Nõukogu direktiiv 2002/38/EÜ,

7. mai 2002,

millega muudetakse, osaliselt ajutiselt, direktiivi 77/388/EMÜ seoses raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava käibemaksukorraga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) 17. mail 1977 vastuvõetud kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) [4] artiklis 9 sisalduvad eeskirjad, mida praegu kohaldatakse raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja elektrooniliste teenuste käibemaksu suhtes, on ebapiisavad selliste ühenduses tarbitavate teenuste maksustamiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks selles valdkonnas.

(2) Siseturu nõuetekohase toimimise huvides tuleks sellised moonutused kõrvaldada ja kehtestada kõnealuse tegevusvaldkonna jaoks uued ühtlustatud eeskirjad. Tuleks võtta meetmeid eelkõige tagamaks, et juhul, kui neid teenuseid osutatakse tasu eest ja neid tarbivad ühenduses asuvad tarbijad, maksustatakse neid ühenduses, ja juhul, kui neid tarbitakse väljaspool ühendust, neid ei maksustata.

(3) Selleks tuleks raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuseid ja elektroonilisi teenuseid, mida osutatakse kolmandatest riikidest ühenduses asuvatele isikutele või ühendusest kolmandates riikides asuvatele saajatele, maksustada teenusesaaja asukohas.

(4) Elektrooniliste teenuste määratlemiseks tuleks selliste teenuste näited esitada direktiivi lisas.

(5) Tuleks sisse seada erikord, et elektroonilisi teenuseid osutavatel ettevõtjatel, kes ei asu ja kellelt ei nõuta enda maksukohustuslasena registreerimist ühenduses, oleks hõlpsam maksualaseid kohustusi täita. Selle korra kohaldamisel võib iga ettevõtja, kes osutab neid elektroonilisi teenuseid ühenduses asuvatele mittemaksukohustuslastele, valida vaid ühe liikmesriigi, kus ennast maksukohustuslasena registreerida, kui teda ei ole muidu ühenduses sellisena registreeritud.

(6) Ühenduseväline ettevõtja, kes soovib enda suhtes erikorra kohaldamist, peaks täitma selles sätestatud nõudeid ja kõiki asjakohaseid sätteid, mis kehtivad teenuste tarbimiskohaks olevas liikmesriigis.

(7) Maksukohustuslasena registreerimise kohaks olev liikmesriik peab saama teatavatel tingimustel jätta ühendusevälise ettevõtja sellest erikorrast kõrvale.

(8) Kui ühenduseväline ettevõtja valib erikorra kohaldamise, peaks käibemaksu, mille ta on maksnud kaupadelt ja teenustelt, mida ta kasutab oma erikorra kohaselt maksustatavas tegevuses, tagastama selle käibemaksu maksmise kohaks olev liikmesriik korra kohaselt, mis on sätestatud 17. novembril 1986 vastuvõetud kolmeteistkümnendas nõukogu direktiivis 86/560/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil mitteasuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord. [5] Sellesama direktiivi artikli 2 lõigetes 2 ja 3 ja artikli 4 lõikes 2 sisalduvaid valikulisi tagastuspiiranguid ei tohiks kohaldada.

(9) Liikmesriigid peaksid enda kehtestatavatel tingimustel lubama esitada mõningaid teateid ja deklaratsioone elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda nende elektroonilist esitamist.

(10) Elektrooniliste maksudeklaratsioonide ja -teadete kasutuselevõtmist käsitlevad sätted tuleks vastu võtta püsivalt. On soovitatav kõik muud sätted ajutiselt vastu võtta kolmeks aastaks, seda tähtaega võib pikendada rakenduslikel põhjustel, kuid need sätted tuleks igal juhul kogemustele tuginedes läbi vaadata 1. juulile 2003 järgneva kolme aasta jooksul.

(11) Seetõttu tuleks vastavalt muuta direktiivi 77/388/EMÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Ajutiselt muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ järgmiselt.

1. Artikkel 9:

a) lõike 2 punktis e asendatakse viimane punkt komaga ja lisatakse järgmised taanded:

"— raadio- ja televisiooniringhäälinguteenused,

— elektroonilised teenused, sealhulgas L lisas loetletud teenused.";

b) lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

"f) on teenuste osutamise kohaks mittemaksukohustuslase asukoht või alaline või peamine elukoht punkti e viimases taandes kirjeldatud teenuste puhul, mida osutab liikmesriigis asuvatele või alaliselt või peamiselt elavatele mittemaksukohustuslastele maksukohustuslane, kelle asu- või tegevuskoht, kust teenust osutatakse, asub väljaspool ühendust või kes sellise asu- või tegevuskoha puudumisel elab alaliselt või peamiselt väljaspool ühendust.";

c) lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

"3. Kahekordse maksustamise, maksustamata jätmise või konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad liikmesriigid lõike 2 punktis e osutatud teenusetarnete puhul, mittemaksukohustuslastele osutatavad viimase taande kohased teenused välja arvatud, ja veovahendite rendileandmise puhul käsitada:";

d) lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Lõike 2 punkti e kohaste telekommunikatsiooniteenuste ja raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste puhul, mida osutab liikmesriigis asuvatele või alaliselt või peamiselt elavatele mittemaksukohustuslastele maksukohustuslane, kelle asu- või tegevuskoht, kust teenust osutatakse, asub väljaspool ühendust või kes sellise asu- või tegevuskoha puudumisel elab alaliselt või peamiselt väljaspool ühendust, rakendavad liikmesriigid lõike 3 punkti b."

2. Artikli 12 lõike 3 punkti a lisatakse neljas lõik järgmiselt:

"Kolmas lõik ei kehti artikli 9 lõike 2 punkti e viimases taandes osutatud teenuste kohta."

3. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 26c

Mittemaksukohustuslastele elektroonilisi teenuseid osutavaid ühenduseväliseid maksukohustuslasi käsitlev erikord

A. Mõisted

Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

a) ühenduseväline maksukohustuslane — maksukohustuslane, kelle asu- ega tegevuskoht ei paikne ühenduse territooriumil ja kes ei ole muidu kohustatud ennast artikli 22 kohaselt maksukohustuslasena arvele võtma;

b) elektroonilised teenused — artikli 9 lõike 2 punkti e viimases taandes kirjeldatud teenused;

c) registreerimisliikmesriik — liikmesriik, kus ühenduseväline maksukohustuslane võtab ennast arvele, kui ta hakkab käesoleva artikli sätete kohaselt ühenduse territooriumil maksukohustuslasena tegutsema;

d) tarbimisliikmesriik — liikmesriik, mida peetakse artikli 9 lõike 2 punkti f kohaselt elektrooniliste teenuste osutamise kohaks;

e) käibemaksudeklaratsioon — deklaratsioon, mis sisaldab igas liikmesriigis tasumisele kuuluva maksusumma kindlaksmääramiseks vajalikku teavet.

B. Elektroonilisi teenuseid käsitlev erikord

1. Liikmesriigid lubavad liikmesriigis asuvale või seal alaliselt või peamiselt elavale maksukohustusele elektroonilisi teenuseid osutaval ühendusevälisel maksukohustuslasel rakendada erikorda kooskõlas järgmiste sätetega. Erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutatavate teenuste suhtes.

2. Ühenduseväline maksukohustuslane teatab oma registreerimisliikmesriigile, kui tema tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub sel määral, et ta ei vasta enam erikorra tingimustele. Selline teade saadetakse elektrooniliselt.

Oma maksustatava tegevuse alustamisel esitab ühenduseväline maksukohustuslane registreerimisliikmesriigile järgmised identifitseerimisandmed: nimi, postiaadress, elektronpostiaadress, kaasa arvatud koduleht, võimalik siseriiklik maksuviitenumber ja deklaratsioon selle kohta, et isik ei ole käibemaksukohustuslasena ühenduses registreeritud. Ühenduseväline maksukohustuslane teatab registreerimisliikmesriigile kõikidest muutustest esitatud teabes.

3. Registreerimisliikmesriik eristab ühendusevälise maksukohustuslase individuaalse numbri abil. Identifitseerimisandmete põhjal võivad tarbimisliikmesriigid kasutada oma registrisüsteeme.

Registreerimisliikmesriik teatab ühendusevälisele maksukohustuslasele talle antud registreerimisnumbrist elektrooniliselt.

4. Registreerimisliikmesriik arvab ühendusevälise maksukohustuslase registrist välja, kui:

a) ta teatab, et ta enam ei osuta elektroonilisi teenuseid, või

b) võib muidu oletada, et tema maksustatav tegevus on lõppenud, või

c) ta ei vasta enam erikorra rakendamise eeldustele või

d) ta rikub pidevalt erikorra sätteid.

5. Ühenduseväline maksukohustuslane esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibemaksudeklaratsiooni iga kalendriaasta veerandi kohta, olenemata sellest, kas elektroonilisi teenuseid on osutatud. Deklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast asjakohase aruandeperioodi lõppu.

Käibemaksudeklaratsiooni märgitakse registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus tuleb maksu maksta, aruande-perioodil osutatud elektrooniliste teenuste koguväärtus käibemaksuta ja vastava maksu kogusumma. Samuti märgitakse kehtivad maksumäärad ja kogu võlgnetav maksusumma.

6. Käibemaksudeklaratsioon koostatakse eurodes. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et maksudeklaratsioon koostataks nende omavääringus. Kui teenuseid on osutatud muudes vääringutes, kasutatakse maksudeklaratsiooni koostamisel aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse.

