NÕUKOGU DIREKTIIV,

15. juuli 1980,

loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(80/777/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust3

ning arvestades, et:

liikmesriikide õigusaktides antakse loodusliku mineraalvee määratlus; sellega seoses on ühenduses kasutusel erinevad mõisted; nimetatud õigusaktidega sätestatakse tingimused, millele looduslik mineraalvesi peab vastama, ning allikate kasutustingimused; lisaks sätestatakse kõnealuse vee turustamise erieeskirjad;

nende õigusaktide erinevused takistavad loodusliku mineraalvee vaba liikumist, tekitades ebavõrdset konkurentsi, ja mõjutavad otseselt ühisturu loomist ja toimimist;

nimetatud juhul võib need takistused kõrvaldada, kohustades igat liikmesriiki lubama oma territooriumil kõigi teiste liikmesriikide poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud loodusliku mineraalvee turustamist ja sätestades ühiseeskirjad, mis käsitlevad eeskätt täidetavaid mikrobioloogilisi nõudeid ja teatava mineraalvee puhul kohustuslike erinimetuste kasutamise tingimusi;

kuni loodusliku mineraalvee vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseni ühenduse ja kolmandate riikide vahel tuleks ette näha tingimused, mille alusel võib kuni nimetatud lepingute rakendamiseni lubada samalaadsete toodete importimist loodusliku mineraalveena kolmandatest riikidest ühendusse;

tuleks hoolitseda selle eest, et looduslik mineraalvesi säilitaks turustamisel need omadused, mille alusel seda võib looduslikuks mineraalveeks tunnistada; seetõttu peaksid vee pakendamiseks kasutatavatel mahutitel olema sobivad sulgemisvahendid;

märgistamise osas kohaldatakse loodusliku mineraalvee suhtes üldeeskirju, mis on sätestatud lõpptarbijale müüdavate toiduainete märgistamise, esitlemise ja reklaami kohta käivate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitlevas nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiivis 79/112/EMÜ;4 käesolev direktiiv võib vastavalt piirduda nimetatud üldeeskirjadesse tehtavate lisade ja erandite sätestamisega;

menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleks komisjonile usaldada tehniliste rakendusmeetmete vastuvõtmine ja eelkõige loodusliku mineraalvee koostise kontrollimiseks vajalike analüüsimeetodite ja proovivõtumenetluse määratlemine;

kõikidel juhtudel, kui nõukogu annab komisjonile inimtarbimiseks ettenähtud toiduaineid käsitlevate eeskirjade rakendamise õiguse, tuleks ette näha kord liikmesriikide ja komisjoni vahelise tiheda koostöö sisseseadmiseks otsusega 69/414/EMÜ5 moodustatud alalises toidukomitees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolev direktiiv käsitleb liikmesriigi maapõuest saadud ja selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt I lisa I jao sätetele vastava loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.

2. Käesolev direktiiv käsitleb ka kolmanda riigi maapõuest saadud, ühendusse imporditud ja liikmesriigi vastutava asutuse poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.

Esimeses lõigus nimetatud vett võib nii tunnustada ainult siis, kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et see vesi vastab I lisa I jao sätetele ja et II lisa punkti 2 sätete kohaldamist kontrollitakse regulaarselt.

Teises lõigus nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei või ületada kaht aastat. Esimeses lõigus nimetatud tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui tõendamist enne nimetatud ajavahemiku lõppu uuendatakse.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

- vee suhtes, mis on ravim direktiivi 65/65/EMÜ6 tähenduses,

- loodusliku mineraalvee suhtes, mida kasutatakse kohapeal termaal- ja mineraalveebasseinides ravi eesmärgil.

4. Liikmesriigi vastutav asutus peab lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamist nõuetekohaselt põhjendama ja see põhjendus avaldatakse ametlikult.

5. Liikmesriigid peavad komisjoni teavitama lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamisest või selle tühistamisest. Sel viisil tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ainult artiklis 1 nimetatud, käesoleva direktiivi sätetele vastavat vett võib turustada loodusliku mineraalveena.

Artikkel 3

Loodusliku mineraalvee allikaid võib kasutada ja nende vett villida ainult II lisa kohaselt.

