EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.5.2018
COM(2018) 381 final
2018/0205(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
liikmesriikide keskkonnapoliitika alaste teatamiskohustuste ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiive 86/278/EMÜ, 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, määrusi (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010 ning nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
2017. aasta juunis avaldas komisjon põhjaliku toimivuskontrollialase hinnangu ELi keskkonnapoliitika aruandluse ja seire kohta 1 („toimivuskontrolli hindamine“) ja koostas tegevuskava. Esimeses meetmes märgiti, et aruandluse mõningast tõhustamist saab kõige paremini saavutada asjaomaste õigusnormide muutmisega. Selle meetme rakendamiseks saab seadusandlikud muudatused koostada ükshaaval või koondada ühte ettepanekusse, millega muudetakse mitut keskkonnaalast õigusakti seoses üksnes nende aruandlussätetega („vastavusse viimise ettepanek“). See vastavusse viimise ettepanek on koostatud toimivuskontrolli hindamise tulemuste ja muude selliste hindamiste põhjal, mis korraldati hiljuti seoses üksikute õigusaktidega. Vastavusse viimise ettepaneku eesmärgid on parandada ELi strateegia rakendamise tõendusbaasi, suurendada läbipaistvust üldsuse jaoks ja lihtsustada aruandlust, et vähendada halduskoormust.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega
Ettepanek moodustab osa keskkonnapoliitika parema reguleerimise alasest tegevusest. Keskkonnaaruandluse ja -seirega seotud järjepidevad lähenemisviisid olid osa toimivuskontrolli hindamisest.
Samuti aitab ettepanek kaasa seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi 2 punkti 65 neljanda esmatähtsa eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt peab üldsusel olema juurdepääs selgele keskkonnaalasele teabele riigisisesel tasandil. Samuti aitab see üldsusel saada ülevaadet selle kohta, mis toimub keskkonna valdkonnas Euroopa tervikuna, ning abistab riigisiseseid avaliku sektori asutusi piiriüleste probleemidega tegelemisel. Sel eesmärgil kasutatakse ettepanekus ristviiteid ja tagatakse kooskõla direktiivi 2003/4/EÜ nõuetega keskkonnalasele teabele juurdepääsu kohta 3 ning direktiivi 2007/2/EÜ nõuetega ruumiandmete kohta 4 .
Toimivuskontrolli hindamise 5 kontekstis on läbi viidud kõikide asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktidega hõlmatud aruandluskohustuste valdkonnaülene ja põhjalik analüüs. Selles vaadeldi ka olemasolevate kohustuste ühtsust. Selle tulemusena määratleti mitu õigusakti, 6 milles saaks aruandluskohustusi nende sujuvuse huvides muuta. Ettepanek on koostatud selleks, et tagada nõuetekohane järjepidev lähenemisviis erinevate õigusaktide üleselt:
·suurendades läbipaistvust;
·tagades tõendusbaasi edasisteks hindamisteks;
·lihtsustades ja vähendades liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust.
See on kooskõlas ka komisjoni hiljutise ettepanekuga läbi vaadata joogiveedirektiiv, 7 mida võeti arvesse toimivuskontrolli hindamise tulemustes.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ühtsust muude ELi strateegiatega on analüüsitud keskkonnaaruannete ja -seire toimivuskontrolli osana 8 . Üldiselt on teabehalduse ajakohastamine kooskõlas digitaalse ühtse turu strateegiaga ja see vastab parema õigusloome strateegiale, nt halduskoormust vähendades.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Kooskõlas muudetavate esialgsete õigusaktidega hõlmab käesoleva ettepaneku õiguslik alus artiklit 114, artikli 192 lõiget 1 ja artiklit 207.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus keskkonna reguleerimiseks. See tähendab, et EL saab õigusakte anda üksnes asutamislepingutega lubatud piires ning peab järgima vajalikkuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Ettepaneku eesmärk on optimeerida juba olemasolevaid kohustusi seire rakendamise, aruandluse ja läbipaistvuse seireks ELi õigusaktides, et muu hulgas vähendada liikmesriikide koormust. Võttes arvesse vastavusse viimise ettepanekus kehtestatud meetme olemust, saab seda saavutada üksnes ELi tasandil, mitte riigisisesel tasandil. See lähenemisviis tugevdab subsidiaarsust ja toob rakendamisega seotud teabe kodanikele lähemale.
•Proportsionaalsus
Vastavusse viimise ettepanek põhineb hiljutiste hindamiste tulemustel ja muudab need õigusaktide muudatusteks, tagamaks, et Euroopa Komisjon saaks õigeaegselt õige teabe õiges vormis. Vastavalt toimivuskontrolli hindamisele on aruandluse praegune staatus suures osas tõhus ja halduskoormus mõõdukas, põhjendatud ja proportsionaalne (hinnangulised kulud 22 miljonit eurot aastas). Selline kasu, nagu tõhusam rakendamine ja üldsuse parem teavitamine, on kuludest oluliselt suurem. Tõhususe kasvu eeldatakse protsessi ühtlustamise kaudu rohkem valdkonnaülesel ja strateegilisel viisil, et lihtsustada ja vähendada koormust. Ettepank on proportsionaalne, sest see lihtsustab vajadusel aruandlust, tugevdab läbipaistvust ja üldsuse teavitamist, kui seda ei ole varem tehtud, ja/või suurendab tõendusbaasi, kui see on osutunud ebapiisavaks hindamisel kooskõlas parema õigusloome suunistega.
•Vahendi valik
Valitud õigusakt on määrus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Käesolev ettepanek põhineb toimivuskontrolli hindamise tulemusel ELi keskkonnapoliitika aruandluse ja seire kohta 9 . See hindamine hõlmas 181 aruandluskohustust, mis on sätestatud 58 ELi keskkonnaalases õigusaktis. Nendega nõutakse numbrilist ja georuumilist teavet, kuid enamik teavet tuleb esitada tekstivormingus, mille puhul on aruandlus, struktureerimine ja analüüsimine kõige keerulisem. Aruandluse sagedus on erinev. Umbes pool aruannetest tuleb esitada iga kahe või enama aasta järel ning umbes poolte aruannete puhul esitab komisjon omakorda aruande muudele ELi institutsioonidele. Ka protsessid on erinevad, ent need tunduvad toimivat kõige paremini siis, kui Euroopa Keskkonnaamet töötleb andmeid. Leiti, et seoses mõningate valdkonnaüleste küsimuste (nt protsessi ühtlustamine, mis on sarnasem kõikides liikmesriikides) ja konkreetsete õigusaktidega on veel arenguruumi. Järgmised üksikud hindamised on andnud täiendavat üksikasjalikku tõendusmaterjali seoses kõnealuste õigusaktidega hõlmatud aruandluskohustuste kohta:
·direktiiv 2002/49/EÜ (keskkonnamüra direktiiv) 10 ;
·direktiiv 2004/35/EÜ (keskkonnavastutuse direktiiv) 11 ;
·direktiiv 2007/2/EÜ (INSPIRE direktiiv) – ruumiandmete infrastruktuur 12 ;
·direktiivid 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ (st linnudirektiiv ja loodusdirektiiv) 13 ;
·direktiiv 2010/63/EÜ (loomkatsete direktiiv) 14 ;
·määrus (EÜ) nr 166/2006 (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus) 15 .
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Toimivuskontrolli hindamine hõlmas mitmesuguseid konsultatsioonitegevusi, nagu avalik konsultatsioon, 16 milles osalesid isikud üldsuse seast, avaliku sektori asutused, äriüksused ja vabaühendused üle kogu ELi. Liikmesriigid olid kogu protsessi vältel väga aktiivsed ning toetasid aruandluse tõhustamise ja lihtsustamise eesmärke. Samuti andis protsessi olulise panuse liikmesriikide konkreetne algatus nimega „Make it Work“ 17 . Regioonide Komitee koostas ja võttis 7. aprillil 2016. aastal vastu arvamuse, milles kutsuti komisjoni üles uurima tõhususe suurendamist ning lahendama keskkonnaseire ja aruandlusega seotud ebavajaliku halduskoormuse probleemi, eelkõige automatiseerides aruandlusvahendeid ja uurides erinevate vahenditega seotud aruandluskohustuste koostoimet 18 . Komisjon korraldas ka mitu kohtumist, et arutada keskkonnaalast aruandlust sidusrühmadega, sealhulgas vabaühenduste, äriüksuste ja avaliku sektori asutustega, 2015. aasta novembris, 2016. aasta aprillis, 2016. aasta septembris ja 2016. aasta detsembris. Nende konsultatsioonide käigus ilmnes, et seoses aruandluse põhimõtete ja eesmärkidega seisnes vastajate arvates kõige olulisem põhimõte selles, et aruandluse ajal tuleks koguda teavet ühe korra ning jagada seda võimalusel paljudel eesmärkidel. Küsimust, kas „aruandluskohustused tuleks sätestada üksikutes õigusaktides“, toetas suurem osa kõikidest sidusrühmade rühmadest, st vabaühendused (56 %), avaliku sektori asutused (75 %), isikud üldsuse seast (85 %), äriüksused (75 %). ELi nähakse kõige sobivama valitsustasandina, et ühtlustada aruandlusprotsesse. Üldiselt leidsid vastajad, et IT-süsteemidel on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa aruandlusprotsesside sujuvamaks muutmisele ja halduskoormuse vähendamisele 19 . Konsultatsioon liikmesriikide ekspertidega toimus erinevates temaatilistes rühmades, kus tegeletakse konkreetsete aruandluskohustuste täitmisega. Üldiselt toetasid need eksperdid konkreetseid kavatsusi oma valdkonnas. Mõnedes teemavaldkondades on juba alustatud ennetavate algatustega, et ühtlustada aruandlust lisaks õigusaktide muutmisele (nt tööstusseadmete registri väljatöötamine tööstusheidete direktiivi raames, mis on kasulik paljudele muudele aruandlusvaldkondadele).
Kõnealune konsultatsioonitegevus hõlmas kõiki asjaomaseid küsimusi, mis põhjendavad asjaolu, et praeguse ettepaneku üksikasjade suhtes ei ole toimunud täiendavat veebipõhist avalikku konsultatsiooni. Siiski toimusid enne käesoleva ettepaneku vastuvõtmist suunatud konsultatsioonid, millesse kaasati erinevate õigusaktidega tegelevad eksperdid.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Mõjuhinnangut ei tehtud, sest tõendusmaterjali koguti peamiselt eespool nimetatud hindamiste kaudu.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kuna käesolev ettepanek mitmete kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta kuulub komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ( REFIT ), on komisjon otsinud võimalusi halduskoormust lihtsustada ja vähendada. Analüüs näitab, et selles valdkonnas on aruandluse suhtes võimalik protsessi tõhustada. Need täiustused vähendavad kulusid või suurendavad tulusid, eelkõige rakendades laiemalt kõige tõhusamaid protsesse ning suurendada elektrooniliste vahendite ja vormide kasutamist. See võib nõuda esialgset investeeringut, mis aga tasub end ära kesk- ja pikaajalises perspektiivis. Arvestades andmete puudumist, nagu on selgitatud toimivuskontrolli hindamises, 20 ei ole meetmete kavandatud lihtsustamisest tulenevaid üksikasjalikke kulusid ja tulusid kvantifitseeritud. Samas vaadeldi projekti lõpparuande „ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate seire- ja aruandluskohustuste toimivuskontrolli toetamine“ 21 9. lisas ELi keskkonnaalaste aruandluskohustuste ühtlustamise eeliseid seoses mitmete hiljutiste või käimasolevate ühtlustamisalgatustega ajavahemikus 2012–2020. Eeldatakse, et see toob kaasa väiksema koormuse seoses ELi keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud aruandluskohustustega. Võimatu oli kumulatiivselt hinnata kõiki koormuse vähendamise eeliseid rahalises kontekstis. Lähtudes aga olemasolevatest arvnäitajatest, leiti projektis, 22 et need muudatused koos vähendavad 28 liikmesriigi iga-aastast halduskoormust kogu ELis vähemalt vahemikus 1,4 ja 2,0 miljonit eurot. Seega on käesoleva ettepaneku tulemusena koormuse vähendamine tõenäoliselt samas suurusjärgus.
Ettepanekus käsitletavad probleemid:
·teatavate aruandluskohustuste asjakohasus ja vajadused ei ole enam selged;
·aruandluskohustuste ajakava ja sagedus ei vasta peamistele poliitikatsükli vajadustele;
·teabele juurdepääsu laiendamine ja selle jagamine üldsusega;
·komisjoni ja Euroopa ametite rollid ei ole alati arusaadavad ja selged;
·sisu, ajakava ja menetluste ühtlustamine hindamistsükliga parema õigusloome kava kohaselt.
Ettepanek on seega ette nähtud õigusloome kvaliteedi tagamiseks ja lihtsustamiseks.
•Põhiõigused
Paremat aruandlust toetavad teabesüsteemid võivad tekitada küsimusi, mis mõjutavad mitut harta õigust, nagu õigus heale haldusele ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (artiklid 41 ja 47). Käesolevat ettepanekut ei tohi tõlgendada ega rakendada viisil, mis läheb vastuollu Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kavandatud muudatuste rakendamise hõlbustamiseks koostati üksikasjalik rakenduskava. Selles tõstetakse esile peamised probleemid, katsumused ja konkreetsed meetmed, mille abil neid lahendada.
Käesoleva ettepaneku suhtes ei ole kavandatud konkreetset seiret, sest selles on esitatud paljude õigusaktidega seotud mitmed muudatused, ning uute sätete hindamine on ette nähtud üksikute muudetud õigusaktide raamistikus.
Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Tabel 1. Ülevaade määruse ettepanekus käsitletud toimingutest ja teemadest
|
Hõlmatud õigusaktid |
Läbipaistvuse ja subsidiaarsuse suurendamine |
Aruandluse lihtsustamine/kaotamine |
Aruandluse ajakava vastavusse viimine |
Lihtsustada kogu ELi hõlmavaid ülevaateid / institutsioonide rollide selgitamist |
Tulevasteks hindamisteks valmistumine |
|
1) Direktiiv 86/278/EMÜ (reoveesette direktiiv) |
ü |
ü |
|||
|
2) Direktiiv 2002/49/EÜ (müra direktiiv) |
ü |
ü |
ü |
ü |
|
|
3) Direktiiv 2004/35/EÜ (keskkonnavastutuse direktiiv) |
ü |
ü |
|||
|
4) Direktiiv 2007/2/EÜ (INSPIRE direktiiv) |
ü |
ü |
ü |
ü |
|
|
5) Direktiiv 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) |
ü |
✓ |
|||
|
6) Direktiiv 2010/63/EÜ (loomkatsete direktiiv) |
ü |
ü |
ü |
ü |
|
|
7) Määrus (EÜ) nr 166/2006 (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus) |
ü |
ü |
ü |
ü |
|
|
8) Määrus (EL) nr 995/2010 (ELi puidumäärus) |
ü |
ü |
ü |
ü |
|
|
9) Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) |
ü |
||||
|
10) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGTi määrus) |
ü |
ü |
ü |
ü |
|
|
Hõlmatud õigusaktide arv |
8 |
7 |
3 |
8 |
5 |
·Tabelis 1 kasutatud üldiste terminite selgitused
Läbipaistvuse ja subsidiaarsuse suurendamine kaheksas õigusaktis:
Käesoleva ettepaneku kontekstis tähendab see läbipaistvuse suurendamist ja üldsuse juurdepääsu võimaldamist keskkonnateabele kasutajasõbralikumal viisil kooskõlas direktiivide 2007/2/EL ja 2003/4/EÜ nõuetega, üldsuse juurdepääsu nõuetega ja võimalike eranditega, mis põhinevad konfidentsiaalsusel ja isikuandmete kaitsel (vt eelkõige direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 lõiked 1 ja 2). Suurem läbipaistvus teenib ELi institutsioonide, liikmesriikide, üldsuse ja muude sidusrühmade huve paremini. See mõjutab ka subsidiaarsust, sest liikmesriikidel on õigus anda teavet otse isikutele üldsuse seast ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta ning see ei toimu üksnes ELi tasandi teabevahetussüsteemide kaudu, nagu praegu. Andmete võrdlemine ELi tasandil põhineb liikmesriikide avaldatud teabel ning see tugevdab omakorda subsidiaarsust ja vastutust riigisisesel tasandil.
Aruandluse lihtsustamine/kaotamine seitsmes õigusaktis:
Selleks et vähendada halduskoormust ja samal ajal muuta teavet üldsusele kättesaadavamaks ning tuginedes toimivuskontrolli hindamistulemustele, oleks kasulik vähendada teksti vormis aruandluse mahtu nii, et viivitused teabe töötlemisel vähenevad. Mõnel juhul oleks kasulik hõlbustada või kaotada teksti vormis aruandlus ning keskenduda sellele, et parandada üldsuse juurdepääsu teabele .
Aruandluse ajakava ühtlustamine kolmes õigusaktis:
Mõnel juhul loodi aruandlusmehhanismid erinevate nõuete ühtlustamiseta samas õigusaktis või erinevate õigusaktide vahel. See aitaks vähendada halduskoormust, kui erinevate aruandlusvoogude kuupäevad ja ajastus oleksid kooskõlas. Sageduse vähendamine või liikmesriikidele täiendava aja andmine aruandluse erinevate etappide vahel vähendaks samuti halduskoormust ja/või parandaks protsessi tõhusust.
Kogu ELi hõlmavate ülevaadete / ELi institutsioonide rollide selgitamise lihtsustamine kaheksas õigusaktis:
Praegu on keskkonnaõigustiku alusel kehtestatud mitmeid aruandlusvooge. Seetõttu tuleb selgitada, milline juba on komisjoni ja mõnel juhul ka Euroopa Keskkonnaameti roll asjaomastes aruandlusprotsessides. Korrapärase ülevaate andmist faktilise teabe kohta seoses õigusaktide rakendamise ja keskkonnaseisundiga ELis on võimalik lihtsustada, kui ajakohastatud teavet avaldatakse kaasaegset infotehnoloogiat kasutades (nt veebisaitide kaudu), mitte komisjoni poolt vastuvõetavaid paberkandjal aruandeid koostades. Selle asemel peaks komisjoni ametlik roll keskenduma vajadusel hindamisele (vt allpool). Ülesanded, mida kavandatakse nüüd sätestada õigusaktides, ei avalda mingit mõju Euroopa Keskkonnaameti eelarvele seoses Euroopa Keskkonnaameti ülesannetega muudes valdkondades, nagu kliimamuutuste poliitika. Euroopa Keskkonnaameti töö jaoks vajalike ressursside ümberpaigutamist ei toimu muudes valdkondades, nagu kliimameetmed, mis on seotud ettepanekus sätestatud ülesannetega. Muude õigusaktide korral, mida praegu ei puudutata, käsitletakse EMP rolli ja vahendeid seoses komisjoni toetamisega keskkonnaalases aruandluses pärast käimasoleva hindamise lõpetamist.
Tulevasteks hindamisteks valmistumine viies õigusaktis:
Kooskõlas parema õigusloome suunistega tuleks korrapäraselt hinnata selle valdkonna õigustiku toimimist. Selleks et saada teavet ELi õigusaktide rakendamise kohta selles valdkonnas ja õigusaktide eesmärkide täitmise kohta, peaks komisjon korraldama hindamisi ja paluma liikmesriikidel esitada nende hindamiste jaoks vajalikku teavet.
·Selgitused käesoleva ettepanekuga hõlmatud õigusaktide muutmise vajaduse kohta
Direktiiv 86/278/EMÜ
Vaja on muuta nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/278/EMÜ (keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses) artiklites 10 ja 17 sätestatud aruandluskohustusi. Kuigi liikmesriigid peaksid jätkama asjaomaste andmete kogumist ja avaldamist igal aastal, tuleks komisjoni aruandluskohustust lihtsustada. Samal ajal tuleb liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid läbipaistvuse kõrgema taseme, mille kohaselt tehakse asjaomane teave elektrooniliselt kättesaadavaks nii, et see on kergesti ligipääsetav kooskõlas direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ nõuetega, eelkõige üldsuse juurdepääsu, andmete jagamise ja teenuste kohta.
Direktiiv 2002/49/EÜ
Mitmed direktiivi 2002/49/EÜ 23 kohased aruandlus- ja seirealaste sätete kavandatud muudatused põhinevad hiljutiste hindamiste tulemusel, 24 teisel rakendamisaruandel, 25 direktiivi artikli 11 lõike 4 kohastel nõuetel ning vajadusel viia direktiivi 2002/49/EÜ sätted vastavusse direktiivi 2007/2/EÜ 26 nõuetega.
Hindamise käigus tegid liikmesriikide pädevate asutuste esindajad ettepaneku pikendada ajavahemikku müra kaardistamise ja tegevuskavade aruandluse vahel ühelt aastalt kahele aastale. See kohandamine aitaks liikmesriikidel paremini koostada oma tegevuskavasid, mis peavad põhinema mürakaartidel, ning tõhusalt edastada teavet üldsusele, nagu on nõutud direktiivis.
Hindamise osana saadud tagasiside ei viita asjaolule, et aruandlusprotsess on iseenesest märkimisväärne halduskoormus, sest see hõlmab peamiselt juba olemasolevate dokumentide (mürakaardid ja tegevuskavad) elektroonilist saatmist komisjonile. Aruandlusmehhanismi haldab Euroopa Keskkonnaamet ja seda kasutavad peaaegu kõik liikmesriigid komisjonile teabe edastamiseks. Liikmesriikidele aruandlusmehhanismide kohustuslikuks muutmine võimaldab komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil, mis hindab andmeid komisjoni jaoks, saada parema ja kiirema ülevaate ELi inimeste müraga kokkupuute kohta, säästa aega ja vältida tarbetut haldustööd. See aitab saavutada direktiivi eesmärke. Komisjonile delegeeritakse volitused kehtestada üksikasjalikud tehnilised nõuded rakendatava metoodika kohta, mida tuleb andmete esitamisel järgida ja mis võetakse vastu komiteemenetluse käigus.
Direktiivis 2007/2/EL on sätestatud, et müraga seotud georuumilised andmed koos georuumilise omandiga tuleb teha tuvastatavaks ja kättesaadavaks metaandmete ja võrguteenuste kaudu riigisisestes geoinfoportaalides. Samal ajal nõutakse direktiivis 2002/49/EÜ andmete kättesaadavaks tegemist üldsusele. Kavandatud muudatustega selgitatakse kohustust avaldada andmeid geoinfoportaalides, tagades seega kahe direktiivi kooskõla.
Direktiiv 2004/35/EÜ
Direktiivi REFITi hindamisel 27 leiti, et teabe kättesaadavust saab veelgi parandada, eelkõige seoses teatavate oluliste andmetega, mis võivad mõjutada keskkonda ja inimeste tervist. See peaks:
·teavitama üldsust keskkonnakahjustuste juhtumitest, eelkõige siis, kui sellised juhtumid mõjutavad suure tõenäosusega ka inimesi;
·võimaldama ettevõtjatel ja ametiasutustel võtta sellistes olukordades vajalikud ennetus- ja parandusmeetmed ning
·tagama komisjonile nõutava tõendusbaasi, mis võimaldab nõuetekohaselt hinnata direktiivi eesmärki ja tulemuslikkust.
Selleks et vähendada halduskoormust, tuleks keskenduda teabe kättesaadavuse tagamisele elektroonilisel teel või internetis ning sellele, et teave vastaks asjaomastele ELi normidele ning seda oleks lihtne kasutada, see on kvaliteetne ja võrreldav. Seda tehes peaks üldsusele kättesaadav keskkonnaalane teave vastama direktiivi 2007/2/EÜ nõuetele, eelkõige seoses teenuste ja andmetele juurdepääsuga üldsuse ja ametiasutuste jaoks.
Direktiiv 2007/2/EÜ
Komisjoni INSPIRE rakendamisaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile ning REFITi hindamine valmisid 2016. aastal 28 . Rakendamisaruandes soovitati komisjonil läbi vaadata ja vajadusel muuta direktiivi 2007/2/EÜ eeskirju. Selleks et lihtsustada direktiivi rakendamist ja vähendada liikmesriikide poolse seirega seotud halduskoormust, jäetakse välja kohustus esitada aruanne iga kolme aasta järel, säilitades üksnes seirenõude, mis põhineb liikmesriikide osutatud ruumiandmekogumite metaandmete ja ruumiandmete teenuste põhjal otse arvutatud seirenäitajatel, nagu on sätestatud direktiivis 2007/2/EÜ. See aitab tagada, et rakendamisega seotud teave on ajakohasem ja üldsusele läbipaistval viisil kättesaadav. Sisuliselt palutakse liikmesriikidel vajaduse korral esitada igal aastal ajakohastused riigiomaste andmete kohta, mida komisjon juba avaldab 29 . Komisjon tagab liikmesriikidele lihtsad vahendid ja menetlused, et asjaomast teavet ajakohastada.
Kuna Euroopa Keskkonnaamet on kehtestanud iga-aastase ülevaate esitamise, ei ole täiendavalt vaja koostada komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile, sest asjaomane teave on üldsusele kättesaadav interneti kaudu ning seda ajakohastatakse igal aastal. Seepärast kaotatakse aruandluskohustus. Lisaks tehakse rakendamisaruande asemel ettepanek võtta kasutusele komisjoni poolne seirenäitajatel põhinev korrapärane hindamine, mis on kooskõlas parema õigusloome suunistega.
Direktiiv 2009/147/EÜ
ELi looduskaitsealaste õigusaktide toimivuskontroll, mis hõlmab direktiive 2009/147/EÜ 30 ja 92/43/EMÜ, 31 valmis 2016. aastal 32 . Selles jõuti järeldusele, et kuigi linnudirektiivides nõutakse kolmeaastast aruandlustsüklit, on aruandlus tegelikkuses järginud kuueaastast aruandlustsüklit, nagu loodusdirektiivi korral, kusjuures sarnase esmase rõhuga tagada ajakohastatud teave liikide staatuse ja suundumuste kohta. Nende kahe direktiivi sujuvama rakendamise vajadus selgitab vajadust kohandada õigusakte nii, et need oleksid paremini vastavuses liikmesriikides kehtestatud tavadega. See hõlbustab ka direktiivide rakendamisega seotud aruannete koostamist, mille liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuue aasta järel. Praegu kasutatava aruandevormingu korral peavad liikmesriigid esitama aruandes asjaomased andmed, mida on vaja rakendamise edusammude hindamiseks. Eelkõige tuleb edastada teave metslinnuliikide staatuse ja suundumuste, neid ähvardavate ohtude ja surve, võetud kaitsemeetmete ja linnuala võrgustiku panuse kohta direktiivide eesmärkide saavutamisse.
Direktiiv 2010/63/EL
Direktiivi 2010/63/EL 33 kohaste kehtivate läbipaistvuse ja aruandlusalaste kohustuste eesmärk on tagada parem arusaam elusloomade kasutamise põhjuste ja väärtuse kohta uurimis-, katsetamis- ja haridusalastel eesmärkidel ning võimaldada objektiivsemalt hinnata loomade tegelikku heaolu kahjustamist. Need kohustused hõlmavad teabe kogumist seoses direktiivi rakendamisega, statistiliste andmetega, tapmisviiside eranditega ning eelkõige elusloomi kasutavate loa saanud projektide mittetehniliste projektikokkuvõtete avaldamist.
Samuti peavad liikmesriigid hindama tagasiulatuvalt ka teatavaid projekte selleks, et:
·tuvastada, kas loomade kasutamine on võimaldanud saavutada projekti jaoks seatud eesmärke;
·hinnata loomadele põhjustatud tegelikku kahju ning
·määratleda kõik elemendid, mis võivad aidata veelgi kaasa loomade kasutamise asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude rakendamisele.
Liikmesriigid võivad nende tagasiulatuvate projektihindamiste tulemused avaldada.
Siiski ei nõua üks kolmandik liikmesriikidest praegu mittetehniliste projektikokkuvõtete ajakohastamist nende tulemustega. See takistab märkimisväärselt teadlaskonna, üldsuse ja poliitikakujundajate laiemat juurdepääsu olulisele teabele tegelike eeliste, uurimistulemuste ja elusloomade kasutamisest tuleneva kahju kohta. Süstemaatilise levitamise puudumine võib samuti aeglustada uute lähenemisviiside kasutuselevõtmist, et asendada, vähendada ja täiustada, õigustades põhjust kaotada kohustus läbi viia tagasiulatuvaid hindamisi.
Neid küsimusi kajastati ka komisjoni aruandes direktiivi kohta, mis avaldati 8. novembril 2017 34 ning milles esitati konkreetsed soovitused läbipaistvuse ja mittetehniliste projektikokkuvõtete kohta kaasasolevas komisjoni talituste töödokumendis, 35 eelkõige järgmised soovitused:
–41. Liikmesriigid peaksid tagama, et mittetehnilised projektikokkuvõtted avaldatakse õigeaegselt.
–43. Komisjon, liikmesriigid ja sidusrühmad peaksid uurima võimalusi kõikide mittetehniliste projektikokkuvõtete keskse teabehoidla jaoks (või tagama neile lihtsa otsitava juurdepääsu) ELi tasandil, võttes arvesse õigusnõudeid ja keelelisi piiranguid.
Iga-aastane kohustus on avaldada riigipõhised statistilised andmed elusloomade kasutamise kohta ning esitada need andmed komisjonile. Rakendamisaruanded tuleb esitada komisjonile iga viie aasta järel. Need aruanded tuleks ELi tasandil teha kättesaadavaks õigeaegsemalt, kasutades elektroonilisi vahendeid ja keskselt juurdepääsetavaid ja otsitavaid andmebaase.
Komisjoni kohustused hõlmavad iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule ametliku statistilise aruande esitamist ja iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande esitamist, tuginedes liikmesriikide rakendamisaruannetele. Need kohustused tuleks asendada andmete elektroonilise sisestamisega kesksetesse andmehoidlatesse. Neid statistilisi andmeid tuleks igal aastal ajakohastada, asendades kehtiva range nõude esitada kuni viie aasta vanuseid andmeid.
Määrus (EÜ) nr 166/2006
Määruses (EÜ) nr 166/2006 36 sätestatud aruandluskohustusi on vaja muuta, et ratsionaliseerida ja lihtsustada aruandluskohustusi selles valdkonnas ja saavutada parema õigusloome eesmärk; 37 vajalikud muudatused on järgmised:
·Artiklis 7 sätestatud aruandluskohustusi tuleb muuta, kaotades viite III lisas esitatud aruandevormingule ning selle asemel anda komisjonile rakendamisvolitused selle vormingu kehtestamiseks rakendusaktide kaudu (komiteemenetlus) ja tühistada III lisa asjaomane osa. See parandaks ühtsust direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) 38 kohase aruandlusega, mis hõlmab peaaegu sama tegevust. Sellega tagatakse direktiivi 2010/75/EL ja määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud andmete parem ühilduvus ja suurenenud koostalitlusvõime kooskõlas direktiivi 2007/2/EÜ sätetega. Samuti võimaldab see välja töötada ja kasutada tõhusamaid ja järjepidevamaid elektroonilisi aruandlusvahendeid, mida tuleb arendada ja hooldada Euroopa Keskkonnaameti abiga.
·Samuti tuleb kehtetuks tunnistada artiklis 16 sätestatud liikmesriikide konkreetsed aruandluskohustused ja artiklis 17 sätestatud vastav komisjoni aruandluskohustus, sest nimetatud teave on piiratud väärtusega ja/või ei vasta strateegilistele vajadustele. Sellega välditakse ülemäärast halduskoormust.
·Ühtsust aruandluskohustusega sarnaste rajatiste kohta muude ELi õigusaktide raames (nt direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta ja direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) tuleb tõhustada, muutes artiklit 11 konfidentsiaalsuse kohta, selgitamaks, et konfidentsiaalne teave tuleb esitada ka komisjonile, ent seda ei avalikustata.
Määrus (EL) nr 995/2010
Selleks et parandada ja tõhustada üldsuse juurdepääsu teabele määruse (EÜ) nr 995/2010 39 rakendamise kohta, tuleb liikmesriikide esitatud andmed määruse rakendamise kohta teha üldsusele kättesaadavaks komisjoni poolt nende andmetega seotud kogu ELi hõlmava ülevaate kaudu. Käesolev ettepanek muudab andmete esitamise sagedust selle kohta, kuidas määrust rakendatakse nii, et seda ajakohastatakse igal aastal, eesmärgiga hõlmata eelnev kalendriaasta kooskõlas FLEGTi määrusega. See annab võimaluse võrrelda andmeid muude kättesaadavate andmekogumitega, nt need, mis pakuvad teavet ELi ja kolmandate riikide vahelise puidukaubanduse kohta. Komisjonile, keda abistab määruse artikli 18 alusel loodud komitee, antakse rakendamisvolitused, et kehtestada nõutud vorming ja kord, mille kohaselt saavad liikmesriigid tagada määruse alusel teabe kättesaadavuse. Ettepanekus kehtestatakse ka komisjoni kohustus avaldada kogu ELi hõlmavaid ülevaateid määruse rakendamise kohta. Komisjoni ametlik aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule toimub vähemalt korra iga kuue aasta järel ning selle raames edastatakse tulemused määruse toimimise ja tõhususe korrapärase läbivaatamise kohta.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97
Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 rakendab ELi õiguses ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni („CITESi konventsioon“) sätteid; konventsiooniosalised on EL ja kõik ELi liikmesriigid. Artikli VIII lõikes 7 nähakse CITESi konventsiooniga ette, et konventsiooniosalised peavad igal aastal esitama aruande CITESi konventsioonis loetletud liikidega kauplemise kohta ning nad peavad ka iga kahe aasta järel teatama CITESi konventsiooni rakendamiseks võetud meetmete arvu kohta (edaspidi „rakendamisaruanded“). Neid sätteid on ELi õigusaktides rakendatud nõukogu määruse 338/97 artikli 15 lõike 4 kaudu.
CITESi konventsiooni 17. osaliste konverentsil 2016. aastal otsustasid CITESi konventsiooni osalised, 40 et:
·rakendamisaruannete esitamise sagedust tuleks muuta nii, et CITESi konventsiooni osalised esitavad need aruanded aasta enne igat osaliste konverentsi, mis toimub üldjuhul iga kolme, mitte iga kahe aasta järel;
·kõik CITESi konventsiooni osalised peavad esitama igal aastal uue aastaaruande ebaseadusliku kaubanduse kohta 31. oktoobriks CITESi sekretariaadile, hõlmates eelmisel aastal võetud meetmeid.