7. Ühenduseväline maksukohustuslane maksab deklaratsiooni esitamisel käibemaksu. Maks makstakse euros peetavale pangakontole, mille on määranud registreerimisliikmesriik. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et maks makstaks nende omavääringus peetavale pangakontole.

8. Olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 punktist 1 tehakse seda erikorda kasutavale ühendusevälisele maksukohustuslasele käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaste mahaarvamiste asemel direktiivi 86/560/EMÜ kohane tagasimakse. Direktiivi artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ja artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata tagasimaksete suhtes, mis on seotud selle erikorraga hõlmatud elektrooniliste teenustega.

9. Ühenduseväline maksukohustuslane peab selle erikorraga hõlmatud tehingute üle arvestust, mis on piisavalt täpne, et tarbimisliikmesriigi maksuhaldur saaks kindlaks teha, kas punktis 5 osutatud käibemaksudeklaratsioon on õige. Need arvestusandmed tuleks registreerimisliikmesriigile ja tarbimisliikmesriigile nõudmise korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha. Neid andmeid säilitatakse kümme aastat pärast tehingu toimumise aasta lõppu.

10. Artikli 21 lõike 2 punkt b ei kehti ühendusevälise maksukohustuslase kohta, kes on valinud selle erikorra."

Artikkel 2

Direktiivi 77/388/EMÜ artiklis 28h sisalduvat artiklit 22 muudetakse järgmiselt.

1. Lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) Iga maksukohustuslane teatab, millal tema tegevus maksukohustuslasena algab, muutub või lõpeb. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle teate elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist."

2. Lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) Iga maksukohustuslane esitab deklaratsiooni tähtaja jooksul, mille määravad liikmesriigid. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud iga maksustamisperioodi lõpust. Liikmesriigid määravad maksustamisperioodiks kas ühe kuu, kaks kuud või kolm kuud. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka teistsuguseid maksustamisperioode, mis ei kesta üle ühe aasta. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle deklaratsiooni elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist."

3. Lõike 6 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) Liikmesriigid võivad maksukohustuslaselt nõuda deklaratsiooni esitamist, mis sisaldab kõiki lõikes 4 nimetatud andmeid kõigi eelmisel aastal tehtud tehingute kohta. Nimetatud deklaratsioon sisaldab võimalikuks korrigeerimiseks vajalikku teavet. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle deklaratsiooni elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist."

4. Lõike 6 punkti b teine lõik asendatakse järgmisega:

"Kokkuvõtlik deklaratsioon koostatakse iga kvartali kohta liikmesriikide määratava aja jooksul ja nende kehtestatud korras, liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et igal juhul järgitaks sätteid, mis käsitlevad halduskoostööd kaudse maksustamise valdkonnas. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle deklaratsiooni elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist."

Artikkel 3

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 1. juuliks 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Artiklit 1 kohaldatakse kolm aastat alates 1. juulist 2003.

Artikkel 5

Komisjoni aruande põhjal vaatab nõukogu käesoleva direktiivi artikli 1 sätted läbi enne 30. juunit 2006 ja seejärel võtab asutamislepingu artiklis 93 sätestatud korras vastu meetmed, mis käsitlevad sobivat elektroonilist süsteemi tarbimiskohas maksustatavatelt elektroonilistelt teenustelt saadava maksutulu määramiseks, deklareerimiseks, kogumiseks ja jaotamiseks võrdse kohtlemise põhimõtte alusel, või, kui see on vajalik rakenduslikel põhjustel, otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt pikendada artiklis 4 nimetatud tähtaega.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. mai 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

R. De Rato Y Figaredo

[1] EÜT C 337 E, 28.11.2000, lk 65.

[2] EÜT C 232, 17.8.2001, lk 202.

[3] EÜT C 116, 20.4.2001, lk 59.

[4] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2001/115/EÜ (EÜT L 15, 17.1.2002, lk 24).

[5] EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40.

--------------------------------------------------

LISA

"

L LISA

ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKTIS e OSUTATUD ELEKTROONILISTE TEENUSTE NÄIDISLOEND

1. Võrgulehekülgede tarnimine ja majutamine (hosting), programmide ja seadmete kaughooldus.

2. Tarkvara tarnimine ja ajakohastamine.

3. Piltide, teksti ja andmete tarnimine, andmekogude kasutamise võimaldamine.

4. Muusika, filmide ja mängude, sealhulgas õnne- ja hasartmängude tarnimine ning poliitika-, kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus- ja meelelahutussaadete tarnimine ja -sündmuste ülekandmine.

5. Kaugõppeteenuste osutamine.

Kui teenuse osutaja ja tema klient suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniline teenus artikli 9 lõike 2 punkti e viimase taande tähenduses.

"

--------------------------------------------------