Kohtuasjas C-271/12
Petroma Transports SA jt
versus
Belgia riik
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Mons)
„Maksustamine — Käibemaks — Kuues direktiiv 77/388/EMÜ — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus — Maksukohustuslase kohustused — Nõuetele mittevastavate ja ebatäpsete arvete omamine — Kohustuslike andmete märkimata jätmine — Mahaarvamisõiguse andmisest keeldumine — Nende tehingute tegelikkusele vastamise hilisem kontrollimine, mille kohta on esitatud arve — Korrigeeritud arved — Käibemaksu tagasisaamise õigus — Neutraalsuse põhimõte”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. mai 2013
Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Maksukohustuslase kohustused – Teatud märkeid sisaldava arve omamine – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib arvel olevate vigade tõttu keelduda mahaarvamisõiguse andmisest arve korrigeerimise korral pärast ametiasutuse otsust – Lubatavus
(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõige 2, artikli 18 lõike 1 punkt a ja artikli 22 lõike 3 punktid b ja c ning lõige 8)
Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib keelduda arvel olevate vigade tõttu mahaarvamisõiguse andmisest ja tasutud maksu tagasimaksmisest – Neutraalse maksustamise põhimõte
(Nõukogu direktiiv 77/388, artikkel 22)
Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 94/5, sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib käibemaksu mahaarvamisõiguse andmisest keelduda maksukohustuslastest teenuseosutajatele, kellel on nõuetele mittevastavad arved, isegi kui nende arvete täiendamiseks on esitatud sellist teavet, mille eesmärk on tõendada arvel märgitud tehingute tegelikku toimumist, laadi ja hinda pärast mahaarvamisõiguse andmisest keeldumise otsuse tegemist.
Kuigi ühine käibemaksusüsteem ei keela vigaste arvete parandamist kui on täidetud mahaarvamisõiguse tekkimise sisulised tingimused, võib selle õiguse andmisest siiski keelduda, kui maksukohustuslane esitab asjaomasele asutusele parandatud arve pärast seda, kui viimati nimetatud asutus on teinud otsuse ning kui see takistab maksu nõuetekohast kogumist ja selle kontrollimist.
(vt punktid 34–36 ja resolutsiooni punkt 1)
Neutraalse maksustamise põhimõttega ei ole vastuolus maksuhalduri keeldumine tagastada teenust osutanud äriühingule viimase tasutud käibemaks, isegi kui nende teenuste saajaks olevatele äriühingutele on teenustele lisatud käibemaksu mahaarvamisõiguse kasutamisest keeldutud seetõttu, et teenust osutanud äriühingute väljastatud arvete osas tuvastati puudusi. Kuna käibemaksuga maksustatavaid teenuseid tegelikult osutati, oli nendelt tehingutelt tasutud käibemaks sisse nõutav ja selle tasumine maksuhaldurile oli põhjendatud. Teistsugune tõlgendus soodustaks olukordi, mis võivad takistada käibemaksu nõuetekohast kogumist ja just seda on kuuenda direktiivi, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 94/5, artikliga 22 püütud vältida.
(vt punktid 43 ja 44 ning resolutsiooni punkt 2)
Kohtuasjas C-271/12
Petroma Transports SA jt
versus
Belgia riik
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Mons)
„Maksustamine — Käibemaks — Kuues direktiiv 77/388/EMÜ — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus — Maksukohustuslase kohustused — Nõuetele mittevastavate ja ebatäpsete arvete omamine — Kohustuslike andmete märkimata jätmine — Mahaarvamisõiguse andmisest keeldumine — Nende tehingute tegelikkusele vastamise hilisem kontrollimine, mille kohta on esitatud arve — Korrigeeritud arved — Käibemaksu tagasisaamise õigus — Neutraalsuse põhimõte”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. mai 2013
Maksusätted — Õigusaktide ühtlustamine — Käibemaks — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Maksukohustuslase kohustused — Teatud märkeid sisaldava arve omamine — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib arvel olevate vigade tõttu keelduda mahaarvamisõiguse andmisest arve korrigeerimise korral pärast ametiasutuse otsust — Lubatavus
(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõige 2, artikli 18 lõike 1 punkt a ja artikli 22 lõike 3 punktid b ja c ning lõige 8)
Maksusätted — Õigusaktide ühtlustamine — Käibemaks — Ühine käibemaksusüsteem — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib keelduda arvel olevate vigade tõttu mahaarvamisõiguse andmisest ja tasutud maksu tagasimaksmisest — Neutraalse maksustamise põhimõte
(Nõukogu direktiiv 77/388, artikkel 22)
Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 94/5, sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib käibemaksu mahaarvamisõiguse andmisest keelduda maksukohustuslastest teenuseosutajatele, kellel on nõuetele mittevastavad arved, isegi kui nende arvete täiendamiseks on esitatud sellist teavet, mille eesmärk on tõendada arvel märgitud tehingute tegelikku toimumist, laadi ja hinda pärast mahaarvamisõiguse andmisest keeldumise otsuse tegemist.
Kuigi ühine käibemaksusüsteem ei keela vigaste arvete parandamist kui on täidetud mahaarvamisõiguse tekkimise sisulised tingimused, võib selle õiguse andmisest siiski keelduda, kui maksukohustuslane esitab asjaomasele asutusele parandatud arve pärast seda, kui viimati nimetatud asutus on teinud otsuse ning kui see takistab maksu nõuetekohast kogumist ja selle kontrollimist.
(vt punktid 34–36 ja resolutsiooni punkt 1)
Neutraalse maksustamise põhimõttega ei ole vastuolus maksuhalduri keeldumine tagastada teenust osutanud äriühingule viimase tasutud käibemaks, isegi kui nende teenuste saajaks olevatele äriühingutele on teenustele lisatud käibemaksu mahaarvamisõiguse kasutamisest keeldutud seetõttu, et teenust osutanud äriühingute väljastatud arvete osas tuvastati puudusi. Kuna käibemaksuga maksustatavaid teenuseid tegelikult osutati, oli nendelt tehingutelt tasutud käibemaks sisse nõutav ja selle tasumine maksuhaldurile oli põhjendatud. Teistsugune tõlgendus soodustaks olukordi, mis võivad takistada käibemaksu nõuetekohast kogumist ja just seda on kuuenda direktiivi, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 94/5, artikliga 22 püütud vältida.
(vt punktid 43 ja 44 ning resolutsiooni punkt 2)