Seepärast on vaja muuta nõukogu määruse 338/97 artikli 15 lõiget 4, et kajastada neid otsuseid, muutes rakendamisaruannete esitamise sagedust ning rakendades ELi õiguses aastaaruande esitamise nõuet ELi liikmesriikide poolt ebaseadusliku kaubanduse kohta.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005
Selleks et parandada ja tõhustada üldsuse juurdepääsu teabele nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 41 rakendamise kohta, tuleb liikmesriikide esitatud andmed määruse rakendamise kohta teha üldsusele kättesaadavaks riigisisesel tasandil ja komisjoni poolt nende andmetega seotud kogu ELi hõlmava ülevaate kaudu.
FLEGT-litsentsid väljastati esmakordselt 2016. aasta novembris. Kogemus, mille komisjon ja liikmesriigid said FLEGT-litsentsimissüsteemi esimesel aastal, näitab seda, et määruse mõned sätted aruandluse kohta on vananenud. Eelkõige on ebaselge, sisemiselt vastuoluline ja erinevalt tõlgendatav liikmesriikide aruannete sisu kirjeldus, mis on kehtestatud artikli 8 lõike 1 punktides a, b ja c. Isegi kui need kirjeldused ei ole ammendavad, annavad need mittetäielikku teavet selleks, et seirata litsentsimissüsteemi edusamme ja määruse rakendamist. Seepärast jätab käesolev ettepanek välja need lõiked. Selle asemel nähakse ettepanekuga ette mehhanism kontrollide läbiviimiseks määruse artikli 11 alusel moodustatud komitee kaudu, võimaldades komisjonil teostada oma rakendamisvolitusi, et määrata kindlaks, millises vormis ja korras peavad liikmesriigid vajaliku teabe kättesaadavaks tegema. Ettepanekuga nähakse ette ka FLEGTi määruse korrapärane läbivaatamine iga kuue aasta järel (kooskõlastatakse puidumääruse nõuetega) artiklis 9 sätestatud praegu kehtiva ühekordse läbivaatamise asemel ning see hõlmab kohustust teatama ametlikult Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadud tulemustest.
Kavandatava määruse peamised õigussätted
Kooskõlas nende järeldusega ning ettepaneku üldeesmärkidega aruandlust tõhustada ja ajakohastada, andmete kättesaadavust kiirendada ja halduskoormust vähendada, on kavandatud muudatused rangelt piiratud aruandekohustustega ning seega järgmised:
Artikkel 1
Muudab nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ, muutes artikleid 10 ja 17 teabe- ja aruandlusnõuete kohta.
Artikkel 2
Muudab direktiivi 2002/49/EÜ artiklit 8 tegevuskavade esitamise tähtaegade kohta, artiklit 9, et suurendada läbipaistvust, osutades direktiividele 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ, artiklit 10 teabe kättesaadavuse kohta elektroonilisel kujul andmehoidlates ning ajakohastab VI lisa, et luua mehhanism teabe esitamiseks rakendamise kohta.
Artikkel 3
Muudab direktiivi 2004/35/EÜ:
–jättes välja artikli 14 lõike 2;
–asendades artikli 18, nõudes teavet rakendamise ja tõendusbaasi kohta;
–ajakohastades VI lisa, lisades artikli 18 lõikes 1 osutatud teabe keskkonnakahjustuse ja keskkonnavastutuse juhtumite kohta.
Artikkel 4
Muudab direktiivi 2007/2/EÜ 42 :
–muutes artikli 21 lõiget 2 seire kohta;
–jättes välja artikli 21 lõike 3 aruandluse kohta ning
–asendades artikli 23 sätetega, et luua korrapärane kogu ELi hõlmav ülevaade ja valmistuda direktiivi edasiseks hindamiseks.
Artikkel 5
Muudab direktiivi 2009/147/EÜ artiklit 12, pikendades aruandlustsüklit kolmest aastast kuue aastani.
Artikkel 6
Jätab välja direktiivi 2010/63/EL artikli 57 ning muudab järgmisi sätteid:
–artikli 43 lõiked 2–4 projektikokkuvõtetega ja veebipõhise andmebaasi loomisega seotud sätete kohta;
–artikkel 51 delegeeritud volituste kasutamise kohta ning
–artikkel 54 seire rakendamisega seotud teabe ja statistiliste andmete esitamise kohta.
Artikkel 7
Muudab määrust (EÜ) nr 166/2006, et:
–jätta välja aruandlusnõuded iga kolme aasta järel artiklites 16 ja 17;
–muuta artiklit 7, et hõlbustada paremini integreeritud aruandlust tööstusheidete direktiivi kohaselt;
–tunnistada kehtetuks III lisas esitatud aruandevorming ja selle asemel anda komisjonile rakendamisvolitused kehtestada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri aruandluse vorming ja sagedus artikli 19 lõikes 2 sätestatud komiteemenetluse kohaselt ning
–muuta konfidentsiaalsust käsitlevat artiklit 11, tagamaks, et kõik asjaomased andmed edastatakse komisjonile, vältides samal ajal nende avalikustamist.
Artikkel 8
Muudab määrust (EL) nr 995/2010, asendades artikli 20 lõiked 1–4 rakendamise ja teabe kättesaadavuse seire kohta, kehtestades kogu ELi hõlmavate ülevaadete sageduse (üks aasta) ja ajakohastades sätteid määruse hindamise kohta.
Artikkel 9
Muudab nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97, et asendada artikli 15 lõike 4 punktid b, c ja d, mille kohaselt nõutakse kogu ELi hõlmava ülevaate avaldamist.
Artikkel 10
Muudab määrust (EÜ) nr 2173/2005, et asendada artiklid 8 ja 9 teabele esitatavate nõuete kohta ning nõuda ELi hõlmavat ülevaadet liikmesriikide kogutud andmete põhjal. Samuti ajakohastatakse määruse hindamise sätteid.
Artikkel 11
Sätestab määruse ettepaneku eelnõu jõustamise.
2018/0205 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
liikmesriikide keskkonnapoliitika alaste teatamiskohustuste ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiive 86/278/EMÜ, 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, määrusi (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010 ning nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, artikli 192 lõiget 1 ja artiklit 207,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 43 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 44 ,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Pidades silmas vajadust rakendamist ja vastavust käsitleva teabe järele, tuleks teha mitu muudatust keskkonnaalastes õigusaktides, võttes arvesse järeldusi, mis on esitatud komisjoni aruandes keskkonnaalase aruandluse ühtlustamise kohta, 45 ja sellega seotud toimivuskontrolli 46 .
(2)Kõigi üksuste halduskoormuse minimeerimiseks on vaja tagada juurdepääs andmetele. Selleks on vaja riiklikul tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/4/EÜ 47 ja 2007/2/EÜ 48 ning asjakohaste rakenduseeskirjadega tagada üldsusele juurdepääsuks vajalik taristu ning aruandlus ja andmete jagamine valitsusasutustega.
(3)Liikmesriikide esitatud andmed on olulised, et komisjon saaks jälgida, läbi vaadata ja hinnata õigusaktide tulemuslikkust seoses püstitatud eesmärkide saavutamisega, et anda teavet õigusaktide edaspidise hindamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 49 punktile 22. On asjakohane lisada sätteid mitmesse keskkonnaalasesse õigusakti pidades silmas edaspidist hindamist nende rakendamise käigus kogutud andmete põhjal, mida võidakse täiendada teaduslike, analüüsitulemustel põhinevate andmetega. Selles kontekstis on vaja asjakohaseid andmeid, mis võimaldaksid paremini hinnata liidu õigusaktide tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust ning ELi lisaväärtust, millest tuleneb ka asjakohaste aruandlusmehhanismide vajadus, sest ka selliseid mehhanisme saab sel eesmärgil kasutada näitajatena.
(4)Nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ artiklites 10 ja 17 sätestatud aruandluskohustusi on vaja muuta. Kohustust esitada komisjonile aruandeid tuleks lihtsustada ning samal ajal tuleks liikmesriikidelt nõuda suuremat läbipaistvust, et nõutav teave oleks elektrooniliselt kergesti kättesaadav ja esitatud vastavalt direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ sätetele, eelkõige üldsuse juurdepääsu, teabe jagamise ja teenuste osas.
(5)Nagu näitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ 50 hindamine, on vaja ühtlustada mürakaartide ja tegevuskavade alase aruandluse tähtaegasid, et tegevuskavade avalikuks konsulteerimiseks jääks piisavalt aega. Sel eesmärgil lükatakse ainult üks kord ja ühe aasta võrra edasi tegevuskavade kontrollimise ja läbivaatamise tähtaega, nii et järgmise etapi (neljanda vooru) tähtajaks jääb mitte 18. juuli 2023, vaid 18. juuli 2024. Seega jääb liikmesriikidele neljandast voorust alates senise ühe aasta asemel ligi kaks aastat mürakaartide koostamiseks ja tegevuskavade kontrollimiseks ja läbivaatamiseks. Järgmistes tegevuskavade koostamise voorudes on seega taas kasutusel tegevuskavade kontrollimise ja läbivaatamise viieaastane tsükkel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid direktiivi 2002/49/EÜ eesmärkide saavutamiseks ja liidu tasandi meetmete väljatöötamise aluse loomiseks esitama aruandeid elektrooniliselt. Ka on vaja suurendada üldsuse osalemist ja nõuda, et teatav teave tehtaks avalikult kättesaadavaks, viies selle kohustuse vastavusse muude liidu õigusaktidega, nagu näiteks direktiiviga 2007/2/EÜ, dubleerimata seejuures praktilisi nõudeid.
(6)Vastavalt REFITi raames korraldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ 51 hindamise tulemustele on võimalik teabe kättesaadavust veelgi parandada, eelkõige teatavate põhiandmete osas. Selle eesmärgiks on teavitada üldsust keskkonnakahju juhtudest, eelkõige olukorras, kus see üldsust mõjutada võib, et võimaldada ettevõtjatel ja ametiasutustel võtta sellisel juhul vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid ning esitada komisjonile nõutavaid tõendeid, mille alusel koostada korrapäraselt direktiivi hinnanguid. Suurema läbipaistvuse tagamise vajadust rõhutavad veelgi direktiivi 2003/4/EÜ sätted, mille kohaselt tuleb teave teha avalikkusele kättesaadavaks, kui on tegemist otsese ohuga inimeste tervisele või keskkonnale. Veebipõhine teave peaks samuti vastama direktiivi 2007/2/EÜ nõuetele, eelkõige seoses teenuste ja andmete kättesaadavusega üldsusele ja ametivõimudele.
(7)Tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni aruandele direktiivi 2007/2/EÜ rakendamise kohta ja REFITi hindamise kohta, 52 on asjakohane kõnealuse direktiivi rakendamise lihtsustamiseks ja liikmesriikide teostatava järelevalvega seotud halduskoormuse vähendamiseks loobuda nõudmast liikmesriikidelt iga kolme aasta tagant komisjonile aruannete esitamist ja mitte nõuda komisjonilt Euroopa Parlamendile ja nõukogule koondaruannete esitamist, kuna aruandluse toimivuskontroll näitas, 53 et selliseid aruandeid kasutatakse vähe.
(8)Direktiividega 2009/147/EÜ 54 ja 92/43/EMÜ 55 seotud toimivuskontroll näitas, et kolmeaastane aruandluse tsükkel, mis on sätestatud direktiivis 2009/147/EÜ, on praktiliselt kaetud samasuguse kuueaastase aruandluse tsükliga, mis on sätestatud direktiivis 92/43/EMÜ ja millel on samasugune põhieesmärk koguda ajakohast teavet liikide olukorra ja asjaomaste arengusuundumuste kohta. Kahe direktiivi rakendamise ühtlustamiseks on vaja direktiive kohandada ja tagada olukorra hindamine iga kuue aasta järel, kuid liikmesriikides on seejuures vaja teha teatud haruldaste liikide järelevalvet. Selline ühtlustatud koostöö peaks ka aitama liikmesriike komisjonile iga kuue aasta tagant esitatava direktiivide rakendamist käsitleva aruande koostamisel. Selleks et meetmete edukust saaks hinnata, peaksid liikmesriigid esitama teavet eelkõige metslinnuliikide olukorra ja arengusuundumuste, neile avalduvate ohtude, survetegurite ja võetud kaitsemeetmete kohta ning erikaitsealade võrgustikuga saavutatud tulemuste kohta direktiivi eesmärkide osas.
(9)On vaja muuta aruandlusnõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL 56 artiklites 43, 54 ja 57. Kõnealused sätted hõlmavad läbipaistvuse suurendamise ja halduskoormuse vähendamise eesmärgil mittetehnilisi projektikokkuvõtteid ja nendega seotud tagasiulatuvaid hindamisi sisaldava avatud juurdepääsuga otsingumootoriga andmebaasi loomist, ning rakendusvolituste andmist komisjonile selleks, et luua ühtne vorm mittetehniliste projektikokkuvõtete ja nendega seotud tagasiulatuvate hindamiste esitamiseks ning selleks, et asendada komisjoni kolmeaastase statistilise aruandluse tsükli nõue sellise dünaamilise keskse andmebaasiga, mida haldab komisjon ja mille teavet avaldatakse igal aastal.
(10)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 57 kohase REFITi hindamise tulemustega 58 tuleb muuta kõnealuses määruses sätestatud aruandluskohustusi või need tühistada. Selleks et parandada sidusust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL 59 kohase aruandlusega, tuleb anda komisjonile rakendamisvolitused määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt esitatava teabe liigi, vormi ja esitamise sageduse kindlaksmääramiseks ning kõnealuses määruses sätestatud aruandevormi tühistamiseks. Ka on vaja muuta määruse (EÜ) nr 166/2006 konfidentsiaalsust käsitlevat artiklit 11, et tagada komisjonile esitatavate aruannete suurem läbipaistvus. Selleks et vähendada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, on vaja lisaks tühistada määruse (EÜ) nr 166/2006 artiklites 16 ja 17 sätestatud aruandluskohustus, sest sellega saadakse teavet, mis on piiratud väärtusega või ei vasta poliitilistele vajadustele.
(11)Et parandada ja hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 995/2010 60 rakendamise kohta, peaks komisjon liikmesriikide esitatud andmed kõnealuse määruse rakendamise kohta tegema avalikult kättesaadavaks asjaomase liiduülese ülevaate kujul; sidususe suurendamiseks ning määruse toimimise järelevalve hõlbustamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada liikmesriikidele teabe kättesaadavaks tegemise vormi ja korra, teabe esitamise sagedus ja aeg peaksid aga olema kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2173/2005 61 .
(12)Aruannete esitamine vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 338/97 62 tuleb muuta sujuvamaks ja ühtlustada ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) (mis on alla kirjutatud Washington D.C.-s 3. märtsil 1973 ja mille osalised on Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid) kohaste aruandlusnõuetega. CITESi kohaseid aruandluskohustusi muudeti 2016. aastal toimunud CITESi osaliste 17. konverentsil, et kohandada CITESi rakendamise meetmete alase aruandluse sagedust ja luua uus aruandlusmehhanism CITESi konventsioonis loetletud liikidega ebaseadusliku kauplemise kohta. Need muudatused peavad kajastuma ka määruses (EÜ) nr 338/97.
(13)Et parandada ja hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele määruse (EÜ) nr 2173/2005 rakendamise kohta, peaks komisjon liikmesriikide esitatud andmed kõnealuse määruse rakendamise kohta tegema avalikult kättesaadavaks asjaomase liiduülese ülevaate kujul. Tuginedes kogemustele, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud esimesel aastal pärast metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse litsentsimissüsteemi jõustamist, tuleb ajakohastada määruse aruandlusega seotud sätteid. Komisjonile peaks tema rakendusvolituste kasutamisel liikmesriikide esitatava teabe vormi ja teabe esitamise korra kehtestamiseks abi osutama kõnealuse määruse artikli 11 kohaselt loodud komitee. Määruse hindamist käsitlevaid sätteid on vaja ajakohastada.
(14)Euroopa Keskkonnaamet (EEA) täidab juba praegu tähtsaid ülesandeid seoses ELi keskkonnaalaste õigusaktide järelevalve ja aruandlusega, mis tuleks sõnaselgelt sätestada asjaomastes õigusaktides. Muude õigusaktide osas käsitletakse EEA rolli ja rahastamist komisjoni keskkonnaalase aruandluse alal pärast käimasoleva hindamise lõppemist,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/278/EMÜ (keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses) muutmine
Direktiivi 86/278/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1.Artikkel 10 asendatakse järgmisega.
„Artikkel 10
1. Liikmesriigid tagavad, et avalikkusele on kättesaadavad ajakohased dokumendid, milles on registreeritud:
a) toodetud reoveesetete kogused ja põllumajanduslikuks kasutamiseks tarnitud kogused;
b) reoveesetete koostise ja omaduste vastavus II A lisas nimetatud näitajatele;
c) artikli 2 punktis b määratletud töötlemisliik;
d) reoveesetete saajate nimed ja aadressid ning koht, kus reoveesetteid hakatakse kasutama;
e) igasugune muu teave, mis on seotud käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega ning mille on liikmesriigid esitanud komisjonile vastavalt artiklile 17.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ* artikli 3 lõike 4 kohaseid ruumiandmete teenuseid kasutatakse selleks, et esitada ruumiandmete kogumeid, mis leiduvad kõnealustes registreeritud kirjetes esitatud teabes.
2. Lõikes 1 osutatud kirjed avalikustatakse iga kalendriaasta kohta kolme kuu jooksul pärast asjaomase kalendriaasta lõppu koondvormis, nagu on sätestatud komisjoni otsuse 94/741/EÜ** lisas, või muus vormis vastavalt artiklile 17.
Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt lõikele 1 avalikustatud teabe elektroonilise asukoha.
3. Pädevatele asutustele tehakse taotluse korral kättesaadavaks teave töötlemismeetodite ja analüüside tulemuste kohta.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete taristu (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
** Komisjoni 24. oktoobri 1994. aasta otsus 94/741/EÜ, mis käsitleb teatavate jäätmesektori direktiivide liikmesriikides rakendamise aruannete küsimustikke (nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ rakendamine) (EÜT L 296, 17.11.1994, lk 42).“
2.Artikkel 17 asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on volitused sätestada rakendusaktiga vorm, mille kohaselt liikmesriigid esitavad teavet direktiivi 86/278/EMÜ rakendamise kohta, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 10. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjoni talitused avaldavad liiduülese ülevaate, sealhulgas kaardid, tuginedes liikmesriikide artiklite 10 ja 17 kohaselt esitatud andmetele.“
Artikkel 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/49/EÜ (mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega) muutmine
Direktiivi 2002/49/EÜ muudetakse järgmiselt.
1.Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:
„x) „andmehoidla“ – Euroopa Keskkonnaameti hallatav infosüsteem, mis sisaldab keskkonnamürateavet ja andmeid, mis on kättesaadavad liikmesriikide juhitavatest riiklikest aruandlus- ja andmevahetussõlmedest.“
2. Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega.
„Tegevuskavad vaadatakse läbi, ja kui praegune müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse neisse vajaduse korral muudatused, kuid igal juhul vaadatakse need läbi vähemalt iga viie aasta tagant pärast nende kinnitamise kuupäeva.
Läbivaatamised ja muudatused, mis esimese lõigu kohaselt tuleks teha 2023. aastal, lükatakse edasi ja need tuleb teha hiljemalt 18. juuliks 2024.“
3.Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega.
„1. Liikmesriigid tagavad, et nende koostatud või, kui see on asjakohane, kinnitatud strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja neid levitatakse asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ** kohaselt ning kooskõlas direktiivi 2002/49/EÜ IV ja V lisaga, sealhulgas kasutada olevate infotehnoloogia vahendite abil.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete taristu (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).“
4.Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega.
„2. Liikmesriigid tagavad, et VI lisas nimetatud strateegilistest mürakaartidest ja tegevuskavade kokkuvõtetest saadud informatsioon edastatakse komisjonile kuue kuu jooksul alates artiklites 7 ja 8 sätestatud kuupäevadest. Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt loodavasse andmehoidlasse teavet üksnes elektrooniliselt. Kui liikmesriik soovib teavet ajakohastada, kirjeldab ta ajakohastatud teabe andmehoidlale kättesaadavaks tegemisel erinevusi ajakohastatud ja esialgse teabe vahel ning ajakohastamise põhjuseid.“
5.VI lisa punkt 3 asendatakse järgmisega.
„3. Teabevahetusmehhanism
Artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt töötab komisjon Euroopa Keskkonnaameti abil välja kohustusliku digitaalse teabevahetusmehhanismi, mille kaudu artikli 10 lõike 2 kohaselt edastatakse teavet strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade kokkuvõtete kohta.“
Artikkel 3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) muutmine
Direktiivi 2004/35/EÜ muudetakse järgmiselt.
1.Artikli 14 lõige 2 jäetakse välja.
2.Artikkel 18 asendatakse järgmisega.
„Artikkel 18
Teave rakendamise kohta ja tõendid
Liikmesriigid tagavad, et piisav ja ajakohane teave vähemalt otsese kahju ohu kohta on üldsusele internetis kättesaadav avatud andmevormingus vastavalt käesoleva direktiivi VI lisale ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ* artikli 7 lõikele 4. Iga juhtumi puhul esitatakse vähemalt käesoleva direktiivi VI lisas loetletud teave.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ** artikli 3 lõike 4 kohaseid ruumiandmete teenuseid kasutatakse selleks, et esitada selliseid ruumiandmete kogumeid nagu juhtumite toimumiskoha andmed, mida hõlmab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave.
3. Komisjoni talitused avaldavad liiduülese ülevaate, sealhulgas kaardid, tuginedes andmetele, mille liikmesriigid esitavad lõike 1 kohaselt.
4. Komisjon koostab korrapäraste ajavahemike järel käesoleva direktiivi hinnangu. Hindamine tugineb muu hulgas järgmistele elementidele:
(a)käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;
(b)liikmesriikidest saadud ruumiandmekogumid, mis on koostatud kooskõlas käesoleva artikliga, ja asjaomased liiduülesed ülevaated vastavalt lõikele 3.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete taristu (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).“
3.VI lisa asendatakse järgmisega:
„VI LISA
ARTIKLI 18 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE JA ANDMED
Artikli 18 lõikes 1 osutatud teave peab käsitlema heidet, sündmust või juhtumit, mis tekitab keskkonnakahju või selle otsese ohu, seejuures esitatakse iga juhtumi kohta järgmine teave:
1. keskkonnakahju ulatus ja liik, kahju esinemise ja/või avastamise kuupäev. Keskkonnakahju ulatust liigitatakse järgmiselt: väike, keskmine, suur ja väga suur. Keskkonnakahjusid liigitatakse järgmistesse liikidesse: veereostus, merekeskkonnareostus, pinnasereostus ning loodusele/ökosüsteemile või inimtervisele põhjustatud kahju;
2. tegevusala, mis põhjustas keskkonnakahju, seejuures juhul, kui kahju kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, tegevusala vastavalt III lisa kohasele tegevusalade klassifikaatorile;
3. kas ja millal alustati vastutusmenetlus, sealhulgas õiguskord (haldus-, tsiviil- ja kriminaalvastutus), mille alusel seda tehti, ning kas selline vastutusmenetlus algatati käesoleva direktiivi alusel;
4. kas ja millal alustati ennetavaid ja/või parandusmeetmeid ning kas sellised ennetus- ja/või parandusmeetmed algatati käesoleva direktiivi alusel;
5. kui on teada, siis kuupäevad, mil punktide 3 ja 4 kohased ennetus- ja/või parandusmeetmed lõpetati;
6. parandusmeetmetega saavutatud tulemus ning asjakohasel juhul viide esmastele, täiendavatele ja/või kompenseerimismeetmetele käesoleva direktiivi alusel;
7. kulud seoses järgmisega:
a) ennetus- ja/või parandusmeede, mis võib olla üks järgmistest:
i) meede, mille hüvitab või mille kulu nõutakse sisse vastutavalt osaliselt;
ii) meede, mida vastutav osaline ei ole hüvitanud;
b) ettevõtjate ettevaatusabinõud mis tahes järgmise osas:
i) finantstagatis;
ii) keskkonnajuhtimis- või keskkonnaohutussüsteem;
iii) reostuse vähendamise või leevendamise võtete juurutamine;
c) haldusnõuded:
i) ettevõtjatelt;
ii) pädevatelt asutustelt.“
Artikkel 4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) muutmine
Direktiivi 2007/2/EÜ muudetakse järgmiselt.
1.Artiklit 21 muudetakse järgmiselt.
a)Lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„2. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks ajakohastavad liikmesriigid kokkuvõtva aruande ja avaldavad selle. Selles aruandes, mille teevad üldsusele kättesaadavaks komisjoni talitused, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, esitatakse järgmised kokkuvõtlikud kirjeldused:“.
b) Lõige 3 jäetakse välja.
2.Artikkel 23 asendatakse järgmisega.
„Euroopa Keskkonnaamet avaldab liiduülese ülevaate metaandmetest ja andmetest, mille liikmesriigid on esitanud võrguteenuste kaudu kooskõlas artikliga 21, ning ajakohastab seda igal aastal. Liiduüleses ülevaates esitatakse, kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõjude näitajad, liiduülesed ülevaatlikud kaardid ja liikmesriikide ülevaatearuanded.
Komisjon koostab korrapäraste ajavahemike järel käesoleva direktiivi hinnangu. Hindamine tugineb muu hulgas järgmistele elementidele:
a)käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;
b)liikmesriikide kogutud teave vastavalt artiklile 21 ja Euroopa Keskkonnaameti koostatud liiduülestele ülevaadetele;
c)asjaomased teaduslikud, analüüsidel põhinevad andmed;
d) muu teave, sealhulgas parema õigusloome suuniste kohaselt nõutavad asjakohased teaduslikud, analüüsidel põhinevad andmed, eelkõige seoses tõhusate ja tulemuslike teabe haldamise protsessidega.“
Artikkel 5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) muutmine
Direktiivi 2009/147/EÜ artiklit 12 muudetakse järgmiselt.
1.Lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Üheaegselt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ* artikli 17 kohaselt koostatud aruandega edastavad liikmesriigid komisjonile iga kuue aasta järel aruande käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete rakendamise ja nende meetmete peamiste mõjude kohta. Kõnealuses aruandes esitatakse eelkõige teave käesoleva direktiiviga kaitstavate metslinnuliikide seisundi ja arengusuundumuste, neile avalduvate ohtude ja survetegurite ja võetud kaitsemeetmete kohta ning erikaitsealade võrgustikuga saavutatud tulemuste kohta käesoleva direktiivi artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmise osas.“
* Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.)“
2.Lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega.
„2. Komisjon koostab Euroopa Keskkonnaameti abil iga kuue aasta järel lõikes 1 osutatud teabe põhjal kokkuvõtliku aruande.“
Artikkel 6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) muutmine
Direktiivi 2010/63/EL muudetakse järgmiselt.
1.Artiklit 43 muudetakse järgmiselt.
a)Lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Alates 1. jaanuarist 2021 nõuavad liikmesriigid, et mittetehnilises projektikokkuvõttes oleks täpsustatud, kas tuleb teha projekti tagasiulatuv hindamine ning millise tähtaja jooksul seda teha tuleb. Liikmesriigid tagavad, et mittetehniline projektikokkuvõte ajakohastatakse kuue kuu jooksul pärast selle tagasiulatuva hindamise lõpetamist ja hindamistulemuste saamist.
3. 31. detsembriks 2020 avaldavad liikmesriigid loa saanud projektide mittetehnilised projektikokkuvõtted ja kõik nende ajakohastamised. Alates 1. jaanuarist 2021 esitavad liikmesriigid komisjonile ja avaldavad projektide mittetehnilised kokkuvõtted ja kõik ajakohastamised hiljemalt kuue kuu jooksul pärast projektile loa saamist, kasutades elektroonilist edastussüsteemi.“
b)Lisatakse uus lõige 4:
„4. Komisjon kehtestab vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ühtse vormi lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete esitamiseks. Komisjoni talitused loovad avatud juurdepääsuga otsingumootoriga andmebaasi mittetehniliste projektikokkuvõtete ja nende ajakohastuste jaoks.“
2.Artiklit 54 muudetakse järgmiselt.
a)Artikli pealkiri ning lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„Teave rakendamise ja statistiliste andmete esitamise kohta
1. Liikmesriigid saadavad hiljemalt 30. septembriks 2023 ning seejärel iga viie aasta tagant komisjonile teabe käesoleva direktiivi, eelkõige aga selle artikli 10 lõike 1 ning artiklite 26, 28, 34, 38, 39, 43 ja 46 rakendamise kohta.
Liikmesriigid esitavad ja avaldavad sellised andmed elektrooniliselt vormingus, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 4.
Komisjoni talitused avaldavad liiduülese ülevaate liikmesriikide esitatud andmete põhjal.
2. Liikmesriigid koguvad igal aastal statistilist teavet, mis käsitleb loomade kasutamist katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse kohta, ja katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liike, ning teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks.
Liikmesriigid esitavad selle statistilise teabe komisjonile hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks, kokkuvõtmata kujul ja elektrooniliselt vormingus, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 4.
Komisjon loob avatud juurdepääsuga otsingumootoriga andmebaasi kõnealuste statistiliste andmete jaoks. Komisjoni talitused teevad igal aastal liikmesriikide käesoleva lõike kohaselt esitatud statistilised andmed ja nende põhjal koostatud aruande avalikult kättesaadavaks.“
b)Lõige 4 asendatakse järgmisega.
„4. Komisjon kehtestab artikli 56 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusega ühtse vormi ja sisu nõuded lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe esitamiseks.“
3.Artikkel 57 jäetakse välja.
Artikkel 7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ) muutmine
Määrust (EÜ) nr 166/2006 muudetakse järgmiselt.
1.Artikli 5 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega.
„Iga üksuse käitaja, kes tegutseb ühel või mitmel I lisas nimetatud tegevusalal, ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, edastab pädevale asutusele elektrooniliselt üksuse tuvastamisandmed artikli 7 lõikes 2 osutatud vormingus, välja arvatud juhul kui selline teave on pädevale asutusele juba kättesaadav.“
2.Artikli 7 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega.
„2. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile elektrooniliselt aruande, mis sisaldab kõiki artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmeid, sellises vormingus ja selliseks tähtajaks, nagu komisjon kehtestab rakendusaktidega artikli 19 lõikes 2 osutatud menetlusega. Aruandluskuupäev on hiljemalt üheksa kuud pärast aruandeaasta lõppu.
3. Komisjoni talitused sisestavad Euroopa Keskkonnaameti abil liikmesriikide aruannetes esitatud teabe Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud aruande vastavalt lõikele 2.“
3.Artikkel 11 asendatakse järgmisega.
„Artikkel 11
Konfidentsiaalsus
Kui liikmesriik peab teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ* artiklile 4 konfidentsiaalseks, märgitakse vastava aruandeaasta kohta koostatud ja käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud aruandes iga üksuse kohta, millist teavet ja miks ei tohi avalikustada. Sellised põhjused avalikustatakse.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).“
4.Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja.
5.III lisa jäetakse välja.
Artikkel 8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 995/2010 (milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused) muutmine
Artiklis 20 asendatakse pealkiri ning lõiked 1, 2 ja 3 järgmisega:
„Artikkel 20
Rakendamise ja teabele juurdepääsu järelevalve
1. Liikmesriigid teevad iga aasta 30. aprilliks üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks teabe käesoleva määruse kohaldamise kohta eelmisel kalendriaastal. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada liikmesriikidele vormingu ja korra sellise teabe kättesaadavaks tegemiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Lõikes 1 osutatud teabe alusel avalikustavad komisjoni talitused igal aastal liikmesriikide esitatud teabest koostatud liiduülese ülevaate. Ülevaate koostamisel võtab komisjon arvesse määruse (EÜ) nr 2173/2005 põhjal vastu võetud vabatahtlike FLEGTi partnerluslepingute sõlmimisel ja toimimisel saavutatud edu ning nimetatud lepingute mõju ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete koguste vähendamisele siseturul.
3. Hiljemalt 3. detsembriks 2015 ning seejärel iga kuue aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste ja teabe alusel käesoleva määruse toimimist ja tulemuslikkust, sealhulgas ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete turulelaskmise vältimisel. Komisjon võtab eriti arvesse halduslikke tagajärgi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning hõlmatavaid tooteid. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamise tulemuste kohta aruande ja vajaduse korral lisab asjakohased seadusandlikud ettepanekud.“
Artikkel 9
Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) muutmine
Määrust (EÜ) nr 2173/2005 muudetakse järgmiselt.
1.Artikkel 8 asendatakse järgmisega.
„Artikkel 8
1. Liikmesriigid teevad iga aasta 30. aprilliks üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks teabe käesoleva määruse kohaldamise kohta eelmisel kalendriaastal.
2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada liikmesriikidele lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks tegemise vormingu ja korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Lõikes 1 osutatud teabe alusel avalikustavad komisjoni talitused igal aastal liikmesriikide esitatud teabest koostatud liiduülese ülevaate.“
2.Artikkel 9 asendatakse järgmisega.
„Artikkel 9
Aastal 2021 ning seejärel iga kuue aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste ja saadud teabe alusel käesoleva määruse toimimist ja tulemuslikkust. Seejuures peab komisjon võtma arvesse vabatahtlike partnerluslepingute rakendamisel tehtud edusamme. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamise tulemuste aruande ja vajaduse korral lisab ettepanekud FLEGT-litsentsimissüsteemi täiustamiseks.“
Artikkel 10
Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) muutmine
Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 15 lõiget 4 muudetakse järgmiselt.
1.Punktid b, c ja d asendatakse järgmisega.
„b) Punktis a osutatud ja liikmesriikide esitatud teabe alusel avaldavad komisjoni talitused igal aastal enne 31. oktoobrit liiduülese ülevaate käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite liitu toomise, liidust eksportimise ja reeksportimise kohta ning edastavad konventsiooni sekretariaadile teabe nende liikide kohta, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.
c) Ilma et sellega piirataks artikli 20 kohaldamist, edastavad liikmesriikide korraldusasutused komisjonile üks aasta enne konventsiooni osapoolte konverentsi konventsiooni VIII artikli lõike 7 punktis b nimetatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe eelmise perioodi kohta ning samuti vastava teabe käesoleva määruse nende sätete kohta, mis jäävad konventsiooni reguleerimisalast välja. Edastatava teabe ja selle esitamise vormingu täpsustab komisjon artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega.
d) Punktis c osutatud ja liikmesriikide esitatud teabe alusel avaldab komisjon liiduülese ülevaate käesoleva määruse rakendamisest ja jõustamisest.“
2.Lisatakse järgmine punkt e:
„e) Liikmesriikide korraldusasutused edastavad komisjonile igal aastal enne 15. aprilli kogu teabe eelmise aasta kohta ebaseadusliku kauplemise aastaaruande koostamiseks, nagu on osutatud CITESi resolutsioonis Conf. 11.17 (rev. CoP17).“
Artikkel 11
Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates XXX.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja