SELETUSKIRI

1.           Ettepaneku taust

Ettepanekuga muuta määrust (EÜ) nr 539/2001,[1] mida on viimati muudetud määrusega (EL) nr 1211/2010,[2] taotleb komisjon määruse lisade kohandamist, pidades silmas edusamme, mida on viimase kolme aasta jooksul tehtud viisavabaduse dialoogis Moldova Vabariigiga, ning nimetatud riigi kandmist määruse I lisast (kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa) II lisasse (kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud). Selline muudatus on kooskõlas 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavalduses väljendatud Euroopa Liidu poliitilise tahtega, millega rõhutati ohutus keskkonnas kodanike liikuvuse ja viisanõude kaotamise tähtsust. EL on lubanud järk-järgult liikuda täieliku pikaajalise viisavabaduse suunas partnerriikide kodanike jaoks, eeldusel et täidetud on hästi juhitud ja turvalise liikuvuse tingimused. ELi ja Moldova Vabariigi koostöönõukogu 21. detsembri 2009. aasta istungi ühisavalduses lepiti kokku, et alustatakse viisavabaduse dialoogi, mille käigus uuritakse Moldova kodanike viisavaba ELi reisimise tingimusi.

Ettepaneku üldine taust ja põhjused

2001. aastal võttis nõukogu kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti b alapunktiga i vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa (nn negatiivne nimekiri), ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (nn positiivne nimekiri). EÜ asutamislepingu artiklis 61 on nimetatud neid nimekirju selliste kõrvalmeetmete hulgas, mis on otseselt seotud isikute vaba liikumisega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

Nagu on märgitud määruse nr 539/2001 põhjenduses 5, „kolmandad riigid, kelle kodanike suhtes kehtib viisanõue, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest vabastatud, määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi ja sealjuures hinnatakse hoolikalt mitmesuguseid kriteeriume, mis hõlmavad muu hulgas ebaseaduslikku sisserännet, avalikku korda ja julgeolekut ning Euroopa Liidu välissuhteid kolmandate riikidega, kusjuures arvesse võetakse ka mõju piirkondlikule ühtekuuluvusele ja vastastikkuse põhimõtte järgimisele”. Avaliku korra ja ebaseadusliku sisserände puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ka asjaomaste kolmandate riikide välja antud reisidokumentide turvalisusele.

Kuna määruses (EÜ) nr 539/2001 sätestatud kolmandate riikidega seotud kriteeriumid võivad aja jooksul muutuda, tuleb positiivne ja negatiivne nimekiri vajaduse korral läbi vaadata.

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudeti viimati 2010. aastal (kaks korda), et kajastada ühest küljest Lääne-Balkani riikidega viisanõude kaotamise üle peetud dialoogi tulemusi, kandes Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina II lisasse, ning teisest küljest nimekirjade korralise läbivaatamise tulemusi, kandes Taiwani II lisasse. Komisjon tegi 2012. aasta novembris ettepaneku[3] riikide nimekirja järjekordseks korraliseks läbivaatamiseks. Läbirääkimised selle ettepaneku üle on veel pooleli. Järgmine korraline läbivaatamine on kavandatud 2014. aasta algusesse ja selle puhul võetakse arvesse viisanõude kaotamise majanduslikku mõju, nagu komisjon on lubanud 2012. aasta novembris välja antud teatises viisapoliitika ja majanduskasvu kohta[4].

Määruse käesoleva läbivaatamisega tagatakse, et kolmandate riikide nimekirjad vastavad määruse põhjenduses 5 nimetatud kriteeriumidele, võttes arvesse edusamme, mida Moldova Vabariik on viisanõude kaotamise üle peetava dialoogi raames teinud.

2.           Ettepaneku peamised punktid

Pärast 2. märtsil 2010. aastal Chişinăus toimunud selgitavaid läbirääkimisi avati viisavabaduse dialoog ametlikult 15. juunil 2010 ELi ja Moldova Vabariigi koostöönõukogu istungil Luxembourgis. 2010. aasta septembris toimusid ekspertide külastused Moldova Vabariiki, et läbi viia üksikasjalik vajaduste analüüs (ingl. k. gap analysis), mille tulemusena koostati põhjalik ülevaade olukorrast kõigis neljas viisavabaduse dialoogi alla kuuluvas teemarühmas (dokumentide turvalisus, sh biomeetria, ebaseaduslik sisseränne, sh tagasivõtmine, avalik kord ja julgeolek, välissuhted ja põhiõigused), mis esitati töörühma tasandil nõukogule 2010. aasta oktoobris. Vastavalt välisasjade nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldustele Moldova Vabariigi ja idapartnerluse kohta on Moldova Vabariigi viisavabaduse tegevuskava (VLAP) kavandit arutatud ja nõukogu kiitis selle heaks 16. detsembril 2010. aastal.

Moldova valitsus võttis 17. veebruaril vastu riikliku selgitustega tegevuskava ja esitas selle kõrgemate ametnike kohtumisel 18. veebruaril 2011.

Esimene eduaruanne[5] viisavabaduse tegevuskava rakendamise kohta Moldova Vabariigi poolt esitati 16. septembril 2011.

Teine eduaruanne[6] viisavabaduse tegevuskava rakendamise kohta Moldova Vabariigi poolt esitati 9. veebruaril 2012. 27. veebruaril 2012 toimus kõrgemate ametnike kohtumine, kus esitleti teist eduaruannet ning arutleti protsessi järgmiste etappide üle.

Kolmas eduaruanne[7] viisavabaduse tegevuskava rakendamise kohta Moldova Vabariigi poolt esitati 22. juunil 2012. See oli viisavabaduse tegevuskava esimese etapi kolmas ja viimane eduaruanne ning selles esitati komisjoni koondhinnang Moldova Vabariigi edusammudele viisavabaduse tegevuskava esimese etapi nende kriteeriumide täitmisel, mis on seotud õigus-, poliitilise ja institutsioonilise raamistiku kehtestamisega.

Komisjon avaldas 3. augustil 2012 põhjaliku hinnangu, milles on käsitletud seda, milline on ELi reisivatele Moldova kodanikele tulevikus viisavabaduse andmise võimalik mõju rändele ja julgeolekule[8]. Aruande koostamisse olid kaasatud ka asjaomased ELi asutused ja sidusrühmad,

19. novembril 2012 võttis nõukogu vastu järeldused, milles ta nõustus komisjoni hinnanguga, et Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskava esimese etapi kriteeriumid. Vajalik õigus-, poliitiline ja institutsiooniline raamistik on loodud. Seejärel hakati hindama teise etapi kriteeriume.

28. jaanuaril 2013 toimus kõrgemate ametnike kohtumine, kus tutvustati teise etapi eesmärke ja tehti ettevalmistusi järgmisteks hindamismissioonideks. Viisavabaduse tegevuskava teemarühmade 1, 2, 3 ja 4 hindamismissioonid toimusid 18. veebruarist kuni 15. märtsini 2013. Hindamismissioonid olid erakordselt ulatuslikud ja üksikasjalikud, kestes neli nädalat ja kaasates 12 ELi liikmesriikide eksperti, keda abistasid komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ametnikud. Eksperdimissioonide eesmärk oli hinnata nii viisavabaduse tegevuskava teise etapi kriteeriumide täitmist kui ka õigus-, poliitilise ja institutsioonilise raamistiku rakendamist kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Eksperdihinnangud sõnastati lõplikult 2013. aasta mais. 21. juunil 2013 avaldati neljas eduaruanne,[9] milles anti ülevaade õigus- ja institutsioonilise raamistiku rakendamise olukorrast, institutsioonide toimimisest ja asutustevahelise koostöö tasemest.

15. novembril 2013 vastuvõetud viiendas eduaruandes[10] on kirjeldatud seda, mil määral on neljandas eduaruandes antud soovitused ellu viidud, ja viisavabaduse tegevuskava teise etapi kriteeriumide üldist täitmist. Erilist tähelepanu on pööratud reformide jätkusuutlikkusele ja tulemustele, mis on saavutatud muu hulgas läbimõeldud personalivaliku, suutlikkuse ja rahastamise abil. Aruanne sisaldab ka hinnangut 2012. aasta augustis koostatud mõjuhinnangus Moldova Vabariigile esitatud soovituste täitmise kohta. Komisjon jõudis viiendas eduaruandes järeldusele, et Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma all sätestatud kriteeriumid ning et Moldova Vabariik on eraldanud asjakohased finants- ja inimressursid tagamaks, et reformid on jätkusuutlikud.

Alates ELi ja Moldova Vabariigi vahelise viisavabaduse dialoogi alustamisest 2010. aasta juunis ning Moldova ametivõimudele viisavabaduse tegevuskava esitamisest 2011. aasta jaanuaris on komisjon regulaarselt esitanud aruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule Moldova Vabariigi edusammude kohta viisavabaduse tegevuskava esimese etapi nelja teemarühma raames kindlaksmääratud kriteeriumide täitmisel.

Viisavabaduse tegevuskavaga seotud ulatusliku aruandmise kõrval on komisjon samuti jätkanud Moldova Vabariigi edusammude jälgimist viisavabaduse tegevuskava asjakohastes valdkondades järgmiste koostöövormide raames:

· ELi ja Moldova Vabariigi viisavabaduse dialoogi kõrgemate ametnike kohtumine,

· ELi ja Moldova Vabariigi ühine allkomisjon nr 3,

· ELi ja Moldova Vabariigi liikuvuspartnerluse kõrgemate ametnike kohtumine,

· ELi ja Moldova Vabariigi inimõigustealane dialoog,

· ELi ja Moldova Vabariigi ühine tagasivõtukomisjon ning

· ELi ja Moldova Vabariigi ühine viisarežiimi lihtsustamise komisjon.

Kõigis nendes komisjonides ja muudes koostöövormides käsitletakse regulaarselt ELi ja Moldova Vabariigi vahelise koostöö olukorda. Ühise viisarežiimi lihtsustamise komisjoni ja ühise tagasivõtukomisjoni viimastel kohtumistel, mis toimusid ELi liikmesriikide osavõtul Brüsselis 12. juunil 2013, hindas komisjon mõlema lepingu rakendamist üldjoontes igati rahuldavaks.

ELi ja Moldova Vabariigi vaheline algne viisalihtsustusleping jõustus 1. jaanuaril 2008. Lepingus oli Moldova Vabariigi kodanikele (edaspidi „Moldova kodanikud”) ette nähtud alandatud viisalõiv ja viisa väljaandmise kiirendatud kord, teatavate Moldova viisataotlejate viisalõivust vabastamine, pika kehtivusajaga mitmekordsete viisade väljaandmise suurendamine ning reisi eesmärgi tõendamiseks vajalike dokumentide suhtes kohaldatavate nõuete lihtsustamine. Samuti oli lepingus sätestatud vabastus viisalõivust diplomaatilise passi kasutajatele.

1. juulil 2013 jõustus uuendatud viisalihtsustusleping Moldova Vabariigiga. Uuendatud lepingus on Moldova kodanike jaoks ette nähtud veel rohkem lihtsustusi, millest nad saavad käegakatsutavat kasu, nimelt 1) algses lepingus sätestatud lihtsustusi kohaldatakse suurema hulga viisataotlejate kategooriate suhtes, 2) pika kehtivusajaga mitmekordsete viisade väljaandmist teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele heausksetele reisijatele reguleerivad sätted jätavad konsulitele vähem kaalutlusõigust, 3) liikmesriikide koostööd väliste teenuseosutajatega reguleerib selge õiguslik raamistik ning 4) biomeetriliste teenistuspasside kasutajad on viisanõudest vabastatud.

Liikuvuspartnerlus Moldova Vabariigiga algatati ametlikult 2008. aasta septembris Chişinăus. Selles osalevad 15 liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi) ja kaks ELi ametit (FRONTEX ja Euroopa Koolitusfond), kes on töötanud ühiselt selle nimel, et edendada ühtset lähenemisviisi koostööle partnerriigiga. Partnerluse raames on ellu viidud suur hulk algatusi ning see on täielikult kooskõlas rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi (GAMM) nelja aspektiga: seadusliku rände võimaldamine ja liikuvuse hõlbustamine, ebaseadusliku rände ning inimkaubanduse tõkestamine ja nende vastu võitlemine, rändest ja liikuvusest tuleneva arengumõju suurendamine ning rahvusvahelise kaitse edendamine.

Transnistria küsimuse lahendamine ei ole viisavabaduse tegevuskava kohaselt viisanõude kaotamise eeltingimuseks. Lisaks ei ole viisavabaduse tegevuskavas viidet territoriaalsele kohaldamisele. Viisanõude kaotamisest saavad kasu kodanikud, kellel on Moldova Vabariigi biomeetriline pass.

Käesolev ettepanek on kantud eelnimetatud protsesside positiivsetest tulemustest. Võttes arvesse, et Moldova Vabariigiga sõlmitud viisalihtsustuslepingut ja tagasivõtulepingut on rakendatud rahuldavalt, teeb komisjon ettepaneku kanda Moldova Vabariik, kes on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid, negatiivsest nimekirjast positiivsesse nimekirja, tingimusega, et viisavabadus kehtib ainult nende biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.

3.           Edasised sammud

ELi ja Moldova Vabariigi vaheline viisavabaduse dialoog on osutunud tähtsaks ja väga tõhusaks põhjalike ja keerukate reformide edendamise vahendiks õigus- ja siseküsimuste valdkonnas, aga mõjutab ka selliseid valdkondi nagu õigusriigi ja õigusemõistmise reform, sealhulgas parteide mõistlik rahastamine, poliitilise puutumatuse sätete läbivaatamine ja haldustegevuse moderniseerimine. Moldova Vabariik on viimase kolme aasta jooksul teinud viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma kõigis valdkondades regulaarselt suuri edusamme. Moldova järjestikused valitsused ja kõik riigiasutused on pidanud viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide täitmist riiklikul tasandil esmatähtsaks eesmärgiks ning Moldova saavutused annavad tunnistust nende siirast tahtest ja pidevatest jõupingutustest selles vallas.

Tuleb silmas pidada, et mitmes olulises viisavabaduse tegevuskavas nimetatud valdkonnas toimusid reformid 2013. aasta esimesel poolel, hoolimata sellest, et riigis valitses mitu kuud ebakindel poliitiline situatsioon, mis viitab sellele, et riigis kohaldatakse head juhtimistava ja et riigiasutused toimivad stabiilselt.

Lähiajal jõustuvate muudatustega ELi viisaeeskirjades nähakse ette uus võimalus viisavabastussätte kehtivuse peatamiseks, mis aitab säilitada viisanõude kaotamise protsessi usaldusväärsuse ja tagada viimase abinõuna, et viisavaba reisimist ei hakata kasutama ebaseaduslikuks tegevuseks ega kuritarvitama.

Komisjon on seisukohal, et käesoleva aasta juunikuust alates on Moldova Vabariik teinud piisavalt edusamme, et tagada viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide täitmiseks tehtud reformide tõhus ja jätkusuutlik rakendamine. Kõik viisavabaduse tegevuskava neljandas eduaruandes ettenähtud meetmed on ellu viidud. Õigus- ja poliitilise raamistiku toimimine, institutsionaalsed ja organisatsioonilised põhimõtted ning menetluste rakendamine on kõigis neljas teemarühmas kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega.

Tuginedes käesolevale hinnangule ja lähtudes ELi ja Moldova Vabariigi vahelise viisavabaduse dialoogi algusest saadik toimunud pideva seire ja hindamiste tulemustest, on komisjon seisukohal, et Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskava teise etapi nelja teemarühma raames kindlaksmääratud kriteeriumid. Võttes arvesse ELi ja Moldova Vabariigi vahelisi suhteid üldiselt ja nende dünaamikat, esitab komisjon seetõttu määruse (EÜ) nr 539/2001 muutmiseks vajaliku seadusandliku akti ettepaneku vastavalt viisavabaduse tegevuskava raames kokkulepitud metoodikale[11].

Eeltoodu valguses tuleks heita pilk ka olemasolevatele statistilistele andmetele. Kehtivate elamislubade kohta käivate andmete kohaselt elas 2012. aasta lõpus ELis seaduslikult umbes 230 000 moldovlast[12]. Statistilised andmed näitavad, et Moldova kodanike ebaseadusliku ELi rändamise oht on viimastel aastatel vähenenud: alates 2008. aastast, kui kinni peeti 6830 Moldovast pärit ebaseaduslikku sisserändajat, on kinni peetud isikute arv igal aastal vähenenud ja jõudnud 2012. aastaks 3070 inimeseni, mis tähendab 55 % vähenemist. Varjupaigataotluste arv on samuti selle ajavahemiku jooksul poole võrra (-48 %) vähenenud: 2012. aastal esitasid Moldova kodanikud 435 varjupaigataotlust, 2008. aastal oli taotluste arv 837. Tegelike tagasipöördumiste osakaal võrreldes tehtud tagasisaatmisotsuste arvuga on suurenemas ja ulatus 2012. aastal 73 %-ni. Eelneva nelja aasta jooksul oli see umbes 50 %. Sel ajal kui lühiajalise Schengeni viisa taotluste arv on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena (kõikudes 50 000 ja 55 000 vahel), on viisataotluste tagasilükkamiste arv järsult vähenenud 11,4 %-lt 2010. aastal 6,5 %-le 2012. aastal. Need andmed kokku kinnitavad, et Moldova kodanike rändega seotud riskid on oluliselt vähenenud. ELi viisaeeskirjades tehtavate muudatustega nähakse uus võimalus viisavabastussätte kehtivuse peatamiseks ette määruses nr 539/2001, mis aitab säilitada viisanõude kaotamise protsessi usaldusväärsuse ja tagada viimase hädaabinõuna, et viisavaba reisimist ei hakata kasutama ebaseaduslikuks tegevuseks ega kuritarvitama.

Komisjon jälgib ka edasipidi aktiivselt Moldova Vabariigi tegevust viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma kriteeriumide täitmisel toimivate partnerlus- ja koostööstruktuuride ja dialoogide raames ning vajaduse korral ad hoc järelevalvemeetmete abil.

Võttes arvesse asjaolu, et Moldova Vabariik on juba kaotanud viisanõude ELi kodanike suhtes ja et juhul, kui viisavabadust kuritarvitatakse, saab viisavabastussätte kehtivuse peatada, ei ole sarnaselt Lääne-Balkani riikide suhtes viisavabaduse kehtestamisega põhjust seada Moldova Vabariigi suhtes viisavabaduse kehtestamise tingimuseks viisavabaduslepingu sõlmimist ELiga.

4.           Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud

Konsulteeriti liikmesriikidega.

5.           Mõju hindamine

Ei olnud vajalik.

6.           Õiguslik alus

Arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingut, on käesolev ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti a kohaselt ühise viisapoliitika edasiarendamine.

7.           Proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõte

Määruses (EÜ) nr 539/2001 on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa (negatiivne nimekiri), ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (positiivne nimekiri).

Otsus muuta nimekirju, kanda riik negatiivsest nimekirjast positiivsesse nimekirja või positiivsest nimekirjast negatiivsesse nimekirja kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti a kohaselt Euroopa Liidu pädevusse.

8.           Vahendi valik

Määrust (EÜ) nr 539/2001 tuleb muuta määrusega.

9.           Mõju eelarvele

Muudatusettepanekul puudub mõju Euroopa Liidu eelarvele.

2013/0415 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001[13] I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid nüüd ja edaspidi vastama nimetatud määruses sätestatud kriteeriumidele. Kolmandad riigid, kelle olukord on seoses osutatud kriteeriumidega muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise.

(2)       Kooskõlas 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldusega ja võttes arvesse, et Moldova Vabariik on täitnud oma viisavabaduse tegevuskava, on komisjon seisukohal, et Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskavas sätestatud kriteeriumid.

(3)       Kuna Moldova Vabariik on täitnud kõik kriteeriumid, tuleks ta kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse. Viisavabadus peaks kehtima ainult Moldova Vabariigi välja antud biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.

(4)       Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[14] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ[15] artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(5)       Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[16] tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[17] artikliga 3.

(6)       Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[18] tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL[19] artikliga 3.

(7)       Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes[20]. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)       Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[21]. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)       Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud, enne kui Küpros liitub Schengeni alaga, 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(10)     Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(11)     Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt.

1.           Moldova kustutatakse I lisa punktist 1.

2.           II lisa punkti 1 lisatakse järgmine tekst:

„Moldova Vabariik*

______________

*        Viisavabadus kehtib biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

[2]               ELT L 339, 22.12.2010, lk 6.

[3]               COM(2012) 650 (final).

[4]               COM(2012) 649 (final).

[5]               SEK(2011) 1075 (lõplik).

[6]               Komisjoni talituste töödokument (2012) 12 (final).

[7]               COM(2012) 348 (final).

[8]               COM(2012) 443 (final).

[9]               COM(2013) 459 (final).

[10]             Avaldamata, viide lisatakse hiljem

[11]             * Viienda eduaruande tekst on praegu talitustevahelisel kooskõlastusringil. Kui järelduste sõnastus peaks muutuma, tuleb ettepaneku teksti vastavalt muuta.

[12]             Selles punktis esitatud andmed käivad kõigi ELi riikide kohta, v.a. Ühendkuningriik, Iirimaa ja Horvaatia, ning hõlmavad ka andmeid Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kohta. Kõigi andmete allikas on Eurostat, v.a. andmed viisataotluste ja viisa andmisest keeldumiste kohta, mille on kogunud Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat (DG HOME).

[13]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

[14]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[15]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[16]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[17]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[18]             ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

[19]             ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

[20]             EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[21]             EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.