–

Somogy Megyei Kormányhivatal, esindaja: Sz. Kovács-Tátrai,

–

Upfield Hungary Kft., esindaja: ügyved J. Kovács,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja R. Kissné Berta,

–

Horvaatia valitsus, esindaja: G. Vidović Mesarek,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Sipos, B. Rous Demiri ja K. Talabér‑Ritz,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT 2011, L 304, lk 18, ning parandused ELT 2012, L 247, lk 17 ja ELT 2016, L 266, lk 7).

2

Taotlus on esitatud Somogy Megyei Kormányhivatali (Somogy’i komitaadi haldusteenistused, Ungari) ja Upfield Hungary Kft. vahelises kohtuvaidluses otsuse üle, millega need talitused kohustasid Upfield Hungaryt muutma oma Ungaris turustatava toote märgistust.

3

Määruse nr 1169/2011 artikli 1 „Sisu ja reguleerimisala“ lõikes 1 on märgitud järgmist:

„Käesoleva määrusega luuakse alus kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks toidualase teabe valdkonnas, võttes arvesse tarbijate seisukohtade ja teabevajaduse erinevusi ning tagades samas siseturu sujuva toimimise.“

4

Selle määruse artikli 2 lõike 2 punktides f, n, o ja s on täpsustatud, et selles kasutatakse mõisteid „koostisosa“, „seaduslik nimetus“, „tavaline nimetus“ ja „toitaine“ vastavalt järgmises tähenduses:

[…]

[…]

5

Nimetatud määruse artikli 3 „Üldeesmärgid“ lõikes 1 on märgitud järgmist:

„Toidualase teabe esitamisega püütakse tagada tarbijate tervise ja huvide kõrgetasemeline kaitse, luues vahendi, mille alusel lõpptarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja toitu turvaliselt tarbida, eelkõige pidades silmas tervisealaseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja eetilisi kaalutlusi.“

6

Sama määruse artikli 7 „Õiglane teavitamine“ lõikes 2 on muu hulgas ette nähtud järgmist:

„Toidualane teave peab olema täpne, selge ja tarbijatele kergesti arusaadav.“

7

Määruse nr 1169/2011 artikli 9 „Kohustuslike andmete loetelu“ lõikes 1 on märgitud järgmist:

„Vastavalt artiklitele 10 kuni 35 ning kui käesolevas peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on kohustuslik märkida järgmised andmed:

[…]

[…]

8

Selle määruse artikli 17 „Toidu nimetus“ lõikes 1 on ette nähtud järgmist:

„Toidu nimetuseks on selle seaduslik nimetus. Sellise nimetuse puudumise korral on toidu nimetuseks selle üldtuntud nimetus või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimetus.“

9

Määruse artikli 18 „Koostisosade loetelu“ lõigetes 1 ja 2 on täpsustatud järgmist:

„1.   Koostisosade loetelul on või sellele eelneb sobiv pealkiri, mis koosneb sõnast „koostisosad“ või sisaldab sõna „koostisosad“. Koostisosade loetelu sisaldab kõiki toidu koostisosi, mis on esitatud kaalu järgi ning kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal.

2.   Koostisosad peavad olema tähistatud täpse nimetusega, vajaduse korral artiklis 17 […] ettenähtud korras.“

10

Sama määruse artikli 30, mis käsitleb artikli 9 lõike 1 punktis l osutatud toitumisalast teavet, lõigetes 1 ja 2 on sätestatud järgmist:

„1.   Kohustuslik toitumisalane teave hõlmab järgmist:

[…]

2.   Lõikes 1 osutatud kohustusliku toitumisalase teabe sisu võib täiendada ühe või mitme alljärgneva aine koguseid käsitleva teabega:

[…]

11

Määruse nr 1169/2011 XIII lisa „Võrdluskogused“ sisaldab A osa, mis käsitleb vitamiinide ja mineraaltoitainete päevaseid võrdluskoguseid täiskasvanutele, ning selle punktis 1 on loetletud vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende võrdluskogused. Nende vitamiinide hulka kuuluvad vitamiin A ja vitamiin D.

12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (ELT 2006, L 404, lk 26), mida on muudetud määrusega nr 1169/2011, (edaspidi „määrus nr 1925/2006“) sisaldab artiklit 3 „Vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamist käsitlevad nõuded“, mille lõikes 1 on täpsustatud, et „[t]oidule tohib lisada ainult I lisas loetletud vitamiine ja/või mineraaltoitaineid II lisas loetletud ühenditena vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele“.

13

Selle määruse artikli 7 „Märgistamine, esitlemine ja reklaam“ lõikes 3 on ette nähtud järgmist:

„Toodetel, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid ja mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, on toitumisalase märgistuse esitamine kohustuslik. Esitatud teave sisaldab [määruse nr 1169/2011] artikli 30 lõikes 1 nimetatud andmeid ning vitamiinide ja mineraaltoitainete kogusisaldust toidus pärast nende toidule lisamist.“

14

Nimetatud määruse I lisas „Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib toidule lisada“ on muu hulgas osutatud A-vitamiinile ja D-vitamiinile.

15

Sama määruse II lisa sisaldab vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendite hulgas, mida võib toidule lisada, pealkirja „Vitamiin A“ all nelja vitamiiniühendit, nimelt retinooli, retinüülatsetaati, retinüülpalmitaati ja beeta-karoteeni. See sisaldab pealkirja „Vitamiin D“ all ka kahte vitamiiniühendit, nimelt kolekaltsiferooli ja ergokaltsiferooli.

16

2008. aasta XLVI seaduse toiduahela ja selle haldusjärelevalve kohta (az élelmiszerláncról és hatósági felügyeletéről szóló 2008. évi XLVI. törvény) § 10 lõike 1 kohaselt võib toiduaineid viia turule üksnes juhul, kui nende märgistus sisaldab ungari keeles selle seaduse alusel vastu võetud ja liidu tasandil vahetult kohaldatavates õigusaktides ette nähtud teavet, mis on esitatud igaühele arusaadavalt, selgelt ja loetavalt.

17

Upfield Hungary turustab Ungaris toodet nimetusega „Flóra ProActiv, 35protsendilise rasvasisaldusega ja lisatud taimsete steroolidega margariin“. Selle toote märgistus sisaldab muu hulgas märget „vitamiinid (A, D)“.

18

Tarbijakaitse valdkonnas kohaldatavate õigusnormide järgimise järelevalve alal pädevad Somogy’i komitaadi haldusteenistused leidsid, et see märgistus ei vasta määruse nr 1169/2011 sätetele, kuna need näevad ette kohustuse esitada toidu märgistusel üldiselt nende koostisesse kuuluvate erinevate koostisosade täpne nimetus ja juhul, kui need koostisosad on vitamiinid, vitamiiniühendid, mida need sisaldavad. Seetõttu võtsid nad vastu otsuse, millega kohustasid Upfield Hungaryt muutma asjaomase toote märgistust.

19

Kuivõrd viimane esitas selle otsuse peale kaebuse, tühistas pädev kohus selle otsuse kahel põhjusel. Esiteks leidis ta, et määruses nr 1169/2011 ei ole määratletud, mida tuleb mõista üldiselt toiduainete koostisesse kuuluvate koostisosade „täpse nimetuse“ all. Teiseks märkis ta, et määruses nr 1925/2006 on küll selle II lisas muu hulgas loetletud erinevad A‑vitamiini ja D‑vitamiini ühendid, mida tohib toiduainetele lisada, kuid ei ole mainitud ka nende vitamiinide, mineraalainete ja muude ainete nimetust, millele see viitab. Neist asjaoludest järeldas see kohus, et ükski nende vaadeldava kahe määruse säte ega ka ükski liidu õiguse säte ei keela toiduaine märgistamisel kasutada nimetusi „vitamiin A“ ja „vitamiin D“.

20

Somogy’i komitaadi haldusteenistused esitasid seejärel Kúriale (Ungari kõrgeim kohus) apellatsioonkaebuse, milles nad väidavad esiteks, et määruses nr 1169/2011 on kehtestatud üldine kohustus märkida toiduaine märgistusel iga selle koostisosa „täpne nimetus“, ja teiseks, et selliste koostisosade nagu vitamiinid A ja D „täpne nimetus“ vastab vitamiiniühendile, mis konkreetsele toiduainele on lisatud, ning see vitamiiniühend peab ise tingimata kuuluma nende ühendite hulka, mille kasutamine on lubatud vastavalt määruse nr 1925/2006 II lisale.

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et seoses selle argumentatsiooniga tekib küsimus, kuidas tuleb määruse nr 1169/2011 artikli 18 lõikes 2 olevat mõistet „täpne nimetus“ mõista selliste koostisosade nagu vitamiinid esinemisel. Kuna liikmesriigi kohtute seisukoht selles küsimuses ei ole ühtne, tundub talle, et seda tuleb küsida Euroopa Kohtult.

22

Neil asjaoludel otsustas Kúria (Ungari kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas määrust [nr 1169/2011] ja konkreetselt selle artikli 18 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et toiduainele vitamiinide lisamise korral peab toiduaine koostisosade loetelu sisaldama lisaks vitamiinide nimetusele ka nende vitamiiniühendite nimetust, mida tohib toiduainetele lisada?“

23

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas määrust nr 1169/2011 tuleb eelkõige selle artikli 18 lõiget 2 arvesse võttes tõlgendada nii, et juhul kui toiduainele on lisatud vitamiini, peab selle toiduaine koostisosade loetelu lisaks selle vitamiini nimetusele sisaldama kasutatud vitamiiniühendi nimetust.

24

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et esiteks eristatakse määruses nr 1169/2011 mõisteid „koostisosa“ ja „toitaine“.

25

Nimelt on selle määruse artikli 2 lõike 2 punktis f täpsustatud, et mõiste „koostisosa“ on „toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine või toode, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab“.

26

Nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 punktis s on paralleelselt märgitud, et mõiste „toitaine“ hõlmab „val[kusid], süsivesik[uid], rasv[u], kiudaine[i]d, naatrium[i] ja“ sama määruse „XIII lisa A osa punktis 1 loetletud vitamiin[e] ja mineraaltoitain[eid] ning aine[id], mis kuuluvad ühte nimetatud gruppidest või on selle koostisosad“.

27

Teiseks on määruse nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktides b ja l ette nähtud, et Euroopa Liidus toodetavates või turustatavates toiduainetes peab nende koostisosade ja toitainete kohta olema kaks erinevat kohustuslikku sellekohast märget, nimelt „koostisosade loetelu“ ja „toitumisalane teave“.

28

Esimene kohustuslik teave peab nimetatud määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt sisaldama kõiki asjaomase toiduaine koostisosi.

29

Teine nimetatud kohustuslik teave peab vastavalt sama määruse artikli 30 lõikele 1 hõlmama asjaomases toidus esinevate rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola energiaväärtust ja kogust. Lisaks võib seda nimetatud artikli lõike 2 kohaselt täiendada muu hulgas teabega selles toiduaines märkimisväärses koguses esinevate vitamiinide kohta.

30

Sellest järeldub, et põhimõtteliselt kvalifitseeritakse vitamiinid määruses nr 1169/2011 toitainetena ning et neid võib seega esitada selle määruse artikli 9 lõike 1 punktis l ja artiklis 30 osutatud toitumisalase teabe hulgas, kui neid on toiduaines märkimisväärses koguses, kuid see teave ei ole kohustuslik.

31

Tuleb siiski täpsustada, et nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 32–34, ei tähenda see määratlus, et vitamiinid ei saaks samal ajal kujutada endast koostisosi määruse nr 1169/2011 tähenduses.

32

Mõiste „koostisosa“ hõlmab vastupidi, nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 25, toidu tootmisel või valmistamisel „kasutatavaid“ mis tahes aineid või tooteid, mida valmistoode „sisaldab“, millega võib olla tegemist vitamiinide puhul.

33

Sellest järeldub, et juhul kui toiduainele lisatakse vitamiin, tuleb see kindlasti märkida määruse nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktis b ja artiklis 18 ette nähtud koostisosade loetelus. Seda ei pea seevastu tingimata mainima ja arvuliselt määratlema selle määruse artikli 9 lõike 1 punktis l ja artiklis 30 osutatud kohustusliku toitumisalase teabe hulgas.

34

Mis puudutab küsimust, millise nimetuse all tuleb selline vitamiin lisada koostisosade loetellu, mis peab olema asjaomasel toiduainel märgitud, siis tuleb märkida, et määruse nr 1169/2011 artikli 18 lõike 2 kohaselt peavad koostisosad, mida toiduaine sisaldab, olema tähistatud täpse nimetusega, vajaduse korral selle määruse artiklis 17 ettenähtud korras.

35

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1169/2011 artikli 17 lõikes 1 on sätestatud, et koostisosade nimetuseks on asjaomase koostisosa seaduslik nimetus või sellise nimetuse puudumise korral selle koostisosa üldtuntud nimetus või veel, kui see puudub või kui seda ei kasutata, siis kirjeldav nimetus.

36

Ei viide määruse nr 1169/2011 artikli 18 lõikes 2 „täpsele nimetusele“ ega viited selle määruse artikli 17 lõikes 1 „seaduslikule nimetusele“, „üldtuntud nimetusele“ ja „kirjeldavale nimetusele“ ei võimalda iseenesest ja tekstis täiendavate täpsustuste puudumisel kindlaks teha, millise nimetuse all tuleb liidus toodetud või turustatud toiduainesse lisatud vitamiini selle toiduaine koostisosade loetelus nimetada.

37

Neil asjaoludel tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nende sätete tõlgendamisel arvesse võtta mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks see säte on (7. juuni 2005. aasta kohtuotsus VEMW jt, C‑17/03, EU:C:2005:362, punkt 41, ja 21. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. Esso Raffinage, C‑471/18 P, EU:C:2021:48, punkt 81).

38

Esimesena tuleb asjaomaste sätete konteksti kohta esiteks märkida, et määruse nr 1169/2011 artikli 2 lõikes 2 on vastavalt selle punktides n ja o määratletud mõisted „seaduslik nimetus“ ja „üldtuntud nimetus“, täpsustades, et esimene neist on „toidu nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates liidu õigusnormides või selliste liidu õigusnormide puudumise korral nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates selle liikmesriigi õigusaktides ja halduseeskirjades, kus toitu lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müüakse“, ning teine on „nimetus, mida aktsepteeritakse toidu nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma et seda oleks vaja tarbijatele täiendavalt selgitada“.

39

Teiseks viitab see määrus artikli 30 lõike 2 punktis f ja XIII lisa A osa punktis 1 vitamiinidele, mida võib artikli 9 lõike 1 punktis l ette nähtud kohustusliku toitumisalase teabe hulgas esitada ja arvuliselt väljendada, kui neid on liidus toodetud või turustatud toiduaines märkimisväärses koguses. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 47 rõhutas, loetletakse selle XIII lisa A osa punktis 1 kõnealused vitamiinid, määratledes need selliste nimetustega nagu „vitamiin A“, „vitamiin D“ või ka „vitamiin E“, nägemata siiski ette, et need nimed on liidu õiguse kohaselt seaduslik nimetus.

40

Kolmandaks ei viita need sätted ega ükski muu määruse nr 1169/2011 säte nendele vitamiinidele teiste nimetuste all.

41

Neljandaks on määruse nr 1925/2006, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigusnormid, mis käsitlevad vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatavate muude ainete lisamist toiduainetele, artikli 3 lõikes 1 ette nähtud, et „[t]oidule tohib lisada ainult I lisas loetletud vitamiine ja/või mineraaltoitaineid II lisas loetletud ühenditena“. Nagu nähtub neist kahest lisast esimesest, vastavad kõnealuste erinevate vitamiinide nimed määruse nr 1169/2011 XIII lisa A osa punktis 1 toodud nimedele, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 39, kuid tuleb siiski märkida, et liidus toodetud või turustatud toiduainetele võib lisada ainult nimetatud kahest lisast teises lisas sõnaselgelt loetletud vitamiiniühendeid.

42

Viiendaks ei ole määruse nr 1925/2006 eesmärk siiski reguleerida toitumisalast märgistamist ega laiemalt tarbijate teavitamist vitamiinide sisalduse kohta neis toiduainetes, kuna see küsimus on reguleeritud vastupidi üksnes määrusega nr 1169/2011, nagu nähtub selgelt selle määruse artikli 7 lõikest 3 ja nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 45 märkis. Määruse nr 1925/2006 II lisas loetletud vitamiiniühendeid ei saa seega pidada nimetusteks, mis lisanduvad käesoleva kohtuotsuse punktis 39 nimetatutele, seda enam, et selles lisas on täpsustatud, et tegemist on ainult iga asjaomase vitamiini erineva „ühendiga“.

43

Kõigist eeltoodud sätetest nähtub seega, et määruses nr 1169/2011 on kasutatud liidus toodetud või turustatud toiduainetes märkimisväärses koguses esinevate vitamiinide nimetusi, nagu „vitamiin A“, „vitamiin D“ või „vitamiin E“, selleks et kasutada neid selle määruse artikli 9 lõike 1 punktis l, artiklis 30 ja XIII lisas ette nähtud kohustusliku toitumisalase teabe märkimisel.

44

Selle määruse erinevate sätete ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise tagamiseks tuleb asuda seisukohale, et neid vitamiine tuleb nimetada sama nimega ka nende kandmisel nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis b ja artiklis 18 ette nähtud koostisosade loetelusse.

45

Teisena tuleb märkida, et määruse nr 1169/2011 eesmärk on eelkõige – nagu nähtub selle artikli 1 lõikest 1 koostoimes artikli 3 lõikega 1 – tagada tarbijakaitse kõrge tase toidualase teabe valdkonnas, võttes arvesse nende tajumise erinevust, andes neile aluse, mille põhjal nad võivad asjaoludest teadlikuna otsuse teha (vt selle kohta 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Tesco Stores ČR, C‑881/19, EU:C:2022:15, punktid 43 ja 44 ning seal viidatud kohtupraktika).

46

See eesmärk väljendub eelkõige nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud nõudes, et liidus toodetud või turustatud toiduainete kohta tarbijatele antav teave peab olema täpne, selge ja kergesti arusaadav.

47

Seda nõuet tuleb omakorda hinnata mitte ainult tarbijate taju võimalikku erinevust arvesse võttes, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 45, vaid võttes võrdlusaluseks ka keskmise tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, nagu nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast (16. juuli 1998. aasta kohtuotsus Gut Springenheide ja Tusky, C‑210/96, EU:C:1998:369, punkt 31, ja 10. septembri 2009. aasta kohtuotsus Severi, C‑446/07, EU:C:2009:530, punkt 61).

48

Nimetatud eesmärk ja nimetatud nõue toetavad aga käesoleva kohtuotsuse punktis 44 esitatud tõlgendust. See, kui kohustusliku toitumisalase teabe hulgas ja määruses nr 1169/2011 ette nähtud koostisosade loetelus nimetatakse vitamiine ühtselt ja eranditult sellise nimetuse all nagu „vitamiin A“ või „vitamiin D“, tagab nimelt keskmisele tarbijale, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, täpse, selge ja kergesti arusaadava teabe andmise.

49

Vastupidisel juhul, kui kohustusliku toitumisalase teabe hulgas kasutatakse ainult neid nimetusi ja lisatakse sellele paralleelselt määruse nr 1925/2006 II lisas loetletud asjasse puutuvad vitamiinid, nagu retinool või kolekaltsiferool, eesmärgiga lisada need koostisosade loetelusse, siis see võib enamiku nende vitamiiniühendite suhtelist keerukust ja üldsuse hulgas vähest tuntust arvestades muuta selle teabe keerulisemaks, tehnilisemaks ja järelikult keskmise tarbija jaoks vähem selgeks ning raskemini arusaadavaks.

50

Kõiki eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määrust nr 1169/2011 tuleb eelkõige selle artikli 18 lõiget 2 arvesse võttes tõlgendada nii, et toiduainele vitamiini lisamise korral ei pea selle toiduaine koostisosade loetelu sisaldama lisaks selle vitamiini nimetusele ka selle vitamiiniühendi nimetust, mida on kasutatud.

51

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004, tuleb eelkõige selle artikli 18 lõiget 2 arvesse võttes tõlgendada nii, et toiduainele vitamiini lisamise korral ei pea selle toiduaine koostisosade loetelu sisaldama lisaks selle vitamiini nimetusele ka selle vitamiiniühendi nimetust, mida on kasutatud.