Artikkel 182

1.   Eeldusel, et komisjon teatab sellest asjassepuutuvate liikmesriikide pädevatele asutustele, võib ta oma hoiused kanda ühe liikmesriigi vääringust üle teise liikmesriigi vääringusse sellises ulatuses, kui see on vajalik, et võimaldada hoiuste kasutamist käesolevas lepingus ettenähtud eesmärkidel. Komisjon hoidub niipalju kui võimalik niisuguste ülekannete tegemisest, kui ta valdab sularaha või likviidseid varasid talle vajalikes vääringutes.

2.   Komisjon suhtleb iga liikmesriigiga asjaomase liikmesriigi määratud ametiasutuse kaudu. Finantstehingute tegemisel kasutab komisjon asjaomase liikmesriigi emissioonipanga või mõne teise selle riigi poolt heakskiidetud rahaasutuse teenuseid.

3.   Kulutuste puhul, mida ühendus peab tegema kolmandate riikide vääringutes, esitab komisjon enne eelarve lõplikku kinnitamist nõukogule programmi, milles näidatakse oodatavad tulud ja kulud nendes erinevates vääringutes.

Nõukogu kiidab selle programmi kvalifitseeritud häälteenamusega heaks. Eelarveaasta jooksul võib seda sama menetluse kohaselt muuta.

4.   Liikmesriigid annavad komisjonile lõikes 3 nimetatud programmis näidatud kulutusteks vajalikku kolmandate riikide valuutat vastavalt artiklis 172 sätestatud jaotusele. Summad, mis komisjon on kolmandate riikide vääringus saanud, kantakse liikmesriikidele üle sama jaotuse kohaselt.

5.   Komisjon võib vabalt kasutada summasid kolmandate riikide vääringus, mis ta on saanud nendest riikidest võetud laenudest.

6.   Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal kohaldada eelmistes lõigetes sätestatud valuutarežiimi täielikult või osaliselt tarneagentuuri ja ühisettevõtete suhtes ning vajaduse korral kohandada seda režiimi vastavalt nende tegevusest tulenevatele nõuetele.