17.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/1

(1)

Laste seksuaalse kuritarvitamine ja ärakasutamine, sealhulgas lasteporno, rikub raskelt laste põhiõigusi, milleks on eelkõige lapse õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele, nagu see on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (3).

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 1 tunnustab liit õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mille artikli 24 lõige 2 sätestab, et kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. Peale selle on Stockholmi programmis „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” (4) selge prioriteedina määratletud laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastu võitlemine.

(3)

Lasteporno, mis hõlmab laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavaid visuaalseid materjale, ning muud laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise eriti rasked vormid laienevad ja levivad uute tehnoloogiate ja interneti kasutamise teel.

(4)

Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsusega 2004/68/JSK (laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta) (5) on ühtlustatud liikmesriikide õigusakte, et kriminaliseerida laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise kõige raskemad vormid, laiendada riiklikku jurisdiktsiooni ning näha ette ohvritele pakutav minimaalne abi. Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta raamotsuses 2001/220/JSK (ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses) (6) on sätestatud ohvrite õigused kriminaalmenetluses, sealhulgas õigus kaitsele ja hüvitisele. Lisaks hõlbustatakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsuse 2009/948/JSK (kohtualluvuskonflikti vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses) (7) rakendamisega laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno eest süüdistuse esitamise kooskõlastamist.

(5)

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 34 kohaselt kohustuvad osalisriigid kaitsma last kõikide seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vormide eest. ÜRO lapse õiguste konventsiooni 2000. aasta laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll ning eelkõige Euroopa Nõukogu 2007. aasta konventsioon laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest on olulised meetmed, millega tõhustada rahvusvahelist koostööd kõnealuses valdkonnas.

(6)

Rasked kuriteod, nagu laste seksuaalne ärakasutamine ja lasteporno, nõuavad terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab teo toimepanijate suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist, lapsohvrite kaitset ja kõnealuste kuritegude tõkestamist. Nimetatud süütegude vastase võitlusega seotud meetmete rakendamisel tuleb esikohale seada lapse huvid, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis. Raamotsus 2004/68/JSK tuleks asendada uue õigusaktiga, mis pakuks tervikliku õigusliku raamistiku selle eesmärgi saavutamiseks.

(7)

Käesolev direktiiv peaks tervikuna täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK), (8) kuna mõned inimkaubanduse ohvrid on olnud ka seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise lapsohvrid.

(8)

Seoses pornograafilise etteastega seotud tegude kriminaliseerimisega viidatakse käesolevas direktiivis tegudele, mis kujutavad endast publikule suunatud organiseeritud elavat esitust, mistõttu kõnealune määratlus ei hõlma individuaalset suhtlemist nõusolevate eakaaslaste, seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud laste ja nende partnerite vahel.

(9)

Lasteporno hõlmab sageli visuaalseid materjale, milles kujutatakse laste seksuaalset kuritarvitamist täiskasvanute poolt. See võib samuti hõlmata kujutisi lastest, kes on kaasatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse, või nende suguelundeid, kui selliseid visuaalseid materjale toodetakse või kasutatakse eelkõige seksuaalsel eesmärgil ning kasutatakse ära lapse teadmisel või teadmata. Lisaks hõlmab lasteporno mõiste samuti realistlikke kujutisi lapsest, kes on kaasatud või on kujutatud kaasatuna ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse eelkõige seksuaalsel eesmärgil.

(10)

Puue ei kujuta iseenesest automaatselt võimetust anda nõusolekut seksuaalsuhteks. Sellise puude ärakasutamine lapsega seksuaaltegevuses osalemise eesmärgil tuleks siiski kriminaliseerida.

(11)

Materiaalõiguslike kriminaalõiguse normide vastuvõtmisel peaks liit tagama asjaomaste õigusaktide ühtsuse, eelkõige karistuste määra osas. Võttes arvesse Lissaboni lepingut, tuleks meeles pidada nõukogu 24.-25. aprilli 2002. aasta järeldusi karistuste ühtlustamisel kohaldatavate põhimõtete kohta, milles on märgitud karistuste neli määra. Kuna käesolev direktiiv sisaldab erakordselt palju eri süütegusid, on erinevate raskusastmete kajastamiseks vaja, et karistuste määrad oleksid diferentseeritud täpsemalt, kui liidu õigusaktides peaks tavaliselt olema sätestatud.

