|
28.8.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 234/16 |
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 1. juuli 2010. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus — Austria) — Doris Povse versus Mauro Alpago
(Kohtuasi C-211/10 PPU) (1)
(Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Abieluasjade ja vanemliku vastutuse valdkond - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Lapse ebaseaduslik äraviimine - „Vanemlikku otsustusõigust” käsitlevad ajutised meetmed - Hooldusõigus - Lapse tagasitoomist nõudev otsus - Täitmine - Kohtualluvus - Eelotsuse kiirmenetlus)
2010/C 234/23
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberster Gerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Doris Povse
Kostja: Mauro Alpago
Ese
Eelotsusetaotlus — Oberster Gerichtshof — Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243), artikli 10 punkti b alapunkti iv, artikli 11 lõike 8, artikli 42 lõike 2 ja artikli 47 lõike 2 tõlgendamine — Lapserööv — Liikmesriigi kohtu pädevus lapse tagasitoomist nõudva otsuse tegemiseks, kui laps on elanud üle ühe aasta teises liikmesriigis ning esimesena nimetatud riigi kohtud on teinud pärast lapse ebaseaduslikku äraviimist otsuse, millega anti hooldusõigus esialgu sellele vanemale, kes lapse ebaseaduslikult ära viis — Võimalus keelduda lapse huvides kohtuotsuse täitmisest, milles nõutakse lapse tagasitoomist esimesena nimetatud liikmesriiki
Resolutsioon
|
1. |
Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000), artikli 10 punkti b alapunkti iv tuleks tõlgendada nii, et esialgse õiguskaitse meedet ei saa pidada „eeskostet käsitlev[aks] kohtuotsus[eks], mis ei hõlma lapse tagasitoomist” selle alapunkti mõttes, ning see ei peaks olema aluseks pädevuse üleminekule selle liikmesriigi kohtutele, kuhu laps ebaseaduslikult viidi. |
|
2. |
Määruse nr 2201/2003 artikli 11 lõiget 8 tuleks tõlgendada nii, et pädeva kohtu tehtud otsus lapse tagasitoomise kohta kuulub selle sätte kohaldamisalasse ka siis, kui sama kohus ei ole eelnevalt teinud lõplikku otsust lapse hooldusõiguse kohta. |
|
3. |
Määruse nr 2201/2003 artikli 47 lõike 2 teist lõiku tuleks tõlgendada nii, et täitmise liikmesriigi kohtu poolt tehtud hilisem otsus, millega määratakse ajutine hooldusõigus ning mis on selle riigi õiguse kohaselt täitmisele pööratav, ei takista varasema, lapse tagasitoomist nõudva ja päritoluliikmesriigi kohtu poolt tõendiga kinnitatud otsuse täitmist. |
|
4. |
Niisuguse otsuse täitmisest, mille kohta päritoluliikmesriigi kohus on väljastanud tõendi, ei saa täitmise liikmesriigis keelduda põhjendusega, et asjaolud on pärast kohtuotsuse tegemist muutunud sel määral, et otsuse täitmisele pööramine ohustaks tõsiselt lapse huve. Muutunud asjaolud tuleb esitada päritoluliikmesriigi pädevale kohtule ning sellele kohtule tuleb asjakohastel juhtudel esitada ka taotlus tema tehtud otsuse täitmise peatamiseks. |