EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)

3. september 2015 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Õigusaktide ühtlustamine — Kosmeetikatooted — Tarbijakaitse — Määrus (EÜ) nr 1223/2009 — Kohaldamisala — Nulltugevusega värvilised kontaktläätsed — Pakendil olev märge, et tegemist on kosmeetikatootega — Tarbijakaitse”

Kohtuasjas C‑321/14,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Krefeldi (Saksamaa) 4. juuni ja 4. augusti 2014. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 4. juulil ja 11. augustil 2014, menetluses

Colena AG

versus

Karnevalservice Bastian GmbH,

EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president J.‑C. Bonichot, kohtunikud A. Arabadjiev ja C. Lycourgos (ettekandja),

kohtujurist: N. Jääskinen,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

Karnevalservice Bastian GmbH, esindaja: Rechtsanwalt C. Ballke,

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja S. Šindelková,

Prantsuse valitsus, esindajad: F. Gloaguen ja D. Colas,

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Wilms ja P. Mihaylova,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, lk 59) tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Colena AG (edaspidi „Colena”) ja Karnevalservice Bastian GmbH (edaspidi „Karnevalservice”) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kuidas viimatinimetatu turustas nulltugevusega värvilisi kontaktläätsi (edaspidi „vaidlusalused kontaktläätsed”).

Liidu õigus

3

Määruse nr 1223/2009 põhjenduses 6 on kirjas:

„Käesolevas määruses käsitletakse ainult kosmeetikatooteid, mitte ravimeid, meditsiiniseadmeid või biotsiide. Eristamine tuleneb eelkõige kosmeetikatoodete üksikasjalikust määratlusest, milles on arvesse võetud nende kasutusala ja kasutuseesmärki.”

4

Määruse põhjenduses 7 on märgitud:

„Kosmeetikatootena määratlemine peab toimuma iga toote puhul eraldi, võttes arvesse selle toote kõiki omadusi. […]”

5

Nimetatud määruse artikkel 1 „Reguleerimisala ja eesmärk” näeb ette:

„Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida tuleb järgida kosmeetikatoodete turul kättesaadavaks tegemisel, et tagada toimiv siseturg ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.”

6

Määruse artikli 2 „Mõisted” lõige 1 sätestab:

„Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kosmeetikatoode” – aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks;

b)

„aine” – looduslik või tootmisprotsessi teel saadud keemiline element või selle ühendid koos stabiilsuse säilitamiseks vajalike ja tootmisprotsessist johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine stabiilsust või muutmata selle koostist;

c)

„segu” – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus;

[…]”

7

Määruse nr 1223/2009 artikli 19 „Märgistamine” lõige 1 näeb sisuliselt ette, et kosmeetikatooted tehakse turul kättesaadavaks üksnes tingimusel, et tootemahutil ja pakendil on kustutamatu, selgesti loetav ja hästi nähtav teave, nagu eelkõige vastutava isiku nimi või ärinimi ja aadress, nimikogus pakendamise ajal massi- või mahuühikutes, kuupäev, milleni toode säilitab nõuetekohastes hoiutingimustes esialgse toime, erilised ettevaatusabinõud, partiinumber või viide kosmeetikatoote identifitseerimiseks ja koostisainete loetelu.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

8

Karnevalservice turustab Saksamaal vaidlusaluseid kontaktläätsi. Neid tooteid ei turustata ühegi nägemisprobleemi leevendamiseks, vaid pigem kasutaja välimuse muutmiseks, eelkõige pidudel. Vaidlusaluste kontaktläätsede pakendil on järgmine märge: „kosmeetilised silmatarvikud, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”.

9

24. oktoobril 2013 pöördus Colena Landgericht Krefeldi (Krefeldi ringkonnakohus) poole kaebusega, milles ta palus kohtul võtta ajutised meetmed keelamaks Karnevalservice’il vaidlusaluseid kontaktläätsi turustada ilma, et pakendil oleks märgitud teatavad määruse nr 1223/2009 artikli 19 lõikes 1 toodud kohustuslikud andmed. Nimetatud kohus jättis oma 29. oktoobri ja 11. detsembri 2013. aasta otsustega selle kaebuse rahuldamata, leides et kõnealuseid kontaktläätsi ei saa pidada „kosmeetikatoodeteks” selle määruse tähenduses ning seetõttu ei ole see määrus kohaldatav.

10

Colena esitas selle peale kaebuse Oberlandesgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi piirkondlik kõrgem kohus). Nimetatud kohus muutis oma 9. jaanuari 2014. aasta otsusega Landgericht Krefeldi otsust ja rahuldas ajutiste meetmete võtmise taotluse, otsustades, et vaatamata sellele, et vaidlusaluseid kontaktläätsi ei saa pidada „kosmeetikatoodeteks” määruse nr 1223/2009 tähenduses, tuleb nende suhtes siiski kohaldada selle määruse sätteid, kuna vaidlusaluste läätsede pakendile on märgitud „kosmeetilised silmatarvikud, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse” ning see tekitab „keskmiselt informeeritud, tähelepanelikus ja arukas keskmises tarbijas” Saksa õiguse kohaselt ettekujutuse, et tegemist on tõepoolest kosmeetikatootega nimetatud määruse tähenduses.

11

Karnevalservice esitas 30. jaanuaril 2014 selle kohtuotsuse peale vastuväite eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kes peab Oberlandesgericht Düsseldorfi võetud ajutiste meetmete põhjendatuse suhtes seisukoha võtma.

12

Oma taotluses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on oluline vastata küsimusele, kas toode, mis ei ole kosmeetikatoode määruse nr 1223/2009 tähenduses, peab siiski selle nõuetele vastama, kui selle pakendil on märge, mille kohaselt see toode on kosmeetikatoode, „mis kuulu[b] kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”. Oberlandesgericht Düsseldorfi poolt apellatsioonimenetluses tehtud otsus, millega muudeti eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsust, ning Landgericht Esseni (Esseni ringkonnakohus) vasturääkivad otsused näitavad, et siseriiklik kohtupraktika on määruse nr 1223/2009 kohaldamisala suhtes kahtleval seisukohal.

13

Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Saksa kohtupraktikas on vastuolulisi otsuseid küsimuses, kas sellised kontaktläätsed, nagu on põhikohtuasjas käsitlusel, kuuluvad või ei kuulu määruse nr 1223/2009 kohaldamisalasse. Ta leiab, et vastus sellele küsimusele on ka tema menetluses oleva kohtuasja lahendamisel määrava tähtsusega.

14

Neil asjaoludel otsustas Landgericht Krefeld menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas määrust nr 1223/2009 tuleb tõlgendada nii, et toode, mis ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse, peab kosmeetikatoodete määruse nõuetele vastama ainuüksi seetõttu, et pakendile on märgitud, et tegemist on „kosmeetiliste silmatarvikutega, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”?

2.

Kas määrust nr 1223/2009 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvad „nulltugevusega dekoratiivkontaktläätsed”?

Eelotsuse küsimuste analüüs

15

Nende küsimustega, mida tuleb käsitelda koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määrust nr 1223/2009 tuleb tõlgendada nii, et vaidlusalused kontaktläätsed kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse põhjusel, et need vastavad selle määruse kohaldamiseks vajalikele tingimustele, või kui ei, siis põhjusel, et nende pakendil on märge „kosmeetilised silmatarvikud, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”.

16

Et teha kindlaks, kas toode kuulub määruse nr 1223/2009 kohaldamisalasse, tuleb tugineda selle määruse artiklile 1, mis näeb ette, et määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida tuleb järgida „kosmeetikatoodete turul kättesaadavaks tegemisel”. Seda artiklit täiendab mõiste „kosmeetikatoode” määratlus, mis on ära toodud nimetatud määruse artikli 2 lõike 1 punktis a.

17

Nende kahe sätte koosmõjust tuleneb, et määrust nr 1223/2009 kohaldatakse kõigi selliste ning ainult selliste toodete suhtes, mis vastavad artikli 2 lõike 1 punktis a toodud määratlusele. Täpsustusega, et määrusega kehtestatakse eeskirjad, millele peavad vastama kõik kosmeetikatooted, piiritleb nimetatud artikkel 1 selle määruse kohaldamisala vaid nende toodetega; seda piiritlust on hiljem täpsustatud artiklis 2 toodud mõiste „kosmeetikatoode” üksikasjaliku määratlusega.

18

Seda järeldust kinnitab määruse nr 1223/2009 põhjendus 6, mis konkreetselt eristab kosmeetikatooteid ravimitest, meditsiiniseadmetest ja biotsiididest, ja täpsustab ka, et määruses käsitletakse „ainult kosmeetikatooteid”.

19

Seega tuleb analüüsida, kas vaidlusalused kontaktläätsed vastavad kõigile määruse nr 1223/2009 artikli 2 lõike 1 punktis a toodud mõiste „kosmeetikatoode” määratluse kriteeriumidele. Nagu sellest sättest ilmneb, tugineb see määratlus kolmele kumulatiivsele kriteeriumile: esiteks kõnealuse toote laad (aine või segu), teiseks inimese keha välispinna osa, millega see toode on mõeldud kokku puutuma, ja kolmandaks nimetatud toote kasutuseesmärk.

20

Mis puutub vaidlusaluse toote laadi käsitlevasse kriteeriumisse, siis tuleb märkida, et määruse nr 1223/2009 artikli 1 lõike 1 punkt b määratleb mõiste „aine” kui „looduslik[u] või tootmisprotsessi teel saadud keemili[s]e elemen[di] või selle ühendi[…] koos stabiilsuse säilitamiseks vajalike ja tootmisprotsessist johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine stabiilsust või muutmata selle koostist”. Määruse artikli 2 lõike 1 punkt c näeb ette, et „segu” on „kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus”. Kui aga arvestada vaidlusaluste kontaktläätsede objektiivseid omadusi, mis võimaldavad neid hinnata kui „esemeid”, siis ei saa neid selle sätte tähenduses käsitada ei „aine” ega „seguna”.

21

Mis puutub teise kriteeriumisse, siis määruse nr 1223/2009 artikli 2 lõike 1 punkt a loetleb „kosmeetikatoote” määratluses inimese keha välispinna osad, millega see toode on mõeldud kokku puutuma. See loetelu on ammendav, nagu näitavad selgelt selle sätte üksikasjalik ja täpne sõnastus ning asjaolu, et liidu seadusandja on loobunud kõigist sellistest tarinditest nagu „nagu”, „näiteks”, „eelkõige”, „jne”, mis viitaksid sellele, et see loetelu on näitlik. Vaidlusalused kontaktläätsed asetatakse aga silma võrkkestale, mida ei ole selles ammendavas loetelus üldse nimetatud, samuti ei ole seda mainitud üheski muus määruse nr 1223/2009 sättes. Sellest tuleneb, et vaidlusalused kontaktläätsed ei vasta teisele kriteeriumile.

22

Kolmanda kriteeriumi kohta, mis puudutab toote kasutuseesmärki, tuleb märkida, et kuna vaidlusalused kontaktläätsed asetatakse silma võrkkestale ja nende ülesanne on muuta silma võrkkesta välimust, siis ei ole need mõeldud ainult või peamiselt määruse nr 1223/2009 artikli 2 lõike 1 punktis a loetletud kehaosade puhastamiseks, lõhnastamiseks, välimuse muutmiseks, kaitsmiseks või heas seisundis hoidmiseks ega ihulõhnade parandamiseks. Seega puudub vastavus ka sellele kriteeriumile.

23

Eeltoodust järeldub – hinnangu põhjal, mis vastavalt määruse nr 1223/2009 põhjendusele 7 võtab arvesse vaidlusaluste kontaktläätsede kõiki omadusi –, et need ei vasta ühelegi kolmest kumulatiivsest kriteeriumist, millele need peaksid vastama, et kuuluda selle määruse artikli 2 lõike 1 punktis a viidatud „kosmeetikatoote” määratluse alla. Seega tuleb tõdeda, et vaidlusaluseid kontaktläätsi ei saa liigitada „kosmeetikatooteks” selle sätte tähenduses ja seetõttu ei kuulu need nimetatud määruse kohaldamisalasse.

24

Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et vaidlusaluste kontaktläätsede pakendil on märge, et tegemist on „kosmeetiliste silmatarvikutega, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”.

25

Vastupidi liidu seadusandja teiste toodete, konkreetsemalt ravimite valikule ei sisalda määruse nr 1223/2009 artikli 2 lõike 1 punktis a toodud määratlus kosmeetikatoodete kategooriat „esitlusviisi alusel”, mis õiguslikult võimaldaks liigitada toote „kosmeetikatooteks” pelgalt selle alusel, et seda sellena esitletakse.

26

See hinnang ei takista siiski vajaduse korral selliste normide kohaldamist, mis võimaldavad pädevatel asutustel kontrollida, kas vaidlusaluste kontaktläätsede pakendil olev märge, et tegemist on „kosmeetiliste silmatarvikutega, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”, ei kujuta endast eksitavat kaubandustava.

27

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et määrust nr 1223/2009 tuleb tõlgendada nii, et vaidlusalused kontaktläätsed ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse vaatamata sellele, et nende pakendil on märge „kosmeetilised silmatarvikud, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”.

Kohtukulud

28

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta tuleb tõlgendada nii, et nulltugevusega värvilised kontaktläätsed ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse vaatamata sellele, et nende pakendil on märge „kosmeetilised silmatarvikud, mis kuuluvad kosmeetikatoodete direktiivi kohaldamisalasse”.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.