Artikkel 4

1. Looduslikku mineraalvett sellisena, nagu seda võtukohast saadakse, ei tohi töödelda ega sellele midagi lisada, välja arvatud:

a) vee ebastabiilsete elementide nagu raua- ja väävliühendite eraldamine filtrimise või dekanteerimise teel, millele võib eelneda hapnikuga varustamine, niivõrd kui see töötlemine ei muuda vee koostist põhikomponentide osas, mis annavad veele tema iseloomulikud omadused;

b) vaba süsinikdioksiidi täielik või osaline kõrvaldamine ainult füüsikaliste meetoditega;

c) süsinikdioksiidi lisamine või sisalduse taastamine I lisa III jaos sätestatud tingimustel.

2. Eeskätt igasugune desinfitseeriv töötlemine mis tahes vahenditega ja, kui lõike 1 punktist c ei tulene teisiti, bakteriotsiidsete ainete lisamine või mis tahes muu töötlemine, mis tõenäoliselt muudab loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulka, on keelatud.

3. Lõige 1 ei takista loodusliku mineraalvee kasutamist karastusjookide valmistamisel.

Artikkel 5

1. Loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulk veevõtukohas peab vastama vee tavapärasele eluvõimeliste mikroorganismide hulgale ning piisavalt tõendama, et veevõtukoht on kaitstud igasuguse saaste eest. Mikroorganismide koguhulk määratakse kindlaks I lisa II jao punktis 1.3.3 sätestatud tingimustel.

Pärast villimist võib mikroorganismide koguhulk veevõtukohas olla kuni 100 kolooniat milliliitri kohta 20-22 °C juures agar-agaril või agari ja želatiini segul 72 tunni jooksul ning 20 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures agar-agaril 24 tunni jooksul. Mikroorganismide koguhulka mõõdetakse 12 tunni jooksul pärast villimist ja vett säilitatakse selle 12 tunnise ajavahemiku jooksul 4 °C 1 °C juures.

Veevõtukohas peaksid need väärtused tavapäraselt olema kuni 20 kolooniat milliliitri kohta 20-22 °C juures 72 tunni jooksul ja 5 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures 24 tunni jooksul, pidades silmas, et neid väärtusi tuleb pidada juhiseks ja mitte maksimaalseteks lubatud kontsentratsioonideks.

2. Veevõtukohas ja turustamisel peab looduslik mineraalvesi olema vaba:

a) parasiitidest ja patogeensetest mikroorganismidest;

b) Escherichia coli-st ja teistest kolibakteritest ning fekaalsetest streptokokkidest mis tahes 250 ml uuritud proovis;

c) sulfitredutseerivatest anaeroobidest (koos eostega) mis tahes 50 ml uuritud proovis;

d) Pseudomonas aeruginosa'st mis tahes 250 ml uuritud proovis.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 ning II lisas sätestatud kasutamistingimuste kohaldamist tuleb turustamise käigus järgida järgmist:

- loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide koguhulk võib tuleneda ainult veevõtukohast võetud vee bakterisisalduse tavapärasest kasvust,

- looduslikul mineraalveel ei tohi olla mingeid organoleptilisi defekte.

Artikkel 6

Kõigil loodusliku mineraalvee pakendamiseks kasutatavatel mahutitel peavad olema igasuguse võltsimise või saastamise vältimiseks kavandatud sulgemisvahendid.

Artikkel 7

1. Loodusliku mineraalvee müüginimetus on "looduslik mineraalvesi" või I lisa III jaos määratletud efervestsentsete looduslike mineraalvete korral vajadusel "looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi", "allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi" või "karboniseeritud looduslik mineraalvesi".

Mingil artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud viisil töödeldud loodusliku mineraalvee müüginimetusele tuleb lisada asjakohane märge "täielikult dekarboniseeritud" või "osaliselt dekarboniseeritud".

2. Loodusliku mineraalvee märgistusel peab samuti olema järgmine kohustuslik teave:

a) - kas sõnad: "koostis vastab ametlikult tunnustatud analüüsi tulemustele (analüüsi kuupäev)",

- või õiend analüütilise koostise kohta, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid;

b) kasutatud allika asukoht ja nimi.

3. Lisaks võivad liikmesriigid:

a) säilitada sätted, millega nõutakse päritoluriigi märkimist, kuigi sellist teavet ei või nõuda ühenduse territooriumil asuvast allikast saadud loodusliku mineraalvee puhul;

b) kehtestada sätted, millega nõutakse teavet artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud töötlemisviiside kohta.

Artikkel 8

1. Paikkonna, küla või koha nimi võib esineda müüginimetuses, tingimusel et see viitab looduslikule mineraalveele, mille allikat kasutatakse selles nimetuses näidatud kohas, ja et see nimi ei ole eksitav allika kasutuskoha suhtes.

2. Ühest ja samast allikast pärit loodusliku mineraalvee turustamine rohkem kui ühe müüginimetuse all on keelatud.

3. Kui müügiks pakutava loodusliku mineraalvee mahutite märgistusel või pealdisel on allika või selle kasutuskoha nimest erinev müüginimetus, näidatakse selle kasutuskoha või allika nimi müüginimetusel kasutatavatest suurimatest tähtedest vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis ja samal eesmärgil nagu allika või selle kasutuskoha nimele omistatava tähtsuse osas loodusliku mineraalvee reklaamis kasutatud mis tahes vormis müüginimetuse puhul.

Artikkel 9

1. Pakenditel või märgistusel ja mis tahes vormis reklaamis on keelatud kasutada nimetusi, müüginimetusi, kaubamärke, margitoote nimesid, illustratsioone või muid märke sümbolitena või mitte, mis:

a) loodusliku mineraalvee puhul viitavad omadusele, mida veel eeskätt selle päritolu osas ei ole, kasutusloa saamise kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele;

b) I lisa I jao sätetele mittevastavatesse mahutitesse pakendatud joogivee puhul võivad põhjustada segamini ajamist loodusliku mineraalveega eeskätt nimetuse "mineraalvesi" osas.

2. a) Kõik väited, millega looduslikule mineraalveele omistatakse inimeste haiguste vältimise või raviga seotud omadusi, on keelatud.

b) Käesoleva direktiivi III lisas loetletud väited on siiski lubatud, kui need vastavad selles lisas sätestatud asjakohastele kriteeriumidele või nende puudumisel siseriiklikes sätetes ettenähtud kriteeriumidele ja tingimusel et nad on koostatud füüsikalis-keemiliste analüüside ja vajaduse korral farmakoloogiliste, füsioloogiliste ja kliiniliste läbivaatuste alusel, mis on tehtud kooskõlas tunnustatud teaduslike meetoditega I lisa I jao lõike 2 kohaselt.

c) Liikmesriigid võivad lubada väiteid "soodustab seedimist", "võib parandada sapieritust" või samalaadseid väiteid. Nad võivad lubada ka muude väidete kasutuselevõtmist, tingimusel et need ei ole vastuolus punkti a põhimõtetega ja on kooskõlas punkti b põhimõtetega.

3. Liikmesriigid võivad vastu võtta erisätted, mis käsitlevad nii pakenditel või märgistustel ja reklaamis kasutatavat teavet loodusliku mineraalvee sobivuse kohta imiku- või väikelastetoiduks. Sellised sätted võivad käsitleda ka vee omadusi, mis määravad kindlaks nimetatud teabe kasutuse.

Liikmesriigid, kes kavatsevad selliseid meetmeid võtta, peavad sellest eelnevalt teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

4. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist esitab komisjon nõukogule aruande ja vajaduse korral asjakohased ettepanekud I lisa II jao punktis 1.2.12 nimetatud sätete kohaldamise kohta.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele vastava loodusliku mineraalvee kaubandust ei takistata loodusliku mineraalvee või üldiselt toiduainete omadusi, koostist, kasutustingimusi, pakendamist või märgistamist reguleerivate ühtlustamata siseriiklike sätete kohaldamisega.

2. Lõiget 1 ei kohaldata ühtlustamata siseriiklike sätete suhtes, mida põhjendatakse:

- rahva tervise kaitsega,

- pettuse ärahoidmisega tingimusel, et kõnealused sätted tõenäoliselt ei takista käesolevas direktiivis ettenähtud määratluste ja eeskirjade kohaldamist,

- tööstus- ja kaubandusomandi ning veevõtukoha- ja päritolumärgistuse kaitse ning kõlvatu konkurentsi tõkestamisega.

Artikkel 11

Artiklis 5 nimetatud mikrobioloogiliste omaduste kontrolliks vajalikud proovivõtumenetlused ja analüüsimeetodid ning I lisa II jao punktis 1.2 nimetatud koostisomadused määratakse kindlaks artiklis 12 sätestatud korraga.

Artikkel 12

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab alalise toidukomitee (edaspidi "komitee") eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral küsimuse nimetatud komiteele.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamused võetakse vastu 41 poolthäälega, liikmesriikide hääli arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 kohaselt. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu;

b) kui kavandatavad meetmed ei ole kooskõlas komitee arvamusega või kui arvamust ei ole esitatud, teeb komisjon viivitamata nõukogule ettepaneku võetavate meetmete kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

c) kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 13

Artikli 12 sätteid kohaldatakse 18 kuu jooksul alates asja komiteele esitamise kuupäevast vastavalt artikli 12 lõikele 1.

Artikkel 14

Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud loodusliku mineraalvee suhtes.

Artikkel 15

Liikmesriigid teevad oma õigusaktidesse käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud muudatused ja teatavad sellest viivitamata komisjonile. Nii muudetud õigusakte kohaldatakse sellisel viisil, et need:

- lubaksid käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemist hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva direktiivi teatavakstegemisest,

- keelaksid käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemine nelja aasta möödumisel käesoleva direktiivi teatavakstegemisest.

Artikkel 16

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka Prantsuse Vabariigi ülemeredepartemangude suhtes.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuli 1980

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SANTER

I LISA

I. MÄÄRATLUS

1. "Looduslik mineraalvesi" on artikli 5 tähenduses mikrobioloogiliselt tervislik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või puurkaevu kaudu.

Looduslikku mineraalvett saab tavalisest joogiveest selgelt eristada:

a) tema laadi järgi, mida iseloomustab tema mineraalainete, mikroelementide või muude komponentide sisaldus, ja vajaduse korral teatava toime järgi;

b) tema esialgse oleku järgi,

kusjuures mõlemad omadused on sellise vee maa-aluse päritolu ja reostusohu eest kaitstuse tõttu puutumatud.

2. Neid omadusi, mis võivad looduslikule mineraalveele anda tervisele kasulikke omadusi, on tulnud hinnata:

a) lähtudes järgmistest seisukohtadest:

1. geoloogilised ja hüdroloogilised,

2. füüsikalised, keemilised ning füüsikalis-keemilised,

3. mikrobioloogilised,

4. kui vajalik, farmakoloogilised, füsioloogilised ja kliinilised;

b) vastavalt II jaos loetletud kriteeriumidele;

c) vastavalt pädeva asutuse poolt heakskiidetud teaduslikele meetoditele.

Punkti a alapunktis 4 nimetatud analüüsid võivad olla vabatahtlikud, kui veel on koostisomadused, mille alusel see enne käesoleva direktiivi jõustumist tunnistati päritoluliikmesriigis looduslikuks mineraalveeks. See kehtib eelkõige sel juhul, kui nii veevõtukohas kui ka pärast villimist on kõnealuse vee kuivaine üldsisaldus lahuses minimaalselt 1 000 mg/kg või vaba süsinikdioksiidi sisaldus minimaalselt 250 mg/kg.

3. Loodusliku mineraalvee koostis, temperatuur ja muud olulised omadused peavad jääma stabiilseks loomuliku kõikumise piires; eelkõige ei tohi neid mõjutada võimalik voolukiiruse vaheldumine.

Artikli 5 lõike 1 tähenduses loetakse loodusliku mineraalvee tavapäraseks eluvõimeliste mikroorganismide koguhulgaks püsivat eluvõimeliste mikroorganismide koguhulka (veevõtukohas enne mis tahes töötlemist), mille kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist, mida selle vee tunnustamisel arvesse võetakse, kontrollitakse perioodiliste analüüsidega.

II. MÄÄRATLUSE KOHALDAMISE NÕUDED JA KRITEERIUMID

1.1. Geoloogiliste ja hüdroloogiliste uuringute nõuded

Tuleb nõuda järgmiste üksikasjade esitamist:

1.1.1. veehaarde täpne asukoht, näidates kõrguse kaardil mõõtkavas kuni 1:1 000;

1.1.2. üksikasjalik aruanne geoloogilisest ehitusest ja tekkest;

1.1.3. hüdrogeoloogilise kihi stratigraafia;

1.1.4. veehaardes tehtavate toimingute kirjeldus;

1.1.5. piirkonna piiritlemine või teiste allikat reostuse eest kaitsvate meetmete üksikasjad.

1.2. Füüsikaliste, keemiliste ning füüsikalis-keemiliste uuringute nõuded

Nende uuringutega tehakse kindlaks:

1.2.1. allika voolukiirus;

1.2.2. vee temperatuur veevõtukohas ja ümbritseva õhu temperatuur;

1.2.3. geoloogilise ehituse ning vees olevate mineraalainete laadi ja tüübi seos;

1.2.4. kuivjääk 180 °C ja 260 °C juures;

1.2.5. elektrijuhtivus või -takistus koos mõõtmistemperatuuriga;

1.2.6. vesinikuioonide kontsentratsioon (pH);

1.2.7. anioonid ja katioonid;

1.2.8. ioniseerimata elemendid;

1.2.9. mikroelemendid;

1.2.10. radioaktiivsuse näitajad veevõtukohas;

1.2.11. vajaduse korral vee, hapniku (160-180) ja vesiniku (prootium, deuteerium, triitium) koostisosade suhtelised isotoobitasemed;

1.2.12. vee teatavate koostisainete toksilisus, võttes arvesse nende jaoks ettenähtud määrasid.

1.3. Veevõtukohas tehtavate mikrobioloogiliste analüüside kriteeriumid

Need analüüsid peavad hõlmama järgmist:

1.3.1. tõestus parasiitide ja patogeensete mikroorganismide puudumise kohta;

1.3.2. fekaalset reostust näitavate eluvõimeliste mikroorganismide hulga kvantitatiivne kindlaksmääramine:

a) Escherichia coli ja muude kolibakterite puudumine 250 ml-s 37 °C ja 44,5 °C juures;

b) fekaalsete streptokokkide puudumine 250 ml-s;

c) sulfitredutseerivate anaeroobide (koos eostega) puudumine 50 ml-s;

d) Pseudomonas aeruginosa puudumine 250 ml-s.

1.3.3 eluvõimeliste mikroorganismide koguhulga kindlaksmääramine ühes milliliitris vees:

i) 20-22 °C juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agari ja želatiini segul;

ii) 37 °C juures 24 tunni jooksul agar-agaril.

1.4. Kliiniliste ja farmakoloogiliste analüüside nõuded

1.4.1. Teaduslikult tunnustatud meetodite kohaselt tehtavad analüüsid peavad vastama loodusliku mineraalvee spetsiifilistele omadustele ja nende poolt inimorganismile avaldatavale mõjule (diurees, seedetrakti funktsioonid, mineraalainete puuduse kompenseerimine).

1.4.2. Vajaduse korral võib punktis 1.4.1 nimetatud analüüsid asendada suure hulga kooskõlastatud ja asjakohaste kliiniliste uuringutega. Kliinilised uuringud võivad vajaduse korral asendada punktis 1.4.1 nimetatud analüüse, tingimusel et suure hulga uuringute kooskõla ja asjakohasus võimaldavad saada samu tulemusi.

III. EFERVESTSENTSE LOODUSLIKU MINERAALVEEGA SEOTUD TÄIENDAVAD NÕUDED

Veevõtukohas või pärast villimist eraldavad efervestsentsed looduslikud mineraalveed tavapärastes temperatuuri- ja survetingimustes iseenesest ja selgelt nähtaval viisil süsinikdioksiidi. Veed jaotatakse kolme kategooriasse, mille suhtes kohaldatakse järgmisi kirjeldusi:

a) "looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi" on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus allikal pärast vee võimalikku dekanteerimist ja villimist on sama mis veevõtukohas, võttes vajaduse korral arvesse sama põhjaveekihi süsinikdioksiidikoguse lisandumist sama suurel määral, nagu seda nimetatud toimingute käigus vabanes, ja tavalisi tehnilisi kõrvalekaldeid;

b) "allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi" on vesi, mille põhjaveekihist pärit süsinikdioksiidisisaldus pärast vee võimalikku dekanteerimist ja villimist on suurem kui veevõtukohas tuvastatud süsinikdioksiidisisaldus;

c) "karboniseeritud looduslik mineraalvesi" on vesi, millele on lisatud muu päritoluga kui põhjaveekihist või -maardlast pärit süsinikdioksiidi.

