Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud /* COM/2013/0853 final - 2013/0415 (COD) */
SELETUSKIRI 1. Ettepaneku taust Ettepanekuga muuta
määrust (EÜ) nr 539/2001,[1]
mida on viimati muudetud määrusega (EL) nr 1211/2010,[2] taotleb
komisjon määruse lisade kohandamist, pidades silmas edusamme, mida on viimase
kolme aasta jooksul tehtud viisavabaduse dialoogis Moldova Vabariigiga, ning
nimetatud riigi kandmist määruse I lisast (kolmandad riigid, kelle kodanikel
peab välispiiride ületamisel olema viisa) II lisasse (kolmandad riigid, kelle
kodanikud on sellest nõudest vabastatud). Selline muudatus on kooskõlas 7. mail
2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavalduses
väljendatud Euroopa Liidu poliitilise tahtega, millega rõhutati ohutus
keskkonnas kodanike liikuvuse ja viisanõude kaotamise tähtsust. EL on lubanud
järk-järgult liikuda täieliku pikaajalise viisavabaduse suunas partnerriikide
kodanike jaoks, eeldusel et täidetud on hästi juhitud ja turvalise liikuvuse
tingimused. ELi ja Moldova Vabariigi koostöönõukogu 21. detsembri 2009. aasta
istungi ühisavalduses lepiti kokku, et alustatakse viisavabaduse dialoogi,
mille käigus uuritakse Moldova kodanike viisavaba ELi reisimise tingimusi. Ettepaneku üldine taust ja põhjused 2001. aastal võttis nõukogu kooskõlas
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti b alapunktiga i
vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid,
kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa (nn negatiivne
nimekiri), ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest
vabastatud (nn positiivne nimekiri). EÜ asutamislepingu artiklis 61 on
nimetatud neid nimekirju selliste kõrvalmeetmete hulgas, mis on otseselt seotud
isikute vaba liikumisega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala
piires. Nagu on märgitud määruse nr 539/2001
põhjenduses 5, „kolmandad riigid, kelle kodanike suhtes kehtib viisanõue, ja
kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest vabastatud, määratakse kindlaks
igal üksikjuhul eraldi ja sealjuures hinnatakse hoolikalt mitmesuguseid
kriteeriume, mis hõlmavad muu hulgas ebaseaduslikku sisserännet, avalikku korda
ja julgeolekut ning Euroopa Liidu välissuhteid kolmandate riikidega, kusjuures
arvesse võetakse ka mõju piirkondlikule ühtekuuluvusele ja vastastikkuse
põhimõtte järgimisele”. Avaliku korra ja ebaseadusliku sisserände puhul tuleks
erilist tähelepanu pöörata ka asjaomaste kolmandate riikide välja antud
reisidokumentide turvalisusele. Kuna määruses (EÜ) nr 539/2001 sätestatud
kolmandate riikidega seotud kriteeriumid võivad aja jooksul muutuda, tuleb
positiivne ja negatiivne nimekiri vajaduse korral läbi vaadata. Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudeti viimati
2010. aastal (kaks korda), et kajastada ühest küljest Lääne-Balkani
riikidega viisanõude kaotamise üle peetud dialoogi tulemusi, kandes Albaania
ning Bosnia ja Hertsegoviina II lisasse, ning teisest küljest nimekirjade
korralise läbivaatamise tulemusi, kandes Taiwani II lisasse. Komisjon tegi
2012. aasta novembris ettepaneku[3]
riikide nimekirja järjekordseks korraliseks läbivaatamiseks. Läbirääkimised
selle ettepaneku üle on veel pooleli. Järgmine korraline läbivaatamine on
kavandatud 2014. aasta algusesse ja selle puhul võetakse arvesse
viisanõude kaotamise majanduslikku mõju, nagu komisjon on lubanud
2012. aasta novembris välja antud teatises viisapoliitika ja majanduskasvu
kohta[4].
Määruse käesoleva läbivaatamisega tagatakse,
et kolmandate riikide nimekirjad vastavad määruse põhjenduses 5 nimetatud
kriteeriumidele, võttes arvesse edusamme, mida Moldova Vabariik on viisanõude
kaotamise üle peetava dialoogi raames teinud. 2. Ettepaneku peamised punktid Pärast
2. märtsil 2010. aastal Chişinăus toimunud selgitavaid
läbirääkimisi avati viisavabaduse dialoog ametlikult 15. juunil 2010 ELi
ja Moldova Vabariigi koostöönõukogu istungil Luxembourgis. 2010. aasta
septembris toimusid ekspertide külastused Moldova Vabariiki, et läbi viia
üksikasjalik vajaduste analüüs (ingl. k. gap analysis), mille tulemusena
koostati põhjalik ülevaade olukorrast kõigis neljas viisavabaduse dialoogi alla
kuuluvas teemarühmas (dokumentide turvalisus, sh biomeetria, ebaseaduslik
sisseränne, sh tagasivõtmine, avalik kord ja julgeolek, välissuhted ja
põhiõigused), mis esitati töörühma tasandil nõukogule 2010. aasta
oktoobris. Vastavalt välisasjade nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta
järeldustele Moldova Vabariigi ja idapartnerluse kohta on Moldova Vabariigi
viisavabaduse tegevuskava (VLAP) kavandit arutatud ja nõukogu kiitis selle
heaks 16. detsembril 2010. aastal. Moldova valitsus võttis 17. veebruaril
vastu riikliku selgitustega tegevuskava ja esitas selle kõrgemate ametnike
kohtumisel 18. veebruaril 2011. Esimene eduaruanne[5] viisavabaduse
tegevuskava rakendamise kohta Moldova Vabariigi poolt esitati 16. septembril
2011. Teine eduaruanne[6] viisavabaduse
tegevuskava rakendamise kohta Moldova Vabariigi poolt esitati 9. veebruaril
2012. 27. veebruaril 2012 toimus kõrgemate ametnike kohtumine, kus
esitleti teist eduaruannet ning arutleti protsessi järgmiste etappide üle. Kolmas eduaruanne[7] viisavabaduse
tegevuskava rakendamise kohta Moldova Vabariigi poolt esitati 22. juunil
2012. See oli viisavabaduse tegevuskava esimese etapi kolmas ja viimane
eduaruanne ning selles esitati komisjoni koondhinnang Moldova Vabariigi
edusammudele viisavabaduse tegevuskava esimese etapi nende kriteeriumide
täitmisel, mis on seotud õigus-, poliitilise ja institutsioonilise raamistiku
kehtestamisega. Komisjon avaldas 3. augustil 2012
põhjaliku hinnangu, milles on käsitletud seda, milline on ELi reisivatele
Moldova kodanikele tulevikus viisavabaduse andmise võimalik mõju rändele ja
julgeolekule[8].
Aruande koostamisse olid kaasatud ka asjaomased ELi asutused ja sidusrühmad, 19. novembril 2012 võttis nõukogu vastu
järeldused, milles ta nõustus komisjoni hinnanguga, et Moldova Vabariik on
täitnud kõik viisavabaduse tegevuskava esimese etapi kriteeriumid. Vajalik
õigus-, poliitiline ja institutsiooniline raamistik on loodud. Seejärel hakati
hindama teise etapi kriteeriume. 28. jaanuaril 2013 toimus kõrgemate
ametnike kohtumine, kus tutvustati teise etapi eesmärke ja tehti ettevalmistusi
järgmisteks hindamismissioonideks. Viisavabaduse tegevuskava teemarühmade 1, 2,
3 ja 4 hindamismissioonid toimusid 18. veebruarist kuni 15. märtsini
2013. Hindamismissioonid olid erakordselt ulatuslikud ja üksikasjalikud, kestes
neli nädalat ja kaasates 12 ELi liikmesriikide eksperti, keda abistasid
komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ametnikud. Eksperdimissioonide eesmärk oli
hinnata nii viisavabaduse tegevuskava teise etapi kriteeriumide täitmist kui ka
õigus-, poliitilise ja institutsioonilise raamistiku rakendamist kooskõlas
Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Eksperdihinnangud sõnastati lõplikult
2013. aasta mais. 21. juunil 2013 avaldati neljas eduaruanne,[9] milles anti ülevaade
õigus- ja institutsioonilise raamistiku rakendamise olukorrast,
institutsioonide toimimisest ja asutustevahelise koostöö tasemest. 15. novembril 2013 vastuvõetud viiendas
eduaruandes[10]
on kirjeldatud seda, mil määral on neljandas eduaruandes antud soovitused ellu
viidud, ja viisavabaduse tegevuskava teise etapi kriteeriumide üldist täitmist.
Erilist tähelepanu on pööratud reformide jätkusuutlikkusele ja tulemustele, mis
on saavutatud muu hulgas läbimõeldud personalivaliku, suutlikkuse ja
rahastamise abil. Aruanne sisaldab ka hinnangut 2012. aasta augustis koostatud
mõjuhinnangus Moldova Vabariigile esitatud soovituste täitmise kohta. Komisjon
jõudis viiendas eduaruandes järeldusele, et Moldova Vabariik on täitnud kõik
viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma all sätestatud kriteeriumid ning et
Moldova Vabariik on eraldanud asjakohased finants- ja inimressursid tagamaks,
et reformid on jätkusuutlikud. Alates ELi ja Moldova Vabariigi vahelise
viisavabaduse dialoogi alustamisest 2010. aasta juunis ning Moldova
ametivõimudele viisavabaduse tegevuskava esitamisest 2011. aasta jaanuaris on
komisjon regulaarselt esitanud aruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule
Moldova Vabariigi edusammude kohta viisavabaduse tegevuskava esimese etapi
nelja teemarühma raames kindlaksmääratud kriteeriumide täitmisel. Viisavabaduse tegevuskavaga seotud ulatusliku
aruandmise kõrval on komisjon samuti jätkanud Moldova Vabariigi edusammude
jälgimist viisavabaduse tegevuskava asjakohastes valdkondades järgmiste
koostöövormide raames: · ELi ja Moldova Vabariigi viisavabaduse dialoogi kõrgemate ametnike
kohtumine, · ELi ja Moldova Vabariigi ühine allkomisjon nr 3, · ELi ja Moldova Vabariigi liikuvuspartnerluse kõrgemate ametnike
kohtumine, · ELi ja Moldova Vabariigi inimõigustealane dialoog, · ELi ja Moldova Vabariigi ühine tagasivõtukomisjon ning · ELi ja Moldova Vabariigi ühine viisarežiimi lihtsustamise komisjon. Kõigis nendes komisjonides ja muudes
koostöövormides käsitletakse regulaarselt ELi ja Moldova Vabariigi vahelise
koostöö olukorda. Ühise viisarežiimi lihtsustamise komisjoni ja ühise
tagasivõtukomisjoni viimastel kohtumistel, mis toimusid ELi liikmesriikide
osavõtul Brüsselis 12. juunil 2013, hindas komisjon mõlema lepingu rakendamist
üldjoontes igati rahuldavaks. ELi ja Moldova Vabariigi vaheline algne
viisalihtsustusleping jõustus 1. jaanuaril 2008. Lepingus oli Moldova Vabariigi
kodanikele (edaspidi „Moldova kodanikud”) ette nähtud alandatud viisalõiv ja
viisa väljaandmise kiirendatud kord, teatavate Moldova viisataotlejate
viisalõivust vabastamine, pika kehtivusajaga mitmekordsete viisade väljaandmise
suurendamine ning reisi eesmärgi tõendamiseks vajalike dokumentide suhtes
kohaldatavate nõuete lihtsustamine. Samuti oli lepingus sätestatud vabastus
viisalõivust diplomaatilise passi kasutajatele. 1. juulil 2013 jõustus uuendatud viisalihtsustusleping Moldova
Vabariigiga. Uuendatud lepingus on Moldova kodanike jaoks ette nähtud veel
rohkem lihtsustusi, millest nad saavad käegakatsutavat kasu, nimelt 1) algses
lepingus sätestatud lihtsustusi kohaldatakse suurema hulga viisataotlejate
kategooriate suhtes, 2) pika kehtivusajaga mitmekordsete viisade väljaandmist
teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele heausksetele reisijatele reguleerivad
sätted jätavad konsulitele vähem kaalutlusõigust, 3) liikmesriikide koostööd
väliste teenuseosutajatega reguleerib selge õiguslik raamistik ning 4)
biomeetriliste teenistuspasside kasutajad on viisanõudest vabastatud. Liikuvuspartnerlus Moldova Vabariigiga algatati ametlikult
2008. aasta septembris Chişinăus. Selles osalevad 15
liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa,
Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia
ja Rootsi) ja kaks ELi ametit (FRONTEX ja Euroopa Koolitusfond), kes on
töötanud ühiselt selle nimel, et edendada ühtset lähenemisviisi koostööle
partnerriigiga. Partnerluse raames on ellu viidud suur hulk algatusi ning see
on täielikult kooskõlas rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi
(GAMM) nelja aspektiga: seadusliku rände võimaldamine ja liikuvuse
hõlbustamine, ebaseadusliku rände ning inimkaubanduse tõkestamine ja nende
vastu võitlemine, rändest ja liikuvusest tuleneva arengumõju suurendamine ning
rahvusvahelise kaitse edendamine. Transnistria küsimuse lahendamine ei ole viisavabaduse tegevuskava
kohaselt viisanõude kaotamise eeltingimuseks. Lisaks ei ole viisavabaduse
tegevuskavas viidet territoriaalsele kohaldamisele. Viisanõude kaotamisest
saavad kasu kodanikud, kellel on Moldova Vabariigi biomeetriline pass. Käesolev ettepanek on kantud eelnimetatud
protsesside positiivsetest tulemustest. Võttes arvesse, et Moldova Vabariigiga
sõlmitud viisalihtsustuslepingut ja tagasivõtulepingut on rakendatud
rahuldavalt, teeb komisjon ettepaneku kanda Moldova Vabariik, kes on täitnud
kõik viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid, negatiivsest nimekirjast
positiivsesse nimekirja, tingimusega, et viisavabadus kehtib ainult nende
biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele. 3. Edasised sammud ELi ja Moldova Vabariigi vaheline
viisavabaduse dialoog on osutunud tähtsaks ja väga tõhusaks põhjalike ja keerukate
reformide edendamise vahendiks õigus- ja siseküsimuste valdkonnas, aga mõjutab
ka selliseid valdkondi nagu õigusriigi ja õigusemõistmise reform, sealhulgas
parteide mõistlik rahastamine, poliitilise puutumatuse sätete läbivaatamine ja
haldustegevuse moderniseerimine. Moldova Vabariik on viimase kolme aasta
jooksul teinud viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma kõigis valdkondades
regulaarselt suuri edusamme. Moldova järjestikused valitsused ja kõik
riigiasutused on pidanud viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide täitmist
riiklikul tasandil esmatähtsaks eesmärgiks ning Moldova saavutused annavad
tunnistust nende siirast tahtest ja pidevatest jõupingutustest selles vallas. Tuleb silmas pidada, et mitmes olulises
viisavabaduse tegevuskavas nimetatud valdkonnas toimusid reformid
2013. aasta esimesel poolel, hoolimata sellest, et riigis valitses mitu
kuud ebakindel poliitiline situatsioon, mis viitab sellele, et riigis
kohaldatakse head juhtimistava ja et riigiasutused toimivad stabiilselt. Lähiajal jõustuvate
muudatustega ELi viisaeeskirjades nähakse ette uus võimalus viisavabastussätte
kehtivuse peatamiseks, mis aitab säilitada viisanõude kaotamise protsessi
usaldusväärsuse ja tagada viimase abinõuna, et viisavaba reisimist ei hakata
kasutama ebaseaduslikuks tegevuseks ega kuritarvitama. Komisjon on seisukohal, et käesoleva aasta
juunikuust alates on Moldova Vabariik teinud piisavalt edusamme, et tagada
viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide täitmiseks tehtud reformide tõhus ja
jätkusuutlik rakendamine. Kõik viisavabaduse tegevuskava neljandas eduaruandes
ettenähtud meetmed on ellu viidud. Õigus- ja poliitilise raamistiku toimimine,
institutsionaalsed ja organisatsioonilised põhimõtted ning menetluste
rakendamine on kõigis neljas teemarühmas kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste
standarditega. Tuginedes käesolevale hinnangule ja lähtudes
ELi ja Moldova Vabariigi vahelise viisavabaduse dialoogi algusest saadik
toimunud pideva seire ja hindamiste tulemustest, on komisjon seisukohal, et
Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskava teise etapi nelja
teemarühma raames kindlaksmääratud kriteeriumid. Võttes arvesse ELi ja Moldova
Vabariigi vahelisi suhteid üldiselt ja nende dünaamikat, esitab komisjon
seetõttu määruse (EÜ) nr 539/2001 muutmiseks vajaliku seadusandliku akti
ettepaneku vastavalt viisavabaduse tegevuskava raames kokkulepitud metoodikale[11]. Eeltoodu valguses tuleks heita pilk ka
olemasolevatele statistilistele andmetele. Kehtivate elamislubade kohta käivate
andmete kohaselt elas 2012. aasta lõpus ELis seaduslikult umbes 230 000
moldovlast[12].
Statistilised andmed näitavad, et Moldova kodanike ebaseadusliku ELi rändamise
oht on viimastel aastatel vähenenud: alates 2008. aastast, kui kinni peeti
6830 Moldovast pärit ebaseaduslikku sisserändajat, on kinni peetud isikute arv
igal aastal vähenenud ja jõudnud 2012. aastaks 3070 inimeseni, mis
tähendab 55 % vähenemist. Varjupaigataotluste arv on samuti selle ajavahemiku
jooksul poole võrra (-48 %) vähenenud: 2012. aastal esitasid Moldova
kodanikud 435 varjupaigataotlust, 2008. aastal oli taotluste arv 837.
Tegelike tagasipöördumiste osakaal võrreldes tehtud tagasisaatmisotsuste arvuga
on suurenemas ja ulatus 2012. aastal 73 %-ni. Eelneva nelja aasta jooksul
oli see umbes 50 %. Sel ajal kui lühiajalise Schengeni viisa taotluste arv on
viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena (kõikudes 50 000 ja 55 000
vahel), on viisataotluste tagasilükkamiste arv järsult vähenenud 11,4 %-lt
2010. aastal 6,5 %-le 2012. aastal. Need andmed kokku kinnitavad, et Moldova
kodanike rändega seotud riskid on oluliselt vähenenud. ELi viisaeeskirjades
tehtavate muudatustega nähakse uus võimalus viisavabastussätte kehtivuse
peatamiseks ette määruses nr 539/2001, mis aitab säilitada viisanõude kaotamise
protsessi usaldusväärsuse ja tagada viimase hädaabinõuna, et viisavaba
reisimist ei hakata kasutama ebaseaduslikuks tegevuseks ega kuritarvitama. Komisjon jälgib ka
edasipidi aktiivselt Moldova Vabariigi tegevust viisavabaduse tegevuskava nelja
teemarühma kriteeriumide täitmisel toimivate partnerlus- ja koostööstruktuuride
ja dialoogide raames ning vajaduse korral ad hoc järelevalvemeetmete
abil. Võttes arvesse asjaolu, et Moldova Vabariik on
juba kaotanud viisanõude ELi kodanike suhtes ja et juhul, kui viisavabadust
kuritarvitatakse, saab viisavabastussätte kehtivuse peatada, ei ole sarnaselt
Lääne-Balkani riikide suhtes viisavabaduse kehtestamisega põhjust seada Moldova
Vabariigi suhtes viisavabaduse kehtestamise tingimuseks viisavabaduslepingu
sõlmimist ELiga. 4. Peamised
organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud Konsulteeriti liikmesriikidega. 5. Mõju hindamine Ei olnud vajalik. 6. Õiguslik alus Arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingut,
on käesolev ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti
a kohaselt ühise viisapoliitika edasiarendamine. 7. Proportsionaalsuse ja
subsidiaarsuse põhimõte Määruses (EÜ) nr 539/2001 on loetletud
kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa
(negatiivne nimekiri), ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest
vabastatud (positiivne nimekiri). Otsus muuta nimekirju, kanda riik negatiivsest
nimekirjast positiivsesse nimekirja või positiivsest nimekirjast negatiivsesse
nimekirja kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti a
kohaselt Euroopa Liidu pädevusse. 8. Vahendi valik Määrust (EÜ) nr 539/2001 tuleb muuta
määrusega. 9. Mõju eelarvele Muudatusettepanekul puudub mõju Euroopa Liidu
eelarvele. 2013/0415 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001,
milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride
ületamisel olema viisa, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest
vabastatud EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001[13] I ja II lisas esitatud
kolmandate riikide nimekirjad peaksid nüüd ja edaspidi vastama nimetatud
määruses sätestatud kriteeriumidele. Kolmandad riigid, kelle olukord on seoses
osutatud kriteeriumidega muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise. (2) Kooskõlas 7. mail 2009.
aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldusega ja võttes
arvesse, et Moldova Vabariik on täitnud oma viisavabaduse tegevuskava, on
komisjon seisukohal, et Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse
tegevuskavas sätestatud kriteeriumid. (3) Kuna Moldova Vabariik on
täitnud kõik kriteeriumid, tuleks ta kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse.
Viisavabadus peaks kehtima ainult Moldova Vabariigi välja antud biomeetrilise
passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise
Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele. (4) Islandi ja Norra puhul
kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete
edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra
Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’
sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[14] tähenduses, mis
kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai
1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ[15]
artikli 1 punktis B osutatud valdkonda. (5) Šveitsi puhul kujutab
käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist
Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu
(Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete
rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[16]
tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C
osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse
koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[17]
artikliga 3. (6) Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende
Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa
Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel
allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist
Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga
Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise,
kohaldamise ja edasiarendamisega)[18]
tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse
1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse
vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL[19] artikliga 3. (7) Käesolev määrus kujutab
endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles
Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta
otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse
kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes[20]. Seetõttu ei osale
Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega
kohaldatav. (8) Käesolev määrus kujutab
endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei
osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa
taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[21]. Seetõttu ei osale
Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. (9) Küprose puhul on käesolev
määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega
seotud, enne kui Küpros liitub Schengeni alaga, 2003. aasta ühinemisakti
artikli 3 lõike 1 tähenduses. (10) Bulgaaria ja Rumeenia puhul on
käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul
viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses. (11) Horvaatia puhul on käesolev
määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil
sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses. ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määrust
(EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt. 1. Moldova kustutatakse I lisa punktist 1. 2. II lisa punkti 1 lisatakse
järgmine tekst: „Moldova Vabariik* ______________ * Viisavabadus
kehtib biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud
vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.” Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on
tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav. Brüssel, Euroopa
Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja [1] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. [2] ELT L 339, 22.12.2010, lk 6. [3] COM(2012) 650 (final). [4] COM(2012) 649 (final). [5] SEK(2011) 1075 (lõplik). [6] Komisjoni talituste töödokument (2012) 12 (final). [7] COM(2012) 348 (final). [8] COM(2012) 443 (final). [9] COM(2013) 459 (final). [10] Avaldamata, viide lisatakse hiljem [11] * Viienda eduaruande tekst on praegu talitustevahelisel
kooskõlastusringil. Kui järelduste sõnastus peaks muutuma, tuleb ettepaneku
teksti vastavalt muuta. [12] Selles punktis esitatud andmed käivad kõigi ELi riikide
kohta, v.a. Ühendkuningriik, Iirimaa ja Horvaatia, ning hõlmavad ka andmeid
Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kohta. Kõigi andmete allikas on
Eurostat, v.a. andmed viisataotluste ja viisa andmisest keeldumiste kohta,
mille on kogunud Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat (DG HOME). [13] Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles
loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel
olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest
vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1). [14] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36. [15] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31. [16] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52. [17] ELT L 53, 27.2.2008, lk 1. [18] ELT L 160, 18.6.2011, lk 21. [19] ELT L 160, 18.6.2011, lk 19. [20] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43. [21] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.