EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 13.11.2018
COM(2018) 745 final
2018/0390(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) astub Euroopa Liidust välja 30. märtsil 2019 (väljaastumise kuupäev) ja temast saab kolmas riik. Praegu on Briti kodanikud ka liidu kodanikud. Neil on põhiõigus vabalt liikuda ja elada liidu piires ning õigus siseneda kõigisse teistesse liikmesriikidesse ilma sissesõiduviisa või muu samaväärse formaalsuseta. Ühendkuningriigi kodanikel, kes on Briti kodanikud (British citizens) 1 , on see õigus kuni hetkeni, mil lõpeb liidu kodanike vaba liikumist käsitleva liidu õiguse kohaldamine nende suhtes. See toimub 30. märtsil 2019, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohases ratifitseeritud väljaastumislepingus on ette nähtud muu kuupäev või kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt kehtestab muu kuupäeva.
Seetõttu on vaja otsustada, kas Ühendkuningriigi kodanikele, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, hakkab liikmesriikide välispiiri ületamisel kehtima viisanõue või nad on sellest nõudest vabastatud. See, kas kolmanda riigi kodaniku suhtes kehtib viisanõue või ta on sellest nõudest vabastatud, on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 539/2001 2 . Määruse I lisas on loetletud riigid, mille kodanike suhtes kehtib viisanõue, ning II lisas on loetletud riigid, mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Selle otsuse tegemiseks on vaja seadusandlikku toimingut, et lisada Ühendkuningriik ühte määruse (EÜ) nr 539/2001 lisasse alates kuupäevast, mil lõpeb liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Määrust (EÜ) nr 539/2001 kohaldavad kõik liikmesriigid peale Iirimaa, aga ka Schengeni lepinguga ühinenud riigid (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). Määrus kuulub liidu ühisesse viisapoliitikasse ja reguleerib lühiajalist, kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Ühendkuningriigi jaoks ei ole see määrus kunagi olnud siduv.
Kuna Iirimaa ei osale viisasid käsitlevas Schengeni õigustikus, ei mõjuta ei määrus (EÜ) nr 539/2001 ega käesolev muudatusettepanek Iirimaa ja Ühendkuningriigi kahepoolset erikorda („Common Travel Area“ ehk ühine reisipiirkond), mis näeb Iirimaa ja Ühendkuningriigi kodanikele ette viisavaba reisimise nende kahe riigi vahel.
Kriteeriumid, mille alusel tuleks juhtumipõhiselt kindlaks määrata kolmandad riigid, mille kodanikelt nõutakse viisat, ja kolmandad riigid, mille kodanikud on viisanõudest vabastatud, on sätestatud määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1. Need kriteeriumid on seotud ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeolekuga, majandusliku kasuga, seda eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu ja asjaomaste kolmandate riikide välissuhetega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet. Samuti on oluline pöörata erilist tähelepanu asjaomase kolmanda riigi välja antud reisidokumentide turvalisusele.
Määruse (EÜ) nr 539/2001 lisasid muudeti viimati 2017. aastal määrusega (EL) 2017/372 ja määrusega (EL) 2017/850, millega Gruusia ja Ukraina kanti I lisast (viisanõue) üle II lisasse (viisavabadus). Komisjon on esitanud veel kaks ettepanekut Kosovo 3* 4 ja Türgi 5 kohta. Määrus (EÜ) nr 539/2001 on praegu kodifitseerimisel 6 ; kui kodifitseeritud määrus on jõustunud, mis juhtub tõenäoliselt enne 2018. aasta lõppu, tuleb kõik ettepanekus sisalduvad viited sellele määrusele asendada viidetega kodifitseeritud määrusele.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Määrusele (EÜ) nr 539/2001 lisatud kolmandate riikide nimekirjade hoidmine täielike ja ajakohastena on üks peamisi elemente, mille abil hõlbustatakse liikmesriikide välispiiride ületamist. Oma teatises „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks“ 7 toonitas komisjon, et see on oluline element, millega tagatakse sisepiirikontrollita ala julgeolek ja nõuetekohane toimimine. Samu eesmärke taotletakse ka komisjoni ettepanekutega muuta viisaeeskirja (määrus (EÜ) nr 810/2009) 8 ja VISi määrust (määrus (EÜ) nr 767/2008) 9 , mida kaasseadusandjad praegu arutavad. Samamoodi on kavandatava määrusega, mis käsitleb liidu infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku loomist, 10 seatud eesmärgiks ühendada liidu piirihalduse, rände ja julgeoleku infotööriistad omavahel ja tugevdada neid igakülgselt.