II LISA

LOODUSLIKU MINERAALVEE KASUTAMISE JA TURUSTAMISE TINGIMUSED

1. Loodusliku mineraalvee allika kasutamine eeldab vee päritoluriigi vastutava asutuse luba, mis antakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kõnealune vesi vastab I lisa punkti 1 sätetele.

2. Veevõtuseadmed peavad olema paigaldatud nii, et vältida kõiki saastumisvõimalusi ja säilitada nõuetele vastavad omadused, mis veel on veevõtukohas.

Selleks on eelkõige vaja järgmist:

a) allikas või veevõtukoht peab olema kaitstud reostusohu eest;

b) veehaare, torud ja mahutid peavad olema veele sobivast materjalist ja ehitatud nii, et vältida igasuguseid vee keemilisi, füüsikalis-keemilisi või mikrobioloogilisi muutusi;

c) kasutustingimused eeskätt seoses pesemise ja villimisega peavad vastama hügieeninõuetele. Eelkõige tuleb mahuteid kasutada või valmistada viisil, mis hoiaks ära kahjuliku mõju loodusliku mineraalvee mikrobioloogilistele ja keemilistele omadustele;

d) loodusliku mineraalvee vedu lõpptarbijale muudes kui turustamiseks lubatud mahutites on keelatud.

Punkti d ei ole siiski vaja kohaldada liikmesriigi territooriumil kasutatava ja turustatava mineraalvee suhtes, kui loodusliku mineraalvee vedu tsisternides allikalt villimistehasesse oli käesoleva direktiivi teatavakstegemise ajal selles liikmesriigis lubatud.

3. Kui kasutamise ajal leitakse, et looduslik mineraalvesi on reostunud ja sel ei ole enam artiklis 5 ettenähtud mikrobioloogilisi omadusi, peab allikat kasutav isik viivitamatult peatama kõik toimingud, eelkõige villimise, kuni reostuse põhjus on kõrvaldatud ja vesi vastab artikli 5 sätetele.

4. Päritoluriigi vastutav asutus teeb perioodilisi kontrolle, et teha kindlaks, kas:

a) looduslik mineraalvesi, mille osas allika kasutamine on lubatud, vastab I lisa I jao nõuetele;

b) allikat kasutav isik kohaldab lõigete 2 ja 3 sätteid.

III LISA

ARTIKLIS 9 SÄTESTATUD VÄITED JA KRITEERIUMID2

Väited Kriteeriumid

Madal mineraalainete sisaldus Mineraalsoolade sisaldus mitte rohkem kui 500 mg/l (arvestades kuivjäägina)

Väga madal mineraalainete sisaldus Mineraalsoolade sisaldus mitte rohkem kui 50 mg/l (arvestades kuivjäägina)

Kõrge mineraalsoolade sisaldus Mineraalsoolade sisaldus kõrgem kui 1 500 mg/l (arvestades kuivjäägina)

Sisaldab bikarbonaate Bikarbonaadisisaldus kõrgem kui 600 mg/l

Sisaldab sulfaate Sulfaadisisaldus kõrgem kui 200 mg/l

Sisaldab kloriide Kloriidisisaldus kõrgem kui 200 mg/l

Sisaldab kaltsiumi Kaltsiumisisaldus kõrgem kui 150 mg/l

Sisaldab magneesiumi Magneesiumisisaldus kõrgem kui 50 mg/l

Sisaldab fluoriide Fluoriidisisaldus kõrgem kui 1 mg/l

Sisaldab rauda Bivalentse raua sisaldus kõrgem kui 1 mg/l

Happelisus Vaba süsinikdioksiidi sisaldus kõrgem kui 250 mg/l

Sisaldab naatriumi Naatriumisisaldus kõrgem kui 200 mg/l

Sobib imiku- ja väikelastetoitude valmistamiseks -

Sobib vähese naatriumisisaldusega dieediks Naatriumisisaldus on väiksem kui 20 mg/l

Võib olla lahtistava toimega -

Võib soodustada kuse eritust (diureesi) -

1 EÜT C 69, 11.6.1970, lk 14.

2 EÜT C 45, 10.5.1971, lk 5.

3 EÜT C 36, 19.4.1971, lk 14.

4 EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1.

5 EÜT L 291, 19.11.1969, lk 9.

6 EÜT 22, 9.2.1965, lk 369/65.