Euroopa Liidu C 58E/8. m

8.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

CE 58/1

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 10/2005,

21. detsember 2004,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... aasta direktiiv 2005/…/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 58 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 40, artikli 47 lõiget 1, artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 55,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt on isikute ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel üks ühenduse eesmärke. Liikmesriikide kodanike jaoks tähendab see eelkõige õigust tegutseda kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana ka muus liikmesriigis kui see, kus nad omandasid kutsekvalifikatsiooni. Lisaks sätestab asutamislepingu artikli 47 lõige 1 direktiivide väljaandmise diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks.

(2)

Pärast 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu võttis komisjon vastu teatise “Siseturu strateegia teenuste osas”, mille eesmärk oli eelkõige muuta teenuste vaba osutamine ühenduses sama lihtsaks kui see on üksikutes liikmesriikides. Lisaks komisjoni teatisele pealkirjaga “Euroopa uued tööjõuturud, avatud kõigile, juurdepääsuga kõigele” tehti 23. ja 24. märtsil 2001. aasta Stockholmi Euroopa Ülemkogul komisjonile ülesandeks esitada “2002. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule konkreetsed ettepanekud kvalifikatsioonide tunnustamise ühtsema, läbipaistvama ja paindlikuma korra loomiseks”.

(3)

Käesoleva direktiiviga liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele antud tagatis pääseda teises liikmesriigis samale kutsealale ja sellel tegutseda vastava liikmesriigi enda kodanikega samadel tingimustel ei piira võõrspetsialisti kohustust järgida selles riigis kutsealal tegutsemiseks kehtestatud mittediskrimineerivaid tingimusi eeldusel, et viimased on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed.

(4)

Teenuste vaba osutamise lihtsustamiseks peaks kehtestama täpsema korra eesmärgiga laiendada võimalusi kutsetegevuseks algupärase kutsenimetuse all. Infoühiskonna kaugteenuste suhtes tuleks kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (4) sätteid.

(5)	Arvestades erinevaid, ühest küljest ajutise ja episoodilise iseloomuga teenuste piiriülesele osutamisele ja teisest küljest asutamisele kehtestatud süsteeme, tuleks täpsustada kriteeriumid nende kahe kontseptsiooni eristamiseks teenuse osutaja asumisel vastuvõtva liikmesriigi territooriumile.

(6)	Teenuste osutamise hõlbustamisel tuleks hoolikalt suhtuda rahva tervise ja ohutuse ning tarbijakaitse küsimustesse. Seetõttu tuleks rahva tervise ja ohutusega seotud ja piiriülest teenust kas ajutiselt või episoodiliselt osutavate reguleeritud kutsealade suhtes kehtestada erisätted.

(7)

Vastuvõtvad liikmesriigid võivad vajaduse korral ja kooskõlas ühenduse õigusega kehtestada deklareerimise nõuded. Need nõuded ei tohi olla teenuse osutajatele ülemäära koormavad ega takistada teenuse osutamise vabaduse teostamist või muuta seda vähem atraktiivseks. Selliste nõuete vajadust tuleb regulaarselt kontrollida, arvestades liikmesriikidevaheliseks halduskoostööks ühenduse raamistiku loomisel tehtud edusamme.

(8)

Teenuse osutaja suhtes kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi distsiplinaarkorda, mis on otseses ja eriomases seoses kutsekvalifikatsioonidega, nagu näiteks kutseala mõiste, kutseala alla kuuluvad tegevused, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tarbijakaitse ja turvalisusega otseselt ning konkreetselt seotud tõsise kutsealane rikkumine.

(9)

Säilitades asutamisvabadust silmas pidades erinevate kehtivate tunnustamissüsteemide aluseks olevad põhimõtted ja kaitsemeetmed, tuleks nende süsteemide eeskirju saadud kogemusi arvestades täiustada. Pealegi on vastavaid direktiive mitmel korral muudetud ning nende sätted tuleks kohaldatavaid põhimõtteid standardiseerides ümber struktureerida ja ratsionaliseerida. Seetõttu on vaja asendada kutsealase koolituse tunnustamise üldsüsteemi käsitlevad nõukogu direktiivid 89/48/EMÜ (5) ja 92/51/EMÜ (6) ning samuti kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/42/EÜ, (7) nõukogu direktiivid 77/452/EMÜ, (8) 77/453/EMÜ, (9) 78/686/EMÜ, (10) 78/687/EMÜ, (11) 78/1026/EMÜ, (12) 78/1027/EMÜ, (13) 80/154/EMÜ, (14) 80/155/EMÜ, (15) 85/384/EMÜ, (16) 85/432/EMÜ, (17) 85/433/EMÜ (18) ja 93/16/EMÜ, (19) mis käsitlevad üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, arhitekti, proviisor ja arsti kutsealasid ühendades need ühte teksti.

(10)

Käesolev direktiiv ei loo takistusi liikmesriikide võimalusele tunnustada oma korra kohaselt kolmandate riikide kodanike poolt väljaspool Euroopa Liidu territooriumi omandatud kutsekvalifikatsioone. Igasuguse tunnustamise puhul peab igal juhul järgima teatud kutsealale kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.

(11)

Kvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteemi, edaspidi “üldsüsteemi”, kuuluvate kutsealade osas on liikmesriikidel õigus oma territooriumil pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks kehtestada kvalifikatsiooni miinimumnõuded. Siiski ei tohiks liikmesriik vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 10, 39 ja 43 nõuda liikmesriigi kodanikult kvalifikatsiooni, mille tingimuseks on üldjuhul üksnes siseriikliku haridussüsteemi väljastatud diplom, kui asjaomane isik on kogu või osa sellest kvalifikatsioonist juba omandanud mõnes teises liikmesriigis. Seetõttu tuleks sätestada, et vastuvõttev liikmesriik, kus kutseala on reguleeritud, peab arvestama teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni ning hindama selle vastavust siseriiklikele nõuetele.

(12)

Üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalike koolituse miinimumnõuete ühtlustamise puudumise tõttu peaks vastuvõtval liikmesriigil olema võimalus kehtestada korvamismeetmed. Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja arvestama eriti taotleja töökogemust. Kogemused näitavad, et sisserändajalt vastavalt tema valikule kas sobivustesti või kohanemisaja nõudmine annab piisava tagatise tema kvalifikatsioonitasemele, nii et selle valikuvabaduse piiramist tuleb igal üksikul juhul põhjendada kohustusliku normiga avalikust huvist lähtuvalt.

(13)

Spetsialistide vaba liikumise edendamiseks ja samaaegselt kvalifikatsiooni piisava taseme tagamiseks peaks mitmesugustel kutseühingutel ja -organisatsioonidel või liikmesriikidel olema võimalik esitada Euroopa tasandil ühisplatvorme. Käesolevas direktiivis peaks neid algatusi teatud tingimustel arvestama vastavalt liikmesriikide pädevusele otsustada oma territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutava kvalifikatsiooni, samuti oma haridussüsteemi ja kutsealase koolituse süsteemi sisu ja korralduse üle, ning vastavalt ühenduse õigusele ja eriti ühenduse konkurentsiõigusele edendades sellega seoses automatiseeritumat tunnustamist üldsüsteemi raames. Ühisplatvorme esitada võivad kutseühingud peaksid olema esindatud nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil. Ühisplatvorm on kriteeriumide kogum, mis võimaldab korvata vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikides, kaasa arvatud kõigis seda kutseala reguleerivates liikmesriikides, kindlaks tehtud suurimad sisulised erinevused koolitusnõuetes. Kriteeriumid võivad sisaldada näiteks selliseid nõudeid nagu lisakoolitus, kohanemisaeg juhendaja järelevalve all, sobivustest või minimaalselt ettenähtud kutsepraktika või eelnimetatute kombinatsioon.

(14)

Kõigi selliste olukordade arvesse võtmiseks, mille puhul kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega seotud õigusnormid puuduvad, peab üldsüsteem laienema ühegi konkreetse süsteemiga katmata juhtudele, kus vastav kutseala kas ei kuulu ühegi olemasoleva süsteemi alla või kus taotleja, vaatamata kutseala kuulumisele sellise konkreetse süsteemi alla, ei vasta mingil eri või erandlikul põhjusel selle tingimustele.

(15)

Mitmete tööstus- ja äritegevuse ning käsitöö aladel tegutsema hakkamise korda tuleb liikmesriikides, kus need kutsealad on reguleeritud, lihtsustada, niivõrd kui taotleja on teises liikmesriigis vastaval alal tegutsenud mõistliku aja vältel piisavalt hiljuti, säilitades samas nendel tegevusaladel tegutsema hakkamiseks töökogemusel põhineva automaatse tunnustamise.

(16)

Arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide vaba liikumine ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikune tunnustamine tugineb koolituse kooskõlastatud miinimumnõuetel põhineval kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise põhimõttel. Lisaks peaks arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori tegevusalal tegutsema hakkamine liikmesriigis sõltuma vastava kvalifikatsiooni omamisest, mis tagab, et asjaomane isik on läbinud miinimumnõudeid järgiva koolituse. Seda süsteemi peaks täiendama rida omandatud õigusi, mida kvalifitseeritud spetsialistid saavad teatud tingimustel kasutada.

(17)

Süsteemi lihtsustamiseks, eriti laienemist silmas pidades, tuleks automaatse tunnustamise põhimõtet kohaldada vaid nende arsti ja hambaravi erialade suhtes, mis on ühised vähemalt kahele viiendikule liikmesriikidest. Arsti ja hambaravi erialad, mis on levinud väga vähestes liikmesriikides, tuleks liita tunnustamise üldsüsteemiga omandatud õiguste kasutamist piiramata. Praktikas peaks selle muudatuse mõju sisserändajale olema piiratud, niivõrd kui korvamismeetmeid sellisel juhul ei rakendata. Pealegi ei piira käesolev direktiiv liikmesriikide õigust kehtestada liikmesriikide endi vahel neis levinud arsti ja hambaravi erialade automaatne tunnustamine neis kehtiva korra alusel.

(18)	Üldarsti kvalifikatsiooni automaatne tunnustamine ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust otsustada, kas siduda see kvalifikatsioon teatud kutsetegevusega või mitte.

(19)

Kõik liikmesriigid peaksid tunnustama hambaarsti arstist eraldi kutsena sõltumata sellest, kas hambaarst on spetsialiseerunud erihambaarst. Liikmesriigid peaksid tagama, et hambaarstide väljaõpe annab neile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks vajalikud oskused. Hambaarsti kutsetegevust teostavad käesoleva direktiiviga sätestatud hambaarsti kvalifikatsiooni omavad isikud.

(20)	Ämmaemandate väljaõppe ühtsustamine kõikides liikmesriikides ei tundu olevat soovitav. Pigem peaks liikmesriikidel olema ämmaemandate väljaõppe korraldamisel võimalikult vabad käed.

(21)	Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks proviisori kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema “proviisori” mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.

(22)

Proviisori kvalifikatsiooniga isikud on spetsialistid ravimite alal ja neil peaks põhimõtteliselt olema kõikides liikmesriikides juurdepääs minimaalsetele tegevustele selles valdkonnas. Miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse määratlemisel ei tohiks käesolev direktiiv piirata proviisoritele avatud tegevuste ringi liikmesriikides – eriti meditsiinibioloogilise analüüsi vallas – ega anda spetsialistidele monopoolset seisundit, kui need küsimused jäävad ainuüksi liikmesriikide otsustada. Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikidel nõuda lisakoolitust kooskõlastamise miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse alustamiseks. See tähendab, et vastuvõttev liikmesriik peaks saama kehtestada need nõuded kodanikele, kellel on automaatselt tunnustatav kvalifikatsioon käesoleva direktiivi tähenduses.

(23)

Käesolev direktiiv ei kooskõlasta kõiki farmaatsia valdkonna tegevusaladel tegutsema hakkamise ja töötamise nõudeid. Eelkõige peaks jääma liikmesriikide endi otsustada apteekide geograafilise jaotuse ja ravimite müügimonopoli küsimus. Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis keelavad ettevõtjatel tegutseda teatud proviisori tegevusaladel või kehtestavad nendel tegutsemiseks teatud tingimused.

(24)

Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Seetõttu peab kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine tuginema kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele, mis tagavad, et tunnustatud kvalifikatsioone omavad isikud on võimelised mõistma ja üle kandma üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi soeses ruumilise planeerimise, pojekteerimise, struktuuride korralduse ja ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega.

(25)

Arhitektuuri ja arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja sellel tegutsemist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad on oma reguleerimisalalt väga erinevad. Enamikes liikmesriikides töötavad arhitektuurivaldkonnas de jure või de facto üksnes arhitekti kutsenimetust või lisaks muud kutsenimetust kandvad isikud, omamata kutsetegevuses monopoolset seisundit, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti. Nendel tegevusaladel või mõnedel neist võivad töötada ka muud isikud, eriti ehituse või ehituskunsti valdkonnas eriväljaõppe läbinud insenerid. Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks arhitekti kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema “arhitekti” mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.

(26)	Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi tõhususe tagamiseks tuleks määrata kindlaks selle rakendamise ühtsed tingimused ja menetluskord, samuti kutsealal töötamise teatud üksikasjad.

(27)	Kuna liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö soodustab tõenäoliselt käesoleva direktiivi rakendamist ning sellest direktiivist tulenevate kohustuste täitmist, tuleks korraldada koostöö vahendid.

(28)

Liikmesriikide kodanikele teavet ja abi pakkuvate kontaktpunktide võrgustiku loomine võimaldab kindlustada tunnustamissüsteemi läbipaistvuse. Need kontaktpunktid annavad komisjonile ja soovi korral igale kodanikule kogu tunnustamiskorda puudutava teabe ja aadressid. Iga liikmesriigi poolt selle võrgustiku raames ühe kontaktpunkti nimetamine ei mõjuta pädevuse korraldamist siseriiklikul tasandil. Eelkõige ei takista see siseriiklikul tasandil mitme asutuse nimetamist, kusjuures eelmainitud võrgustiku raames nimetatud kontaktpunkt vastutab teiste asutustega töö koordineerimise ja vajaduse korral kodanikke teavitava asjaomase pädeva asutuse kohta teabe andmise eest.

(29)

Sektoridirektiivide ja üldsüsteemi põhjal loodud erinevate tunnustamissüsteemide haldamine on osutunud kohmakaks ja keeruliseks. Seetõttu on haldamist vaja lihtsustada ja käesoleva direktiivi ajakohastamisel on vaja arvestada teaduse ja tehnika arengut, eriti juhul, kui kvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks kooskõlastatakse koolituse miinimumnõuded. Sel eesmärgil tuleks kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks luua üksainus komitee.

(30)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (20)

(31)	Liikmesriikide regulaarselt koostatav ja statistilisi andmeid sisaldav aruanne käesoleva direktiivi rakendamise kohta võimaldab kindlaks määrata kutsekvalifikatsioonide tunnustamissüsteemi mõju.

(32)	Kui käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisel põrgatakse liikmesriigis tugevale vastuseisule, peaks ajutiste meetmete vastuvõtmiseks olema ettenähtud vastav kord.

(33)	Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriigi õigust siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel ja selle süsteemi raames teostatavate tegevusalade määratlemisel.

(34)	Arvestades tehnoloogiliste muudatuste ja teaduse arengu kiirust, on elukestev õpe paljudel kutsealadel eriti oluline. Liikmesriikide ülesanne on vastu võtta üksikasjalik kord, mille raames spetsialistid hoiaksid end asjakohast täienduskoolitust saades tehnika ja teaduse arenguga kursis.

(35)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korra ratsionaliseerimist, lihtsustamist ja parandamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning seda võib paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(36)	Käesolev direktiiv ei käsitle kutsealaseid tegevusi, mis on kas või episoodiliselt otseselt ja eelkõige seotud avaliku võimu teostamisega.

(37)

Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse osas kohaldatakse käesolevat direktiivi, ilma et see piiraks teiste kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate eriomaste õigusaktide, nagu transpordile, kindlustusvahendajatele ja diplomeeritud audiitoritele kehtivate õigusaktide kohaldamist. Käesolev direktiiv ei mõjuta nõukogu 22. märtsi 1997. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (21) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (22) toimimist. Käesoleva direktiiviga peaks reguleerima advokaatide kutsekvalifikatsioonide tunnustamist nende viivitamatuks asutamiseks vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

(38)	Käesolev direktiiv ei piira tervise ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks vajalike meetmete rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest (edaspidi “vastuvõttev liikmesriik”), peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides (edaspidi “päritoluliikmesriik”) saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.

2. Iga liikmesriik võib vastavalt oma õigusaktidele lubada liikmesriigi kodanikel, kellel on mujal kui selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooni tõend, tegutseda oma territooriumil reguleeritud kutsealal artikli 3 lõike 1 punkti a mõistes. III jaotise III peatükis reguleeritud kutsealade osas peab esmane tunnustamine arvestama nimetatud peatükis sätestatud koolituse miinimumnõudeid.

3. Käesoleva direktiivi vastavaid sätteid ei kohaldata juhul, kui kõnealuste reguleeritud kutsealade suhtes kehtestatakse ühenduse eraldi õigusaktiga kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega otseselt seotud teistsugune täpsustatud kord.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

reguleeritud kutseala – kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse reguleeritud kutsealana lõikes 2 nimetatud kutseala;

b)	kutsekvalifikatsioon – haridust tõendava dokumendiga, artikli 11 lõike 2 punktis a nimetatud pädevuskinnituse ja/või töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;

kvalifikatsiooni tõendav dokument – diplomid, tunnistused ja muud, liikmesriigi õigus- või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti;

reguleeritud haridus ja koolitus – antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajadusel lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast.

Asjaomase liikmesriigi õigus- või haldusnormidega määratakse kutsealase koolituse, katseaja või kutsepraktika struktuur ja tase ning neid kontrollib või kiidab heaks selleks määratud asutus;

e)	töökogemus – asjaomasel kutsealal tegelik ja seaduslik tegutsemine liikmesriigis;

kohanemisaeg – vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsemine kutseala kvalifitseeritud esindaja vastutuse all, kusjuures sellise järelevalve all sooritud praktikaga võib kaasneda täienduskoolitus. Seda järelevalve all sooritatud praktikat tuleb hinnata. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kehtestab üksikasjaliku kohanemisaja ja selle hindamist, samuti sisserändaja seisundit käsitleva korra.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad kehtiva ühenduse õiguse alusel järelevalve all praktikat sooritava isiku seisundi selles liikmesriigis, reguleerides eelkõige elamisloa, samuti kohustuste, sotsiaalsete õiguste ja soodustuste, toetuste ning tasude küsimusi;

sobivustest – vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse korraldatud test, mis piirdub taotleja kutsealaste teadmistega ja mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal selles liikmesriigis. Sellise testi korraldamiseks koostab pädev asutus nimekirja teemadest, mis liikmesriigis nõutavat hariduse ja koolituse ning taotleja omandatud hariduse ja läbitud koolituse võrdluse alusel ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendava diplomiga või muu dokumendiga kaetud.

Sobivustest peab arvestama asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud spetsialist kas oma päritoluliikmesriigis või selles liikmesriigis, kust ta tuleb. Test peab valikuliselt hõlmama nimekirjas ülesloetud teemasid, mille valdamine on vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks oluline. Testis võib kontrollida ka vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusele tegevusele kohaldatavate kutsealaste eeskirjade tundmist.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus määrab sobivustesti üksikasjaliku rakendamise korra ja selles liikmesriigis ennast sobivustestiks ette valmistada sooviva taotleja staatuse liikmesriigis;

ettevõtte juht – isik, kes on kõnealuse tegevusala ettevõttes tegev kui:

i)	ettevõtte juht või ettevõtte filiaali juht või

ii)	ettevõtte omaniku või juhi asetäitja juhul, kui selle ametiga kaasneb esindatud omaniku või juhi vastutusega võrdväärne vastutus, või

iii)	juhtival ametikohal töötav isik, kelle kohustused on kaubandus- ja/või tehnilise iseloomuga ja kes vastutab ettevõtte ühe või enama osakonna eest.

2. I lisas loetletud ühingute või organisatsioonide liikmete praktiseeritavaid kutsealasid käsitletakse reguleeritud kutsealadena.

Esimeses lõigus nimetatud ühingute või organisatsioonide eesmärk on esmajoones edendada ja hoida asjaomase kutseala kõrget standardit. Liikmesriik tunnustab neid selle eesmärgi teostajatena erikorras ja nad väljastavad oma liikmetele kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, tagades et nende liikmed austavad nende kehtestatud kutsealaseid eeskirju ja andes liikmetele õiguse kasutada kutsenimetust või vastavat tähekombinatsiooni või saada kasu sellise kvalifikatsiooniga kaasnevast.

Kui liikmesriik tunnustab esimeses lõigus nimetatud ühingut või organisatsiooni, peab ta komisjonile sellest teatama ja komisjon avaldab vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kolmanda riigi väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitletakse kvalifikatsiooni tõendava dokumendina juhul, kui selle omanikul on selle liikmesriigi territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti artikli 2 lõike 2 alusel, selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane töökogemus asjaomasel kutsealal.

Artikkel 4

Tunnustamise toime

1. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikule võimaluse asuda selles liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel.

2. Käesoleva direktiivi tähenduses on kutseala, millel taotleja soovib vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda, sama mis kutseala, millele ta päritoluliikmesriigis kvalifitseerus, juhul, kui vastavad kutsetegevused on võrreldavad.

II JAOTIS

TEENUSTE VABA OSUTAMINE

Artikkel 5

Teenuste vaba osutamise põhimõte

1. Ilma et see piiraks ühenduse õiguse erisätete ning samuti käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid kutsekvalifikatsiooniga seotud põhjusel takistada teenuste vaba osutamist teises liikmesriigis juhul, kui:

a)	teenuse osutaja on liikmesriigis ametlikult asutatud (edaspidi “asutamise liikmesriik”), eesmärgiga tegutseda seal samal kutsealal ja

teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses asutamise liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt kaks aastat teenuse osutamisele eelnenud kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole selles liikmesriigis reguleeritud. Kaheaastast kutsealal tegutsemise nõuet ei kohaldata juhul, kui kas kutseala või kutsealal tegutsemiseks vajalik haridus või koolitus on reguleeritud.

2. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse juhul, kui teenuse osutaja asub vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, et tegutseda ajutiselt ja episoodiliselt lõikes 1 nimetatud kutsealal.

Teenuse osutamise ajutist ja episoodilist olemust, eriti selle kestust, sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi.

3. Kui teenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kehtivad talle kutse- ja haldusiseloomuga distsiplinaarsätted, mis on otseselt seotud kutsekvalifikatsioonidega, näiteks kutseala mõiste, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tõsine kutsealane rikkumine, mis on otseselt ja konkreetselt seotud tarbijakaitse ning turvalisusega ning mida vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse selles liikmesriigis samal kutsealal tegutsevate isikute suhtes.

Artikkel 6

Erandid

Vastavalt artikli 5 lõikele 1 1peab vastuvõttev liikmesriik teises liikmesriigis asutatud teenuse osutajad vabastama nõuetest, mis ta on kehtestanud oma territooriumil registreeritud spetsialistidele, mis on seotud:

kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamist, selles registreerimist või selle organisatsiooni või organi liikmeks olemist. Oma territooriumil kehtivate distsiplinaarsätete kohaldamise lihtsustamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 3 võivad liikmesriigid kehtestada ajutise automaatse registreerimise sellise kutseorganisatsiooni või -organi juures või pro forma liikmelisuse selles organisatsioonis või organis tingimusel, et selline registreerimine või liikmelisus ei aeglusta ega komplitseeri mingil moel teenuste osutamist ega põhjusta teenuse osutajale mingeid lisakulusid. Pädev asutus peab artikli 7 lõikes 4 nimetatud ja rahva tervise ning ohutusega seotud kutsealade, samuti III jaotise III peatüki kohaselt automaatsele registreerimisele kuuluvate kutsealade kohta saatma vastavale kutseorganisatsioonile või -organile deklaratsiooni või artikli 7 lõike 1 kohaldavuse korral selles nimetatud uuenduse koopia koos artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiatega ning seda käsitletakse kui automaatset ajutist registreerimist või pro forma liikmelisust,

b)	riikliku sotsiaalkindlustusasutuse juures registreerimist kindlustusandjaga tasaarveldamise eesmärgil seoses kindlustatud isikute kasuks sooritatud tegevustega.

Siiski peab teenuse osutaja punktis b nimetatud organit kas eelnevalt või kiireloomulistel juhtudel tagantjärele osutatud teenustest teavitama.

Artikkel 7

Teenuse osutaja teise liikmesriiki asumise korral eelnevalt esitatav deklaratsioon

1. Liikmesriigid võivad nõuda, et teenuste osutamiseks ühest liikmesriigist esmakordselt teise asuv teenuse osutaja peab sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele eelneva kirjaliku deklaratsiooniga teatama, lisades kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjelduse. Seda deklaratsiooni tuleb kord aastas uuendada juhul, kui teenuse osutaja kavatseb selles liikmesriigis pakkuda vastaval aastal ajutisi või episoodilisi teenuseid. Teenuse osutaja võib deklaratsiooni esitamiseks kasutada erinevaid vahendeid.

2. Teenuste esmasel osutamisel või kui olukorra oluline muutus on dokumentaalselt tõestatud, võivad liikmesriigid nõuda deklaratsioonile järgmiste dokumentide lisamist:

a)	tõend teenuse osutaja kodakondsuse kohta,

b)	dokument, mis tõendab, et selle omanik on liikmesriigis seaduslikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil,

c)	kutsekvalifikatsiooni tõend,

d)	artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel igasugune tõend selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt kaks aastat viimase kümne aasta jooksul.

3. Teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse all niivõrd, kui kõnealusele kutsetegevusele on selles liikmesriigis olemas selline kutsenimetus. Sellele kutsenimetusele viidatakse asutamise liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest viisil, mis väldib segiajamist vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetusega. Kui asutamise liikmesriigis ei ole sellist kutsenimetust, viitab teenuse osutaja oma kvalifikatsioonile selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. III jaotise III peatükis nimetatud juhtudel pakutakse teenust erandlikult vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

4. Teenuste esmasel osutamisel rahva tervist ja ohutust mõjutavatel reguleeritud kutsealadel, mis ei kuulu III jaotise III peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmast osutamist. Selline eelnev kontroll on võimalik üksnes juhul, kui kontrolli eesmärk on vältida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni puudumisest põhjustatud tõsist kahju teenuse saaja tervisele ning turvalisusele ja kui see kontroll ei ületa selle teostamiseks vajalikku.

Pädev asutus teatab teenuse osutajale oma otsusest mitte kontrollida ta kvalifikatsiooni või sellise kontrolli tulemustest hiljemalt kuu möödudes deklaratsiooni ja kaasnevate dokumentide saamisest. Viivitust põhjustavate probleemide esinemisel teatab pädev asutus esimese kuu jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused ja otsuse langetamise uue ajakava, mille lõpptähtaeg peab olema hiljemalt kaks kuud pärast kõigi dokumentide saamist.

Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahva tervisele või ohutusele, annab vastuvõttev liikmesriik teenuse osutajale eelkõige sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puuduolevad teadmised või pädevuse omandanud. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul eelmise lõigu alusel vastu võetud otsuse langetamisest.

Juhul kui eelmistes lõikudes määratud tähtaegade möödumisel ei ole pädevalt asutuselt vastust saadud, võib teenust osutada.

Kui kvalifikatsioon on tõendatud käesoleva lõike alusel, osutatakse teenust vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

Artikkel 8

Halduskoostöö

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt iga teenuste osutamise kohta küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Asutamise liikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet vastavalt artiklis 56 kehtestatud korrale.

2. Pädevad asutused tagavad igasuguse teabe vahetuse, mis on teenuse saajale vajalik kaebuse õigeks esitamiseks teenuse osutaja vastu. Teenuse saajaid teavitatakse kaebuse tulemustest.

Artikkel 9

Teenuse saajale antav teave

Kui teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse või teenuse osutaja kvalifikatsiooni alusel, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lisaks muudele ühenduse õigusega teabe kohta kehtestatud nõuetele nõuda teenuse osutajalt osa või kogu järgneva teabe esitamist teenuse saajale:

a)	äriregistri nimetus, äriregistrikood või muud selles registris olevad võrdväärsed identifitseerimisvahendid, kui teenuse osutaja on kantud äriregistrisse või sarnasesse riiklikku registrisse;

b)	pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress, kui tegevusalal tegutsemiseks nõutakse asutamise liikmesriigi luba;

c)	kutseühingu või sarnase organi andmed, kus teenuse osutaja on registreeritud;

d)	kutsenimetus või selle puudumisel teenuse osutaja kvalifikatsioon ja liikmesriik, kus see kvalifikatsioon omandati;

nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (23) artikli 22 lõikes 1 nimetatud käibemaksukohustuslase identifitseerimisnumber, kui teenuse osutaja tegutseb käibemaksuga maksustataval tegevusalal,

f)	ametialase vastutuse katteks sõlmitud kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjeldus.

III JAOTIS

ASUTAMISVABADUS

I PEATÜKK

HARIDUST TÕENDAVATE DOKUMENTIDE TUNNUSTAMISE ÜLDSÜSTEEM

Artikkel 10

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide kutsealade suhtes, mida ei reguleerita käesoleva jaotise II ja III peatükiga, ja järgnevalt nimetatud juhtudel, mil taotleja eri ja erandlikel põhjustel ei vasta nendes peatükkides sätestatud tingimustele:

a)	IV lisas loetletud tegevusaladele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 17, 18 ja 19 kehtestatud nõuetele;

b)	üldarstidele, eriarstidele, üldõdedele, hambaarstidele, erihambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 23, 27, 33, 37, 39, 43 ja 49 nimetatud tegeliku ja seadusliku kutsepraktika nõuetele;

c)	arhitektidele, kui sisserändaja kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei ole loetletud V lisa punktis 5.7;

arstidele, õdedele, hambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punktide 5.1.1, 5.2.2, 5.3.2, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud ja üksnes vastava eriala tunnustamise eesmärgil sooritatud koolitust, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 ja artiklite 23 ja 27 täitmist;

üldõdedele ja eriõdedele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuse saamiseks läbitud koolitust, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõe koolituseta eriõed;

üldõe koolituseta eriõdedele, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõed, üldõe koolituseta eriõed või pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed;

g)	sisserändajatele, kes vastavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Artikkel 11

Kvalifikatsiooni tase

1. Artikli 13 sätete kohaldamisel kehtestatakse neli kutsekvalifikatsiooni taset.

2. Tase A vastab pädevuskinnitusele, mille väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes on määratud selle liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel, tuginedes järgnevale:

a)	kas koolituskursus, mis ei ole tunnistuse või diplomi osa lõigete 3, 4 ja 5 tähenduses, või eelneva koolituseta spetsiaalne eksam või täiskohaga kutsetegevus liikmesriigis kolmel järjestikusel aastal viimase kümne aasta jooksul või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga kutsetegevus,

b)	või üldine põhi- või keskharidus, mis tunnistab, et selle omanik on omandanud üldteadmised.

3. Tase B vastab keskkoolikursuse edukat läbimist tõendavale tunnistusele, mis tähendab

a)	kas üldhariduslikku koolitust, mida täiendavad lõikes 4 nimetatust erinev koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika,

b)	või tehnilist või kutsealast koolitust, mida vajaduse korral täiendavad punktis a sätestatud koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika.

4. Tase C vastab diplomile, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud

kas lõikes 5 sätestatud koolitustest erineva, vähemalt üheaastase koolituse keskharidusele järgneval tasemel, mille alustamise üks tingimus on üldiselt ülikooli sissesaamiseks või kõrgharidusele juurdepääsuks nõutava keskhariduse edukas omandamine või kutsealase koolituse edukas läbimine, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale õppele;

või reguleeritud kutsealade korral punktis a nimetatud koolituse tasemega võrdväärse II lisas loetletud eraldi ülesehitusega koolituse, mis tagab võrreldava kutsealase standardi ja mis valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks. Eelmises lauses ettenähtud nõudeid järgiva koolituse arvestamiseks võib II lisa nimekirja muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

5. Tase D vastab diplomile, mis tõendab vähemalt kolmeaastase keskharidusele järgneva õppekava edukat läbimist kas ülikoolis või kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, samuti kutsealase koolituse edukat läbimist, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale koolitusele.

Artikkel 12

Kvalifikatsioonide võrdne käsitlemine

Liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist ühenduses ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitletakse artiklis 11 käsitletud tüüpi kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina.

Iga kutsekvalifikatsioon, mis annab selle omanikule nimetatud sätetest tulenevad omandatud õigused, kuigi ei vasta päritoluliikmesriigi kehtivate õigus- või haldusnormidega kehtestatud tingimustele kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks, käsitletakse samuti sellist kvalifikatsiooni tõendava dokumendina esimese lõigus sätestatud tingimustel.

Artikkel 13

Tunnustamise tingimused

1. Kui reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine või sellel tegutsemine liikmesriigis sõltub eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, võimaldab selle liikmesriigi pädev asutus taotlejatel sellel kutsealal tegutsema asuda või tegutseda oma kodanikega samadel tingimustel, kui neil on teises liikmesriigis viimase territooriumil sellel kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks nõutav pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument.

Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	selle peab olema välja andnud liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas selle liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;

b)	see peab tõendama kutsekvalifikatsiooni olemasolu vähemalt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale tasemele vahetult eelneval tasemel, nagu need on kirjeldatud artiklis 11.

2. Taotlejatel, kes on kaks aastat viimase kümne aasta jooksul tegutsenud täistööajaga lõikes 1 sätestatud kutsealal teises liikmesriigis, kus seda kutseala ei reguleerita, lubatakse sellel kutsealal tegutsema asuda ja tegutseda vastavalt lõikele 1, kui tal on üks või mitu pädevuskinnitust või kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti.

Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	selle peab olema välja andnud liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas selle liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;

b)	see peab tõendama kutsekvalifikatsiooni olemasolu vähemalt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale tasemele vahetult eelneval tasemel, nagu need on kirjeldatud artiklis 11;

c)	see peab tõendama, et selle omanik on ettevalmistatud kõnealusel kutsealal tegutsemiseks.

Esimeses lõigus sätestatud kaheaastast töökogemust ei nõuta juhul, kui taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab artikli 3 lõike 1 punkti d tähenduses reguleeritud hariduse ja koolituse läbimist vastavalt tasemetel B, C või D, nagu need on kirjeldatud artiklis 11. III lisas loetletud reguleeritud haridust ja koolitust käsitletakse sellise reguleeritud hariduse ja koolitusena tasemel C. Arvestamaks reguleeritud haridust ja koolitust, mis tagab võrreldava kutsealase standardi ja mis valmistab koolitatavat ette kohustusteks ja funktsioonideks võrdväärsel tasemel, võib III lisa loetelu muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3. Vastuvõttev liikmesriik ei ole kohustatud käesolevat artiklit kohaldama juhul, kui reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine tema territooriumil sõltub kvalifikatsiooni omamisest tasemel D, mis tõendab enam kui nelja-aastase kõrg- või ülikoolihariduse edukat omandamist, ja kui taotlejal on kvalifikatsioon tasemel C.

Artikkel 14

Korvamismeetmed

1. Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui:

a)	koolitus, mille kohta ta vastavalt artikli 13 lõigetele 1 või 2 esitab tõendava dokumendi, on vähemalt aasta vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast lühem;

b)	läbitud koolitus hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid;

vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka artikli 4 lõike 2 tähenduses, ja kui see erinevus vastab vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale erikoolitusele ja käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatutest.

2. Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, peab ta võimaldama taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel.

Kui liikmesriik on arvamusel, et antud kutseala suhtes on vajalik teha erand eelmises lõigus sätestatud tingimusest võimaldada taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel, teatab ta sellest eelnevalt teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab seda erandit.

Kui komisjon on pärast kogu vajaliku teabe saamist arvamusel, et teises lõigus sätestatud erand on asjakohatu või ei vasta ühenduse õigusele, palub ta liikmesriiki kolme kuu jooksul, et viimane hoiduks kavandatud meetmete rakendamisest. Erandit võib kohaldada juhul, kui komisjoni vastust ei ole eelnimetatud tähtajaks saabunud.

3. Lõikes 2 sätestatud erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, võib liikmesriik sätestada kas kohanemisaja või sobivustesti kutsealade suhtes, millel tegutsemine eeldab siseriiklike õigusaktide täpset tundmist ja mille puhul siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine on kutsetegevuse oluline ja püsiv osa.

Seda kohaldatakse ka artikli 10 punktides b ja c märgitud juhtudel, artikli 10 punktis d märgitud juhtudel arstidele ning hambaarstidele ja artikli 10 punktis f märgitud juhul kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastavate kutsetegevustega tegelevad üldõed või pärast V lisa punktis 5.2.2 loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed, ja artikli 10 punktis g märgitud juhul.

Kui sisserändaja soovib kutsealal tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, mis eeldab kehtivate asjaomaste siseriiklike õigusaktide tundmist ja järgimist, võib liikmesriik artikli 10 punktis a märgitud juhtudel nõuda kas kohanemisaega või sobivustesti juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuavad omaenda kodanikelt sellise tegevusealustamiseks nimetatud õigusaktide tundmist ja järgimist.

4. Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tähendavad “oluliselt erinevad teemad” teemasid, mille tundmine on kutsealal tegutsemiseks oluline ja mille osas sisserändaja läbitud koolitus erineb nii kestuselt kui sisult märkimisväärselt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast koolitusest.

5. Lõike 1 sätteid kohaldatakse järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Eriti juhul, kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb taotlejalt nõuda kas kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist, peab ta kõigepealt kindlaks tegema, kas taotleja poolt liikmesriigis või mõnes kolmandas riigis saadud töökogemuse käigus nõutud teadmised katavad kas osaliselt või täielikult lõikes 4 sätestatud olulist erinevust.

Artikkel 15

Korvamismeetmetest loobumine ühisplatvormi alusel

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab “ühisplatvorm” kutsekvalifikatsioonide kogumit, mis korvab erinevates liikmesriikides asjaomase kutseala koolitusnõuetes kindlakstehtud olulised erinevused. Need olulised erinevused tehakse kindlaks koolituse kestuse ja sisu võrdlemisel vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikidest, kaasa arvatud kõigis seda kutseala reguleerivates liikmesriikides. Erinevused koolituse sisus võivad tuleneda olulistest erinevustest kutsetegevuse ulatuses.

2. Lõikes 1 määratletud ühisplatvormi võivad komisjonile esitada kas liikmesriigid või siseriiklikul ja Euroopa tasandil esindatud kutseühingud. Kui komisjon on pärast liikmesriikidega konsulteerimist arvamusel, et ühisplatvormi projekt hõlbustab kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, võib ta esitada meetmed, et need võetaks vastu vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3. Kui taotleja kutsekvalifikatsioon vastab lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega kehtestatud kriteeriumidele, loobub vastuvõttev liikmesriik artiklis 14 sätestatud korvamismeetmete kohaldamisest.

4. Lõiked 1 kuni 3 ei mõjuta liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutavate kutsekvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja kutsealase koolituse sisu ning korralduse üle.

5. Kui liikmesriik on arvamusel, et lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega kehtestatud kriteeriumid ei anna enam kutsekvalifikatsioonidele asjakohast garantiid, teatab ta sellest vastavalt komisjonile, kes vajaduse korral esitab artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra alusel meetmete eelnõu.

6. Komisjon esitab... (24) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli toimimisest ja esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva artikli muutmiseks.

II PEATÜKK

TÖÖKOGEMUSE TUNNUSTAMINE

Artikkel 16

Töökogemust puudutavad nõuded

Kui mõnes liikmesriigis sõltub mõne IV lisas loetletud tegevusalal tegutsema hakkamine või tegutsemine üldistest, ärilistest või kutsealastest teadmistest ja sobivusest, tunnustab see liikmesriik varasemat tegutsemist sellel tegevusalal teises liikmesriigis piisava tõendusena selliste teadmiste ja oskuste olemasolust. Tegevusalal tegutsemine peab olema kooskõlas artiklitega 17, 18 ja 19.

Artikkel 17

IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalad

1. IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a)	kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, või

kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

d)	kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

viis järjestikust aastat juhtival ametikohal, millest vähemalt kolmel aastal tegeles ta tehniliste küsimustega ja vastutas vähemalt ühe ettevõtte osakonna eest, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2. Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

3. Lõike 1 punkti e ei kohaldata ISIC nomenklatuuri juuksurisalonge käsitleva grupi ex 855 tegevusaladele.

Artikkel 18

IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalad

1. IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a)	viis järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

d)	kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötanud, või

e)	töötanud viis järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

f)	töötanud kuus järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

Artikkel 19

IV lisa III nimekirjas loetletud tegevusalad

1. IV lisa III nimekirjas loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a)	kas kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

c)	kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

d)	töötanud kolm järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2. Punktides a ja c märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui kümme aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 20

IV lisa tegevusalade nimekirjade muudatused

IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise objektiks olevate tegevusalade nimekirju saab nomenklatuuri ajakohastamise või selgitamise eesmärgil muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale tingimusel, et see ei muuda üksikute kategooriatega seotud tegevusalasid.

III PEATÜKK

TUNNUSTAMINE KOOLITUSE MIINIMUMNÕUETE KOOSKÕLASTAMISE ALUSEL

1. OSA

Üldsätted

Artikkel 21

Automaatse tunnustamise põhimõte

1. Iga liikmesriik tunnustab kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad asuda tegutsema V lisas vastavalt punktis 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 loetletud üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis vastavad artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 44 ja 46 vastavalt sätestatud koolituse miinimumnõuetele, ning võrdsustab kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Neid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente annavad välja liikmesriigi pädevad organid ja nendega kaasnevad vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt loetletud tunnistused.

Esimese ja teise lõigu sätted ei mõjuta artiklite 23, 27, 33, 37, 39 ja 49 alusel omandatud õigusi.

2. Iga liikmesriik tunnustab perearstipraksisega tegelemiseks oma siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis teised liikmesriigid on liikmesriikide kodanikele välja andnud vastavalt artiklis 28 määratud koolituse miinimumnõuetele.

Eelmise lõigu sätted ei mõjuta artikli 30 alusel omandatud õigusi.

3. Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis vastavad artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele ja artiklis 41 sätestatud kriteeriumidele, ja võrdsustab sellel kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil omaenda väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. See säte ei mõjuta artiklite 23 ja 43 alusel omandatud õigusi.

4. Liikmesriigid ei ole kohustatud kohaldama V lisa punktis 5.6.2 sätestatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente uute avalike apteekide asutamise suhtes. Käesoleva lõike mõistes loetakse uuteks apteekideks vähem kui kolm aastat lahtiolnud apteeke.

5. V lisa punktis 5.7.1 sätestatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mida lõike 1 alusel automaatselt tunnustatakse, tõendab mitte varem kui selles lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud õppe läbimist.

6. Kõik liikmesriigid lubavad asuda tegutsema või tegutseda arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, kui taotlejal on V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 vastavalt sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis tunnistab, et asjakohane isik on oma koolituse käigus ja vastavalt vajadusele omandanud artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmised ning oskused.

Artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmisi ja oskusi võib nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi ühelegi liikmesriigile põhjustada olemasolevate kutsealade struktuuri katvate seadusandlike põhimõtete muutmist küsimustes, mis puudutavad üksikisikute koolitust ja kutsealal tegutsema hakkamist.

7. Liikmesriik teatab komisjonile õigus- ja haldusnormid, mida ta võtab vastu käesoleva peatükiga reguleeritud valdkonnas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise reguleerimiseks. Kui on tegemist kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega osas 8 nimetatud valdkonnas, tuleb lisaks teavitada ka teisi liikmesriike.

Komisjon avaldab asjakohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, märkides ära liikmesriikide vastuvõetud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetused ja vajadusel kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandnud organi nime, kaasnevad tunnistused ja V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt nimetatud asjakohased kutsenimetused.

Artikkel 22

Koolituse üldsätted

Artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 nimetatud koolituse osas:

a)	võivad liikmesriigid pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga koolitust; need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva täisajaga koolituse omast madalamad;

b)	täienduskoolitus tagama igas liikmesriigis kehtiva eri korra alusel selle, et õpingud läbinud isik on võimeline hoidma end kursis oma kutsealal toimuva arenguga niivõrd, kui see on vajalik turvalise ja tegeliku ametialase tegevuse tagamiseks.

Artikkel 23

Omandatud õigused

1. Ilma et see piiraks asjaomasele kutsealale eriomaseid omandatud õigusi, tunnistavad kõik liikmesriigid juhul, kui liikmesriikide kodanikel olevad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, ei vasta kõigile artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 sätestatud koolitusnõuetele, piisavaks nende liikmesriikide väljastatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid niivõrd, kui need dokumendid kinnitavad V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud võrdluskuupäevast varem alustatud õpingute edukat läbimist ja nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et selle omanik on kõnealusel tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2. Samu sätteid kohaldatakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel ja mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ning mis ei vasta artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui selline dokument tõendab õpingute edukat läbimist, mida alustati enne:

a)	3. oktoobrit 1990 üldarstide, üldõdede, põhikoolitusega hambaarstide, erihambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisoride puhul ja

b)	3. aprilli 1992 eriarstide puhul.

Esimeses lõigus sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument annab selle omanikule õiguse tegeleda kutsetegevusega kogu Saksamaa territooriumil V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud pädevate Saksa ametiasutuste väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel.

3. Ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 sätete kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Tšehhoslovakkias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul enne 1. jaanuari 1993, kui eelpool nimetatud kahest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega ja arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.2.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

4. Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid:

a)	Eesti puhul enne 20. augustit 1991,

b)	Läti puhul enne 21. augustit 1991,

c)	Leedu puhul enne 11. märtsi 1990,

kui eelpool nimetatud kolmest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.2.

Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide korral, mis on antud välja endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud Eesti puhul oma õpinguid enne 20. augustit 1991, peab nimetatud kinnitusega olema kaasas Eesti ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

5. Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud Sloveenia puhul oma õpinguid enne 25. juunit 1991, kui eelpool nimetatud liikmesriigi ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.2.

6. Kui liikmesriigi kodanikel olevate arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetus ei vasta sellele liikmesriigile V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 antud nimetusele, tunnistavad kõik liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide välja antud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millega on kaasas pädevate asutuste või organite välja antud tunnistus.

Esimeses lõigus nimetatud tunnistus näitab, et kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab õpingute edukat läbimist kooskõlas artiklitega 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 vastavalt ning selle välja andnud liikmesriik käsitleb seda samaväärselt kvalifikatsioonidega, mille nimetused on loetletud V lisa punktides 5.1.1., 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2.

2. OSA

Arstid

Artikkel 24

Üldarsti õpe

1. Üldarsti õppesse pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab kõnealusel erialal astuda ülikooli.

2. Üldarsti õpe hõlmab kokku vähemalt kuueaastast õpet või 5500 tunnist teoreetilist ja praktilist koolitust, mida korraldatakse kas ülikooli poolt või viimase järelevalve all.

Isikute osas, kes alustasid oma õpinguid enne 1. jaanuari 1972, võib esimeses lõigus nimetatud õppekava hõlmata kuut kuud täisajaga praktilist koolitust ülikooli tasemel, mille üle teostab järelevalvet pädev asutus.

3. Üldarsti õpe annab kindluse, et kõnealused isikud on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)	piisavad teadmised arstiteaduse aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

b)	terve ja haige inimese ehituse, funktsioonide ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;

c)	piisavad teadmised kliiniliste distsipliinide ja praktika kohta, mis annavad talle selge pildi vaimsetest ja füüsilistest haigustest ning arstiteadusest seoses profülaktika, diagnoosi ja teraapiaga ning inimeste taastootmisega;

d)	nõuetekohane kliiniline kogemus haiglates asjakohase järelevalve all.

Artikkel 25

Eriarsti õpe

1. Eriarsti õppesse pääs sõltub artiklis 24 sätestatud koolitusprogrammi osana kuueaastase õppetsükli läbimisest ja selle kinnitamisest, mille käigus koolitatav omandab asjakohased üldmeditsiiniteadmised.

2. Eriarsti õpe hõlmab teoreetilist ja praktilist koolitust kas ülikoolis või arstiõpet andvas haiglas või vajadusel pädevate ametiasutuste või organite heaks kiidetud meditsiinilise abi asutuses.

Liikmesriigid tagavad, et V lisa punktis 5.1.3 nimetatud eriarsti õppe minimaalne kestus ei ole selles punktis sätestatud kestusest lühem. Koolitus peab toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab sisaldama eriarstiks koolitatava isiklikku osalemist kõnealuste teenustega kaasnevates tegevustes ja kohustustes.

3. Koolitus toimub täisajaga spetsiaalses pädevate ametiasutuste poolt tunnustatud asutuses. Sellega kaasneb osalemine kõigis koolitust korraldava osakonna arstlikes toimingutes, kaasa arvatud valvetes, nii et eriarstiks koolitatav pühendub kogu oma kutsealase tegevusega terve töönädala ja aasta jooksul praktilisele ja teoreetilisele koolitusele vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale. Seepärast käib sellise ametikohaga kaasas asjakohane tasustamine.

4. Liikmesriigid muudavad eriarsti õppe läbimise tõendamise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.

5. V lisa punktis 5.1.3 nimetatud koolituse minimaalset kestust saab nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Artikkel 26

Eriarsti õppe liigid

Artiklis 21 nimetatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument on dokument, mille V lisa punktis 5.1.2 nimetatud pädev asutus või organ kinnitab kõnealuse õppe osas erinevates liikmesriikides kasutusel olevatele ja V lisa punktis 5.1.3 nimetatud kutsenimetustele.

Vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides levinud uute meditsiinierialade lisamine V lisa punkti 5.1.3 alla otsustatakse artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, eesmärgiga ajakohastada käesolevat direktiivi siseriiklikes õigusaktides toimunud muudatuste valguses.

Artikkel 27

Eriarstidele eriomased omandatud õigused

1. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et eriarstid, kelle osalise ajaga eriarsti õppe tingimusi reguleeriti alates 20. juunist 1975 kehtinud õigus- või haldusnormidega ja kelle eriarsti koolitus algas hiljemalt 31. detsembril 1983, peavad koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga esitama tunnistuse, mis näitab, et selle omanik on vastaval tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2. Kõik liikmesriigid tunnustavad eriarsti kvalifikatsiooni, mille Hispaania on andnud arstidele, kes on lõpetanud eriarsti koolituse enne 1. jaanuari 1995, isegi kui see koolitus ei vasta artiklis 25 sätestatud koolituse miinimumnõuetele niivõrd, kui selle kvalifikatsiooniga kaasneb Hispaania pädeva ametiasutuse väljastatud tunnistus, mis näitab, et asjaomane isik on sooritanud erialaeksami, mida korraldatakse kuningliku dekreediga 1497/99 kehtestatud tunnustamisega seotud erakorraliste meetmete kontekstis eesmärgiga kinnitada, et asjaomase isiku teadmised ja oskused on tasemel, mis on võrreldavad V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 Hispaania jaoks määratud eriarsti kvalifikatsiooni omavate arstide tasemega.

3. Iga liikmesriik, kes kohaldab vastavaid õigus- või haldusnorme, tunnistab piisavaks teise liikmesriigi poolt välja antud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis vastavad kõnealuse eriarsti õppe osas VI lisa punktis 6.1 loetletud kutsenimetustele, niivõrd kui need tõendavad enne V lisa punktis 5.1.2 nimetatud võrdluskuupäeva alustatud õpingute läbimist, ja millega kaasneb tunnistus, mis näitab, et selle omanik on vastaval tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

Samu sätteid kohaldatakse endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil omandatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide suhtes, kui need tõendavad enne 3. aprilli 1992 alustatud õpingute läbimist ja annavad omanikule õiguse tegeleda kutsetegevusega kogu Saksamaa territooriumil VI lisa punktis 6.1 nimetatud Saksamaa pädevate ametiasutuste väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel.

4. Iga liikmesriik, kes kohaldab asjaomaseid õigus- või haldusnorme, tunnustab eriarsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis vastavad kõnealuse õppe osas VI lisa punktis 6.1 loetletud kutsenimetustele, mille on välja andnud seal loetletud liikmesriigid ja mis tõendavad pärast V lisa punktis 5.1.2 nimetatud võrdluskuupäeva ja enne … (25) alanud koolituse läbimist, ning võrdsustab sellised dokumendid oma territooriumil eriarstina tegutsema hakkamiseks ja eriarstina tegutsemiseks väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

5. Iga liikmesriik, kes on tühistanud V lisa punktis 5.1.2 ja VI lisa punktis 6.1 sätestatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmist käsitlevad õigus- või haldusnormid ja kes on kehtestanud tema enda kodanikke soodustavate omandatud õigustega seotud meetmed, annab teiste liikmesriikide kodanikele õiguse saada kasu nendest meetmetest niivõrd, kui need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid anti välja enne seda kuupäeva, millal vastuvõttev liikmesriik lõpetas kõnealuse eriala osas sellise dokumendi väljastamise.

Nende aktide tühistamise kuupäevad on loetletud V lisa punktis 5.1.34 ja VI lisa punktis 6.1.

Artikkel 28

Perearsti erialakoolitus

1. Peremeditsiini erialale vastuvõtmine sõltub artiklis 24 nimetatud koolitusprogrammi kuueaastase õppetsükli läbimisest ja kinnitamisest.

2. Perearsti erialakoolitus, mille läbimisel saadakse enne 1. jaanuari 2006 välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument, peab täisajaga kestma vähemalt kaks aastat. Pärast nimetatud kuupäeva välja antud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi korral peab koolitus kestma täisajaga vähemalt kolm aastat.

Kui artiklis 24 nimetatud õppekava sisaldab praktilist koolitust, mida korraldab asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omav selleks volitatud haigla või perearstikeskus, mille arstid osutavad üldarstiabi, võib selle praktilise koolituse kestuse maksimaalselt ühe aasta ulatuses lugeda esimeses lõigus 1. jaanuaril 2006 või pärast seda väljaantud koolitustunnistustele sätestatud kestuse hulka.

Teises lõigus nimetatud võimalust saavad kasutada ainult liikmesriigid, kus peremeditsiini alal kestis kaks aastat alates 1. jaanuarist 2001.

3. Perearsti erialakoolitust korraldatakse täisaja põhimõttel pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab olema pigem praktiline kui teoreetiline.

Praktiline koolitus peab esiteks kestma vähemalt kuus kuud asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omavas selleks volitatud haiglas ja teiseks vähemalt kuus kuud osana selleks volitatud perearstipraksisest või volitatud keskusest, mille arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

Praktiline koolitus toimub koostöös teiste üldarstiabiga seotud raviasutuste või -struktuuridega. Ilma et see piiraks teises lõigus kehtestatud miinimumperioodi nõude täitmist, ei tohi praktiline koolitus teistes üldarstiabiga seotud volitatud asutuses või ravistruktuurides siiski ületada kuut kuud.

Koolitusel tuleb koolitatavalt nõudma isiklikku osalemist nende isikute kutsetegevuses ja kohustustes, kelle juures ta töötab.

4. Liikmesriigid muudavad perearsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.

5. Liikmesriigid võivad artikli 5 punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente välja anda arstidele, kes ei ole läbinud käesoleva artikliga sätestatud koolitust, kuid kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kinnitatud erineva, täiendava koolituse. Siiski ei tohi nad kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti välja anda, kui see ei tõenda, et teadmiste tase vastab oma kvaliteedilt käesoleva artikliga sätestatud koolitusest saadud teadmistele.

Liikmesriigid otsustavad muuhulgas selle, mis ulatuses taotleja juba läbitud täienduskoolitused ja töökogemus asendavad käesoleva artikliga sätestatud koolitust.

Liikmesriigid tohivad välja anda V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente üksnes juhul, kui taotlejal on vähemalt kuuekuune peremeditsiinialane töökogemus lõikes 3 määratletud perearstipraksises või keskuses, kus arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

Artikkel 29

Perearsti kutsealal tegutsemine

Iga liikmesriik võib omandatud õigusi reguleerivaid sätteid arvestades muuta perearsti kutsealal tegutsemise siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames sõltuvaks V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust.

Liikmesriigid võivad nimetatud tingimusest vabastada isikud, kes käesoleval hetkel osalevad peremeditsiini alasel erikoolitusel.

Artikkel 30

Perearstide omandatud eriõigused

1. Iga liikmesriik määratleb omandatud õigused. Igal juhul loetakse omandatud õiguseks kõikide arstide õigust, kellel on selles punktis nimetatud kuupäevast see õigus arstikutsele kohaldatavate ja perearstina tegutsema hakkamist võimaldavate sätete tõttu ning kes on sellest kuupäevast liikmesriigi territooriumil asutatud, olles kasu saanud artikli 21 või artikli 23 sätetest, tegutseda üldarstina siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames ilma artikli 5 punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita.

Arstidele, kes on vastavalt esimesele lõigule omandanud nimetatud õigused, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastaval nõudmisel ja ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita välja andma tunnistuse, mis kinnitab omaniku õigust tegutseda perearstina liikmesriigi siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames.

2. Kõik liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud lõike 1 teises lõigus nimetatud tunnistusi ja tunnistavad need samaväärseks oma territooriumil väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis lubavad tema siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames tegutseda perearstina.

3. OSA

Üldõed

Artikkel 31

Üldõdede koolitus

1. Üldõdede koolitusele lubamine sõltub 10aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate ametiasutuste või organite välja antud dokument või õenduskooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus.

2. Üldõdede koolitus peab toimuma täisajaga ja see peab hõlmama vähemalt V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud programmi.

V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.

3. Üldõdede koolitus koosneb vähemalt kolmeaastasest õppetööst või 4600 tunnisest teoreetilisest ja kliinilisest koolitusest, kusjuures teoreetilise koolituse kestus moodustab vähemalt ühe kolmandiku ja kliinilise koolituse kestus vähemalt poole koolituse miinimumajast. Liikmesriigid võivad anda osalise vabastuse isikutele, kes on läbinud osa koolitusest vähemalt võrdväärsel tasemel kursustel.

Liikmesriigid tagavad, et õdede koolitust korraldavad institutsioonid on kogu õppeprogrammi vältel vastutavad teoreetilise ja kliinilise koolituse koordineerimise eest.

4. Teoreetiline koolitus on osa õdede koolitusest, mille käigus õe õpilased omandavad üldise tervishoiu korraldamiseks, levitamiseks ja hindamiseks vajalikke kutsealaseid teadmisi, arusaamu ja oskusi. Koolitust viivad õenduskoolides ja teistes koolitusinstitutsioonide valitud õppeasutustes läbi õendusabi õppejõud või teised pädevad isikud.

5. Kliiniline koolitus on õdede koolituse see osa, kus õe õpilased õpivad osana meeskonnast ja otseses kontaktis tervete või haigete üksikisikute ja/või kogukondadega korraldama, levitama ja hindama nõutavat igakülgset õendusabi, tuginedes omandatud teadmistele ja oskustele. Õe õpilased peavad õppima mitte üksnes töötama meeskonnas vaid ka juhtima meeskonda ja korraldama üleüldist õendusabi, kaasa arvatud üksikisikute ja väikeste rühmade terviseõpetust, kas raviasutuses või kogukonnas.

See koolitus toimub haiglates, teistes raviasutustes ja kogukondades ning seda viivad läbi õenduseriala õppejõud, kellega teevad koostööd ja keda aitavad teised kvalifitseeritud õed. Õppeprotsessis võib osaleda ka muu kvalifitseeritud personal.

Õe õpilased osalevad kõnealuse osakonna tegevustes niivõrd, kui need tegevused on nende koolituseks asjakohased ja võimaldavad neil õppida täitma õendusabiga kaasnevaid kohustusi.

6. Üldõe koolitus annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)	piisavad teadmised üldõenduse aluseks olevate teadusalade kohta, sealhulgas piisav arusaam terve ja haige inimese ehitusest, füsioloogilistest funktsioonidest ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;

b)	kutseala olemuse ja eetika, samuti tervishoiu ja õenduse üldpõhimõtete piisav tundmine;

c)	piisav kliiniline töökogemus; selline vastavalt tema koolitusväärtusele valitud kogemus on läbitud kvalifitseeritud õendusala töötajate järelevalve all ja kohtades, kus kvalifitseeritud personali ja varustuse hulk on patsientidele õendusabi osutamiseks piisav;

d)	võime osaleda ravipersonali praktilistel koolitustel ja sellise personaliga töötamise kogemus;

e)	tervishoiusektori muude kutsealade esindajatega töötamise kogemus.

Artikkel 32

Üldõe kutsetegevus

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab üldõe kutsetegevus V lisa punktis 5.2.2 nimetatud tegevusi, millega tegeletakse kutsealaselt.

Artikkel 33

Üldõdede omandatud eriõigused

1. Kui üldõdedele kohaldatakse omandatud õiguste üldist korda, peavad artiklis 23 nimetatud tegevused hõlmama täieliku vastutuse võtmist patsientidele osutatava õendusabi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.

2. Poola üldõdede kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid. Liikmesriigid tunnistavad piisavaks järgmised liikmesriikide kodanikel olevad üldõdede kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on Poolas välja antud enne 1. maid 2004, või mille omanikud on alustanud seal õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja mis ei vasta artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui nende dokumentidega on kaasas tunnistus selle kohta, et nimetatud liikmesriikide kodanikud on üldõena Poolas tegelikult ja seaduslikult tegutsenud allpool täpsustatud perioodi jooksul:

a)	kraadiõppe tasemel õe kvalifikatsiooni tõendav dokument (dyplom licencjata pielęgniarstwa) – vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

b)	õe kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab keskharidusele järgneva õppe läbimist meditsiinikutsekoolis (dyplom pielęgniarki albo pielęgniarki dyplomowanej) – vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

Nimetatud tegevuse hulka peab kuuluma ka täielik vastutus patsiendi hooldusravi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.

3. Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab “bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate õdedega samaväärne.

4. OSA

Hambaarstid

Artikkel 34

Hambaarsti põhiõpe

1. Hambaarsti põhiõppesse lubamine eeldab diplomi või tunnistuse olemasolu, mis võimaldab alustada liikmesriigis kõnealuseid õpinguid ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

2. Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all.

V lisa punktis 5.3.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3. Hambaarsti põhiõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)	piisavad teadmised hambaarstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

b)	terve ja haige inimese ehituse, füsioloogia ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine, niivõrd kui need faktorid mõjutavad hambaarstitööd;

c)	nii tervete kui haigete hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede struktuuri ja funktsiooni, samuti nende ja patsiendi tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse heaolu vahelise seose piisav tundmine;

d)	hambaarstile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, samuti ennetavast, diagnostilisest ja terapeutilisest hambaarstitööst täielikku pilti andvate kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine;

e)	nõuetekohane kliinilise töö kogemus asjakohase järelevalve all.

See koolitus peab talle andma hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ning ravimise läbiviimiseks vajalikud oskused.

Artikkel 35

Hambaarsti eriõpe

1. Hambaarsti eriõppesse lubamine eeldab artiklis 34 sätestatud koolituse raames viieaastase teoreetilise ja praktilise väljaõppe läbimist ja sellekohast kinnitust või artiklites 23 ja 37 nimetatud dokumentide omamist.

2. Hambaarsti eriõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist väljaõpet kas ülikoolikeskuses, ravivõtete õpetus- ja uurimiskeskuses või vajaduse korral pädevate ametiasutuste või organite poolt selleks nõusoleku saanud raviasutuses.

Hambaarsti täisajaga eriõpe peab kestma vähemalt kolm aastat ja toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema koolitatava hambaarst-praktikandi isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes.

Teises lõigus nimetatud koolituse miinimumaega võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3. Liikmesriigid muudavad hambaarsti eriõpet tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.3.2 nimetatud hambaarsti põhiõpet tõendava dokumendi omamisest.

Artikkel 36

Hambaarsti kutsetegevus

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse hambaarsti kutsetegevusena lõikes 3 määratletud tegevusi, millega tegeletakse V lisa punktis 5.3.2 loetletud kutsekvalifikatsiooni raames.

2. Hambaarsti kutse tugineb artiklis 34 nimetatud hambaarsti koolitusel ja see on muudest meditsiinilistest üld- ja erikutsetest eristuv eriomane kutseala. Hambaarstina tegutsemiseks on vaja V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Sellise kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omanikku käsitletakse samaväärselt isikutega, kellele kohaldatakse artiklite 23 ja 37 sätteid.

3. Liikmesriigid tagavad, et hambaarstid oleksid üldiselt võimelised hakkama tegutsema ja tegutsema hambaid, suud, lõualuid ja kaasnevaid kudesid mõjutavate anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga, arvestades piisaval määral V lisa punktis 5.3.2 sätestatud võrdluskuupäevadel kehtivaid kutse-eetikat käsitlevaid normatiivakte ja korda.

Artikkel 37

Hambaarstide omandatud eriõigused

1. V lisa punktis 5.3.2 loetletud kvalifikatsioonide raames hambaarsti kutsealadega tegelemise tähenduses tunnustab liikmesriik arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Itaalias, Hispaanias, Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias isikutele, kes alustasid arstiõpinguid selles artiklis asjaomase liikmesriigi jaoks määratud võrdluskuupäeval või enne seda, millega on kaasas selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus.

Tunnistus peab näitama järgmiste tingimuste täitmist:

a)	kõnealused isikud on selles liikmesriigis artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

b)	nendel isikutel on luba tegeleda nimetatud tegevustega V lisa punktis 5.3.2 selle liikmesriigi jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a sätestatud kolmeaasta pikkusest praktilise töökogemuse nõudest.

Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia osas tunnustatakse endises Tšehhoslovakkias saadud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid samaväärseks Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel, mis on sätestatud eelmises lõigus.

2. Liikmesriigid tunnustavad arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Itaalias välja antud isikutele, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 28. jaanuari 1980 ja hiljemalt 31. detsembril 1984 ning millega on kaasas Itaalia pädeva asutuse välja antud tunnistus.

Tunnistus näitab järgneva kolme tingimuse täitmist:

a)	kõnealused isikud on läbinud Itaalia pädevate ametiasutuste korraldatud asjakohase sobivustesti, mille eesmärk on kindlaks teha, kas neil on V lisa punktis 5.3.2 Itaalia osas loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavate isikutega samaväärsed teadmised ja oskused,

b)	nad on Itaalias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

c)	neil on luba tegutseda või nad tegutsevad tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Itaalia jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a nimetatud sobivustestist.

Isikuid, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 31. detsembrit 1984, tuleb kohelda eelpool nimetatutega võrdväärselt juhul, kui see eelnimetatud kolmeaastane õpe algas enne 31. detsembrit 1994.

5. OSA

Veterinaararstid

Artikkel 38

Veterinaararstide koolitus

1. Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 nimetatud õppeprogrammi.

V lisa punktis 5.4.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

2. Veterinaararstide koolitusele pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab selle omanikul alustada kõnealuseid õpinguid ülikoolis või asjakohaste õpingute seisukohalt nendega võrdväärsel tasemel olevas ja liikmesriigi poolt tunnustatud kõrgharidust pakkuvas asutuses.

3. Veterinaararstide koolitus annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)	piisavad teadmised veterinaararstitöö aluseks olevate teadusalade kohta;

b)	piisavad teadmised tervete loomade ehituse ja funktsioonide, nende pidamise, paljunemise ja hügieeni kohta üldiselt, samuti nende toitmise/söötmise kohta, kaasa arvatud nende vajadustele vastavate toidu/sööda tootmise ja säilitamisega seotud tehnoloogiate kohta;

c)	piisavad teadmised loomade käitumise ja kaitse kohta;

d)	piisavad teadmised üksikute loomade ja loomakoosluste haiguste põhjuste, olemuse, kulgemise, mõjude, diagnoosimise ja ravi kohta, kaasa arvatud eriteadmised inimestele edasikantavate haiguste kohta;

e)	piisavad teadmised ennetava meditsiini kohta;

f)	piisavad teadmised loomatoidu/sööda ja inimtarbeks mõeldud loomsete toitude tootmise, töötlemise ja ringlusse laskmisega seotud hügieeni ja tehnoloogiate kohta;

g)	piisavad teadmised ülalpool loetletud teemadega seotud õigusaktide kohta;

h)	piisav järelevalve all omandatud kliiniline ja muu praktiline töökogemus.

Artikkel 39

Veterinaararstidele eriomased omandatud õigused

Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 kohaldamist tunnustavad liikmesriigid liikmesriikide kodanikel olevaid veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Eestis enne 1. maid 2004 või mille omanikud on alustanud seal oma õpingud enne nimetatud kuupäeva, kui sellega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on Eestis nimetatud alal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

6. OSA

Ämmaemandad

Artikkel 40

Ämmaemandaõpe

1. Ämmaemandaõpe hõlmab vähemalt:

a)	täisajaga ämmaemanda erikoolitust, mis sisaldab vähemalt kolmeaastast teoreetilist ja praktilist õppetööd (liin I) ja vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud programmi või

b)	18 kuu pikkust täisajaga ämmaemanda erikoolitust (liin II), mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud õppeprogrammi ja mida ei käsitletud võrdväärses üldõdede koolituses.

Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandaõpet pakkuvad asutused oleksid kogu õppetöö vältel vastutavad teooria ja praktika koordineerimise eest.

V lisa punktis 5.5.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

2. Ämmaemandaõppesse pääs sõltub ühest järgnevalt nimetatud tingimustest:

a)	I liini osas vähemalt kümneaastast üldharidust või

b)	II liini osas V lisa punktis 5.2.2 nimetatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu.

3. Ämmaemandaõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)	piisavad teadmised ämmaemandatöö aluseks olevate teadusalade, eriti sünnitusabi ja günekoloogia kohta;

b)	piisavad teadmised kutseala eetika ja kutseala reguleerivate õigusaktide kohta;

c)	üksikasjalikud teadmised bioloogiliste funktsioonide, anatoomia ja füsioloogia kohta sünnitusabi ja vastsündinutega seoses, samuti inimese tervisliku seisundi ja tema füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ning käitumise vahelise seose tundmine;

d)	piisav kliinilise töö kogemus, mis on saadud heakskiidetud asutuses ämmaemanda ja sünnitusabi kvalifikatsiooniga personali järelevalve all töötades;

e)	ravipersonali koolituse piisav mõistmine ja nendega töötamise kogemus.

Artikkel 41

Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise kord

1. V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument kuulub automaatsele tunnustamisele artikli 21 alusel niivõrd, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:

vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe:

i)	mis sõltub diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, mis on vajalik ülikooli või muusse kõrgharidust andvasse asutusse sissesaamiseks või mis muul moel tagab teadmiste võrdväärse taseme või

ii)	millele järgneb kaheaastane kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus;

b)	ämmaemanda täisajaga ja vähemalt kaheaastane või 3600 tunnine koolitus, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 sätestatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust;

c)	vähemalt 18 kuu või 3000 tunni pikkune täisajaga ämmaemanda koolitus, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 sätestatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja sellele järgnenud üheaasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus.

2. Lõikes 1 nimetatud tunnistuse annab välja liikmesriigi pädev asutus. See tõendab, et selle omanik on pärast ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omandamist tegutsenud rahuldaval tasemel ämmaemandana asjaomast tegevusluba omavas haiglas või raviteenuseid osutavas asutuses nõutava perioodi vältel.

Artikkel 42

Ämmaemanda kutsetegevus

1. Käesoleva osa sätteid kohaldatakse ämmaemanda kutsetegevuse suhtes nagu see on liikmesriikides määratletud, ning millega tegeletakse V lisa punktis 5.5.2 kehtestatud kutsenimetuste all, piiramata sellega lõike 2 kohaldamist.

2. Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandad on suutelised tegelema ja hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega:

a)	teabe andmine ja nõustamine pereplaneerimise valdkonnas;

b)	raseduste diagnoosimine ja normaalsete raseduste jälgimine; normaalsete raseduste jälgimiseks vajalike uuringute tegemine;

c)	riskifaktoriga raseduste võimalikult varaseks diagnoosimiseks vajalike uuringute määramine ja selles valdkonnas nõustamine;

d)	lapsevanemaks saamise ettevalmistusprogrammide läbiviimine ja lapse sünniks täielik ettevalmistamine, kaasa arvatud nõustamine hügieeni- ja toitmisküsimustes;

e)	sünnitava ema eest hoolitsemine, tema abistamine ja asjakohaste kliiniliste ning tehniliste vahenditega emakasisese loote seisundi jälgimine;

f)	iseeneslike sünnituste ja vajaduse korral episiotoomia ning kiireloomulistel juhtudel tuharseisus sünnituste juhtimine;

g)	ema või lapse anomaaliale viitavate hoiatusmärkide äratundmine, mis põhjustab vajaduse pöörduda arsti poole ja abistada teda vajaduse korral; arsti puudumisel vajalike hädaabinõude rakendamine, eriti platsenta manuaalne eemaldamine, millele võib järgneda emaka manuaalne kontroll;

h)	vastsündinu kontroll ja tema eest hoolitsemine; vajaduse korral initsiatiivi haaramine ja vajalike koheste elustamisvõtete teostamine;

i)	ema eest hoolitsemine ja tema seisundi jälgimine sünnitusjärgsel perioodil ning ema nõustamine lapsehoolduse teemadel, et võimaldada emal veenduda vastsündinu optimaalses arengus;

j)	arsti määratud ravi teostamine;

k)	vajalike kirjalike aruannete koostamine.

Artikkel 43

Ämmaemandate omandatud eriõigused

1. Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on vastavuses artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetega, kuid mida artikli 41 alusel ei tunnustata ilma artikli 41 punktis 2 nimetatud kutsepraktikat tõendava tunnistuseta, tunnistavad liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide poolt enne V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäeva väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et need kodanikud on nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kahel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2. Lõikes 1 sätestatud tingimusi kohaldatakse liikmesriikide kodanike suhtes, kellel on ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil koolituse läbimist niivõrd, kui see tõendab enne 3. oktoobrit 1990 alustatud õpingute läbimist, kui see vastab artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, kuid seda ei tunnustata kvalifikatsiooni tõendava dokumendina artikli 41 alusel ilma artikli 41 lõikes 2 nimetatud töökogemust tõendava tunnistuseta.

3. Poola ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide osas kohaldatakse üksnes alljärgnevaid omandatud õigusi käsitlevaid sätteid.

Liikmesriikide kodanike suhtes, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud Poolas enne 1. maid 2004 või mille omanikud alustasid seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja kes ei vasta artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid järgnevalt loetletud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on ämmaemandana tegelikult ja seaduslikult tegutsenud allnimetatud aja jooksul:

a)	kraadiõppe tasemel ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument (dyplom licencjata położnictwa): vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

b)	ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab keskharidusele järgneva õppe läbimist meditsiinikutsekoolis (dyplom położnej): vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

4. Liikmesriigid tunnustavad ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud ämmaemandatele, kes on läbinud artiklis 40 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab “bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.5.2 Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate ämmaemandatega võrdväärsel tasemel.

7. OSA

Proviisor

Artikkel 44

Proviisoriõpe

1. Proviisoriõppesse lubamine sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab liikmesriigis alustada kõnealust õppetööd ülikoolis või sellega tunnustatult võrdväärsel tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

2. Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viieaasta pikkuse koolituse läbimist, sealhulgas vähemalt:

a)	nelja-aasta pikkune täisajaga teoreetiline ja praktiline õppetöö ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all;

b)	kuuekuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.

Koolitustsükkel hõlmab vähemalt V lisa punktis 5.6.1 kirjeldatud programmi.

V lisa punktis 5.6.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3. Proviisoriõpe peab andma kindluse, et asjaomane isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)	piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta;

b)	piisavad teadmised farmaatsia tehnoloogia, samuti ravimite füüsikalise, keemilise, bioloogilise ja mikrobioloogilise kontrollimise kohta;

c)	piisavad teadmised metabolismi ja ravimite mõju ning mürgiste ainete toime, samuti ravimite kasutamise kohta;

d)	piisavad teadmised ravimeid puudutavate statistiliste andmete hindamiseks, et olla suuteline oma teadmiste põhjal andma asjakohast teavet;

e)	proviisorina tegutsemiseks vajalike juriidiliste ja teiste nõuete piisav tundmine.

Artikkel 45

Proviisori kutsetegevus

1. Käesolev direktiivi tähenduses on proviisori tegevus see, millega tegelema hakkamine ja tegelemine sõltub kas ühes või mitmes liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni olemasolust ja millega saavad tegelema hakata V lisa punktis 5.6.2 loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 44 sätetele vastavaid ja ülikooli või sellega võrdväärsel tasemel proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud on suutelised tegelema või hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega, kusjuures vajadusel nõutakse lisaks dokumendile täiendavat töökogemust:

a)	ravimite ravimvormide valmistamine;

b)	ravimite tootmine ja testimine;

c)	ravimite testimine ravimite testimislaboratooriumis;

d)	ravimite ladustamine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügi staadiumis;

e)	ravimite valmistamine, testimine, ladustamine ja tarnimine avalikes apteekides;

f)	ravimite valmistamine, kontroll, ladustamine ja jagamine haiglates;

g)	teabe jagamine ja nõustamine ravimite valdkonnas.

3. Kui liikmesriik muudab proviisorina tegutsema hakkamise või tegutsemise sõltuvaks lisaks V lisa punktis 5.6.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile ka täiendava töökogemuse olemasolust, peab see liikmesriik piisava tõendina selles küsimuses tunnustama päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusst, mis kinnitab, et isik on päritoluliikmesriigis kutsealal tegutsenud sarnase ajaperioodi vältel.

4. Lõikes 3 nimetatud tunnustamist ei kohaldata kaheaastase töökogemuse suhtes, mida Luxembourgi Suurhertsogiriik nõuab riikliku farmaatsiakontsessiooni andmiseks.

5. Kui liikmesriigis on 16. septembri 1985. aasta seisuga korraldatud konkurentsil põhinevat eksamit, mille eesmärk on lõikes 2 nimetatud dokumendi omanike hulgast välja selekteerida need, kellele anda luba saada riikliku geograafilise jaotuse süsteemi alusel loodavate uute apteekide omanikeks, võib see liikmesriik erandina lõike 1 sätetest seda eksamit ka edaspidi korraldada ja nõuda selle eksami sooritamist liikmesriikide kodanikelt, kellel on V lisa punktis 5.6.2 nimetatud proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument või kelle suhtes kohaldatakse artikli 23 sätteid.

8. OSA

Arhitekt

Artikkel 46

Arhitektide koolitus

1. Arhitektide koolitus hõlmab vähemalt ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses toimuvat nelja-aasta pikkust täisajaga õppetööd või kuueaasta pikkust õppetööd, millest vähemalt kolm aastat toimub täisajaga. Koolitus peab lõppema ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega.

Koolitus, mis toimub ülikooli tasemel ja kus arhitektuur on peamine komponent, peab säilitama tasakaalu arhitektuurialase koolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagama järgmiste teadmiste ja oskuste omandamise:

a)	oskus luua nii esteetilistele kui tehnilistele nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte;

b)	piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta;

c)	kaunite kunstide kui arhitektuuriprojekti mõjurite tundmine;

d)	piisavad teadmised linnaarhitektuuri ja -planeerimise kohta ja planeerimiseks vajalikud oskused;

e)	inimeste ja hoonete, samuti hoonete ja neid ümbritseva keskkonna vahelise suhte mõistmine ning arusaam vajadusest seostada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ning jaotusega;

f)	arhitekti kutseala ja arhitekti rolli mõistmine ühiskonnas, eriti sotsiaalset tegurit arvestavate kavandite ettevalmistamisel;

g)	arusaam projekti kavandite ettevalmistamise ja selle tarvis tehtava uurimistöö meetoditest;

h)	hooneprojektidega seotud ehitusliku kavandamise, konstruktsiooniliste ja insenertehniliste probleemide mõistmine;

i)	piisavad teadmised hoonete füüsikaliste probleemide ja tehnoloogiate ning funktsiooni kohta, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja pakuksid kaitset kliima eest;

j)	vajalikud projekteerimisoskused, et kulufaktoritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esitatud nõuded;

k)	piisavad teadmised projektikontseptsioonide hoonetesse üle kandmisega ja kavandite üldisesse planeerimisse integreerimisega seotud tööstusharude, organisatsioonide, normatiivaktide ja korra kohta.

2. Lõikes 1 loetletud teadmiste ja oskuste nimekirja võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Artikkel 47

Erand arhitektide koolitustingimustest

1. Erandina artikli 46 sätetest tunnustatakse artikli 21 tingimused täidetuks ka järgmisel juhul: pärast 5. augustit 1985 läbitud koolitus, mida Saksamaa Liitvabariigis pakuvad “Fachhochschulen” nimega õppeasutused kolme aasta jooksul ja mis vastab artiklis 46 sätestatud nõuetele ning annab loa hakata selles liikmesriigis a“rhitekti” kutsenimetuse all tegutsema artiklis 48 nimetatud aladel, niivõrd kui sellele koolitusele järgnes nelja-aasta pikkune töökogemus Saksamaa Liitvabariigis, mida tõendab selle kutseühingu väljaantud tunnistus, mille registris käesoleva direktiivi sätete alusel soodustatud arhitekt esineb.

Kutseühing peab esmalt kindlaks tegema, kas asjaomase arhitekti teostatud arhitektuurialane töö tähendab artikli 46 lõikes 1 loetletud teadmiste ning oskuste veenvat rakendamist. See tunnistus antakse sama korra alusel, mis kehtib kutseühingus registreerimise taotlusele.

2. Erandina artikli 46 sätetest tunnustatakse artikli 21 tingimused täidetuks ka järgmisel juhul: koolitus on osa sotsiaalsest arenduskavast või osalise ajaga ülikooliõppest ja vastab artiklis 46 sätestatud tingimustele, mida tõendab arhitektuurialane eksam, kusjuures eksami sooritaja on arhitektuuri valdkonnas mõne arhitekti või arhitektuuribüroo järelevalve all töötanud seitse aastat või kauem. Eksam peab olema ülikooli tasemel ning võrdväärne artikli 46 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud lõpueksamiga.

Artikkel 48

Arhitekti kutsetegevus

1. Käesoleva direktiivi tähenduses on arhitekti kutsetegevus “arhitekti” kutsenimetuse all tavaliselt sooritatav tegevus.

2. Liikmesriikide kodanikke, kellel on luba seda kutsenimetust kasutada vastavalt seadusele, mis annab liikmesriigi pädevale ametiasutusele õiguse anda see kutsenimetus arhitektuuri valdkonnas oma töö kvaliteediga eriti silma paistvatele liikmesriikide kodanikele, loetakse vastavaks “arhitekti” kutsenimetuse all arhitektina tegutsemise tingimustele. Asjassepuutuva isiku arhitektuurilise olemusega tegevusi peab tõendama tema päritoluliikmesriigi antud tunnistus.

Artikkel 49

Arhitektide omandatud eriõigused

1. Liikmesriik tunnistab VI lisa punktis 6.2 loetletud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud teistes liikmesriikides ja mis tõendavad hiljemalt eelnimetatud lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud koolituse läbimist, isegi kui nad ei vasta artiklis 46 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, ja võrdsustab arhitektina tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks oma territooriumil need dokumendid omaenda väljaantud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Sellisel juhul tunnistatakse Saksamaa Liitvabariigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusi, mis tõendavad, et Saksa Demokraatliku Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt 8. mail 1945 või pärast seda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nimetatud lisas loetletud dokumentidega võrdväärsed.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tunnustab liikmesriik järgmisi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente arhitekti kutsealal tegutsemisel ja tegutsema hakkamisel ning võrdsustab need oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega: liikmesriikide kodanikele nende liikmesriikide poolt välja antud tunnistused, kus kehtivad allpool nimetatud kuupäevast alates jõustatud arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja tegutsemist reguleerivad eeskirjad:

a)	1. jaanuar 1995 Austria, Soome ja Rootsi jaoks,

b)	1. mai 2004 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks,

c)	5. august 1987 teiste liikmesriikide jaoks.

Lõikes 1 nimetatud tunnistus tõendab, et selle omanikul on hiljemalt vastaval kuupäeval väljaantud luba kasutada arhitekti kutsenimetust ja et ta on nende eeskirjade kontekstis kõnealusel tegevusalal tegelikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

IV PEATÜKK

ASUTAMISE ÜLDSÄTTED

Artikkel 50

Dokumendid ja formaalsused

1. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustavad kõnealuse reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks kohaldada käesolevat jaotist, võivad need asutused nõuda VII lisas loetletud dokumentide ja tunnistuste esitamist.

VII lisa punkti 1 alapunktides d, e ja f nimetatud dokumendid ei tohi olla rohkem kui kolm kuud vanad nende väljaandmise kuupäevast arvates.

Liikmesriigid, organid ja teised juriidilised isikud tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.

2. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt kinnitust selles teises liikmesriigis välja antud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta ja vajadusel samuti kinnitust, et käesoleva jaotise III peatükis nimetatud kutsealade osas täidab soodustatud isik artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 vastavalt kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.

3. Juhul kui artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ning hõlmab kas täielikult või osaliselt teise liikmesriigi territooriumil juriidiliselt asutatud asutuses saadus koolitust, on vastuvõtval liikmesriigil põhjendatud kahtluse korral õigus dokumendi väljastanud liikmesriigi pädevalt organilt kontrollida:

a)	kas koolituse korraldanud asutuse koolituskursus on ametlikult atesteeritud dokumendi välja andnud liikmesriigis asuva õppeasutuse poolt;

b)	kas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument on sama, mis oleks välja antud juhul, kui koolituskursus oleks tervenisti läbitud dokumendi välja andnud liikmesriigis ja

c)	kas kvalifikatsiooni tõendav dokument annab dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused.

4. Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamiseks oma kodanikelt vandetõotuse andmist või vandega kinnitatud deklaratsiooni esitamist ja kui selle vandetõotuse või deklaratsiooni teksti ei saa teiste liikmesriikide kodanikud kasutada, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomased isikud saavad kasutada sobivat võrdväärset sõnastust.

Artikkel 51

Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus kinnitab taotluse kättesaamist ühe kuu jooksul taotluse saamisest ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.

2. Reguleeritud kutsealal tegutseda lubamise taotlus vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja igal juhul peab vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus tegema oma põhjendatud otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotleja täielike dokumentide saamist. Siiski võib käesoleva jaotise I ja II peatükiga reguleeritud juhtudel seda tähtaega pikendada.

3. Tehtud otsuse või tähtajaks otsuse mittetegemise kohta saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule seadusele.

Artikkel 52

Kutsenimetuste kasutamine

1. Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritakse kõnelause kutseala mõne tegevusalaga seotud kutsenimetuse kasutamist, peavad III jaotise alusel kõnealusel reguleeritud kutsealal tegutsemiseks loa saanud teiste liikmesriikide kodanikud kasutama vastuvõtvas liikmesriigis sellele kutsealale vastavat kutsenimetust ja sellele vastavaid tähekombinatsioone.

2. Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleerib teatud kutseala ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ei tohi liikmesriikide kodanikele anda luba kasutada selle ühingu või organisatsiooni kinnitatud kutsenimetusi ega nende lühendeid, kui nad ei tõenda, et nad on selle ühingu või organisatsiooni liikmed.

Kui ühing või organisatsioon muudab liikmelisuse sõltuvaks teatud kvalifikatsiooni omamisest, võib ta seda teha teiste liikmesriikide kutsekvalifikatsiooni omavate kodanike suhtes, üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel.

IV JAOTIS

KUTSEALAL TEGUTSEMISE ÜKSIKASJALIK KORD

Artikkel 53

Keeleoskus

Isikud, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peaksid oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli.

Artikkel 54

Akadeemiliste tiitlite kasutamine

Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 52 kohaldamist, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomastele isikutele antakse õigus kasutada päritolu liikmesriigi keeles neile päritoluliikmesriigis antud akadeemilisi tiitleid ning võimalik et nende lühendeid. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et selle nimetuse kasutamisel lisatakse selle andnud ametiasutuse või eksamikomisjoni nimi ja aadress. Kui päritoluliikmesriigis antud akadeemilist tiitlit võidakse vastuvõtvas liikmesriigis segamini ajada tiitliga, mis nõuab viimati nimetatud liikmesriigis täienduskoolitust, mida soodustatud isik läbinud ei ole, võib vastuvõttev liikmesriik soodustatud isikult nõuda päritoluliikmesriigi akadeemilise tiitli kasutamist vastuvõtva liikmesriigi poolt kehtestatud sobival kujul.

Artikkel 55

Haigekassapoolne tunnustamine

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 esimese lõigu punkti b kohaldamist, loobuvad liikmesriigid, kes haigekassa kinnituse saamiseks nõuavad nende territooriumil kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutelt ettevalmistavat ametialast täiendõpet ja/või töökogemust, sellest kohustusest teises liikmesriigis arsti ja hambaarsti kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute suhtes.

V JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ JA VASTUTUS RAKENDAMISE EEST

Artikkel 56

Pädevad ametiasutused

1. Käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks teevad vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd ja abistavad teineteist vastastikku. Nad tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse.

2. Vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused vahetavad teavet rakendatud distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed käesoleva direktiivi alusel tegevusaladel tegutsemisele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (26) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta24 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, (27) milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)25 sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte.

Päritoluliikmesriik kontrollib olukorra tõepärasust ja tema ametiasutused otsustavad vajaliku uurimismenetluse olemuse ning ulatuse ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki oma olemasoleva teabe alusel vastuvõetud otsusest.

3. Iga liikmesriik määrab hiljemalt … (25) ametiasutused ja organid, kes on pädevad välja andma ja vastu võtma kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid dokumente või teavet, samuti need, kes on pädevad vastu võtma käesolevas direktiivis nimetatud taotlusi ning otsuseid, ja teatab neist koheselt teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

4. Iga liikmesriik määrab lõikes 1 nimetatud ametiasutuste tegevuse kooskõlastamiseks koordinaatori ja teatab sellest teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

Koordinaatori ülesanne on:

a)	edendada käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist;

b)	koguda teavet, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaldamiseks, nagu näiteks liikmesriikides reguleeritud kutsealadel tegutsema hakkamise tingimusi.

Punktis b kirjeldatud ülesannete täitmisel võivad koordinaatorid paluda artiklis 57 nimetatud kontaktpunktide abi.

Artikkel 57

Kontaktpunktid

Liikmesriik määrab hiljemalt …. (25) kontaktpunkti, mille ülesanne on:

anda kodanikele ja teiste liikmesriikide kontaktpunktidele teavet, mis on käesolevas direktiivis sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks vajalik, nagu näiteks teave kutseala reguleerivate ja kutsealal tegutsemist reguleerivate õigusaktide, kaasa arvatud sotsiaalõigusaktide ja vajadusel eetikareeglite kohta;

b)	aidata kodanikel, vajaduse korral koostöös teiste kontaktpunktidega ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutustega, realiseerida käesoleva direktiiviga neile antud õigusi.

Kontaktpunktid teatavad komisjonile viimase soovil päringutest, millega nad punkti b sätete alusel tegelevad, kahe kuu jooksul pärast nende päringute saamist.

Artikkel 58

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee

1. Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee, edaspidi “komitee”.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes nõuete kohaselt arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud perioodi pikkuseks kehtestatakse kaks kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

VI JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 59

Aruandlus

1. Alates … (25) saadavad liikmesriigid kord kahe aasta järel komisjonile aruande süsteemi rakendamise kohta. Lisaks üldistele tähelepanekutele peab aruanne sisaldama vastuvõetud otsuste statistilist kokkuvõtet ja selle direktiivi rakendamisest tulenevate peamiste probleemide kirjeldust.

2. Alates …. (25) koostab komisjon kord viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Artikkel 60

Erandid

Kui liikmesriigil on käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisega suuri probleeme eriomases valdkonnas, tutvub komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga nende probleemidega.

Vajaduse korral otsustab komisjon artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt lubada kõnealusel liikmesriigil teatud perioodiks teha kõnealusest sättest erandeid.

Artikkel 61

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ, 89/48/EMÜ, 92/51/EMÜ, 93/16/EMÜ ja 99/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates …. (25) Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ja nende direktiivide alusel vastuvõetud õigusakte see kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.

Artikkel 62

Ülevõtmine

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …. Nad teavitavad komisjoni sellest viivitamata.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad neile või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra määravad kindlaks liikmesriigid.

Artikkel 63

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 64

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) EÜT C 181 E, 30.7.2002, lk 183.

(2) ELT C 61, 14.3.2003, lk 67.

(3) Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2004. aasta arvamus (ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 231), nõukogu 21. detsembri 2004 ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) EÜT L 178, 17.7.2000, lk.1.

(5) EÜT L 19, 24.1.1989, lk 16. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/19/EÜ (EÜT L 206, 31.7.2001, lk 1).

(6) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/108/EÜ (ELT L 32, 5.2.2004. lk 15).

(7) EÜT L 201, 31.7.1999, lk 77.

(8) EÜT L 176, 15.7.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(9) EÜT L 176, 15.7.1977, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(10) EÜT L 233, 24.8.1978, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(11) EÜT L 233, 24.8.1978, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(12) EÜT L 362, 23.12.1978, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(13) EÜT L 362, 23.12.1978, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(14) EÜT L 33, 11.2.1980, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(15) EÜT L 33, 11.2.1980, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(16) EÜT L 223, 21.8.1985, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(17) EÜT L 253, 24.9.1985, lk 34. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(18) EÜT L 253, 24.9.1985, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(19) EÜT L 165, 7.7.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(20) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(21) EÜT L 78, 26.3.1997, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(22) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(23) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(24) Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(25) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(26) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(27) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

I LISA

Nimekiri kutseühingutest või -organisatsioonidest, kes täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi

IIRIMAA (1)

1.	The Institute of Chartered Accountants in Ireland (2)

2.	The Institute of Certified Public Accountants in Ireland

3.	The Association of Certified Accountants

4.	Institution of Engineers of Ireland

5.	Irish Planning Institute

ÜHENDKUNINGRIIK

1.	Institute of Chartered Accountants in England and Wales

2.	Institute of Chartered Accountants of Scotland

3.	Institute of Chartered Accountants in Ireland

4.	Chartered Association of Certified Accountants

5.	Chartered Institute of Loss Adjusters

6.	Chartered Institute of Management Accountants

7.	Institute of Chartered Secretaries and Administrators

8.	Chartered Insurance Institute

9.	Institute of Actuaries

10.	Faculty of Actuaries

11.	Chartered Institute of Bankers

12.	Institute of Bankers in Scotland

13.	Royal Institution of Chartered Surveyors

14.	Royal Town Planning Institute

15.	Chartered Society of Physiotherapy

16.	Royal Society of Chemistry

17.	British Psychological Society

18.	Library Association

19.	Institute of Chartered Foresters

20.	Chartered Institute of Building

21.	Engineering Council

22.	Institute of Energy

23.	Institution of Structural Engineers

24.	Institution of Civil Engineers

25.	Institution of Mining Engineers

26.	Institution of Mining and Metallurgy

27.	Institution of Electrical Engineers

28.	Institution of Gas Engineers

29.	Institution of Mechanical Engineers

30.	Institution of Chemical Engineers

31.	Institution of Production Engineers

32.	Institution of Marine Engineers

33.	Royal Institution of Naval Architects

34.	Royal Aeronautical Society

35.	Institute of Metals

36.	Chartered Institution of Building Services Engineers

37.	Institute of Measurement and Control

38.	British Computer Society

(1) Iiri kodanikud on lisaks sellele liikmeteks järgmistes Ühendkuningriigi kutseühingutes või -organisatsioonides:

Institute of Chartered Accountants in England and Wales

Institute of Chartered Accountants of Scotland

Institute of Actuaries

Faculty of Actuaries

The Chartered Institute of Management Accountants

Institute of Chartered Secretaries and Administrators

Royal Town Planning Institute

Royal Institution of Chartered Surveyors

Chartered Institute of Building.

(2) Üksnes audiitori tegevuse osas.

II LISA

Artikli 11 lõike 4 punktis b nimetatud eraldi ülesehitusega koolitus

1. KOOLITUS PARAMEDITSIINI JA LASTEHOOLDUSE ALAL

Järgmiste kutsealade koolitus:

Saksamaal:

—	pediaatriaõde (“Kinderkrankenschwester/Kinderkrankenpfleger”),

—	füsioterapeut (“Krankengymnast(in)/Physiotherapeut(in)”) (1),

—	tööterapeut/ergoterapeut (“Beschäftigungs- und Arbeitstherapeut/Ergotherapeut”),

—	logopeed (“Logopäde/Logopädin”),

—	ortopeed (“Orthoptist(in)”),

—	riiklikult tunnustatud lastehooldustöötaja (“Staatlich anerkannte(r) Erzieher(in)”),

—	riiklikult tunnustatud raviõpetaja (“Staatlich anerkannte(r) Heilpädagoge(-in)”),

—	meditsiiniline laboritehnik (“medizinisch-technische(r) Laboratoriums- Assistent(in)”),

—	meditsiiniline röntgenitehnik (“medizinisch-technische(r) Radiologie-Assistent(in))”,

—	meditsiinilise funktsionaaldiagnostika tehnik (“medizinisch-technische(r) Assistent(in) für Funktionsdiagnostik”),

—	veterinaartehnik (v“eterinärmedizinisch-technische(r) Assistent(in)”),

—	dieediõde (“Diätassistent(in)”),

—	farmaatsiatehnik (“Pharmazieingenieur”), koolitus omandatud enne 31. märtsi 1994 endises Saksa Demokraatlikus Vabariigis või uute liidumaade territooriumil,

—	psühhiaatriaõde (“Psychiatrische(r) Krankenschwester/Krankenpfleger”),

—	kõneterapeut (“Sprachtherapeut(in)”).

Tšehhi Vabariigis:

—	meditsiiniassistent (“zdravotnický asistent”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust meditsiinikeskkoolis.

—	toitumisassistent (“nutriční asistent”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust meditsiinikeskkoolis.,

Itaalias:

—	hambatehnik (“odontotecnico”),

—	optik (“ottico”).

Küprosel:

—	hambatehnik (“οδοντοτεχνίτης”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast põhiharidust, kuueaastast keskharidust ning kaheaastast kutseharidust keskhariduse baasil, millele järgneb üheaastane erialase töö kogemus.

—	optik (“τεχνικός oπτικός”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast põhiharidust, kuueaastast keskharidust ning kaheaastast keskharidusejärgset haridust, millele järgneb üheaastane erialase töö kogemus.

Lätis:

—	hambaarsti õde (“zobārstniecības māsa”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kolmeaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

—

biomeditsiinilaborant (“biomedicīnas laborants”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

—	hambatehnik (“zobu tehniķis”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

—

füsioterapeudi assistent (“fizioterapeita asistents”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kolmeaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

Luksemburgis:

—	meditsiiniline röntgenitehnik (“assistant(e) technique médical(e) en radiologie”),

—	meditsiinilaborant (“assistant(e) technique médical(e) de laboratoire”),

—	psühhiaatriaõde (“infirmier/ière psychiatrique”),

—	kirurgi meditsiiniline assistent (“assistant(e) technique médical(e) en chirurgie”),

—	pediaatriaõde (“infirmier/ière puériculteur/trice”),

—	õde-anestesioloog (“infirmier/ière anesthésiste”),

—	diplomeeritud massöör (“masseur/euse diplômé(e)”),

—	lastehooldustöötaja (“éducateur/trice”).

Madalmaades:

—

veterinaararsti assistent (“dierenartsassistent”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt kolmteist aastat ja sisaldab:

i)	spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kolmeaastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga; mõnel juhul täiendab kutsealast koolitust ühe- või kaheaastane spetsialiseerumiskursus, mis lõpeb eksamiga, või

ii)	spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kahe ja poole aastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga ja mida täiendab vähemalt kuuekuuline töökogemus või vähemalt kuuekuuline koolitus heakskiidetud asutuses, või

iii)	spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kaheaastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga ja mida täiendab vähemalt üheaastane töökogemus või vähemalt üheaastane koolitus heakskiidetud asutuses, või

iv)	veterinaararsti assistendi (dierenartsassistent) puhul kolmeaastast kutsealast koolitust spetsialiseeritud õppeasutuses (MBO-programm) või teise valikuna kolmeaastast kutsealast koolitust duaalses koolitussüsteemis (LLW), mis mõlemad lõpevad eksamiga.

Austrias:

—	õdede spetsiaalne põhikoolitus, spetsialiseerumisega laste ja noortehooldusele (“spezielle Grundausbildung in der Kinder- und Jugendlichenpflege”),

—	psühhiaatriaõe spetsialiseeritud põhikoolitus (“spezielle Grundausbildung in der psychiatrischen Gesundheits- und Krankenpflege”),

—	kontaktläätsede optik (“Kontaktlinsenoptiker”),

—	pediküürija (“Fuβpfleger”)

—	audiometrist (“Hörgeräteakustiker”),

—

apteeker (“Drogist”),

kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt neliteist aastat ja sisaldab vähemalt viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis leiab aset osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning kutsepraktika- ja koolitusperioodi, mis lõpeb kutsealase eksamiga, mis annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks ja praktikantide väljaõpetamiseks.

—

massöör (“Masseur”),

kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas kaheaastast väljaõpet, kaheaastast kutsepraktika- ja koolitusperioodi ning üheaastast koolituskursust, mis lõpeb kutsealase eksamiga, mis annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks ja praktikantide väljaõpetamiseks.

—	lasteaednik (“Kindergärtner/in”),

—	lastehooldutöötaja (“Erzieher”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab eksamiga lõppevat viieaastast kutsealast koolitust spetsialiseeritud õppeasutuses.

Slovakkias:

—	kunstikallakuga põhikooli tantsuõpetaja (“učiteľ v tanečnom odbore na základných umeleckých školách”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14,5 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast kutsekeskharidust ja viie semestri pikkust tantsupedagoogika kursust.

—

eriõppeasutuses ja sotsiaalhoolekandeasutuses töötav koolitaja (“vychovávatel' v špeciálnych výchovných zariadeniach a v zariadeniach sociálnych služieb”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab kaheksa- või üheksa-aastast põhiharidust, neljaaastast pedagoogilist keskharidust või tavalist keskharidust ja kaheaastast täiendavat osaajalist pedagoogilist õpet.

2. MEISTER-OSKUSTÖÖLISTE SEKTOR (Mester/Meister/Maître), mis hõlmab koolituskursusi käesoleva direktiivi III jaotise II peatükis käsitlemata oskuste kohta.

Järgmiste kutsealade koolitus:

Taanis:

—

optik (“optometrist”),

kelle koolitus kestab kokku 14 aastat, hõlmates viieaastast kutseõpet, mis jaguneb kahe ja poole aastaseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kahe ja poole aastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester.

—

ortopeediatehnik (“ortopædimekaniker”),

kelle koolitus kestab kokku 12,5 aastat, hõlmates kolme ja poole aastast kutseõpet, mis jaguneb kuuekuuliseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kolmeaastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester.

—

ortopeediliste jalatsite kingsepp (“ortopædiskomager”),

kellekoolitus kestab kokku 13,5 aastat, hõlmates nelja ja poole aastast kutseõpet, mis jaguneb kaheaastaseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kahe ja poole aastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester.

Saksamaal:

—	optik (“Augenoptiker”),

—	hambatehnik (“Zahntechniker”),

—	kirurgilise sideme valmistaja (“Bandagist”),

—	kuuldeaparaatide valmistaja (“Hörgeräte-Akustiker”),

—	ortopeediatehnik (“Orthopädiemechaniker”),

—	ortopeediliste jalatsite kingsepp (“Orthopädieschuhmacher”).

Luksemburgis:

—	optik (“opticien”),

—	hambatehnik (“mécanicien dentaire”),

—	kuuldeaparaatide valmistaja (“audioprothésiste”),

—	ortopeediatehnik/kirurgilise sideme valmistaja (“mécanicien orthopédiste/bandagiste”),

—	ortopeediliste jalatsite kingsepp (“orthopédiste-cordonnier”),

kelle koolitus nimetatud kutsealadel kestab ühtekokku 14 aastat, hõlmates vähemalt viis aastat reguleeritud väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses ja mis lõpeb eksamiga, mis annab kursuse lõpetajale õiguse töötada mis tahes oskustööna käsitataval tegevusalal kas iseseisvalt või samaväärse vastutustasandiga töövõtjana.

Austrias:

—	kirurgilise sideme valmistaja (“Bandagist”),

—	korsettide valmistaja (“Miederwarenerzeuger”),

—	optik (“Optiker”),

—	ortopeediliste jalatsite kingsepp (“Orthopädieschuhmacher”),

—	ortopeediatehnik (“Orthopädietechniker”),

—	hambatehnik (“Zahntechniker”),

—	aednik (“Gärtner”),

kelle koolitus ja väljaõpe kestavad kokku vähemalt 14 aastat, hõlmates vähemalt viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning vähemalt kaheaastast kutsepraktika- ja koolitusperioodi, mis lõpeb meistrioskuse eksamiga ja annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks, praktikantide väljaõpetamiseks ja nimetuse Meister kasutamiseks.

põllumajanduse ja metsanduse meister-oskustööliste koolitus, eelkõige:

—	põllumajanduse meister-oskustööline (“Meister in der Landwirtschaft”),

—	kodumajandusõpetuse meister-oskustööline (“Meister in der laendlichen Hauswirtschaft”),

—	aianduse meister-oskustööline (“Meister im Gartenbau”),

—	aiandialase töö meister-oskustööline (“Meister im Feldgemüsebau”),

—	pomoloogia ja puuviljade töötlemise meister-oskustööline (“Meister im Obstbau und in der Obstverwertung”),

—	viinamarjakasvatuse ja veinitootmise meister-oskustööline (“Meister im Weinbau und in der Kellerwirtschaft”),

—	piimanduse meister-oskustööline (“Meister in der Molkerei- und Käsereiwirtschaft”),

—	hobusekasvatuse meister-oskustööline (“Meister in der Pferdewirtschaft”),

—	kalapüügi meister-oskustööline (“Meister in der Fischereiwirtschaft”),

—	kodulinnukasvatuse meister-oskustööline (“Meister in der Geflügelwirtschaft”),

—	mesinduse meister-oskustööline (“Meister in der Bienenwirtschaft”),

—	metsanduse meister-oskustööline (“Meister in der Forstwirtschaft”),

—	metsaistutamise ja -haldamise meister-oskustööline (“Meister in der Forstgarten- und Forstpflegewirtschaft”),

—	põllumajandussaaduste hoiustamise meister-oskustööline (“Meister in der landwirtschaftlichen Lagerhaltung”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning kolmeaastast kutsepraktika perioodi, mis lõpeb meistrioskuse eksamiga ja annab õiguse praktikantide väljaõpetamiseks ja nimetuse Meister kasutamiseks.

Poolas:

—

õpetaja, kes õpetab praktilist kutseõpet (“Nauczyciel praktycznej nauki zawodu”),

kelle koolitus hõlmab:

i)	kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust või võrdväärset keskharidust asjaomasel alal, millele järgneb vähemalt 150tunnise kogukestusega pedagoogiline kursus, tööohutuse ja töötervishoiu kursus, ning kaheaastast erialase töö kogemust alal, mida kavatsetakse õpetama hakata, või

ii)	kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust ning keskharidusejärgse pedagoogilis-tehnilise kooli diplomit, või

iii)	kaheksa-aastast põhiharidust, kahe- kuni kolmeaastast põhilist kutsekeskharidust ja vähemalt kolmeaastast erialase töö kogemust, mida tõendab vastava eriala kutseeksami sooritamise tunnistus ning millele järgneb vähemalt 150tunnise kogupikkusega pedagoogiline kursus.

Slovakkias:

—	kutseõppe meister (“majster odbornej výchovy”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast kutseharidust (kutsekeskhariduse ja/või asjaomase (sarnase) kutseõppepraktika või praktikakursuse läbimist), erialase töö kogemust omandatud hariduse valdkonnas kogukestusega vähemalt kolm aastat või praktikat ja täiendavat pedagoogilist koolitust pedagoogikateaduskonnas või tehnikaülikoolis, või keskhariduse ja asjaomase (sarnase) kutseõppepraktika või praktikakursuse läbimist, erialase töö kogemust omandatud hariduse valdkonnas kogukestusega vähemalt kolm aastat või praktikat, ja täiendavat pedagoogilist koolitust pedagoogikateaduskonnas, või 1. septembriks 2005 eripedagoogika alast erikoolitust, mida pakuvad kutseõppe meistri koolitusasutused erikoolides, ilma täiendava pedagoogilise õppeta.

3. MERESÕIT

a) Meretransport

Järgmine koolitus:

Tšehhi Vabariigis:

—	tekimadrus (“palubní asistent”),

—	vahitüürimees (“námořní poručík”),

—	vanemtüürimees (“první palubní důstojník”),

—	kapten (“kapitán”),

—	abimehaanik (“strojní asistent”),

—	vahimehaanik (“strojní důstojník”),

—	teine mehaanik (“druhý strojní důstojník”),

—	vanemmehaanik (“první strojní důstojník”),

—	laeva elektrimehaanik (“elektrotechnik”),

—	vanemelektrimehaanik (“elektrodůstojník”).

Taanis:

—	laevakapten (“skibsfører”),

—	esimene tüürimees (“overstyrmand”),

—	tüürimees, tekiohvitser (“enestyrmand, vagthavende styrmand”),

—	tekiohvitser (“vagthavende styrmand”),

—	masinainsener (“maskinchef”),

—	esimene masinainsener (“l. maskinmester”),

—	esimene masinainsener / valveinsener (“l. maskinmester/vagthavende maskinmester”).

Saksamaal:

—	suure rannikualuse kapten (“Kapitän AM”),

—	rannikualuse kapten (“Kapitän AK”),

—	suure rannikualuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier AMW”),

—	rannikualuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier AKW”),

—	C-kraadi peainsener (“Schiffsbetriebstechniker CT - Leiter von Maschinenanlagen”),

—	C-kraadilaevamehaanik (“Schiffsmaschinist CMa -Leiter von Maschinenanlagen”),

—	C-kraadi laevainsener (“Schiffsbetriebstechniker CTW”),

—	C-kraadi laevamehaanik - üksikinsener-ohvitser (“Schiffsmaschinist CMaW - Technischer Alleinoffizier”).

Itaalias:

—	tekiohvitser (“ufficiale di coperta”),

—	insener-ohvitser (“ufficiale di macchina”).

Lätis:

—	laeva elektrimehaanik (“Kuģu elektromehāniķis”),

—	külmutusseadmete mehaanik (“Kuģa saldēšanas iekārtu mašīnists”).

Madalmaades:

—	rannikualuse esimene tüürimees (koos lisakoolitusega) (“stuurman kleine handelsvaart (met aanvulling)”),

—	rannikualuse diplomeeritud mootorinsener (“diploma motordrijver”),

—	laevaliiklusteeninduse ametnik (“VTS-functionaris”),

Koolitus hõlmab:

—

Tšehhi Vabariigis:

tekimadrus (“palubní asistent”),

1.	Vähemalt 20aastane isik.

a)	Mereakadeemia või merekool – laevajuhtimise teaduskond, mõlemad kursused peavad lõppema “maturitní zkouška” eksamiga, ja õpingute ajal vähemalt kuus kuud tunnustatud meresõidupraktikat laeval, või

Vähemalt kaks aastat tunnustatud meresõidupraktikat laeval navigatsioonivahis osalemise tasemel, STCW-koodeksi (Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) A-II/1 osas täpsustatud pädevusnõuetele vastava tunnustatud kursuse läbimine STCW-konventsiooni osalisriigi mereakadeemias või merekoolis ja MTC (Tšehhi Vabariigi Meretranspordikomitee) poolt tunnustatud eksamikomisjoni ees eksami läbimine.

ii)

vahitüürimees (“námořní poručík”),

1.	Tunnustatud meresõidupraktika tekimadrusena 500tonnise või suurema kogumahutavusega laeval, mis merekooli või -akadeemia lõpetamise korral kestab vähemalt kuus kuud ja tunnustatud kursuse läbimise korral üks aasta, millest vähemalt kuus kuud moodustab navigatsioonivahis osalemine.

2.	Nõuetekohaselt täidetud ja kinnitatud kadettide praktikaraamat laeval läbitud õppe kohta.

iii)	vanemtüürimees (“první palubní důstojník”), 500tonnise ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom ning vähemalt kaksteist kuud tunnustatud meresõidupraktikat vahitüürimehena.

iv)

kapten (“kapitán”),

—	500–3000tonnise kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus.

—

3000tonnise ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika vanemtüürimehena 500tonnise ja suurema kogumahutavusega laeval ning vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika vanemtüürimehena 3000tonnise või suurema kogumahutavusega laeval.

abimehaanik (“strojní asistent”),

1.	Vähemalt 20aastane isik.

2.	Mereakadeemia või merekool – laevamehaanika teaduskond ja õpingute ajal vähemalt kuus kuud tunnustatud meresõidupraktikat laeval.

vi)	vahimehaanik (“strojní důstojník”), Mereakadeemia või merekooli lõpetamise korral vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika abimehaanikuna.

vii)	teine mehaanik (“druhý strojní důstojník”), Vähemalt 12 kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika kolmanda mehaanikuna 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval.

viii)

vanemmehaanik (“první strojní důstojník”),

3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva teise mehaaniku tunnistus ja vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika samal alal.

ix)

laeva elektrimehaanik (“elektrotechnik”),

1.	Vähemalt 18aastane isik.

2.	Mere- või muu akadeemia, elektrotehnika teaduskond, või tehnikakool või elektrotehnika kõrgkool, kõik kursused peavad lõppema “maturitní zkouška” eksamiga ja vähemalt 12 kuu pikkuse elektrotehnika praktikaga.

vanemelektrimehaanik (“elektrodůstojník”),

1.	Mereakadeemia või merekool, laevaelektrotehnika teaduskond, või muu elektrotehnika alane akadeemia või keskkool, kõik kursused peavad lõppema “maturitní zkouška” eksami või riigieksamiga.

2.	Akadeemia või merekooli lõpetamise korral vähemalt 12 kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika elektrimehaanikuna või 24 kuu pikkune meresõidupraktika keskkooli lõpetamise korral.

—

Taanis on 9-aastast põhiharidust, millele järgneb põhikoolitus ja/või 17- kuni 36-kuuline meresõidukursus, täiendatud:

i)	pardaohvitseride puhul üheaastase kutseõppega,

ii)	teiste kutsealade puhul 3-aastase spetsialiseeritud kutseõppega.

—	Saksamaal kestab koolitus 14 kuni 18 aastat ja hõlmab 3-aastast kutsealase põhikoolituse kursust ning üheaastast meresõidupraktikat, millele järgneb ühe- kuni kaheaastane spetsiaalne kutsealane koolitus, mida vajadusel täiendab kaheaastane töökogemus navigatsiooni alal.

—

Lätis:

laeva elektrimehaanik (“kuģu elektromehāniķis”),

1.	Vähemalt 18aastane isik.

Koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, mis sisaldab vähemalt üheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt kolmeaastast kutseharidust. Lisaks sellele on nõutav vähemalt kuue kuu pikkune meresõidupraktika laevaelektrimehaanikuna või selle abina 750 kW või suurema koguvõimusega laeval. Kutseõpe lõpeb pädevale asutusele antava erialaeksamiga, mis vastab transpordiministeeriumi poolt heakskiidetud koolitusprogrammile.

ii)

külmutusseadmete mehaanik (“kuģa saldēšanas iekārtu mašīnists”),

1.	Vähemalt 18aastane isik.

Koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat, mis sisaldab vähemalt üheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt kolmeaastast kutseharidust. Lisaks sellele on nõutav vähemalt 12 kuu pikkune meresõidupraktika külmutusseadmete mehaaniku abina. Kutseõpe lõpeb pädevale asutusele antava erialaeksamiga, mis vastab transpordiministeeriumi poolt heakskiidetud koolitusprogrammile.

—	Itaalias kogukestusega 13 aastat, millest vähemalt viis aastat hõlmab kutsealane koolitus, mis lõpeb eksamiga ja mida vajaduse korral täiendab kutsepraktika.

—

Madalmaades:

rannikualuse esimene vanemtüürimehe (koos lisakoolitusega) (stuurman kleine handelsvaart (met aanvulling)) ja diplomeeritud mootorinseneri (diploma motordrijver) koolitus kestab 14 aastat, millest vähemalt kaks aastat toimub spetsialiseeritud kutseõppeasutuses, millele järgneb kaheteistkuuline kutsepraktika,

ii)

laevaliiklusteeninduse ametniku (VTS-functionaris) puhul kestab koolitus ühtekokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kolmeaastast koolitust rakenduslikus kõrgkoolis (HBO) või kutsekeskkoolis (MBO), millele järgnevad riiklikud või piirkondlikud spetsialiseeritud kursused, millest igaüks hõlmab vähemalt kaheteistnädalast eksamiga lõppevat teoreetilist koolitust,

ning mida tunnustatakse vastavalt rahvusvahelisele STCW konventsioonile (rahvusvaheline meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsioon, 1978).

b) Kalapüügilaevad:

Järgmine koolitus:

Saksamaal:

—	kapten (avamere kalapüük) (“Kapitän BG/Fischerei”),

—	kapten (rannikuäärne kalapüük) (“Kapitän BLK/Fischerei”),

—	avamerealuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier BGW/Fischerei”),

—	rannikualuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier BK/Fischerei”).

Madalmaades:

—	esimene tüürimees/insener V (“stuurman werktuigkundige V”),

—	kalapüügialuse insener IV (“werktuigkundige IV visvaart”),

—	kalapüügialuse esimenetüürimees IV (“stuurman IV visvaart”),

—	esimene tüürimees/insener VI (“stuurman werktuigkundige VI”),

koolitus hõlmab:

—	Saksamaal ühtekokku 14 kuni 18 aastat, sealhulgas kolmeaastast väljaõppekursust ja üheaastast meresõidupraktikat, millele järgneb ühe- või kaheaastane spetsialiseeritud kutseõpe, mida vajadusel täiendab kaheaastane meresõidukogemus.

—	Madalmaades ühtekokku 13 kuni 15 aastat, millest vähemalt kaks aastat leiab aset spetsialiseeritud kutseõppeasutuses, millele järgneb 12-kuuline erialase töö kogemus,

ning mida tunnustatakse vastavalt Torremolinose konventsioonile (Torremolinose rahvusvaheline kalalaevade ohutuse konventsioon, 1977).

4. TEHNIKASEKTOR

Järgmine koolitus:

Tšehhi Vabariigis:

—

tunnustatud tehnik, tunnustatud ehitaja (“autorizovaný technik, autorizovaný stavitel”),

kelle koolitus hõlmab kutseõpet kestusega vähemalt üheksa aastat ja sisaldab nelja-aastast tehnilist keskharidust, mis lõpeb “maturitní zkouška” eksamiga (tehnikakallakuga keskkooli eksam), viieaastast erialast töökogemust, mille lõppedes tuleb sooritada erialaeksam teatud ehitustööde osas (vastavalt seadusele nr 50/1976 Sb. (ehitusseadus) ja seadusele nr 360/1992 Sb.).

—

rööbassõiduki juht (“fyzická osoba řídící drážní vozidlo”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust, ning mille lõpus tuleb sooritada riigieksam sõidukite võimsusõpetuse kohta.

—	rööbastee kontrolltehnik (“drážní revizní technik”) kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust mehaanika- või elektroonikakeskkoolis.

—	sõiduõpetaja (“učitel autoškoly”), vähemalt 24aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust liikluse või masinaehituse valdkonnas.

—

mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv riigi esindaja (“kontrolní technik STK”),

vähemalt 21aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust, millele järgneb vähemalt kahe aasta pikkune tehniline praktika; asjaomasel isikul peab olema juhiluba, ta ei tohi olla karistusregistrisse kantud ning ta peab olema läbinud vähemalt 120-tunni pikkuse riigiteenistuses olevate tehnikute erikursuse, sooritades edukalt eksami.

—

autode heitgaase kontrolliv mehaanik (“mechanik měření emisí”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ja “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust; lisaks sellele peab ametitaotleja läbima vähemalt kolme aasta pikkuse tehnilise praktika ja kaheksa tundi kestva “autode heitgaase kontrolliva mehaaniku” erikursuse, sooritades edukalt eksami.

—

I klassi laevakapten (“kapitán I. třídy”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat kolmeaastast kutsekeskharidust, ning mille lõpus tuleb kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks sooritada eksam. Sellisele kutseharidusele peab järgnema eksamiga lõppev nelja aasta pikkune kutsepraktika.

—

käsitööks loetud mälestiste restauraator (“restaurátor památek, které jsou díly uměleckých řemesel”),

kelle koolitus kestab kokku 12 aastat, kui see on täies ulatuses tehniline kutsekeskharidus restaureerimise alal, või 10–12 aasta pikkust õpet sarnasel alal koos viieaastase erialase töökogemusega, kui tegemist on täies ulatuses “maturitní zkouška” eksamiga lõppenud tehnilise kutsekeskharidusega, või kaheksa-aastast erialast töökogemust, kui tegemist on tehnilise kutsekeskharidusega, mis lõpeb praktikaeksamiga.

—

muuseumide ja galeriide kollektsioonis olevate kunstiteoste, mis ei ole mälestised, ja teiste kultuuriväärtusega objektide restauraator (“restaurátor děl výtvarných umění, která nejsou památkami a jsou uložena ve sbírkách muzeí a galerií, a ostatních předmětů kulturní hodnoty”),

kelle koolitus kestab kokku 12 aastat, millele lisandub viie aasta pikkune erialase töö kogemus kui tegemist on täies ulatuses tehnilise kutsekeskharidusega restaureerimise valdkonnas, mis lõpeb “maturitní zkouška” eksamiga.

—

jäätmekäitleja (“odpadový hospodář”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust, “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust ning vähemalt viieaastast töökogemust jäätmekäitlusvaldkonnas viimase kümne aasta jooksul.

—	lõhkamisspetsialist (“Technický vedoucí odstřelů”), kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust, mille lõpus tuleb sooritada “maturitní zkouška” eksam,

ning millele järgneb:

—	kaks aastat tööd lõhkajana (maa-alustes tingimustes) või üks aasta (maapealsetes tingimustes); sealhulgas kuus kuud tööd lõhkaja abina;

—	100 tundi teoreetilist ja praktilist õpet, mis lõpeb eksamiga asjaomase piirkondliku kaevandusameti ees;

—	kuuekuuline või pikem erialase töö kogemus peamiste lõhketööde kavandaja ja teostajana;

—	32 tundi teoreetilist ja praktilist õpet, mis lõpeb eksamiga Tšehhi Kaevandusameti ees;,

Itaalias:

—	ehitusgeomeeter (“geometra”),

—

maamõõtja (“perito agrario”),

kelle koolitus hõlmab keskhariduse tasemel tehnilist koolitust kestusega vähemalt 13 aastat, sealhulgas kaheksa-aastast kohustuslikku põhikooli, millele järgneb viieaastane keskharidust andev õpe, millest 3 aastat moodustab kutsealane koolitus, mis lõpeb tehnikaalase bakalaureuse eksamiga ja mida täiendab:

i)	ehitusgeomeetridel vähemalt kaheaastane kutsepraktika asjaomases ettevõttes või viieaastane töökogemus;

ii)	maamõõtjatel vähemalt kaheaastane kutsepraktika,

millele järgneb riigieksam.

Lätis:

—

vedurijuhi abi (“vilces līdzekļa vadītāja (mašīnista) palīgs”),

vähemalt 18aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat, mis sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt nelja-aastast kutseharidust; kutseharidus lõpeb töötaja erialaeksamiga; kutsetunnistuse annab pädev asutus viieks aastaks.

Madalmaades:

—	kohtutäitur (“gerechtsdeurwaarder”),

—	hambaproteeside valmistaja (“tandprotheticus”),

koolitus hõlmab:

kohtutäituri (“gerechtsdeurwaarder”) puhul koolitust ja kutseõpet kestusega 19 aastat, mis sisaldab kohustuslikku kaheksa-aastast põhikooli, millele järgneb kaheksa-aastane keskharidust andev õpe, millest neli aastat moodustab riigieksamiga lõppev tehnikaalane õpe. Koolitust täiendab kolmeaastane teoreetiline ja praktiline kutseõpe;

ii)

hambaproteeside valmistaja (“tandprotheticus”) puhul vähemalt 15-aastast täisajaga ja 3-aastast osalise ajaga koolitust, mis sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast üldkeskharidust andvat õpet ja kolmeaastast kutseõpet, sealhulgas hambatehniku teoreetilist ja praktilist koolitust, millele lisandub kolmeaastane osalise ajaga hambaproteeside valmistaja koolitus, mis lõpeb eksamiga.

Austrias:

—	metsnik (“Förster”),

—	tehniline konsultatsioon (“Technisches Büro”),

—	tööjõu rentimine (“Überlassung von Arbeitskräften - Arbeitsleihe”),

—	tööhõiveagent (“Arbeitsvermittlung”),

—	investeeringute konsultant (“Vermögensberater”),

—	eradetektiiv (“Berufsdetektiv”),

—	turvatöötaja (“Bewachungsgewerbe”),

—	kinnisvaramaakler (“Immobilienmakler”),

—	kinnisvarahaldaja (“Immobilienverwalter”),

—	ehituse projektijuht (“Bauträger, Bauorganisator, Baubetreuer”),

—	inkassoteenus (“Inkassobüro/Inkassoinstitut”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust, millele järgneb vähemalt viieaastane tehnika- või ärialane keskharidust andev õpe, mis lõpeb tehnika- või ärialase küpsuseksamiga; koolitusele lisandub vähemalt kaheaastane koolitus töökohal, mis lõpeb kutseeksamiga.

—	kindlustuskonsultant (“Berater in Versicherungsangelegenheiten”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat, hõlmates vähemalt kuueaastast reguleeritud koolitust, mis on jaotatud kolmeaastaseks väljaõppeperioodiks ja kolmeaastaseks eksamiga lõppevaks kutsepraktika- ja koolitusperioodiks.

—	ehitusmeister (planeerimine ja tehniline kalkulatsioon) (“Planender Baumeister”),

—	puuseppmeister (planeerimine ja tehniline kalkulatsioon) (“Planender Zimmermeister”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 18 aastat, hõlmates vähemalt üheksa-aastast kutsealast koolitust, mis on jaotatud nelja-aastaseks tehnikaalase keskhariduse omandamise perioodiks ja viieaastaseks kutsepraktika- ja koolitusperioodiks ja mis lõpeb eksamiga. Eksam annab õiguse sellel kutsealal töötada ja praktikante välja õpetada, niivõrd kui see koolitus on seotud õigusega ehitiste projekteerimiseks, tehniliste kalkulatsioonide ja ehitusjärelevalve teostamiseks (Maria Theresia privileeg).

—	töönduse raamatupidaja (“Gewerblicher Buchhalter”) kooskõlas 1994. aasta Äriseadustikuga (Gewerbeordnung von 1994);

—	eraettevõtjast raamatupidaja (“Selbständiger Buchhalter”) kooskõlas 1999. aasta föderaalseadusega avalike audiitorite kohta (Bundesgesetz über die Wirtschaftstreuhandberufe von 1999).

Poolas:

—

põhitaseme sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (“diagnosta przeprowadzający badania techniczne w stacji kontroli pojazdów o podstawowym zakresie badań”),

kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas, kolme aasta pikkust töökogemust sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, 51 tunni pikkust põhikursust sõiduki tehnoseisundi kontrollimisest ja erialaeksami sooritamist.

—

piirkondlikus sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (“diagnosta przeprowadzający badania techniczne pojazdu w okręgowej stacji kontroli pojazdów”),

kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas, nelja aasta pikkust töökogemust sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, 51 tunni pikkust põhikursust sõidukite tehnoseisundi kontrollimisest ja erialaeksami sooritamist.

—

sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (“diagnosta wykonujący badania techniczne pojazdów w stacji kontroli pojazdów” ),

kelle koolitus hõlmab:

i)	kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas ning tõendatud nelja aasta pikkust praktikat sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, või

ii)

kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust muus valdkonnas kui mootorsõidukid ning tõendatud kaheksa aasta pikkust praktikat sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, kokku 113 tunni pikkust täielikku koolitust koos põhi- ja erialase väljaõppega, mille iga etapp lõppeb eksamiga.

Diagnostikute täieliku väljaõppe pikkus tundides ja erikoolituse üldine ulatus on määratud eraldi kindlaks infrastruktuuriministri 28. novembri 2002. aasta määrusega diagnostikuid käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta (Dz.U. z 2002, nr 208, pos. 1769).

—

rongidispetšer (“dyżurny ruchu”),

kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja nelja-aastast kutsekeskharidust spetsialiseerumisega raudteetranspordile, samuti 45 päeva pikkust kursust, mis valmistab ette rongidispetšeri tööks, ning kvalifikatsioonieksami sooritamist, või kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust spetsialiseerumisega raudteetranspordile, samuti 63 päeva pikkust kursust, mis valmistab ette rongidispetšeri tööks, ning kvalifikatsioonieksami sooritamist.

5. Ühendkuningriigi koolitused, mis on akrediteeritud kui riiklikku kutsekvalifikatsiooni (National Vocational Qualifications) või Šoti kutsekvalifikatsiooni (Scottish Vocational Qualifications) andev koolitus:

Järgmiste kutsealade koolitus:

—	tunnustatud veterinaarmeditsiiniõde (listed veterinary nurse),

—	kaevanduse elektriinsener (mine electrical engineer),

—	kaevanduse mehaanikainsener (mine mechanical engineer),

—	hambaterapeut (dental therapist),

—	hambahügieeni töötaja (dental hygienist),

—	optik (dispensing optician),

—	kaevandusassistent (mine deputy),

—	pankrotihaldur (insolvency practitioner)

—	litsenseeritud kinnisvarajurist (licensed conveyancer),

—	kauba- ja reisilaevade esimene tüürimees – piiranguteta (first mate - freight/passenger ships – unrestricted),

—	kauba- ja reisilaevade teine tüürimees – piiranguteta (second mate - freight/passenger ships – unrestricted),

—	kauba- ja reisilaevade kolmas tüürimees – piiranguteta (third mate - freight/passenger ships unrestricted),

—	kauba- ja reisilaevade tekiohvitser – piiranguteta (deck officer - freight/passenger ships – unrestricted),

—	kauba- ja reisilaevade insener-ohvitser – piiranguteta äritegevuspiirkond (engineer officer - freight/passenger ships - unlimited trading area),

—	sertifitseeritud tehnikaalaselt pädev jäätmemajanduse töötaja (certified technically competent person in waste management),

millega antakse kvalifikatsioon, mis on akrediteeritud Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonina (National Vocational Qualifications - NVQ) või mis on Šotimaal akrediteeritud Šoti kutsekvalifikatsioonina (Scottish Vocational Qualifications) ja mis vastab Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsiooni raamistiku (National Framework of Vocational Qualifications) tasemetele 3 ja 4.

Tasemed määratletakse järgmiselt:

—	3. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades, ja millest enamik on keerulised ja mitterutiinsed. Oluline on vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste inimeste kontrollimist või juhtimist.

—	4. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega keerulistel, tehnilistel või ametialastel tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja olulise isikliku vastutuse ning autonoomia astmega. Vastutakse teiste inimeste töö eest ja sageli tegeletakse ressurside suunamisega.

(1) 1. juunist 1994 kehtib kutsenimetuse “Krankengymnast(in)” asemel kutsenimetus “Physiotherapeut(in)”. Kutsealal töötavad isikud, kes on kvalifikatsiooni omandanud enne nimetatud kuupäeva, võivad soovi korral varasemat kutsenimetust “Krankengymnast(in)” siiski edasi kanda.

III LISA

Artikli 13 lõike 2 kolmandas taandes nimetatud reguleeritud haridus ja koolitus

Ühendkuningriigis:

Reguleeritud koolitus, millega antakse kvalifikatsioon, mis on akrediteeritud Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonina (National Vocational Qualifications - NVQ) või mis on Šotimaal akrediteeritud Šoti kutsekvalifikatsioonina (Scottish Vocational Qualifications) ja mis vastab Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonisüsteemi (National Framework of Vocational Qualifications) tasemetele 3 ja 4.

Tasemed määratletakse järgmiselt:

—	3. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja millest enamik on keerulised ja mitteruniinsed. Oluline on vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste inimeste kontrollimist või juhtimist.

—	4. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega keerulistel, tehnilistel või ametialastel tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja olulise isikliku vastutuse ning autonoomia astmega. Vastutatakse teiste inimeste töö eest ja sageli tegeletakse ressurside suunamisega.

Saksamaal:

Järgmised reguleeritud koolitused:

—

koolitused, mis valmistavad ette töötamiseks järgmistel ametikohtadel: tehniline assistent (technische(r) Assistent(in)), äriassistent (kaufmännische(r) Assistent(in)), sotsiaalvaldkonna ametikohad (soziale Berufe) ja riikliku tunnistusega hingamis- ja kõnekunsti õpetaja (staatlich geprüfte(r) Atem-, Sprech- und Stimmlehrer(in)), mille kestus on vähemalt 13 aastat, mis nõuavad keskhariduse edukat (mittlerer Bildungsabschlub) omandamist ja sisaldavad:

i)	spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kolmeaastast (1) eksamiga lõppevat kutsealast koolitust, mida täiendab vajaduse korral ühe- või kaheaastane eksamiga lõppev spetsiaalne kursus, või

ii)	spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kahe ja poole aastast eksamiga lõppevat koolitust, mida täiendab vähemalt kuuekuuline töökogemus või kutsepraktika heakskiidetud asutuses, või

iii)	spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kaheaastast eksamiga lõppevat koolitust, mida täiendab vähemalt üheaastane töökogemus või kutsepraktika heakskiidetud asutuses.

—

järgmiste kutsealade reguleeritud koolitus: riikliku tunnistusega tehnik (staatlich geprüfte(r) Techniker(in)), ärimajanduse ametikohad (Betriebswirt(in)), disainer (Gestalter(in)) ja perenõustaja (Familiepfleger(in)); koolitus kestab vähemalt 16 aastat, hõlmates vähemalt üheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust või samaväärse õppe ja koolituse edukat läbimist ja vähemalt kolmeaastase õppe edukat läbimist kutseõppeasutuses (Berufsschule), mis sisaldab vähemalt kaheaastase töökogemuse kõrval vähemalt kaheaastast täisajaga või asjakohase kestusega osalise ajaga kutseõpet.

—

Reguleeritud koolitus ja reguleeritud ametialane väljaõpe, mille kestus on vähemalt 15 aastat ja mille eeltingimuseks on üldjuhul vähemalt üheksa-aastase kohustusliku põhiharidusõppe ja üldjuhul kolmeaastase kutseõppe edukas läbimine, sealhulgas üldjuhul vähemalt kaheaastane (enamikul juhtudel kolmeaastane) tööalane kogemus ja eksam ametialase koolituse raames. Eksamiks ettevalmistus hõlmab koolituskursust, mis sisaldab ka töökogemust (vähemalt 1000 tunni ulatuses) või töös osalemist täisajaga (vähemalt ühe aasta jooksul).

Saksamaa ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.

Madalmaades:

—

Reguleeritud koolitus, mille kogukestus on vähemalt 15 aastat ja mille eeltingimuseks on vähemalt kaheksa-aastane kohustuslik põhiharidus ja nelja-aastane kesktaseme üldkeskharidus (MAVO) või ettevalmistav kutseharidus (VBO) või kõrgtaseme üldkeskharidus, mille puhul nõutakse kolme- või nelja-aastase kesktaseme kutsealase koolituse (MBO) läbimist ja eksami sooritamist.

—

Reguleeritud koolitus, mille kogukestus on vähemalt 16 aastat ja mille eeltingimuseks on vähemalt kaheksa-aastane kohustuslik algharidus ja vähemalt nelja-aastane ettevalmistavat kutseharidust (VBO) või kõrgema astme üldkeskharidust andev õpe, mille puhul nõutakse vähemalt nelja-aastast kutsealast koolitust väljaõppesüsteemis, mis sisaldab vähemalt ühel päeval nädalas teoreetilist õpet kolledžis ja teistel päevadel praktilist väljaõpet praktilises koolituskeskuses või ettevõttes ja mis lõpeb teise või kolmanda taseme eksamiga.

Madalmaade ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.

Austrias:

—

õpe kõrgemates kutseõppeasutustes (Berufsbildende Höhere Schulen) ja kõrgemates põllumajandus- ja metsandusõppeasutustes (Höhere Land- und Forstwirtschaftliche Lehranstalten), sealhulgas eri liiki õppeasutustes (einschliesslich der Sonderformen), mille ülesehitus ja tase on kindlaks määratud õigus- ja haldusnormidega.

Nimetatud õppe kogukestus on vähemalt 13 aastat ja see sisaldab viieaastast kutseõpet, mis lõpeb eksamiga, mille sooritamine tõendab kutsealast pädevust.

—

väljaõpe meistrikoolides (Meisterschulen), meistriklassides (Meisterklassen), tööstuslikes meistrikoolides (Werkmeisterschulen) või ehitusoskustööliste koolides (Bauhandwerkerschulen), mille ülesehitus ja tase on kindlaks määratud õigus- ja haldusnormidega..

Nimetatud õppe kogukestus on vähemalt 13 aastat ja see sisaldab üheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust, millele järgneb kas kolmeaastane kutseõpe spetsialiseeritud kutseõppeasutuses (Fachschule) või vähemalt kolmeaastane väljaõpe ettevõttes ja sellega paralleelselt kutseõppeasutuses (Berufsschule), mis mõlemad lõpevad eksamiga ja mille täienduseks tuleb läbida vähemalt üheaastane koolitus meistrikoolis (Meisterschule), meistriklassis (Meisterklassen), tööstuslikus meistrikoolis (Werkmeisterschule) või ehitusoskustööliste koolis (Bauhandwerkerschule). Enamikul juhtudel kestab õpe kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab töökogemust, mis nimetatud õppeasutustes läbi viidavale koolitusele eelneb või on osaajaliste koolituste osaks (vähemalt 960 tundi).

Austria ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.

(1) Minimaalset kestust võib lühendada kolme aastani, kui asjaomane isik omab vajalikku ettevalmistust ülikooli astumiseks (Abitur), s.t on läbinud 13-aastase eelneva õppe, või vajalikku ettevalmistust rakenduslikku kõrgkooli astumiseks (Fachhochschulreife), s.t on läbinud 12-aastase eelneva õppe.

IV LISA

ARTIKLITES 17, 18 JA 19 NIMETATUD TÖÖKOGEMUSE KATEGOORIATEGA SEOTUD KUTSEALAD

NIMEKIRI I

Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ ja 82/489/EMÜ

Direktiiv 64/427/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 64/429/EMÜ)

NICE nomenklatuur (vastab ISIC põhigruppidele 23-40)

Põhigrupp 23		Tekstiili tootmine
	232	Villase riide masinkudumine ja töötlemine
	233	Puuvillase riide masinkudumine ja töötlemine
	234	Siidriide masinkudumine ja töötlemine
	235	Linase ja kanepiriide masinkudumine ja töötlemine
	236	Muu tekstiilitööstus (džuut, kõvad kiud jne), nööri tootmine
	237	Silmkoeliste ja heegeldatud toodete tootmine
	238	Tekstiili viimistlus
	239	Muude tekstiiltoodete tootmine
Põhigrupp 24		Jalatsite, rõivaste ja vooditarvete tootmine
	241	Jalatsite masintootmine (välja arvatud kummi- või puujalatsid)
	242	Jalatsite käsitsitootmine ja parandamine
	243	Rõivatootmine (välja arvatud karusnahatooted)
	244	Madratsite ja vooditarvete tootmine
	245	Naha- ja karusnahatoodete tootmine
Põhigrupp 25		Puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel
	251	Puidu saagimine ja selle töötlemine
	252	Puidust pooltoodete tootmine
	253	Puidust ehitusdetailide, kaasa arvatud põrandamaterjali seeriatootmine
	254	Puittaara tootmine
	255	Muude puittoodete tootmine, välja arvatud mööbel
	259	Õlg-, kork-, punumismaterjalist, vitstest ja rotangpalmist toodete ning harjade tootmine
Põhigrupp 26	260	Puitmööbli tootmine
Põhigrupp 27		Paberi ja pabertoodete tootmine
	271	Paberimassi, paberi- ja papitootmine
	272	Paberi ja papi töötlemine ning paberimassist toodete tootmine
Põhigrupp 28	280	Trükindus, kirjastamine ja nendega seotud tööstusharud
Põhigrupp 29		Nahatööstus
	291	Naha parkimine ja töötlemine
	292	Nahktoodete tootmine
ex põhigrupp 30		Kummi- ja plasttoodete, keemilistest kiududest toodete ja tärklisetoodete tootmine
	301	Kummi ja asbesti töötlemine
	302	Plastmaterjali töötlemine
	303	Keemiliste kiudude tootmine
ex põhigrupp 31		Keemiatööstus
	311	Põhikemikaalide tootmine ja töötlemine
	312	Keemiatoodete tootmine eelkõige tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks otstarbeks (kaasa arvatud ISIC nomenklatuuri gruppi 312 kuuluv taimsete või loomsete rasvade ja õlide tootmine tööstuslikuks kasutamiseks)
	313	Keemiatoodete tootmine kodus ja kontoris kasutamiseks (välja arvatud ISIC ex gruppi 319 kuuluv meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmine)
Põhigrupp 32	320	Naftatööstus
Põhigrupp 33		Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
	331	Ehituskeraamika tootmine
	332	Klaasi ja klaastoodete tootmine
	333	Keraamiliste, kaasa arvatud tulekindlate toodete tootmine
	334	Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine
	335	Betoonist, tsemendist ja kipsist konstruktsioonimaterjalide tootmine
	339	Kivitöötlus ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
Põhigrupp 34		Mustmetallide ja värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine
	341	Raua- ja terasetööstus (ESTÜ asutamislepingu tähenduses, sealhulgas terasetehaste juurde kuuluvad koksitehased)
	342	Terastorude tootmine
	343	Traadi tõmbamine, külmtõmbamine, ribametalli külmvaltsimine, külmvormimine
	344	Värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine
	345	Mustmetallide ja värviliste metallide valutööstus
Põhigrupp 35		Metallitoodete tootmine, välja arvatud masinad ja transpordivahendid
	351	Sepistamine, kuumvormstantsimine ja kuumpressimine
	352	Teisene töötlemine ja pinnatöötlus
	353	Metallkonstruktsioonid
	354	Katelde ja tööstuslike mahutite tootmine
	355	Metallist tööriistade, seadmestike ja valmis metalltoodete tootmine (välja arvatud elektriseadmed)
	359	Masinaehituse abitegevusalad
Põhigrupp 36		Masinate tootmine, välja arvatud elektriseadmed
	361	Põllutöömasinate ja traktorite tootmine
	362	Kontorimasinate tootmine
	363	Metallitöötlusseadmete ja tööpinkide tootmine ning nende ja muude mootoriga masinate seadmete ja detailide tootmine
	364	Tekstiilimasinate ja tarvikute tootmine, õmblusmasinate tootmine
	365	Masinate ja seadmete tootmine toiduaine- ja joogitööstuse ning keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tarvis
	366	Kaevanduste, raua- ja terasetehaste ning ehitustööstuse seadmete ja rajatiste tootmine; mehaaniliste teisaldusseadmete tootmine
	367	Jõuülekandeseadmete tootmine
	368	Muude tööstuslike erimasinate tootmine
	369	Muude mitteelektriliste masinate ja seadmete tootmine
Põhigrupp 37		Elektrotehnika
	371	Elektrijuhtmete ja -kaabli tootmine
	372	Mootorite, generaatorite, trafode, jaotusseadmete ja muude elektrienergiaga varustamiseks mõeldud seadmete tootm
	373	Elektriseadmete tootmine otsestel kaubanduslikel eesmärkidel
	374	Telekommunikatsiooniseadmete, arvestite, muude mõõteseadmete ja elektromeditsiiniseadmete tootmine
	375	Elektronseadmete, raadiovastuvõtjate ja telerite ning heliseadmete tootmine
	376	Elektriliste kodumasinate tootmine
	377	Lampide ja valgustite ja tootmine
	378	Patareide ja akude tootmine
	379	Elektriseadmete parandus, montaaž ja paigaldamine
ex põhigrupp 38		Transpordivahendite tootmine
	383	Mootorsõidukite ja nende osade tootmine
	384	Mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste parandus
	385	Mootorrataste, jalgrataste ja nende osade tootmine
	389	Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine
Põhigrupp 39		Muud tootmisharud
	391	Mõõteriistade, täppis- ja kontrollinstrumentide tootmine
	392	Meditsiini- ja kirurgiainstrumentide ja -seadmete ning ortopeediliste abivahendite tootmine (välja arvatud ortopeedilised jalatsid)
	393	Fotograafia- ja optikaseadmete tootmine
	394	Kellade tootmine ja parandus
	395	Juveel- ja väärismetalltoodete tootmine
	396	Muusikariistade tootmine ja parandus
	397	Mängude, mänguasjade ja spordivarustuse tootmine
	399	Muud tootmisharud
Põhigrupp 40		Ehitus
	400	Üldehitus; lammutustööd
	401	Elamute ja muude hoonete ehitus
	402	Tsiviilehitus; tee-ehitus, silla-, raudtee- jmt ehitus
	403	Paigaldustööd
	404	Viimistlus

Direktiiv 68/366/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/365/EMÜ)

NICE nomenklatuur

Põhigrupp 20A	200	Loomsete ja taimsete rasvade ja õlide tootmine
20B		Toiduainetööstus (välja arvatud joogitööstus)
	201	Tapmine, liha töötlemine ja säilitamine
	202	Piima ja piimatoodete tootmine
	203	Puu- ja köögivilja konserveerimine ja säilitamine
	204	Kala ja muude mereandide konserveerimine ja säilitamine
	205	Jahu ja tangainete tootmine
	206	Pagaritoodete, kaasa arvatud kuivikute ja küpsiste tootmine
	207	Suhkrutootmine
	208	Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine
	209	Muude toiduainete tootmine
Põhigrupp 21		Joogitööstus
	211	Etüülalkoholi tootmine kääritamise teel, pärmi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine
	212	Veini ja muude linnasteta kääritatud jookide tootmine
	213	Õlle- ja linnasetootmine
	214	Karastusjookide ja gaseeritud vee tootmine
ex 30		Kummitoodete, plastmaterjalide, tehis- ja sünteeskiudude ja tärklisetoodete tootmine
	304	Tärklisetoodete tootmine

Direktiiv 82/489/EMÜ

ISIC nomenklatuur

ex 855

Juuksuriteenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

NIMEKIRI II

Direktiivide 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ põhigrupid

Direktiiv 75/368/EMÜ (artikli 5 lõikes 1 loetletud tegevusalad)

ISIC nomenklatuur

ex 04		Kalapüük
	043	Kalapüük sisevetel
ex 38		Transpordivahendite tootmine
	381	Laevaehitus ja -remont
	382	Raudteeseadmete tootmine
	386	Õhusõidukite (kaasa arvatud kosmosetehnika) tootmine
ex 71		Transpordiga seotud tegevusalad ja muud tegevusalad kui transport, mis kuuluvad järgmiste gruppide alla:
	ex 711	Magamis- ja restoranvaguniteenused; raudteeveeremi hooldus remondidepoos; vagunite puhastus
	ex 712	Linna- ja linnalähiliinide ning kaugliinide reisijateveo veeremi hooldus
	ex 713	Muu reisijate maismaaveo transpordivahendite (nagu näiteks autod, bussid ja taksod) hooldus
	ex 714	Maanteetranspordi abirajatiste (nagu näiteks teed, tunnelid ja sillad, kaubahoidlad, autoparklad ning bussi- ja trammidepood) käigushoidmine ja hooldus
	ex 716	Siseveetranspordiga seotud tegevusalad (nagu näiteks veeteede, sadamate ja muude siseveetranspordirajatiste käigushoidmine ja hooldus; puksiiri- ja lootsiteenused sadamates, poide paigaldamine, laevade lastimine ja lossimine ja muud samalaadsed tegevusalad nagu päästetööd, pukseerimine ja paadikuuride käigushoidmine)
73		Side: postiteenused ja telekommunikatsioon
ex 85		Isikuteenused
	854	Pesumajad ja pesumajateenused, keemiline puhastus ja värvimine
	ex 856	Fotostuudiod: portree- ja reklaamfoto, välja arvatud fotoreporterid
	ex 859	Mujal liigitamata isikuteenused (hoonete või üksnes eluruumide hooldus ja koristamine)

Direktiiv 75/369/EMÜ (Artikkel 6, kui tegevusala käsitatakse tööstusliku või käsitöönduslikuna)

ISIC nomenklatuur

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

kaupade ostmine ja müümine:

—	millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)

—	kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel.

b)	selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõiked 1 ja 3)

ISIC nomenklatuuri grupid 718 ja 720

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

—	igasuguse eesmärgiga reisiteenuste (transport, toitlustamine, majutus, ekskursioonid jne) korraldamine, müügiks pakkumine või müümine otse või vahendaja kaudu, üksikult või paketina (artikli 2 lõike B punkt a)

—

tegutsemine vahendajana eri transpordiliikide töövõtjate ja kauba lähetajate või vastuvõtjate vahel ning tegutsemine sellega seotud tegevusaladel:

aa)	tööandja nimel transpordi töövõtjatega lepingute sõlmimine;

bb)	tööandjale kõige kasulikuma transpordiliigi, -ettevõtte ja marsruudi valimine;

cc)	transpordi tehniliste aspektide korraldamine (nt transportimiseks nõutav pakkimine); mitmesugused transpordiga seotud toimingud (nt jää varumine külmutusvagunite jaoks);

dd)	transpordiga seotud formaalsused (nagu saatekirjade koostamine); saadetiste kokku panemine ja jagamine;

ee)	transpordi eri etappide koordineerimine, korraldades transiiti, ümbersuunamist, ümberlaadimist ja muid toiminguid kaubajaamas;

ff)

kauba lähetajatele ja vastuvõtjatele lasti ja vedajate ning transpordivahendite tagamine:

—	transpordikulude hindamine ja aruannete kontrollimine;

—	teatavate ajutiste või alaliste meetmete võtmine reederi või meretranspordiettevõtte nimel (koos sadamavaldajatega, laevavarustajatega jne).

[Artikli 2 lõike A punktides a, b ja d loetletud tegevusalad].

NIMEKIRI III

Direktiivid 64/222/EMÜ, 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ, 70/523/EMÜ ja 82/470/EMÜ

Direktiiv 64/222/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlevad direktiivid 64/223/EMÜ ja 64/224/EMÜ)

1.	Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas, v.a meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük (ex grupp 611).

2.	Kutseline tegutsemine vahendajana, kellele üks või mitu isikut on andnud volitused ja juhised läbirääkimiste pidamiseks või äritehingute sõlmimiseks nende isikute nimel.

3.	Kutseline tegutsemine vahendajana, kellel alaliselt selline kohustus puudub, kuid kes viib kokku inimesi, kes soovivad omavahel otselepinguid sõlmida, või kes korraldab nendevahelisi äritehinguid või abistab neid äritehingute sõlmimisel.

4.	Kutseline tegutsemine vahendajana, kes sõlmib äritehinguid enda nimel teise isiku eest.

5.	Kutseline tegutsemine vahendajana, kes korraldab teise isiku eest hulgimüüki enampakkumise teel.

6.	Kutseline tegutsemine vahendajana, kes kogub tellimusi väljaspool äriruume (lävemüük).

7.	Vahendajana kutseliste teenuste osutamine ühe või mitme kaubandus-, tööstus- või käsitööndusettevõtte teenistuses olles.

Direktiiv 68/364/EMÜ

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/363/EMÜ)

ex ISIC grupp 612:	Jaemüük
	Välistatud tegevusalad:
012	Põllutöömasinate rendileandmine
640	Kinnisvara, kinnisvara rendileandmine
713	Sõiduautode, sõidukite ja hobuste rendileandmine
718	Raudteevagunite rendileandmine
839	Masinate rendileandmine äriühingutele
841	Kinopiletite broneerimine ja filmide laenutamine
842	Teatripiletite broneerimine ja teatrivarustuse laenutamine
843	Paatide, jalgrataste ja õnne- või osavusmängude mänguautomaatide rendileandmine
853	Möbleeritud tubade rendileandmine
854	Majapidamispesu laenutamine
859	Rõivaste laenutamine

Direktiiv 68/368/EEC

(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/367/EMÜ)

ISIC nomenklatuur

ISIC ex põhigrupp 85

1.	Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852).

2.	Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853).

Direktiiv 75/368/EMÜ (artikkel 7)

Kõik direktiivi 75/368/EMÜ lisas loetletud tegevusalad, välja arvatud selle direktiivi artikli 5 punktis 1 nimetatud tegevusalad (käesoleva lisa nimekiri II, punkt 1).

ISIC nomenklatuur

ex 62

Pangad ja muud finantsasutused

ex 620

Patendi- ja litsentsiettevõtted

ex 71

Transport

ex 713

Reisijate maanteevedu, välja arvatud reisijatevedu mootorsõidukitega

ex 719

Vedelate süsivesinike ja muude vedelate keemiatoodete transportimine torujuhtme kaudu

ex 82

Sotsiaal- ja kultuuriteenused

827

Raamatukogud, muuseumid, botaanika- ja loomaaiad

ex 84

Puhketeenused

843

Mujal liigitamata puhketeenused:

—	sport (spordiväljakud, spordivõistluste korraldamine jne), välja arvatud spordiinstruktorite tegevus

—	mängud (võidusõiduhobuste tallid, mänguväljakud, võidusõidurajad jne)

—	muud puhketeenused (tsirkused, lõbustuspargid ja muu meelelahutus)

ex 85

Isikuteenused

ex 851

Koduteenused

ex 855

Ilusalongid ja maniküürijate teenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

ex 859

Mujal liigitamata isikuteenused (välja arvatud spordi- ja ravimassöörid ning mägigiidid) jagatuna järgmistesse rühmadesse:

—	desinfitseerimine ja kahjuritõrje

—	rõivaste ja hoiuruumide laenutamine

—	tutvumisteenistus ja samalaadsed teenused

—	astroloogia, ennustamine ja samalaadsed teenused

—	sanitaarteenused ja nendega seotud tegevus

—	matuseteenused ja kalmistute hooldus

—	kullerid ja tõlk-giidid

Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 5)

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

kaupade ostmine ja müümine:

—	millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612);

—	kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;

b)	selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

Direktiiv 70/523/EMÜ

Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendajana kivisöekaubanduses (ex grupp 6112, ISIC nomenklatuur)

Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 2)

[Artikli 2 lõike A punktides c ja e, lõike B punktis b ning lõigetes C ja D loetletud tegevusalad]

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

—	raudteevagunite rendileandmine reisijate- või kaubaveoks;

—	tegutsemine vahendajana laevade müümisel, ostmisel või rentimisel;

—	emigrantide transpordi korraldamine, sellega seoses läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine;

—	ladudes, mööbliladudes, külmhoidlates, silohoidlates jne kas tollikontrolli all või mitte ladustatud esemete või kaupade vastuvõtmine ladustaja nimel;

—	ladustatud eseme või kaupade kohta ladustajale kättesaamistõendi andmine;

—	müüki ootavate või turule viidavate või turult toodavatele loomadele tarandike, söödajahu ja müügimärgistuse tagamine;

—	mootorsõidukite ülevaatuse või tehnilise kontrolli teostamine;

—	kaupade mõõtmine, kaalumine ja kalibreerimine.

V LISA

Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel

V.1 LISA: ARST

5.1.1. Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Diploma van arts / Diplôme de docteur en médecine

—	Les universités / De universiteiten

—	Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française / De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap

20. detsember 1976

Česká republika

Diplom o ukončení studia ve studijním programu všeobecné lékařství (doktor medicíny, MUDr.)

Lékářská fakulta univerzity v České republice

—	Vysvědčení o státní rigorózní zkoušce

1. mai 2004

Danmark

Bevis for bestået lægevidenskabelig embedseksamen

Medicinsk universitetsfakultet

—	Autorisation som læge, udstedt af Sundhedsstyrelsen og

—	Tilladelse til selvstændigt virke som læge (dokumentation for gennemført praktisk uddannelse), udstedt af Sundhedsstyrelsen

20. detsember 1976

Deutschland

—	Zeugnis über die Ärztliche Prüfung

—	Zeugnis über die Ärztliche Staatsprüfung und Zeugnis über die Vorbereitungszeit als Medizinalassistent, soweit diese nach den deutschen Rechtsvorschriften noch für den Abschluss der ärztlichen Ausbildung vorgesehen war

Zuständige Behörden

Bescheinigung über die Ableistung der Tätigkeit als Arzt im Praktikum

20. detsember 1976

Eesti

Diplom arstiteaduse

õppekava läbimise kohta

Tartu Ülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Πτυχίo Iατρικής

—	Iατρική Σχoλή Παvεπιστημίoυ,

—	Σχoλή Επιστημώv Υγείας, Τμήμα Iατρικής Παvεπιστημίoυ

1. jaanuar 1981

España

Título de Licenciado en Medicina y Cirugía

—	Ministerio de Educación y Cultura

—	El rector de una Universidad

1. jaanuar 1986

France

Diplôme d'État de docteur en médecine

Universités

20. detsember 1976

Ireland

Primary qualification

Competent examining body

Certificate of experience

20. detsember 1976

Italia

Diploma di laurea in medicina e chirurgia

Università

Diploma di abilitazione all'esercizio della medicina e chirurgia

20. detsember 1976

Κύπρος

Πιστοποιητικό Εγγραφής Ιατρού

Ιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Latvija

ārsta diploms

Universitātes tipa augstskola

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo kvalifikaciją

Universitetas

Internatūros paymėjimas, nurodantis suteiktą medicinos gydytojo profesinę kvalifikaciją

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme d'État de docteur en médecine, chirurgie et accouchements

Jury d'examen d'État

Certificat de stage

20. detsember 1976

Magyarország

Általános orvos oklevél

(doctor medicinae universae, abbrev.: dr. med. univ.)

Egyetem

1. mai 2004

Malta

Lawrja ta' Tabib tal-Mediċina u l-Kirurġija

Universita’ ta' Malta

Ċertifikat ta' reġistrazzjoni

maħruġ mill-Kunsill Mediku

1. mai 2004

Nederland

Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd artsexamen

Faculteit Geneeskunde

20. detsember 1976

Österreich

1.	Urkunde über die Verleihung des akademischen Grades Doktor der gesamten Heilkunde (bzw. Doctor medicinae universae, Dr.med.univ.)

1.	Medizinische Fakultät einer Universität

1. jaanuar 1994

2.	Diplom über die spezifische Ausbildung zum Arzt für Allgemeinmedizin bzw. Facharztdiplom

2.	Österreichische Ärztekammer

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarskim z tytułem “lekarza”

1.	Akademia Medyczna

2.	Uniwersytet Medyczny

3.	Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

Lekarski Egzamin Państwowy

1. mai 2004

Portugal

Carta de Curso de licenciatura em medicina

Universidades

Diploma comprovativo da conclusão do internato geral emitido pelo Ministério da Saúde

1. jaanuar 1986

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov “doktor medicine/doktorica medicine”

Univerza

1. mai 2004

Slovensko

Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “doktor medicíny” (“MUDr.”)

Vysoká škola

1. mai 2004

Suomi/Finland

Lääketieteen lisensiaatin tutkinto / Medicine licentiatexamen

—	Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

—	Kuopion yliopisto

—	Oulun yliopisto

—	Tampereen yliopisto

—	Turun yliopisto

Todistus lääkärin perusterveydenhuollon lisäkoulutuksesta / Examenbevis om tilläggsutbildning för läkare inom primärvården

1. jaanuar 1994

Sverige

Läkarexamen

Universitet

Bevis om praktisk utbildning som utfärdas av Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Primary qualification

Competent examining body

Certificate of experience

20. detsember 1976

5.1.2. Eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Bijzondere beroepstitel van geneesheer-specialist / Titre professionnel particulier de médecin spécialiste

Minister bevoegd voor Volksgezondheid / Ministre de la Santé publique

20. detsember 1976

Česká republika

Diplom o specializaci

Ministerstvo zdravotnictví

1. mai 2004

Danmark

Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge

Sundhedsstyrelsen

20. detsember 1976

Deutschland

Fachärztliche Anerkennung

Landesärztekammer

20. detsember 1976

Eesti

Residentuuri lõputnnistus eriarstiabi erialal

Tartu Ülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Τίτλoς Iατρικής Ειδικότητας

1.	Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση

1. jaanuar 1981

Νoμαρχία

España

Título de Especialista

Ministerio de Educación y Cultura

1. jaanuar 1986

France

1.	Certificat d'études spéciales de médecine

1.	Universités

20. detsember 1976

2.	Attestation de médecin spécialiste qualifié

2.	Conseil de l'Ordre des médecins

3.	Certificat d'études spéciales de médecine

3.	Universités

4.	Diplôme d'études spécialisées ou spécialisation complémentaire qualifiante de médecine

4.	Universités

Ireland

Certificate of Specialist doctor

Competent authority

20. detsember 1976

Italia

Diploma di medico specialista

Università

20. detsember 1976

Κύπρος

Πιστοποιητικό Αναγνώρισης Ειδικότητας

Ιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Latvija

“Sertifikāts”–kompetentu iestāžu izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu specialitātē

Latvijas Ārstu biedrība

Latvijas Ārstniecības personu profesionālo organizāciju savienība

1. mai 2004

Lietuva

Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo specialisto profesinę kvalifikaciją

Universitetas

1. mai 2004

Luxembourg

Certificat de médecin spécialiste

Ministre de la Santé publique

20. detsember 1976

Magyarország

Szakorvosi bizonyítvány

Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete

1. mai 2004

Malta

Ċertifikat ta' Speċjalista Mediku

Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti

1. mai 2004

Nederland

Bewijs van inschrijving in een Specialistenregister

—	Medisch Specialisten Registratie Commissie (MSRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst

—	Sociaal-Geneeskundigen Registratie Commissie van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst

20. detsember 1976

Österreich

Facharztdiplom

Österreichische Ärztekammer

1. jaanuar 1994

Polska

Dyplom uzyskania tytułu specjalisty

Centrum Egzaminów Medycznych

1. mai 2004

Portugal

1.	Grau de assistente

1.	Ministério da Saúde

1. jaanuar 1986

2.	Titulo de especialista

2.	Ordem dos Médicos

Slovenija

Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu

1.	Ministrstvo za zdravje

2.	Zdravniška zbornica Slovenije

1. mai 2004

Slovensko

Diplom o špecializácii

Slovenská zdravotnícka univerzita

1. mai 2004

Suomi/Finland

Erikoislääkärin tutkinto / Specialläkarexamen

1.	Helsingin yliopisto / Helsingfors universitet

1. jaanuar 1994

2.	Kuopion yliopisto

3.	Oulun yliopisto

4.	Tampereen yliopisto

5.	Turun yliopisto

Sverige

Bevis om specialkompetens som läkare, utfärdat av Socialstyrelsen

Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Certificate of Completion of specialist training

Competent authority

20. detsember 1976

5.1.3. Eriarstikursuste nimed

Riik	Anestesioloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat	Üldkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Anesthésie-réanimation / Anesthesie reanimatie	Chirurgie / Heelkunde
Česká republika	Anesteziologie a resuscitace	Chirurgie
Danmark	Anæstesiologi	Kirurgi eller kirurgiske sygdomme
Deutschland	Anästhesiologie	Chirurgie
Eesti	Anestesioloogia	Üldkirurgia
Ελλάς	Αvαισθησιoλoγία	Χειρoυργική
España	Anestesiología y Reanimación	Cirugía general y del aparato digestivo
France	Anesthésiologie-Réanimation chirurgicale	Chirurgie générale
Ireland	Anaesthesia	General surgery
Italia	Anestesia e rianimazione	Chirurgia generale
Κύπρος	Αναισθησιολογία	Γενική Χειρουργική
Latvija	Anestezioloģija un reanimatoloģija	Ķirurģija
Lietuva	Anesteziologija reanimatologija	Chirurgija
Luxembourg	Anesthésie-réanimation	Chirurgie générale
Magyarország	Aneszteziológia és intenzív terápia	Sebészet
Malta	Anesteżija u Kura Intensiva	Kirurġija Ġenerali
Nederland	Anesthesiologie	Heelkunde
Österreich	Anästhesiologie und Intensivmedizin	Chirurgie
Polska	Anestezjologia i intensywna terapia	Chirurgia ogólna
Portugal	Anestesiologia	Cirurgia geral
Slovenija	Anesteziologija, reanimatologija in perioperativna intenzivna medicina	Splošna kirurgija
Slovensko	Anestéziológia a intenzívna medicína	Chirurgia
Suomi/Finland	Anestesiologia ja tehohoito / Anestesiologi och intensivvård	Yleiskirurgia / Allmän kirurgi
Sverige	Anestesi och intensivvård	Kirurgi
United Kingdom	Anaesthetics	General surgery

Riik	Neurokirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat	Sünnitusabi ja günekoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Neurochirurgie	Gynécologie – obstétrique / Gynaecologie en verloskunde
Česká republika	Neurochirurgie	Gynekologie a porodnictví
Danmark	Neurokirurgi eller kirurgiske nervesygdomme	Gynækologi og obstetrik eller kvindesygdomme og fødselshjælp
Deutschland	Neurochirurgie	Frauenheilkunde und Geburtshilfe
Eesti	Neurokirurgia	Sünnitusabi ja günekoloogia
Ελλάς	Νευρoχειρoυργική	Μαιευτική-Γυvαικoλoγία
España	Neurocirugía	Obstetricia y ginecología
France	Neurochirurgie	Gynécologie – obstétrique
Ireland	Neurosurgery	Obstetrics and gynaecology
Italia	Neurochirurgia	Ginecologia e ostetricia
Κύπρος	Νευροχειρουργική	Μαιευτική – Γυναικολογία
Latvija	Neiroķirurģija	Ginekoloģija un dzemdniecība
Lietuva	Neurochirurgija	Akušerija ginekologija
Luxembourg	Neurochirurgie	Gynécologie – obstétrique
Magyarország	Idegsebészet	Szülészet-nőgyógyászat
Malta	Newrokirurġija	Ostetriċja u Ġinekoloġija
Nederland	Neurochirurgie	Verloskunde en gynaecologie
Österreich	Neurochirurgie	Frauenheilkunde und Geburtshilfe
Polska	Neurochirurgia	Położnictwo i ginekologia
Portugal	Neurocirurgia	Ginecologia e obstetricia
Slovenija	Nevrokirurgija	Ginekologija in porodništvo
Slovensko	Neurochirurgia	Gynekológia a pôrodníctvo
Suomi/Finland	Neurokirurgia / Neurokirurgi	Naistentaudit ja synnytykset / Kvinnosjukdomar och förlossningar
Sverige	Neurokirurgi	Obstetrik och gynekologi
United Kingdom	Neurosurgery	Obstetrics and gynaecology

Riik	Sisehaigused Kursuse miinimumkestus: 5 aastat	Oftalmoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Médecine interne / Inwendige geneeskunde	Ophtalmologie / Oftalmologie
Česká republika	Vnitřní lékařství	Oftalmologie
Danmark	Intern medicin	Oftalmologi eller øjensygdomme
Deutschland	Innere Medizin	Augenheilkunde
Eesti	Sisehaigused	Oftalmoloogia
Ελλάς	Παθoλoγία	Οφθαλμoλoγία
España	Medicina interna	Oftalmología
France	Médecine interne	Ophtalmologie
Ireland	General medicine	Ophthalmic surgery
Italia	Medicina interna	Oftalmologia
Κύπρος	Παθoλoγία	Οφθαλμολογία
Latvija	Internā medicīna	Oftalmoloģija
Lietuva	Vidaus ligos	Oftalmologija
Luxembourg	Médecine interne	Ophtalmologie
Magyarország	Belgyógyászat	Szemészet
Malta	Mediċina Interna	Oftalmoloġija
Nederland	Interne geneeskunde	Oogheelkunde
Österreich	Innere Medizin	Augenheilkunde und Optometrie
Polska	Choroby wewnętrzne	Okulistyka
Portugal	Medicina interna	Oftalmologia
Slovenija	Interna medicina	Oftalmologija
Slovensko	Vnútorné lekárstvo	Oftalmológia
Suomi/Finland	Sisätaudit / Inre medicin	Silmätaudit / Ögonsjukdomar
Sverige	Internmedicine	Ögonsjukdomar (oftalmologi)
United Kingdom	General (internal) medicine	Ophthalmology

Riik	Otorinolarüngoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat	Pediaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Oto-rhino-laryngologie / Otorhinolaryngologie	Pédiatrie / Pediatrie
Česká republika	Otorinolaryngologie	Dětské lékařství
Danmark	Oto-rhino-laryngologi eller øre-næse-halssygdomme	Pædiatri eller sygdomme hos børn
Deutschland	Hals-Nasen-Ohrenheilkunde	Kinderheilkunde
Eesti	Otorinolarüngoloogia	Pediaatria
Ελλάς	Ωτoριvoλαρυγγoλoγία	Παιδιατρική
España	Otorrinolaringología	Pediatría y sus áreas específicas
France	Oto-rhino-laryngologie	Pédiatrie
Ireland	Otolaryngology	Paediatrics
Italia	Otorinolaringoiatria	Pediatria
Κύπρος	Ωτορινολαρυγγολογία	Παιδιατρική
Latvija	Otolaringoloģija	Pediatrija
Lietuva	Otorinolaringologija	Vaikų ligos
Luxembourg	Oto-rhino-laryngologie	Pédiatrie
Magyarország	Fül-orr-gégegyógyászat	Csecsemő- és gyermekgyógyászat
Malta	Otorinolaringoloġija	Pedjatrija
Nederland	Keel-, neus- en oorheelkunde	Kindergeneeskunde
Österreich	Hals-, Nasen-und Ohrenkrankheiten	Kinder – und Jugendheilkunde
Polska	Otorynolaryngologia	Pediatria
Portugal	Otorrinolaringologia	Pediatria
Slovenija	Otorinolaringológija	Pediatrija
Slovensko	Otorinolaryngológia	Pediatria
Suomi/Finland	Korva-, nenä- ja kurkkutaudit / Öron-, näs- och halssjukdomar	Lastentaudit / Barnsjukdomar
Sverige	Öron-, näs- och halssjukdomar (oto-rhino-laryngologi)	Barn- och ungdomsmedicin
United Kingdom	Otolaryngology	Paediatrics

Riik	Pulmonoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Uroloogia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Pneumologie	Urologie
Česká republika	Tuberkulóza a respirační nemoci	Urologie
Danmark	Medicinske lungesygdomme	Urologi eller urinvejenes kirurgiske sygdomme
Deutschland	Pneumologie	Urologie
Eesti	Pulmonoloogia	Uroloogia
Ελλάς	Φυματιoλoγία-Πvευμovoλoγία	Ουρoλoγία
España	Neumología	Urología
France	Pneumologie	Urologie
Ireland	Respiratory medicine	Urology
Italia	Malattie dell'apparato respiratorio	Urologia
Κύπρος	Πνευμονολογία – Φυματιολογία	Ουρολογία
Latvija	Ftiziopneimonoloģija	Uroloģija
Lietuva	Pulmonologija	Urologija
Luxembourg	Pneumologie	Urologie
Magyarország	Tüdőgyógyászat	Urológia
Malta	Mediċina Respiratorja	Uroloġija
Nederland	Longziekten en tuberculose	Urologie
Österreich	Lungenkrankheiten	Urologie
Polska	Choroby płuc	Urologia
Portugal	Pneumologia	Urologia
Slovenija	Pnevmologija	Urologija
Slovensko	Pneumológia a ftizeológia	Urológia
Suomi/Finland	Keuhkosairaudet ja allergologia / Lungsjukdomar och allergologi	Urologia / Urologi
Sverige	Lungsjukdomar (pneumologi)	Urologi
United Kingdom	Respiratory medicine	Urology

Riik	Ortopeedia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat	Patoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Chirurgie orthopédique / Orthopedische heelkunde	Anatomie pathologique / Pathologische anatomie
Česká republika	Ortopedie	Patologická anatomie
Danmark	Ortopædisk kirurgi	Patologisk anatomi eller vævs- og celleundersøgelser
Deutschland	Orthopädie	Pathologie
Eesti	Ortopeedia	Patoloogia
Ελλάς	Ορθoπεδική	Παθoλoγική Αvατoμική
España	Traumatología y cirugía ortopédica	Anatomía patológica
France	Chirurgie orthopédique et traumatologie	Anatomie et cytologie pathologiques
Ireland	Trauma and orthopaedic surgery	Morbid anatomy and histopathology
Italia	Ortopedia e traumatologia	Anatomia patologica
Κύπρος	Ορθοπεδική	Παθολογοανατομία – Ιστολογία
Latvija	Traumatoloģija un ortopēdija	Patoloģija
Lietuva	Ortopedija traumatologija	Patologija
Luxembourg	Orthopédie	Anatomie pathologique
Magyarország	Ortopédia	Patológia
Malta	Kirurġija Ortopedika	Istopatoloġija
Nederland	Orthopedie	Pathologie
Österreich	Orthopädie und Orthopädische Chirurgie	Pathologie
Polska	Ortopedia i traumatologia narządu ruchu	Patomorfologia
Portugal	Ortopedia	Anatomia patologica
Slovenija	Ortopedska kirurgija	Anatomska patologija in citopatologija
Slovensko	Ortopédia	Patologická anatómia
Suomi/Finland	Ortopedia ja traumatologia / Ortopedi och traumatologi	Patologia / Patologi
Sverige	Ortopedi	Klinisk patologi
United Kingdom	Trauma and orthopaedic surgery	Histopathology

Riik	Neuroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Psühhiaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Neurologie	Psychiatrie
Česká republika	Neurologie	Psychiatrie
Danmark	Neurologi eller medicinske nervesygdomme	Psykiatri
Deutschland	Neurologie	Psychiatrie und Psychotherapie
Eesti	Neuroloogia	Psühhiaatria
Ελλάς	Νευρoλoγία	Ψυχιατρική
España	Neurología	Psiquiatría
France	Neurologie	Psychiatrie
Ireland	Neurology	Psychiatry
Italia	Neurologia	Psichiatria
Κύπρος	Νευρολογία	Ψυχιατρική
Latvija	Neiroloģija	Psihiatrija
Lietuva	Neurologija	Psichiatrija
Luxembourg	Neurologie	Psychiatrie
Magyarország	Neurológia	Pszichiátria
Malta	Newroloġija	Psikjatrija
Nederland	Neurologie	Psychiatrie
Österreich	Neurologie	Psychiatrie
Polska	Neurologia	Psychiatria
Portugal	Neurologia	Psiquiatria
Slovenija	Nevrologija	Psihiatrija
Slovensko	Neurológia	Psychiatria
Suomi/Finland	Neurologia / Neurologi	Psykiatria / Psykiatri
Sverige	Neurologi	Psykiatri
United Kingdom	Neurology	General psychiatry

Riik	Radioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Onkoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Radiodiagnostic / Röntgendiagnose	Radiothérapie-oncologie / Radiotherapie-oncologie
Česká republika	Radiologie a zobrazovací metody	Radiační onkologie
Danmark	Diagnostik radiologi eller røntgenundersøgelse	Onkologi
Deutschland	Diagnostische Radiologie	Strahlentherapie
Eesti	Radioloogia	Onkoloogia
Ελλάς	Ακτιvoδιαγvωστική	Ακτιvoθεραπευτική – Ογκολογία
España	Radiodiagnóstico	Oncología radioterápica
France	Radiodiagnostic et imagerie médicale	Oncologie radiothérapique
Ireland	Diagnostic radiology	Radiation oncology
Italia	Radiodiagnostica	Radioterapia
Κύπρος	Ακτινολογία	Ακτινοθεραπευτική
Latvija	Diagnostiskā radioloģija	Terapeitiskā radioloģija
Lietuva	Radiologija	Onkologija radioterapija
Luxembourg	Radiodiagnostic	Radiothérapie
Magyarország	Radiológia	Sugárterápia
Malta	Radjoloġija	Onkoloġija u Radjoterapija
Nederland	Radiologie	Radiotherapie
Österreich	Medizinische Radiologie-Diagnostik	Strahlentherapie - Radioonkologie
Polska	Radiologia i diagnostyka obrazowa	Radioterapia onkologiczna
Portugal	Radiodiagnóstico	Radioterapia
Slovenija	Radiologija	Radioterapija in onkologija
Slovensko	Rádiológia	Radiačná onkológia
Suomi/Finland	Radiologia / Radiologi	Syöpätaudit / Cancersjukdomar
Sverige	Medicinsk radiologi	Tumörsjukdomar (allmän onkologi)
United Kingdom	Clinical radiology	Clinical oncology

Riik	Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat	Laborimeditsiin Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique / Plastische, reconstructieve en esthetische heelkunde	Biologie clinique / Klinische biologie
Česká republika	Plastická chirurgie
Danmark	Plastikkirurgi
Deutschland	Plastische Chirurgie
Eesti	Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia	Laborimeditsiin
Ελλάς	Πλαστική Χειρoυργική
España	Cirugía plástica y reparadora	Análisis clínicos
France	Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique	Biologie médicale
Ireland	Plastic, reconstructive and aesthetic surgery
Italia	Chirurgia plastica e ricostruttiva	Patologia clinica
Κύπρος	Πλαστική Χειρουργική
Latvija	Plastiskā ķirurģija
Lietuva	Plastinė ir rekonstrukcinė chirurgija	Laboratorinė medicina
Luxembourg	Chirurgie plastique	Biologie clinique
Magyarország	Plasztikai (égési) sebészet	Orvosi laboratóriumi diagnosztika
Malta	Kirurġija Plastika
Nederland	Plastische chirurgie
Österreich	Plastische Chirurgie	Medizinische Biologie
Polska	Chirurgia plastyczna	Diagnostyka laboratoryjna
Portugal	Cirurgia plástica e reconstrutiva	Patologia clínica
Slovenija	Plastična, rekonstrukcijska in estetska kirurgija
Slovensko	Plastická chirurgia
Suomi/Finland	Plastiikkakirurgia / Plastikkirurgi
Sverige	Plastikkirurgi
United Kingdom	Plastic surgery

Riik

Mikrobioloogia-bakterioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Biokeemia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Česká republika

Lékařská mikrobiologie

Klinická biochemie

Danmark

Klinisk mikrobiologi

Klinisk biokemi

Deutschland

Mikrobiologie und Infektionsepidemiologie

Eesti

Ελλάς

1.	Iατρική Βιoπαθoλoγία

2.	Μικρoβιoλoγία

España

Microbiología y parasitología

Bioquímica clínica

France

Ireland

Microbiology

Chemical pathology

Italia

Microbiologia e virologia

Biochimica clinica

Κύπρος

Μικροβιολογία

Latvija

Mikrobioloģija

Lietuva

Luxembourg

Microbiologie

Chimie biologique

Magyarország

Orvosi mikrobiológia

Malta

Mikrobijoloġija

Patoloġija Kimika

Nederland

Medische microbiologie

Klinische chemie

Österreich

Hygiene und Mikrobiologie

Medizinische und Chemische Labordiagnostik

Polska

Mikrobiologia lekarska

Portugal

Slovenija

Klinična mikrobiologija

Medicinska biokemija

Slovensko

Klinická mikrobiológia

Klinická biochémia

Suomi/Finland

Kliininen mikrobiologia / Klinisk mikrobiologi

Kliininen kemia / Klinisk kemi

Sverige

Klinisk bakteriologi

Klinisk kemi

United Kingdom

Medical microbiology and virology

Chemical pathology

Riik	Immunoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Torakaalkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien		Chirurgie thoracique / Heelkunde op de thorax (1)
Česká republika	Alergologie a klinická imunologie	Kardiochirurgie
Danmark	Klinisk immunologi	Thoraxkirurgi eller brysthulens kirurgiske sygdomme
Deutschland		Herzchirurgie
Eesti		Torakaalkirurgia
Ελλάς		Χειρουργική Θώρακος
España	Immunología	Cirugía torácica
France		Chirurgie thoracique et cardiovasculaire
Ireland	Immunology (clinical and laboratory)	Thoracic surgery
Italia		Chirurgia toracica; Cardiochirurgia
Κύπρος	Ανοσολογία	Χειρουργική Θώρακος
Latvija	Imunoloģija	Torakālā ķirurģija
Lietuva		Krūtinės chirurgija
Luxembourg		Chirurgie thoracique
Magyarország	Allergológia és klinikai immunológia	Mellkassebészet
Malta	Immunoloġija	Kirurġija Kardjo-Toraċika
Nederland		Cardio-thoracale chirurgie
Österreich	Immunologie
Polska	Immunologia kliniczna	Chirurgia klatki piersiowej
Portugal		Cirurgia cardiotorácica
Slovenija		Torakalna kirurgija
Slovensko	Klinická imunológia a alergológia	Hrudníková chirurgia
Suomi/Finland		Sydän- ja rintaelinkirurgia / Hjärt- och thoraxkirurgi
Sverige	Klinisk immunologi	Thoraxkirurgi
United Kingdom	Immunology	Cardo-thoracic surgery

Riik	Lastekirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat	Kardiovaskulaarkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien		Chirurgie des vaisseaux / Bloedvatenheelkunde (2)
Česká republika	Dětská chirurgie	Cévní chirurgie
Danmark		Karkirurgi eller kirurgiske blodkarsygdomme
Deutschland	Kinderchirurgie
Eesti	Lastekirurgia	Kardiovaskulaarkirurgia
Ελλάς	Χειρoυργική Παίδωv	Αγγειoχειρoυργική
España	Cirugía pediátrica	Angiología y cirugía vascular
France	Chirurgie infantile	Chirurgie vasculaire
Ireland	Paediatric surgery
Italia	Chirurgia pediatrica	Chirurgia vascolare
Κύπρος	Χειρουργική Παίδων	Χειρουργική Αγγείων
Latvija	Bērnu ķirurģija	Asinsvadu ķirurģija
Lietuva	Vaikų chirurgija	Kraujagyslių chirurgija
Luxembourg	Chirurgie pédiatrique	Chirurgie vasculaire
Magyarország	Gyermeksebészet	Érsebészet
Malta	Kirurgija Pedjatrika	Kirurġija Vaskolari
Nederland
Österreich	Kinderchirurgie
Polska	Chirurgia dziecięca	Chirurgia naczyniowa
Portugal	Cirurgia pediátrica	Cirurgia vascular
Slovenija		Kardiovaskularna kirurgija
Slovensko	Detská chirurgia	Cievna chirurgia
Suomi/Finland	Lastenkirurgia / Barnkirurgi	Verisuonikirurgia / Kärlkirurgi
Sverige	Barn- och ungdomskirurgi
United Kingdom	Paediatric surgery

Riik	Kardioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Gastroenteroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Cardiologie	Gastro-entérologie / Gastroenterologie
Česká republika	Kardiologie	Gastroenterologie
Danmark	Kardiologi	Medicinsk gastroenterologi eller medicinske mavetarmsygdomme
Deutschland	Kardiologie
Eesti	Kardioloogia	Gastroenteroloogia
Ελλάς	Καρδιoλoγία	Γαστρεvτερoλoγία
España	Cardiología	Aparato digestivo
France	Pathologie cardio-vasculaire	Gastro-entérologie et hépatologie
Ireland	Cardiology	Gastro-enterology
Italia	Cardiologia	Gastroenterologia
Κύπρος	Καρδιολογία	Γαστρεντερολογία
Latvija	Kardioloģija	Gastroenteroloģija
Lietuva	Kardiologija	Gastroenterologija
Luxembourg	Cardiologie et angiologie	Gastro-entérologie
Magyarország	Kardiológia	Gasztroenterológia
Malta	Kardjoloġija	Gastroenteroloġija
Nederland	Cardiologie	Leer van maag-darm-leverziekten
Österreich
Polska	Kardiologia	Gastrenterologia
Portugal	Cardiologia	Gastrenterologia
Slovenija		Gastroenterologija
Slovensko	Kardiológia	Gastroenterológia
Suomi/Finland	Kardiologia / Kardiologi	Gastroenterologia / Gastroenterologi
Sverige	Kardiologi	Medicinsk gastroenterologi och hepatologi
United Kingdom	Cardiology	Gastro-enterology

Riik	Reumatoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Hematoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Rhumathologie / reumatologie
Česká republika	Revmatologie	Hematologie a transfúzní lékařství
Danmark	Reumatologi	Hæmatologi eller blodsygdomme
Deutschland
Eesti	Reumatoloogia	Hematoloogia
Ελλάς	Ρευματoλoγία	Αιματoλoγία
España	Reumatología	Hematología y hemoterapia
France	Rhumatologie
Ireland	Rheumatology	Haematology (clinical and laboratory)
Italia	Reumatologia	Ematologia
Κύπρος	Ρευματολογία	Αιματολογία
Latvija	Reimatoloģija	Hematoloģija
Lietuva	Reumatologija	Hematologija
Luxembourg	Rhumatologie	Hématologie
Magyarország	Reumatológia	Haematológia
Malta	Rewmatoloġija	Ematoloġija
Nederland	Reumatologie
Österreich
Polska	Reumatologia	Hematologia
Portugal	Reumatologia	Imuno-hemoterapia
Slovenija
Slovensko	Reumatológia	Hematológia a transfúziológia
Suomi/Finland	Reumatologia / Reumatologi	Kliininen hematologia / Klinisk hematologi
Sverige	Reumatologi	Hematologi
United Kingdom	Rheumatology	Haematology

Riik	Endokrinoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat	Taastusravi ja füsiaatria Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien		Médecine physique et réadaptation / Fysische geneeskunde en revalidatie
Česká republika	Endokrinologie	Rehabilitační a fyzikální medicína
Danmark	Medicinsk endokrinologi eller medicinske hormonsygdomme
Deutschland		Physikalische und Rehabilitative Medizin
Eesti	Endokrinoloogia	Taastusravi ja füsiaatria
Ελλάς	Εvδoκριvoλoγία	Φυσική Iατρική και Απoκατάσταση
España	Endocrinología y nutrición	Rehabilitación
France	Endocrinologie, maladies métaboliques	Rééducation et réadaptation fonctionnelles
Ireland	Endocrinology and diabetes mellitus
Italia	Endocrinologia e malattie del ricambio	Medicina fisica e riabilitazione
Κύπρος	Ενδοκρινολογία	Φυσική Ιατρική και Αποκατάσταση
Latvija	Endokrinoloģija	Rehabilitoloģija Fiziskā rehabilitācija Fizikālā medicīna
Lietuva	Endokrinologija	Fizinė medicina ir reabilitacija
Luxembourg	Endocrinologie, maladies du métabolisme et de la nutrition	Rééducation et réadaptation fonctionnelles
Magyarország	Endokrinológia	Fizioterápia
Malta	Endokrinoloġija u Dijabete
Nederland		Revalidatiegeneeskunde
Österreich		Physikalische Medizin
Polska	Endokrynologia	Rehabilitacja medyczna
Portugal	Endocrinologia	Fisiatria ou Medicina física e de reabilitação
Slovenija		Fizikalna in rehabilitacijska medicina
Slovensko	Endokrinológia	Fyziatria, balneológia a liečebná rehabilitácia
Suomi/Finland	Endokrinologia / Endokrinologi	Fysiatria / Fysiatri
Sverige	Endokrina sjukdomar	Rehabiliteringsmedicin
United Kingdom	Endocrinology and diabetes mellitus

Riik	Neuropsühhiaatria Kursuse miinimumkestus: 5 aastat	Dermatoveneroloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Neuropsychiatrie (3)	Dermato-vénéréologie / Dermato-venerologie
Česká republika		Dermatovenerologie
Danmark		Dermato-venerologi eller hud- og kønssygdomme
Deutschland	Nervenheilkunde (Neurologie und Psychiatrie)	Haut– und Geschlechtskrankheiten
Eesti		Dermatoveneroloogia
Ελλάς	Νευρoλoγία – Ψυχιατρική	Δερματoλoγία – Αφρoδισιoλoγία
España		Dermatología médico-quirúrgica y venereología
France	Neuropsychiatrie (4)	Dermatologie et vénéréologie
Ireland
Italia	Neuropsichiatria	Dermatologia e venerologia
Κύπρος	Νευρολογία – Ψυχιατρική	Δερματολογία – Αφροδισιολογία
Latvija		Dermatoloģija un veneroloģija
Lietuva		Dermatovenerologija
Luxembourg	Neuropsychiatrie (5)	Dermato-vénéréologie
Magyarország		Bőrgyógyászat
Malta		Dermato-venerejoloġija
Nederland	Zenuw- en zielsziekten (6)	Dermatologie en venerologie
Österreich	Neurologie und Psychiatrie	Haut- und Geschlechtskrankheiten
Polska		Dermatologia i wenerologia
Portugal		Dermatovenereologia
Slovenija		Dermatovenerologija
Slovensko	Neuropsychiatria	Dermatovenerológia
Suomi/Finland		Ihotaudit ja allergologia / Hudsjukdomar och allergologi
Sverige		Hud- och könssjukdomar
United Kingdom

Riik	Radioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Lastepsühhiaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien
Česká republika		Dětská a dorostová psychiatrie
Danmark		Børne- og ungdomspsykiatri
Deutschland	Radiologie	Kinder– und Jugendpsychiatrie und –psychotherapie
Eesti
Ελλάς	Ακτιvoλoγία – Ραδιoλoγία	Παιδoψυχιατρική
España	Electroradiología
France	Électro-radiologie (7)	Pédo-psychiatrie
Ireland	Radiology	Child and adolescent psychiatry
Italia	Radiologia	Neuropsichiatria infantile
Κύπρος		Παιδοψυχιατρική
Latvija		Bērnu psihiatrija
Lietuva		Vaikų ir paauglių psichiatrija
Luxembourg	Électroradiologie (8)	Psychiatrie infantile
Magyarország	Radiológia	Gyermek- és ifjúságpszichiátria
Malta
Nederland	Radiologie (9)
Österreich	Radiologie
Polska		Psychiatria dzieci i młodzieży
Portugal	Radiologia	Pedopsiquiatria
Slovenija		Otroška in mladostniška psihiatrija
Slovensko		Detská psychiatria
Suomi/Finland		Lastenpsykiatria / Barnpsykiatri
Sverige		Barn- och ungdomspsykiatri
United Kingdom		Child and adolescent psychiatry

Riik	Geriaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Nefroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien
Česká republika	Geriatrie	Nefrologie
Danmark	Geriatri eller alderdommens sygdomme	Nefrologi eller medicinske nyresygdomme
Deutschland
Eesti		Nefroloogia
Ελλάς		Νεφρoλoγία
España	Geriatría	Nefrología
France		Néphrologie
Ireland	Geriatric medicine	Nephrology
Italia	Geriatria	Nefrologia
Κύπρος	Γηριατρική	Νεφρολογία
Latvija		Nefroloģija
Lietuva	Geriatrija	Nefrologija
Luxembourg		Néphrologie
Magyarország	Geriátria	Nefrológia
Malta	Ġerjatrija	Nefroloġija
Nederland	Klinische geriatrie
Österreich
Polska	Geriatria	Nefrologia
Portugal		Nefrologia
Slovenija		Nefrologija
Slovensko	Geriatria	Nefrológia
Suomi/Finland	Geriatria / Geriatri	Nefrologia / Nefrologi
Sverige	Geriatrik	Medicinska njursjukdomar (nefrologi)
United Kingdom	Geriatrics	Renal medicine

Riik	Infektsioonhaigused Kursuse miinimumkestus: 4 aastat	Rahvatervis Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien
Česká republika	Infekční lékařství	Hygiena a epidemiologie
Danmark	Infektionsmedicin	Samfundsmedicin
Deutschland		Öffentliches Gesundheitswesen
Eesti	Infektsioonhaigused
Ελλάς		Κοινωνική Ιατρική
España		Medicina preventiva y salud pública
France		Santé publique et médecine sociale
Ireland	Infectious diseases	Public health medicine
Italia	Malattie infettive	Igiene e medicina preventiva
Κύπρος	Λοιμώδη Νοσήματα	Υγειονολογία/Κοινοτική Ιατρική
Latvija	Infektoloģija
Lietuva	Infektologija
Luxembourg		Santé publique
Magyarország	Infektológia	Megelőző orvostan és népegészségtan
Malta	Mard Infettiv	Saħħa Pubblika
Nederland		Maatschappij en gezondheid
Österreich		Sozialmedizin
Polska	Choroby zakaźne	Zdrowie publiczne, epidemiologia
Portugal	Infecciologia	Saúde pública
Slovenija	Infektologija	Javno zdravje
Slovensko	Infektológia	Hygiena a epidemiológia
Suomi/Finland	Infektiosairaudet / Infektionssjukdomar	Terveydenhuolto / Hälsovård
Sverige	Infektionssjukdomar	Socialmedicin
United Kingdom	Infectious diseases	Public health medicine

Riik

Farmakoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Töötervishoid

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Médecine du travail / Arbeidsgeneeskunde

Česká republika

Klinická farmakologie

Pracovní lékařství

Danmark

Klinisk farmakologi

Arbejdsmedicin

Deutschland

Pharmakologie und Toxikologie

Arbeitsmedizin

Eesti

Ελλάς

Iατρική της Εργασίας

España

Farmacología clínica

France

Médecine du travail

Ireland

Clinical pharmacology and therapeutics

Occupational medicine

Italia

Medicina del lavoro

Κύπρος

Ιατρική της Εργασίας

Latvija

Arodslimības

Lietuva

Darbo medicina

Luxembourg

Médecine du travail

Magyarország

Klinikai farmakológia

Foglalkozás-orvostan (üzemorvostan)

Malta

Farmakoloġija Klinika u t-Terapewtika

Mediċina Okkupazzjonali

Nederland

—	Arbeid en gezondheid, bedrijfsgeneeskunde

—	Arbeid en gezondheid, verzekeringsgeneeskunde

Österreich

Pharmakologie und Toxikologie

Arbeits- und Betriebsmedizin

Polska

Farmakologia kliniczna

Medycyna pracy

Portugal

Medicina do trabalho

Slovenija

Medicina dela, prometa in športa

Slovensko

Klinická farmakológia

Klinické pracovné lekárstvo a klinická toxikológia

Suomi/Finland

Kliininen farmakologia ja lääkehoito / Klinisk farmakologi och läkemedelsbehandling

Työterveyshuolto / Företagshälsovård

Sverige

Klinisk farmakologi

Yrkes- och miljömedicin

United Kingdom

Clinical pharmacology and therapeutics

Occupational medicine

Riik	Allergoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat	Tuumameditsiin Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien		Médecine nucléaire / Nucleaire geneeskunde
Česká republika	Alergologie a klinická imunologie	Nukleární medicína
Danmark	Medicinsk allergologi eller medicinske overfølsomhedssygdomme	Klinisk fysiologi og nuklearmedicin
Deutschland		Nuklearmedizin
Eesti
Ελλάς	Αλλεργιoλoγία	Πυρηvική Iατρική
España	Alergología	Medicina nuclear
France		Médecine nucléaire
Ireland
Italia	Allergologia ed immunologia clinica	Medicina nucleare
Κύπρος	Αλλεργιολογία	Πυρηνική Ιατρική
Latvija	Alergoloģija
Lietuva	Alergologija ir klinikinė imunologija
Luxembourg		Médecine nucléaire
Magyarország	Allergológia és klinikai immunológia	Nukleáris medicina (izotóp diagnosztika)
Malta		Mediċina Nukleari
Nederland	Allergologie en inwendige geneeskunde	Nucleaire geneeskunde
Österreich		Nuklearmedizin
Polska	Alergologia	Medycyna nuklearna
Portugal	Imuno-alergologia	Medicina nuclear
Slovenija		Nuklearna medicina
Slovensko	Klinická imunológia a alergológia	Nukleárna medicína
Suomi/Finland		Kliininen fysiologia ja isotooppilääketiede / Klinisk fysiologi och nukleärmedicin
Sverige	Allergisjukdomar	Nukleärmedicin
United Kingdom		Nuclear medicine

Riik	Näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe) Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
Riik	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien
Česká republika	Maxilofaciální chirurgie
Danmark
Deutschland
Eesti
Ελλάς
España	Cirugía oral y maxilofacial
France	Chirurgie maxillo-faciale et stomatologie
Ireland
Italia	Chirurgia maxillo-facciale
Κύπρος
Latvija	Mutes, sejas un žokļu ķirurģija
Lietuva	Veido ir žandikaulių chirurgija
Luxembourg	Chirurgie maxillo-faciale
Magyarország	Szájsebészet
Malta
Nederland
Österreich	Mund– Kiefer – und Gesichtschirurgie
Polska	Chirurgia szczkowo-twarzowa
Portugal	Cirurgia maxilo-facial
Slovenija	Maxilofacialna kirurgija
Slovensko	Maxilofaciálna chirurgia
Suomi/Finland
Sverige
United Kingdom

5.1.4. Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik	Kvalifikatsiooni tõendav dokument	Kutsenimetus	Võrdluskuupäev
België/Belgique/Belgien	Ministerieel erkenningsbesluit van huisarts / Arrêté ministériel d'agrément de médecin généraliste	Huisarts / Médecin généraliste	31. detsember 1994
Česká republika	Diplom o specializaci “všeobecné lékařství”	Všeobecný lékař	1. mai 2004
Danmark	Tilladelse til at anvende betegnelsen alment praktiserende læge / Speciallæge i almen medicin	Alment praktiserende læge / Speciallæge i almen medicin	31. detsember 1994
Deutschland	Zeugnis über die spezifische Ausbildung in der Allgemeinmedizin	Facharzt/Fachärztin für Allgemeinmedizin	31. detsember 1994
Eesti	Diplom peremeditsiini erialal	Perearst	1. mai 2004
Ελλάς	Tίτλος ιατρικής ειδικότητας γενικής ιατρικής	Ιατρός με ειδικότητα γενικής ιατρικής	31. detsember 1994
España	Título de especialista en medicina familiar y comunitaria	Especialista en medicina familiar y comunitaria	31. detsember 1994
France	Diplôme d'État de docteur en médecine (avec document annexé attestant la formation spécifique en médecine générale)	Médecin qualifié en médecine générale	31. detsember 1994
Ireland	Certificate of specific qualifications in general medical practice	General medical practitioner	31. detsember 1994
Italia	Attestato di formazione specifica in medicina generale	Medico di medicina generale	31. detsember 1994
Κύπρος	Πιστοποιητικό Αναγνώρισης Γενικού Ιατρού	Ιατρός Γενικής Ιατρικής	1. mai 2004
Latvija	Ģimenes ārsta sertifikāts	Ģimenes (vispārējās prakses) ārsts	1. mai 2004
Lietuva	Šeimos gydytojo rezidentūros pažymėjimas	Šeimos medicinos gydytojas	1. mai 2004
Luxembourg	Il n'existe pas de titre, parce qu'il n'y a pas de formation au Luxembourg	Médecin généraliste	31. detsember 1994
Magyarország	Háziorvostan szakorvosa bizonyítvány	Háziorvostan szakorvosa	1. mai 2004
Malta	Tabib tal-familja	Mediċina tal-familja	1. mai 2004
Nederland	Certificaat van inschrijving in het register van erkende huisartsen van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot bevordering der geneeskunst	Huisarts	31. detsember 1994
Österreich	Arzt für Allgemeinmedizin	Arzt für Allgemeinmedizin	31. detsember 1994
Polska	Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie medycyny rodzinnej	Specjalista w dziedzinie medycyny rodzinnej	1. mai 2004
Portugal	Diploma do internato complementar de clínica geral	Assistente de clínica geral	31. detsember 1994
Slovenija	Potrdilo o opravljeni specializaciji iz družinske medicine	Specialist družinske medicine/Specialistka družinske medicine	1. mai 2004
Slovensko	Diplom o špecializácii v odbore “všeobecné lekárstvo”	Všeobecný lekár	1. mai 2004
Suomi/Finland	Todistus lääkärin perusterveydenhuollon lisäkoulutuksesta / Bevis om tilläggsutbildning av läkare i primärvård	Yleislääkäri / Allmänläkare	31. detsember 1994
Sverige	Bevis om kompetens som allmänpraktiserande läkare (Europaläkare) utfärdat av Socialstyrelsen	Allmänpraktiserande läkare (Europaläkare)	31. detsember 1994
United Kingdom	Certificate of prescribed/equivalent experience	General medical practitioner	31. detsember 1994

V.2. ÜLDÕDE

5.2.1. Üldõe õppekava

Üldõe kvalifikatsiooni õppekava koosneb järgmisest kahest osast.

TEOREETILINE ÕPE

Õendus:

b.	Põhiteadmised:

c.	Sotsiaalteadused:

—	Ülevaade õendusest ja selle kutse-eetikast

—	Terviseõpetuse ja õenduse üldised põhimõtted

—

Õenduse põhimõtted järgmistes valdkondades:

—	Üld- ja eriarstiabi

—	Üld- ja erikirurgia

—	Lastehooldus ja pediaatria

—	Sünnitajate ja imikute hooldus

—	Vaimne tervis ja psühhiaatria

—	Vanurite hooldus ja geriaatria

—	Anatoomia ja füsioloogia

—	Patoloogia

—	Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia

—	Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia

—	Toitumisõpetus

—

Hügieen:

—	ennetav meditsiin

—	tervisekasvatus

—	Farmakoloogia

—	Sotsioloogia

—	Psühholoogia

—	Halduse alused

—	Pedagoogika alused

—	Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusnormid

—	Õenduse õiguslikud aspektid

KLIINILIS-PRAKTILINE ÕPE

Õendus järgmistes valdkondades:

—	Üld- ja eriarstiabi

—	Üld- ja erikirurgia

—	Lastehooldus ja pediaatria

—	Sünnitajate ja imikute hooldus

—	Vaimne tervis ja psühhiaatria

—	Vanurite hooldus ja geriaatria

—	Haigete põetamine kodus

Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

Teoreetiline õpe peab olema kliinilis-praktilise õppega tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi oleks võimalik omandada asjakohasel viisil.

5.2.2. Üldõe kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

—	Diploma gegradueerde verpleger/verpleegster / Diplôme d'infirmier(ère) gradué(e) / Diplom eines (einer) graduierten Krankenpflegers (-pflegerin)

—	Diploma in de ziekenhuisverpleegkunde / Brevet d'infirmier(ère) hospitalier(ère) / Brevet eines (einer) Krankenpflegers (-pflegerin)

—	Brevet van verpleegassistent(e) / Brevet d'hospitalier(ère) / Brevet einer Pflegeassistentin

—	De erkende opleidingsinstituten / Les établissements d'enseignement reconnus / Die anerkannten Ausbildungsanstalten

—	De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap / Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française / Der zuständige Prüfungsausschüß der Deutschsprachigen Gemeinschaft

—	Hospitalier(ère) / Verpleegassistent(e)

—	Infirmier(ère) hospitalier(ère) / Ziekenhuisverpleger(-verpleegster)

29. juuni 1979

Česká republika

1.	Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru všeobecná sestra (bakalář, Bc.), accompanied by the following certificate: Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce

1.	Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem

1.	Všeobecná sestra

1. mai 2004

2.	Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná všeobecná sestra (diplomovaný specialista, DiS.), accompanied by the following certificate: Vysvědčení o absolutoriu

2.	Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem

2.	Všeobecný ošetřovatel

Danmark

Eksamensbevis efter gennemført sygeplejerskeuddannelse

Sygeplejeskole godkendt af Undervisningsministeriet

Sygeplejerske

29. juuni 1979

Deutschland

Zeugnis über die staatliche Prüfung in der Krankenpflege

Staatlicher Prüfungsausschuss

—	Krankenschwester

—	Krankenpfleger

29. juuni 1979

Eesti

Diplom õe erialal

1.	Tallinna Meditsiinikool

2.	Tartu Meditsiinikool

3.	Kohtla-Järve Meditsiinikool

õde

1. mai 2004

Ελλάς

1.	Πτυχίο Νοσηλευτικής Παν/μίου Αθηνών

1.	Πανεπιστήμιο Αθηνών

Διπλωματούχος ή πτυχιούχος νοσοκόμος, νοσηλευτής ή νοσηλεύτρια

1. jaanuar 1981

2.	Πτυχίο Νοσηλευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.)

2.	Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

3.	Πτυχίο Αξιωματικών Νοσηλευτικής

3.	Υπουργείο Εθνικής Άμυνας

4.	Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας

4.	Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

5.	Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων και Επισκεπτριών πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας

5.	Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

6.	Πτυχίο Τμήματος Νοσηλευτικής

6.	ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

España

Título de Diplomado universitario en Enfermería

—	Ministerio de Educación y Cultura

—	El rector de una Universidad

Enfermero/a diplomado/a

1. jaanuar 1986

France

—	Diplôme d'État d'infirmier(ère)

—	Diplôme d'État d'infirmier(ère) délivré en vertu du décret no 99-1147 du 29 décembre 1999

Le ministère de la santé

Infirmier(ère)

29. juuni 1979

Ireland

Certificate of Registered General Nurse

An Bord Altranais (The Nursing Board)

Registered General Nurse

29. juuni 1979

Italia

Diploma di infermiere professionale

Scuole riconosciute dallo Stato

Infermiere professionale

29. juuni 1979

Κύπρος

Δίπλωμα Γενικής Νοσηλευτικής

Νοσηλευτική Σχολή

Εγγεγραμμένος Νοσηλευτής

1. mai 2004

Latvija

1.	Diploms par māsas kvalifikācijas iegūšanu

1.	Māsu skolas

Māsa

1. mai 2004

2.	Māsas diploms

2.	Universitātes tipa augstskola pamatojoties uz Valsts eksāmenu komisijas lēmumu

Lietuva

1.	Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją

1.	Universitetas

Bendrosios praktikos slaugytojas

1. mai 2004

2.	Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją

Kolegija

Luxembourg

—	Diplôme d'État d'infirmier

—	Diplôme d'État d'infirmier hospitalier gradué

Ministère de l'éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports

Infirmier

29. juuni 1979

Magyarország

1.	Ápoló bizonyítvány

Iskola

Ápoló

1. mai 2004

2.	Diplomás ápoló oklevél

2.	Egyetem / főiskola

3.	Egyetemi okleveles ápoló oklevél

Egyetem

Malta

Lawrja jew diploma fl-istudji tal-infermerija

Universita ’ta' Malta

Infermier Registrat tal-Ewwel Livell

1. mai 2004

Nederland

1.	Diploma's verpleger A, verpleegster A, verpleegkundige A

1.	Door een van overheidswege benoemde examencommissie

Verpleegkundige

29. juuni 1979

2.	Diploma verpleegkundige MBOV (Middelbare Beroepsopleiding Verpleegkundige)

2.	Door een van overheidswege benoemde examencommissie

3.	Diploma verpleegkundige HBOV (Hogere Beroepsopleiding Verpleegkundige)

3.	Door een van overheidswege benoemde examencommissie

4.	Diploma beroepsonderwijs verpleegkundige – Kwalificatieniveau 4

4.	Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling

5.	Diploma hogere beroepsopleiding verpleegkundige – Kwalificatieniveau 5

5.	Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling

Österreich

1.	Diplom als “Diplomierte Gesundheits- und Krankenschwester, Diplomierter Gesundheits- und Krankenpfleger”

1.	Schule für allgemeine Gesundheits- und Krankenpflege

—	Diplomierte Krankenschwester

—	Diplomierter Krankenpfleger

1. jaanuar 1994

2.	Diplom als “Diplomierte Krankenschwester, Diplomierter Krankenpfleger”

2.	Allgemeine Krankenpflegeschule

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku pielęgniarstwo z tytułem “magister pielęgniarstwa”

1.	Uniwersytet Medyczny

2.	Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

Pielgniarka

1. mai 2004

Portugal

1.	Diploma do curso de enfermagem geral

1.	Escolas de Enfermagem

Enfermeiro

1. jaanuar 1986

2.	Diploma/carta de curso de bacharelato em enfermagem

2.	Escolas Superiores de Enfermagem

3.	Carta de curso de licenciatura em enfermagem

3.	Escolas Superiores de Enfermagem; Escolas Superiores de Saúde

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov “diplomirana medicinska sestra / diplomirani zdravstvenik”

Univerza

2.	Visoka strokovna šola

Diplomirana medicinska sestra/ Diplomirani zdravstvenik

1. mai 2004

Slovensko

1.	Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “magister z ošetrovateľstva” (“Mgr.”)

1.	Vysoká škola

Sestra

1. mai 2004

2.	Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “bakalár z ošetrovateľstva” (“Bc.”)

2.	Vysoká škola

3.	Absolventský diplom v študijnom odbore diplomovaná všeobecná sestra

3.	Stredná zdravotnícka škola

Suomi/Finland

1.	Sairaanhoitajan tutkinto/Sjukskötarexamen

1.	Terveydenhuolto-oppilaitokset/Hälsovårdsläroanstalter

Sairaanhoitaja / Sjukskötare

1. jaanuar 1994

2.	Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, sairaanhoitaja (AMK)/Yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, sjukskötare (YH)

2.	Ammattikorkeakoulut/Yrkeshögskolor

Sverige

Sjuksköterskeexamen

Universitet eller högskola

Sjuksköterska

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Statement of Registration as a Registered General Nurse in part 1 or part 12 of the register kept by the United Kingdom Central Council for Nursing, Midwifery and Health Visiting

Various

—	State Registered Nurse

—	Registered General Nurse

29. juuni 1979

V.3. HAMBAARST

5.3.1. Hambaarsti õppekava

Hambaarsti kvalifikatsiooni õppekava peab sisaldama vähemalt alltoodud õppeaineid. Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

Põhiained

Meditsiinilis-bioloogilised ja üldmeditsiinilised õppeained

Otseselt stomatoloogiaga seotud õppeained

—

Keemia

—

Füüsika

—

Bioloogia

—

Anatoomia

—	Embrüoloogia

—	Histoloogia, sealhulgas tsütoloogia

—	Füsioloogia

—	Biokeemia (või füsioloogiline keemia)

—	Patoloogiline anatoomia

—	Üldine patoloogia

—	Farmakoloogia

—	Mikrobioloogia

—

Hügieen

—	Ennetav meditsiin ja epidemioloogia

—	Radioloogia

—	Füsioteraapia

—	Üldkirurgia

—	Sisehaigused, sealhulgas pediaatria

—	Otorinolarüngoloogia

—	Dermatoloogia ja veneroloogia

—	Üldine psühholoogia – psühhopatoloogia – neuropatoloogia

—	Anestesioloogia

—	Hambaproteetika

—	Hambaravimaterjalid ja -varustus

—	Konservatiivne stomatoloogia

—	Ennetav stomatoloogia

—	Stomatoloogiaga seotud valuvaigistid ja rahustid

—	Erikirurgia

—	Eripatoloogia

—	Kliiniline praktika

—	Pedodontia

—	Ortodontia

—	Periodontia

—	Hambaravialane radioloogia

—	Hambumus ja lõualuude funktsioonid

—	Kutseala korraldus, kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid,

—	Hambaravi sotsiaalsed aspektid

5.3.2. Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument (hambaarsti põhiõpe)

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Diploma van tandarts / Diplôme licencié en science dentaire

—	De universiteiten / Les universités

—	De bevoegde Examen- commissie van de Vlaamse Gemeenschap / Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française

Licentiaat in de tandheelkunde / Licencié en science dentaire

28. jaanuar 1980

Česká republika

Diplom o ukončení studia ve studijním programu zubní lékařství (doktor zubního lékařství, Dr. med. Dent.)

Lékařská fakulta univerzity v České republice

Vysvědčení o státní rigorózní zkoušce

Zubní lékař

1. mai 2004

Danmark

Bevis for tandlægeeksamen (odontologisk kandidateksamen)

Tandlægehøjskolerne, Sundhedsvidenskabeligt universitetsfakultet

Autorisation som tandlæge, udstedt af Sundhedsstyrelsen

Tandlæge

28. jaanuar 1980

Deutschland

Zeugnis über die Zahnärztliche Prüfung

Zuständige Behörden

Zahnarzt

28. jaanuar 1980

Eesti

Diplom hambaarstiteaduse õppekava läbimise kohta

Tartu Ülikool

Hambaarst

1. mai 2004

Ελλάς

Πτυχίo Οδoντιατρικής

Πανεπιστήμιo

Οδοντίατρος ή χειρούργος οδοντίατρος

1. jaanuar 1981

España

Título de Licenciado en Odontología

El rector de una universidad

Licenciado en odontología

1. jaanuar 1986

France

Diplôme d'État de docteur en chirurgie dentaire

Universités

Chirurgien-dentiste

28. jaanuar 1980

Ireland

—	Bachelor in Dental Science (B.Dent.Sc.)

—	Bachelor of Dental Surgery (BDS)

—	Licentiate in Dental Surgery (LDS)

—	Universities

—	Royal College of Surgeons in Ireland

—

Dentist

—	Dental practitioner

—	Dental surgeon

28. jaanuar 1980

Italia

Diploma di laurea in Odontoiatria e Protesi Dentaria

Università

Diploma di abilitazione all'esercizio dell'odontoiatria e protesi dentaria

Odontoiatra

28. jaanuar 1980

Κύπρος

Πιστοποιητικό Εγγραφής Οδοντιάτρου

Οδοντιατρικό Συμβούλιο

Οδοντίατρος

1. mai 2004

Latvija

Zobārsta diploms

Universitātes tipa augstskola

Rezidenta diploms par zobārsta pēcdiploma izglītības

programmas pabeigšanu, ko izsniedz universitātes tipa augstskola un “Sertifikāts” – kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina,

ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu zobārstniecībā

Zobārsts

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo kvalifikaciją

Universitetas

Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo profesinę kvalifikaciją

Gydytojas odontologas

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme d'État de docteur en médecine dentaire

Jury d'examen d'État

Médecin-dentiste

28. jaanuar 1980

Magyarország

Fogorvos oklevél (doctor medicinae dentariae, abbrev.: dr. med. dent.)

Egyetem

Fogorvos

1. mai 2004

Malta

Lawrja fil- Kirurġija Dentali

Universita’ ta Malta

Kirurgu Dentali

1. mai 2004

Nederland

Universitair getuigschrift van een met goed gevolg afgelegd tandartsexamen

Faculteit Tandheelkunde

Tandarts

28. jaanuar 1980

Österreich

Bescheid über die Verleihung des akademischen Grades “Doktor der Zahnheilkunde”

Medizinische Fakultät der Universität

Zahnarzt

1. jaanuar 1994

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych z tytułem “lekarz dentysta”

1.	Akademia Medyczna

2.	Uniwersytet Medyczny

3.	Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

Lekarsko – Dentystyczny Egzamin Państwowy

Lekarz dentysta

1. mai 2004

Portugal

Carta de curso de licenciatura em medicina dentária

—	Faculdades

—	Institutos Superiores

Médico dentista

1. jaanuar 1986

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov “doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine”

—

Univerza

Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic zobozdravnik/zobozdravnica

Doktor dentalne medicine/Doktorica dentalne medicine

1. mai 2004

Slovensko

Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “doktor zubného lekárstva” (“MDDr.”)

—	Vysoká škola

Zubný lekár

1. mai 2004

Suomi/Finland

Hammaslääketieteen lisensiaatin tutkinto / Odontologie licentiatexamen

—	Helsingin yliopisto / Helsingfors universitet

—	Oulun yliopisto

—	Turun yliopisto

Terveydenhuollon oikeusturvakeskuksen päätös käytännön palvelun hyväksymisestä / Beslut av Rättskyddscentralen för hälsovården om godkännande av praktisk tjänstgöring

Hammaslääkäri / Tandläkare

1. jaanuar 1994

Sverige

Tandläkarexamen

—	Universitetet i Umeå

—	Universitetet i Göteborg

—	Karolinska Institutet

—	Malmö Högskola

Endast för examensbevis som erhållits före den 1 juli 1995, ett utbildningsbevis som utfärdats av Socialstyrelsen

Tandläkare

1. jaanuar 1994

United Kingdom

—	Bachelor of Dental Surgery (BDS or B.Ch.D.)

—	Licentiate in Dental Surgery

—	Universities

—	Royal Colleges

—

Dentist

—	Dental practitioner

—	Dental surgeon

28. jaanuar 1980

5.3.3. Spetsialiseerunud hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Ortodontia

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

Danmark

Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i ortodonti

Sundhedsstyrelsen

28. jaanuar 1980

Deutschland

Fachzahnärztliche Anerkennung für Kieferorthopädie;

Landeszahnärztekammer

28. jaanuar 1980

Eesti

Residentuuri lõputunnistus ortodontia erialal

Tartu Ülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Τίτλoς Οδoντιατρικής ειδικότητας της Ορθoδoντικής

—	Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση

—

Νoμαρχία

1. jaanuar 1981

France

Titre de spécialiste en orthodontie

Conseil National de l'Ordre des chirurgiens dentistes

28. jaanuar 1980

Ireland

Certificate of specialist dentist in orthodontics

Competent authority recognised for this purpose by the competent minister

28. jaanuar 1980

Κύπρος

Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Ορθοδοντική

Οδοντιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Latvija

“Sertifikāts”– kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu ortodontijā

Latvijas Ārstu biedrība

1. mai 2004

Lietuva

Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo ortodonto profesinę kvalifikaciją

Universitetas

1. mai 2004

Magyarország

Fogszabályozás szakorvosa bizonyítvány

Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete

1. mai 2004

Malta

Ċertifikat ta' speċjalista dentali fl-Ortodonzja

Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti

1. mai 2004

Nederland

Bewijs van inschrijving als orthodontist in het Specialistenregister

Specialisten Registratie Commissie (SRC) van de Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde

28 Janury 1980

Polska

Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie ortodoncji

Centrum Egzaminów Medycznych

1. mai 2004

Slovenija

Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz čeljustne in zobne ortopedije

1.	Ministrstvo za zdravje

2.	Zdravniška zbornica Slovenije

1. mai 2004

Suomi/Finland

Erikoishammaslääkärin tutkinto, hampaiston oikomishoito / Specialtand-läkarexamen, tandreglering

—	Helsingin yliopisto / Helsingfors universitet

—	Oulun yliopisto

—	Turun yliopisto

1. jaanuar 1994

Sverige

Bevis om specialistkompetens i tandreglering

Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Certificate of Completion of specialist training in orthodontics

Competent authority recognised for this purpose

28. jaanuar 1980

Suukirurgia

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

Danmark

Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i hospitalsodontologi

Sundhedsstyrelsen

28. jaanuar 1980

Deutschland

Fachzahnärztliche Anerkennung für Oralchirurgie/Mundchirurgie

Landeszahnärztekammer

28. jaanuar 1980

Ελλάς

Τίτλoς Οδoντιατρικής ειδικότητας της Γναθoχειρoυργικής

—	Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση

—

Νoμαρχία

1. jaanuar 2003

Ireland

Certificate of specialist dentist in oral surgery

Competent authority recognised for this purpose by the competent minister

28. jaanuar 1980

Κύπρος

Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Στοματική Χειρουργική

Οδοντιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Lietuva

Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą burnos chirurgo profesinę kvalifikaciją

Universitetas

1. mai 2004

Magyarország

Dento-alveoláris sebészet szakorvosa bizonyítvány

Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete

1. mai 2004

Malta

Ċertifikat ta' speċjalista dentali fil-Kirurġija tal-ħalq

Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti

1. mai 2004

Nederland

Bewijs van inschrijving als kaakchirurg in het Specialistenregister

Specialisten Registratie Commissie (SRC) van de Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde

28. jaanuar 1980

Polska

Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie chirurgii stomatologicznej

Centrum Egzaminów Medycznych

1. mai 2004

Slovenija

Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz oralne kirurgije

1.	Ministrstvo za zdravje

2.	Zdravniška zbornica Slovenije

1. mai 2004

Suomi/Finland

Erikoishammaslääkärin tutkinto, suu- ja leuka-kirurgia / Specialtandläkar-examen, oral och maxillofacial kirurgi

—	Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

—	Oulun yliopisto

—	Turun yliopisto

1. jaanuar 1994

Sverige

Bevis om specialist-kompetens i tandsystemets kirurgiska sjukdomar

Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Certificate of completion of specialist training in oral surgery

Competent authority recognised for this purpose

28. jaanuar 1980

V.4. VETERINAARARST

5.4.1. Veterinaararsti õppekava

Veterinaararsti kvalifikatsiooni õppekava sisaldab vähemalt alltoodud õppeained.

Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

Põhiained

Eriained

a.	Põhilised ained:

b.	Kliinilised ained:

c.	Loomakasvatus

d.	Toiduhügieen

—

Füüsika

—

Keemia

—

Zooloogia

—

Botaanika

—	Biomatemaatika

—	Anatoomia (sealhulgas histoloogia ja embrüoloogia)

—	Füsioloogia

—

Biokeemia

—

Geneetika

—	Farmakoloogia

—	Farmaatsia

—	Toksikoloogia

—	Mikrobioloogia

—	Immunoloogia

—	Epidemioloogia

—	Kutse-eetika

—	Poegimine ja poegimisabi

—	Patoloogia (sealhulgas patoloogiline anatoomia)

—	Parasitoloogia

—	Kliiniline meditsiin ja kirurgia (sealhulgas anestesioloogia)

—	Kliiniline väljaõpe koduloomade, -lindude ja teiste loomaliikide osas

—	Ennetav meditsiin

—	Radioloogia

—	Paljunemine ja paljunemishäired

—	Epideemiatega seonduvad eeskirjad

—	Veterinaariaalased õigusaktid ja kohtuveterinaarmeditsiin

—

Teraapia

—	Propedeutika

—	Loomakasvatus

—	Söötmisõpetus

—	Agronoomia

—	Põllumajandus

—	Aretus ja loomatervishoid

—	Loomahügieen

—	Etoloogia ja loomakaitse

—	Loomse päritoluga toiduainete analüüs ja kontroll

—	Toiduhügieen ja -tehnoloogia

—	Praktilised tööd (sealhulgas praktiline töö tapamajas ja toiduainetööstuses)

Praktiline õpe võib toimuda praktikumi kujul tingimusel, et see toimub pädeva asutuse otsese kontrolli all täisajaga ja ei ületa 5-aastase kõrgkooliõppe raames kuut kuud.

Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et teadmisi ja oskusi on võimalik omandada asjakohasel viisil, mis võimaldab veterinaararstil täita kõiki tema ees seisvaid ülesandeid.

5.4.2. Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Diploma van dierenarts / Diplôme de docteur en médecine vétérinaire

—	De universiteiten/ Les universités

—	De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap / Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française

21. detsember 1980

Česká republika

—	Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární lékařství (doktor veterinární medicíny, MVDr.)

—	Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární hygiena a ekologie (doktor veterinární medicíny, MVDr.)

Veterinární fakulta univerzity v České republice

1. mai 2004

Danmark

Bevis for bestået kandidateksamen i veterinærvidenskab

Kongelige Veterinær- og Landbohøjskole

21. detsember 1980

Deutschland

Zeugnis über das Ergebnis des Dritten Abschnitts der Tierärztlichen Prüfung und das Gesamtergebnis der Tierärztlichen Prüfung

Der Vorsitzende des Prüfungsausschusses für die Tierärztliche Prüfung einer Universität oder Hochschule

21. detsember 1980

Eesti

Diplom: täitnud veterinaarmeditsiini õppekava

Eesti Põllumajandusülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Πτυχίo Κτηνιατρικής

Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης και Θεσσαλίας

1. jaanuar 1981

España

Título de Licenciado en Veterinaria

—	Ministerio de Educación y Cultura

—	El rector de una Universidad

1. jaanuar 1986

France

Diplôme d'État de docteur vétérinaire

21. detsember 1980

Ireland

—	Diploma of Bachelor in/of Veterinary Medicine (MVB)

—	Diploma of Membership of the Royal College of Veterinary Surgeons (MRCVS)

21. detsember 1980

Italia

Diploma di laurea in medicina veterinaria

Università

Diploma di abilitazione all'esercizio della medicina veterinaria

1. jaanuar 1985

Κύπρος

Πιστοποιητικό Εγγραφής Kτηνιάτρου

Κτηνιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Latvija

Veterinārārsta diploms

Latvijas Lauksaimniecības Universitāte

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas (veterinarijos gydytojo (DVM))

Lietuvos Veterinarijos Akademija

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme d'État de docteur en médecine vétérinaire

Jury d'examen d'État

21. detsember 1980

Magyarország

Állatorvos doktor oklevél – dr. med. vet.

Szent István Egyetem Állatorvos-tudományi Kar

1. mai 2004

Malta

Liċenzja ta' Kirurgu Veterinarju

Kunsill tal-Kirurġi Veterinarji

1. mai 2004

Nederland

Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd diergeneeskundig/veeartsenijkundig examen

21. detsember 1980

Österreich

—	Diplom-Tierarzt

—	Magister medicinae veterinariae

Universität

—	Doktor der Veterinärmedizin

—	Doctor medicinae veterinariae

—	Fachtierarzt

1. jaanuar 1994

Polska

Dyplom lekarza weterynarii

1.	Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie

2.	Akademia Rolnicza we Wrocławiu

3.	Akademia Rolnicza w Lublinie

4.	Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie

1. mai 2004

Portugal

Carta de curso de licenciatura em medicina veterinária

Universidade

1. jaanuar 1986

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov “doktor veterinarske medicine/doktorica veterinarske medicine”

Univerza

Spričevalo o opravljenem državnem izpitu s področja veterinarstva

1. mai 2004

Slovensko

Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “doktor veterinárskej medicíny” (“MVDr.”)

Univerzita veterinárskeho lekárstva

1. mai 2004

Suomi/Finland

Eläinlääketieteen lisensiaatin tutkinto / Veterinärmedicine licentiatexamen

Helsingin yliopisto/ Helsingfors universitet

1. jaanuar 1994

Sverige

Veterinärexamen

Sveriges Lantbruksuniversitet

1. jaanuar 1994

United Kingdom

1.	Bachelor of Veterinary Science (BVSc)

1.	University of Bristol

21. detsember 1980

2.	Bachelor of Veterinary Science (BVSc)

2.	University of Liverpool

3.	Bachelor of Veterinary Medicine (BvetMB)

3.	University of Cambridge

4.	Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVM&S)

4.	University of Edinburgh

5.	Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVM&S)

5.	University of Glasgow

6.	Bachelor of Veterinary Medicine (BvetMed)

6.	University of London

V.5. ÄMMAEMAND

5.5.1. Ämmaemanda õppekava (õppekavad I ja II)

Ämmaemanda kvalifikatsiooni õppekava sisaldab kahte osa:

A.	Teoreetiline ja erialane õpe

Põhiained

b.	Ämmaemanda tööga seonduvad eriained

—	Anatoomia ja füsioloogia alused

—	Patoloogia alused

—	Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia alused

—	Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia alused

—	Pediaatria, eriti vastsündinute osas

—	Hügieen, tervisekasvatus, ennetav meditsiin, haiguste varajane diagnoosimine

—	Toitumine ja dieet, pöörates erilist tähelepanu naise, vastsündinu ja imiku toitumisele

—	Sotsioloogia ja sotsioloogilis-meditsiiniliste küsimuste alused

—	Farmakoloogia alused

—	Psühholoogia

—	Pedagoogika põhimõtted ja meetodid

—	Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusaktid ja tervishoiusüsteemi korraldus

—	Kutse-eetika ja kutsealased õigusaktid

—	Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine

—	Ema ja vastsündinu seaduslik kaitse

—	Anatoomia ja füsioloogia

—	Embrüoloogia ja loote areng

—	Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood

—	Günekoloogiline ja sünnitusabialane patoloogia

—	Rasedate nõustamine, tulevaste lapsevanemate ettevalmistus, sealhulgas psühholoogised aspektid

—	Sünnituse ettevalmistus (sealhulgas teadmised sünnitusabi tehnilistest vahenditest

—	Analgeesia, anesteesia ja elustamine

—	Vastsündinu füsioloogia ja patoloogia

—	Vastsündinu hooldus ja järelevalve

—	Psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid

B.	Praktiline ja kliiniline väljaõpe

Väljaõpe toimub asjakohase järelevalve all:

—	Rasedate nõustamine, mis hõlmab vähemalt 100 sünnituseelset läbivaatust.

—	Vähemalt 40 raseda järelevalve ja hooldus.

—	Vähemalt 40 sünnituse vastuvõtmine väljaõpetatava enda poolt; kui sünnitajate vähesuse tõttu ei ole seda arvu võimalik saavutada, võib arvu alandada 30-le tingimusel, et väljaõpetatav osaleb veel 20 sünnitusel.

—	Aktiivne osalemine tuharseis-sünnitusel. Kui see ei ole tuharseis-sünnituste vähesuse tõttu võimalik, tuleb protsessi simuleerida.

—

Episiotoomia läbiviimine ja sissejuhatus haava õmblemisse. Õmblemise sissejuhatus hõlmab teoreetilist õpet ja praktilist tööd. Õmblemise praktiline õpe hõlmab episiotoomiajärgsete haavade ja sünnitusteede väikeste rebendite õmblemist. Kui teisiti ei ole võimalik, võib olukorda vajadusel ka simuleerida.

—	40 riskirühma kuuluva raseda, sünnitaja või sünnitanu järelevalve ja hooldus.

—	Vähemalt 100 sünnitanu ja terve vastsündinu järelevalve ja hooldus.

—	Vastsündinute, sealhulgas enneaegsete, ülekantud vastsündinute ning alakaaluliste ja haigete vastsündinute järelevalve ja hooldus.

—	Günekoloogiliste ja sünnitusalaste patoloogiatega patsientide hooldus.

—	Sissejuhatus hooldusesse meditsiini ja kirurgia valdkonnas. Sissejuhatus hõlmab teoreetilist õpet ja praktilist koolitust.

Teoreetiline ja erialane õpe (õppekava A osa) peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et asjaomasel isikul on võimalik käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi asjakohasel viisil omandada.

Ämmaemanda praktiline koolitus (õppekava B osa) toimub pädeva asutuse järelevalvel haiglate asjaomastes osakondades või teistes heakskiidetud tervishoiuasutustes. Koolituse vältel osalevad ämmaemandaõpilased nendes tegevustes sedavõrd, kuivõrd need aitavad kaasa nende väljaõppele. Neile tutvustatakse ämmaemanda tööga kaasnevat vastutust.

5.5.2. Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Diploma van vroedvrouw / Diplôme d'accoucheuse

—	De erkende opleidingsinstituten / Les établissements d'enseignement

—	De bevoegde Examen- commissie van de Vlaamse Gemeenschap / Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française

Vroedvrouw / Accoucheuse

23. jaanuar 1983

Česká republika

Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru porodní asistentka (bakalář, Bc.)

—	Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce

1.	Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem

Porodní asistentka/porodní asistent

1. mai 2004

Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná porodní asistentka (diplomovaný specialista, DiS).

—	Vysvědčení o absolutoriu

2.	Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem

Danmark

Bevis for bestået jordemodereksamen

Danmarks jordemoderskole

Jordemoder

23. jaanuar 1983

Deutschland

Zeugnis über die staatliche Prüfung für Hebammen und Entbindungspfleger

Staatlicher Prüfungsausschuss

—

Hebamme

—	Entbindungspfleger

23. jaanuar 1983

Eesti

Diplom ämmaemanda erialal

1.	Tallinna Meditsiinikool

2.	Tartu Meditsiinikool

—

Ämmaemand

1. mai 2004

Ελλάς

1.	Πτυχίο Τμήματος Τμήματος Μαιευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.)

1.	Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα (Τ.Ε.Ι.)

—

Μαία

—

Μαιευτής

23. jaanuar 1983

2.	Πτυχίο του Τμήματος Μαιών της Ανωτέρας Σχολής Στελεχών Υγείας και Κοινων. Πρόνοιας (ΚΑΤΕΕ)

2.	ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

3.	Πτυχίο Μαίας Ανωτέρας Σχολής Μαιών

3.	Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

España

—	Título de matrona

—	Título de asistente obstétrico (matrona)

—	Título de enfermería obstétrica-ginecológica

Ministerio de Educación y Cultura

—

Matrona

—	Asistente obstétrico

1. jaanuar 1986

France

Diplôme de sage-femme

L'Etat

Sage-femme

23. jaanuar 1983

Ireland

Certificate in Midwifery

An Board Altranais

Midwife

23. jaanuar 1983

Italia

Diploma d'ostetrica

Scuole riconosciute dallo Stato

Ostetrica

23. jaanuar 1983

Κύπρος

Δίπλωμα στο μεταβασικό πρόγραμμα Μαιευτικής

Νοσηλευτική Σχολή

Εγγεγραμμένη Μαία

1. mai 2004

Latvija

Diploms par vecmātes kvalifikācijas iegūšanu

Māsu skolas

Vecmāte

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją

—	Pažymėjimas, liudijantis profesinę praktiką akušerijoje

1.	Universitetas

Akušeris

1. mai 2004

Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją

—	Pažymėjimas, liudijantis profesinę praktiką akušerijoje

Kolegija

3.	Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją

Kolegija

Luxembourg

Diplôme de sage-femme

Ministère de l'éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports

Sage-femme

23. jaanuar 1983

Magyarország

Szülésznő bizonyítvány

Iskola/főiskola

Szülésznő

1. mai 2004

Malta

Lawrja jew diploma fl- Istudji tal-Qwiebel

Universita’ ta' Malta

Qabla

1. mai 2004

Nederland

Diploma van verloskundige

Door het Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport erkende opleidingsinstellingen

Verloskundige

23. jaanuar 1983

Österreich

Hebammen-Diplom

—	Hebammenakademie Bundeshebammenlehranstalt

Hebamme

1. jaanuar 1994

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku położnictwo z tytułem “magister położnictwa”

1.	Uniwersytet Medyczny

2.	Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

Położna

1Mai 2004

Portugal

1.	Diploma de enfermeiro especialista em enfermagem de saúde materna e obstétrica

1.	Ecolas de Enfermagem

Enfermeiro especialista em enfermagem de saúde materna e obstétrica

1. jaanuar 1986

2.	Diploma/carta de curso de estudos superiores especializados em enfermagem de saúde materna e obstétrica

2.	Escolas Superiores de Enfermagem

3.	Diploma (do curso de pós-licenciatura) de especialização em enfermagem de saúde materna e obstétrica

—	Escolas Superiores de Enfermagem

—	Escolas Superiores de Saúde

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov “diplomirana babica/diplomirani babičar”

Univerza

2.	Visoka strokovna šola

diplomirana babica/diplomirani babičar

1. mai 2004

Slovensko

1.	Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “bakalár z pôrodnej asistencie” (“Bc.”)

2.	Absolventský diplom v študijnom odbore diplomovaná pôrodná asistentka

1.	Vysoká škola

Pôrodná asistentka

1. mai 2004

Suomi/Finland

1.	Kätilön tutkinto/barnmorskeexamen

1.	Terveydenhuoltooppilaitokset/hälsovårdsläroanstalter

Kätilö / Barnmorska

1. jaanuar 1994

2.	Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, kätilö (AMK)/ yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, barnmorska (YH)

2.	Ammattikorkeakoulut/ Yrkeshögskolor

Sverige

Barnmorskeexamen

Universitet eller högskola

Barnmorska

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Statement of registration as a Midwife on part 10 of the register kept by the United Kingdom Central Council for Nursing, Midwifery and Health visiting

Various

Midwife

23. jaanuar 1983

V.6. PROVIISOR

5.6.1. Proviisori õppekava

—	Botaanika ja zooloogia

—

Füüsika

—	Üldine ja anorgaaniline keemia

—	Orgaaniline keemia

—	Analüütiline keemia

—	Farmatseutiline keemia, sealhulgas ravimite analüüsimine

—	Üldine ja rakenduslik (meditsiiniline) biokeemia

—	Anatoomia ja füsioloogia, meditsiiniterminoloogia

—	Mikrobioloogia

—	Farmakoloogia ja farmakoteraapia

—	Farmatseutiline tehnoloogia

—	Toksikoloogia

—	Farmakognoosia

—	Õigusaktid ja vajadusel kutse-eetika

Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema vahekorras, mis jätab teooriale igas aines piisavalt ruumi säilitamaks õppe kõrgkoolikohast korraldust.

5.6.2. Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Diploma van apotheker / Diplôme de pharmacien

—	De universiteiten/ Les universités

—	De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/ Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française

1. oktoober 1987

Česká republika

Diplom o ukončení studia ve studijním programu farmacie (magistr, Mgr.)

Farmaceutická fakulta univerzity v České republice

Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce

1. mai 2004

Danmark

Bevis for bestået farmaceutisk kandidateksamen

Danmarks Farmaceutiske Højskole

1. oktoober 1987

Deutschland

Zeugnis über die Staatliche Pharmazeutische Prüfung

Zuständige Behörden

1. oktoober 1987

Eesti

Diplom proviisori õppekava läbimisest

Tartu Ülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Άδεια άσκησης φαρμακευτικού επαγγέλματος

Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση

1. oktoober 1987

España

Título de licenciado en farmacia

—	Ministerio de Educación y Cultura

—	El rector de una Universidad

1. oktoober 1987

France

—	Diplôme d'État de pharmacien

—	Diplôme d'État de docteur en pharmacie

Universités

1. oktoober 1987

Ireland

Certificate of Registered Pharmaceutical Chemist

1. oktoober 1987

Italia

Diploma o certificato di abilitazione all'esercizio della professione di farmacista ottenuto in seguito ad un esame di Stato

Università

1. november 1993

Κύπρος

Πιστοποιητικό Εγγραφής Φαρμακοποιού

Συμβούλιο Φαρμακευτικής

1. mai 2004

Latvija

Farmaceita diploms

Universitātes tipa augstskola

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą vaistininko profesinę kvalifikaciją

Universitetas

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme d'État de pharmacien

Jury d'examen d'État + visa du ministre de l'éducation nationale

1. oktoober 1987

Magyarország

Okleveles gyógyszerész oklevél (magister pharmaciae, abbrev: mag. pharm)

Egyetem

1. mai 2004

Malta

Lawrja fil-farmaċija

Universita’ ta' Malta

1. mai 2004

Nederland

Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd apothekersexamen

Faculteit Farmacie

1. oktoober 1987

Österreich

Staatliches Apothekerdiplom

Bundesministerium für Arbeit, Gesundheit und Soziales

1. oktoober 1994

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku farmacja z tytułem magistra

1.	Akademia Medyczna

2.	Uniwersytet Medyczny

3.	Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

1. mai 2004

Portugal

Carta de curso de licenciatura em Ciências Farmacêuticas

Universidades

1. oktoober 1987

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naziv “magister farmacije/ magistra farmacije”

Univerza

Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic magister farmacije/magistra farmacije

1. mai 2004

Slovensko

Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “magister farmácie” (“Mgr.”)

Vysoká škola

1. mai 2004

Suomi/Finland

Proviisorin tutkinto / Provisorexamen

—	Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

—	Kuopion yliopisto

1. oktoober 1994

Sverige

Apotekarexamen

Uppsala universitet

1. oktoober 1994

United Kingdom

Certificate of Registered Pharmaceutical Chemist

1. oktoober 1987

V.7. ARHITEKT

5.7.1. Artikli 46 kohaselt tunnustatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Akadeemiline võrdlusaasta

België/ Belgique/ Belgien

1.	Architect / Architecte

2.	Architect / Architecte

Architect

4.	Architect / Architecte

5.	Architect / Architecte

6.	Burgelijke ingenieur-architect

1.	Nationale hogescholen voor architectuur

2.	Hogere-architectuur-instituten

3.	Provinciaal Hoger Instituut voor Architectuur te Hasselt

4.	Koninklijke Academies voor Schone Kunsten

5.	Sint-Lucasscholen

6.	Faculteiten Toegepaste Wetenschappen van de Universiteiten

6.	“Faculté Polytechnique” van Mons

1988/1989

1.	Architecte / Architect

2.	Architecte / Architect

Architect

4.	Architecte / Architect

5.	Architecte / Architect

6.	Ingénieur-civil –architecte

1.	Écoles nationales supérieures d'architecture

2.	Instituts supérieurs d'architecture

3.	École provinciale supérieure d'architecture de Hasselt

4.	Académies royales des Beaux-Arts

5.	Écoles Saint-Luc

6.	Facultés des sciences appliquées des universités

6.	Faculté polytechnique de Mons

Danmark

Arkitekt cand. arch.

—	Kunstakademiets Arkitektskole i København

—	Arkitektskolen i Århus

1988/1989

Deutschland

Diplom-Ingenieur,

Diplom-Ingenieur Univ.

—	Universitäten (Architektur/Hochbau)

—	Technische Hochschulen (Architektur/Hochbau)

—	Technische Universitäten (Architektur/Hochbau)

—	Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau)

—	Hochschulen für bildende Künste

—	Hochschulen für Künste

1988/1989

Diplom-Ingenieur,

Diplom-Ingenieur FH

—	Fachhochschulen (Architektur/Hochbau) (1)

—	Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau) bei entsprechenden Fachhochschulstudiengängen

(1)	Diese Diplome sind je nach Dauer der durch sie abgeschlossenen Ausbildung gemäß Artikel 47 Absatz 1 anzuerkennen.

Eλλάς

Δίπλωμα αρχιτέκτονα — μηχανικού

—	Εθνικό Μετσόβιο Πολυτεχνείο (ΕΜΠ), τμήμα αρχιτεκτόνων — μηχανικών

—	Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (ΑΠΘ), τμήμα αρχιτεκτόνων — μηχανικών της Πολυτεχνικής σχολής

Βεβαίωση που χορηγεί το Τεχνικό Επιμελητήριο Ελλάδας (ΤΕΕ) και η οποία επιτρέπει την άσκηση δραστηριοτήτων στον τομέα της αρχιτεκτονικής

1988/1989

España

Título oficial de arquitecto

Rectores de las universidades enumeradas a continuación:

—	Universidad politécnica de Cataluña, escuelas técnicas superiores de arquitectura de Barcelona o del Vallès;

—	Universidad politécnica de Madrid, escuela técnica superior de arquitectura de Madrid;

—	Universidad politécnica de Las Palmas, escuela técnica superior de arquitectura de Las Palmas;

—	Universidad politécnica de Valencia, escuela técnica superior de arquitectura de Valencia;

—	Universidad de Sevilla, escuela técnica superior de arquitectura de Sevilla;

—	Universidad de Valladolid, escuela técnica superior de arquitectura de Valladolid;

—	Universidad de Santiago de Compostela, escuela técnica superior de arquitectura de La Coruña;

—	Universidad del País Vasco, escuela técnica superior de arquitectura de San Sebastián;

—	Universidad de Navarra, escuela técnica superior de arquitectura de Pamplona;

—	Universidad de Alcalá de Henares, escuela politécnica de Alcalá de Henares;

—	Universidad Alfonso X El Sabio, centro politécnico superior de Villanueva de la Cañada;

—	Universidad de Alicante, escuela politécnica superior de Alicante;

—	Universidad Europea de Madrid;

—	Universidad de Cataluña, escuela técnica superior de arquitectura de Barcelona;

—	Universidad Ramón Llull, escuela técnica superior de arquitectura de La Salle;

—	Universidad S.E.K. de Segovia, centro de estudios integrados de arquitectura de Segovia.

1988/1989

1999/2000

1997/1998

1998/1999

1999/2000

1998/1999

1999/2000

France

1.	Diplôme d'architecte DPLG, y compris dans le cadre de la formation professionnelle continue et de la promotion sociale

1.	Le ministre chargé de l'architecture

1988/1989

2.	Diplôme d'architecte ESA

2.	École spéciale d'architecture de Paris

3.	Diplôme d'architecte ENSAIS

3.	Ecole nationale supérieure des arts et industries de Strasbourg, section architecture

Ireland

1.	Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch. NUI)

1.	National University of Ireland to architecture graduates of University College Dublin

1988/1989

2.	Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch.) (Previously, until 2002 — Degree standard diploma in architecture (Dip. Arch))

2.	Dublin Institute of Technology, Bolton Street, Dublin (College of Technology, Bolton Street, Dublin)

3.	Certificate of associateship (ARIAI)

3.	Royal Institute of Architects of Ireland

4.	Certificate of membership (MRIAI)

4.	Royal Institute of Architects of Ireland

Italia

Laurea in architettura

—	Università di Camerino

—	Università di Catania – Sede di Siracusa

—	Università di Chieti

—	Università di Ferrara

—	Università di Firenze

—	Università di Genova

—	Università di Napoli Federico II

—	Università di Napoli II

—	Università di Palermo

—	Università di Parma

—	Università di Reggio Calabria

—	Università di Roma “La Sapienza”

—	Universtià di Roma III

—	Università di Trieste

—	Politecnico di Bari

—	Politecnico di Milano

—	Politecnico di Torino

—	Istituto universitario di architettura di Venezia

Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente

1988/1989

Laurea in ingegneria edile – architettura

(Soltanto per i diplomi che sanciscono corsi iniziati nell'anno accademico 1998/1999)

—	Università dell'Aquilla

—	Università di Pavia

—	Università di Roma “La Sapienza”

1998/1999

Laurea specialistica quinquennale in Architettura

(Soltanto per i diplomi che sanciscono corsi iniziati nell'anno accademico 2002/2003)

—	Prima Facoltà di Architettura dell'Università di Roma “La Sapienza”

2002/2003

(Soltanto per i diplomi che saranno rilasciati a partire dall'anno accademico 2003/2004)

—	Università di Ferrara

—	Università di Genova

—	Università di Palermo

—	Politecnico di Milano

—	Politecnico di Bari

Nederland

1.	Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, afstudeerrichting architectuur

1.	Technische Universiteit te Delft

Verklaring van de Stichting Bureau Architectenregister die bevestigt dat de opleiding voldoet aan de normen van artikel 46

1988/1989

2.	Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, differentiatie architectuur en urbanistiek

2.	Technische Universiteit te Eindhoven

Het getuigschrift hoger beroepsonderwijs, op grond van het met goed gevolg afgelegde examen verbonden aan de opleiding van de tweede fase voor beroepen op het terrein van de architectuur, afgegeven door de betrokken examencommissies van respectievelijk:

—	de Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten te Amsterdam

—	de Hogeschool Rotterdam en omstreken te Rotterdam

—	de Hogeschool Katholieke Leergangen te Tilburg

—	de Hogeschool voor de Kunsten te Arnhem

—	de Rijkshogeschool Groningen te Groningen

—	de Hogeschool Maastricht te Maastricht

Österreich

1.	Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

1.	Technische Universität Graz (Erzherzog-Johann-Universität Graz)

1998/1999

2.	Dilplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

2.	Technische Universität Wien

3.	Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

3.	Universität Innsbruck (Leopold-Franzens-Universität Innsbruck)

4.	Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch.

4.	Hochschule für Angewandte Kunst in Wien

5.	Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch.

5.	Akademie der Bildenden Künste in Wien

6.	Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch.

6.	Hochschule für künstlerishe und industrielle Gestaltung in Linz

Portugal

Carta de curso de licenciatura em Arquitectura

Para os cursos iniciados a partir do ano académico de 1991/1992

—	Faculdade de arquitectura da Universidade técnica de Lisboa

—	Faculdade de arquitectura da Universidade do Porto

—	Escola Superior Artística do Porto

—	Faculdade de Arquitectura e Artes da Universidade Lusíada do Porto

1988/1989

1991/1992

Suomi/Finland

Arkkitehdin tutkinto/Arkitektexamen

—	Teknillinen korkeakoulu /Tekniska högskolan (Helsinki)

—	Tampereen teknillinen korkeakoulu / Tammerfors tekniska högskola

—	Oulun yliopisto / Uleåborgs universitet

1998/1999

Sverige

Arkitektexamen

Chalmers Tekniska Högskola AB

Kungliga Tekniska Högskolan

Lunds Universitet

1998/1999

United Kingdom

1.	Diplomas in architecture

—	Universities

—	Colleges of Art

—	Schools of Art

Certificate of architectural education, issued by the Architects Registration Board.

The diploma and degree courses in architecture of the universities, schools and colleges of art should have met the requisite threshold standards as laid down in Article 46 of this Directive and in Criteria for validation published by the Validation Panel of the Royal Institute of British Architects and the Architects Registration Board.

EU nationals who possess the Royal Institute of British Architects Part I and Part II certificates, which are recognised by ARB as the competent authority, are eligible. Also EU nationals who do not possess the ARB-recognised Part I and Part II certificates will be eligible for the Certificate of Architectural Education if they can satisfy the Board that their standard and length of education has met the requisite threshold standards of Article 46 of this Directive and of the Criteria for validation.

1988/1989

2.	Degrees in architecture

2.	Universities

3.	Final examination

3.	Architectural Association

4.	Examination in architecture

4.	Royal College of Art

5.	Examination Part II

5.	Royal Institute of British Architects

(1) 1. jaanuar 1983

(2) 1. jaanuar 1983

(3) 1. august 1987, välja arvatud isikud, kes alustasid õpinguid enne nimetatud kuupäeva

(4) 31. detsember 1971;

(5) Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute läbimise kohta ei väljastata enam tunnistust

(6) 9. juuli 1984

(7) 3. detsember 1971

(8) Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute kohta ei väljastata enam tunnistust

(9) 8. juuli 1984

VI LISA

Koolituse minimaalnõuete kooskõlastamise alusel tunnustatud kutsealadel tegutsevate isikute poolt omandatud õigused

6.1. Eriarstide omandatud õigused

Kliiniline hematoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus
Danmark (1)	Klinisk blodtypeserologi
France	Hématologie
Luxembourg	Hématologie biologique
Portugal	Hematologia clínica

Dermatoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus
Ireland	Dermatology
Malta	Dermatoloġija
United Kingdom	Dermatology

Troopiline meditsiin Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus
Ireland	Tropical medicine
Italia	Medicina tropicale
Magyarország	Trópusi betegségek
Österreich	Spezifische Prophylaxe und Tropenhygiene
Polska	Medycyna transportu
Portugal	Medicina tropical
Slovensko	Tropická medicína
United Kingdom	Tropical medicine

Stomatoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
Riik	Eriala nimetus
España	Estomatología
France	Stomatologie
Italia	Odontostomatologia
Luxembourg	Stomatologie
Portugal	Estomatologia

Veneroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus
Ireland	Genito-urinary medicine
Malta	Mediċina Uro-ġenetali
United Kingdom	Genito-urinary medicine

Gastroenteroloogiline kirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
Riik	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien (2)	Chirurgie abdominale / Heelkunde op het abdomen
Danmark	Kirurgisk gastroenterologi eller kirurgiske mave-tarmsygdomme
España	Cirugía del aparato digestivo
France	Chirurgie viscérale et digestive
Italia	Chirurgia dell'apparato digestivo
Lietuva	Abdominalinė chirurgija
Luxembourg	Chirurgie gastro-entérologique
Slovenija	Abdominalna kirurgija
Suomi/Finland	Gastroenterologinen kirurgia / Gastroenterologisk kirurgi

Traumatoloogia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
Riik	Eriala nimetus
Česká republika	Traumatologie Urgentní medicína
Ireland	Emergency medicine
Magyarország	Traumatológia
Malta	Mediċina tal-Aċċidenti u l-Emerġenza
Polska	Medycyna ratunkowa
Slovensko	Úrazová chirurgia
United Kingdom	Accident and emergency medicine

Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurga (arsti ja hambaarsti põhiõpe) (3) Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus
Belgique/België/Belgien	Stomatologie et chirurgie orale et maxillo-faciale / Stomatologie en mond-, kaak- en aangezichtschirurgie
Deutschland	Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie
Ireland	Oral and maxillo-facial surgery
Κύπρος	Στοματο-Γναθο-Προσωποχειρουργική
Luxembourg	Chirurgie dentaire, orale et maxillo-faciale
Magyarország	Arc-állcsont-szájsebészet
Malta	Kirurġija tal-għadam tal-wiċċ
Suomi/Finland	Suu- ja leukakirurgia / Oral och maxillofacial kirurgi
United Kingdom	Oral and maxillo-facial surgery

Neurofüsioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
Riik	Eriala nimetus
Danmark	Klinisk neurofysiologi
España	Neurofisiologia clínica
Ireland	Clinical neurophysiology
Malta	Newrofiżjoloġija Klinika
Suomi/Finland	Kliininen neurofysiologia / Klinisk neurofysiologi
Sverige	Klinisk neurofysiologi
United Kingdom	Clinical neurophysiology

6.2. Artikli 45 lõike 1 kohaselt teatud õigused omandanud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Akadeemiline võrdlusaasta

België/Belgique/Belgien

—	riiklike arhitektuurikõrgkoolide ja -instituutide poolt välja antud diplomid (architecte-architect)

—	Hasselti provintsi arhitektuurikõrgkooli poolt välja antud diplomid (architect)

—	kuninglike kunstiakadeemiate poolt välja antud diplomid (architecte – architect)

—	'écoles Saint-Luc'-koolide poolt välja antudd diplomid (architecte – architect)

—	tsiviilinseneri ülikoolidiplomid, millele on lisatud arhitektide ühenduse väljaantud praktikatunnistus, mis annab selle omanikule õiguse kasutada arhitekti kutsenimetust “arhitekt” (architecte – architect)

—	tsentraalse või riikliku arhitektuurialase eksamikomisjoni poolt välja antud arhitektidiplomid (architecte – architect)

—	ülikoolide rakendusteaduse teaduskondade ja Monsi polütehnilise teaduskonna väljaantud tsiviilinseneri-arhitekti ja arhitekti-inseneri diplomid (ingénieur–architecte, ingénieur-architect)

1987/1988

Česká republika

—

“České vysoké učení technické” -ülikooli (Tšehhi tehnikaülikool Prahas) järgmiste teaduskondade poolt väljastatud diplomid:

“Vysoká škola architektury a pozemního stavitelství” (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (kuni 1951. aastani),

“Fakulta architektury a pozemního stavitelství” (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (1951. aastast kuni 1960. aastani),

“Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) (1960. aastast) järgmistel erialadel: hoonete ehitus ja ehitus, hoonete ehitus ja arhitektuur, arhitektuur (sealhulgas linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine), insenerehitus ja tööstuse ning põllumajanduse tootmishoonete ehitus või tsiviilehituse teooria õppekava hoonete ehituse ja arhitektuuri teooria erialal,

“Fakulta architektury” (arhitektuuriteaduskond) (1976. aastast) järgmistel erialadel: arhitektuur, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine või arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava järgmised erialad: arhitektuur, arhitektuurse projekteerimise teooria, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine, arhitektuuri ajalugu ja ajaloomälestiste rekonstrueerimine või arhitektuur ja hoonete ehitus,

—	arhitektuuri ja ehituse erialal “Vysoká škola technická Dr. Edvarda Beneše” poolt väljastatud diplomid (kuni 1951. aastani),

—	arhitektuuri ja ehituse erialal “Vysoká škola stavitelství v Brně” poolt väljastatud diplomid (1951. aastast kuni 1956. aastani),

—	arhitektuuri ja linnaplaneerimise teooria erialal “Vysoké učení technické v Brně”, “Fakulta architektury” (arhitektuuriteaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast) või ehitusteooria erialal “Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast),

—	ehituse ja arhitektuuri või tsiviilehituse erialal “Vysoká škola báňská – Technická univerzita Ostrava”, “Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1997. aastast),

—	arhitektuuri osakonna linnaplaneerimise ja arhitektuuri erialal “Technická univerzita v Liberci”, “Fakulta architektury” (arhitektuuri teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1994. aastast),

—	arhitektuurilise projekteerimise osakonna disaini erialal “Akademie výtvarných umění v Praze” poolt väljastatud diplomid,

—	arhitektuuri osakonna disaini erialal “Vysoká škola umělecko-průmyslová v Praze” poolt väljastatud diplomid,

—	ilma spetsialiseerumiseta või hoonete ehituse erialal “Česká komora architektů” poolt väljastatud tunnistus;

2006 /2007

Danmark

—	Kopenhaageni ja Århusi riiklike arhitektuurikoolide poolt välja antud diplomid (architekt)

—	arhitektide komisjoni 28. mai 1975. aasta seaduse nr 202 kohaselt välja antud kutsetunnistus (registreret arkitekt)

—

ehituskõrgkoolide poolt välja antud diplomid (bygningskonstruktoer), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6-aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi.

1987/1988

Deutschland

—	kunstikõrgkoolide poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid (Dipl.-Ing., Architekt (HfbK)

—

tehniliste kõrgkoolide “Technische Hochschulen”, tehnikaülikoolide, ülikoolide ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks “Gesamthochschulen”, nimetatud “Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada);

—

rakenduslike kõrgkoolide “Fachhochschulen” ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks “Gesamthochschulen”, nimetatud “Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid, millele on juhul, kui õppeaeg on alla nelja aasta, kuid vähemalt kolm aastat, lisatud tunnistus, mis kinnitab nelja-aastast töökogemust Saksamaa Liitvabariigis ja mille on välja andnud kutseorgan kooskõlas artikli 47 lõikega 1 (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada);

—

enne 1. jaanuari 1973 õppeasutuste “Ingenieurschulen” ja “Werkkunstschulen” arhitektuuriosakondade poolt välja antud diplomid (Prüfungszeugnisse), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6-aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi.

1987/1988

Eesti

—

diplom arhitektuuri erialal, väljastatud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna poolt alates 1996. aastast (diploma in architectural studies awarded by the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Arts since 1996), väljastatud Tallinna Kunstiülikooli poolt 1989-1995 (awarded by Tallinn Art University in 1989-1995), väljastatud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi poolt 1951-1988 (awarded by the State Art Institute of the Estonian SSR in 1951-1988)

2006/2007

Eλλάς

—	Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas;

—	Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas;

—	Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas;

—	Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas;

—	kõrgkooli Panepistimion Thrakis poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas;

—	kõrgkooli Panepistimion Patron poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas

1987/1988

España

Haridus- ja teadusministeeriumi või ülikoolide poolt omistatud arhitekti kutsekvalifikatsioon (título oficial de arquitecto)

1987/1988

France

—	kuni 1959. aastani haridusministeeriumi ja pärast seda kultuuriministeeriumi poolt välja antud riiklik arhitekti diplom (architecte DPLG);

—	arhitektuurikõrgkooli “Ecole spéciale d'architecture” poolt välja antud diplomid (architecte DESA);

—	alates 1955. aastast kõrgkooli “Ecole nationale supérieure des Arts et Industries de Strasbourg” (endise nimega “Ecole nationale d'ingénieurs de Strasbourg”) arhitektuuriteaduskonna poolt välja antud diplomid (architecte ENSAIS).

1987/1988

Ireland

—	kraad “Bachelor of Architecture” (B Arch.(NUI)), mille kõrgkool National University of Ireland on välja andnud Dublini kolledži University College arhitektuurieriala lõpetanutele;

—	tehnoloogiakolledži College of Techology (Bolton Street, Dublin) väljaantud ülikoolitasemel arhitektidiplom (Dipl.Arch.);

—	instituudi Royal Institute of Architects of Ireland assotsieerunud liikme tunnistus (ARIAI);

—	instituudi Royal Institute of Architects of Ireland liikmetunnistus (MRIAI).

1987/1988

Italia

—

ülikoolide, polütehniliste instituutide ning Veneetsia ja Reggio Calabria kõrgemate arhitektuuriinstituutide poolt välja antud diplomid “laurea in architettura”, millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse töötada iseseisvalt arhitektina ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott.Architetto);

—

ülikoolide ja polütehniliste instituutide poolt välja antud diplomid ehituse erialal (“sezione costenzione civile”), millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse tegutseda iseseisvalt arhitektuuri valdkonnas ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott. Ing. Architetto or dott. Ing. in ingegneria civile);

1987/1988

Κύπρος

—	Βεβαίωση Εγγραφής στο Μητρώο Αρχιτεκτόνων που εκδίδεται από το Επιστημονικό και Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (Küprose Teadus- ja Tehnikakoja (ETEK) poolt välja antud arhitektide registri registreerimistunnistus).

2006/2007

Latvija

—

“Arhitekta diploms” ko izsniegusi Latvijas Valsts Universitātes Inženierceltniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa līdz 1958.gadam, Rīgas Politehniskā Institūta Celtniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa no 1958 gada līdz 1991.gadam, Rīgas Tehniskās Universitātes Arhitektūras fakultāte kopš 1991. gada, un “Arhitekta prakses sertifikāts”, ko izsniedz Latvijas Arhitektu savienība (arhitekti diplom, mida Läti Riikliku Ülikooli tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja kuni 1958. aastani, mida Riia Polütehnilise Instituudi tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja aastatel 1958–1991, mida Riia Tehnikaülikooli arhitektuuri teaduskond annab välja alates 1991. aastast ning Läti Arhitektide Liidu registreerimistunnistus);

2006/2007

Lietuva

—	insener-arhitekti/arhitekti (inžinierius architektas/architektas) diplom, mida Kaunase Polütehniline Instituut Kauno politechnikos institutas andis välja kuni 1969. aastani;

—

diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse / kõrghariduse / magistrikraadi omandamise kohta (architektas/architektūros bakalauras/architektūros magistras), mida Vilnius inžinerinis statybos institutas andis välja 1990. aastani, Vilnius technikos universitetas 1996. aastani, Vilnius Gedimino technikos universitetas annab välja 1996. aastast alates;

—

LTSR Valstybinis dailės institutas poolt kuni 1990. aastani ja alates 1990. aastast Vilniaus dailės akademija väljaantavad spetsialistide diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse / kõrghariduse / magistrikraadi omandamise kohta (architektūros kursas/architektūros bakalauras/architektūros magistras);

—	diplomid arhitekti kõrghariduse/magistrikraadi (architektūros bakalauras/architektūros magistras) omandamise kohta, mida Kauno technologijos universitetas annab välja alates 1997. aastast;

kõikidele nendele dokumentidele peab olema lisatud atesteerimiskomisjoni poolt välja antud tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks (atesteeritud arhitekt / Atestuotas architektas)

2006/2007

Magyarország

—	“okleveles építészmérnök” diplom (arhitekti diplom, arhitektuurimagister), mida annavad välja ülikoolid;

—	“okleveles építész tervező művész” diplom (magistridiplom arhitektuuri või üldehituse alal), mida annavad välja ülikoolid.

2006/2007

Malta

—	Perit: Lawrja ta' Perit, mida annab välja Universita’ ta' Malta-ülikool, annab õiguse registreerida end kui “Perit”;

2006/2007

Nederland

—	Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite arhitektuuriosakondade poolt välja antud tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on sooritanud arhitektuuri erialal kraadieksami (bouwkundig ingenieur);

—	riiklikult tunnustatud arhitektuuriakadeemiate diplomid (architect);

—	kuni 1971. aastani endiste arhitektuurikolledžite (Hoger Bouwkunstonderricht) diplomid (architect HBO);

—	kuni 1970. aastani endiste arhitektuurikolledžite (voortgezet Bouwkunstonderricht) diplomid (architect VBO);

—	tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud Madalmaade Arhitektide Liidu “Bond van Nederlandse Architecten” (BNA) arhitektide nõukogu korraldatud eksami (architect);

—

arhitektuuriinstituudi fondi “Stichting Instituut voor Architectuur” (IVA) diplom, mis on antud pärast kõnealuse fondi korraldatud ja vähemalt nelja aasta pikkuse kursuse läbimist ning millele on lisatud pädeva ametiasutuse tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6-aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 44 nimetatud tegevusi;

—

pädevate ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on enne 5. augustit 1985 sooritanud kraadieksami “Kandidaat in de bouwkunde” Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite juures ja et vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul on ta tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect);

—

tunnistus, mille pädevad ametiasutused annavad välja üksnes isikutele, kes olid enne 5. augustit 1985 saanud 40aastaseks, ja mis kinnitab, et asjaomane isik on vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect);

—

seitsmendas ja kaheksandas taandes nimetatud tunnistusi ei ole enam vaja tunnustada pärast seda, kui on jõustunud Madalmaade õigus- ja haldusnormid, mis reguleerivad arhitektuurialase tegevuse alustamist ja teostamist arhitekti kutsenimetust kasutades, kuivõrd kõnealuste õigusnormide kohaselt ei anna need tunnistused õigust kõnealuse tegevuse alustamiseks arhitekti kutsenimetust kasutades;

1987/1988

Österreich

—

Viini ja Grazi Tehnikaülikoolide ning Innsbrucki Ülikooli insenerehituse (“Bauingenieurwesen”), hoonete ehituse (“Hochbau”) ja arhitektuuri (“Architektur”) teaduskonna poolt arhitektuuri, insenerehituse (“Bauingenieurwesen”) /hoonete ehituse (“Hochbau”) ja ehitusinseneri (“Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen”) erialal välja antud diplomid;

—	Pinnakultuuride Ülikooli (“Universität für Bodenkultur”) poolt pinnakultuuride tehnoloogia ja veemajanduse erialal (“Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) välja antud diplomid

—	Viini Kujutava Kunsti Kõrgkooli arhitektuuriinstituudi poolt välja antud diplomid

—	Viini Kujutava Kunsti Akadeemia poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid

—	rakenduslike tehnikakõrgkoolide, kutseõppeasutuste või ehituskutsekoolide poolt välja antud diplomid (Ing.), millele on lisatud ehitusmeistri (“Baumeister”) tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud vähemalt 6-aastase eksamiga lõppeva kutsepraktika Austrias;

—	Linzi Kunstilise ja Tööstusliku Disaini Ülikooli poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid;

—	ehitusinseneri või insener-konsultandi kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ehituse erialadel (“Hochbau”, “Bauwesen”, “Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen”, “Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) kooskõlas seadusega tsiviilehitajate kohta (Ziviltechnikergesetz, BGBl. No 156/1994).

1997/1998

Polska

Diplomid, mis on välja antud järgmiste kõrgkoolide poolt:

—

Varssavi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Warszawska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; inżynier architekt; inżyniera magistra architektury; magistra inżyniera architektury; magistra inżyniera architekta; magister inżynier architekt

—

(1945. aastast kuni 1948. aastani kutsenimetused: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1951. aastast kuni 1956. aastani kutsenimetus: inżynier architekt; 1954. aastast kuni 1957. aastani, 2. järk, kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1957. aastast kuni 1959. aastani kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1959. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architektury; 1964. aastast 1982. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architekta; 1983. aastast kuni 1990. aastani kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1991. aastast kutsenimetus: magistra inżyniera architekta),

—

Krakovi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Krakowska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1953. aastani Kaevandamise ja Metallurgia Akadeemia arhitektuuri polütehniline teaduskond– Akademia Górniczo-Hutnicza, Politechniczny Wydział Architektury),

—	Wrocławi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Wrocławska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; magister inżynier architektury; magister inżynier architekt

—	(1949. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1956. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magister inżynier architektury; alates 1964. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt),

—

Sileesia Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond Gliwices (Politechnika Śląska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955.aastani ehitusteaduskond – Wydział Inżynieryjno-Budowlany, kutsenimetus: inżynier architekt; 1961. aastast kuni 1969. aastani ehituskonstruktsioonide ja üldehituse teaduskond – Wydział Budownictwa Przemysłowego i Ogólnego, kutsenimetus: magister inżynier architekt; 1969. aastast kuni 1976. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond – Wydział Budownictwa i Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1977. aastast arhitektuuriteaduskond – Wydział Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1995. aastast kutsenimetus: inżynier architekt),

—

Poznani Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Poznańska, Wydział Architektury); arhtitekti kutsenimetus: inżynier architektury; inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955. aastani Insenerikool, arhitektuuriteaduskond – Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury kutsenimetus: inżynier architektury; alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1999. aastast kutsenimetus: inżynier architekt),

—

Gdanksi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Gdańska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1969. aastani arhitektuuriteaduskond – Wydział Architektury, 1969. aastast kuni 1971. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond – Wydział Budownictwa i Architektury, 1971. aastast kuni 1981. aastani Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Instituut – Instytut Architektury i Urbanistyki, alates 1981. aastast arhitektuuriteaduskond – Wydział Architektury),

—	Białystoki Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Białostocka, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1975. aastast kuni 1989. aastani Arhitektuuriinstituut – Instytut Architektury),

Łódźi Tehnikaülikool, tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond (Politechnika Łódzka, Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1973. aastast kuni 1993. aastani tsiviiltehituse ja arhitektuuri teaduskond – Wydział Budownictwa i Architektury ja alates 1992. aastast tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond – Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska; 1973. aastast kuni 1978. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt),

2006/2007

Portugal

—	Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom ''diploma do curso especial de arquitectura'';

—	Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud arhitektidiplom “diploma de arquitecto”

—	Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom ''diploma do curso de arquitectura''

—	Lissaboni Kunstikõrgkooli poolt välja antud diplom ''diploma de licenciatura em arquitectura''

—	Lissaboni Tehnikaülikooli ja Porto Ülikooli poolt välja antud diplom ''carta de curso de licenciatura em arquitectura''

—	Lissaboni Tehhnikaülikooli tehnikainstituudi poolt välja antud ehitusinseneri diplom (licenciatura em engenharia civil)

—	Porto Ülikooli ehitusteaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil)

—	Coimbra Ülikooli loodusteaduste ja tehnika teaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil)

—	Minho Ülikooli poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil, produção)

1987/1988

Slovenija

—

“Univerzitetni diplomirani inženir arhitekture / univerzitetna diplomirana inženirka arhitekture” (kõrgkooli arhitektuuri eriala diplom), mille on väljastanud arhitektuuriteaduskond ja millele on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri erialal tegutsemiseks,

—

tehnikateaduskondade poolt väljaantav ülikoolidiplom, millega koos omistatakse “univerzitetni diplomirani inženir (univ.dipl.inž.) / univerzitetna diplomirana inženirka” kraad; diplomile on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks.

2006/2007

Slovensko

—	diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal (“architektúra a pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki Tehnikaülikool (Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1950–1952 (kutsenimetus: Ing.);

—	diplom arhitektuuri erialal (“architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952–1960 (kutsenimetus: Ing. arch.);

—	diplom hoonete ehituse erialal (“pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952–1960 (kutsenimetus: Ing.);

—	diplom arhitektuuri erialal (“architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961–1976 (kutsenimetus: Ing. arch.);

—	diplom hoonete ehituse erialal (“pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961–1976 (kutsenimetus: Ing.);

—	diplom arhitektuuri erialal (“architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.),

—	diplom linnakujunduse erialal (“urbanizmus”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.);

—	diplom hoonete ehituse erialal (“pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1977–1997 (kutsenimetus: Ing.);

—	diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal (“architektúra a pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1998. aastast (kutsenimetus: Ing.);

—	diplom hoonete ehituse erialal spetsialiseerumisega arhitektuurile (“pozemné stavby – špecializácia: architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas andis välja aastatel 2000–2001 (kutsenimetus: Ing.);

—	diplom hoonete ehituse ja arhitektuuri erialal (“pozemné stavby a architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas annab välja alates 2001. aastast (kutsenimetus: Ing.);

—

diplom arhitektuuri erialal (“architektúra”), mida Bratislava Kunstiakadeemia (Vysoká škola výtvarných umení) annab välja alates 1969. aastast (kuni 1990. aastani kutsenimetus: Akad. arch., aastatel 1990–1992 kutsenimetus: Mgr., aastatel 1992–1996 kutsenimetus: Mgr. arch., alates 1997. aastast kutsenimetus: Mgr. art.),

—	diplom hoonete ehituse erialal (“pozemné staviteľstvo”), mida Košice Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta,Technická univerzita) andis välja aastatel 1981–1991 (kutsenimetus: Ing.).

Kõikidele nimetatud dokumentidele peab olema lisatud:

—	Bratislavas asuva Slovaki arhitektide koja (Slovenská komora architektov) poolt välja antud luba eriala välja toomata või töötamiseks hoonete ehituse (“pozemné stavby”) või maakasutuse planeerimise (“územné plánovanie”) erialal;

—	Bratislavas asuva Slovaki ehitusinseneride koja (Slovenská komora stavebných inžinierov) poolt välja antud luba töötamiseks hoonete ehituse (“pozemné stavby”) erialal.

2006/2007

Suomi/Finland

—	tehnikaülikoolide ja Oulu Ülikooli arhitektuuriteaduskondade poolt välja antud diplomid (arkkitehti/arkitekt)

—	tehnikakõrgkoolide poolt välja antud diplomid (rakennusarkkitehti/byggnadsarkitekt)

1997/1998

Sverige

—	Kuningliku Tehnikainstituudi arhitektuurikooli, Chalmersi Tehnikainstituudi ja Lundi Ülikooli tehnikainstituudi poolt valja antud diplomid (arkitekt, arhitektuurimagister)

—	Rootsi Arhitektide Liidu “Svenska Arkitekters Riksförbund” (SAR) liikme tunnistus, kui kõnealune isik on omandanud ettevalmistuse riigis, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse

1997/1998

United Kingdom

—

kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille on pärast eksami sooritamist välja andnud:

—	Royal Institute of British Architects

—	Ülikoolide, polütehniliste instituutide, kolledžite, tehnoloogia- ja kunstikoolide juures asuvad arhitektuuriosakonnad

ja mida 10. juunil 1985 Ühendkuningriigi Architects Registration Council registrisse kandmiseks (Architect) tunnustas;

—	tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1931. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 6 lõike 1 punktide a, b või jaotise 6 lõike 1 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect);

—	tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1938. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 2 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect).

1987/1988

(1) 1. jaanuar 1983, välja arvatud isikute puhul, kes alustasid õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja lõpetasid õpingud 1988. aasta lõpuks.

(2) 1. jaanuar 1983

(3) Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgi kvalifikatsiooni andva õppe eelduseks on arsti põhiõppe (artikkel 24) ja hambaarsti põhiõppe (artikkel 34) edukas läbimine.

VII LISA

Dokumendid ja tunnistused, mille esitamist võib nõuda artikli 46 lõike 1 kohaselt

1. Dokumendid

a)	Asjaomase isiku kodakondsust tõendav dokument.

Koopia erialast pädevust või kvalifikatsiooni tõendavast tunnistusest, mis annab õiguse asjaomasel kutsealal tegutsemiseks, ning vajadusel tõend kõnealuse isiku poolt omandatud tööalase kogemuse kohta.

Lisaks sellele võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda taotlejalt tema koolitust ja väljaõpet puudutava teabe esitamist, kuivõrd see on vajalik tuvastamaks võimalikke kõrvalekaldeid päritoluliikmesriigi poolt nõutud koolitusest ja väljaõppest kooskõlas artikliga 14. Kui taotleja ei suuda nimetatud teavet esitada, pöörduvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi kontaktasutuse, pädeva asutuse või mõne muu asjaomase asutuse poole.

c)	Artiklis 16 nimetatud juhtudel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, asjaomase asutuse või institutsiooni poolt väljastatud tõend tegevuse liigi ja kestuse kohta.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kes nõuab reguleeritud kutsealal tegevust alustada soovivatelt kodanikelt hea maine ja laitmatu reputatsiooni või isiku pankroti väljakuulutamise puudumise tõendamist või kes kutsealal tegutsemise ametialaste käitumisreeglite vastu eksimise või kuriteos süüdimõistmise tõttu edasi lükkab või keelustab, aktsepteerib vastuvõtva liikmesriigi territooriumil kõnealusel kutsealal tegutseda soovivate teiste liikmesriikide kodanike puhul piisava tõendina päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, pädeva asutuse poolt väljaantud tõendit, mis tõendab nõuetele vastavust. Päritoluliikmesriigi asutused peavad nõutud dokumendid esitama kahe kuu jooksul.

Kui päritoluliikmesriik või liikmesriik, kust teise riigi kodanik tuleb, ei anna välja eelnimetatud dokumentaalset tõendit, asendatakse need tõendid vandega või kui riigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega, mille asjaomane isik annab pädeva kohtuorgani või haldusasutuse ees või vajadusel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, notari või pädeva kutseorgani ees; selline organ või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vande või tõotuse autentsust.

Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt reguleeritud kutsealal tegutsemiseks dokumentaalset tõendit füüsilise ja vaimse tervise kohta, aktsepteerib asjaomane liikmesriik päritoluliikmesriigis nõutud sellekohast dokumenti piisava tõendina. Kui päritoluliikmesriik sellist tõendit ei nõua, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik selle riigi pädeva asutuse poolt väljastatud tõendit. Sellisel juhul peab päritoluliikmesriigi pädev asutus esitama nõutud tõendi kahe kuu jooksul.

Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt, kes soovivad alustada tegevust reguleeritud kutsealal,

—	usaldusväärse finantsolukorra tõendamist,

—	tõendit selle kohta, et nad on oma kutsevastutusest tuleneda võivate finantstagajärgede vastu kindlustatud, täites vastuvõtvas liikmesriigis kindlustuskatte tingimuste ja ulatusega seonduvaid kehtivaid õigusnorme,

aktsepteerib kõnealune liikmesriik teiste liikmesriikide pankade ja kindlustusseltside poolt välja antud sellekohaseid tõendeid piisavate tõenditena.

2. Sertifikaadid

Hõlbustamaks käesoleva direktiivi III jaotise III peatüki kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lisaks kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele peavad käesoleva direktiiviga ettenähtud haridus- ja koolitusnõuetele vastavad isikud esitama oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt välja antud sertifikaadi, milles märgitakse, et kõnealused kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on need, millele käesolevas direktiivis viidatakse.

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I SISSEJUHATUS

1.	Komisjon esitas 7. märtsil 2002. aastal EÜ asutamislepingu artikli 40, artikli 47 lõike 1, lõike 2 esimese ja kolmanda lause ning artikli 55 põhjal ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. (1)

2.	Majandus- ja sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse 18. septembril 2002. aastal. (2)

3.	Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 11. veebruaril 2004. aastal. (3)

4.	Komisjon esitas muudetud ettepaneku 20. aprillil 2004. aastal. (4)

5.	Nõukogu võttis 21. detsembril 2004. aastal vastu oma ühise seisukoha vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251.

II EESMÄRGID

Ettepaneku üldine eesmärk on konsolideerimine ja lihtsustamine. Asjaomaste kutsealade kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate eeskirjade lihtsustamise ja täpsustamise tagamiseks püütakse ettepanekuga konsolideerida ühtseks direktiiviks kaksteist “sektoridirektiivi”, mis reguleerivad arstide, üldhoolduse eest vastutavate meditsiiniõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, apteekrite ja arhitektide kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning samuti kolm “üldsüsteemi” direktiivi. Ettepanekuga lihtsustatakse süsteemi struktuuri ja tõhustatakse selle toimimist, säilitades samas põhitingimused ja tagatised. Töö- ja teenuseturu paindlikumaks muutmiseks lihtsustatakse ettepanekuga piiriüleste teenuste osutamise tingimusi võrreldes asutamisvabaduse suhtes kohaldatavate tingimustega. Haldamise lihtsustamiseks asendatakse mitmed olemasolevad komiteed ühe regulatiivkomiteega. Ettepanek sisaldab samuti riiklike ametiasutuste vahelist ning riiklike ametiasutuste ja komisjoni vahelist tõhustatud koostööd käsitlevaid sätteid kodanike teavitamise ja nõustamise ning probleemide lahendamise alal.

III ÜHINE SEISUKOHT

I jaotis - Üldsätted

7.	Nõukogu on artikli 2 lõikes 2 asendanud mõiste “reguleeritud kutsetegevus” mõistega “reguleeritud kutseala artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses”, kuna esimene mõiste pole ja viimane mõiste on artiklis 3 määratletud.

8.	Käesoleva direktiivi ja kehtivate direktiivide, v.a ettepaneku artikliga 57 (ühise seisukoha artikkel 61) (5) kehtetuks tunnistatud direktiivide, vahelise suhte selgitamiseks on nõukogu lisanud artiklile 2 uue lõike 3 ja uue põhjenduse (ühise seisukoha põhjendus 37).

Euroopa Parlament on teinud ettepaneku artiklile 2 uue lõike 2a lisamiseks, mille alusel ei kuuluks notarid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Komisjoni poolt muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel ei kiitnud nõukogu nimetatud muudatust heaks.

Sellega seoses on nõukogu põhjenduses 31 (ühise seisukoha põhjendus 36) heaks kiitnud Euroopa Parlamendi muudatuses 31 sisalduva idee, lähendades samas selle sõnastust EÜ asutamislepingu artikli 45 sõnastusele. Lisaks sellele peab nõukogu ülearuseks märkida, et direktiiv ei piira asutamislepingu sätete (artikli 45 ja artikli 39 lõike 4) kohaldamist ning on seepärast selle avalduse nimetatud põhjendusest kustutanud. Nõukogu leiab samuti, et viited tervishoiule ja tarbijakaitsele väärivad eraldi põhjendust (ühise seisukoha põhjendus 38).

10.

Euroopa Parlament on teinud ettepaneku uue artikli 2a lisamiseks, mis laiendaks direktiivi reguleerimisala kolmandate riikide kodanikele (muudatus 36). Komisjoni poolt muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel ei kiitnud nõukogu nimetatud muudatust heaks. Sarnastel põhjustel on nõukogu piiranud artikli 2 lõike 2 kohaldamist “liikmesriigi kodanikele”.

11.

Nõukogu on lisanud artikli 3 lõikele 1 täiendavad määratlused (d) kuni (h), võttes üle kehtivates direktiivides juba kasutusel olevad määratlused. Samuti on nõukogu lisanud artikli 3 lõike 1 punktile a ja artikli 3 lõikele 2 täiendava selgituse, kasutades direktiivi 92/51/EMÜ artiklis 1 kasutatud sõnastust.

12.	Euroopa Parlament on teinud ettepaneku lisada artikli 3 lõikele 1 (muudatus 37) mõiste “vabakutseline” määratluse. Komisjoni poolt muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel ei kiitnud nõukogu nimetatud muudatust heaks.

13.	Euroopa Parlament on teinud ettepaneku teha täiendus artikli 3 lõikele 3 (muudatus 38). Nõukogu nõustub komisjoniga, et nimetatud täiendus on ülearune ning ei kiitnud seda seetõttu heaks.

14.

Euroopa Parlament on teinud ettepaneku osutada artikli 4 lõikes 1 lisaks õigustele ka kohustustele (muudatus 39). Komisjon nõustub oma muudetud ettepanekus põhimõtteliselt selle muudatusega, kuid eelistab kasutada direktiivide 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ terminoloogiat (“samad tingimused”). Nõukogu järgib selles suhtes komisjoni.

15.

Komisjoni ettepaneku artikli 4 lõige 3 käsitleb olukorda, kus kutseala, mille praktiseerimiseks taotleja omab vastavat kvalifikatsiooni oma päritoluliikmesriigis on vastuvõtvas liikmesriigis laiemat tegevusvaldkonda hõlmava kutseala iseseisev tegevus; ettepanekuga nähakse ette, et kui erinevus artikli 14 kohase kompensatsioonimeetme alusel kompenseerimiseks on liiga suur, annab taotleja kvalifikatsiooni tunnustamine taotlejale õiguse saada vastuvõtvas liikmesriigis ainult asjakohase kutseala kohast tööd. Nõukogul on vastuväited liikmesriikidele sel viisil kutsealale piiratud juurdepääsu andmise kohustuse kehtestamisele ning on nimetatud sätte seetõttu kehtetuks tunnistanud. Sellest tulenevalt pole Euroopa Parlamendi esitatud artikli 4 lõike 3 muudatused (muudatused 41 ja 139) enam vajalikud. Nõukogu on samuti tunnistanud kehtetuks artikli 48 lõike 1 teise lõigu, kuna see on artikli 4 lõike 3 puudumisel ülearune (see vastab Euroopa Parlamendi muudatusele 112).

II jaotis - Teenuste osutamise vabadus

16.

Kehtivad “üldsüsteemi” direktiivid ei sisalda teenuste piiriülese osutamise tingimuste osas kohaldatavaid erisätteid. Komisjoni ettepaneku II jaotise eesmärk on Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt kehtestada sätted, mis teevad selgeks, et ajutise ja episoodilise teenuste piiriülese osutamise suhtes tuleks kohaldada leebemaid nõudeid, kui asutamisõiguse suhtes. Nõukogu nõustub nimetatud eesmärgiga, kuid teeb siiski mitmeid muudatusi, mis on peamiselt ette nähtud ühelt poolt ajutise ja episoodilise teenuste piiriülese osutamise hõlbustamise ning teiselt poolt rahva tervise ja turvalisuse ning tarbijakaitse tagamise range austamise paremaks tasakaalustamiseks. Nimetatud muudatusi selgitatakse allpool üksikasjalikumalt.

17.

Komisjon tegi ettepaneku lisada artikli 5 lõikele 2 presumptsioon, mille kohaselt ei tohi ajutine ja episoodiline teenuste piiriülene osutamine ajaliselt ületada kuusteist nädalat aastas. Euroopa Parlament on teinud ettepaneku (muudatused 45 ja 4) nimetatud presumptsioon kõrvaldada. Nõukogu nõustub Euroopa Parlamendiga, et ühtset ajakriteeriumit ei saa kõikide kutsealade puhul ja kõigil tingimustel pidada kohaseks ning on seetõttu teinud valiku sätte kasuks, mille kohaselt ajutist ja episoodilist teenuste osutamist, eriti selle kestust, sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi. Põhjendus 5 on samuti vastavalt muudetud.

18.

Ettepaneku artikli 5 lõike 1 punkt b sisaldab tingimust, et juhul kui kõnealune kutseala pole teenuse osutaja asukohaliikmesriigis reguleeritud, peab ta oma asukohaliikmesriigis olema kõnealusel kutsealal tegutsenud vähemalt kaks aastat. Nõukogu leiab, et tarbijakaitse huvides peaksid need kaks aastat kuuluma viimase kümne aasta hulka, mis eelnevad teenuse osutamisele. Nõukogu leiab samuti, et kaheaastase perioodi nõuet ei tuleks kohaldada juhtudel, mil kõnealune kutseala pole asukohaliikmesriigis reguleeritud, aga sellel kutsealal tegutsemiseks vajalikud haridus ja koolitus on reguleeritud.

19.

Nõukogu leiab, et kui ajutine ja episoodiline teenuste osutamine eeldab teenuse osutaja füüsilist kohalolekut vastuvõtvas liikmesriigis, tuleks tarbijakaitse ja ohutuse huvides teenuse osutaja suhtes rakendada vastuvõtva liikmesriigi teatavaid distsiplinaarsätteid. Ühise seisukoha artikli 5 lõige 3 ja kaasasolev põhjendus (ühise seisukoha põhjendus 8) piiravad proportsionaalsuse huvides rakendamisele kuuluvad distsiplinaarsätted nende sätetega, mis on vältimatult asjakohased.

20.

Ettepaneku artikli 6 punkt a vabastab ajutised ja episoodilised ning teises liikmesriigis asutatud teenusepakkujad vastuvõtva liikmesriigi kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamisega, registrisse kandmisega või kutseorganisatsiooni või -organi liikmeks saamisega seotud nõuete täitmisest. Vajaduse korral vastuvõtva liikmesriigi distsiplinaarsätete rakendamise (vt punkt 19) hõlbustamiseks on nõukogu liikmesriikidele lisanud võimaluse teha nimetatud vabastusest erand ning nõuda automaatset ajutist registrisse kandmist või kutseorganisatsiooni või -organi formaalset liikmelisust. Kõnealune erand põhineb osaliselt Euroopa Parlamendi muudatustel 141 ja 5, mis sisaldavad tingimust, et nimetatud registrisse kandmine või liikmelisus ei tohiks mis tahes kombel aeglustada või raskendada teenuste osutamist ega teenuse osutajatele lisakulusid kaasa tuua. Nimetatud üldist erandit silmas pidades ei pea nõukogu artiklile 6 konkreetse erandi tegemist vajalikuks nende teenuse osutajate osas, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi muudatustes 189 ja 143 esitatud kutsevastutuse erikorda.

21.

Vastavalt komisjoni ettepaneku artiklile 7 peab vastuvõtvasse liikmesriiki siirduv ajutiste ja episoodiliste teenuste osutaja eelnevalt teavitama asukohaliikmesriigi kontaktasutust. Euroopa Parlament on teinud ettepaneku (muudatus 50), mille kohaselt peaks teenuste osutaja teavitama nii asukohaliikmesriigi kui vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi ning kehtestama sellega kohustusi asukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Nõukogu leiab oma ühises seisukohas, et asjakohane on teavitada vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust, mis peaks olema teadlik, et teenuse osutaja osutab tema territooriumil teenust; nõuda, et teenuse osutaja teavitaks mõlemat liikmesriiki ning kehtestada asukohaliikmesriigi pädevale asutusele täiendavaid haldusülesandeid (nagu teeb ettepaneku Euroopa Parlament) oleks vastuolus teenuste piiriülese osutamise hõlbustamise eesmärgiga. Lisaks sellele leiab nõukogu, et teenuse osutaja peaks asjakohase ametliku avalduse tegema vaid juhul, kui vastuvõttev liikmesriik seda nõuab ning et sellist ametlikku avaldust võib nõuda vaid teenuse osutaja esmasiirdumisel vastuvõtvasse liikmesriiki teenuse osutamise eesmärgil ja seejärel üks kord aastas, juhul kui teenuse osutaja kavatseb vastuvõtvas liikmesriigis antud aastal asjaomast teenust osutada (ühise seisukoha artikli 7 lõige 1). Nõukogu on jätnud liikmesriikidele võimaluse nõuda, et ametlikule avaldusele lisataks piiratud arv dokumente (ühise seisukoha artikli 7 lõige 2 ja põhjendus 7).

22.

Nõukogu leiab, et säte, mis käsitleb kutsenimetust, mille alusel teenuseid ajutiselt ja episoodiliselt piiriüleselt osutatakse, kuulub pigem artikli 7 alla ning mitte artikli 5 lõike 3 alla, nagu komisjoni tehtud ettepanekus. Seetõttu sisaldub nimetatud säte ühise seisukoha artikli 7 lõikes 3. Lisaks on nõukogu teinud kahel erijuhul erandi üldisest põhimõttest, mille kohaselt tuleks asjaomaseid teenuseid osutada asukohaliikmesriigis kasutatava kutsenimetuse all: teenuseid osutatakse vastuvõtvas liikmesriigis kasutatava kutsenimetuse all ühise seisukoha artikli 7 lõike 3 viimases lauses ja artikli 7 lõike 4 viimases lõigus sätestatud juhtudel.

23.

Nõukogu on sätestanud võimaluse kontrollida ajutiste ja episoodiliste teenuste piiriülese osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmakordset osutamist järgnevatel selgesti määratletud juhtudel: juhtudel, kui reguleeritud kutsealad, mis ei kuulu III jaotise III peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, omavad rahvatervise või turvalisusega seonduvaid tagajärgi; ainult juhtudel, kui kontrolli eesmärk on ära hoida teenuse osutaja puuduliku kutsekvalifikatsiooni tulemusena teenuse saaja tervisele või turvalisusele tõsise kahjustuse tekitamine ning kui kontroll ei lähe nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale (ühise seisukoha artikli 7 lõige 4 ja põhjendus 6).

24.

Nõukogu jättis dokumentide, mida vastuvõtval liikmesriigil on vastavalt artiklile 8 asukohaliikmesriigilt õigus nõuda, nimekirjast välja teenuse osutaja kodakondsuse ja tema artikli 5 lõike 1 punkti b nõuetele vastavuse tõendid, kuna tegemist on dokumentidega, mille esitamist vastavalt ühise seisukoha artikli 7 lõike 2 punktidele a ja d võidakse nõuda teenuse osutajalt endalt. Teiselt poolt on nõukogu teenuse saaja tervise ja turvalisuse kaitse huvides andnud vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele võimaluse paluda asukohaliikmesriigi vastasasutustelt mis tahes teabe edastamist mis tahes kutsealaste kriminaal- või distsiplinaarsanktsioonide puudumise kohta (ühise seisukoha artikli 8 lõige 1). Nõukogu on samal põhjusel täiendavalt lisanud sätte teabevahetuse kohta teenuse osutaja vastu kaebuse esitamise korral (ühise seisukoha artikli 8 lõige 2).

25.

Nõukogu leiab, et liikmesriikidele esitatav nõue kohustada teenuse osutajat igal juhul esitama teenuse saajale kogu artiklis 9 sätestatud teave tähendaks mittevajaliku halduskoormuse kehtestamist nii liikmesriikidele kui teenuse osutajale. Sellest tulenevalt on nõukogu liikmesriikidele andnud võimaluse nõuda teenuse osutajalt mõne või kõigi loetletud andmete esitamist, kuid välja jätnud juhtumid, mil teenust osutatakse vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse alusel. Nõukogu pidas tarbetuks ja jättis loetelust välja punkti asukohaliikmesriigis kohaldatavate kutsealaste eeskirjadega seonduvad andmete kohta (komisjoni ettepaneku artikli 9 punkt e). Nõukogu lisas, järgides osa Euroopa Parlamendi muudatusest 53, punkti kindlustuskaitsega või teiste kutsevastutusest tulenevate individuaalsete või ühiskaitsemeetmetega (ühise seisukoha artikli 9 punkt f) seonduvate andmete kohta.

26.

Euroopa Parlament on teinud ettepaneku lisada uus artikkel 9a, mis jätab raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise II jaotise reguleerimisalast välja (muudatus 55). Kiites nimetatud muudatuse põhimõtteliselt heaks, leiab komisjon oma muudetud ettepanekus, et eriõigusaktidega ja edasise õigusliku arengu alusel reguleeritud kõikide kutsealade hõlmamise tagamiseks tuleks kasutada üldisemat laadi sõnastust. Nõukogu nõustub komisjoniga, et nimetatud muudatus tuleks arvesse võtta, kasutades artikli 5 lõike 1 alguses sõnastust “Ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide konkreetseid sätteid …”.

III jaotis, I peatükk - Asutamisvabadus - Koolitust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem

27.

Komisjoni ettepaneku artikkel 10 laiendab üldsüsteemi täiendavas korras igale juhtumile, mis ei ole töökogemuse või koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel automaatseks tunnustamiseks kõlblikud. Nõukogu leiab, et nimetatud laiendus on liiga laiaulatuslik; nõukogu seisukoht on, et üldsüsteemi tuleks kohaldada ainult nende kutsealade suhtes, mis pole hõlmatud III jaotise II ja III peatükiga ning teatavate juhtumite suhtes, mis on loetletud ühise seisukoha artikli 10 punktides a-g, kui taotleja kuulub kõnealustes peatükkides nimetatud kutseala praktiseerijate hulka, kuid ei vasta konkreetsete ja erakorraliste asjaolude tõttu nimetatud peatükkides sätestatud nõuetele. Loetletud juhtumid hõlmavad olukordi, mida praegu hõlmatakse asutamislepinguga, nagu seda tõlgendab Euroopa Kohus ning kehtivates direktiivides sätestatud erilahendustega hõlmatud olukordi. Nõukogu on vastavalt kohandanud komisjoni ettepaneku põhjendust 10 (ühise seisukoha põhjendus 14).

28.

Komisjoni ettepaneku artikkel 11 sätestab viis kutsekvalifikatsiooni taset. Nõukogu peab viienda taseme kasutuselevõtmise asemel asjakohasemaks säilitada kehtivate direktiividega sätestatud neli taset ning võtta nendega koos kasutusele ühise seisukoha artikli 13 lõikes 3 sätestatud lisameede. Nõukogu on seetõttu välja jätnud komisjoni ettepaneku artikli11 lõike 6 ja vastavalt kohandanud teisi sätteid.

29.

Euroopa Parlament on teinud ettepaneku (muudatused 192, 193, 216 ja 217) teha acquis'ga kooskõlas olevaid täpsustusi artikli 11 lõigetesse 2, 3, 5 ja 6. Komisjon on oma muudetud ettepanekus nimetatud täpsustused ümbersõnastamisel heaks kiitnud. Nõukogu on nimetatud täpsustused ümbersõnastamisel ja vastavalt eespool punktis 28 esitatud nõukogu seisukohale samuti heaks kiitnud.

30.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt artiklile 11 tehtud muudatusi 57 ja 218.

31.	Nõukogu lisas oma ühise seisukoha artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 võimaluse ajakohastada komiteemenetlust kasutades II lisas ja III lisas esinevaid loetelusid.

32.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt tehtud ettepanekut uue artikli 12a vastuvõtmiseks (muudatus 59).

33.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt ettepandud muudatust artikli 13 lõikele 1 ja ettepanekut (muudatus 60) uue lõike 1a vastuvõtmiseks.

34.	Nõukogu nõustub komisjoni muudetud ettepanekuga, mille kohaselt on Euroopa Parlamendi ettepanek artikli 13 uus lõige 2a (muudatus 62) VII lisa arvesse võttes mittevajalik.

35.

Euroopa Parlament on teinud arvukalt muudatusettepanekuid (artikli 13 lõiget 2b ja lõiget 2c ning põhjendusi 7a ja 7c puudutavad muudatused 63, 214, 8 ja 10), mis on seotud kutsekvalifikatsiooni omandamisega frantsiisi alusel tegutsevas koolitusasutuses. Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks muudatusi 214 ja 10. Nõukogu leiab samuti, et ettepandud täiendused muudatustes 63 ja 8 on mittevajalikud. Nõukogu peab siiski vajalikuks frantsiisi alusel tegutsevas koolitusasutuses omandatud kutsekvalifikatsiooni suhtes sätestada, et õigustatud kahtluse korral on vastuvõtval liikmesriigil õigus kontrollida, võttes ühendust kutsekvalifikatsiooni andnud liikmesriigi pädeva asutusega, kas see osa koolitusest, mis saadi mõne teise liikmesriigi koolitusasutuses on kutsekvalifikatsiooni andnud liikmesriigi koolitusasutuse poolt ametlikult tõendatud, kas väljastatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument on samane dokumendiga, mis oleks väljastatud kutsekvalifikatsiooni andnud liikmesriigis, juhul kui koolitus oleks läbitud ainult seal ning kas kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument annab kutsekvalifikatsiooni andnud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused. Nõukogu leiab, et sobiv koht nimetatud sättele on komisjoni ettepaneku artikkel 46 dokumentide ja teabe kohta, mida pädevatelt asutustelt võidakse nõuda (nõukogu ühise seisukoha artikli 50 lõige 2).

36.

Nõukogu lisas artiklile 14 uue lõike (nõukogu ühise seisukoha artikli 14 lõige 3), mis võimaldab pigem vastuvõtval liikmesriigil kui taotlejal valida kohaldatav kompensatsioonimeede juhtudel, kui on vajalik siseriiklike õigusnormide täpne tundmine ja artikli 10 punktidega a, b, c, d, f ja g reguleeritavate teatud konkreetsete juhtumite (vt eespool punkt 27) puhul.

37.

Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks artikli 14 lõigete 1 ja 2 osas Euroopa Parlamendi tehtud muudatust 64 ning muudatuse 151 osa, mis käsitleb vaikivat nõustumist. Nõukogu leiab samuti, et muudatuse 151 osa, mis käsitleb “piisavalt põhjendatud ja hädavajalikke põhjuseid” on samas lõigus sätestatud “piisavate põhjuste esitamise” nõuet silmas pidades ülearune. Nõukogu leiab, et muudatuse 151 ülejäänud osa tekitaks ebakindlust ning ei kiida seda seetõttu heaks.

38.

Nõukogu on pidanud vajalikuks teha arvukalt täpsustusi artiklile 15 ja kaasasolevale põhjendusele 9 (nõukogu ühise seisukoha põhjendus 13), mis käsitleb ühiseid tegevusaluseid. Kõigepealt peab nõukogu asjakohaseks alustada nimetatud artiklit mõiste “ühised tegevusalused” täpsema määratlusega kui komisjoni ettepanekus (ühise seisukoha artikli 15 lõige 1). Nõukogu leiab, et ainult mõnda liikmesriiki hõlmavate ühiste tegevusaluste sätestamine ei ole asjakohane ja seetõttu peavad ühised tegevusalused käesoleva artikli tingimustele vastamiseks hõlmama vähemalt kaht kolmandikku Euroopa Liidu liikmesriikidest, sealhulgas kõiki asjaomast kutseala reguleerivaid liikmesriike. Ühiste tegevusaluste võimalike kriteeriumite mittetäielik ja soovituslik loetelu on põhjendusele lisatud.

Nõukogu peab vajalikuks täpsustada kutseühingute, liikmesriikide ja komisjoni ülesandeid ühiste tegevusalustega seoses. Sel eesmärgil on nõukogu selgelt öelnud, et:

—	mitte ainult kutseühingud, vaid ka liikmesriigid omavad õigust esitada komisjonile ühiseid tegevusaluseid (ühise seisukoha artikli 15 lõige 2),

—	komisjon peaks liikmesriikidega nõu pidama enne otsuse tegemist, kas ühise tegevusaluse eelnõu hõlbustab kutsekvalifikatsiooni vastastikust tunnustamist (ühise seisukoha artikli 15 lõige 2),

—	käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutavate kutsekvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja erialase koolituse sisu ning organisatsiooni üle (ühise seisukoha artikli 15 lõige 4).

Nõukogu on samuti lisanud nõude, mille kohaselt ühiste tegevusaluste eelnõusid esitavad kutseühingud peavad olema siseriiklikul ja Euroopa tasandil esinduslikud (ühise seisukoha artikli 15 lõige 2 ja põhjendus 13). Nõukogu on täiendavalt lisanud klausli nimetatud artikli läbivaatamiseks kolme aasta möödumisel ülevõtmise tähtpäevast (ühise seisukoha artikli 15 lõige 6).

Mitmed nõukogu artiklile15 tehtud täpsustused ühtivad Euroopa Parlamendi muudatustes 68, 70, 12 ja 185 tehtud ettepanekute sisuga. Teiselt poolt ei kiitnud nõukogu komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi muudatust 188.

III jaotis, II peatükk - Töökogemuse tunnustamine

39.

Komisjon tegi ettepaneku lihtsustada direktiivi 1999/42/EÜ artiklit 4 ja A lisa, vähendades sätestatud tegevusalade arvu kuuelt kahele (komisjoni ettepaneku artiklid 16-19 ja IV lisa). Nõukogu nõustub, et on soovitav tegevusalade arvu vähendada, kuid on arvamusel, et tegevusalade arvu tuleks vähendada pigem kolmele kui kahele. Sellest tulenevalt on nõukogu jaganud komisjoni ettepaneku artikli 17 kaheks eraldi artikliks (ühise seisukoha artiklid 17 ja 18) ning ümber kujundanud IV lisas olevad kaks loetelu kolmeks loeteluks.

Nõukogu on heaks kiitnud Euroopa Parlamendi ettepaneku asendada artikli 17 lõike 1 punktis a sõnad “viis aastat” sõnadega “kuus aastat” (muudatus 207), kuid ainult ühise seisukoha artikliga 17 hõlmatud tegevusalade suhtes; nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks nimetatud muudatust nende tegevusalade suhtes, mis on hõlmatud ühise seisukoha artikliga 18. Nõukogu pole samuti kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks osa Euroopa Parlamendi muudatusest 207, mis käsitleb artikli 17 lõike 1 uut lõiku da.

40.

Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse järgimiseks, mille kohaselt peavad seadusandja poolt komisjonile kehtestatud rakendusvolitused olema piisavalt konkreetsed ning selgelt kindlaks määrama nimetatud volituste piirid, on nõukogu ettepaneku artiklis19 (ühise seisukoha artikkel 20) täpsustanud, et komiteemenetlust kasutades IV lisas esitatud tegevusalade loeteludes muudatuste tegemise eesmärgiks peab olema “nomenklatuuri ajakohastamine või täpsustamine tingimusel, et see ei too endaga kaasa mis tahes muutusi eri kategooriatega seotud tegevusalades”. (6)

III jaotis, III peatükk - Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel

41.

Nõukogu on kiitnud heaks Euroopa Parlamendi muudatustes 80, 88, 90, 93, 95, 97 ja 161 sisalduvad ettepanekud viia III jaotise III peatükis esitatud kutsealal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste loetelud V lisa punktidest 5.1.1, 5.2.1, 5.3.1, 5.4.1, 5.5.1 ja 5.6.1 üle direktiivi teksti. Uute artiklite loomise asemel on nõukogu lisanud nimetatud loetelud ettepaneku artiklitesse 22, 29, 32, 35, 36 ja 40 (ühise seisukoha artikli 24 lõige 3, artikli 31 lõige 6, artikli 34 lõige 3, artikli 38 lõige 3, artikli 40 lõige 3 ja artikli 44 lõige 3). Nõukogu pole siiski komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks kiitnud Euroopa Parlamendi muudatuses 154 sisalduvat ettepanekut jätta artikli 20 lõikest 5 (ühise seisukoha artikli 21 lõige 6) välja võimalus komiteemenetlust kasutades nimetatud loetelusid ajakohastada. Nõukogu on järjepidevuse huvides viinud arhitektide kutsealal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste loetelu V lisa punktist 5.7.1 üle ettepaneku artiklisse 42 (ühise seisukoha artikli 46 lõige 1).

42.

Nõukogu on samuti kiitnud heaks Euroopa Parlamendi muudatused 96 ja 162, millega viiakse ämmaemandate ja apteekrite kutsealal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste loetelud V lisa punktidest 5.5.3 ja 5.6.3 üle ettepaneku artiklitesse 38 ja 41 (ühise seisukoha artikli 42 lõige 2 ja artikli 45 lõige 2).

43.	Nõukogu pole komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks kiitnud Euroopa Parlamendi muudatusi 153 ja 128, millega tehakse ettepanek lisada ettepaneku artiklile 20 ja V lisa uuele punktile 5a psühhoterapeute käsitlevad sätted.

44.

Euroopa Parlament on oma muudatuses 75 teinud ettepaneku muuta ettepaneku artikli 20 lõiget 6 selle kohta, et juhul kui liikmesriik võtab III jaotise III peatükiga hõlmatud valdkonnas vastu sätteid kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljastamise kohta, peaks nimetatud liikmesriik sellest teatama mitte ainult komisjonile, vaid ka teistele liikmesriikidele. Nõukogu kiidab nimetatud muudatuse heaks sel määral, mis käsitleb arhitektide kvalifikatsiooni (ühise seisukoha artikli 21 lõige 7), teiste nimetatud peatükiga hõlmatud kutsealade suhtes aga nõukogu muudatust komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks ei kiida. Nõukogu leiab, et nimetatud teatamiskohustuse laiendamine ka teiste liikmesriikide suhtes on arhitektide puhul õigustatud, sest arhitektide ja teiste kutsealade suhtes kohaldatakse kehtivates direktiivides erinevaid süsteeme.

Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi tehtud muudatust 77 artikli 20 uue lõike 6a vastuvõtmiseks. Pidades siiski silmas arhitektide suhtes kohaldatavat erinevat süsteemi (vt eelmine lõik), pöörab nõukogu tähelepanu sellele, et komisjon on väljendanud alltoodud punktis 68 osutatud avalduses, et juhul kui liikmesriigil on tõsiseid kahtlusi, kas arhitektide kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavad direktiivis sätestatud kriteeriumidele, kavatseb komisjon anda küsimuse arutamiseks komisjoni avalduses osutatud ekspertgrupile.

45.

Euroopa Parlament on teinud arvukalt muudatusettepanekuid ettepaneku III jaotise III peatükiga hõlmatud kutsealade osalise ajaga koolituse suhtes (muudatused 81, 86, 159, 160 ja 94). Vastavalt käesoleva direktiivi lihtsustamiseesmärgile on nõukogu eelistanud ühendada kõik osalise ajaga koolitust käsitlevad sätted ühtseks sätteks (ühise seisukoha artikli 22 punkt a) koos sellest tuleneva komisjoni ettepaneku artikli 23 lõike 4, artikli 26 lõike 4, artikli 29 lõike 3 kolmanda lõigu ja artikli 36 lõike 3 välja jätmisega.

46.

Euroopa Parlament on oma muudatuses 101 teinud ettepaneku, et komisjoni ettepaneku artikli 22 lõikele 3 sarnane säte apteekrite täiendõppe ja -koolituse kohta tuleks lisada artiklile 40. Nõukogu nõustub komisjoni muudetud ettepanekus esitatud seisukohaga, et sellist sätet tuleks kohaldada kõigi III jaotise III peatükiga hõlmatud kutsealade suhtes. Seetõttu on nõukogu kehtestanud ühtse sätte (ühise seisukoha artikli 22 punkt b), mis toob endaga kaasa komisjoni ettepaneku artikli 22 lõike 3 välja jätmise.

47.

Nõukogu on lisanud III jaotise III peatükile ja lisadele mitmeid sätteid, mis võtavad arvesse kümne uue liikmesriigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal ning mis rajanevad vastavatel kohandamistel, mis asjaomastes ühinemisaktides kehtivatesse direktiividesse tehti.

Nõukogu on samuti lisanud Poolas antud meditsiiniõdede ja ämmaemandate kvalifikatsiooni käsitlevad sätted, mis võtavad arvesse Poolas pärast eespool nimetatud ühinemisaktide sõlmimist kehtestatud õigusakte (ühise seisukoha artikli 33 lõige 3 ja artikli 43 lõige 4).

48.	Nõukogu on komisjoni ettepaneku artikli 21 lõike 2 punktis a ja artikli 39 lõikes 2 korrigeerinud kuupäeva, muutes selle 3. oktoobrist 1989. aastal 3. oktoobriks 1990. aastal (ühise seisukoha artikli 23 lõike 2 punkt a ja artikli 43 lõige 2).

49.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt tehtud muudatust 155, milles tehti ettepanek komisjoni ettepaneku artikli 23 lõige 6 välja jätta.

50.

Euroopa Parlament on oma artikli 24 teise lõigu muudatuses 156 teinud ettepaneku, et V lisa punktile 5.1.4 peaks komiteemenetlust kasutades olema võimalik lisada mitte ainult kõikides liikmesriikides kasutusel olevaid uusi meditsiinierialasid, vaid ka vähestes liikmesriikides kasutusel olevaid uusi meditsiinierialasid. Komisjon ei kiitnud nimetatud muudatust oma muudetud ettepanekus heaks. Nõukogu on otsustanud kompromisslahenduse kasuks, mille kohaselt võib uusi meditsiinierialasid lisada, kui need on kasutusel vähemalt kahes viiendikus liikmesriikidest (ühise seisukoha artikli 26 teine lõik ja põhjendus 17). Sellega kaasneb meditsiinierialade ümberjaotamine V lisa punkti 5.1.4 (ühise seisukoha punkt 5.1.3) ja VI lisa punkti 6.1 vahel.

Nõukogu ei pea vajalikuks viia eriarstidele kehtestatud õiguste loetelud VI lisa punktist 6.1 V lisa uude punkti 5.1.4a, nagu on teinud ettepaneku Euroopa Parlament oma muudatustes 158, 127, 132, 178/rev. 2, 133 ja 215.

51.	Nõukogu on lisanud Euroopa Parlamendi muudatuse 87, milles tehti ettepanek uue artikli 28a vastuvõtmiseks, idee oma ühise seisukoha II jaotisele (vt eespool punkte 19-24).

52.

Sarnaselt uute meditsiinierialadega (punkt 50 eespool) on nõukogu taaskehtestanud uute hambaravierialade automaatse tunnustamise võimaluse, kui need on kasutusel vähemalt kahes viiendikus liikmesriikidest. Sellest tulenevalt on nõukogu pidanud vajalikuks teha vahet hambaarsti põhiõppe (ühise seisukoha artikkel 34 ja V lisa punkt 5.3.2) ja hambaarsti eriõppe (ühise seisukoha artikkel 35 ja V lisa punkt 5.3.3) vahel. Selle tulemusena jäeti välja komisjoni ettepaneku VI lisa punkt 6.2 ning artikli 34 lõiked 3 ja 4, mis viitavad VI lisa nimetatud punktile.

53.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt tehtud muudatust 92, millega tehti ettepanek artiklile 35 uue lõike 2a lisamiseks.

54.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt tehtud muudatusi 98 ja 19, millega tehti ettepanek artiklile 40 uue lõike 1b lisamiseks ja asjakohast uut põhjendust 19.

55.

Oma muudatustes 162, 163, 104 ja 18 on Euroopa Parlament teinud ettepaneku, et direktiivi 85/433/EMÜ artikli 2 lõikes 2 sisalduvat apteekide suhtes sätestatud erandit kohaldataks ka artikli 41 lõikes 2a või lõikes 2b või lõikes 4a ning sellele viidataks ettepaneku põhjenduses 19. Nõukogu on nimetatud erandi säilitamise heaks kiitnud, kuid leiab, et kuna erand käsitleb kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide automaatset tunnustamist, sobiks ta paremini ettepaneku artiklisse 20 (ühise seisukoha artikli 21 lõige 4).

56.	Nõukogu on samuti säilitanud direktiivi 85/433/EMÜ artikli 5 teises lõigus sisalduva apteekide suhtes sätestatud erandi ettepaneku artiklis 41 (ühise seisukoha artikli 45 lõige 4).

57.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt tehtud muudatust 212, millega tehti ettepanek uue artikli 45a vastuvõtmiseks.

III jaotis, IV peatükk - Asutamisvabadust käsitlevad ühissätted

58.	Nõukogu on komisjoni ettepaneku VII lisa lõike 2 punkti b üle viinud artiklisse 46 (ühise seisukoha artikli 50 lõige 2) arvestades, et see peaks asuma nimetatud artiklis, mitte aga lisas.

59.

Nõukogu on komisjoni ettepaneku artikli 46 lõike 2 üle viinud III jaotisest V jaotise artiklisse 52 (ühise seisukoha artikli 56 lõige 2) arvestades, et nimetatud säte peaks lisaks asutamisvabadusele olema kohaldatav ka teenuste piiriülese osutamise suhtes. Vastavalt Euroopa Parlamendi tehtud muudatusele 110 on nõukogu nimetatud sätet lisaks laiendanud ka vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vahelisele mõlemasuunalisele teabevahetusele ning lisanud konkreetse viite “kohaldatud distsiplinaarvastutusele või kriminaalkaristustele” ja teinud selgeks, et teabevahetus peab austama isikuandmeid käsitlevate õigusnormide nõudeid.

60.	Nõukogu on muutnud ettepaneku artikli 47 lõiget 2 (ühise seisukoha artikli 51 lõige 2), et võimaldada ühekuulist lisaaega III jaotise I ja II peatüki reguleerimisalasse kuuluvatel juhtudel, vastavalt kehtivates direktiivides lubatud ajale.

61.	Nõukogu ei kiitnud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks Euroopa Parlamendi poolt tehtud muudatust 113, mis lisab artiklile 48 uue lõike 2a.

IV jaotis - Kutsealal tegutsemise üksikasjalik kord

62.

Nõukogu on viinud keeleoskust käsitleva artikli 49 (ühise seisukoha artikkel 53) üle IV jaotisesse, mis ei käsitle ainult asutamisvabadust, vaid ka teenuste osutamist. Nõukogu on samuti jätnud välja ettepaneku artikli 49 lõike 2, kuna käsitab seda tulemuse saavutamise kohustusena, mida ei saa aga tagada. Nõukogu ei kiitnud heaks Euroopa Parlamendi tehtud muudatust 114 kuna leiab, et direktiivid peaksid olema adresseeritud liikmesriikidele, mitte aga migrantidele.

63.	Nõukogu on kehtivate direktiivide kohaselt piiranud artiklis 51 (ühise seisukoha artikkel 55) arstide ja hambaarstide suhtes sätestatud vabastust.

V jaotis - Halduskoostöö ja rakendamise kohustus

64.

Nõukogu pole komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks kiitnud Euroopa Parlamendi muudatusi 116, 117 ja 118, mis asendaksid ettepaneku artiklis 52 sõnad “pädevad asutused” sõnadega “kutseühingud või samalaadsed pädevad organid”, mis annaksid artikli 53 kohaste kontaktpunktide rolli üle nimetatud organitele. Samadel põhjustel ei kiitnud nõukogu heaks artikli 8 lõike 1 osas tehtud Euroopa Parlamendi seonduvat muudatust 136. Nõukogu ei näe kaalukaid põhjuseid sõnade “pädevad asutused” asendamiseks sõnadega “pädevad organid”.

65.	Nõukogu on proportsionaalsuse huvides muutnud ettepaneku artikli 53 (ühise seisukoha artikkel 57) viimast lõiku selgitamaks, et kontaktpunktid pole kohustatud süsteemselt komisjoni teavitama kõikidest saadud järelepärimistest.

66.

Nõukogu selgitas uues põhjenduses (ühise seisukoha põhjendus 28), et iga liikmesriik otsustab ise, kuidas üks keskne kontaktpunkt, mille ta peab määrama, toimib koos kõnealuse riigi teiste asutustega. Nimetatud põhjendus võtab üle mitmeid Euroopa Parlamendi muudatuses 26 tehtud uue põhjenduse 23a elemente.

67.	Nõukogu on komisjoni ettepaneku artikli 54 lõike 3 välja jätnud kuna leiab, et nimetatud lõike sisu peaks olema reguleeritud nimetatud artikliga moodustatud komitee töökorra, mitte aga käesoleva direktiivi poolt.

68.

Euroopa Parlament teeb oma muudatustes 119 ja 120 ettepaneku, et ettepaneku artikli 54 alusel moodustataks pigem kaks komiteed kui üks komitee. Komisjoni poolt muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel ei kiitnud nõukogu nimetatud muudatusi heaks.

Lisaks on Euroopa Parlament teinud muudatustes 119 ja 120 ning muudatustes 27, 180, 181, 182, 183, 83 ja 157 mitmeid ettepanekuid, mis käsitlevad komitee töökorraldust ja komisjoni abistava ekspertrühma loomist (põhjendused 24, 24a, 24b, 25a ja artikkel 23a ning artikli 24 lõiked 2a, 2b ja 2c). Nõukogu nõustub komisjoniga, et nimetatud küsimused tuleks jätta lahendamiseks komitee töökorras ja komisjoni poolt ning see ei tohiks direktiivi tekstis reguleeritud olla. Sellega seoses on nõukogu võtnud teadmiseks komisjoni avalduse ekspertrühma loomise ja toimimise kohta, eelkõige seoses artiklitega 54 ja 15 ning artikli 20 lõikega 6.

VI jaotis - Muud sätted

69.

Nõukogu on ettepaneku artiklile 55 lisanud uue lõike (ühise seisukoha artikli 59 lõige 2), mis sätestab, et komisjon koostab iga viie aasta järel ettekande direktiivi rakendamisest.

Nõukogu pole komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks kiitnud Euroopa Parlamendi poolt tema muudatustes 187, 122, 23 ja 186 ettepanduid lisandusi artiklile 55 ja seonduvaid uusi põhjendusi 21a ja 22a.

70.	Nõukogu pole komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel heaks kiitnud Euroopa Parlamendi muudatusi 168, 123 ja 124, milles tehakse ettepanek erandit käsitleva artikli 56 lõikes 2 ja artikli 56 lõike 2 uues punktis a muudatuste tegemiseks.

71.	Nõukogu on õiguskindluse huvides lisanud ettepaneku artiklile 57 (ühise seisukoha artikkel 61) selgituse, et mis tahes õigusaktid, mis on vastu võetud käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivide alusel, ei ole nimetatud direktiivide kehtetuks tunnistamisest mõjutatud.

Lisad

72.

Nagu eespool selgitatud (vt punktid 41, 42, 47, 50, 52 ja 58) on nõukogu osa lisade sisust üle viinud direktiivi asjakohastesse artiklitesse, mõne lisa ümber grupeerinud ja asjaomaste ühinemisaktide sätete alusel lisanud lisadele 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidega seotud materjalid, lisades vastava materjali kehtivatele direktiividele.

73.	Nõukogu pole kiitnud heaks Euroopa Parlamendi muudatust 126, millega lisatakse Kreeka puhul II lisale “turismigiidi” kutseala, kuna peab seda mittevajalikuks.

Muud Euroopa Parlamendi muudatused

74.	Nõukogu pole heaks kiitnud mitmeid Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, kuna peab neid mittevajalikeks.

IV JÄRELDUSED

75.

Nõukogu on oma ühises seisukohas võtnud üle märkimisväärse arvu Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid. Juhtudel, kui nõukogu pole Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid heaks kiitnud, on seda peamiselt tehtud komisjoni muudetud ettepanekus esiletoodud põhjustel.

Kuigi komisjon oleks eelistanud näha enda ettepanekule lähemalseisvat nõukogu ühist seisukohta, eelkõige ajutist ja episoodilist teenuste piiriülest osutamist reguleeriva II jaotise osas, on ta ühise seisukoha kui rahuldava kompromisspaketi vastu võtnud.

(1) EÜT C 181E, 30.7.2002, lk 183.

(2) ELT C 61, 14.3.2003, lk 67.

(3) ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 231

(4) KOM(2004) 317 - 8722/04

(5) Ühises seisukohas kasutatakse jooksvat numeratsiooni. Kui selle tulemusena ühises seisukohas esinevate põhjenduste, artiklite ja/või lõigete numbrid erinevad komisjoni ettepaneku vastavatest numbritest, märgib käesolev dokument nii komisjoni ettepanekus esineva numbri, kui ühises seisukohas esineva numbri.

(6) Samal põhjusel on nõukogu täpsustanud ettepaneku artikli 23 lõikes 6 ja artiklis 24 (ühise seisukoha artikli 25 lõige 5 ja artikkel 26) sätestatud rakendusvolituste piire.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 58E

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	48. köide 8. märts 2005

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Nõukogu
2005/C 058E/1	Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 10/2005, 21. detsember 2004, toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta	1