e del Mercato versus Ente tabacchi italiani — ETI SpA, Philip Morris Products SA, Philip Morris Holland BV, Philip Morris GmbH, Philip Morris Products Inc. ja Philip Morris International Management SA ; ning Philip Morris Products SA, Philip Morris Holland BV, Philip Morris GmbH, Philip Morris Products Inc. ja Philip Morris International Management SA versus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato, Ente tabacchi italiani — ETI SpA; ning Philip Morris Products SA, Philip Morris Holland BV, Philip Morris GmbH, Philip Morris Products Inc. ja Philip Morris International Management SA versus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato, Amministrazione autonoma dei monopoli di Stato, Ente tabacchi italiani — ETI SpA

(Kohtuasi C-280/06) (1)

(Konkurents - Karistuste määramine ettevõtjate õigusjärgluse puhul - Isikliku vastutuse põhimõte - Üksused, mida kontrollib sama ametiasutus - Siseriiklik õigus, mis viitab tõlgendamise alusena ühenduse konkurentsiõigusele - Eelotsuse küsimused - Euroopa Kohtu pädevus)

(2008/C 51/27)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Autorita Garante della Concorrenza e del Mercato

Kostja: Ente tabacchi italiani — ETI SpA, Philip Morris Products SA, Philip Morris Holland BV, Philip Morris GmbH, Philip Morris Products Inc. ja Philip Morris International Management SA

Hageja: Philip Morris Products SA, Philip Morris Holland BV, Philip Morris GmbH, Philip Morris Products Inc. ja Philip Morris International Management SA

Kostja: Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato, Ente tabacchi italiani — ETI SpA

Hageja: Philip Morris Products SA, Philip Morris Holland BV, Philip Morris GmbH, Philip Morris Products Inc. ja Philip Morris International Management SA

Kostja: Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato, Amministrazione autonoma dei monopoli di Stato, Ente tabacchi italiani — ETI SpA,

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Consiglio di Stato — EÜ artikli 81 tõlgendamine — Siseriiklike konkurentsieeskirjade vastane sigarettide hinnakokkulepe — Varem tegutsenud ettevõtja õigusrikkumiste eest tema õigusjärglase vastutus

Resolutiivosa

EÜ artiklit 81 ja järgnevaid artikleid tuleb tõlgendada nii, et kui üksuste puhul, mida kontrollib sama ametiasutus, esines käitumine, mis kujutab endast konkurentsieeskirjade ühte ja sama rikkumist, mida esialgu teostas üks üksus ja mille seejärel viis lõpule teine üksus, mis on esimese üksuse, mis ei ole lõppenud, õigusjärglane, saab seda teist üksust karistada kogu selle rikkumise eest tervikuna juhul, kui on tõendatud, et neid mõlemaid üksusi kontrollis sama ametiasutus.

(1) ELT C 224 16.9.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/17

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Bundesfinanzhofi — Saksamaa — Eelotsusetaotlus) — Hans-Dieter Jundt, Hedwig Jundt versus Finanzamt Offenburg

(Kohtuasi C-281/06) (1)

(Teenuste osutamise vabadus - Kõrvaltegevus õppejõuna - Mõiste „tasu’ - Kuluhüvitis - Maksuvabastust käsitlevad õigusnormid - Tingimused - Tasu, mida maksab asjaomase liikmesriigi ülikool)

(2008/C 51/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Hans-Dieter Jundt, Hedwig Jundt

Kostja: Finanzamt Offenburg

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bundesfinanzhof — EÜ artiklite 49 ja 149 tõlgendamine — Kõrvaltegevus õppejõuna avalik-õigusliku juriidilise isiku (ülikool) teenistuses tasu eest, mida võib käsitleda kuluhüvitisena — Siseriiklikud õigusnormid, mis piiravad sellistele tasudele kehtestatud maksuvabastuse kohaldamise vaid neile tasudele, mida maksavad liikmesriigis asuvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Resolutiivosa

1.	Ühe liikmesriigi maksumaksja tegevus õppejõuna teises liikmesriigis asuva avalik-õigusliku juriidilise isiku, antud juhul ülikooli, teenistuses kuulub EÜ artikli 49 kohaldamisalasse isegi juhul, kui see on missioonitundest ajendatud kõrvaltegevus.

Teenuste osutamise vabaduse piirang, mis seisneb selles, et siseriiklike õigusnormide kohaselt ei maksustata tulumaksuga tasu, mida vastusooritusena kõrvaltegevuse eest õppejõuna maksab oma riigi territooriumil asuv avalik-õiguslikust juriidilisest isikust ülikool, kuid seda maksuvabastust ei anta, kui seda tasu maksab teises liikmesriigis asuv ülikool, ei ole õigustatud ülekaaluka üldise huvi tõttu.

3.	Asjaolu, et liikmesriigid on pädevad ise korraldama oma haridussüsteemi, ei muuda ühenduse õigusega kooskõlas olevaks siseriiklikke õigusnorme, mis võimaldavad maksusoodustust maksumaksjatele, kes on tegevad asjaomase liikmesriigi riiklike ülikoolide teenistuses või nende käsundi alusel.

(1) ELT C 224, 16.9.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/18

Euroopa Kohtu (teine koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Cour de cassationi (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Société Pipeline Méditerranée et Rhône (SPMR) versus Administration des douanes et droits indirects, Direction nationale du renseignement et des enquêtes douanières (DNRED)

(Kohtuasi C-314/06) (1)

(Direktiiv 92/12/EMÜ - Aktsiisimaks - Mineraalõlid - Kahju - Aktsiisivabastus - Vääramatu jõud)

(2008/C 51/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Société Pipeline Méditerranée et Rhône (SPMR)

Kostja: Administration des douanes et droits indirects, Direction nationale du renseignement et des enquêtes douanières (DNRED)

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation — Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179) artikli 14 lõike 1 tõlgendamine — Aktsiisi peatamise korra alusel ette nähtud maksuvabastus kahju puhul, mille põhjuseks on juhuslikud sündmused või vääramatu jõud, ja kahju puhul, mille on tootmise, töötlemise, ladustamise ja vedamise käigus põhjustanud kauba omadused — Nimetatud maksuvabastuse kohaldatavus naftatoodete kao puhul, mis tekkis volitatud laopidaja hallatava naftajuhtme lekke ja sellele järgnenud plahvatuse tõttu

Resolutiivosa

Mõiste „vääramatu jõud” puhul nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta, muudetud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/74/EÜ, artikli 14 lõike 1 esimese lause tähenduses peetakse silmas volitatud laopidajast sõltumatuid ebatavalisi ja ettenägematuid asjaolusid, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida hoolimata kõikidest tema võetud asjakohastest abinõudest. Tingimus, mille kohaselt asjaolud peavad olema volitatud laopidajast sõltumatud, ei piirdu asjaoludega, mis materiaalses või füüsilises mõttes on väljaspool laopidaja mõjupiirkonda, vaid sellega peetakse silmas ka asjaolusid, mis objektiivselt näivad volitatud laopidaja kontrolli alt või vastutusalast välja jäävat.

Torujuhtme lekkimisest toote vedela konsistentsi ja pinnase omaduste tõttu, millele toode sattus ja mis takistas selle kokkukogumist, tekkinud osalist kadu ei saa käsitada „kauba omadustest põhjustatud kahjuna” direktiivi 92/12, mida on muudetud direktiiviga 94/74, artikli 14 lõike 1 teise lause tähenduses.

(1) ELT C 224, 16.9.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/19

Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus (Oberlandesgericht Düsseldorf'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Bayerischer Rundfunk, Deutschlandradio, Hessischer Rundfunk, Mitteldeutscher Rundfunk, Norddeutscher Rundfunk, Radio Bremen, Rundfunk Berlin-Brandenburg, Saarländischer Rundfunk, Südwestrundfunk, Westdeutscher Rundfunk, Zweites Deutsches Fernsehen versus GEWA — Gesellschaft für Gebäudereinigung und Wartung mbH

(Kohtuasi C-337/06) (1)

(Direktiivid 92/50/EMÜ ja 2004/18/EÜ - Teenuste riigihange - Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid - Hankijad - Avalik-õiguslikud isikud - Tingimus, mille kohaselt selle isiku tegevust peab põhiliselt rahastama riik)

(2008/C 51/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Bayerischer Rundfunk, Deutschlandradio, Hessischer Rundfunk, Mitteldeutscher Rundfunk, Norddeutscher Rundfunk, Radio Bremen, Rundfunk Berlin-Brandenburg, Saarländischer Rundfunk, Südwestrundfunk, Westdeutscher Rundfunk, Zweites Deutsches Fernsehen

Kostja: GEWA — Gesellschaft für Gebäudereinigung und Wartung mbH

Menetluses osales: Heinz W. Warnecke

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Oberlandesgericht Düsseldorf — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (EÜT L 134, 30.4.2004, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 1 lõike 9 teise lõigu punkti c ja artikli 16 punkti b tõlgendamine — Puhastusteenuste osutamiseks riigihankelepingu sõlmimine kaudselt riigi rahastatavate ringhäälinguorganisatsioonide assotsiatsiooni poolt, ilma et oleks järgitud formaalset Euroopa riigihankelepingute sõlmimise korda — „Hankija” mõiste

Resolutiivosa

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artikli 1 punkti b teise lõigu kolmanda taande esimest alternatiivi tuleb tõlgendada nii, et põhiliselt riikliku rahastamisega on tegemist juhul, kui sellised avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone, millega on tegemist põhikohtuasjas, rahastatakse põhiliselt maksust, mis kehtestatakse, arvutatakse ja kogutakse põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormide kohaselt.

Direktiivi 92/50 artikli 1 punkti b teise lõigu kolmanda taande esimest alternatiivi tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletavate avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tegevuse rahastamisviisi korral, millega on tegemist esimese eelotsuse küsimuse puhul, ei pea tingimuse „rahastab riik” täitmiseks olema riigil või teistel avaliku võimu organitel otsest mõju põhikohtuasjas käsitletavate organisatsioonide riigihangetele.

3.	Direktiivi 92/50 artikli 1 punkti a alapunkti iv tuleb tõlgendada nii, et selle sätte alusel on selle direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud üksnes riigihanked, mis puudutavad teenuseid, millele viidatakse selles sättes.

(1) ELT C 281, 18.11.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/19

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Frigerio Luigi & C. Snc versus Comune di Triuggio

(Kohtuasi C-357/06) (1)

(Direktiiv 92/50/EMÜ - Teenuste riigihange - Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võivad majandushuvi pakkuvaid kohaliku tasandi avalikke teenuseid osutada üksnes kapitaliühingud - Kooskõla)

(2008/C 51/31)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Frigerio Luigi & C. Snc

Vastustaja: Comune di Triuggio

Menetlusse kaasatud isik: Azienda Servizi Multisettoriali Lombarda — A.S.M.L. SpA

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia — EÜ artiklite 39, 43, 48 ja 81; nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/10, lk 322) artikli 26 lõike 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 4 lõike 1; nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23) artikli 9 lõike 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT L 114, lk 9) artikli 7 lõike 1 tõlgendamine — Teenuste riigihankemenetlus — Keskkonnatervishoiuteenus — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võivad jäätmehoolduse ja jäätmete kõrvaldamisega tegeleda vaid kapitaliühingud

Resolutiivosa

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, muudetud komisjoni 13. septembri 2001. aasta direktiiviga 2001/78/EÜ) artikli 26 lõigetega 1 ja 2 on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis takistavad selliste teenuste riigihankemenetluses, mille maksumus ületab direktiivi 92/50 kohaldamiseks ette nähtud piirmäära, pakkumusi esitada kandidaatidel või pakkujatel — sealhulgas teenuseosutajate ühendustel —, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel õigus kõnealust teenust osutada, üksnes seetõttu, et nende kandidaatide või pakkujate õiguslik vorm ei vasta ühele konkreetsele juriidiliste isikute kategooriale ehk täpsemalt seetõttu, et tegemist ei ole kapitaliühinguga. Siseriiklike õigusnormide tõlgendamine ja rakendamine kooskõlas ühenduse õiguse nõuetega on siseriikliku kohtu ülesanne selle kaalutlusõiguse ulatuses, mis on talle siseriikliku õigusega selles osas jäetud, ning kui selline kooskõlas tõlgendamine ei ole võimalik, siis on siseriikliku kohtu ülesanne jätta kohaldamata iga siseriiklik õigusnorm, mis on nimetatud nõuetega vastuolus.

(1) ELT C 281, 18.11.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/20

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Tribunal administratif de Lyon'i (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Cedilac SA versus Ministère de l'Économie, des Finances et de l'Industrie

(Kohtuasi C-368/06) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Mahaarvamisõigus - Viivitamatu mahaarvamise ja neutraalse maksustamise põhimõtted - Käibemaksu ülejäägi ülekandmine järgmisesse perioodi või tagasimaksmine - Ühekuulise viivituse reegel - Üleminekusätted - Maksuvabastuse säilitamine)

(2008/C 51/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal administratif de Lyon

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Cedilac SA

Kostja: Ministère de l'Économie, des Finances et de l'Industrie

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Tribunal administratif de Lyon — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 17 ja artikli 18 lõike 4 tõlgendamine — Maksustatavalt tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise üksikasjaliku rakenduseeskirjad, kui kõnealusel maksustamisperioodil ületab lubatud mahaarvatav summa tasumisele kuuluva maksusumma — Ülejäägi ülekandmine järgmisesse perioodi või tagasimaksmine

Resolutiivosa

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artiklit 17 ja artikli 18 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus selline siseriiklik meede nagu 22. juuni 1993. aasta seadusega nr 93-859 1993. aasta eelarve muutmise kohta ette nähtud üleminekusäte, mille eesmärk on kaotada nimetatud direktiivi artikli 28 lõike 3 punktiga d lubatud siseriiklik erand, eeldusel, et siseriiklik kohus on kontrollinud, et selle sätte kohaldamine vähendab nimetatud siseriikliku erandi mõju.

(1) ELT C 281, 18.11.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/21

Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus (VAT and Duties Tribunal, London — Ühendkuningriik — Eelotsusetaotlus) — Asda Stores Ltd versus The Commissioners of Her Majesty's Revenue & Customs

(Kohtuasi C-372/06) (1)

(Ühenduse tolliseadustik - Rakendusmeetmed - Määrus (EMÜ) nr 2454/93 - Lisa 11 - Kauba mittesooduspäritolu - Televisiooni vastuvõtuseadmed - Mõiste „oluline töötlemine või töö’ - Lisandväärtuse kriteerium - Kehtivus ja tõlgendamine - EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping - Assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/95 - Vahetu õigusmõju - Tõlgendamine)

(2008/C 51/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

VAT and Duties Tribunal, London

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Asda Stores Ltd

Kostja: The Commissioners of Her Majesty's Revenue & Customs

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — VAT and Duties Tribunal, London — Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), lisa 11 kehtivus — Kauba mittesooduspäritolu kindlaksmääramise kriteeriumid — Türgis valmistatud telerid, mille koostises on Hiina või Korea päritolu elektronkiiretorud

Resolutiivosa

Esimese küsimuse analüüsi tulemusel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, lisas 11 toodud, kombineeritud nomenklatuuri rubriigi 8528 kolmanda veeru sätete kehtivust.

Määruse nr 2454/93 lisas 11 toodud kombineeritud nomenklatuuri rubriigi 8528 kolmanda veeru sätteid tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasja asjaolude taolistel tingimustel valmistatavate värvitelerite lisandväärtuse arvutamisel ei tule eraldiseisva osa nagu rung mittesooduspäritolu eraldi kindlaks määrata.

EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuse nr 1/95 (tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta) artiklil 44 koosmõjus lepingu, millega loodi assotsiatsioon Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel ning millele kirjutasid 12. septembril 1963 Ankaras alla ühelt poolt Türgi Vabariik ning teiselt poolt EMÜ liikmesriigid ja ühendus ning mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ, 23. novembril 1970 Brüsselis allkirjastatud ning nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 2760/72 ühenduse nimel sõlmitud, heaks kiidetud ja kinnitatud lisaprotokolli artikli 47 lõigetega 1–3 ja otsuse nr 1/95 artiklitega 45 ja 46 ei ole vahetut õigusmõju siseriiklikes kohtutes ja seega ei anna nad ettevõtjatele õigust tugineda nende sätete rikkumisele selleks, et vaidlustada selliste dumpinguvastaste tollimaksude maksmise kohustus, mida nad muidu peaksid tasuma.

Otsuse nr 1/95 artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et see ei nõua, et ettevõtjatele tehtaks teatavaks see informatsioon, mille dumpinguvastaseid meetmeid võtnud lepinguosalised peavad otsuse nr 1/95 artikli 46 alusel esitama tolliidu ühiskomiteele või lisaprotokolli artikli 47 lõike 2 alusel assotsiatsiooninõukogule.

(1) ELT C 294, 2.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/21

Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus (Finanzgericht Düsseldorfi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — BATIG Gesellschaft für Beteiligungen mbH versus Hauptzollamt Bielefeld

(Kohtuasi C-374/06) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksusätted - Õigusaktide ühtlustamine - Direktiiv 92/12/EMÜ - Aktsiisiga maksustatavad kaubad - Maksumärgid - Eeskirjade vastane kõrvalekaldumine aktsiisi peatamise korrast - Vargus - Tarbimiseks ringlusse lubamine liikmesriigis, kus vargus toime pandi - Varastatud kaupadele juba kinnitatud teise liikmesriigi maksumärkide maksumuse hüvitamata jätmine)

(2008/C 51/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Düsseldorfi

Põhikohtuasja pooled

Hageja: BATIG Gesellschaft für Beteiligungen mbH

Kostja: Hauptzollamt Bielefeld,

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Finanzgericht Düsseldorf — Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 02/10, lk 186) tõlgendamine — Liikmesriigi keeldumine tagastada summa, mis tasuti sellistele tubakatoodetele kinnitatud maksumärkidelt, mille osas seejärel teise liikmesriigi territooriumil kalduti eeskirjade vastaselt kõrvale aktsiisi peatamise korrast, millega kaasnes kohutus tasuda aktsiisi ka selles teises liikmesriigis — Sigarettide vargus

Resolutiivosa

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/12/EMÜ, aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta, muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 807/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (ühehäälselt) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad selle liikmesriigi väljastatud maksumärkide omandamisel tasutud summa tagasimaksmise juhul, kui need maksumärgid on kinnitatud aktsiisiga maksustatavatele kaupadele enne nende samas liikmesriigis tarbimiseks ringlusse lubamist ja kui need kaubad on teises liikmesriigis varastatud, mis tõi kaasa aktsiisi maksmise kohustuse selles teises liikmesriigis, ning kui ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et varastatud kaupu ei müüda liikmesriigis, kus maksumärgid väljastati.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/22

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus (Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Landesanstalt für Landwirtschaft versus Franz Götz

(Kohtuasi C-408/06) (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Majandustegevus - Maksukohustuslased - Avalik-õiguslikud organisatsioonid - Piimakvootide müügipunkt - Põllumajanduse sekkumisametite ja oma töötajate kaupluste tehingud - Oluline konkurentsi moonutamine - Geograafiline turg)

(2008/C 51/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Landesanstalt für Landwirtschaft

Kostja: Franz Götz

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bundesfinanzhof — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23) artikli 4 lõike 5 teise ja kolmanda lõigu ja lisa D punktide 7 ja 12 tõlgendamine — Arve, millel ei ole eraldi välja toodud käibemaksu piimakvootide andmise kohta — Ühe liidumaa asutatud sellise organisatsiooni käsitlemine maksukohustuslasena, kelle ülesandeks on eelneva tasu eest piimakvootide ülekandmine piimatootjatele

Resolutiivosa

Piimakvootide müügipunkt ei ole põllumajanduse sekkumisamet nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, mida on muudetud nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta direktiiviga 2001/4/EÜ, artikli 4 lõike 5 kolmanda lõigu mõttes koostoimes selle direktiivi D lisa punktiga 7 ega oma töötajate kauplus selle direktiivi artikli 4 lõike 5 kolmanda lõigu mõttes koostoimes D lisa punktiga 12.

Piimakvootide müügipunkti maksukohustuse puudumine seoses tegevuse või tehingutega, mida ta teeb ametivõimuna kuuenda direktiivi 77/388, mida on muudetud direktiiviga 2001/4, artikli 4 lõike 5 mõttes, ei saa kujutada endast olulist konkurentsi moonutamist, kuna sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, ei ole ettevõtjaid, kes osutaksid müügipunkti pakutavate avalike teenustega konkureerivaid teenuseid. Kuna selline käsitlus kehtib kõikide piimakvootide müügipunktide puhul, mis tegutsevad asjaomase liikmesriigi määratletud konkreetses ülekandmise piirkonnas, tuleb märkida, et nimetatud piirkond kujutab endast olulise konkurentsi moonutamise kindlaksmääramise seisukohast asjaomast geograafilist turgu.

(1) ELT C 310, 16.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/23

Euroopa Kohtu (teine koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus (Finanzgericht Hamburg'i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Per Grønfeldt, Tatiana Grønfeldt versus Finanzamt Hamburg — Am Tierpark

(Kohtuasi C-436/06) (1)

(Kapitali vaba liikumine - Maksustamine - Tulumaks - Siseriiklikud õigusnormid, mis käsitlevad kapitaliühingute osaluse (aktsiate) müügist saadud kasumi maksustamist)

(2008/C 51/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Per Grønfeldt, Tatiana Grønfeldt

Kostja: Finanzamt Hamburg — Am Tierpark

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Finanzgericht Hamburg — EÜ artikli 56 tõlgendamine — Kapitaliühingu aktsiate müügist saadud kasumi maksustamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis seavad maksustamise tingimuseks 10 % osaluse, kui asjaomane äriühing on täielikult liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ettevõtte tulumaksu maksukohustuslane, kuid teises liikmesriigis asutatud äriühingu puhul 1 % osaluse

Resolutiivosa

EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mille kohaselt teise liikmesriigi kapitaliühingu aktsiate müügist saadud kasum on 2001. aastal viivitamatult maksustatav juhul, kui müüjal oli eelneva viie aasta jooksul kas otseselt või kaudselt vähemalt 1 %-line osalus äriühingu kapitalis, kuigi muus osas võrreldavatel asjaoludel maksustati ettevõtte tulumaksuga täielikult maksustatavate kapitaliühingute, mis on asutatud selles esimeses liikmesriigis, aktsiate müügist saadud kasum 2001. aastal üksnes siis, kui oluline osalus oli vähemalt 10 %.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/23

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus (Bundesgerichtshofi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — FBTO Schadeverzekeringen NV versus Jack Odenbreit

(Kohtuasi C-463/06) (1)

(Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Kohtualluvus kindlustusasjades - Vastutuskindlustus - Kannatanu vahetu nõudeõigus kindlustusandja vastu - Hageja elu- või asukoha kohtualluvuse eeskiri)

(2008/C 51/37)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: FBTO Schadeverzekeringen NV

Kostja: Jack Odenbreit

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bundesgerichtshof — Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 9 lõike 1 punkti b ja artikli 11 lõike 2 tõlgendamine — Vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja vastu kannatanu elukoha liikmesriigis esitatud hagi — Kindlustuslepingu soodustatud isiku mõiste

Resolutiivosa

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 11 lõikes 2 sisalduvat viidet määruse artikli 9 lõike 1 punktile b tuleb tõlgendada nii, et kannatanu võib nõude esitada vahetult kindlustusandja vastu kannatanu elukoha liikmesriigi kohtule, kui sellised vahetud nõuded on lubatud ja kui kindlustusandja asukoht on liikmesriigis.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/24

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 18. detsembri 2008. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-481/06) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Riigihange - Direktiivi 93/36/EÜ artikli 6 lõike 3 rikkumine - Asutamislepingu üldpõhimõtted - Võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuse tagamise kohustus - Liikmesriigi õigusnormide, mis võimaldavad teatud meditsiinitehnika hankelepinguid sõlmida läbirääkimistega menetluse teel)

(2008/C 51/38)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Patakia ja X. Lewis)

Kostja: Kreeka Vabariik (esindajad: S. Chala ja D. Tsagkaraki)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 1; ELT eriväljaanne 06/02, lk 110) artikli 6 lõike 3 ja tõhusa ja ausa konkurentsi tagamise kohustuse rikkumine — Siseriiklik õigusnorm, millega kõik meditsiinilise otstarbega kaubad on jagatud kategooriatesse ja igale kategooriale on kehtestatud maksimumhind — Raamsäte, millega võimaldatakse seda laadi toodete terveid gruppe, mis ei ole võrreldavad, käsitlevaid asjade riigihankelepinguid sõlmida läbirääkimistega menetluse teel

Resolutiivosa

Kuna Kreeka Vabariik ei tühistanud seaduse 2955/2001 haiglate ja muude regionaalsete tervishoiu- ja ennetussüsteemi asutuste varustamise kohta artikli 7 lõiget 2 ja seda sätet rakendavaid ministri 12. aprilli 2005. aasta ühendatud otsuseid DY6a/oik.38611 ja DY6a/oik.38609, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord, mida on muudetud komisjoni 13. septembri 2003. aasta direktiiviga, artikli 6 lõikest 3 ja asutamislepingu üldpõhimõtteid nagu võrdne kohtlemine ja läbipaistvuse tagamise kohustus.

2.	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/24

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Staatssecretaris van Financiën versus Road Air Logistics Custom BV

(Kohtuasi C-526/06) (1)

(Tolliseadustik ja rakendusmäärus - Ühenduse transiit - Rikkumine - Tõend transiidieeskirjade järgimise või rikkumise koha kohta - Sellise tõendi esitamiseks kolmekuulise tähtaja andmata jätmine - Tollimaksude tagasimaksmine - Mõiste „seaduse alusel tasumisele kuuluv’)

(2008/C 51/39)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Staatssecretaris van Financiën

Kostja: Road Air Logistics Custom BV

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden — Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) artikli 236 ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3) artikli 379 tõlgendamine — Tollimaksude tagasimaksmine või vähendamine — Summa, mis ei kuulu seaduse alusel tasumisele — Tollivõla tekkimise koha kindlaksmääramine.

Resolutiivosa

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 236 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et liikmesriigi toll ei määranud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 379 kohaselt kindlaks tollivõla tekkimise kohta, ei too kaasa seda, et tollimaksud ei kuulu tasumisele seaduse alusel.

Seega võib liikmesriik, kus asub lähtetolliasutus, imporditollimaksud sisse nõuda alles siis, kui ta eelnevalt on määruse nr 2913/92 artikli 379 lõike 2 kohaselt vastutavat printsipaali teavitanud eeskirjade rikkumise või eiramise tegeliku koha kohta tõendite esitamiseks talle antud kolmekuulisest tähtajast ning kui viimane ei ole neid selle tähtaja jooksul esitanud.

(1) ELT C 42, 24.2.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/25

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-528/06) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2003/98/EÜ - Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2008/C 51/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: E. Montaguti)

Kostja: Belgia Kuningriik (esindaja: D. Haven)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (EÜT L 345, lk 90; ELT eriväljaanne 13/32, lk 701) täitmiseks vajalike õigusnormide ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Belgia Kuningriik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta täitmiseks, siis on Belgia Kuningriik rikkunud direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

(1) ELT C 42, 24.2.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/25

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-85/07) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2000/60/EÜ - Artikli 5 lõige 1 ja artikli 15 lõige 2 - Ühenduse veepoliitika - Valglapiirkond - Koondaruanne ja analüüsid - Teatis)

(2008/C 51/41)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán ja D. Recchia)

Kostja: Itaalia Vabariik (esindajad: M. I. Braguglia ja advokaat M. G. Fiengo)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 275), artikli 5 lõike 1 ja artikli 15 lõike 2 rikkumine — Koondaruande esitamata jätmine artikli 5 alusel nõutavate analüüside kohta seoses teatud valglapiirkondadega — Direktiivi artikli 5 lõikes 1 ette nähtud analüüside ja ülevaadete tegemata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Itaalia Vabariik ei esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, artikli 5 lõikes 1 nõutud analüüside kohta koondaruannet seoses Serchio pilootvalglapiirkonnaga ja osaga Ida-Alpide, Põhja-Apenniinide, Kesk-Apenniinide ja Lõuna-Apenniinide valglapiirkondadest ning kuna ta jättis tegemata nimetatud direktiivi artikli 5 lõikes 1 nimetatud analüüsid ja ülevaated, on Itaalia Vabariik rikkunud selle direktiivi artikli 5 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

2)	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 95, 28.4.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/26

Euroopa Kohtu (kuues koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-244/07) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/16/EÜ - Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku ja tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2008/C 51/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: N. Yerrel ja P. Dejmek)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: C. Schiltz)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/50/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (ELT L 164, lk 114; ELT eriväljaanne 13/34, lk 838) täitmiseks vajalike õigusnormide ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/50/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta täitmiseks, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

(1) ELT C 155, 7.7.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/26

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-257/07) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2004/17/EÜ - Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetluste kooskõlastamine - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2008/C 51/43)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Kukovec ja K. Nyberg)

Kostja: Rootsi Kuningriik (esindaja: A. Falk)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19) täitmiseks vajalike sätete ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Rootsi Kuningriik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud vastu vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, täitmiseks, siis on Rootsi Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.

(1) ELT C 183, 4.8.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/27

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 18. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-284/07) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2005/51/EÜ - Riigihange - Hankemenetlused - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2008/C 51/44)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: A. Caeiros, D. Kukovec ja P. Andrade)

Kostja: Portugali Vabariik (esindaja: L. Fernandes)

Kohtuasja ese

Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Komisjoni 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/51/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ XX lisa ja direktiivi 2004/18/EÜ VIII lisa riigihangete kohta (ELT L 257, lk 127), järgimiseks vajalike õigusnormide ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtmata jätmine

Resolutiivosa

Kuna Portugali Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/51/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ XX lisa ja direktiivi 2004/18/EÜ VIII lisa riigihangete kohta, järgimiseks, siis on Portugali Vabariik rikkunud nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

(1) ELT C 183, 4.8.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/27

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 13. detsembri 2007. aasta otsus — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-294/07) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2004/38/EÜ - Euroopa Liidu kodanike ning nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2008/C 51/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: D. Maidani)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: C. Schiltz)

Kohtuasja ese

Resolutiivosa

Kuna Belgia Kuningriik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (EÜT L 158, lk 77 ja — parandused — ELT 2004, L 229, lk 35 ja ELT 2005, L 197, lk 34; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46), siis on Belgia Kuningriik rikkunud direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

(1) ELT C 211, 8.9.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/28

Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2007. aasta määrus — Fred Olsen, SA versus Euroopa Ühenduste Komisjon, Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-320/05 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Riigiabi - Meretransport - Merekabotaaž - Olemasolev abi - Uus abi - Abi, mida võib tunnistada ühisturuga kokkusobivaks - Üldise majandushuvi teenus - Apellatsioonkaebus, mis on osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu)

(2008/C 51/46)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Fred Olsen, SA (esindaja: abogado R. Marín Correa)

Kostjad: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. L. Buendía Sierra ja R. Vidal Puig), Hispaania Kuningriik (esindaja: N. Díaz Abad)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (laiendatud teine koda) 15. juuni 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-17/02: Fred Olsen, S.A. vs. komisjon, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata komisjoni 25. juuli 2001. aasta otsuse, mis puudutas riigiabi toimikut nr NN 48/2001, peale esitatud hagi — Hispaania — Abi laevaühingule Trasmediterránea (ELT 2002, C 29, lk 4)

Resolutiivosa

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Fred Olsen SA'lt.

3.	Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 271, 29.10.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/28

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 24. septembri 2007. aasta määrus — Miguel Torres, SA versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Bodegas Muga, SA

(Kohtuasi C-405/06 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Kujutismärgi „Torre Muga’ taotlus - Vastulausemenetlus - Varasem siseriiklik ja rahvusvaheline kaubamärk „TORRES’ - Segiajamise tõenäosus - Vastulause tagasilükkamine)

(2008/C 51/47)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Miguel Torres, SA (esindaja: abogado E. Armijo Chávarri)

Kostjad: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: I. de Medrano Caballero), Bodegas Muga, SA (esindaja: abogado F. Porcuna de la Rosa)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (teine koda) 11. juuli 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-247/03: Torres vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Bodegas Muga, millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 7. aprilli 2003. aasta otsuse peale, mis puudutas Miguel Torres SA ja Bodegas Muga SA vahelist vastulausemenetlust

Resolutiivosa

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Miguel Torres, SA'lt.

(1) ELT C 310, 16.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/29

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. novembri 2007. aasta määrus (Bundesfinanzhofi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Stahlwerk Ergste Westig GmbH versus Finanzamt Düsseldorf-Mettmann

(Kohtuasi C-415/06) (1)

(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Kohtupraktikast selgelt tuletatav vastus - Kapitali vaba liikumine - Tulumaks - Äriühingud, kellel on kolmandas riigis püsivad tegevuskohad)

(2008/C 51/48)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Stahlwerk Ergste Westig GmbH

Kostja: Finanzamt Düsseldorf-Mettmann

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bundesfinanzhof — EÜ artikli 56, artikli 57 lõike 1 ja artikli 58 tõlgendamine — Siseriikliku äriühingu maksustatavast tulust kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskoha tegevusest saadud kahjumi mahaarvamine — Mahaarvamisest keeldumine kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel

Resolutiivosa

Siseriiklik maksusüsteem, mille kohaselt ei saa liikmesriigis asuv äriühing majandustulemuste kindlaksmääramisel maha arvata kolmandas riigis asuva tegevuskohaga seotud kahjumit, kahjustab tõsiselt asutamisvabadust EÜ artiklite 43-48 mõttes. Neile sätetele ei saa tugineda olukorras, kus taoline tegevuskoht asub kolmandas riigis.

(1) ELT C 326, 30.12.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/29

Euroopa Kohtu (viies koda) 26. oktoobri 2007. aasta määrus — PTV Planung Transport Verkehr AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-512/06 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c - Absoluutsed keeldumispõhjused - Eristusvõime puudumine - Sõnamärk map&guide)

(2008/C 51/49)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: PTV Planung Transport Verkehr AG (esindaja: Rechtsanwalt F. Nielsen)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (teine koda) 10. oktoobri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-302/03: PTV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (map&guide), millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata tühistamishagi sõnamärgi „map&guide” teatavate klassidesse 9, 41 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks registreerimisest keeldumise otsuse peale — Kaubamärgi eristusvõime

Resolutiivosa

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja PTV Planung Transport Verkehr AG'lt.

(1) ELT C 42, 24.2.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/30

Euroopa Kohtu 27. novembri 2007. aasta määrus — Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketi, Musa Akar versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-163/07 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ehitustööde riigihange - Vastuvõetavus - Olulised vorminõuded - Füüsiliste ja juriidiliste isikute kohustus kasutada enda esindamiseks advokaati, kellel on õigus esindada liikmesriigi kohtus - Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2008/C 51/50)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketi, Musa Akar (esindaja: advokaat C. Șahin)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. van Nuffel ja F. Hoffmeister)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 17. jaanuari 2007. aasta määruse kohtuasjas T-129/06: Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret ja Akar vs. komisjon peale, millega Esimese Astme Kohus jättis vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata nende hagi, milles taotleti ühelt poolt selle komisjoni 23. detsembri 2005. aasta otsuse tühistamist, mis puudutab ehitustööde riigihankelepingute sõlmimist õppeasutuste ehitamiseks Siirt'i ja Diyarbakır'i provintsides, ning teiselt poolt asjaomase riigihankemenetluse peatamist — Vaidlustatud otsuses teabe puudumine selle kohta, et selle otsuse peale kaebuse esitamisel, peab esindajaks olema advokaat, kellel on õigus esindada Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus — Kõrvaldatud puudustega hagiavalduse hilinenult esitamine

Resolutiivosa

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Mõista kohtukulud välja Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketilt ja Musa Akarilt.

(1) ELT C 129, 9.6.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/30

Euroopa Kohtu 19. oktoobri 2007. aasta määrus — Derya Beyatli versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-238/07 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Avatud konkurss Küprose Vabariigi kodanikele - Konkursiteadaanne - Tähtajad - Kaebus - Komisjoni esinduse juhile Küprosel saadetud kiri)

(2008/C 51/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Derya Beyatli (esindaja: dikigoros A. Demetriades

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja M. H. Kraemer)

Kohtuasja ese

Apellatsioonkaebus, mis on esitatud Esimese Astme Kohtu (viies koda) 5. märtsi 2007. aasta määruse peale kohtuasjas T-455/04: Beyatli ja Candan, millega esimese Astme Kohus lükkas vastuvõetamatuse tõttu tagasi kaebuse tühistada EPSO/A/1/03 konkursikomitee otsus Küprose kodanikest nooremametnike reservnimekirja moodustamise ja hagejate nimetatud konkursi suulisele eksamile mittelubamise kohta — Personalieeskirja artikli 90 lõike 2 kohaselt kaebuse esitamiseks antud tähtaeg

Resolutiivosa

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Derya Beyatli'lt.

(1) ELT C 183, 4.8.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/31

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale civile di Modena (Itaalia) 1. oktoobril 2007 — Alberto Severi, Cavazzuti e figli versus Regione Emilia-Romagna

(Kohtuasi C-446/07)

(2008/C 51/52)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale civile di Modena

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Alberto Severi, Cavazzuti e figli

Kostja: Regione Emilia-Romagna

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 2081/92 artikli 3 lõiget 1 ja artikli 13 lõiget 3 (nüüd määruse (EÜ) nr 510/06 (1) artikli 3 lõige 1 ja artikli 13 lõige 2) tuleb seoses seadusandliku dekreedi nr 109/92 artikliga 2 (direktiivi 2000/13/EÜ (2) artikkel 2) tõlgendada nii, et geograafilisi viiteid sisaldava toidu nimetust, mille osas on selle nimetuse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena eelviidatud määruste tähenduses registreerimise taotluse Euroopa Komisjonile edastamine siseriiklikul tasandil „tagasi lükatud” või peatatud, tuleb käsitleda üldnimetusena vähemalt seni, kuni kestab nimetatud „tagasilükkamise” või peatamise mõju?

Kas määruse (EÜ) nr 2081/92 artikli 3 lõiget 1 ja artikli 13 lõiget 3 (nüüd määruse (EÜ) nr 510/06 artikli 3 lõige 1 ja artikli 13 lõige 2) tuleb seoses seadusandliku dekreedi nr 109/92 artikliga 2 (direktiivi 2000/13/EÜ artikkel 2) tõlgendada nii, et teatud kohale viitavat toidu nimetust, mis ei ole registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena viidatud määruste tähenduses, võivad tootjad, kes on seda heauskselt ja katkematu pika aja jooksul kasutanud enne määruse (EMÜ) nr 2081/92 (nüüd määrus (EÜ) nr 510/06) jõustumist ja pärast selle jõustumist, seaduslikult Euroopa turul kasutada?

Kas direktiivi (EMÜ) 89/104 (3) kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 15 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et toidu jaoks geograafilisi viiteid sisaldava kollektiivkaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata sellise toote tootjatel, millel on samad omadused, tähistada seda sarnase nimetusega kollektiivkaubamärgis sisalduvaga tingimusel, et nimetatud tootjad on seda nimetust heauskselt, katkematu pika aja jooksul ja ammu enne nimetatud kollektiivkaubamärgi registreerimise kuupäeva kasutanud?

(1) ELT L 93, lk 12.

(2) EÜT L 109, lk 29; ELT eriväljaanne 15/05, lk 75.

(3) EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/31

AGC Flat Glass Europe SA, varem Glaverbel SA, 21. novembril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 12. septembri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-141/06: Glaverbel SA versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-513/07 P)

(2008/C 51/53)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: AGC Flat Glass Europe SA, varem Glaverbel SA (esindajad: S. Möbus ja T. Koerl)

Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Esimese Astme Kohtu 12. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T-141/06 ühenduse kaubamärgi taotluse nr 3183068 kohta;

—	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et apellatsioonkaebuse esemeks olev Esimese Astme Kohtu otsus põhineb ühenduse kaubamärgimääruse (1) artikli 7 lõike 3 valel tõlgendusel, mille tingis asjaomase avalikkuse vale määratlemine ning asjaomase territooriumi vale määratlemine.

1.	Vastupidi Esimese Astme Kohtu hinnangule koosneb asjaomane avalikkus üksnes klaasitööstuse asjatundjatest. Seega kohaldas Esimese Astme Kohus asjaomase avalikkuse määratlemisel valesti ühenduse kaubamärgimääruse artikli 7 lõiget 3.

Vastupidi Esimese Astme Kohtu hinnangule uuris vastustaja valesti neid tõendeid, mis esitati seoses omandatud eristusvõimega eraldi iga liikmesriigi kohta, kuna see on ilmselgelt vastuolus ühenduse kaubamärgimääruse artikli 7 lõikega 3, mille kohaselt peab kaubamärk olema muutunud eristavaks kogu ühenduses. Vastustaja oleks selle asemel, et anda hinnang erinevate liikmesriikide osas, pidanud vaatlema esitatud tõendeid kui tervikut ja otsustama, kas see loob sidusa pildi jätkuvast kasutamisest piisavalt ulatuslikus geograafilises piirkonnas piisavalt pika aja jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/32

Rootsi Kuningriigi 22. novembril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (suurkoda) 12. septembri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-36/04: Association de la presse internationale ASBL (API) versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-514/07 P)

(2008/C 51/54)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk ja S. Johannesson)

Teised menetluspooled: Association de la presse internationale ASBL (API) ja Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada Esimese Astme Kohtu 12. septembri 2007. aasta otsuse kohtuasjas T-36/04 resolutiivosa punkt 2;

—

tühistada komisjoni 20. novembri 2003. aasta otsus tervikuna nii, nagu API seda Esimese Astme Kohtult palus, st ka osas, milles komisjon keeldus kohtuasjas T-209/01: Honeywell vs. Commission, kohtuasjas T-210/01: General Electric vs. Commission ja kohtuasjas C-203/03: Commission vs. Austria esitatud seisukohtadega tutvumise võimaldamisest ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

1.	Esimese Astme Kohus kohaldas vaidlustatud kohtuotsuses ühenduse õigust vääralt, kuna ei tühistanud komisjoni otsust tervikuna.

Samas sedastas Esimese Astme Kohus, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (1) artikli 4 lõikele 2 on institutsioonid kohustatud hindama, kas avaldamine kahjustaks erandiga kaitstud huvi reaalselt ja konkreetselt. Ainult sellisel juhul saab erand olla dokumendi avaldamisest keeldumise aluseks. Selline kontrollimine tuleb viia läbi iga dokumendi kohta eraldi. Apellant toetab seda seisukohta.

Siiski leidis Esimese Astme Kohus, et komisjon ei olnud just seetõttu kohustatud nimetatud kontrolli läbi viima, kuna pooleliolevates kohtuasjades esitatud dokumentide suhtes kehtib üldine konfidentsiaalsusnõue kuni suulise menetluse lõppemiseni. Üldine konfidentsiaalsusnõue põhineb osaliselt õigusel õiglasele asja arutamisele sõltumatus õigusemõistmise volitustega institutsioonis, osaliselt sellel, et komisjon kui menetluspool saaks kaitsta oma huve kohtuasjas. Esimese Astme Kohus leidis selles osas, et komisjon ei hinnanud olukorda vääralt, kui ta keeldus esitatud dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest.

4.	Apellandi arvates on viimatinimetatud järeldus vastuolus kohustusega kontrollida avaldamise küsimust seoses teatava reaalse dokumendi sisuga. Seetõttu kohaldas Esimese Astme Kohus ühenduse õigust vääralt.

(1) EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/32

30. novembril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Austria Vabariik

(Kohtuasi C-535/07)

(2008/C 51/55)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Sauer ja D. Recchia)

Kostja: Austria Vabariik

Hageja nõuded

Tuvastada, et

—

Austria Vabariik on rikkunud nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (1) artikli 4 lõigetest 1 ja 2 ning nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (2) artikli 6 lõikest 2 koostoimes artikliga 7 tulenevaid kohustusi, sest ta

ei ole linnuliikide kaitseks arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alasid Austrias ornitoloogiliste kriteeriumide alusel linnukaitsedirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt õigesti erikaitsealadena klassifitseerinud („Hansag” Burgenlandi liidumaal) ega neid piiritlenud („Niedere Tauern” Steiermarki liidumaal) ja

b)	ei ole andud osadele juba klassifitseeritud erikaitsealadele linnukaitsedirektiivi artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 2 koostoimes artikliga 7 ettenähtud õiguskaitset, ning

—	mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (linnukaitsedirektiiv) artikli 4 lõiked 1 ja 2 kohustavad liikmesriike klassifitseerima erikaitsealadena (EKA) direktiivi I lisas nimetatud liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamaid alasid ning võtma ka samalaadseid meetmeid I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevate rändliikide suhtes. Liikmesriigid on kohustatud andma erikaitsealadele sellise õigusliku kaitseseisundi, mis tagaks eelkõige I lisas nimetatud linnuliikide säilimise ja paljunemise ning samuti I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevate rändliikide paljunemise, sulgimise ja talvitumise. Kuna nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv) artikkel 7 sätestab, et selle direktiivi artikli 6 lõikest 2 tulenevad kohustused asendavad erikaitsealade osas kõiki linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevad kohustusi, siis peab sellest tulenevalt nende alade õiguslik kaitseseisund tagama, et erikaitsealadel välditakse looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist, mille kaitseks alad on määratud, ning nende liikide olulist häirimist.

Austria Vabariik on rikkunud ühenduse õiguse sätetest tulenevaid kohustusi sellega, et ta ei ole erikaitsealana klassifitseerinud „Hansag” nimelist ala, ei ole erikaitseala „Niedere Tauern” piiritlenud linnukaitsedirektiivi nõuete kohaselt ning ei ole ka andud osadele juba klassifitseeritud erikaitsealadele ülal nimetatud sätete alusel ettenähtud õiguskaitset.

Kuigi Austria Vabariik tunnustab „Hansag” nimelise ala erikaitsealana klassifitseerimise vajadust ja on korduvalt kinnitanud kavatsust seda ka nii klassifitseerida, ei ole ta oma klassifitseerimiskohustust enne põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist täitnud.

Ala „Niedere Tauern” piiritlemine, mis toimus linnukaitsedirektiivi nõudeid järgimata, puudutab esiteks roosterind-tüllile vajalike elupaikade ebapiisavat arvesse võtmist ja teiseks ei teatavate metslinnuliikide või linnuliikide nagu hallpea-rähni (Picus canus) ja laanepüü (Bonasa bonasia) kindlaks tehtud elupaikade ebapiisavat kaasa arvamist. Kuigi liikmesriikidel on erikaitsealade valikul ja piiritlemisel teatav hindamisruum, tuleb neid alasid siiski klassifitseerida üksnes linnukaitsedirektiivis määratud ornitoloogiliste kriteeriumide alusel. Eriti ei või liikmesriik erikaitseala valikul ja piiritlemisel võtta arvesse linnukaitsedirektiivi artiklis 2 ja elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4 nimetatud majanduslikke vajadusi.

Lähtudes Austrias juba klassifitseeritud kaitsealade õiguslikust kaitseseisundist, tuleb ala puhul, mis vastab erikaitsealana klassifitseerimise tingimustele, rakendada „erilisi kaitsemeetmeid” iga seal klassifitseeritud linnuliigi suhtes ning on ka nõutav, et määrataks täpselt kindlaks vajalikud kaitsemeetmed ja et neid täpselt kohaldataks erikaitseala erilistele tunnustele ja keskkonnatingimustele ning erikaitsealal elavatele liikidele. Õiguskaitsevahendites sisalduvad erilised säilitamiseesmärgid linnukaitsedirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 tähenduses ning erilised kaitse-eesmärgid elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 2 tähenduses, mis on ette nähtud asjaomastele linnuliikidele, peavad koos vajalike konkreetsete meetmete ja tingimustega (keelud ja kohustused) olema sellele alale siduva iseloomuga ja piisavalt avalikud. Pärast üksikutes liidumaades kehtivate õigusaktide kontrollimist tuvastati, et nendes aktides ette nähtud õiguslik kaitseseisund ei vasta ülal nimetatud nõuetele ja seega ei saa neid nii linnukaitsedirektiivi kui ka elupaikade direktiivi sätetega piisavalt kooskõlas olevaks lugeda.

(1) EÜT L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98.

(2) EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/33

30. novembril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-536/07)

(2008/C 51/56)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Kukovec ja R. Sauer)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

Kuna Kölni linn on 6. augustil 2004 sõlminud seltsinguga Grundstücksgesellschaft Köln Messe 15 bis 18 GbR (vahepeal seltsing Grundstücksgesellschaft Köln Messe 8–11) ilma, et ta oleks viinud läbi pakkumismenetluse koos hanketeate kogu ühenduses avaldamisega vastavate sätete kohaselt, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord, (1) artiklit 7 koosmõjus artikliga 11;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord, („direktiiv”) artikli 7 kohaselt kohustuvad tellijad riiklike ehituslepingute sõlmimisel järgima konkreetset menetlust. Seejuures rakendatakse läbirääkimistega menetlust vaid erandjuhul ning üksnes kindlaksmääratud eeldustel, samas kui üldjuhul tuleb kohaldada avatud või piiratud menetlust. Riigihangete valdkonnas on tõhusa konkurentsi tagamiseks vaja, et liikmesriikide tellijate koostatud hanketeated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses. Direktiivi artikkel 11 sätestab vastavad teavitamiseeskirjad.

Hagi puudutab riikliku ehitustöölepingu sõlmimist Kölni linna poolt eraõigusliku investeerimisühinguga ilma, et oleks järgitud vajalikku menetlust, eriti teavitamist. Lepingu sõlmimise eesmärk oli nelja uue messihoone ehitamine kasutamiseks KölnMesse GmbH-le, mis on eraõiguslik äriühing ja mille enamusosalus kuulub Kölni linnale. Vaidlustatud ehituslepingu kohaselt pidi investeerimisühing ehitama uued messihooned ja lisaruumid vastavalt üksikasjalikele spetsifikatsioonidele. Linn pidi rentima hoonet kindlaksmääratud ajal pikkusega kolmekümmend aastat renditasu eest kogusummas üle 600 miljoni euro. Allrendilepingu raames rentis ta hoone edasi messiettevõtja KölnMesse GmbH-le.

Komisjon väidab, et tegemist on riikliku ehituslepinguga, mis vastavalt direktiivile oleks tulnud sõlmida pakkumismenetluses hanketeate kogu ühenduses avaldamise teel. Esiteks on Kölni linn kohaliku omavalitsusüksusena tellija direktiivi tähenduses. Seega on ta direktiivi rakendamisalasse jäävate lepingute puhul kohustatud kinni pidama selles direktiivis sätestatud menetlustingimustest. Teiseks leiab komisjon, et lepingut tuleb hoolimata oma tähistusest „rendileping” ja (tasuta) kasutusõiguse eeskirjadele omasest ilmsest eelistatusest lugeda riiklikuks ehitustöölepinguks direktiivi artikli 1 punkti a mõttes.

Riikliku ehitustöölepingu mõiste ühenduse õiguses hõlmab ka lepinguid, mille eesmärk on anda kasutusse veel mitte olemasolev, kuid tellija spetsifikatsioonides täpselt kirjeldatud hoone. Kuna vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb erinevate tunnuste esinemisel liigitada lepingut vastavalt selle põhieesmärgile, ei oma direktiivi alusel hindamisel asjas tähtsust vaidlusaluse lepingu tähistus „rendileping” ning isegi lepingu sellisena Saksa õiguse alusel võimalik liigitamine.

Mis puutub vaidlusalusesse lepingusse, tuleneb selle majanduslikust seosest ja lepingu sõlmimise asjaoludest, et põhilepingu sõlmimisel oli pooltele esmajoones oluline messihoonete ehitamine Kölni linna poolt etteantud üksikasjalike spetsifikatsioonide alusel. Lepingu raskuskese puudutas sellise ehitustegevuse rahastamist, mille eest tasumine toimub osade kaupa. Majanduslikult kaasneb lepinguga sama tulemus, kui ehitustegevust käsitleva töövõtulepingu puhul.

Nendel asjaoludel on direktiivi sätete seisukohast tähtsusetu, kas tellija saab ehitatava hoone omanikuks või mitte ja kas ta hakkab hoonet ise kasutama või kas ta kavatseb anda selle hoone avalikkuse või kindlate kolmandate isikute kasutusse.

Käesoleval juhul on kasutusõigus selle asjaolu pelk tagajärg, et ehituskrunt (ja seega Saksa õiguse kohaselt ka sellele ehitatavad hooned) asuvad eraõigusliku kinnisvaraarendaja omandis. Asjaolu, et messihoonete tulevaseks kasutajaks saaks KölnMesse GmbH, ei muuda midagi asjaolus, et investeerimisühingu ainus lepinguline pool on Kölni linn ja seega on viimane ainus isik, kelle ees investeerimisühing oma kohustuste täitmise eest vastutab.

Kuna ei ole teada ühtegi asjaolu, mis käesoleval juhul õigustaks lepingu sõlmimist ilma hanketeate eelneva avaldamiseta, on komisjon sunnitud järeldama, et vaidlusaluse lepingu sõlmimisega, milles Kölni linn oli tellija ilma hanketeate eelneva avaldamiseta, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud direktiivist tulenevaid kohustusi.

(1) EÜT L 199, lk 54; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/35

Eelotsusetaotlus, mille esitas Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 4. detsembril 2007 — Apis-Hristovič EOOD versus Lakorda AD

(Kohtuasi C-545/07)

(2008/C 51/57)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski gradski sad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Apis-Hristovič EOOD

Kostja: Lakorda AD

Eelotsuse küsimused

Kuidas tuleb tõlgendada mõisteid „alaline edastamine” ning „ajutine edastamine” ja kuidas neid teineteisest eristada selleks, et

—	tuvastada, kas elektrooniliste vahendite abil kättesaadavast andmebaasist on tehtud väljavõte direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõike 2 punkti a tähenduses,

—	millisest ajahetkest peab lähtuma selle tuvastamisel, kas elektrooniliste vahendite abil kättesaadavast andmebaasist on tehtud väljavõte direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõike 2 punkti a tähenduses,

—	millist tähendust omab väljavõtte tegemise hindamisel see, et kirjeldatud meetodil võetud andmebaasi sisu abil on loodud uus ja muudetud andmebaas?

Millist tingimust peab kasutama mõiste „kvantitatiivselt olulisest osast väljavõtte tegemine” tõlgendamisel, kui andmebaasid on jagatud üksikuteks alamgruppideks ja neid kasutatakse nendes alamgruppides, mis on iseseisvalt turustatavad tooteid? Kas kriteeriumiks on kogu turustatava toote andmebaasi suurus või iga alamgrupi andmebaasi suurus?

Kas mõiste „kvalitatiivselt oluline osa” tõlgendamisel peab kriteeriumina arvestama asjaolu, et teatava osa väidetavalt võetud andmetest sai andmebaasi tegija allikast, mis ei ole üldiselt kättesaadav, nii et nende andmete saamine oli võimalik ainult selle andmebaasi tegija andmebaasist väljavõtte tegemise teel?

Milliseid kriteeriume peab kohaldama selle tuvastamisel, kas väljavõte tehti elektrooniliste vahendite abil kättesaadavast andmebaasist? Kas väljavõtte tegemisele viitab see, kui andmebaasi tegija andmebaasil on eriline ülesehitus, tähised, viited, käsklused, väljad, hüperlingid ja toimetusmärked ning kui need elemendid leiduvad ka selle andmebaasi omaniku andmebaasis, kes väidetavalt pani toime rikkumise? Kas vastandatud andmebaaside erinevatel algsetel ülesehitustel on sellise hindamise tegemisel tähtsust?

5.	Kas väljavõtte tegemise tuvastamisel on tähendust andmebaasi haldamise arvutiprogrammil/süsteemil, kui see ei ole andmebaasi osa?

Kuna direktiivi 96/9/EÜ ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt on „kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt oluline andmebaasi osa” seotud andmebaasi loomiseks, kontrollimiseks ja kuvamiseks vajalike oluliste investeeringutega, siis: kuidas tuleb tõlgendada neid mõisteid seoses riigi täidesaatva võimu institutsioonide avalikult kättesaadavate üld- ja üksikaktidega, nende ametlike tõlgetega ja kohtupraktikaga?

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/35

7. detsembril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-547/07)

(2008/C 51/58)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Recchia ja K. Herrmann)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole klassifitseerinud lindude erikaitsealadeks kõiki alasid, mis tunduvad ornitoloogiliste kriteeriumite järgi kõige sobivamad linnuliikide kaitseks, on Poola Vabariik rikkunud 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (1) artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Liiduga ühinemisest alates on Poola Vabariik kohustatud ette nägema lindudele erikaitsealad.

2004. aasta detsembris avaldati Poolas ornitoloogiline inventuur, mis käsitles üleeuroopalise tähtsusega lindude kaitset (IBA 2004), milles loetleti ornitoloogilistele kriteeriumitele tuginedes 140 linnuliikide kaitseks olulist ala.

Poola Vabariik ei ole 15 IBA 2004 nimestikus nimetatud ala erikaitsealaks klassifitseerinud, ehkki Poola ametiasutused ei ole esitanud ühtegi teaduslikku uuringut, mis õigustaks nende alade kõrvalejätmist.

Peale selle on 8 erikaitseala pindalad palju väiksemad kui nende vastandid IBA 2004 nimetikus ja nende piiridest väljaspool leidub alasid, mis tunduvad linnuliikide kaitseks kõige sobivamad IBA 2004 järgi.

Sellele lisaks vähendasid Poola ametiasutused 2007. aasta septembris, ilma sellest komisjoni teavitamata, 5 ettenähtud erikaitseala pindala lindude kaitse seisukohast olulisel määral.

(1) EÜT L 103, lk 1.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/36

11. detsembril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-554/07)

(2008/C 51/59)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Lyal ja M. Afonso)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

sedastada, et kuna Iirimaa ei ole nõuetekohaselt Iiri õigusesse üle võtnud direktiivi 2006/112 (sh selle direktiivi I lisa) artiklit 13 ja on seetõttu jätnud maksu kohaldamisalast välja igasuguse majandustegevuse, mida teeb riik, kohalik omavalitsus ja muud avalik-õiguslikud organisatsioonid (välja arvatud üksikud erandid), on Iirimaa rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklitest 2, 9 ja 13 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Iirimaal käsitletakse riiki ja kohalikke omavalitsusi maksukohustuslastena üksnes siis, kui rahandusminister on andnud sellekohase määruse. Komisjoni arvates on selline olukord vastuolus käibemaksudirektiivi artiklis 13 kehtestatud korraga. Esiteks ei ole sätestatud sellise avalik-õigusliku organisatsiooni maksustamine, kes ei tegutse ametivõimuna. Teiseks ei ole sätestatud sellise avalik-õigusliku organisatsiooni maksustamine, kes tegutseb küll ametivõimuna, kuid kes teostab majandustegevust, mille maksustamata jätmine põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist. Avalik-õiguslike organisatsioonide maksustamine on puhtalt rahandusministri pädevuses; vastavates sätetes ei sisaldu tema otsuse tegemise kriteeriume. Kolmandaks ei ole sätestatud käibemaksudirektiivi I lisas loetletud tegevusalade maksustamine.

(1) ELT L 347, lk 1.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/36

Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (Queen's Bench Division) Administrative Court (Ühendkuningriik) 17. detsembril 2007 — S.P.C.M. SA, C.H. Erbslöh KG, Lake Chemicals and Minerals Limited, Hercules Incorporated versus Secretary of State for Environment, Food and Rural Affairs

(Kohtuasi C-558/07)

(2008/C 51/60)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Queen's Bench Division) Administrative Court

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: S.P.C.M. SA, C.H. Erbslöh KG, Lake Chemicals and Minerals Limited, Hercules Incorporated

Vastustaja: Secretary of State for Environment, Food and Rural Affairs

Eelotsuse küsimused

Pidades silmas asjaolu, et määruse [EÜ nr 1907/2006] (1) II jaotises sätestatud registreerimisnõudeid ei kohaldata polümeeride suhtes vastavalt määruse artikli 2 lõikele 9, kas viide „monomeerainetele” artikli 6 lõikes 3 tähendab:

a)	reageerinud monomeere, s.o monomeere, mis on omavahel selliselt reageerinud, et nad ei ole eristatavad polümeeridest, mille osaks nad on;

b)	reageerimata monomeere, s.o monomeere, mis on polümeriseerumisprotsessi jääk ning mis pärast selle protsessi lõppemist säilitavad omaenda keemilised tunnused ja omadused, mis on teistsugused kui polümeeril, või

c)	nii reageerinud kui ka reageerimata monomeere?

2.	Kui vastus esimesele küsimusele on kas variant a või variant c, kas artikli 6 lõike 3 kohaldamine polümeeride tootjatele või importijatele on õigusvastane, kuna need nõuded on ebaloogilised, diskrimineerivad või ebaproportsionaalsed?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (ELT L 396, lk 1).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/37

20. detsembril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Malta Vabariik

(Kohtuasi C-563/07)

(2008/C 51/61)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: U. Wölker ja D. Lawunmi)

Kostja: Malta Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Malta Vabariik ei ole teinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta (1), koostoimes komisjoni 10. veebruari 2005. aasta otsusega 166/2005/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ rakenduseeskirjad, artiklitega 2–7, täitmiseks vajalikku aruannet, siis on Malta Vabariik rikkunud selle otsuse artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

Väited ja peamised argumendid

Vastavalt otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1 liikmesriigid määratlevad ja teevad komisjonile aruanded 15. jaanuariks igal aastal tegelike edusammude hindamiseks ja võimaldamaks ühendusel ette valmistada iga-aastaseid aruandeid UNFCCC ja Kyoto protokollis toodud kohustuste kohaselt.

Arvestades seda, et Malta Vabariik ei ole teinud komisjonile aruannet 15. jaanuariks 2006, on komisjon kohustatud eeldama, et Malta ametiasutused on rikkunud selle otsuse artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

(1) ELT L 49; eriväljaanne 15/08, lk 57.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/37

10. jaanuaril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Malta Vabariik

(Kohtuasi C-11/08)

(2008/C 51/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: K. Simonsson)

Kostja: Malta Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et nähes oma siseriiklikus õiguses ette, et nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivi 95/21/EÜ sadamariigi kontrolli kohta (1) VII lisas osutatud kriteeriumitele mittevastavad instruktoreid aktsepteeritakse juhul, kui 1. mail 2004 on nad pädeva asutuse poolt sadamariigi kontrolli tegemiseks tööle võetud, siis on Malta Vabariik rikkunud direktiivi artikli 12 lõikest 1 ja VII lisast tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Malta Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi artikli 12 lõige 1 sätestab, et üldise reeglina teevad kontrolli läbi ainult VII lisas osutatud erialase ettevalmistuse kriteeriumidele vastavad inspektorid. Erandina sellest reeglist sätestab VII lisa punkt 5, et aktsepteeritakse ka punktides 1–4 nimetatud kriteeriumidele mittevastavaid inspektoreid, kes käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval — see tähendab 19. juunil 1995 — on liikmesriigi pädeva asutuse poolt sadamariigi kontrolli tegemiseks tööle võetud.

Ühinemisakt ei näe Malta jaoks selle direktiivi kohaldamisel ette ühtki üleminekusätet. Vastavalt ühinemisakti artiklile 2 on direktiivi sätted Maltale siduvad alates ühinemise päevast.

Komisjon on seisukohal, et Malta poolt direktiivi rakendamiseks vastu võetud 2004. aasta määrused kaubandusliku meresõidu (sadamariigi kontroll) kohta (edaspidi „määrused”) on kokkusobimatud direktiiviga koostoimes ühinemisaktiga, kuna nad näevad ette, et direktiivi VII lisa punktides 1–4 osutatud kriteeriumitele mittevastavad instruktoreid aktsepteeritakse juhul, kui nad on pädeva asutuse poolt sadamariigi kontrolli tegemiseks tööle võetud ajavahemikul 19. juunist 1995 kuni määruste jõustumise kuupäevani, see tähendab 1. maini 2004.

(1) EÜT L 157, lk 1; ELT eriväljaanne 07/02, lk 263.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/41

Esimese Astme Kohtu 15. jaanuari 2008. aasta otsus — Hoya versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Indo (AMPLITUDE)

(Kohtuasi T-9/05) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi AMPLITUDE taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk AMPLY - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2008/C 51/75)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hoya Kabushiki Kaisha (Tokyo, Jaapan) (esindajad: advokaadid A. Nordemann, C.-R. Haarmann, F. Schwab ja M. Nentwig)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: A. Folliard-Monguiral ja G. Schneider)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Indo Internacional, SA (Hospitalet de Llobregat, Hispaania) (esindaja: advokaat M. Currel Aguilà)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 3. novembri 2004. aasta otsuse (asi R 433/2004-1) peale, mis käsitleb Indo Internacional, SA ja Hoya Kabushiki Kaisha vahelist vastulausemenetlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Hoya Kabushiki Kaisha'lt.

(1) ELT C 106, 30.4.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/41

Esimese Astme Kohtu 16. jaanuari 2008. aasta otsus — Scippacerola ja Terezakis versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-306/05) (1)

(Konkurents - Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - Ateena rahvusvahelise lennujaama kasutaja kohaldatavad väidetavalt ülemäärased tasud - Kaebuse tagasilükkamine - Ühenduse huvi puudumine)

(2008/C 51/76)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Isabella Scippacerola (Brüssel, Belgia) ja Ioannis Terezakis (Brüssel) (esindajad: advokaadid A. Krystallidis ja G. Stylianakis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Hellström, A. Nijenhuis ja F. Amato)

Kohtuasja ese

Osaliselt tühistada komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81) artikli 7 lõike 2 alusel komisjoni poolt 2. mail 2005 vastuvõetud otsus, millega lükati tagasi kaebus COMP/D3/38469 Ateena rahvusvahelise lennujaama Spatas kasutaja ning Olympic Fuel Company kohaldatavate teatavate tasude kohaldamise peale.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Isabella Scippacercolalt ja Ioannis Terezakiselt.

(1) ELT C 271, 29.10.2005.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/42

Esimese Astme Kohtu 16. jaanuari 2008. aasta otsus — Inter-Ikea versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Waibel (idea)

(Kohtuasi T-112/06) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Tühistamismenetlus - Ühenduse kujutismärk idea - Varasemad ühenduse ja siseriiklikud kujutis- ja sõnamärgid IKEA - Suhteline tühistamispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 52 lõike 1 punkt a)

(2008/C 51/77)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Inter-Ikea Systems BV (Delft, Madalmaad) (esindajad: advokaadid J. Gulliksson ja J. Olsson)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Walter Waibel (Dingolfing, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Fottner ja M. Müller)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 10. veebruari 2006. aasta otsuse (asi R 80/2005-1) peale, mis käsitleb Inter-Ikea Systems BV ja Walter Waibeli vahelist tühistamismenetlust

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud, sh Walter Waibeli poolt apellatsioonikojas kantud kulud välja Inter-Ikea Systems BV-lt.

(1) ELT C 131, 3.6.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/42

Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2007. aasta määrus — Vodafone España ja Vodafone Group versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-109/06) (1)

(Tühistamishagi - Direktiiv 2002/21/EÜ - Komisjoni arvamuskiri - Direktiivi 2002/21 artikkel 7 - Vaidlustamatu akt - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2008/C 51/78)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Vodafone España (Madrid, Hispaania) ja Vodafone Group plc (Newbury, Berkshire, Ühendkuningriik) (esindajad: J. Flynn, QC, solicitor E. McKnight ja solicitor K. Fountoukakos-Kyriakakos)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Shotter ja K. Mojzesowicz)

Kostja nõuete toetuseks menetlusse astuja: Hispaania Kuningriik (abogado del Estado M. Muñoz Pérez)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349) artikli 7 lõike 3 alusel otsus, mis sisaldub väidetavalt Comisión del Mercado de las Telecomunicaciones'ele saadetud komisjoni 30. jaanuari 2006. aasta kirjas.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Vodafone España ja Vodafone Group kannavad ise oma kohtukulud ning komisjoni kohtukulud.

3.	Hispaania Kuningriik kannab ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 131, 3.6.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/43

Esimese Astme Kohtu 11. detsembri 2007. aasta määrus — Regione Siciliana versus komisjon

(Kohtuasi T-156/06) (1)

(Euroopa Sotsiaalfond (ESF) - Algselt eraldatud ühenduse abi vähendamine - Tühistamishagi - Piirkondlik või kohalik omavalitsusüksus - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2008/C 51/79)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Regione Siciliana (Itaalia) (esindaja: avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Flynn, M. Velardo ja A. Weimar, keda abistas advokaat G. Faedo)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 23. märtsi 2006. aasta otsus C(2006) 1171, millega vähendati Euroopa Sotsiaalfondist Regione Sicilia tegevusprogrammile, mis on osa ühenduse struktuurimeetmete toetussüsteemist vastavalt Itaalia eesmärgile nr 1 (ajavahemik 1994–1999), esialgselt antud rahalist abi.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Regione Sicilianalt.

(1) ELT C 178, 29.7.2006.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/43

Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 2007. aasta määrus — Donnici versus parlament

(Kohtuasi T-215/07) (1)

(„Pädevusest loobumine’)

(2008/C 51/80)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Beniamino Donnici (Castrolibero, Itaalia.) (esindajad: advokaadid M. Sanino, G. M. Roberti, I. Perego ja P. Salvatore.)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: H. Krück, N. Lorenz ja L. Visaggio)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta otsus Beniamino Donnici volituste kontrollimise kohta (2007/2121(REG)), millega tunnistati kehtetuks B. Donnici Euroopa Parlamendi liikme mandaat.

Määruse resolutiivosa

1.	Esimese Astme Kohus lõpetab menetluse kohtuasjas T-215/07, et tühistamishagi suhtes saaks otsuse teha Euroopa Kohus.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

(1) ELT C 183, 4.8.2007.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/43

Esimese Astme Kohtu presidendi 17. detsembri 2007. aasta määrus — Dow AgroSciences jt versus komisjon

(Kohtuasi T-367/07 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Direktiiv 91/414/EMÜ - Täitmise peatamise taotlus - Vastuvõetavus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2008/C 51/81)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Dow AgroSciences Ltd (Hitchin, Hertforshire, Ühendkuningriik); Dow AgroSciences BV (Hoek, Madalmaad); Dow AgroSciences Danmark A/S (Kongens Lyngby, Taani); Dow AgroSciences GmbH (Münich, Saksamaa); Dow AgroSciences (Mougins, Prantsusmaa); Dow AgroSciences Export (Mougins); Dow AgroSciences Hungary kft (Budapest, Ungari); Dow AgroSciences Italia Srl (Milano, Itaalia); Dow AgroSciences Polska sp. z o.o. (Varssavi, Poola); Dow AgroSciences Distribution (Mougins); Dow AgroSciences Iberica, SA (Madrid, Hispaania); Dow AgroSciences s.r.o. (Praha, Tšehhi Vabariik); Dow AgroSciences LLC (Indianapolis, Indiana, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad B. Doherty ja L. Parpala)

Kohtuasja ese

Nõue peatada komisjoni 19. juuni 2007. aasta otsuse 2007/437/EÜ haloksüfop-R'i nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 163, lk 22) täitmine kuni põhimenetluses otsuse kuulutamiseni.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/44

Esimese Astme Kohtu presidendi 14. detsembri 2007. aasta määrus — Portugal versus komisjon

(Kohtuasi T-387/07 R)

(„Ajutiste meetmete kohaldamine - Finantsabi vähendamine - Täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine’)

(2008/C 51/82)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Fernandes, S. Rodrigues ja A. Gattini)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Guerra e Andrade ja L. Flynn)

Kohtuasja ese

Taotlus peatada esiteks komisjoni 31. juuli 2007. aasta otsuse K(2007) 3772 täitmine, millega vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondist antavat abi, mis komisjoni 28. juuli 1995. aasta otsusega K(95) 1995 määrati „SGAIA” üldise toetusena, ja teiseks väidetava maksekorralduse täitmine, mis sisaldus 17. septembri 2007. aasta võlateates.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta täitmise peatamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/44

7. detsembril 2007 esitatud hagi — YKK jt versus komisjon

(Kohtuasi T-448/07)

(2008/C 51/83)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: YKK Corp. (Tokyo, Jaapan), YKK Holding Europe BV (Sneek, Madalmaad) ja YKK Stocko Fasteners GmbH (Wuppertal, Saksamaa), (esindajad: juristid H. Kaneko ja C. Vennemann)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada vaidlustatud otsus hagejaid puudutavates osades;

—	Tühistada igale hagejale määratud trahvid;

—	Teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 2 hagejaid puudutavates osades, või vähemalt tühistada või vähendada igale hagejale määratud trahve;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad tühistada komisjoni 19. septembri 2007. aasta otsus C(2007) 4257 lõplik, mis on tehtud asjas COMP/E-1/39.168 — PO/Metallpudukaubad: Kinnitusdetailid, milles komisjon leidis, et hagejad on koos teiste ettevõtjatega rikkunud EÜ artiklit 81:

—	leppides kokku ühtsetes hinnatõusudes ja vahetades konfidentsiaalset informatsiooni hindade ja hinnatõusu täideviimise kohta koostöö „Baseler, Wuppertaler ja Amesterdamer” raames;

—	määrates kindlaks hindu ja monitooringhindade tõuse ning jagades Prym Fashioniga kahepoolse kooostöös alusel kliente;

—	vahetades hinnainformatsiooni, arutledes hindade üle ja leppides kokku meetodi, kuidas määrata minimaalsed hinnad kolmepoolses koostöös Coats and Prymisiga.

Hagejad väidavad oma hagis, et nende suhtes hoiatamise kordaja 1,25 kohaldamisega rikuti proportsionaalsuse põhimõtet.

Baseler, Wuppertaler ja Amesterdamer koostöö osas märgivad hagejad, et YKK Stocko Fasteners suhtes kohaldas komisjon vääralt määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2, mille kohaselt ei tohi ettevõtjale määratud trahv ületada 10 % selle eelmise majandusaasta kogukäibest. Samuti on hagejate sõnul põhjendamata trahvi hoiatamise kordajaga 1,25 läbikorrutamine selle perioodi osas, mis puudutas ajavahemikku enne YKK Stocko Fastenersi ostu YKK Holding Europe poolt.

Kahepoolse koostöö osas Prym Fashion ning hagejate YKK Stocko Fasteners ja YKK Corp vahel väidavad hagejad, et komisjon leidis valesti, et koostöö oli ülemaailmne.

Kolmepoolse koostöö osas Coatsi, Prymi ja hageja YKK Holding Europe vahel väidavad hagejad, et:

—	komisjon ei suutnud nõuetekohaselt tõendada, et 1998. ja 1999. aastal toimunud viis koosolekut, kus arutati tõmblukkude hinna ühtlustamise teemasid, olid käsitletavad kokkulepetena või kooskõlastatud tegevusena, mis on vastuolus EÜ artikliga 81;

—	kui viiel 1998. ja 1999. aastal toimunud koosolekul tõmblukkude teemal arutatu on käsitletav EÜ artikli 81 rikkumisena, peaks vastavalt komisjoni koostööteatisele hagejatele määratud trahve vähendatama, sest nad tegid komisjoniga koostööd;

—	need arutelud ei olnud piisavad, et rikkumist liigitada „väga raskete” hulka;

—	komisjoni määratud trahv on ebaproportsionaalne võrreldes võimaliku rikkumise olemusega; ja

—	komisjon jättis arvesse võtmata rikkumise mõju EÜ turule.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/45

7. detsembril 2007 esitatud hagi — Ecolean Research & Development versus Siseturu Ühtlustamise Amet (CAPS)

(Kohtuasi T-452/07)

(2008/C 51/84)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Ecolean Research & Development (Kopenhaagen, Taani) (esindaja: advokaat L.-E. Ström)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi apellatsioonikojale.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk CAPS kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 7, 16 ja 17 — taotlus nr 4957131

Kontrollija otsus: Jätta taotlus rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata

Väited: Apellatsioonikoda rikkus olulisi menetluspõhimõtted ja määrust nr 40/94 esiteks seeläbi, et ei andnud teada, et kaebus oleks pidanud olema tõlgitud taotluse esitamise keelde, st rootsi keelde, ning teiseks seeläbi, et ta võttis kaebuse vastu ning jätkas vastuste andmisega inglise keeles. Seega eiras apellatsioonikoda õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/45

7. detsembril 2007 esitatud hagi — Prym jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-454/07)

(2008/C 51/85)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: William Prym GmbH & Co. KG (Stolberg, Saksamaa), Prym Inovan GmbH & Co. KG (Stolberg, Saksamaa), EP Group S.A. (Comines-Warneton, Belgia) (esindajad: Rechtsanwalt H.-J. Niemeyer ja Rechtsanwalt C. Herrmann)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada kostja 19. septembri 2007. aasta otsus hagejaid puudutavas osas;

—	teise võimalusena vähendada hagejatele otsuse artikliga 2 määratud trahvi kohase summani;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 19. septembri 2007. aasta otsuse K(2007) 4257 (lõplik) asjas COMP/E-1/39.168 — Metall ja plastikpudukaubad: kinnitid. Selle otsusega määrati Prymi kontserni kuuluvatele äriühingutele trahv EÜ artikli 81 rikkumise eest kolme iseseisva rikkumise näol metall- ja plastikpudukaupade valdkonnas, kusjuures komisjon tuvastas kokku neli rikkumist.

Oma hagi põhjenduseks esitavad hagejad üksteist väidet.

Seoses mitmepoolse koostööga „muude kinnituste” ja paigaldusmasinate asjus väidavad nad, et:

—	rikutud on määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2, sest üks tegude kogum on jagatud kaheks eri rikkumiseks;

—	vääralt on kohaldatud 2002. aasta koostööteatist (2), kuna trahvisumma 30 % võrra vähendamine on ülemäära väike.

Seoses etteheitega, mis puudutab kolmepoolset koostööd tõmblukkude valdkonnas, väidavad hagejad, et:

—	õigusvastaselt on esimesele ja teisele hagejale omistatud ühenduse ettevõtja käitumine, samuti on valesti arvutatud rahatrahv kolmandale hagejale;

—	vääralt on kohaldatud 1996. aasta koostööteatise (3) C ja D osa.

Seoses etteheitega kahepoolse koostöö suhtes Coatsi kontserni kuuluva ettevõtjaga leiavad hagejad, et:

—

rikutud on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2, sest see koostöö ja rikkumine, mille eest komisjoni 26. oktoobri 2004. aasta otsuses K(2004) 4221 (lõplik) (juhtum COMP/F-1/38.338 — PO/Nõelad) on määratud karistused, on jagatud kaheks iseseisvaks rikkumiseks, kuigi neid tuleb käsitleda ühe rikkumisena;

—	rikutud on ne bis in idem põhimõtet, kuna sama teo eest määrati uus trahv;

—	rikutud on EÜ artiklit 253, kuna piisavalt ei ole põhjendatud ühe rikkumise jagamist;

—	rikutud on koostöö ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Trahvi suuruse kindlaksmääramise suhtes väidavad hagejad, et:

—	rikutud on suuniseid trahvide arvutamise meetodi kohta (4) ning proportsionaalsuse ning võrdsuse põhimõtet;

—	rikutud on EÜ artiklit 253, kuna piisavalt ei ole põhjendatud trahvide lähtesumma kindlaksmääramist ja asjakohaste turgude määratlemist;

—	teise võimalusena on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, sest hagejatele on pandud ülemäärane kogukoormus, ning põhjendused on puudulikud.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 156).

(3) Komisjoni 18. juuli 1996. aasta teatis trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta kartellide puhul (EÜT C 207, lk 4).

(4) Suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT 1998, C 9, lk 3; ELT eriväljaanne 08/01, lk 171).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/46

14. detsembril 2007 esitatud hagi — Centre d'Étude et de Valorisation des Algues versus komisjon

(Kohtuasi T-455/07)

(2008/C 51/86)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Centre d'Étude et de Valorisation des Algues SA (CEVA) (Pleubian, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J.-M. Peyrical)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Esimese võimalusena tuvastada menetluseeskirjade eiramine ja võistlevuse põhimõtte rikkumine, ja seetõttu tühistada komisjoni 4. oktoobri 2007. aasta võlateade nr 3240909271, ja kohustada komisjoni tagastama CEVA-le kõnealuses võlateates näidatud summa;

—

teise võimalusena tuvastada, et RAIA auditiaruandes olevad vead ei ole piisavalt tõsised lepingu II lisa artikli 3.5 kohaldamiseks; tühistada komisjoni 4. oktoobri 2007. aasta võlateade nr 3240909271 osas, milles see nõuab kõigi CEVA-le lepingu BIOPAL raames maksud summade tagasimaksmist, ja kohustada komisjoni tagastama CEVA-le kõnealuses võlateates näidatud summa;

—

kolmanda võimalusena määrata Esimese Astme Kohtu omal valikul ekspert, kelle ülesandeks oleks: rakendada uuesti meetodit, mida CEVA kasutas projektidele kulutatud aja arvestamiseks, kõrvutada seda meetodit BIOPAL-i lepingu meetodiga ja kuluaruannetes näidatud tegelike kuludega; väljendada protsentuaalselt vahe komisjonile esitatud valesti registreeritud tööaja summa ja CEVA-s sellest ajast alates kasutusele võetud arvestusmeetodi põhjal registreeritud vastava tööaja summa vahel; hinnata, kui palju otsest tööaega oleks tarvis CEVA ülesannete täitmiseks BIOPAL-i lepingu raames; otsustada, kas nende ülesannete täitmiseks vajalik tegelik tööaeg võiks olla vähem kui CEVA nõutud 5 796,67 otsest töötundi.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga taotleb hageja komisjoni võlateate tühistamist. Komisjon nõudis võlateates kõigi ettemaksete tagastamist, mis hagejale oli makstud juhtprojekti „Elukvaliteet ja inimkapitali juhtimine” (1) alla kuuluva projektiga „Säästev põllumajandus, kalandus ja metsandus ning maapiirkondade, sealhulgas mägipiirkondade integreeritud areng” seotud lepingu BIOPAL nr QLK5-CT-2002-02431 raames.

Oma nõude toetuseks väidab hageja, et tema kaitseõigusi rikuti sellega, et komisjon tugines võistlevuse põhimõtet eirates oma tagasimaksmise nõude puhul Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tööajatabelitele ja järeldustele, mis ei olnud hagejale teada.

Teise võimalusena vaidlustab hageja lepingu II lisa artikli 26 kohaldamise komisjoni poolt ja komisjoni järelduse, et antud juhul olid asjaolud piisavalt tõsised kõigi ettemaksete tagasinõudmist võimaldava raske finantsrikkumise mõistele tuginemiseks.

(1) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viies raamprogramm (1998–2002).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/47

10. detsembril 2007 esitatud hagi — Evropaïki versus Euroopa Toiduohutusamet

(Kohtuasi T-457/07)

(2008/C 51/87)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindaja: N. Korogiannakis)

Kostja: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Toiduohutusameti otsus, millega hageja pakkumist ei hinnatud edukaks ning otsustati sõlmida hankeleping teise pakkujaga;

—	mõista Euroopa Toiduohutusametilt välja hageja õigusabi- ja muud kulud ning muud hagi esitamisega seotud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitas pakkumise vastuseks IT-nõustamisteenuse osutamiseks korraldatud avatud hankemenetluses (ELT 2007/S 97-118626) esitatud kostja kutsele. Hageja vaidlustab kostja 1. oktoobri 2007. aasta otsuse lükata hageja pakkumine tagasi ja sõlmida hankeleping teise pakkujaga.

Hagi toetuseks väidab hageja, et EFSA jättis märkimata põhjendused, mida nõuab EÜ artikkel 253; täpsemalt jättis ta hagejale teatamata, milles seisnesid eduka pakkuja suhtelised eelised. Hageja väitel ajas EFSA pakkumiste hindamisel valikukriteeriumid segi lepingu sõlmimise kriteeriumidega ja kasutas hindamiskriteeriumeid, mida pakkumiskutses ei olnud sõnaselgelt ära toodud. Lisaks väidab hageja, et EFSA tegi ilmseid hindamisvigu.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/47

17. detsembril 2007 esitatud hagi — Dominio de la Vega versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Ambrosio Velasco (DOMINIO DE LA VEGA)

(Kohtuasi T-458/07)

(2008/C 51/88)

Hagiavaldus esitati hispaania keeles

Pooled

Hageja: Domino de la Vega, S.L. (Requena, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Caballero Oliver ja A. Sanz-Bermell y Martínez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Ambrosio Velasco, S.A. (Dicastillo, Navarra, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja 3. oktoobri 2007. aasta otsus (asi R 1431/2006-2) ning sellest tulenevalt lükata tagasi Ambrosio Velasco, S.A esitatud vastulause;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „DOMINIO DE LA VEGA” kaupadele klassides 33, 42 ja 43 (taotlus nr 2789576)

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Ambrosio Velasco, S.A.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühenduse kujutismärk (nr 78147) „PALACIO DE LA VEGA” kaupadele klassis 33

Vastulausete osakonna otsus: Vastulause rahuldada kõikide kaupade osas, mille vastu see on klassis 33 esitatud ning jätta taotlus nende kaupade jaoks rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse (EÜ) (1) artikli 8 lõike 1 punkti b väär kohaldamine, kuna vastandatud tähiste segiajamine ei ole tõenäoline

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/48

17. detsembril 2007 esitatud hagi — Hangzhou Duralamp Electronics versus nõukogu

(Kohtuasi T-459/07)

(2008/C 51/89)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hangzhou Duralamp Electronics Co., Ltd (Hangzhou City, Hiina) (esindajad: advokaadid M. Gambardella ja V. Villante)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

Tühistada nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1205/2007, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda tollimaksu samale tootele, mis on saadetud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist, mis avaldati 17. oktoobri 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 272, lk 1, hagejat puudutavas osas.

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, Hiina ettevõtja, palub tühistada nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2007, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda tollimaksu samale tootele, mis on saadetud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist, (1) osas, kus need meetmed puudutavad hagejat.

Oma hagi toetuseks väidab hageja, et on ekslik nõukogu seisukoht, et kõik kompaktluminofoorlambid on sama toode, sõltumata nende erinevustest, nagu eluiga, võimsus, kate, teised kompaktsed seaded, pikkus, diameeter, diagonaal- või lõppkasutaja.

Seejärel väidab hageja, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui ta arvutas dumpingumäärasid, vähendades määrasid ja kahjuläve. Eurostat'i andmetest teabe tuletamise meetod oli hageja sõnul vaidlustatud määruses selgitamata ning nõukogu oleks pidanud esitama uurimise pooltele kasutatud metodoloogiast ja arvutamise näidetest mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.

Lisaks väidab hageja, et on rikutud tema õigust olla ära kuulatud seoses võrdlusriigi valikuga, kuna talle ei antud vaidlustatud määruse vastuvõtmiseni viinud uurimise käigus võimalust kommenteerida Mehhiko asendamist Koreaga võrdlusriigina.

Täiendavalt väidab hageja, et nõukogu rikkus alusmääruse (2) artikleid 7, 9 ja 21, kehtestades dumpinguvastased tollimaksud ajal, kui ühenduse huvi ei tinginud sekkumist.

Lõpuks väidab hageja, et nõukogu rikkus alusmääruse artikli 5 lõiget 4 ning tegi ilmse hindamisvea, kehtestades dumpinguvastased tollimaksud vaatamata asjaolule, et ühenduse tootmisharu ei toetanud uurimise aluseks olnud kaebust, sest kaebuse vastu oleva osa ühenduse tootjatest kujutas endast enam kui 50 % vastava toote ühenduse toodangust.

(1) ELT L 272, lk 1.

(2) Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/1996 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/48

18. detsembril 2007 esitatud hagi — Nokia versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Medion (LIFE BLOG)

(Kohtuasi T-460/07)

(2008/C 51/90)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Nokia Oyj (Helsingi, Soome) (esindaja: advokaat J. Tanhuanpää)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Medion AG (Essen, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	Tühistada kogu ulatuses Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 2. oktoobri 2007. aasta otsus asjas R 141/2007-2 ja saata asi hageja kaubamärgi registreerimiseks tagasi ühtlustamisametile;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Ühenduse sõnamärk „LIFE BLOG” kaupadele ja teenustele klassides 9, 38 ja 41 — taotlus nr 3 564 366

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Medion AG

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Siseriiklikud ja rahvusvahelised sõnamärgid „LIFE” ja „LIFETEC” kaupadele ja teenustele klassides 1, 7, 8, 9, 10, 11, 16, 21, 28, 37, 38, 41 ja 42; siseriiklik ja rahvusvaheline sõnamärk „LIFESAT” kaupadele klassis 9 ja siseriiklik sõnamärk „Lifesign” kaupadele klassides 9, 14 ja 16

Vastulausete osakonna otsus: Jätta registreerimistaotlus osaliselt rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: Rahuldada vastulause ja jätta kaebus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/49

19. detsembril 2007 esitatud hagi — Visa Europe ja Visa International Service Association versus komisjon

(Kohtuasi T-461/07)

(2008/C 51/91)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Visa Europe Ltd (London, Ühendkuningriik) ja Visa International Service Association (Wilmington, Ühendriigid) (esindajad: S. Morris, QC, barrister H. Davies, barrister A. Howard, solicitor V. Davies ja solicitor H. Masters)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada otsus terves ulatuses; teise võimalusena

—	tühistada otsuse artikkel 2 terves ulatuses, või kolmanda võimalusena vähendada nimetatud artiklis sätestatud trahvi nii palju, kui on kohane; ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Visa Europe ja Visa International Service Association („Visa”) paluvad oma hagis EÜ artikli 230 alusel tühistada komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta otsus K(2007) 4471 (lõplik) EÜ artikli 81 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/D1/37860 — Morgan Stanley/Visa International ja Visa Europe), esiteks seoses sedastusega, et Visa rikkus EÜ artiklit 81 ja EMP artiklit 53, kui ta keeldus Morgan Stanley Bank International Limited'i võtmast Visa Europe'i liikmeks enne 22. septembrit 2006 seetõttu, et ta omas ja haldas konkureerivat kaardisüsteemi, ning teiseks seoses hagejatele määratud trahviga summas 10,2 miljonit eurot.

Visa esitab seoses komisjoni sedastusega rikkumise olemasolu kohta kolm väidet. Eelkõige väidab ta, et komisjon rikkus ilmselgelt õigusnormi, kui leidis, et Morgan Stanley Visa liikmeks vastu võtmata jätmine kujutas endast EÜ artikli 81 lõike 1 alla kuuluvat märkimisväärset konkurentsipiirangut, ning leiab, et komisjon ei esitanud oma järelduse kinnitamiseks piisavalt tõendeid.

(a)

Esiteks väidavad hagejad, et eespool nimetatud sätte kohaldamisel kasutas komisjon valet õiguslikku ja majanduslikku kriteeriumi, st et oli võimalik „edaspidi konkurentsi suurendada”, ning jõudis seega valele faktilisele ja majanduslikule hinnangule seoses Morgan Stanley vastu võtmata jätmise väidetava mõjuga. Visa väidab, et Morgan Stanley'l ei takistatud asjaomasele turule („Ühendkuningriigi ostuturg”) sisenemast.

(b)	Teiseks väidavad hagejad, et komisjon rikkus olulisi menetlusnorme, muutes piirava mõju osas oma seisukohti otsuse tegemisel, andmata Visale võimalust argumentide uuele sõnastusele vastata.

(c)	Kolmandaks, isegi, kui Morgan Stanley'l oleks takistatud siseneda Ühendkuningriigi osturule, väidavad hagejad, et puudus piisav konkurentsivastane mõju.

Määratud trahvi osas esitab Visa EÜ artikli 229 alusel järgmised väited:

(a)

Vastavalt ühenduse õiguse üldpõhimõtete kohaldamisele juhtumi konkreetsete asjaolude suhtes ja tõelisele ebakindlusele, mis esines seoses Morgan Stanley vastu võtmata jätmise õigusvastasusega, ei oleks komisjon tohtinud Visale üleüldse trahvi määrata. Visa leiab, et määratud trahv ei ole põhjendatud, võttes arvesse, et asjaomasest kokkuleppest oli komisjonile ametlikult teatatud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 17/62 (1) ja et õigus määrata trahvi määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) alusel tekkis üksnes seetõttu, et komisjoni haldusmenetlus kestis liiga kaua.

(b)

Teise võimalusena leiab Visa, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi hindamisvea seoses trahvi tasemega, mida ta võis hagejatele õiguspäraselt määrata. Sel alusel väidab Visa, et 10,2 miljoni euro suurune trahv oli ilmselgelt liigne ja ebaproportsionaalne, kuna see ei arvestanud mõistlikku kahtlust Visa tegevuse õigusvastasuse suhtes.

Lõpuks väidab Visa, et komisjonil oli õigus määrata Visale trahvi üksnes selle ajavahemiku osas, mille kohta oli esitatud tõendeid, et Morgan Stanley'l takistati siseneda Ühendkuningriigi ostuturule. Isegi, kui Visa varasem keeldumine võtta Morgan Stanley vastu Visa liikmeks oleks mõjutanud konkurentsitingimusi asjaomasel turul, ei oleks see saanud toimuda pärast seda ajavahemikku ning seega ei oleks komisjon vastavalt 1998. aasta trahvide arvutamise suunistele pidanud kestuse alusel korrutamistegurit kohaldama.

(1) Nõukogu määrus nr 17: esimene määrus asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta (EÜT 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3).

(2) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/50

19. detsembril 2007 esitatud hagi — GALP Energia España jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-462/07)

(2008/C 51/92)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: GALP Energia España SA (Madrid, Hispaania), Petróleos de Porugal SA (Lissabon, Portugal) ja GALP Energia, SGPS, SA (Lissabon, Portugal) (esindaja: advokaat M. Slotboom)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;

—	teise võimalusena tühistada hagejate suhtes kõnealuse otsuse artiklid 1, 2 ja 3;

—	kolmanda võimalusena tühistada kõnealuse otsuse artikkel 2 osas, milles sellega on hagejatele määratud rahatrahv;

—	neljanda võimalusena vähendada hagejatele otsuse artiklis 2 määratud rahatrahvi;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad oma hagis, et tühistataks osaliselt või täielikult komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta otsus K(2007) 4441 EÜ lepingu artikli 81 kohaldamise menetluses (Asi COMP/38710 — Bitumen Spain), millega komisjon sedastas, et hagejad osalesid koos teiste ettevõtjatega Hispaania territooriumi hõlmaval kergsulava bituumeni turul kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses, mis seisnes kokkulepetes turu jagamise kohta ja hindade kooskõlastamises.

Oma nõuete toetuseks esitavad hagejad järgmised väited:

—	Komisjon rikkus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 kinnitatud hea halduse tava, kuna ei teostanud õiglast, hoolsat ega erapooletut uurimist, asendades arvesse võetavate asjaolude omapoolse iseseisva uurimise teiste leebema kohtlemise aluste hagejate umbmääraste ja väärade süüdistustega;

—

väidetavalt rikkus komisjon EÜ artiklit 81 ja määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2, tehes olulisi hindamisvigu ja rikkudes õigusnormi, kui ta leidis, et GALP Energia España osales klientide jaotamises, jälgimise ja kompenseerimise mehhanismides või üheski hinnakokkuleppes, mida on vaidlustatud otsuses kirjeldatud;

—

komisjon rikkus ka EÜ artiklit 81 ja määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiget 2 EÜ artikli 81 väidetava rikkumise kestuse määramisel, kui ta järeldas, et GALP Energia España osales keelatud tegevuses kuni oktoobrini 2002. Lisaks väidavad hagejad, et komisjon rikkus eespool viidatud sätteid neile määratud rahatrahvi suuruse kinnitamisega;

—	viimaks, kuna komisjon ei teostanud hoolsat ja iseseisvat uurimist, siis ei ole esitatud piisavalt tõendeid ja on rikutud EÜ artiklis 253 ette nähtud põhjendamiskohustust.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1, ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/51

12. detsembril 2007 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-463/07)

(2008/C 51/93)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: Avvocato dello Stato G. Aiello)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada komisjoni 3. oktoobri 2006. aasta otsus K(2007) 4477, mis tehti teatavaks 4. oktoobril 2006, osas, milles ühenduse rahastamisest jäetakse välja seoses Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust rahastatavate kulude kontrollimise ja heakskiitmisega kohaldatavad finantstagajärjed ja määratakse need Itaalia Vabariigi eelarve kanda

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga vaidlustab hageja vaidlusaluse otsuse seaduslikkuse osas, milles sellega jäeti ühenduse rahastamisest välja seoses Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust rahastatavate kulude kontrollimise ja heakskiitmisega kohaldatavad finantstagajärjed ja määrati need Itaalia Vabariigi eelarve kanda.

Kulud, mis kõnealusest rahastamisest välja jäeti ja mis on hagi esemeks, puudutavad veiseliha eest antavaid toetusi, õlipressimistehaste kontrolle, oliiviregistrit ja geograafilise informatsiooni süsteemi (GIS), saagi kontrollimist, õli lõppkasutuse kontrollimist ja kuivsööta.

Hageja väidab oma nõuete toetuseks, et on rikutud:

—	komisjoni 11. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2419/2001, millega sätestatakse nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artiklit 15 ja artikli 24 lõiget 1;

—	komisjoni 30. oktoobri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2366/98, millega kehtestatakse oliiviõli tootmistoetuste kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad 1998/99, 1999/2000. ja 2000/01. turustusaastaks, artikli 9a lõikeid 1–3, artikleid 10, 16, 26 ja artikli 28 lõiget 1;

—	nõukogu 22. septembri 1966. aasta määruse nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta artiklit 11a;

—	nõukogu 17. juuli 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 2261/84, millega sätestatakse oliiviõli tootmistoetuse ja oliiviõli tootjate organisatsioonidele makstava toetuse andmise üldeeskirjad, artikli 14 lõiget 3;

—	komisjoni 6. aprilli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 785/95, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 603/95 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikleid 2, 8, 13 ja 14.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/51

19. detsembril 2007 esitatud hagi — Korsch versus Siseturu Ühtlustamise Amet (PharmaResearch)

(Kohtuasi T-464/07)

(2008/C 51/94)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Korsch AG (Berlin, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Grzam)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 18. oktoobri 2007. aasta otsus asjas R 924/2007-4, mis puudutab sõnamärki nr 5 309 836 „PharmaResearch”;

—	mõista kohtukulud ja ühtlustamisametis toimunud menetluste kulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „PharmaResearch” kaupadele ja teenustele klassis 9 (taotlus nr 5 309 836).

Kontrollija otsus: Lükata taotlus tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine, kuna ei esine registreerimist takistavaid asjaolusid.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/1, lk 146).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/52

25. detsembril 2007 esitatud hagi — Osram versus nõukogu

(Kohtuasi T-466/07)

(2008/C 51/95)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Osram GmbH (Münhen, Saksamaa) (esindaja: advokaat R. Bierwagen)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tühistada määrus (EÜ) nr 1205/2007 ja määrata, et vaidlustatud määruse mõjud jäävad kehtima, kuni uue parandusmääruse jõustumiseni;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, Saksa ettevõtja, kes toodab erinevat liiki elektripirne, sh kompaktluminofoorlampe, palub tühistada nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2007, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda tollimaksu samale tootele, mis on saadetud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist, (1) kuna selle määrusega nähakse dumpinguvastase tollimaksu pikendamine üksnes üheks aastaks, mitte aga viieks aastaks, nagu on ette nähtud alusmääruses. (2)

Oma hagi toetuseks märgib hageja esiteks, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, leidis, et kaks Philipsi kontserni kuuluvat ettevõtjat on alusmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses „ühenduse tootjad”.

Teiseks väidab hageja, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea ühenduse huvi testi kohaldades, kuigi selle kohaldamine ei ole aegumise läbivaatamise raames ette nähtud.

Kolmandaks väidab hageja, et nõukogu rikkus alusmääruse artikli 11 lõiget 2 ja kuritarvitas võimu, piirates dumpinguvastase tollimaksu kehtivust ühe aastaga.

Lõpuks väidab hageja, et nõukogu tugines ühenduse huvi testis ilmselgelt ekslikele faktidele, tegi eksliku hinnangu ning ei esitanud põhjendusi.

(1) ELT L 272, lk 1.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/52

21. detsembril 2007 esitatud hagi — Du Pont de Nemours versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-467/07)

(2008/C 51/96)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Du Pont de Nemours (Prantsusmaa) SAS (Puteaux, Prantsusmaa), Du Pont Portugal — Serviços, sociedade unipessoal, Ld. (Lissabon, Portugal), Du Pont Ibérica SL (Barcelona, Hispaania), E.I. du Pont de Nemours & Co (Wilmington, Ühendriigid), Du Pont de Menours Italiana SRL (Milano, Itaalia), Du Pont de Nemours (Holland) BV (Dordrecht, Madalmaad), Du Pont de Nemours (Saksamaa) GmbH (Bad Homburg v.d. Höhe, Saksamaa, DuPont Poland sp. z o. o. (Varssavi, Poola), DuPont Romaina SRL (Bukarest, Rumeenia), DuPont International Operations SARL (Le Grand Saconnex, Sveits), DuPont Solutions (Prantsusmaa) SAS (Puteaux, Prantsusmaa), Du Pont Agro Hellas AE (Halandri, Kreeka) (esindajad: D. Waelbroeck ja I. Antypas)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada komisjoni 19. septembri 2007. aasta otsus metomüüli nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta;

—

mõista ühenduselt, keda käesoleval juhul esindab komisjon, välja hüvitis kahju eest, mida hagejad on vaidlustatud otsuse tõttu kandnud ja määrata kahjuhüvitise suuruseks käesoleva hetke hinnangul ligikaudu 52,5 miljonit eurot või hagejatele tekkinud või tekkivat kahju kajastav muu summa vastavalt hagejate poolt menetluse edasises käigus esitatule eriti tulevikus tekkiva kahju osas;

—

teise võimalusena kohustada pooli mõistliku aja jooksul arvates kohtuotsuse tegemise päevast esitama Euroopa Kohtule pooltevahelise kokkuleppe tulemuseks oleva hüvitissumma suuruse või kohustada pooli kokkuleppe puudumise korral esitama Euroopa Kohtule sama aja möödudes oma nõue täpsustatud summaga;

—

määrata, et tasumisele kuuluvalt summalt tuleb alates Euroopa Kohtu otsuse tegemise päevast kuni selle summa täieliku tasumiseni maksta intressi põhiliste refinantseerimistoimingute määra alusel, mille Euroopa Keskpank on vastavaks ajavahemikuks kehtestanud, tõstes seda kahe punkti võrra, või siis vastavalt Euroopa Kohtu poolt kindlaks määratud mis tahes muule sobivale määrale;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (1) sätestab, et liikmesriigid lubavad taimekaitsevahendit kasutada ainult siis, kui selle toimeained on loetletud I lisas ja kui kõik seal esitatud nõuded on täidetud. Hagejad eesmärk on komisjoni 19. septembri 2007. aasta otsuse 2007/682/EÜ metomüüli nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (2) tühistamine. Lisaks sellele nõuavad hagejad vaidlustatud otsusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

Tühistamisnõude toetuseks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus võeti vastu lähtudes metomüüli mittetäielikust ja ilmselgeltt ebaõigest riskihindamisest, mille puhul komisjon ei arvestanud teabega, mis oli kättesaadav alates septembrist 2005.

Hagejad väidavad, et komisjon kuritarvitas võimu ja rikkus direktiivi 91/414/EMÜ sätteid ning proportsionaalsuse, hea halduse, õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja diskrimineerimise keelu põhimõtteid ning samuti hagejate õigust olla ärakuulatud ning põhjendamiskohustust.

(1) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT 1991 L 230, lk 1, ELT eriväljaanne 03/11, lk 332).

(2) ELT 2007 L 255, lk 40.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/53

21. detsembril 2007 esitatud hagi — Philips Lighting Poland ja Philips Lighting versus nõukogu

(Kohtuasi T-469/07)

(2008/C 51/97)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Philips Lighting Poland S.A. (Pila, Poola) ja Philips Lighting PV (Eindhoven, Madalmaad) (esindajad: advokaat M. L. Catrain González ja Barrister E. Wright)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

—	Tühistada vaidlustatud määrus tervikuna või osas, mis mõjutab hagejaid;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad, kes toodavad ühenduses kompaktluminofoorlampe, paluvad tühistada nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1205/2007, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda tollimaksu samale tootele, mis on saadetud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist (1).

Oma hagi toetuseks märgivad hagejad, et nõukogu rikkus alusmääruse (2) artikli 3 lõiget 1, artikli 9 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 4, kehtestades dumpinguvastase tollimaksu olukorras, kus ei ole tõendatud, et meetmete aegumine viiks ühenduse tootmisharule kahju tekitamise jätkumise või kordumiseni.

Seejärel väidavad hagejad, et nõukogu rikkus õigusnormi, tuginedes alusmääruse artikli 9 lõikele 1 olukorras, mis selle artikli kohaldamisalasse ei kuulu, kuna uurimise põhjustanud kaebus oli tagasi võetud.

Lõpuks viitavad hagejad EÜ artikli 253 rikkumisele, kuna vaidlustatud määrust on ebapiisavalt põhjendatud seoses ühenduse tootjatelt tuleneva toetuse taseme ning ühenduse huvi käsitleva järeldusega.

(1) ELT L 272, lk 1.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/54

21. detsembril 2007 esitatud hagi — Wella versus Siseturu Ühtlustamise Amet (TAME IT)

(Kohtuasi T-471/07)

(2008/C 51/98)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Wella AG (Darmstadt, Saksamaa) (esindajad: B. Klingberg ja K. Sandberg)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 24. oktoobri 2007. aasta otsus asjas R 713/2007-2;

—	mõista kohtukulud, sh apellatsioonikohas toimunud menetluse kulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: rahvusvaheline sõnamärk „TAME IT” kaupadele klassis 3 (rahvusvaheline registreering nr 879 186) — Madridi protokolli alusel esitatud rahvusvahelise registreerimise taotlus.

Kontrollija otsus: lükata taotlus tagasi absoluutsete keeldumispõhjuste esinemise tõttu.

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja rahuldada rahvusvahelise registreeringu nr 879 186 registreerimise taotlus.

Väited: määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine.

Hageja väidab, et apellatsioonikoja otsus põhines ainult taotletava kaubamärgi teoreetilisel filoloogilisel analüüsil, mis puudutas grammatika, lauseehituse ja hääldusreegleid ning taotletava kaubamärgi ülesehitust ja süntaksit, jättes täielikult kõrvale kaubamärgi poolt keskmisele tarbijale jääva üldmulje.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/54

21. detsembril 2007 esitatud hagi — Dow AgroSciences jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-475/07)

(2008/C 51/99)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Dow AgroSciences Ltd (Hitchin, Ühendkuningriik), Makhteshim-Agan Holding BV (Rotterdam, Madalmaad), Makhteshim Agan International Coordination Center (Brüssel, Belgia), Dintec Agroquímica — Produtos Quimicos Ld.a (Funchal, Portugal), Finchimica SpA (Manerbio, Itaalia), Dow Agrosciences BV (Rotterdam, Madalmaad), Dow AgroSciences Hungary kft (Budabest, Ungari), Dow AgroSciences Italia Srl (Milano, Itaalia), Dow AgroSciences Polska sp z o.o. (Varssavi, Poola), Dow AgroSciences Iberica SA (Madrid, Hispaania), Dow AgroSciences s.r.o. (Praha, Tsehhi Vabariik), Dow AgroSciences LLC (Indianapolis, Ühendriigid), Dow AgroSciences GmbH (Stade, Saksamaa), Dow AgroSciences Export SAS (Mougins, Prantsusmaa), Dow Agro Sciences SAS (Mougins, Prantsusmaa), Dow AgroSciences Danmark A/S (Lyngby-Taarbæk, Taani), Makhteshim-Agan Poland sp. z o.o. (Varssavi, Poola), Makhteshim-Agan (UK) Ltd (London, Ühendkuningriik), Makhteshim-Agan France SARL (Sevres, Prantsusmaa), Makhteshim-Agan Italia Srl (Bergamo, Itaalia), Alfa Agricultural Supplies SA (Halandri, Kreeka) (esindajad: C. Mereu ja K. Van Maldegem)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada vaidlustatud otsus.

—

Kohustada komisjoni võtma meetmeid kooskõlas vaidlustatud otsuse tühistamisega vastavalt EÜ artiklile 233, sealhulgas eelkõige kohustada teda nõudma siseriiklikelt pädevatelt asutustelt, et need taastaksid trifluraliini nõuetekohase registreerimise, mis vaidlustatud otsuse tulemusena lõpetati, ja pikendada kõiki vajalikke tähtaegu, et tagada Esimese Astme Kohtu otsuse täitmine.

—	Tunnistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ artikli 3 lõige 3 õigusvastaseks ja hagejate suhtes kohaldamatuks.

—	Mõista komisjonilt välja kohtukulud, sealhulgas intressid 8 % ulatuses.

—	Võtta muud vajalikud meetmed.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (1) näeb ette, et liikmesriigid võivad lubada vaid niisuguseid taimekaitsevahendeid, mille toimeained on loetletud I lisas ja juhul, kui nimetatud lisas sätestatud tingimused on täidetud. Hagejad paluvad tühistada komisjoni 20. septembri 2007. aasta otsus 2007/629/ET trifluraliini nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ i lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (2).

Oma hagi põhjendamiseks väidavad hagejad, et komisjon ei võtnud otsuse tegemisel aluseks Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) aruannet ja on seetõttu pannud toime võimu kuritarvitamise.

Veel väidavad hagejad, et vaidlustatud otsuses on ilmsed hindamisvead, mis väljenduvad selles, et komisjon:

—	ei võtnud arvesse kõiki olemasolevaid teaduslikke tõendeid, nagu nõuab direktiivi 91/414 artikli 5 lõige 1;

—	ei pikendanud vajalikke tähtaegu, kuigi asjaolud ja trifluraliini hindamiskriteeriumid olid hindamise käigus muutunud;

—	ei põhjendanud oma järeldusi teaduslikult;

—	ei olnud määruse 850/2004 (3) alusel pädev trifluraliini hindama ja tegi igal juhul hindamise käigus vigu.

Lisaks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus ei ole menetlusnormidega kooskõlas ja et nii komisjon kui ka EFSA rikkusid määruse 451/2000 (4) artikli 8 lõikeid 7 ja 8, kuna nad ei järginud menetlustähtaega, mis hagejate arvates kujutab endast sisulist vorminõuete rikkumist.

Lõpuks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsust ei ole piisavalt põhjendatud, mistõttu on tegemist EÜ artikli 253 rikkumisega, ning et vaidlustatud otsus on vastuolus proportsionaalsuse, õiguskindluse, tagasiulatuva jõu puudumise ja hagejate õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ning nende õigusega olla ära kuulatud.

(1) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT 1991, L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332).

(2) ELT 2007 L 255, lk 42.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 7; ELT eriväljaanne 15/08, lk 465).

(4) Komisjoni 28. veebruari 2000. aasta määrus (EÜ) nr 451/2000, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT 2000, L 55, lk 25; ELT eriväljaanne 3/28, lk 292).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/55

13. detsembril 2007 esitatud hagi — Evropaїki Dynamiki versus FRONTEX

(Kohtuasi T-476/07)

(2008/C 51/100)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evropaїki Dynamiki-Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindaja: N. Korogiannakis)

Kostja: European Agency for the Management of Operational Cooperation at the External Borders (FRONTEX)

Hageja nõuded

—	Tühistada FRONTEXi otsus lükata hageja pakkumus tagasi ja sõlmida leping eduka pakkumuse esitanud pakkujaga;

—	mõista FRONTEXilt hageja kasuks välja kahjuhüvitis seoses hankemenetlusega kantud kahjude eest summas 500 000 eurot;

—	mõista komisjonilt (DIGIT) välja kohtu- ja muud kulud, mis hageja kannab seoses käesoleva hagiga, ja seda ka siis, kui hagi jäetakse rahuldamata;

—	mõista FRONTEXilt välja kohtu- ja muud kulud, mis hageja kannab seoses käesoleva hagiga.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitas pakkumuse kostja korraldatud avatud hankemenetluses, mille ese oli infoteenuste osutamine ning riist- ja tarkvaralitsentside ostmine (ELT 2007/S 114-139890). Hageja vaidlustab kostja 3. oktoobri 2007. aasta otsuse, millega tema pakkumus lükati tagasi ja millega teda teavitati sellest, et leping sõlmitakse ühe teise pakkujaga.

Hagi põhjenduseks väidab hageja, et kostja ei olnud oma otsust EÜ artikli 253 kohaselt põhistanud ja kasutas hindamiskriteeriume, mis ei olnud hanketeates selgelt kirjas. Peale selle väidab hageja, et kostja on teinud ilmseid hindamisvigu.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/56

20. detsembril 2007 esitatud hagi — Nynäs Petroleum ja Nynas Petróleo versus komisjon

(Kohtuasi T-482/07)

(2008/C 51/101)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: AB Nynäs Petroleum (Stockholm, Rootsi) ja Nynas Petróleo, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: barrister D. Beard ja solicitor M. Dean)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada otsuse artikkel 1 osas, milles seda kohaldatakse Nynase suhtes ajavahemikul 1991-1996;

—	tühistada otsuse artikkel 1 osas, milles seda kohaldatakse Nynase suhtes seoses hinna kooskõlastamisega;

—	tühistada otsuse artikkel 2 osas, milles Nynas SA-le määratakse trahv summas 10 642 500 eurot ja AB Nynäsile määratakse trahv summas 10 395 000 eurot, või teise võimalusena vähendada seda trahvi nii nagu on kohane;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga paluvad hagejad EÜ artikli 230 alusel osaliselt tühistada komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta otsus C(2007) 4441, lõplik, mis käsitleb EÜ artikli 81 alusel algatatud menetlust (juhtum COMP/38.710 — Bituumen — Hispaania), milles komisjon leidis, et Nynäs Petroleum ja Nynas Petróleo (koos „Nynas”) osalesid muude ettevõtjate seas sitke bituumeni sektoris mitmetes kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevustes, mis katsid Hispaania territooriumi ja mis seisnesid turu jagamise kokkulepetes ja hinna kooskõlastamises; ja/või vähendada hagejatele määratud trahvi EÜ artikli 229 alusel.

Hagi põhineb järgmistel väidetel:

(i)	Hagejad väidavad, et komisjon tegi Nynase väidetavates turu jagamise kokkulepetes osalemise kestuse hindamisel vea eelkõige siis, kui ta leidis, et Nynas osales väidetavas rikkumises aastatel 1991–1996.

(ii)	Lisaks väidavad hagejad, et komisjon leidis vääralt, et Nynas oli seotud kõigi väidetavate hinnakokkulepetega.

(iii)

Lõpuks väidavad hagejad, et komisjon eksis, kui ta hindas Nynase osaluse tähtsust rikkumistes ja kui ta määras kindlaks Nynasele määratava trahvi kohase taseme.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/56

22. detsembril 2007 esitatud hagi — Rumeenia versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-483/07)

(2008/C 51/102)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Rumeenia (esindajad: teenistuja Aurel Ciobanu-Dordea ning nõustajad Emilia Gane ja Dumitra Mereuță)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 26. oktoobri 2007. aasta otsus (C(2007) 5240 lõplik), mis puudutab kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguste riikliku jaotuskava aastal 2007, millest Rumeenia on Euroopa Parlamenti ja nõukogu vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ teavitanud;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsuses lükkas komisjon osaliselt tagasi kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguste riikliku jaotuskava aastal 2007, millest Rumeenia teatas vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ (1), vähendades ühes aastas kõigi ühenduse süsteemi alusel eraldatavate heitmelubade alusel emiteeritavat CO2 mahtu 9,080765 miljoni tonni võrra, tuvastades, et saastekvootidega hõlmatud keskmine üldkogus aastas, mida lubatakse eraldada, ei tohi ületada 74,836235 tonni.

Hageja väidab oma nõudes, et:

—	komisjon on rikkunud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõiget 1 ja lõiget 3 ning artikli 11 lõiget 2, kuna ta on Rumeenia poolt eraldatavate saastekvootide üldkoguse hagejale siduvalt tuvastanud oma meetodi alusel, mis on aga Rumeenia pädevuses;

—	komisjon on eraldatavate saastekvootide üldkoguse kindlaksmääramiseks kohaldanud meetodit, millel puudub igasugune läbipaistvus, rikkudes seega direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõiget 1, aga ka sama direktiivi artikli 9 lõiget 3;

—	kohaldades oma süsteemi on komisjon rikkunud mittediskrimineerimise põhimõtet;

—	komisjon on rikkunud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõiget 3 ja EÜ artiklit 253, kuna ta ei ole otsust (C(2007) 5240 lõplik) piisavalt põhjendanud.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003 L 275, lk 32, ELT eriväljaanne 15/07).

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/57

22. detsembril 2007 esitatud hagi — Rumeenia versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-484/07)

(2008/C 51/103)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Rumeenia (esindaja(d): teenistuja Aurel Ciobanu-Dordea ja nõustajad Emilia Gane, Dumitra Mereuță)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 26. oktoobri 2007. aasta otsus (C(2007) 5253 lõplik), mis puudutab kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguste riikliku jaotuskava aastateks 2008–2012, millest Rumeenia on Euroopa Parlamenti ja nõukogu vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ teavitanud;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsuses lükkas komisjon osaliselt tagasi kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguste riikliku jaotuskava aastateks 2008–2012, millest Rumeenia teatas vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ (1), vähendades ühes aastas kõigi ühenduse süsteemi alusel eraldatavate heitmelubade alusel emiteeritavat CO2 mahtu CO2 19,754248 miljoni tonni võrra, tuvastades, et saastekvootidega hõlmatud keskmine üldkogus aastas, mida lubatakse eraldada, ei tohi ületada 75,944352 tonni.

Hageja väidab oma nõudes, et:

—	komisjon on rikkunud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõiget 1 ja lõiget 3 ning artikli 11 lõiget 2, kuna ta on Rumeenia poolt eraldatavate saastekvootide üldkoguse hagejale siduvalt tuvastanud oma meetodi alusel, mis on aga Rumeenia pädevuses;

—	komisjon on eraldatavate saastekvootide üldkoguse kindlaksmääramiseks kohaldanud meetodit, millel puudub igasugune läbipaistvus, rikkudes seega direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõiget 1, aga ka sama direktiivi artikli 9 lõiget 3;

—	kohaldades oma süsteemi on komisjon rikkunud mittediskrimineerimise põhimõtet;

—	komisjon on rikkunud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõiget 3 ja EÜ artiklit 253, kuna ta ei ole otsust (C(2007) 5253 lõplik) piisavalt põhjendanud.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/57

21. detsembril 2007 esitatud hagi — Olive Line International versus Siseturu Ühtlustamise Amet (o-live)

(Kohtuasi T-485/07)

(2008/C 51/104)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Olive Line International, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: P. Koch Moreno)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Reinhard Knopf (Malsch, Saksamaa)

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 26. septembri 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata apellatsioonkaebus ühenduse kaubamärgi nr 3 219 193 registreerimise peale, on vastuolus määrusega (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Reinhard Knopf

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „o-live” kaupadele klassides 29, 30, 301 ja 33 — taotlus nr 3 219 193

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: rahvusvaheline kaubanimi „Olive lines” kaubandusvahendustegevusele

Vastulausete osakonna otsus: Lükata vastulause täies ulatuses tagasi

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata

Väited: Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 4 rikkumine, kuna taotletava ja varasema registreerimata kaubamärgi puhul, milles on ainult kohalik tähendus, ei esine segiajamise tõenäosust.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/58

21. detsembril 2007 esitatud hagi — Ford Motor versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Alkar Automotive (CA)

(Kohtuasi T-486/07)

(2008/C 51/105)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Ford Motor Co. (Dearborn, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat R. Ingerl)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Alkar Automotive SA (Derio, Hispaania)

Hageja nõuded

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 25. oktoobri 2007. aasta otsus (asi R 85/2006-4);

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastulausete osakonna 22. novembri 2005. aasta otsus (vastulause nr B 684052);

—	mõista hageja kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Alkar Automotive SA

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „CA”inter alia kaupadele klassides 9, 11 ja 12 — taotlus nr 3186764

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühenduse sõna- ja kujutismärk „KA” kaupadele ja teenustele klassides 9, 12, 14, 16, 18, 20, 21, 27, 32 ja 37

Vastulausete osakonna otsus: Lükata vastulause tervikuna tagasi

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide segiajamine on tõenäoline seeläbi, et „KA” ja „CA” on foneetiliselt ja visuaalselt sarnased, asjaomased kaubad on identsed ning varasemate kaubamärkide eristusvõime on tugev.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/58

21. detsembril 2007 esitatud hagi — Imperial Chemical Industries versus Siseturu Ühtlustamise Amet (FACTORY FINISH)

(Kohtuasi T-487/07)

(2008/C 51/106)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Imperial Chemical Industries (ICI) plc (London, Ühendkuningriik) (esindaja: barrister S. Malynicz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	Tühistada neljanda apellatsioonikoja 24. oktoobri 2007. aasta otsus asjas R 668/2007-4.

—	Mõista hageja kohtukulud välja ühtlustamisametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „FACTORY FINISH” kaupadele klassis 2 — taotlus nr 4 538 518

Kontrollija otsus: Lükata taotlus tagasi

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine, kuna „FACTORY FINISH” ei ole kirjeldav, vaid on sõnade ebahariliku järjestuse tulemuseks olev sõnastuslik leiutis, ja nõukogu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna taotletaval kaubamärgil ei puudu eristusvõime.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/59

28. detsembril 2007 esitatud hagi — GlaxoSmithkline versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Serono Genetics Institute (FAMOXIN)

(Kohtuasi T-493/07)

(2008/C 51/107)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: GlaxoSmithkline SpA (Verona, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Richard)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Serono Genetics Institute SA (Evry, Prantsusmaa)

Hageja nõuded

—	Tühistada esimese apellatsioonikoja 14. septembri 2007. aasta otsus (asi R 8/2007-1) ja tunnistada hageja esitatud tühistamisnõue põhjendatuks;

—	hageja taotleb, et apellatsioonikoda tühistaks Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt hagejalt kulude väljamõistmise ja et kohtukulud mõistetaks välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: ühenduse sõnamärk „FAMOXIN” kaupadele ja teenustele klassis 5 — taotlus nr 2 491 298

Ühenduse kaubamärgi omanik: Serono Genetics Institute SA

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: hageja

Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olev kaubamärk: siseriiklik sõnamärk „LANOXIN” kaupadele klassis 5

Tühistamisosakonna otsus: Jätta kehtetuks tunnistamise taotlus kogu ulatuses rahuldamata

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 52 rikkumine.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/59

31. detsembril 2007 esitatud hagi — IIC-Intersport International Corporation versus Siseturu Ühtlustamise Amet — McKenzie Corporation (McKENZIE)

(Kohtuasi T-502/07)

(2008/C 51/108)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: IIC-Intersport International Corporation GmbH (Ostermundigen, Šveits) (esindaja: advokaat P.J.M. Steinhauser)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: The McKenzie Corporation Ltd (Newcastle Upon Tyne, Ühendkuningriik)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 15. oktoobri 2007. aasta otsus asjas R 1425/2006-2, mis on vaidlustatud, ja kinnitada Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakonna 6. septembri 2006. aasta otsus, millega rahuldati Intersport'i vastulause seoses mõnede kõnealuste kaupadega.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: The McKenzie Corporation Ltd

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Ühenduse kujutismärk „McKENZIE” kaupadele ja teenustele klassides 18, 25, 36 ja 37

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: IIC-Intersport International Corporation GmbH

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Varasem ühenduse kujutismärk „MCKINLEY” kaupadele ja teenustele klassides 18, 20, 22, 25 ja 28 ja varasem ühenduse sõnamärk „MCKINLEY” kaupadele ja teenustele klassides 12, 18, 20, 22, 25 ja 28

Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause osaliselt.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta vastulause tervikuna rahuldamata ja rahuldada registreerimistaotlus.

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/61

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 14. detsembri 2007. aasta määrus — Steinmetz versus komisjon

(Kohtuasi F-131/06) (1)

(Avalik Teenistus - Ametnikud - Kohtuväline kokkulepe - Kokkuleppe täitmine - Keeldumine hüvitada lähetuse raames tekkinud kulud - Ilmselge vastuvõetamatus - Menetluse algatamise huvi puudumine - Kohtukulude jaotus - Põhjendamatult või pahatahtlikult tekitatud kohtukulud)

(2008/C 51/113)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Robert Steinmetz (Luksembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat J. Choucroun)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja K. Herrmann)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 21. veebruari 2006. aasta otsus, millega keelduti täielikult täitmast poolte vahel sõlmitud kohtuvälist kokkulepet kohtuasjas T-155/05 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule esitatud vaidluse lahendamiseks.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	R. Steinmetz kannab ise oma kohtukulud, välja arvatud summas 500 eurot.

3.	Euroopa Ühenduste Komisjon kannab lisaks oma kohtukuludele ka R. Steinmetza kohtukulud 500 euro ulatuses.

(1) ELT C 326, 30.12.2006, lk 86.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/61

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 19. detsembri 2007. aasta määrus — Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi F-20/07) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Sotsiaalkindlustus - Ravikindlustus - Ravikulude hüvitamine - Taotluse otsene tagasilükkamine)

(2008/C 51/114)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada mitmed komisjoni otsused, millega keelduti hageja ravikulude 100 %-lisest hüvitamisest ning teiseks kahju hüvitamise nõue.

Määruse resolutiivosa

1.	Leides, et tal puudub pädevus kohtuasja F-20/07: Marcuccio vs. komisjon lahendamiseks, otsustab Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus suunata kohtuasja Esimese Astme Kohtule.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

(1) ELT C 223, 22.9.2007, lk 19.

23.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 51/62

Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 14. detsembri 2007. aasta määrus — Marcuccio versus komisjon

(Kohtuasi F-21/07) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Kahju hüvitamise hagi - Terviseandmete väidetavalt õigusvastane käitlemine - Vastuvõetamatus - Kahju hüvitamise nõude esitamise mõistliku tähtaja ületamine)

(2008/C 51/115)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Luigi Marcuccio (Tricase, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Cipressa)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Kohtuasja ese

Nõue hüvitada kahju, mis tekkis hagejale väidetavalt komisjoni teatavate ametnike õigusvastaste toimingute tõttu eelkõige hageja terviseandmete käitlemisel.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

(1) ELT C 223, 22.9.2007, lk 20.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 51

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	51. köide 23. veebruar 2008

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Kohus
2008/C 051/01	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas ELT C 37, 9.2.2008	1