22.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 311/23


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 11. augustil 2011 — Wheels Common Investment Fund Trustees Ltd, National Association of Pension Funds Ltd, Ford Pension Fund Trustees Ltd, Ford Salaried Pension Fund Trustees Ltd, Ford Pension Scheme for Senior Staff Trustee Ltd versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(Kohtuasi C-424/11)

2011/C 311/39

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Tax Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Wheels Common Investment Fund Trustees Ltd, National Association of Pension Funds Ltd, Ford Pension Fund Trustees Ltd, Ford Salaried Pension Fund Trustees Ltd, Ford Pension Scheme for Senior Staff Trustee Ltd

Vastustaja: Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

Eelotsuse küsimused

1.

Kas kuuenda käibemaksudirektiivi (1) artikli 13 B osa punkti d alapunktis 6 ja direktiivi 2006/112 (2) artikli 135 lõike 1 punktis g kasutatud mõiste „eriotstarbelised investeerimisfondid” saab oma tähendussisus hõlmata 1) tööandja loodud tööandja pensioniskeemi, mille eesmärk on võimaldada töötajatele pensioni väljamakseid, ja/või 2) ühist investeerimisfondi, milles mitme sellise pensioniskeemi varad investeerimise eesmärgil ühendatakse, kui kõnealuste pensioniskeemide puhul:

a)

on liikmele tehtavad pensioni väljamaksed skeemi loomise õigusdokumentides ette kindlaks määratud (tuginedes valemile, mis põhineb liikme tööstaaži pikkusel tööandja juures ja liikme töötasul) ja ei olene skeemi varade väärtusest;

b)

on tööandja kohustatud tegema skeemi sissemakseid;

c)

võivad skeemis osaleda ja selle kohaselt väljamakseid saada ainult asjaomase tööandja töötajad (skeemis osalejale viidatakse edaspidi kui „liikmele”);

d)

on töötajal vabadus valida, kas astuda liikmeks või mitte;

e)

on liikmeks olev töötaja harilikult kohustatud tegema skeemi sissemakseid, mis vastavad protsentuaalsele osale tema töötasust;

f)

ühendab skeemi fondivalitseja tööandja ja liikmete sissemaksed kogumiks ja investeerib need (harilikult väärtpaberitesse), et luua fond, millest tehakse liikmetele skeemis ette nähtud väljamakseid;

g)

on skeemi varad suuremad sellest, mida on vaja skeemis ette nähtud väljamaksete rahastamiseks, võib skeemi fondivalitseja ja/või tööandja kooskõlas skeemi tingimustega ja siseriiklike õigusnormidega teha ühe või mitu järgmist toimingut: 1) vähendada tööandja sissemakseid; 2) kanda väljamaksetest üle jääva summa täielikult või osaliselt üle tööandjale; või 3) suurendada skeemi väljamakseid liikmetele;

h)

on skeemi varad väiksemad sellest, mida on vaja skeemis ette nähtud väljamaksete rahastamiseks, on tööandja harilikult kohustatud selle puudujäägi korvama ning kui ta seda ei tee või ei suuda, vähendatakse väljamakseid liikmetele;

i)

võimaldab skeem liikmetel teha vabatahtlikke lisasissemakseid, mis ei jää skeemi valdusse, vaid kantakse üle kolmandale isikule investeerimiseks ja tehtud investeeringute tulemustel põhinevate lisaväljamaksete tegemiseks (seesugused kokkulepped ei ole käibemaksuga maksustatavad);

j)

on liikmetel õigus kanda skeemi kogunenud väljamaksete summa (mille hindamisel lähtutakse nende väljamaksete kindlustusstatistilisest väärtusest ülekandmise ajal) üle teistesse pensioniskeemidesse;

k)

ei käsitle liikmesriik tööandja ja liikmete sissemakseid tulumaksuga maksustamisel kui liikmete tulu;

l)

käsitleb liikmesriik pensioni väljamakseid, mida liikmed skeemi kohaselt saavad, tulumaksuga maksustamisel kui liikmete tulu; ja

m)

kannab skeemi haldamise kulud tööandja, mitte skeemi liikmed?

2.

Arvestades 1) kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 13 B osa punkti d alapunktis 6 ja direktiivi 2006/112 artikli 135 lõike 1 punktis g sätestatud maksuvabastuse eesmärki, 2) neutraalse maksustamise põhimõtet ja 3) eespool esimeses küsimuses kirjeldatud asjaolusid:

a)

Kas liikmesriik võib siseriiklikus õiguses määratleda mõiste „eriotstarbelised investeerimisfondid” tähendussisusse kuuluvad fondid nii, et need ei hõlma esimeses küsimuses viidatud liiki fonde, kuid hõlmavad avatud investeerimisfonde, mis vastavad määratlusele direktiivi 85/611 muudetud redaktsioonis?

b)

Mil määral (kui üldse) on selles, kas eespool esimeses küsimuses viidatud liiki fondi tuleb liikmesriigi siseriiklikus õiguses pidada „eriotstarbeliseks investeerimisfondiks” või mitte, olulised:

1.

selle fondi tunnused (mida on kirjeldatud eespool esimeses küsimuses);

2.

see, mil määral on see fond „sarnane ja seetõttu konkureeriv” teiste investeerimisvahenditega, mida liikmesriik juba käsitleb kui „eriotstarbelisi investeerimisfonde”?

3.

Kui teise küsimuse punkti b alapunktile 2 antava vastuse kohaselt on oluline tuvastada, mil määral on fond „sarnane ja seetõttu konkureeriv” teiste investeerimisvahenditega, mida liikmesriik juba käsitleb kui „eriotstarbelisi investeerimisfonde”, siis kas kõnealuse fondi ja selliste teiste investeerimisvahendite vahelise „konkurentsi” olemasolu või ulatust on vaja kaaluda „sarnasuse” küsimusest eraldi?


(1)  Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas; EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

(2)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi; ELT L 347, lk 1.