EUROOPA KOHTU OTSUS

2. detsember 1971(*)

Kohtuasjas 5/71,

Aktien-Zuckerfabrik Schöppenstedt, asukoht Schöppenstedt (Alam-Saksi liidumaa), esindajad: juhatuse esimees Rudolf Schrader ja aseesimees Alfred Isensee, keda abistasid Kölni apellatsioonikohtu advokaadid Arved Deringer, Claus Tessin, Hansjürgen Herrmann, ja Jochim Sedemund, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: advokaadibüroo Marc Baden, boulevard Prince-Henri 1,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Nõukogu, esindaja: nõukogu õigustalituse peadirektor Ernst Wohlfahrt, keda abistas nõukogu õigusnõunik Hans Jürgen Lambers, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: c/o J. N. Van den Houten, Euroopa Investeerimispanga õigustalituse direktor, place de Metz 2,

kostja,

mille esemeks on nõukogu määrusega nr 769/68, mis sätestas riiklike suhkru hindade ja alates 1. juulist 1968 kehtivate hindade vahe hüvitamiseks vajalikud meetmed, põhjustatud kahju hüvitamine EMÜ asutamislepingu artikli 215 teise lõigu alusel,

EUROOPA KOHUS,

koosseisus: president R. Lecourt, kodade esimehed J. Mertens de Wilmars ja H. Kutscher, kohtunikud A. M. Donner, A. Trabucchi, R. Monaco (ettekandja) ja P. Pescatore,

kohtujurist: K. Roemer,

kohtusekretär: A. Van Houtte,

on teinud järgmise

otsuse

[…]

 Põhjendused

1        Ettevõtja Aktien-Zuckerfabrik Schöppenstedt esitas 13. veebruaril 1971 kohtu kantseleisse saabunud hagiavalduse, milles ta EMÜ asutamislepingu artikli 215 teise lõigu alusel taotleb, et Euroopa Kohus mõistaks nõukogult välja hüvitise kahju eest, mida see on talle põhjustanud, võttes vastu 18. juuni 1968. aasta määruse nr 769/68 (EÜT 1968, L 143), milles sätestatakse suhkru riiklike hindade ja alates 1. juulist 1968 kehtivate hindade vahe hüvitamiseks vajalikud meetmed.

Tema põhiline nõue on, et nõukogu maksaks talle 38 852,78 arvestusühiku ehk 155 411,13 Saksa marga suuruse summa, mis vastab müügitulude vähenemisele, võrreldes toorsuhkru varasema hinnaga Saksamaal.

Teise võimalusena taotleb ta kantud kahju hüvitamist ka muul viisil.

 Vastuvõetavus

2        Nõukogu vaidlustab hagi vastuvõetavuse, väites kõigepealt, et sellega taotletakse tegelikult mitte tema süü tõttu tekkinud kahju hüvitamist, vaid vaidlustatud akti õiguslike tagajärgede kõrvaldamist.

Avalduse vastuvõetavaks tunnistamine rikuks asutamislepinguga ja täpsemalt selle artikli 173 teise lõiguga ette nähtud vaidlustamise korda, mille kohaselt üksikisikud ei saa määruste peale tühistamishagi esitada.

3        Asutamislepingu artiklis 178 ja artikli 215 teise lõiguga ette nähtud kahju hüvitamise hagi on kehtestatud kui sõltumatu vahend, millel on õiguskaitsevahendite süsteemis oma eriline ülesanne ja millele on kehtestatud teostamise tingimused, mis on töötatud välja selle spetsiifilist eesmärki arvestades.

See erineb tühistamisavaldusest selle poolest, et taotleb mitte mingi konkreetse meetme tühistamist, vaid kahju hüvitamist, mille institutsioon tekitas oma kohustuste täitmisel.

4        Nõukogu viitab lisaks peamiste nõuete vastuvõetamatusele, sest need eeldavad vaidlustatud õigusnormide asendamist uute õigusnormidega, mis on vastavuses avalduse esitaja näidatud kriteeriumidega ning mille asendamist ei ole kohtul õigust määrata.

5        Peamised nõuded puudutavad ainult hüvitist ja seega sooritust, mille eesmärk on avaldada mõju üksnes hagejale.

Järelikult tuleb see väide tagasi lükata.

6        Kostja väidab veel, et kui kahju hüvitamise nõue rahuldada, peaks Euroopa Kohus vaidlusaluse kahjusumma kindlaksmääramiseks määratlema kriteeriumid, mille alusel oleks tulnud hinnahüvitist maksta, ja sellega sekkuks ta kaalutlusõigusesse, mis on nõukogul normatiivaktide vastuvõtmisel.

7        Vaidlusaluse hüvitise arvutamisel kohaldatavate kriteeriumide määratlemine ei ole seotud vastuvõetavuse, vaid põhiküsimusega.

8        Lõpuks taotleb kostja teise võimalusena esitatud nõude vastuvõetamatuks tunnistamist, sest selle ese on ebaselge ja seda toetavaid väiteid ei ole üldse esitatud.

9        Nõudel, mille eesmärk on mingi hüvitise saamine, vajalik täpsus tõesti puudub ja järelikult tuleb seda pidada vastuvõetamatuks.

10      Seega on hagiavaldus vastuvõetav vaid oma peamistes nõuetes.

 Põhiküsimus

11      Antud juhul on ühenduse lepinguvälise vastutuse eeldusena vaja vähemalt seda, et väidetavalt kahju tekitanud akt oleks õigusvastane.

Kui tegemist on normatiivaktiga, mis hõlmab majanduspoliitikaga seonduvaid valikuid, kannab ühendus lepinguvälist vastutust kahju eest, mis üksikisikutel selle akti tagajärjel tekkis, asutamislepingu artikli 215 teise lõigu sätete järgi üksnes juhul, kui on tegu üksikisikuid kaitsva ülimusliku õigusnormi piisavalt selge rikkumisega.

Järelikult peab Euroopa Kohus käesolevas vaidluses esmajärjekorras käsitlema sellise rikkumise esinemist.

12      Määruse nr 1009/67 artikli 37 lõike 1 alusel, mis kohustab nõukogu vastu võtma õigusnormid, mis puudutavad suhkru siseriiklike hindade ja alates 1. juulist 1968 kehtivate hindade vahe hüvitamiseks vajalikke meetmeid, on vastu võetud määrus nr 769/68, mille kohaselt on liikmesriigil, kus valge suhkru hind on kõrgem taotlushinnast, lubatud maksta hüvitist valge suhkru ja toorsuhkru koguste eest, mis 1. juulil 1968 kell 0.00 on tema territooriumil vabas ringluses.

Hageja toetub asjaolule, et madalate hindadega liikmesriikides näeb see määrus ette maksu maksmise ladustatud suhkrult vaid juhul, kui varasemad hinnad olid madalamad kui 1. juulist 1968 kehtima hakanud sekkumishind, ning väidab, et kõrge hinnaga liikmesriikides suhkrutootjate hüvitisõiguse tarvis teistsuguseid kriteeriume kehtestades rikub määrus asutamislepingu artikli 40 lõike 3 viimast lõiku, mille kohaselt peab ühine hinnapoliitika põhinema ühistel kriteeriumidel ja ühtsetel arvutusmeetoditel.

13      Nimetatud vahe ei kujuta endast diskrimineerimist, sest see on suhkruturu uue ühise korraldussüsteemi tagajärg ega kehtesta ühtegi kindlat hinda, vaid sisaldab maksimaalset ja minimaalset hinda ehk loob hinnaraamistiku, mille piires tegelike hindade tase kujuneb vastavalt turu arengule.

Seega ei saa vaidlustada selliste üleminekunormide põhjendatust, mis kohustavad maksu maksma üksnes juhul, kui varasemad hinnad on veel madalamad uute hindade alammäärast, ja lubab hüvitist üksnes juhul, kui need on kõrgemad uute hindade ülemmäärast, kuna juhul, kui varasemad hinnad on juba kehtestatud raamistikus, tulevad mängu turumehhanismid.

14      Lähtudes 1. juulist 1968 kehtestatud korra erisustest, täitis nõukogu määrust nr 769/68 vastu võttes ühtlasi määruse nr 1009/67 artikli 37 nõudeid.

15      Tagasi tuleb lükata ka hageja väide, et määrus nr 769/68 rikkus asutamislepingu artikli 40 sätteid sellega, et hüvitiste ja maksude arvutusmeetod oli ladustatud toorsuhkru puhul tuletatud valge suhkru osas vastu võetud arvutusmeetodist, mis võis hageja arvates põhjustada toorsuhkru tootjate ebavõrdset kohtlemist.

Kuigi hageja väitis hüpoteetilistele juhtumitele tuginedes, et valitud arvutusmeetodid ei taga ilmtingimata ühtseid tulemusi toorsuhkru tootjatele, ei tõendanud ta, et see võis nii olla ka 1. juuli 1968. aasta seisuga.

16      Hageja kahju hüvitamise hagi ei vasta seega ülalmainitud eeltingimusele ning see tuleb rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

17      Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

Hageja on kohtuvaidluse kaotanud.

Esitatud põhjendustest lähtudes,

võttes arvesse menetlusdokumente,

kuulanud ära ettekandja-kohtuniku ettekande,

kuulanud ära poolte kohtukõned,

kuulanud ära kohtujuristi ettepaneku,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 40, 173 ja artikli 215 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1967. aasta määrust nr 1009/67, eriti selle artikli 37 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1968. aasta määrust nr 769/68,

võttes arvesse protokolli Euroopa Ühenduste Kohtu põhikirja kohta,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorda,

EUROOPA KOHUS,

jättes rahuldamata kõik ulatuslikumad ja vastuolulised nõuded, otsustab:

1.      Jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Pescatore

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 2. detsembril 1971 Luxembourgis.

* Kohtumenetluse keel: saksa.