15.12.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 448/2 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 18. augustil 2014 – Grüne Liga Sachsen e.V. jt versus Freistaat Sachsen
(Kohtuasi C-399/14)
(2014/C 448/02)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesverwaltungsgericht
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Grüne Liga Sachsen e.V. jt
Vastustaja: Freistaat Sachsen
Menetlusse kaasatud isik: Landeshauptstadt Dresden
Menetluses osales: Der Vertreter des Bundesinteresses beim Bundesverwaltungsgericht
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (1) looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102; edaspidi „direktiiv 92/43”) artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sillaehitusprojekti suhtes, mis sai ehitusloa enne vastava ala kandmist ühenduse tähtsusega alade loetellu ja mille eesmärk ei ole ala otsene haldamine, kehtib nõue hinnata enne projekti teostamist keskkonnamõju, juhul kui pärast projektile loa andmist, kuid enne projekti teostamise algust on ala kantud asjaomasesse loetellu ja kui enne loa andmist oli toimunud vaid riskihindamine/eelhindamine? |
2. |
Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt: Kas liikmesriigi asutus peab tagantjärele hindamisel järgima direktiivi 92/43 artikli 6 lõigete 3 ja 4 nõudeid juba siis, kui ta soovis neid nõudeid igaks juhuks aluseks võtta loa andmisele eelnenud riskihindamisel/eelhindamisel? |
3. |
Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt ja teisele küsimusele eitavalt: Millised nõuded tuleb direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 kohaselt esitada projektile antud loa tagantjärele hindamisele ja millisest ajast tuleb hindamisel lähtuda? |
4. |
Kas täiendava menetluse raames, mis on ette nähtud selleks, et parandada direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 kohasel tagantjärele hindamisel või direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 3 kohasel keskkonnamõju hindamisel tehtud viga, tuleb hindamisnõudeid vastavalt muutes võtta arvesse seda, et ehitise võis püstitada ja kasutusele võtta, kuna planeeringu kehtestamise otsus oli viivitamatult täidetav ning kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus, oli muutunud lõplikuks? Kas seda tuleb igal juhul arvesse võtta direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 4 viidatud alternatiivsete lahenduste tagantjärele vajalikuks osutunud hindamisel? |