30.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 83/13

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarvepositsiooni. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarvepositsiooni kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(4)

Nõukogu otsustas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt 27. aprillil 2009, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning andis EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (1) artikli 3 lõike 4 kohaselt välja soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2010. aastaks. Samuti kehtestas nõukogu tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 27. oktoobri 2009.

(5)

2009. aasta aprillis Kreeka esitatud andmeid valitsemissektori eelarve tegeliku ja kavandatud puudujäägi kohta korrigeeriti oluliselt ülespoole 2009. aasta oktoobri teatises. 2008. aasta eelarvepuudujääki korrigeeriti 2008. aasta lõpus 7,75 protsendile SKPst (2009. aasta aprillis esitatud puudujääk 5 % SKPst) ja võla suhet 99 protsendile SKPst (2009. aasta aprillis esitatud võla suhe 97,6 %). Komisjon (Eurostat) on vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (2) artikli 15 lõikele 1 esitanud reservatsiooni Kreeka esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta, sest Kreeka statistikaasutuste esitatud andmed on märkimisväärselt ebausaldusväärsed. Komisjoni (Eurostat) reservatsiooni Kreeka valitsuse finantsstatistika kohta ei ole veel tühistatud ning seepärast Kreeka valitsuse rahandusstatistika andmeid ei kinnitata ja need vaadatakse täiendavalt läbi. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi ja Kreeka 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohaselt ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal 12,75 protsendini SKPst, võrreldes 2009. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis seatud eesmärgiga 3,7 % SKPst. SKP reaalkasvu ametliku prognoosi (– 0,25 % 2010. aastal) alusel on 2010. aasta eelarve-eesmärk 8,7 % SKPst, mis on oluliselt üle kontrollväärtuse 3 % SKPst.

(6)

Nõukogu tegi 2. detsembril 2009 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et vastuseks nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovitusele, mis on antud EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel (edaspidi „nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovitus”), ei ole võetud tõhusaid meetmeid.

(7)

11. veebruaril 2010 arutas ülemkogu Kreeka eelarveseisundit, toetas Kreeka valitsuse jõupingutusi, võttis endale kohustuse teha kõik vajaliku, sealhulgas uute täiendavate meetmete võtmine, et tagada stabiilsusprogrammi põhjalike eesmärkide täitmine, ning kutsus Kreekat üles rakendama täpselt ja põhjalikult kõiki meetmeid, et vähendada 2010. aastal eelarvedefitsiiti nelja protsendipunkti võrra SKPst.

(8)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9, kui liikmesriik ei suuda viia ellu nõukogu soovitusi, võib nõukogu otsustada esitada liikmesriigile teatise, et see võtaks kindlaksmääratud ajaks meetmed eelarvepuudujäägi vähendamiseks. See ei ole esimene kord, kui nõukogu otsustab esitada Kreekale artikli 126 lõike 9 kohase teatise. Nõukogu võttis 17. veebruaril 2005 vastu otsuse, millega teatatakse Kreekale vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 9, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks võtma nõutavad meetmed.

(9)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel esitatud teatise sisu kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse mitmed tegureid, sealhulgas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks kehtestatud tähtaega. Esiteks on 2009. aasta prognoositav eelarvepuudujääk oluliselt suurem sellest, mida eeldati nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovituse vastuvõtmisel, ning kõrvalekalded kuludes ja tulude alalaekumine enam kui nullivad 2009. aastal rakendatud konsolideerimismeetmete mõju. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks tuleb eelarvet kohandada üle 9,75 protsendipunkti SKPst. Teiseks on 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis kavandatud kohandada eelarvet nominaalselt 4 protsendipunkti võrra SKPst, millest üks kolmandik tuleneb Kreeka ametiasutuste väitel alalistest meetmetest.

(10)

Kõnealuseid tegureid silmas pidades näib, et võttes arvesse konsolideerimisvajaduse ulatust kahel aastal (2012. aastani) kooskõlas Kreeka 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammiga, tuleb pikendada tähtaega, mis on nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovituses kehtestatud Kreekale ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

(11)

Nõukogu võttis 16. veebruaril 2010 vastu soovituse Kreekale (3) eesmärgiga lõpetada majanduspoliitika üldsuuniste eiramine Kreekas ning kõrvaldada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist ähvardav oht (edaspidi „nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitus”).

(12)

Võttes aluseks komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohast 2010. ja 2011. aasta SKP reaalkasvu (vastavalt – 0,25 % ja 0,75 %) ja arvestades eelarvepositsiooni väljavaateid, on esmatähtis rangelt rakendada 2010. aasta eelarvet, et tugevdada eelarvepositsiooni ja seeläbi kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Selleks et valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületaks 5,6 % SKPst 2011. aastal ja 2,8 % SKPst 2012. aastal, tuleb aastatel 2011–2012 võtta konkreetseid alalisi meetmeid. Eelarvepuudujäägi selliseks vähendamiseks tuleks eelarvet struktuurselt kohandada mahus vähemalt 3,5 % SKPst 2010. ja 2011. aastal ning 2,5 % SKPst 2012. aastal.

(13)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks tuleb valitsemissektori kulusid oluliselt vähendada (eelkõige tuleb vähendada palgakulusid, sotsiaaltoetusi ning töökohtade arvu avalikus sektoris) ja tulusid suurendada (eelkõige viia läbi maksureform ning suurendada aktsiisi- ja kinnisvaramakse), samuti tuleb märkimisväärselt parandada Kreeka eelarveraamistikku (keskpika perioodi eelarvestamine, eelarve-eeskirjade vastuvõtmine ja mitmed institutsionaalsed muudatused). Suurema osa kõnealustest meetmetest kavandasid Kreeka ametiasutused 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis. Kõigi vajalike meetmete täielikuks rakendamiseks tuleks kehtestada konkreetne tähtaeg, et taastada Kreeka riigi rahanduse kindel seisund usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil. Võttes arvesse kavandatud eelarvemeetmete riske ning et tagada kohandamiskava järgimine, on Kreeka kooskõlas programmis ettenähtuga valmis võtma täiendavaid meetmeid ja vajaduse korral rakendama neid.

(14)

Pidades silmas tõsiseid ja korduvaid puudusi eelarvestatistika tegemisel Kreekas ning selleks, et oleks võimalik piisavalt kontrollida Kreeka riigi rahanduse olukorda, tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et täiustada nende valitsemissektori andmete kogumist ja töötlemist, mida nõutakse olemasoleva õigusraamistiku alusel, eelkõige tuleks tõhustada mehhanisme, millega tagatakse teabe viivitamatu ja korrektne esitamine. See hõlmab valitsemissektori rahanduse kvartaalsete ja iga-aastaste statistikaaruannete koostamist vastavalt määrustele (EÜ) nr 2223/96, (4) (EÜ) nr 264/2000, (5) (EÜ) nr 1221/2002, (6) (EÜ) nr 501/2004, (7) (EÜ) nr 1222/2004, (8) (EÜ) nr 1161/2005 (9) ja (EÜ) nr 479/2009, samuti riigieelarve täitmist käsitlevate andmete avaldamist igal kuul ning sotsiaalkindlustuse, kohalike omavalitsuste ja eelarveväliste vahendite finantsandmete viivitamatut kättesaadavust. Võttes arvesse, et usaldusväärse eelarvestatistika tagamiseks vajalike haldusmuudatuste tegemine võib võtta aega, on oluline korrapäraselt jälgida valitsemissektori võlataseme muutust ja seda, et poliitikaeesmärgid seatakse seoses nii puudujäägi kui ka võlataseme muutusega.

(15)

Prognoositakse, et valitsemissektori koguvõlg ületas 2009. aasta lõpus 113 % SKPst. See on üks suurimaid näitajaid liidus ja ületab oluliselt ELi toimimise lepingu alusel sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Pidades lisaks silmas arenguid finantsturgudel ja riskide ümberhindamist, ei muuda kõrge võlatase kulukamaks mitte ainult täiendavate emissioonidega seotud rahastamist, vaid suurendab ka olemasoleva riigivõla refinantseerimisega seotud kulusid. Lisaks netolaenamisele on suur ka muude tegurite mõju võlataseme muutustele. Oluline on, et Kreeka ametiasutused võtaksid selliste tegurite kontrollimiseks täiendavaid meetmeid, et vähendada võla suhet rahuldava kiirusega, mis oleks kooskõlas valitsemissektori eelarvetasakaalu ja SKP nominaalkasvu prognoosidega. Valitsemissektori võla nominaaltaseme aastane muutus aastatel 2010–2012 peaks olema kooskõlas puudujäägieesmärkidega ning võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitaja muutusega 0,25 % SKPst aastas 2010., 2011. ja 2012. aastal.

(16)

Kreeka peaks 16. märtsiks 2010 esitama aruande, milles määratakse kindlaks 2010. aasta eelarve-eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava. Samuti peaks Kreeka korrapäraselt esitama nõukogule ja komisjonile aruandeid selle kohta, kuidas on rakendatud käesoleva otsusega ette nähtud meetmeid. Võttes arvesse Kreeka rasket rahanduslikku olukorda, tuleks kõnealused aruanded esitada korrapäraselt alates 15. maist 2010 ja need tuleks avalikustada. Eelkõige tuleks kõnealustes aruannetes kirjeldada meetmeid, mida on rakendatud ja mida kavatsetakse 2010. aastal rakendada, et tugevdada riigi rahandust ja parandada selle pikaajalist jätkusuutlikkust. Võttes arvesse eelarve konsolideerimise ning struktuurireformide elluviimise ja konkurentsivõime parandamise vajaduse koosmõju, peaks Kreeka kõnealustes aruannetes esitama ka meetmed, mida ta võtab vastuseks nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitusele. Aruannetes tuleks esitada ka teave, mis käsitleb riigieelarve igakuist täitmist, sotsiaalkindlustussüsteemi ja kohalike omavalitsuste eelarve täitmist, võlakirjade emiteerimist, tööhõive muutust avalikus sektoris, maksmisele kuuluvaid kulusid ning (vähemalt korra aastas) riigi osalusega äriühingute rahalist olukorda. Võttes arvesse eelarve konsolideerimise ning struktuursete reformide elluviimise ja konkurentsivõime parandamise vajaduse koosmõju, kutsus nõukogu Kreekat üles teatama vastuseks nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitusele võetud meetmetest käesoleva otsusega ette nähtud kvartaliaruande raames. Komisjon ja nõukogu analüüsivad kõnealuseid aruandeid, et hinnata ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks tehtud edusamme.

(17)

Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide 11. veebruari 2010. aasta avalduses kutsuti komisjoni üles jälgima koos EKPga tähelepanelikult nimetatud otsuse rakendamist ning soovitama vajalikke täiendavaid meetmeid.

(18)

Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist võtab Kreeka vajalikud meetmed, et tagada keskpika perioodi eesmärgi (struktuurselt tasakaalus eelarve) saavutamine võimalikult kiiresti. Selleks peaksid Kreeka ametiasutused jätkama alaliste meetmete rakendamist, et kontrollida jooksvaid kulusid, sealhulgas eelkõige palgakulu, sotsiaaltoetusi ning muid toetusi ja siirdeid. Lisaks peaks Kreeka tagama, et eelarve konsolideerimise meetmed on suunatud ka riigi rahanduse kvaliteedi ja majanduse konkurentsivõime parandamisele põhjaliku reformikava raames, reformides samal ajal täiendavalt kiiresti ka maksuhaldust. Võttes arvesse suurenevat võlataset ja vananemisega seotud kulude prognoositavat suurenemist, peaksid Kreeka ametiasutused jätkama riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamist,

a)

Kandma 10 % ministeeriumide 2010. aasta eelarveassigneeringutest (v.a palgad ja pensionid) ettenägematute kulude reservi kuni assigneeringute ümberjaotamiseni ministeeriumide vahel ja tõhustamisele kuuluvate kuluprogrammide kindlaksmääramiseni, et seeläbi olulisel määral alaliselt vähendada kulusid.

b)

Vähendama palgakulusid, külmutades sealhulgas nominaalpalga (keskvalitsuses, kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes ja muudes avaliku sektori asutustes) ja vähendades töökohti; peatama uute töötajate töölevõtmise 2010. aastal ja kaotama vabad töökohad (sealhulgas ajutiste lepingute puhul) avalikus sektoris, jättes eelkõige täitmata pensionile minevatest alalistest ametnikest vabaks jäävad töökohad.

c)

Esimese sammuna avaliku sektori palgasüsteemi parandamisel ja palgaastmestiku tõhustamisel kärpima avalike teenistujate eritoetusi (sealhulgas eelarvevälistest vahenditest makstavaid toetusi), mis viib kogusissetuleku vähenemiseni valitsemissektoris.

d)

Kiitma heaks sotsiaalkindlustuse raames makstavate toetuste kärped (nominaalväärtuses), võttes sealhulgas meetmeid pensioniõiguse ja pensionimaksete indekseerimise piiramiseks.

e)

Rakendama astmelist maksu igat laadi tuluallikate suhtes ning horisontaalselt ühtselt käsitlema töötasu ja kapitalitulusid.

f)

Kaotama maksusüsteemis kõik erandid ja autonoomsed maksustamissätted, sealhulgas avalikele teenistujatele makstavatest eritoetustest saadavate tulude puhul.

g)

Kehtestama füüsilisest isikust ettevõtjate eelmaksustamise korra.

h)

Kehtestama alalise maksu hoonetele ja suurendama kinnisvaramaksu määra võrreldes 31. detsembril 2009 kehtinud määradega.

i)

Tõstma tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiisi võrreldes 31. detsembril 2009 kehtinud määradega.

j)

2010. aasta märtsi lõpuks määrama üksikasjalikult kindlaks ja rakendama kavandatud maksusüsteemireformi ning kasutama võimalikke tõhustamisest saadavaid tulusid eelarvepuudujäägi täiendavaks vähendamiseks.

a)

Võttes arvesse ohtu, et mitmed artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaste eelarvepuudujäägi ja võlataseme ülemmäärade järgimisega seotud riskid saavad teoks, peab Kreeka 16. märtsiks 2010 esitatavas aruandes teatama meetmetest, mida ta 2010. aasta eelarve eesmärkide täitmiseks täiendavalt artikli 2 jaos A sätestatud meetmetele võtab. Täiendavad meetmed peaksid keskenduma kulukärbetele (näiteks jooksvate ja kapitalikulude jätkuv vähendamine, sealhulgas ettenägematute kulude reservi eelarveeraldiste tegemise lõpetamine), kuid võivad hõlmata ka tulusid suurendavaid meetmeid (näiteks käibemaksutulu suurendamine, aktsiisimaksu kehtestamine luksuskaupadele, sealhulgas erasõiduautodele, ning energia aktsiisimaksu jätkuv suurendamine).

a)

Kiitma heaks reformid, mille eesmärk on oluliselt vähendada elanikkonna vananemise mõju eelarvele (tervishoiu- ja pensionisüsteemireform) ja mis kinnitatakse majanduspoliitika komitee vastastikuse eksperdihinnangu raames; eelkõige kiitma heaks pensionisüsteemi parameetrite reformi, mis peaks parandama pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust seoses elanikkonna vananemisega, pidades silmas, et selleks peaks reform hõlmama pensionide ülemmäära alandamist, nii meeste kui ka naiste seadusjärgse pensioniea järkjärgulist tõstmist, pensionide arvutamise valemi muutmist, et võtta paremini arvesse kogu töötatud aja jooksul tehtud makseid, ning parandama põlvkondadevahelist võrdsust ja tõhustama eritoetuste süsteemi madalate pensionide puhul.

b)

Vähendama töökohtade arvu valitsemissektoris, vähendades ajutiste lepingute alusel töötavate isikute arvu, ja rakendama reeglit, et iga viie pensionilejääja asemel võetakse tööle üks uus töötaja.

c)

Reformima avaliku sektori ametnike palgamaksesüsteemi, luues ühtsed palkade kehtestamise ja kavandamise põhimõtted ning tõhustades palgaastmestikku, et seeläbi vähendada palgakulusid; samuti tuleb vähendada palgakulusid kohalikul tasandil ja laiendada uut ühtset avaliku sektori palgaastmestikku ka kohalikule tasandile (samas tõhustades seda), et seda saaks kohaldada kohalike omavalitsuste ja muude avaliku sektori asutuste puhul, tagades samas parimate töötajate jäämise avalikku sektorisse.

d)

Tõhustama kindlalt võitlust maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu (eelkõige seoses käibemaksu ja ettevõtete tulumaksuga ning füüsilisest isikust ettevõtjate tulumaksuga), tõhustades sealhulgas maksude kohtulikku sissenõudmist, ja kasutama võimalikke tulusid eelarvepuudujäägi täiendavaks vähendamiseks.

e)

Jätkama maksuhalduse ajakohastamist, luues sealhulgas täielikku vastutust kandva maksude kogumise asutuse, kes peaks kehtestama igal aastal eesmärgid ja tegutsema tulemuste kontrollimise ja hindamise süsteemi raames; eraldama vajalikud ressursid, st kvalifitseeritud personali, infrastruktuuri ja töövahendid, juhtimis- ja teabevahetussüsteemid; see peaks andma piisavad tagatised poliitilise sekkumise vastu.

f)

Määrama kindlaks meetmed, mida rakendatakse 2011. ja 2012. aastal, et täita 2010. aasta jaanuari ajakohastatud stabiilsusprogrammis sätestatud eesmärke.

g)

Tugevdama aastaeelarve koostamisel rahandusministeeriumi mõju valdkondlikele ministeeriumidele ja tõhustama eelarve täitmise kontrollimehhanisme; lisaks tagama eelarve kavakohase koostamise tõhusa rakendamise.

h)

Jätkama raamatupidamisarvestuse büroo reformi, sealhulgas looma täielikku vastutust kandva eelarveasutuse, kes peaks kehtestama mitmeaastased kulueesmärgid ning tegutsema tulemuste kontrollimise ja hindamise süsteemi raames; eraldama vajalikud ressursid, st kvalifitseeritud personali, infrastruktuuri ja töövahendid, juhtimis- ja teabevahetussüsteemid; see peaks andma piisavad tagatised poliitilise sekkumise vastu.

i)

Kehtestama keskpika perioodi eelarveraamistiku, sealhulgas siduvad kulude ülemmäärad vastavalt mitmeaastastele kulueeskirjadele, ja looma sõltumatu eelarvepoliitikaasutuse, kes korrapäraselt avaldab teavet eelarvekavade ja kõigi valitsemissektori üksuste eelarve täitmise kohta.

j)

Määrama punktis i nimetatud keskpika perioodi eelarveraamistikus viivitamatult kindlaks kulusid vähendavad alalised lisameetmed, mida võetakse keskpikas perspektiivis.

k)

Tõhustama kindlalt võitlust korruptsiooni vastu avalikus halduses eelkõige seoses palkade ja toetustega avalikus sektoris, riigihangetega ning maksude määramise ja kogumisega.

l)

Võtma vajalikud meetmed valitsemissektori võla keskmise tähtaja lühenemise vältimiseks.

m)

Jätkama meetmete võtmist, et kontrollida lisaks netolaenamisele ka muid võlataset mõjutavaid tegureid.

a)

2011. ja 2012. aastal rakendama alalisi kohandamismeetmeid, mis on suunatud jooksvate kulude vähendamisele, eelkõige kiitma heaks kulukärped, mille eesmärk on püsivalt vähendada valitsemissektori tarbimiskulutusi, sealhulgas piirama palgakulusid ja sotsiaaltoetusi ning vähendama töökohti avalikus sektoris.

b)

Jätkama maksuhaldusreformi rakendamist keskpika perioodi eelarveraamistikus, kasutades võimalikke tulusid eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

c)

Tugevdama institutsioonilisi mehhanisme usaldusväärsete ja usutavate ametlike eelarveprognooside koostamiseks, mille puhul võetakse arvesse eelarve senist täitmist ja suundumusi; selleks peaksid ametlikud makromajanduslikud prognoosid läbi vaatama väliseksperdid; võrdlusalusena tuleks kasutada komisjoni talituste prognoosi.

d)

Mitte võtma eelarve-eesmärkide puhul arvesse ühekordseid puudujääki vähendavaid meetmeid.

e)

Võtma keskpika perioodi eelarveraamistikus vastu kulusid vähendavad alalised lisameetmed, et saavutada keskpika perioodi eesmärk, s.o tasakaalulähedane või ülejäägiga eelarvepositsioon.

a)

võtma 15. maiks 2010 vastu õigusakti, millega kehtestatakse kohustus avaldada aruanded eelarve täitmise kohta igal kuul, ja avaldama need hiljemalt kümne päeva jooksul pärast kuu lõppu;

b)

nõudma sotsiaalkindlustusfondidelt ja haiglatelt sellise kehtiva õigusliku kohustuse täitmist, mis on seotud ametlike raamatupidamisaruannete ja bilansi avaldamisega igal aastal;

c)

jätkama jõupingutuste tegemist valitsemissektori andmete kogumise ja töötlemise parandamiseks, tõhustades eelkõige statistikaasutuste ja raamatupidamisarvestuse büroo kontrollimehhanisme, et tagada selliste kvaliteetsete valitsemissektori andmete viivitamatu ja korrektne esitamine, mida on nõutud määrustega (EÜ) nr 2223/96, (EÜ) nr 264/2000, (EÜ) nr 1221/2002, (EÜ) nr 501/2004, (EÜ) nr 1222/2004, (EÜ) nr 1161/2005, (EÜ) nr 223/2009 (10) ja (EÜ) nr 479/2009;

d)

tegema koostööd komisjoniga (Eurostat), et viivitamata leppida kokku tegevuskava statistiliste, institutsionaalsete ja halduslike puuduste kõrvaldamiseks;

e)

tegema koostööd komisjoniga (Eurostat) ning võtma vastu asjakohast tehnilist abi eelarvestatistika ja muu makromajandusliku statistika tegemiseks.

a)

konkreetsed meetmed, mida on rakendatud aruande esitamise kuupäevaks, et täita käesolevat otsust, sealhulgas nende kvantitatiivne eelarvemõju;

b)

konkreetsed meetmed, mida kavatsetakse rakendada pärast aruande esitamise kuupäeva, et täita käesolevat otsust, kõnealuste meetmete rakendamise ajakava ning nende eeldatav eelarvemõju;

c)

riigieelarve igakuine täitmine;

d)

aastast lühemaid ajavahemikke hõlmavad andmed sotsiaalkindlustuse ja kohalike omavalitsuste eelarvete täitmise ning eelarveväliste vahendite kasutamise kohta;

e)

võlakirjade emiteerimine ja tagasiostmine;

f)

teave avaliku sektori alaliste ja ajutiste töötajate arvu muutuse kohta;

g)

maksmisele kuuluvad kulud (koguvõlgnevused) ning

h)

riigi osalusega äriühingute ja muude avaliku sektori üksuste rahaline olukord (seda infot esitatakse korra aastas).