Koolihariduse kvaliteedi hindamine

KOKKUVÕTE:

soovitus 2001/166/EÜ – Euroopa koostöö koolihariduse kvaliteedi hindamisel

MIS ON SOOVITUSE EESMÄRK?

Selle eesmärk on soodustada võrgustike loomist ELi riikide ametiasutuste vahel eesmärgiga töötada välja koolihariduse kvaliteedi hindamise tavad ja vahendid.

PÕHIPUNKTID

• Kuigi koolisüsteemi kvaliteeti ei saa määratleda absoluutarvudes, on siiski võimalik seada eesmärgid ja analüüsida nende saavutamise viise.
• Eesmärkideks on koolist enneaegse väljalangemise vähendamine ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine üldiselt ning soovituses eristatakse kahte kvaliteedi hindamise vormi:
  • välishindamine ja
  • enesehindamine.
• Soovitusega julgustatakse kõiki koolisüsteemi osalejaid (õpetajad, õpilased, lapsevanemad ja spetsialistid) osalema enese- ja välishindamises. Selles märgitakse, et välishindamise eesmärk on pakkuda koolide enesehindamisele metodoloogilist toetust ja objektiivset hinnangut koolile.
• Euroopa haridussüsteemi üheks olulisemaks tunnuseks on selle mitmekesisus. Seetõttu ei ole võimalik välja töötada standardseid hindamismeetodeid, mida saaks kohaldada kõikide ELi riikide suhtes. Kvaliteedi hindamise puhul ELi tasandil tuleb arvesse võtta iga ELi riigi sotsiaal-kultuurilisi, ajaloolisi ja poliitilisi tegureid.
• Soovituses rõhutatakse asjaolu, et teabe jagamine moodustab suurema osa ELi lisaväärtusest. Teabevahetus peaks keskenduma eelkõige metodoloogilisele arengule ja häid tavasid käsitlevatele näidetele, eelkõige:
  • uue tehnoloogia abil;
  • korraldades konverentse, seminare ja andmete kogumist;
  • ning arendades välja vahendid ja avaldades tulemused.
• Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad Euroopa Komisjonil:
  • koostada veebipõhine andmebaas vahendite, häid tavasid käsitlevate näidete ning koolide kvaliteedi hindamise tõhusate vahendite levitamiseks;
  • teha inventuur põhi- ja keskkoolide kvaliteedi hindamise vahendite ja strateegiate kohta, mida eri ELi riikides juba kasutatakse;
  • võtma nendes programmides arvesse juba omandatud kogemusi ja arendama olemasolevaid võrgustikke;
  • esitada iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele aruande;
  • tegema selle aruande põhjal ettepanekuid.

Nõukogu 2014. aasta järeldused

• ELi riikide haridusministrid rõhutasid oma 2014. aasta mai järeldustes kvaliteedi tagamise mehhanismide olulist osa, kuna need aitavad koolidel ja poliitikakujundajatel pakkuda kvaliteetset haridust ja koolitust. Kvaliteetne haridus ja koolitus on väga olulised tööalase konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse ja majandusarengu saavutamiseks.
• Ministrid rõhutasid kvaliteedi tagamise lähenemisviiside tähtsust, mille aluseks on põhimõtted, mis ulatuvad „kontrollnimekirja“ lähenemisviisist kaugemale, ning vajadust arendada välja õpetamise ja õppimise kvaliteedi pideva parandamise kultuur.

Uuringud

2015. aastal avaldati piirkonnas 2 uuringut:

• Eurydice aruandes antakse ülevaade sellest, kuidas 32 Euroopa riiki hindavad oma koolide kvaliteeti, võrdlevad koolide hindamissüsteemide lähenemisviise, struktuure ja rolli;
• Euroopa Komisjoni võrdlev uuring ELi kooliharidussüsteemide kvaliteedi tagamise kohta. See hõlmab kvaliteedi tagamise põhimõtteid, meetmeid, tegevusi ning tavasid põhi- ja keskastmes. Selles uuritakse, kuidas kõnealuse valdkonna ELi meetmed võiksid aidata suurendada riiklikul tasandil toimuva väärtust.

TAUST

Lisateave:

• Haridus: eesmärkide kindlaks määramine ja edukuse mõõtmine (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2001. aasta soovitus 2001/166/EÜ Euroopa koostöö kohta koolihariduse kvaliteedi hindamisel (EÜT L 60, 1.3.2001, lk 51–53)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldused, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks (ELT C 183, 14.6.2014, lk 30–35)

Viimati muudetud: 06.11.2017