Määrusega (EL) 2017/2226, 11 millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), täiustatakse liidu välispiiride julgeolekut ja haldust veelgi. Selle määruse peamised eesmärgid on parandada kolmandate riikide kodanike kontrolli piiril ning tagada lubatust kauemaks riiki jäänud isikute süstemaatiline ja usaldusväärne kindlakstegemine. Tulevane riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) aitab seega olulisel määral tagada, et kolmandate riikide kodanikud kasutavad Schengeni ala viisavabadust seaduslikult, ja vältida viisanõudest vabastatud riikide kodanike ebaseaduslikku rännet.
Määrusega (EL) 2018/1240 12 , millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), suletakse infolünk selliste reisijate osas, kes on vabastatud nõudest omada välispiiride ületamisel viisat. Süsteemi abil saab veel enne viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike Schengeni alale reisimist kindlaks teha, kas nad on täitnud Schengeni alale sisenemise eeltingimused ja kas nende reisimine Schengeni alale põhjustab julgeoleku või ebaseadusliku sisserände riski või suurt epideemiariski.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkt a, millega nähakse ette ühise viisapoliitika meetmed.
•Subsidiaarsus, proportsionaalsus ja vahendi valik
Kuna liit on kehtestanud ühise viisapoliitika, sealhulgas määruse, milles loetletakse riigid, mille kodanikelt ei nõuta viisat, ja riigid, mille kodanikele on kehtestatud viisanõue (määrus (EÜ) nr 539/2001), võib kolmandate riikide kodanike viisastaatuse kindlaks määrata või seda muuta ainult liidu seadusandliku aktiga, millega seda määrust muudetakse. Liikmesriigid eraldi tegutseda ei saa. Muid (mitteseadusandlikke) võimalusi selle poliitikaeesmärgi saavutamiseks ei ole.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Hinnates määruses (EÜ) nr 539/2001 sätestatud kriteeriume selle väljaselgitamiseks, kas Ühendkuningriigi kodanikelt, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, tuleks nõuda viisat või mitte, on komisjon kasutanud mitmesuguseid andmeallikaid. Nende hulka kuuluvad Eurostati sisserändeandmed kodakondsuse järgi, ÜRO ja Ühendkuningriigi riikliku statistikaameti (ONS) andmed selle kohta, kui palju Ühendkuningriigi kodanikke elab liidu ülejäänud 27 liikmesriigis (EL-27), reisijaküsitlused selle kohta, mitu reisi on Ühendkuningriigi kodanikud teinud EL-27sse 13 , majandusharu hinnangud Ühendkuningriigist pärit reisijate tehtud kulutuste kohta 14 ning liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubavahetuse arvandmed 15 . Nende kriteeriumide hindamisel on üheks teguriks olnud ka tihedad suhted EL-27 ja Ühendkuningriigi vahel pärast viimase 46 aastat kestnud liikmesust liidus.
•Mõjuhinnang
Määrust (EÜ) nr 539/2001 on vaja muuta seetõttu, et Ühendkuningriik astub liidust välja. Kuna on vaja võtta õigeaegselt meetmeid ja võttes arvesse allpool esitatud analüüsi järeldusi, ei ole täielikku mõju hindamist toimunud. Poliitikavariante on ainult kaks: kanda Ühendkuningriigi kodanikud, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisasse (viisanõue) või kanda nad määruse II lisasse (viisavabadus).
