9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/57

(1)

Asutamislepingu artikli 151 lõige 4 näeb ette, et ühendusel tuleb asutamislepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes võtta arvesse kultuuriaspekte, eriti selleks, et austada ja edendada oma kultuuride mitmekesisust.

(2)

Kinematograafia on haprale meediumile salvestatud kunstiliik, mistõttu on vajalik ametivõimude teadlik tegutsemine selle säilitamiseks. Kinematograafiateosed moodustavad olulise osa meie kultuuripärandist ning väärivad sellistena igakülgset kaitset.

(3)

Lisaks nende kultuuriväärtusele on kinematograafiateosed Euroopa ühiskonda käsitleva ajaloolise teabe allikaks. Nad kujutavad endast üksikasjalikku ajaloolist tõendusmaterjali Euroopa erinevate kultuuriliste identiteetide rikkalikkusest ja rahvaste mitmekesisusest. Kinematograafiateostel on keskne osa mineviku tundmaõppimisel ja meie tsivilisatsiooni olemuse peegeldamisel ühiskondlikul tasandil.

(4)

Käesoleva soovituse eesmärk on edendada Euroopa filmipärandi tööstusliku ja kultuurilise potentsiaali paremat ärakasutamist, ergutades innovatsiooni, teadustegevuse ja tehnoloogia arendamise poliitikat kinematograafiateoste säilitamise ja restaureerimise valdkonnas. Järgnevalt soovitatud meetmete eemärk on tagada ühenduse filmitööstuse konkurentsivõimele vajalike tingimuste olemasolu ja kiirendada selle konkurentsivõime kasvu.

(5)

Filmipärand on filmitööstuse oluline osa ning selle säilitamise, restaureerimise ja kasutamise ergutamine võib anda olulise panuse kõnealuse tööstuse konkurentsivõime parandamisse.

(6)

Euroopa filmitööstuse areng on Euroopa jaoks elutähtis, arvestades selle olulist potentsiaali kultuurile juurdepääsu, majandusarengu ja töökohtade loomise osas. See ei kehti mitte üksnes filmide tootmise ja näitamise kohta, vaid ka kinematograafiateoste kogumise, kataloogimise, säilitamise ja restaureerimise kohta. Filmipärandiga seotud tööstustegevuse konkurentsivõimet mõjutavaid tingimusi tuleb parandada, eriti mis puudutab tehnoloogiliste arengute, näiteks digiteerimise paremat kasutamist.

(7)

Nimetatud potentsiaali täielik saavutamine nõuab eduka ja uuendusliku filmitööstuse olemasolu ühenduses. Seda võib lihtsustada filmipärandi säilitamis-, restaureerimis- ja kasutamistingimuste parandamisega ning tööstuse arengut ja piiramatut konkurentsivõimet takistavate tegurite kõrvaldamisega, eriti filmipärandit kogudes, kataloogides, säilitades ja restaureerides ning tehes selle kättesaadavaks hariduslikel, kultuurilistel, teaduslikel või muudel sarnastel mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutamiseks, järgides kõikidel juhtudel autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi.

(8)

Filmitööstuse üldine konkurentsivõime paraneb sellise keskkonna arendamise kaudu, mis soodustab koostööd filmipärandi säilitamise ja kaitse valdkonnas määratud asutuste vahel, mis võivad olla Euroopa, liikmesriikide või piirkondlikud arhiivid, filmiinstituudid või sarnased institutsioonid.

(9)

Nõukogu 26. juuni 2000. aasta resolutsioonis Euroopa filmipärandi säilitamise ja edendamise kohta (4) kutsuti liikmesriike tegema koostööd filmipärandi restaureerimise ja säilitamise vallas, muu hulgas digitaaltehnoloogia võimalusi kasutades, vahetama valdkonna häid tavasid, kannustama Euroopa arhiiviandmete järkjärgulist võrgustamist ning kaaluma nende kogumite võimalikku kasutamist hariduslikel eesmärkidel.

(10)

Euroopa audiovisuaalse pärandi kaitse konventsioon näeb ette, et kõik konventsiooniosalised peavad kehtestama õigusaktide või teiste asjakohaste meetmete abil kohustuse säilitada liikuvat pildimaterjali, mis moodustab osa tema audiovisuaalpärandist ning on toodetud või toodetud ühistoodanguna asjaomase konventsiooniosalise territooriumil.

(11)

Komisjoni 26. septembri 2001. aasta teatises kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (5) uuriti audiovisuaalteoste seaduslikku talletamist riiklikul või piirkondlikul tasandil kui ühte võimalikku viisi Euroopa audiovisuaalpärandi säilitamiseks ja kaitsmiseks ning teatisega alustati praegusest olukorrast ülevaate koostamist kinematograafiateoste talletamise osas liikmesriikides.

(12)

Nõukogu 5. novembri 2001. aasta istungil (kultuuri- ja audiovisuaalalane istung) märkis nõukogu eesistuja, et nõukogu avaldas poolehoidu komisjoni teatisele.

(13)

Euroopa Parlament rõhutas oma 2. juuli 2002. aasta resolutsioonis (6) komisjoni teatise kohta kinematograafia pärandi kaitse tähtsust ja toetas Euroopa audiovisuaalse pärandi kaitse konventsiooni lähenemisviisi, mis on oluline pidepunkt kiirete tehnoloogiliste muudatuste ajal. Järkjärguline üleminek digitaaltehnoloogiale võimaldab tõsta Euroopa filmitööstuse konkurentsivõimet ning aitab pikemas perspektiivis kaasa audiovisuaalsete teoste kataloogimis-, talletamis-, säilitamis- ja restaureerimiskulude vähendamisele. Samal ajal loob see uusi innovaatilisi võimalusi filmipärandi kaitse valdkonnas.

(14)

Nõukogu 24. novembri 2003. aasta resolutsioonis, mis käsitleb kinematograafiateoste talletamist Euroopa Liidus, (7) kutsuti liikmesriike looma oma riiklikes arhiivides, filmiinstituutides või sarnastes asutustes audiovisuaalpärandisse kuuluvate kinematograafiateoste talletamise ja säilitamise tõhusad süsteemid, juhul kui need veel ei eksisteeri.

(15)

Kõikides liikmesriikides eksisteerivad juba audiovisuaalpärandisse kuuluvate kinematograafiateoste kogumise ja säilitamise süsteemid. Neli viiendikku nendest süsteemidest põhinevad seadusjärgsel või lepingulisel kohustusel talletada kõik filmid või vähemalt riiklikult rahastatud filmid.

(16)

“Liikuva pildimaterjali” all mõistetakse mis tahes vahenditega ja mis tahes meediumile kas häälega või hääleta salvestatud liikuvate piltide seeriat, mis suudab luua mulje liikumisest.

(17)

“Kinematograafiateose” all mõistetakse mis tahes pikkusega liikuvat pildimaterjali, eelkõige mängufilme, joonisfilme ja dokumentaalfilme, mis on ette nähtud kinos näitamiseks.

(18)

“Audiovisuaalpärandisse kuuluvad kinematograafiateosed” on filmitoodang, k.a ühistoodang teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, mida liikmesriigid või nende poolt määratud asutused kvalifitseerivad sellistena objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Liikmesriikide audiovisuaalpärandid üheskoos moodustavad Euroopa audiovisuaalpärandi.

(19)

Euroopa filmipärandi tulevastele põlvkondadele säilimise tagamiseks tuleb seda süsteemselt koguda, kataloogida, säilitada ja restaureerida, järgides kõikidel juhtudel autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi.

(20)

Euroopa filmipärand tuleks teha kättesaadavaks hariduslikel, kultuurilistel, teaduslikel või muudel sarnastel mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutamiseks, järgides kõikidel juhtudel autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi.

(21)

Kinematograafiateoste andmine arhiivide omandisse ei tähenda, et neile loovutatakse autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (8) artikli 5 lõike 2 punktis c nähakse ette, et liikmesriigid võivad sätestada erandeid ja piiranguid konkreetsete reproduktsioonide suhtes, mida teevad avalikud raamatukogud või arhiivid, ning mis ei ole otseselt ega kaudselt ette nähtud majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks,

1.

kaaluda, kas teha ELi toetuse saajatele kohustuslikuks talletada hea tehnilise kvaliteediga koopia ELi toetuse saanud Euroopa filmidest vähemalt ühes riiklikus arhiivis;

2.

toetada koostööd määratud asutuste vahel;

3.

kaaluda uurimisprojektide rahastamist filmide pikaajalise säilitamise ja restaureerimise valdkondades;

4.

edendada filmide kataloogimise standardiseerimist Euroopas, et parandada andmebaaside koostalitlusvõimet, seda muu hulgas standardiseerimisprojektide kaasrahastamise ja parimate tavade järgimise kaudu, arvestades samal ajal keelelist mitmekesisust;

5.

aidata kaasa Euroopa tasandil määratud asutuste ja õiguste valdajate vahelisele läbirääkimiste pidamisele standardlepingu osas, milles kirjeldatakse millistel tingimustel võivad määratud asutused teha talletatud kinematograafiateosed üldsusele kättesaadavaks;

6.

jälgida ja hinnata käesolevas soovituses sätestatud meetmete tõhusust ning kaaluda edaspidiste meetmete vajalikkust.

1.

aidates kaasa Euroopa filmipärandi tööstusliku ja kultuurilise potentsiaali paremale ärakasutamisele metoodiliste säilitus- ja restaureerimismeetmete abil, toetades innovatsiooni-, teadus- ja tehnoloogiaarenduspoliitikaid kinematograafiateoste säilitamise ja restaureerimise valdkonnas;

2.

võttes 16. november 2007 õigustloovaid, haldus- või teisi asjakohaseid meetmeid, et tagada audiovisuaalpärandisse kuuluvate kinematograafiateoste süstemaatiline kogumine, kataloogimine, säilitamine ja restaureerimine ning võimaldada nende kasutamist hariduslikel, kultuurilistel, uurimuslikel või muudel sarnastel mittekaubanduslikel eesmärkidel, järgides kõikidel juhtudel autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

3.

volitades asjakohaseid asutusi sõltumatult ja professionaalselt ellu viima punktis 2 kirjeldatud avalikku huvi pakkuvaid ülesandeid, tagades neile parimate saadaolevate rahaliste ja tehniliste vahendite eraldamise;

4.

kannustades määratud asutusi sätestama kokkuleppel õiguste valdajatega või nendega sõlmitud lepingu alusel tingimused talletatud kinematograafiateoste avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks;

5.

kaaludes eeskätt filmipärandi edendamise eesmärgil riiklike filmiakadeemiate või sarnaste asutuste asutamist või toetamist;

6.

võttes asjakohaseid meetmeid digitaalsete ja uute tehnoloogiate kasutamise suurendamiseks kinematograafiateoste kogumisel, kataloogimisel, säilitamisel ja restaureerimisel;

7.

kogudes süsteemselt nende audiovisuaalpärandisse kuuluvaid kinematograafiateoseid tulenevalt seadusejärgsest või lepingulisest kohustusest talletada selliste kinematograafiliste teoste vähemalt üks kõrgekvaliteediline eksemplar määratud asutustes. Nimetatud teoste talletamise tingimuste sätestamisel peaksid liikmesriigid tagama, et:

8.

võttes asjakohaseid meetmeid (mis võivad lõpuks viia filmitoodangu arhiveerimisseadustiku väljatöötamiseni), millega edendatakse talletatud kinematograafiateoste kataloogimist ja indekseerimist ning toetatakse filme käsitlevat teavet sisaldavate andmebaaside loomist Euroopa ja rahvusvaheliste standardite kohaselt;

9.

edendada standardiseerimist Euroopas, filmograafia andmebaaside koostalitlusvõimet ja nende avalikkusele kättesaadavust, näiteks Interneti kaudu, eelkõige määratud asutuste aktiivse kaasamise abil;

10.

uurides võimalust luua andmebaaside võrgustik, mis hõlmab Euroopa audiovisuaalpärandit ja vastavaid organisatsioone, eeskätt Euroopa Nõukogu (Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus);

11.

kutsudes arhiive suurendama filmikogude väärtust, rühmitades filmid ELi tasandil kogumiteks näiteks teema, autori ja ajastu alusel;

12.

võttes vastu õigusakte või kasutades muid oma tavade kohaseid meetodeid, et tagada talletatud kinematograafiateoste säilitamine. Säilitusmeetmed peaksid eelkõige hõlmama:

13.

võttes kõik asjakohased meetmed, et lubada õigusaktidega ette nähtud piires talletatud kinematograafiateoste reprodutseerimist restaureerimise eesmärgil ja võimaldades samas õiguste valdajatel kõikide asjaomaste osapoolte ühisel nõusolekul saada kasu teoste restaureerimise tulemusel paranenud tööstuslikest võimalustest;

14.

toetades vanade või kõrge kultuuri- või ajaloolise väärtusega filmide restaureerimise projekte;

15.

võttes vajalikke õigustloovaid või haldusmeetmeid, et määratud asutused saaksid võimaldada talletatud kinematograafiateoste kasutamist hariduslikel, kultuurilistel, uurimuslikel või muudel sarnastel mittekaubanduslikel eesmärkidel, järgides kõikidel juhtudel autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

16.

võttes asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele juurdepääs talletatud kinematograafiateostele, järgides kõikidel juhtudel autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

17.

edendades kutsealast väljaõpet kõikides filmipärandiga seotud valdkondades filmipärandi tööstusliku potentsiaali parema ärakasutamise toetamiseks;

18.

edendades filmipärandi kasutamist hariduses Euroopa mõõtme tugevdamise vahendina ja edendades kultuurilist mitmekesisust;

19.

soosides ja edendades visuaalset haridust, filmiõpinguid ja meediakirjaoskust igal haridustasandil kutsealase väljaõppe programmides ja Euroopa programmides;

20.

edendades õppe-eesmärgil tootjate, levitajate, ringhäälinguorganisatsioonide ja filmiinstituutide vahelist tihedat koostööd, pidades samal ajal silmas autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

21.

kaaludes vabatahtliku või kohustusliku talletamise süsteemi loomist:

22.

kannustades ja toetades määratud asutusi teabevahetuse ja oma tegevuse riiklikul ja Euroopa tasandil kooskõlastamise eesmärgil, et näiteks:

23.

teavitades komisjoni iga kahe aasta tagant käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest.