—

R. Kqiku, esindaja: Rechtsanwalt A. Heidegger,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: M. Wilderspin ja S. Grünheid,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta otsust nr 896/2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid oma territooriumilt läbisõiduks (ELT L 167, lk 8).

2

Eelotsusetaotlus esitati kriminaalmenetluse raames, mis algatati Saksamaal Serbia ja Montenegro kodaniku R. Kqiku suhtes ja milles teda süüdistati selles, et ta sisenes Saksamaa Liitvabariigi territooriumile 4. augustil 2006 ja viibis seal sama kuu 6. kuupäevani, kuigi tal ei olnud vajalikku elamisluba viisa näol.

3

14. juuni 1985. aasta konventsiooni, millega rakendatakse . aastal Schengenis (Luksemburgis) Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, lk 19; ELT eriväljaanne 19/02, lk 9), põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud redaktsiooni artiklite 10 ja 11 kohaselt viidi kõikide isikute suhtes peale Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanike sisse lühiajaline viisa, mida sai anda kuni kolmekuuliseks viibimiseks. See konventsioon eristab reisiviisasid ja transiitviisasid. Viimased antakse läbisõitude tarvis, mis ei kesta üle viie päeva.

4

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 65), artikli 1 lõike 1 ja I lisa kohaselt nõutakse Jugoslaavia Liitvabariigi (Serbia ja Montenegro) kodanikelt liikmesriigi välispiiri ületamisel viisat.

5

Nimetatud määruse artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas määruses tähendab „viisa” liikmesriigi luba või otsust, mis on vajalik, et:

6

Otsuse nr 896/2006 põhjendused 2, 3, 6 ja 7 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

7

Otsuse nr 896/2006 artikkel 1 näeb ette:

„Käesoleva otsusega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt elamislubasid, mille Šveits ja Liechtenstein on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse määruse […] nr 539/2001 kohast viisanõuet, võrdväärsena oma ühtse või riigi transiitviisaga.

[…]”

8

Selle otsuse artikkel 2 täpsustab:

„Schengeni acquis’d täielikult rakendavad liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid, mis on loetletud lisas.

[…]”

9

Sama otsuse artikli 3 esimene lõik sätestab:

„Kolmanda riigi kodaniku läbisõidu kestus läbi liikmesriigi territooriumi ei tohi ületada viit päeva.”

10

Šveitsi Konföderatsiooni poolt väljastatavate elamislubade hulka, millele on viidatud otsuse nr 896/2006 artiklis 2 ning mis on nimetatud sama otsuse lisas, kuulub nimelt ka välismaalase isikutunnistus C, millega kaasneb elamisluba C.

11

Saksamaa Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet’i (seadus välismaalaste viibimise, töötamise ning integratsiooni kohta Saksamaa Liitvabariigi territooriumil; Bundesgesetzblatt 2004 I, lk 1950) (edaspidi „välismaalaste seadus”) asjassepuutuvad sätted näevad ette, et välisriikide kodanikel peab olema elamisluba, välja arvatud kui Euroopa Liidu õigusega või siseriikliku õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. Elamisluba antakse muu hulgas viisa ja riiki sisenemise loa vormis.

12

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on siis, kui välisriigi kodanik ei oma ühtegi selle seaduse alusel vajalikku elamisluba tõendavat dokumenti, tema sisenemine Saksamaa territooriumile ebaseaduslik. Sama seaduse § 95 kohaselt karistatakse isikut, kes viibib Saksamaa territooriumil ilma vajaliku elamisloata, kuni üheaastase vangistuse või rahatrahviga. Sama karistus on ette nähtud siis, kui välismaalane siseneb Saksamaa territooriumile ilma passi või kehtiva elamisloata.

13

Eelotsusetaotluses selgitab Oberlandesgericht Karlsruhe, et Saksa siseriikliku õiguse kohaselt on nimetatud § 95 alusel karistatava teo olemasolu hindamisel oluline üksnes formaalselt kehtiva riiki sisenemise loa ja elamisloa olemasolu.

14

R. Kqiku, kes on oma passi järgi Serbia ja Montenegro kodanik, elab püsivalt Šveitsis alates 1993. aasta juunist. Alates 27. märtsist 2006 on tal Šveitsi Konföderatsiooni välja antud välismaalase isikutunnistus C, millega kaasneb elamisluba C, mille Kontrollfrist (kontrolltähtaeg) lõpeb . Ka kõigil tema pereliikmetel on kehtivad välismaalaste isikutunnistused või vastavad laste isikutunnistused.

15

R. Kqiku lahkus 4. augustil 2006 koos abikaasa ja kolme lapsega Šveitsist, et siseneda Saksamaa territooriumile. Saksamaa territooriumil viibitud ajal külastasid asjaomased isikud oma Kölnis ja Stuttgardis elavaid pereliikmeid.

16

Sel ajal ja kuni Šveitsi tagasipöördumiseni 6. augustil 2006 oli R. Kqikul kaasas kehtiv pass, Šveitsi ametiasutuste välja antud välismaalase isikutunnistus C ning kehtiv Šveitsi autojuhiluba. Ka kõigil temaga koos reisinud pereliikmetel olid kaasas kehtivad passid ja välismaalaste isikutunnistused või vastavad laste isikutunnistused.

17

Erinevalt R. Kqiku senistest lühiajalistest külaskäikudest Saksamaale ei taotlenud ta seekord endale ega oma pereliikmetele Saksamaa territooriumile sisenemiseks viisat.

18

R. Kqiku suhtes algatati kriminaalmenetlus, kus teda süüdistati Saksamaa territooriumile sisenemises ning seal viibimises ajavahemikul 4. augustist kuni ilma selleks vajaliku elamisloata viisa vormis, mis tal pidi olema Serbia ja Montenegro kodanikuna.

19

Amtsgericht Singen (Singeni linna esimese astme kohus) mõistis 29. novembri 2006. aasta otsusega R. Kqiku õigeks süüdistuses, mille sisu oli riiki ebaseaduslikult sisenemine ja seal ebaseaduslikult viibimine välismaalaste seaduse tähenduses, põhjendusel et tema käitumine ei kujutanud endast kuritegu otsuse nr 896/2006 järgi. Prokuratuur esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse. Oberlandesgericht Karlsruhe lahendab käesolevat asja kõrgeima kohtuastmena.

20

Oberlandesgericht Karlsruhe leidis, et otsustamaks selle üle, kas R. Kqiku on karistatav välismaalaste seaduse § 95 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 järgi süüdistuses, et ta sisenes ebaseaduslikult Saksamaa territooriumile ja viibis seal ebaseaduslikult, tuleb tõlgendada otsusega nr 896/2006 kehtestatud elamislubade ühepoolset tunnustamist käsitlevaid õigusnorme, ning otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas otsuse […] nr 896/2006 artikleid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et selle otsuse lisas loetletud Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid tuleb tänu Schengeni acquis’d täielikult rakendavate liikmesriikide ühepoolsele ühtse või riigi transiitviisaga võrdväärseks tunnustamisele otseselt käsitada kui ühisest alast läbisõiduks antud elamislubasid;

või

kas otsuse […] nr 896/2006 artikleid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et kolmandate riikide kodanikud, kellel on üks selle otsuse lisas loetletud Schengeni acquis’d täielikult rakendavate liikmesriikide poolt ühepoolselt tunnustatavatest Šveitsi ja Liechtensteini elamislubadest, on ühisest alast läbisõiduks vabastatud määruse […] nr 539/2001 artikli 1 lõikes 1 sätestatud viisakohustusest?”

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, millise ulatusega on elamislubade tunnustamine otsuse nr 896/2006 kohaselt, arvestades määrusega nr 539/2001 ette nähtud viisakohustust.

22

R. Kqiku leiab, et otsus nr 896/2006 näeb ette elamislubade tunnustamise, mis on Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi poolt välja antud Schengeni alast läbisõiduks või lühiajaliseks viibimiseks Schengeni alal. Tema välismaalase isikutunnistus C on üks Šveitsi Konföderatsiooni väljastatavatest selle otsuse lisas nimetatud elamislubadest ja see isikutunnistus ei vabasta määrusega nr 539/2001 ette nähtud viisakohustusest ning selle isikutunnistuse puhul on tegemist kehtiva loaga riiki sisenemiseks ja seal elamiseks.

23

Euroopa Ühenduste Komisjon rõhutab, et otsusega nr 896/2006 sätestatud võrdväärsus piirdub vaid Schengeni alast läbisõidu eesmärgiga. Ta leiab, et sellist elamisluba nagu põhikohtuasjas võib võrdsustada üksnes läbisõiduks ette nähtud „Schengeni viisaga” ning Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini Vürstiriigi välja antud elamisloa tunnustamine on erandiks viisakohustusest määruse nr 539/2001 artikli 1 lõike 1 järgi üksnes läbisõidu korral.

24

Kõigepealt tuleb meenutada, et otsusega nr 896/2006 sätestatud regulatsioon rajaneb artikli 1 kohaselt liikmesriikide ühepoolsel niisuguste elamislubade tunnustamisel võrdväärsena oma ühtse või riigi transiitviisaga, mille Šveitsi Konföderatsioon ja Liechtensteini Vürstiriik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse määruse nr 539/2001 kohast viisanõuet.

25

Nagu tuleneb eelkõige määruse nr 539/2001 artiklist 2, eristab Schengeni acquis’ kahte põhimõttelist viisakategooriat, nimelt viisasid lühiajaliseks viibimiseks ning transiitviisasid. Esimesed on mõeldud juhtudeks, kui riigis ei viibita rohkem kui kolm kuud ning teised kehtivad selliseks ühisest alast läbisõiduks, mis ei kesta üle viie päeva.

26

Nagu nähtub otsuse nr 896/2006 pealkirjast ning artiklitest 1 ja 2, on selle otsuse eesmärk kehtestada välispiiridel liikmesriikide territooriumi läbivate isikute kontrollimise lihtsustatud kord. Seepärast näevad nimetatud artiklid ette, et kolmandate riikide kodanikele Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini Vürstiriigi välja antud elamisload on võrdväärsed oma ühtse või riigi transiitviisaga. Sama otsuse artikli 3 kohaselt on läbisõidu kestus piiratud ja ei tohi ületada viit päeva.

27

Kuna määrusega nr 896/2006 sätestatud Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi välja antud teatud elamislubade ühepoolne tunnustamine lihtsustatud kontrollimise korras on piiratud Schengeni alasse sisenemisega läbisõidu eesmärgil, tuleb sedastada, et nende riikide väljastatud ja sama otsuse lisas nimetatud elamislubasid tunnustatakse üksnes võrdväärsena oma ühtse või riigi transiitviisaga.

28

Seda tõlgendust kinnitavad otsuse nr 896/2006 põhjendused 3 ja 7, mille kohaselt on otsuse eesmärk anda kolmandate riikide kodanikele, nimelt Serbia ja Montenegro kodanikele, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini Vürstiriigi välja antud elamisluba, võimalus oma päritolumaale tagasi pöördumiseks ilma ühisest alast läbisõiduks transiitviisat taotlemata. Selle otsuse põhjendus 7 märgib selgelt, et selliste elamislubade tunnustamine peaks piirduma vaid läbisõidu eesmärgiga, piiramata liikmesriikide võimalust anda välja viisasid lühiajaliseks viibimiseks.

29

Lisaks ei taotle otsusega nr 896/2006 sisse viidud lihtsustatud kord määrusega nr 539/2001 viisakohustusest vabastatud kolmandate riikide kodanike ringi laiendamist ega kitsendamist.

30

Seda tõlgendust kinnitavad määruse nr 539/2001 ning otsuse nr 896/2006 õiguslikud alused. Määrus nr 539/2001 põhineb EÜ artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunktil i, mis sisaldab välispiiride ületamisega seotud meetmeid, millega kehtestatakse viisaeeskirjad ja nimekiri nendest kolmandatest riikidest, mille kodanikel peab välispiiride ületamiseks olema viisa, ja nendest kolmandatest riikidest, mille kodanikud on sellest vabastatud; otsus nr 896/2006 põhineb seevastu EÜ artikli 62 punkti 2 alapunktil a, mis näeb ette meetmed, millega kehtestatakse normid ja kord, mida liikmesriigid järgivad isikute kontrollimisel sellistel piiridel.

31

Järelikult on Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini Vürstiriigi poolt kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, välja antud elamisluba dokument, mida tuleb käsitleda võrdväärsena transiitviisaga liikmesriikide territooriumi läbimiseks. Otsusega nr 896/2006 sisse viidud lihtsustatud korra alusel ei ole seega selle otsusega hõlmatud isikud kohustatud liikmesriikide territooriumi välispiiride ületamisel läbisõidu eesmärgiga omama transiitviisat tingimusel, et läbisõidu kestus ei ületa viit päeva.

32

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes ning kooskõlas määrusega nr 539/2001 sätestatud transiitviisade ning lühiajaliste viisade eristamisega tuleb vastata esitatud küsimusele, et otsust nr 896/2006 tuleb tõlgendada nii, et Šveitsi Konföderatsiooni ning Liechtensteini Vürstiriigi poolt kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, välja antud selle otsuse lisas loetletud elamisload on käsitletavad võrdväärsena üksnes transiitviisaga. Liikmesriikide territooriumile läbisõidu eesmärgil sisenemise korral on määruse nr 539/2001 artikli 1 lõikes 1 ja artiklis 2 sätestatud tingimused täidetud, kui otsusega hõlmatud isikul on Šveitsi Konföderatsioonis või Liechtensteini Vürstiriigis välja antud ja sama otsuse lisas nimetatud elamisluba.

33

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta otsust nr 896/2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid oma territooriumilt läbisõiduks, tuleb tõlgendada nii, et Šveitsi Konföderatsiooni ning Liechtensteini Vürstiriigi poolt kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, välja antud selle otsuse lisas loetletud elamisload on käsitletavad võrdväärsena üksnes transiitviisaga. Liikmesriikide territooriumile läbisõidu eesmärgil sisenemise korral on nõukogu . aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) artikli 1 lõikes 1 ja artiklis 2 sätestatud tingimused täidetud, kui otsusega hõlmatud isikul on Šveitsi Konföderatsioonis või Liechtensteini Vürstiriigis välja antud ja sama otsuse lisas nimetatud elamisluba.