Komisjon on jõudnud järeldusele, et Ühendkuningriigi kodanikud, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, peaksid lühikeseks ajaks liitu reisides olema viisanõudest vabastatud. Liidu kodanikena on Ühendkuningriigi kodanikel, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, praegu aluslepingute ja direktiivi 2004/38/EÜ 16 alusel liikumisvabadus. Nad võivad kogu liidus vabalt liikuda ja elada, ilma et neilt nõutaks viisat. Kuigi Ühendkuningriigi kodanikud, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, ei ole alates Ühendkuningriigi väljaastumise kuupäevast enam liidu kodanikud ega saa kasutada isikute vaba liikumise võimalust, kui liidu õigust nende suhtes enam ei kohaldata, oleks kasulik hoida tihedaid sidemeid Briti kodanike ja liidu kodanike vahel ning hõlbustada reisimist äri ja turismi otstarbel. Kuna Ühendkuningriik on Maailmapanga liigituse järgi suure sissetulekuga riik ja kuulub OECDsse, vastab ta oma profiililt riigile, kust liitu suunatud ebaseadusliku rände risk oleks põhimõtteliselt väike.
Kolmandate riikide kodanikele välispiiridel tehtavad kontrollid, mille peavad läbima ka kategooriasse „British citizens“ kuuluvad Ühendkuningriigi kodanikud alates ajast, mil lõpeb liidu kodanike vaba liikumist käsitleva liidu õiguse kohaldamine nende suhtes, tunduvad julgeolekuriskide ohjamise seisukohalt piisavad. Pealegi annab Ühendkuningriik välja biomeetrilisi passe, mis vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditele. Kui aga seoses Ühendkuningriigi kodanikega, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, peaks esile kerkima rände- või julgeolekuriske, mis nõuavad kiiret tegutsemist, et viisavaba reisimine peatada, siis võib selle olukorra lahendada ka määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis 1a sätestatud peatamiskorra alusel.
EL-27 on Ühendkuningriigi suurim kaubanduspartner: tema arvele langes 2017. aastal 44 % Ühendkuningriigi ekspordist ja 54 % Ühendkuningriigi impordist. Ehkki Ühendkuningriigi liidust väljaastumise järel võib kaubanduse maht väheneda, säilitavad liit ja Ühendkuningriik oma geograafilise läheduse ja omavahelise ajaloolise tiheda majandusliku seotuse tõttu tõenäoliselt siiski olulised kaubandussuhted. Lisaks elab EL-27s (välja arvatud Iirimaal) praegu umbes 800 000 Ühendkuningriigi kodanikku 17 ja igal aastal kolib EL-27sse umbkaudu 50 000 Ühendkuningriigi kodanikku 18 . Need asjaolud annavad oma panuse Ühendkuningriigist EL-27sse tehtavate reiside suurde hulka: kokku tegid Ühendkuningriigi residendid 2016. aastal EL-27sse 53 miljonit reisi, olgu siis äri, puhkuse või muul otstarbel, ja kulutasid teistes liikmesriikides viibides ligikaudu 28 miljardit eurot. Viisanõude kehtestamine Ühendkuningriigi kodanikele, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, võib vähendada neist reisidest liidule tekkivat majanduslikku tulu, vähendada kaubandussuhteid ja kahjustada liidu majandushuve.
Ühendkuningriik on Euroopa Nõukogu liige. Liit ja Ühendkuningriik peavad inimõiguste ja põhivabaduste alaseid kaalutlusi ühtmoodi tähtsaks, nagu näitab tõsiasi, et Ühendkuningriik järgib Euroopa inimõiguste konventsiooni. Ühised väärtused, mis tulenevad ühisest pühendumusest demokraatiale ja õigusriigile, jätkuvad ka pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist. Seda peaks kajastama ka liidu ja Ühendkuningriigi vahelise reisimise hõlbustamine Ühendkuningriigi kodanikele viisavabaduse ettenägemise teel.
Ühendkuningriigi valitsus on teatanud oma kavatsusest mitte nõuda viisat EL-27 liikmesriikide kodanikelt, kes viibivad lühiajaliselt riigis turismi või äritegevuse otstarbel 19 . See kavatsus tuleb nüüd ametlikult vormistada, et kodanikud saaksid sellele tugineda, ja kaasseadusandjad peaksid käesoleva ettepaneku seadusandlikul menetlemisel võtma arvesse selles asjas tehtud edusamme. Kui Ühendkuningriik peaks tulevikus ühepoolselt otsustama kehtestada kõigile või mõnedele liidu kodanikele viisanõude, 20 rakendatakse määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõike 4 kohast vastastikkuse põhimõtet. See tooks kaasa viisanõude kehtestamise.