(12)

Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise raskete vormide suhtes tuleks kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Kõnealused rasked vormid hõlmavad eelkõige laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise erinevaid vorme, mida soodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, näiteks internetis laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil suhtlusvõrkude ja jututubade abil. Samuti tuleks lasteporno mõiste selgemalt määratleda ja ühtlustada see määratlus rahvusvahelistes õigusaktides kasutatavaga.

(13)

Käesolevas direktiivis osutatud süütegude eest ettenähtud vangistuse maksimummäärasid tuleks kohaldada vähemalt selliste süütegude kõige raskemate vormide puhul.

(14)

Selleks et saavutada laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lastepornoga seotud süütegude puhul käesolevas direktiivis ette nähtud vangistuse maksimummäär, võivad liikmesriigid, arvestades oma siseriiklikku õigust, kõnealuste süütegude eest siseriiklikes õigusaktides ette nähtud vangistuse määrasid liita.

(15)

Käesoleva direktiiviga kohustatakse liikmesriike nägema siseriiklikes õigusaktides ette sellised kriminaalkaristused, mis on seotud laste seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse ärakasutamise ja lasteporno vastast võitlust käsitlevate liidu õiguse sätetega. Käesolev direktiiv ei kehtesta kohustusi seoses selliste karistuste ega muude olemasolevate õiguskaitsesüsteemide rakendamisega üksikjuhtumite puhul.

(16)

Eelkõige nendel juhtudel, kui käesolevas direktiivis osutatud süütegusid pannakse toime rahalise kasu saamise eesmärgil, kutsutakse liikmesriike üles kaaluma, kas lisaks vangistusele tuleks ette näha rahatrahvid.

(17)

Lasteporno kontekstis võimaldab termin „õigusvastane” pakkuda liikmesriikidel kaitset sellise „pornograafilise materjaliga” seotud tegevuse suhtes, millel on näiteks meditsiini- või teadusalane või samalaadne eesmärk. Samuti võimaldab see riigi õiguspädevuse raames toimuvat tegevust, näiteks juhul, kui lastepornot valdavad õiguspäraselt ametiasutused selleks, et viia läbi kriminaalmenetlust või ära hoida, avastada või uurida kuritegusid. Lisaks ei välista see õiguskaitset ega samalaadseid asjakohaseid põhimõtteid, mis vabastavad isiku vastutusest teatavatel tingimustel, näiteks juhul, kui on olemas telefoni või interneti teel toimivad vihjeliinid nendest juhtumitest teatamiseks.

(18)

Kriminaliseerida tuleks lastepornole juurdepääsu teadlik taotlemine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Vastutusele võtmiseks peaks isik nii sisenema tahtlikult lastepornot sisaldavale veebisaidile kui ka teadma, et seal selliseid visuaalseid materjale leidub. Karistusi ei tohiks kohaldada isikute suhtes, kes juhuslikult satuvad lastepornot sisaldavatele veebisaitidele. Süüteo tahtlikkust võib järeldada eelkõige asjaolust, et see on korduv, või et süüteod pandi toime tasulise teenuse kaudu.

(19)

Lapse ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil on interneti kontekstis iseärane oht, sest Internet pakub kasutajatele ennenägematut anonüümsust, sest neil on võimalus varjata oma tegelikku isikut ja tundemärke, näiteks vanust. Samal ajal tunnistavad liikmesriigid, kui oluline on võidelda lapse seksuaalsel eesmärgil ahvatlemisega ka väljaspool internetti, eelkõige siis, kui see ei toimu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Liikmesriike ergutatakse kriminaliseerima sellist tegevust, kus lapse ahvatlemine süüteo toimepanijaga kohtumiseks seksuaalsel eesmärgil toimub lapse juuresolekul või läheduses, nagu spetsiaalne ettevalmistus süüteoks, katse käesolevas direktiivis osutatud süütegusid toime panna, või kui selline tegevus on seksuaalse kuritarvitamise erivorm. Sõltumata sellest, milline õiguslik lahendus valitakse alaealiste off-line-ahvatlemise kriminaliseerimiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et nad viivad selliste süütegude toimepanijate suhtes igal juhul läbi kriminaalmenetluse.

(20)

Käesoleva direktiiviga ei reguleerita liikmesriikide poliitikat vastastikusel nõusolekul põhineva seksuaaltegevuse suhtes, mis võib hõlmata lapsi ja mida võib käsitada inimese arengu juurde kuuluva seksuaalsuse avastamisena, võttes arvesse erinevaid kultuurilisi ja õigustavasid ning laste ja teismeliste suhete loomise ja säilitamise uusi vorme, milleks muu hulgas kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Nimetatud küsimused ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Liikmesriigid, kes kasutavad käesolevas direktiivis osutatud võimalusi, teevad seda oma pädevuse raames.

(21)

Liikmesriigid peaksid oma siseriiklikus õiguses nägema ette raskendavad asjaolud kooskõlas nende õigussüsteemis raskendavaid asjaolusid reguleerivate eeskirjadega. Nad peaksid tagama, et kõnealused raskendavad asjaolud on kohtunikele kaalumiseks teada õigusrikkujatele karistuse määramisel, kuigi kohtunikud ei ole kohustatud kõnealuseid raskendavaid asjaolusid arvesse võtma. Raskendavaid asjaolusid ei peaks liikmesriikide õiguses ette nägema, kui see ei ole oluline, arvestades konkreetse süüteo laadi. Riigi tasandil tuleks hinnata käesolevas direktiivis ettenähtud eri raskendavate asjaolude olulisust eraldi iga käesolevas direktiivis osutatud süüteo puhul.

(22)

Füüsilist või vaimset teovõimetust tuleks käesoleva direktiivi raames mõista kui seisundit, mis hõlmab ka uimastite ja alkoholi mõjust tulenevat füüsilist või vaimset teovõimetust.

(23)

Laste seksuaalse kuritarvitamise vastases võitluses tuleks täies ulatuses ära kasutada olemasolevaid vahendeid kriminaaltulu konfiskeerimiseks ja arestimiseks, nagu rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon ja selle protokollid, Euroopa Nõukogu 1990. aasta rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon, nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsus 2001/500/JSK (milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist) (9) ning nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) (10). Tuleks julgustada käesolevas direktiivis osutatud süütegude puhul arestitud ja konfiskeeritud kuriteovahendite ja kriminaaltulu kasutamist ohvrite toetamiseks ja kaitseks.

(24)

Käesolevas direktiivis osutatud süütegude ohvrite puhul tuleks vältida sekundaarset ohvristamist. Liikmesriikides, kus prostitutsioon või pornograafilises teoses esinemine on karistatav siseriikliku kriminaalõiguse kohaselt, peaks olema kõnealuse õiguse kohaselt võimalik süüdistust mitte esitada või karistust mitte määrata siis, kui laps on sooritanud asjaomased teod, olles ise seksuaalse ärakasutamise ohver, või kui last sunniti lastepornos osalema.

(25)

Kriminaalõiguse ühtlustamise vahendina nähakse käesolevas direktiivis ette karistuste määrad, mida tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide konkreetset kriminaalpoliitikat seoses lapseealiste õigusrikkujatega.

(26)

Tuleks hõlbustada süütegude uurimist ja süüdistuste esitamist kriminaalmenetluses, et võtta arvesse lapsohvri ees seisvat raskust teatada seksuaalsest kuritarvitamisest ja teo toimepanijate anonüümsust küberruumis. Selleks et tagada käesolevas direktiivis osutatud süütegude edukas uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine, ei tohiks kriminaalmenetluse alustamine põhimõtteliselt sõltuda ohvri või tema esindaja poolt süüteost teatamisest või kuriteo asjaolude kohta avalduse esitamisest. Kriminaalmenetluse läbiviimiseks piisava tähtaja pikkus tuleks kindlaks määrata kooskõlas siseriikliku õigusega.

(27)

Käesolevas direktiivis osutatud süütegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest vastutavatele isikutele tuleks teha kättesaadavaks tõhusad uurimisvahendid. Kõnealuste vahendite hulka võiksid kuuluda telefonikõnede pealtkuulamine ja kirjavahetusega tutvumine, varjatud jälgimine (sealhulgas elektrooniline jälgimine), pangakontode jälgimine või muu finantsuurimine, võttes muu hulgas arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning uuritavate süütegude laadi ja raskust. Vajaduse korral ja kooskõlas siseriikliku õigusega peaks selliste vahendite hulka kuuluma ka õiguskaitseasutuste võimalus kasutada internetis variidentiteeti.

(28)

Liikmesriigid peaksid julgustama iga isikut, kellel on teavet lapse seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise kohta või kes seda kahtlustab, teatama sellest pädevatele asutustele. Iga liikmesriigi ülesanne on määrata kindlaks pädevad asutused, kellele saab sellistest kahtlustest teatada. Kõnealused pädevad asutused ei peaks olema seotud ainult lastekaitse- või asjakohaste sotsiaalteenuste osutamisega. Nn heas usus kahtlustamise nõude eesmärk peaks olema vältida, et kujutletavaid või tõele mittevastavaid asjaolusid esitatakse kuritahtlikel eesmärkidel.

(29)

Jurisdiktsiooni käsitlevaid eeskirju tuleks muuta tagamaks, et lapsi seksuaalselt kuritarvitava või ära kasutava liidust pärit isiku suhtes saaks kriminaalmenetluse läbi viia isegi juhul, kui ta paneb kuriteo toime väljaspool liitu, eelkõige seksiturismi raames. Lastega seotud seksiturismi all tuleks mõista laste seksuaalset ärakasutamist isiku või isikute poolt, kes reisivad oma tavapärasest keskkonnast sihtkohta välismaal, kus neil on lastega seksuaalkontakt. Kui lastega seotud seksiturism toimub väljaspool liitu, ergutatakse liikmesriike taotlema olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste vahendite, sealhulgas väljaandmist käsitlevate kahe- või mitmepoolsete lepingute abil vastastikust abi või kohtumenetluse üleviimist, et parandada koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seksiturismiga võitlemiseks. Liikmesriigid peaksid edendama avatud dialoogi ja suhtlust liiduväliste riikidega, et oleks võimalik alustada asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt kriminaalmenetlust süütegudes kahtlustatavate suhtes, kes reisivad lastega seotud seksiturismi eesmärgil liidu piirest väljaspool.

(30)

Meetmeid lapsohvrite kaitsmiseks võetakse lapsohvrite huvides, arvestades hinnangut nende vajadustele. Lapsohvritel peaks olema lihtne juurdepääs õiguskaitsevahenditele ning meetmetele huvide konflikti lahendamiseks, kui lapse seksuaalne kuritarvitamine või ärakasutamine toimub perekonnas. Kui lapsele tuleks kriminaaluurimise või -menetluse käigus määrata eriesindaja, võib selleks olla ka juriidiline isik, institutsioon või asutus. Lisaks, kui lapsohvrid pöörduvad pädevate asutuste poole, tuleks neid kaitsta näiteks prostitutsiooni käsitlevates siseriiklikes õigusaktides sätestatud karistuste eest. Ka osalemine kriminaalmenetluses ei tohiks võimaluse korral lapsohvritele põhjustada lisatraumat vestluste tõttu või süüteo toimepanijaga silmsideme tõttu. Hea arusaam lastest ja laste reageerimisest traumaatilistele üleelamistele aitavad kindlustada kvaliteetse tunnistuste võtmise ning vähendavad vajalike meetmete võtmisel lastele põhjustatavat stressi.

(31)

Liikmesriigid peaksid kaaluma lapsohvritele lühi- ja pikaajalise abi andmist. Lapsele seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega tekitatud kahju on märkimisväärne ning sellega tuleks tegeleda. Seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega tekitatud kahju olemuse tõttu tuleks abi anda nii kaua, kui on vaja, et laps paraneks nii füüsilisel kui ka psühholoogilisel tasandil, ning abi võib vaja minna kuni täiseani. Tuleks kaaluda abi ja nõuannete andmise laiendamist lapsohvrite vanematele või eestkostjatele – kui nad ei ole süüteoga seoses kahtlustatavate hulgas –, et aidata neil lapsohvrit kogu menetluse ajal toetada.

(32)

Raamotsuses 2001/220/JSK on sätestatud ohvrite õigused kriminaalmenetluses, sealhulgas õigus kaitsele ja hüvitisele. Lisaks tuleks seksuaalse kuritarvitamise, ärakasutamise ja lasteporno lapsohvritele tagada juurdepääs õigusnõustamisele ning, vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis, esindamisele, sealhulgas hüvitise taotlemise eesmärgil. Sellist õigusnõustamist ja esindamist võiksid pädevad asutused pakkuda ka hüvitise taotlemiseks riigilt. Õigusnõustamise eesmärk on anda ohvritele võimalus saada teavet ja nõu nende käsutuses olevate erinevate võimaluste kohta. Õigusnõustamist peaks andma isik, kes on saanud vastava õigusliku koolituse, kuid kes ei pea tingimata olema jurist. Õigusnõustamist ja esindamist vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis tuleks pakkuda liikmesriikide endi menetluste kohaselt tasuta vähemalt juhul, kui ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid.

(33)

Liikmesriigid peaksid võtma meetmed, et ära hoida või keelata teod, mis on seotud laste seksuaalse kuritarvitamise ja lastega seotud seksiturismi edendamisega. Kaaluda võiks erinevaid ennetusmeetmeid, nagu turismitööstuse käitumisjuhendi ja isereguleerimismehhanismide koostamine ja tugevdamine, eetikakoodeksi või nn kvaliteedimärkide kehtestamine turismiorganisatsioonide jaoks, kes võitlevad lastega seotud seksiturismiga, või selgesõnalise poliitika väljatöötamine lastega seotud seksiturismi käsitlemiseks.

(34)

Liikmesriigid peaksid välja töötama laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise tõkestamise poliitika, sealhulgas meetmed laste seksuaalse ärakasutamise kõikide vormide aluseks oleva nõudluse ja laste ohvriks langemise riski vähendamiseks, ja/või neid tugevdama, kasutades selleks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning teadus- ja haridusprogramme. Kõnealuste meetmete puhul peaksid liikmesriigid kasutama lapse õigustel põhinevat lähenemist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et lastele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad oleksid sobivad ja piisavalt lihtsasti mõistetavad. Samuti tuleks kaaluda usaldus- või vihjeliinide loomist.

(35)

Laste seksuaalsest kuritarvitamisest ja ärakasutamisest teavitamise süsteemi ning abi vajavate laste aitamisega seoses tuleks propageerida vihjeliinide (kehtestatud komisjoni 15. veebruari 2007. aasta otsusega 2007/116/EÜ (millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele)) (11) ehk kadunud laste vihjeliini 116 000, kuritegevuse ohvrite vihjeliini 116 006 ning laste vihjeliini 116 111 kasutamist ning tuleks võtta arvesse nende toimimisest saadud kogemusi.

(36)

Nende elukutsete esindajad, kes puutuvad tõenäoliselt kokku seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise lapsohvritega, peaksid olema asjakohaselt koolitatud, et nad oskaksid tuvastada selliseid ohvreid ja nendega tegeleda. Sellist koolitust tuleks edendada järgmiste töötajate kategooriate puhul, kui nad võivad kokku puutuda lapsohvritega: politseiametnikud, prokurörid, advokaadid, kohtunikud ja kohtute töötajad, laste hoolekandeasutuste ja tervishoiutöötajad, kuid see võiks hõlmata ka muid isikute rühmi, kes oma töös puutuvad tõenäoliselt kokku seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise lapsohvritega.

(37)

Selleks et vältida laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist, tuleks kavandada seksuaalkurjategijatele mõeldud sekkumisprogramme või -meetmeid. Kõnealused sekkumisprogrammid või -meetmed peaksid olema laialdased ja paindlikud ning keskenduma meditsiinilistele ja psühhosotsiaalsetele aspektidele ning need ei tohiks olla kohustuslikud. Kõnealused sekkumisprogrammid või -meetmed ei piira pädevate õigusasutuste kehtestatud sekkumisprogrammide ja -meetmete kohaldamist.

(38)

Sekkumisprogramme või -meetmeid ei pakuta automaatse õigusena. Sekkumisprogrammide ja -meetmete asjakohasus jääb iga liikmesriigi enda otsustada.

(39)

Selleks et tõkestada ja minimeerida korduvkuritegusid, tuleks õigusrikkujate puhul hinnata nende ohtlikkust ja laste vastu suunatud seksuaalsüütegude kordumise võimalikku riski. Sellise hindamisega seotud üksikasjad, nagu asutus, kes on pädev hindamist tellima ja läbi viima, või aeg kriminaalmenetluse ajal või pärast seda, mil kõnealune hindamine peaks toimuma, ning pärast kõnealust hindamist pakutavate tõhusate sekkumisprogrammide või -meetmetega seotud üksikasjad peaksid olema kooskõlas liikmesriikides kohaldatavate menetlustega. Samal korduvkuritegude tõkestamise ja minimeerimise eesmärgil peaks õigusrikkujatel samuti olema vabatahtlikkuse alusel juurdepääs tõhusatele sekkumisprogrammidele või -meetmetele. Kõnealused sekkumisprogrammid või -meetmed ei tohiks mõjutada selliste riiklike süsteemide toimimist, mis on loodud psüühikahäirete all kannatavate isikute raviks.

(40)

Süüdi mõistetud õigusrikkuja puhul tuleks ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt kutsetegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, kui see on põhjendatud õigusrikkujate ohtlikkuse ja süütegude kordumise riskiga. Kui tööandja värbab isikuid sellisele tööle, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, on tal õigus saada teavet laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest karistusregistrisse kantud kehtivate karistuste või õiguste äravõtmise kohta. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks tööandja mõiste hõlmama ka isikuid, kes juhivad vabatahtliku tööga tegelevat organisatsiooni, mis on seotud laste järelevalve ja/või hooldusega ning eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega. Sellise teabe edastamise viis, näiteks juurdepääs teabele asjaomase isiku kaudu, samuti teabe täpne sisu, korraldatud vabatahtliku töö ning lastega otseste ja korrapäraste kontaktide tähendus tuleks sätestada vastavalt siseriiklikule õigusele.

(41)

Käesolevas direktiivis võetakse liikmesriikide erinevatele õigustavadele nõuetekohaselt tähelepanu pöörates arvesse asjaolu, et juurdepääsu karistusregistritele võimaldavad üksnes pädevad asutused või asjaomane isik. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata kohustust muuta karistusregistrite haldamise riiklikke süsteeme ega kõnealustele registritele juurdepääsu vahendeid.

(42)

Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada eeskirju, mis puudutavad asjaomase isiku nõusolekut karistusregistrite teabe vahetamisel, st kas niisugune nõusolek on vajalik või mitte. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata uut kohustust muuta vastavat siseriiklikku õigust ega menetlust, sõltumata sellest, kas selline nõusolek on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav.

(43)

Liikmesriigid võivad kaaluda täiendavate haldusmeetmete võtmist süüteo toimepanijate suhtes, näiteks käesolevas direktiivis osutatud süüteo toimepanija kandmine seksuaalkurjategijate registrisse. Kõnealustele registritele juurdepääs peaks olema piiratud vastavalt riigi põhiseaduslikele põhimõtetele ja kohaldatavatele andmekaitsestandarditele, näiteks andes juurdepääsu ainult kohtusüsteemi- ja/või õiguskaitseasutustele.

(44)

Liikmesriike ergutatakse looma andmekogumise mehhanisme või teabekeskusi riiklikul või kohalikul tasandil ning koostöös kodanikuühiskonnaga, et jälgida ja hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise nähtust. Liit peaks jätkama metoodika ja andmekogumismeetodite väljatöötamist võrreldava statistika loomiseks, et oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastaste meetmete tulemusi.

(45)

Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid teabetalituste loomiseks, et pakkuda teavet seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise tundemärkide tuvastamiseks.

(46)

Lasteporno, mis tähendab laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat visuaalset materjali, on teatava sisuga materjal, mida ei saa pidada arvamuse avaldamiseks. Lasteporno vastu võitlemiseks on vaja vähendada lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levikut, muutes õigusrikkujate jaoks sellise sisuga materjali üleslaadimise veebi senisest keerulisemaks. Seega on vaja võtta meetmeid, et eemaldada asjaomase sisuga materjal ja pidada kinni isikud, kes on süüdi laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava visuaalse materjali levitamises või allalaadimises. Toetamaks liidu jõupingutusi lastepornoga võitlemisel peaksid liikmesriigid püüdma teha võimalikult palju koostööd kolmandate riikidega, et tagada sellise sisuga materjali eemaldamine nende territooriumil asuvatest serveritest.

(47)

Kuid hoolimata sellistest jõupingutustest osutub lastepornot sisaldava materjali eemaldamine algallikast sageli võimatuks, kuna originaalmaterjalid ei asu liidus, kas seetõttu, et riik, kus asub server, ei soovi teha koostööd, või seetõttu, et materjali kõrvaldamine asjaomases riigis osutub erakordselt aeganõudvaks. Samuti võib kehtestada mehhanismid, et tõkestada liidu territooriumilt juurdepääs veebilehtedele, mille puhul on kindlaks tehtud, et need sisaldavad või levitavad lastepornot. Liikmesriikide poolt käesoleva direktiiviga kooskõlas võetavad meetmed lastepornot sisaldavate veebisaitide eemaldamiseks või vajaduse korral neile juurdepääsu tõkestamiseks võiksid põhineda mitmesugustel avalikel meetmetel, näiteks seadusandlikel, mitteseadusandlikel, kohtulikel või muudel meetmetel. Sellega seoses ei piira käesolev direktiiv internetisektori vabatahtlikku tegevust tema teenuste väärkasutamise ärahoidmisel ega liikmesriikide toetust sellisele tegevusele. Liikmesriigid peaksid tagama, et sõltumata sellest, milline on tegevuseks või meetmeks valitud alus, pakub see piisavat õiguskindlust ja prognoositavust kasutajatele ja teenusepakkujatele. Selleks et eemaldada laste kuritarvitamist sisaldav materjal ja tõkestada sellele juurdepääs, tuleks riiklike asutuste vahel algatada koostöö ja seda tugevdada, eelkõige selleks, et tagada võimalikult täielikud riiklikud nimekirjad veebisaitidest, mis sisaldavad lastepornot, ning vältida topelttööd. Sellises tegevuses tuleb arvesse võtta lõppkasutajate õigusi, järgida kehtivaid õigus- ja kohtumenetlusi ning pidada kinni Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartast. Turvalisema interneti programmiga on loodud vihjeliinide võrgustik, mille eesmärk on koguda teavet võrgus leviva ebaseadusliku sisuga materjali peamiste liikide kohta ning tagada, et sellise materjali kohta edastatud teateid uuritakse ja vahetatakse.

(48)

Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta ja laiendada raamotsust 2004/68/JSK. Kuna tehtavad muudatused on arvukad ja sisulised, siis tuleks raamotsus selguse huvides täielikult asendada selles osas, mis käsitleb käesoleva direktiivi vastuvõtmises osalevaid liikmesriike.

(49)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt võitlust laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(50)

Käesolev direktiiv on kooskõlas põhiõiguste ja iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetega, milleks on eelkõige õigus inimväärikuse kaitsele, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, lapse õigused, õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus sõna- ja teabevabadusele, õigus isikuandmete kaitsele, õigus tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ja sellest tuleb lähtuda ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

(51)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(52)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

a)

„laps” – alla 18 aasta vanune isik;

b)

„seksuaalse enesemääramise iga” – vanus, alla mille on siseriikliku õiguse kohaselt keelatud seksuaaltegevuses osalemine lapsega;

c)

„lasteporno”:

d)

„lasteprostitutsioon” – lapse kasutamine seksuaaltegevuse eesmärgil, kui lapse osalemise eest seksuaaltegevuses antakse või lubatakse raha või muus vormis hüvitist või tasu, sõltumata sellest, kas nimetatud makse, lubadus või tasu antakse lapsele või kolmandale isikule;

e)

„pornograafiline etteaste” – publikule suunatud elav esitus, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel:

f)

„juriidiline isik” – üksus, millel on kohaldatava õiguse alusel juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ning avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

i)

lapse suhtes saavutatud usaldust, võimu või mõju kuritarvitatud, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheksa-aastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt kolmeaastane vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas;

ii)

lapse eriti kaitsetut, eelkõige vaimse või füüsilise puude või sõltuvussuhte tõttu tekkinud olukorda kuritarvitatud, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheksa-aastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt kolmeaastane vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas, või

iii)

kasutatud sundi, jõudu või ähvardusi, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kümneaastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt viieaastane vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas.

a)

süütegu pandi toime lapse suhtes, kes oli eriti kaitsetus olukorras, näiteks vaimse või füüsilise puudega laps või sõltuvussuhtes laps, või lapse füüsilise või vaimse teovõimetuse tõttu;

b)

süüteo pani toime lapse pereliige, lapsega koos elav isik või lapse suhtes usaldust või võimu kuritarvitanud isik;

c)

süüteo panid toime mitu isikut koos tegutsedes;

d)

süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) (12) tähenduses;

e)

süüteo pani toime isik, kes on varem samaväärse süüteo eest süüdi mõistetud;

f)

süüteo pani toime isik, kes on tahtlikult või kergemeelsuse tõttu seadnud ohtu lapse elu, või

g)

süütegu hõlmas rasket vägivalda või sellega põhjustati lapsele suurt kahju.

a)

õigus esindada juriidilist isikut,

b)

õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)

õigus kontrollida juriidilist isikut.

a)

riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine,

b)

ajutine või alaline ettevõtluskeeld,

c)

kohtuliku järelevalve alla võtmine,

d)

sundlõpetamine või

e)

süüteo toimepanekuks kasutatud tegevuskohtade ajutine või lõplik sulgemine.

a)

süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil või

b)

teo toimepanija on tema kodanik.

a)

süütegu on toime pandud tema kodaniku vastu või isiku vastu, kelle peamine elukoht asub tema territooriumil;

b)

süütegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks või

c)

süüteo toimepanija peamine elukoht asub tema territooriumil.

a)

toimuvad vestlused lapsohvriga põhjendamatu viivituseta pärast asjaoludest teatamist pädevatele asutustele;

b)

toimuvad vestlused lapsohvriga vajaduse korral selleks loodud või kohandatud ruumides;

c)

juhib vestlust lapsohvriga või viibib selle juures selleks koolitatud spetsialist;

d)

juhivad võimaluse ja vajaduse korral kõiki lapsohvriga peetavaid vestlusi samad isikud;

e)

peetakse võimalikult vähe vestlusi ja neid korraldatakse ainult äärmise vajaduse korral asjaomase kriminaaluurimise ja -menetluse eesmärgil;

f)

võib lapsohvriga kaasas olla tema esindaja või vajaduse korral tema valitud täiskasvanu, kui kõnealuse isiku suhtes ei ole tehtud vastupidist põhjendatud otsust.

a)

kohtuistung on kinnine;

b)

lapsohvri võib ära kuulata kohtusse toomata, kasutades selleks eelkõige asjakohast kommunikatsioonitehnoloogiat.

a)

artiklites 3–6 osutatud süütegude toimepanemise võimalust reklaamivate materjalide levitamine ja

b)

kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil teistele isikutele reisi korraldamine, et toime panna mõni artiklites 3–5 osutatud süütegu.

a)

isikud, kelle suhtes on algatatud artiklites 3–7 osutatud süüteos kriminaalmenetlus, tingimustel, mis ei kahjusta ega ole vastuolus kaitseõiguse ega õiglase ja erapooletu kohtumõistmise nõudega, järgides eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet, ning

b)

mis tahes artiklites 3–7 osutatud süüteos süüdi mõistetud isikud.

a)

on täiesti teadlikud nimetatud ettepaneku põhjustest;

b)

annavad nõusoleku osaleda programmides või -meetmetes, olles asjaoludest täiesti teadlikud;

c)

võivad keelduda osalemast ning, kui tegemist on süüdi mõistetud isikutega, teavitatakse neid sellise keeldumisega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest.