Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumis nr COMP/F/39.234 — Sulami lisamaks — otsuse uuesti vastu võtmine

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16, ELT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2007/C 159/07)

Eespool nimetatud juhtumit käsitleva otsuse eelnõu kohta saab teha järgmisi tähelepanekuid:

Juhtumi taust

Otsuse eelnõu puhul on tegemist komisjoni 21. jaanuari 1998. aasta otsuse 98/247/ESTÜ (1) (mille adressaatide hulgas oli teiste seas ka ThyssenKrupp Stainless GmbH, edaspidi „TKS”) uuesti vastu võtmisega. 21. jaanuari 1998. aasta otsuses tuvastati ettevõtjate osalus terasetööstuse hinnakartellis ja määrati TKSile 4,536 miljoni euro suurune trahv ettevõtja enda kartellis osalemise eest ja 3,564 miljoni euro suurune trahv ettevõtja Thyssen Stahl AG (edaspidi „TS-AG”) kartellis osalemise eest. TKS võttis 23. juuli 1997. aasta kirjas vastutuse TS-AG käitumise eest ajavahemikus detsember 1993 kuni 1. jaanuar 1995.

Esimese Astme Kohus tühistas 13. detsembri 2001. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-45/98 ja T-47/98 komisjoni otsuse menetlusõiguslikel kaalutlustel TKS vastutuse osas ESTÜ asutamislepingu artikli 65 rikkumises. Seda otsust kinnitati ka Euroopa Kohtu 14. juuli 2005. aasta otsuse apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonis liidetud kohtuasjades C-65/02 P ja C-73/02.

Ühenduse kohtud tuvastasid menetlusvea, mille tulemusel toimus tühistamine seoses TKS kaitseõiguse kasutamisega viimasele TS-AG käitumise eest määratud trahvi puhul. Komisjon oli saatnud mõlemale poolele eraldi vastuväited. Seejärel tegi TKS avalduse, millega ta selgesõnaliselt võttis vastutuse TS-AG poolt rikkumise põhjustanud käitumise eest. Kohtud leidsid, et komisjon oli rikkunud TKS õigust end kaitsta seeläbi, et jättis TKSilt küsimata, kas viimane sooviks esitada tähelepanekuid seoses konkreetselt TS-AGle suunatud vastuväidetega (mille alusel TKS lõpuks trahvi sai). Kuna komisjon oli saatnud vastuväited TKSile ja TS-AGle eraldi ja nad vastasid eraldi, „oli komisjonil kohustus küsitleda TKSi ja kuulata viimase arvamusi seoses [TS-AG] tegevusega enne, kui otsustati, et TKS vastutab TS-AG eest ja määrati trahv [TS-AG] sooritatud rikkumise eest.” (2)

Vastuväidete kättetoimetamine ja vastamise aeg

Uued vastuväited saadeti 5. aprillil 2006 ja TKS sai need kätte 6. aprillil 2006. Vastuväidetes põhimõtteliselt kinnitati TKSile aprillis 1997 saadetud esimestes vastuväidetes esitatut. Kõnealuste vastuväidetega sooviti parandada menetlusviga, andes TKSile võimaluse esitada märkusi väidete kohta, mille puhul viimane oli põhimõtteliselt võtnud vastutuse. TKSile anti kõigepealt võimalus esitada märkused 18. maiks 2006. TKSi märkused saadi kätte 17. mail 2006.

Juurdepääs toimikule ja ärakuulamine

Juurdepääs komisjoni toimikule anti esmakordselt 24. aprillil 2006 ja see toimus komisjoni ruumides. 2. mail 2006 täiendas asjaomane komisjoni talitus toimikut, millele oli antud juurdepääs, lisades sinna dokumente, mida varem oli peetud konfidentsiaalseks. Seoses TKSi poolt vastuväidetele esitatud vastuses tõstatatud küsimustega ja pärast kirjavahetust komisjoni asjaomase talituse, TKSi ja minu vahel, andis komisjon juurdepääsu veel täiendavatele dokumentidele, mida oli varem peetud konfidentsiaalseks.

Arvestades asjaolu, et TKS jäi oma taotluse juurde, otsustasin kontrollida ülejäänud konfidentsiaalsustaotlusi. Leidsin, et üks teabe esitaja ei olnud oma konfidentsiaalsustaotlust piisavalt põhjendatud. Asjaomane äriühing pakkus pärast tema esindajatega ühenduse võtmist põhjalikuma mittekonfidentsiaalse versiooni komisjoni toimiku teatavate lehekülgede kohta, mida ei oldud TKSile senimaani esitatud. Saatsin selle täiendava teabe TKSile 20. septembril 2006.

Vastupidiselt TKS esindaja arvamusele leidsin, et taotlus pääseda ligi toimiku nendele dokumentidele, mida varem ei avaldatud nende esmapilgul konfidentsiaalsena tunduva sisu tõttu, peaks sisaldama põhjendusi selle kohta, miks asjaomane teave on vajalik äriühingu kaitse ülesehitamiseks. See vajadus ilmneb siis, kui arvestada, et ainult kõnealune põhjendatud taotlus asetab komisjoni olukorda, kus ta peab tasakaalustama äriühingu kaitse ettevalmistamiseks teabe saamise vajadust ja kolmanda isiku õiguspärast konfidentsiaalsusvajadust. Selleks et võimaldada TKSil esitada kõnealust põhjendatud taotlust, kontrollisin, kas TKSile on esitatud asjakohased mittekonfidentsiaalsed versioonid konfidentsiaalseks liigitatud dokumentidest. Kuna TKS ei põhjendanud piisavalt vajadust esmapilgul konfidentsiaalsetena tunduvate dokumentide järele kaitse ettevalmistamisel, otsustasin neid dokumente mitte avalikustada.

Ärakuulamine toimus 15. septembril 2006.

Otsuse eelnõu

Otsuse eelnõu alus on 21. jaanuari 1998. aasta lõplik otsus. Eelnõus käsitletakse lisaks õigusküsimusi, mis tõusetuvad seoses möödunud ajaga ning Esimese Astme Kohtu ja Euroopa Kohtu otsustega, mis võeti vastu ajavahemikus 21. jaanuar 1998 kuni käesoleva otsuse eeldatav uuesti vastuvõtmise kuupäev.

Otsuse eelnõu sisaldab täiendavaid selgitusi järgnevates küsimustes:

Komisjonile esitatud otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta on pooltele antud võimalus oma seisukohti väljendada.

Järeldan, et poolte õigust anda selgitusi on käesolevas juhtumis arvestatud.

(1)  EÜT L 100, 1.4.1998, lk 55.

(2)  Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-65/02 P ja C-73/02 P, ThyssenKrupp Stainless GmbH ja ThyssenKrupp Acciai speciali Terni SpA v komisjon, 14. juuli 2005, punkt 86.