Enamiku liitu mittekuuluvate Euroopa riikide kodanikud ning Briti kodanikud, kes ei kuulu kategooriasse „British citizens“, saavad praegu reisida Schengeni alale viisavabalt. Kuna Ühendkuningriik asub liidu vahetus läheduses, kõnelevad ka piirkondliku ühtekuuluvuse kaalutlused selle kasuks, et kanda Ühendkuningriik viisanõudest vabastatud riikide nimekirja.
Kõiki järelejäänud riske, mis on seotud kategooriasse „British citizens“ kuuluvate Ühendkuningriigi kodanike viisavaba reisimisega liitu, peaksid leevendama hiljuti vastu võetud meetmed, millega parandatakse liidu välispiiri haldust, eeskätt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), mida hakatakse Ühendkuningriigi kodanike suhtes kohaldama samamoodi nagu teiste viisavabade kolmandate riikide kodanike suhtes siis, kui lõpeb liidu kodanike vaba liikumist käsitleva liidu õiguse kohaldamine nende suhtes.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Käesolev ettepanek ei kahjusta põhiõiguste kaitset Euroopa Liidus. Kategooriasse „British citizens“ kuuluvatele Ühendkuningriigi kodanikele viisavabalt liitu reisimise võimaldamine hõlbustab reisimist, näiteks perekonnaelu õiguse kontekstis.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Muudetud määrust kohaldatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil lõpeb liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. See toimub 30. märtsil 2019, välja arvatud juhul, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt kehtestab muu kuupäeva, või kuupäeval, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt ette nähtud ratifitseeritud väljaastumislepingus. Määrust rakendavad liikmesriigid vahetult, seepärast puudub vajadus rakenduskava järele.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikliga 1 muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001 kolmes suhtes:
–artikli 4 lõike 2 punktist d jäetakse välja viide Ühendkuningriigile, kuna see punkt kehtib ainult nende liikmesriikide kohta, kes ei kohalda Schengeni acquis’d. Liikmesriikidel on endiselt võimalik vabastada artikli 4 lõike 2 punkti b alusel viisanõudest pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud ning muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust, kuid kelle elukoht on Ühendkuningriigis;
–Briti kodanike „British citizens“ osas kantakse Ühendkuningriik II lisasse, st nende kolmandate riikide loetellu, mille kodanikud on viisanõudest vabastatud;
–II lisa 3. osa pealkiri asendatakse pealkirjaga „BRITI KODANIKUD (British nationals), KES EI OLE BRITI KODANIKUD (British citizens)“, et eemaldada praegune viide liidu õigusele. Õiguskindluse huvides jäetakse alles täielik loetelu Briti kodanikest, kes ei kuulu kategooriasse „British citizens“. Nende Briti kodanike viisastaatus määrati kindlaks määrusega (EÜ) nr 1932/2006, millega mõned nende kodanike kategooriad kanti I lisasse (viisanõue), teised aga II lisasse (viisavabadus), lähtudes määruses (EÜ) nr 539/2001 loetletud kriteeriumide hindamisest 21 . 15. mai 2014. aasta määrusega (EL) nr 509/2014 viidi nad kõik üle II lisasse (viisavabadus) 22 . Ühendkuningriigi liidust väljaastumine ei mõjuta nende Briti kodanike viisastaatust, kes ei kuulu kategooriasse „British citizens“.
Artikliga 3 tagatakse, et määruse (EÜ) nr 539/2001 muudatusi kohaldatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil lõpeb liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, ja nii välditakse õiguslikku ebakindlust Briti kodanikest Ühendkuningriigi kodanike viisavabaduse küsimuses.
2018/0390 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest liidust välja astuda. Selle tulemusena saab Ühendkuningriigist kolmas riik ja liidu õiguse kohaldamine tema suhtes lõpeb 30. märtsil 2019, välja arvatud juhul, kui väljaastumislepingus on ette nähtud muu kuupäev või kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt kehtestab muu kuupäeva.
(2)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ 23 alusel on liidu kodanikel õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, sealhulgas õigus siseneda liikmesriikidesse ilma viisa või muude samaväärsete formaalsusteta.
(3)Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärjel lõpeb aluslepingu ja direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamine Ühendkuningriigi kodanike suhtes, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, ning ühes sellega lõpeb ka nende õigus siseneda liikmesriikidesse ilma viisata. Seepärast on vaja lisada Ühendkuningriik [nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001] 24 ühte lisasse. I lisas on loetletud kolmandad riigid, mille kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, II lisas aga on loetletud kolmandad riigid, mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud.
(4)Kriteeriumid, mille alusel tuleks juhtumipõhiselt kindlaks määrata kolmandad riigid, mille kodanikelt nõutakse viisat, ja kolmandad riigid, mille kodanikud on viisanõudest vabastatud, on sätestatud [määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1] 25 . Need kriteeriumid on seotud ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeolekuga, majandusliku kasuga, seda eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu ja asjaomaste kolmandate riikide välissuhetega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet.
(5)Võttes arvesse kõiki [määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1] 26 loetletud kriteeriume, on asjakohane Ühendkuningriigi kodanikud, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, liikmesriikide territooriumile reisimisel viisanõudest vabastada. Arvestades geograafilist lähedust, majanduse seotust, kaubanduse mahtu ja seda, kui palju toimub inimeste lühiajalisi liikumisi Ühendkuningriigi ja liidu vahel äri, puhkuse või muul otstarbel, peaks viisavaba reisimine soodustama turismi ja majandustegevust ning seeläbi tooma liidule kasu.
(6)Ühendkuningriigi valitsus on teatanud oma kavatsusest mitte nõuda viisat EL-27 kodanikelt, kes reisivad lühikeseks ajaks Ühendkuningriiki äriasjus või turistina alates kuupäevast, mil lõpeb liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik kehtestab vähemalt ühe liikmesriigi kodanikele viisanõude, tuleks kohaldada [määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõikes 4] 27 sätestatud vastastikkuse põhimõtet. Selle põhimõtte rakendamisel peaksid Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid tegutsema viivitamata.
(7)Seega tuleks Ühendkuningriik Briti kodanike („British citizens“) osas kanda [määruse (EÜ) nr 539/2001] 28 II lisasse.
(8)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 29 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 30 artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.
(9)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allakirjutatud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 31 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 32 artikliga 3.
(10)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 33 tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 34 artikliga 3.
(11)Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik nõukogu otsuse 2000/365/EÜ 35 kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel.
(12)Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 36 . Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(13)Käesolev määrus on Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.
(14)Käesolev määrus peaks jõustuma 30. märtsil 2019 – päeval, mil Ühendkuningriik liidust välja astub.
(15)Seda tuleks kohaldada alates päevast, mil lõpeb liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.
(16)Seetõttu tuleks [määrust (EÜ) nr 539/2001] 37 muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
[Määrust (EÜ) nr 539/2001] 38 muudetakse järgmiselt.
1.[Artikli 4 lõike 2] 39 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) ilma et see piiraks 20. aprillil 1959 Strasbourgis alla kirjutatud pagulaste viisanõude kaotamise Euroopa lepingust tulenevaid kohustusi, pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud ning muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kelle elukoht on Iirimaal ning kellele Iirimaa on välja andnud reisidokumendi, mida asjaomane liikmesriik tunnustab.“
2.II lisa 1. osasse lisatakse järgmine tekst:
„Ühendkuningriik (välja arvatud 3. osas osutatud Briti kodanikud)“.
3.II lisa 3. osa pealkiri asendatakse järgmisega:
„BRITI KODANIKUD (BRITISH NATIONALS), KES EI OLE BRITI KODANIKUD (BRITISH CITIZENS)“.
Artikkel 2
Juhul kui Ühendkuningriik kehtestab vähemalt ühe liikmesriigi kodanikele viisanõude, kohaldatakse [määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõikes 4] 40 sätestatud vastastikkuse põhimõtet. Selle põhimõtte rakendamisel tegutsevad Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid viivitamata.
Artikkel 3
1.Käesolev määrus jõustub 30. märtsil 2019.
Seda kohaldatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil lõpeb liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.
2.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Strasbourgis,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja