28.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/107


P8_TA(2018)0476

Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) roll piiriülestes perevaidlustes

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon Saksa noorsooameti (Jugendamt) rolli kohta piiriülestes perevaidlustes (2018/2856(RSP))

(2020/C 363/16)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 227,

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikleid 8 ja 20, milles rõhutatakse valitsuste kohustust kaitsta lapse identiteeti, sh tema perekondlikke suhteid,

võttes arvesse 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni, eriti selle artikli 37 punkti b,

võttes arvesse 29. mai 1993. aasta Haagi konventsiooni lastekaitse ja rahvusvahelises lapsendamises tehtava koostöö kohta,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (Brüsseli IIa määrus) (1), eelkõige selle artikleid 8, 10, 15, 16, 21, 41, 55 ja 57,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (2),

võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2011. aasta teatist „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava“ (COM(2011)0060),

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat, eelkõige 22. detsembri 2010. aasta otsust kohtuasjas C-497/10 PPU, Mercredi vs. Chaffe (3) ja 2. aprilli 2009. aasta otsust kohtuasjas C-523/07, mille algatas A (4),

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti koostatud lastekaitsesüsteemide ülevaadet,

võttes arvesse väga suurt arvu petitsioone, mis on esitatud Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) rolli kohta piiriülestes perevaidlustes,

võttes arvesse 23.–24. novembril 2011 Saksamaale tehtud teabekogumisvisiidi aruandes esitatud soovitusi uurida petitsioone Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) rolli kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni lapse parimate huvide kaitse kohta kogu ELis, lähtudes Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidest (5),

võttes arvesse petitsioonikomisjoni laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma 3. mai 2017. aasta soovitusi,

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on üle 10 aasta saanud petitsioone, milles väga paljud mittesakslastest vanemad mõistavad hukka süstemaatilise diskrimineerimise Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) poolt ja Jugendamti poolt nende vastu võetud meelevaldsed meetmed lastega seotud piiriülese mõjuga perevaidlustes, muu hulgas vanemliku vastutuse ja laste hooldusõiguse küsimustes;

B.

arvestades, et petitsioonikomisjon tugineb reeglina petitsiooni esitajalt saadud subjektiivsele teabele ning nii laste, vanemate kui ka tunnistajate ütlusi sisaldavad ja olukorda põhjalikult ja objektiivselt kirjeldavad kohtuotsused ei ole talle tavaliselt kättesaadavad;

C.

arvestades, et Jugendamtil on Saksa perekonnaõiguse süsteemis keskne roll, kuna see amet on kõigis lastega seotud perevaidlustes üks pooltest;

D.

arvestades, et lastega seotud perevaidlustes esitab Jugendamt kohtunikele soovituse, mille olemus on praktiliselt siduv, ja võib võtta ajutisi meetmeid, näiteks „Beistandschaft“ (juriidiline nõustamine), mida ei ole võimalik vaidlustada;

E.

arvestades, et Jugendamt vastutab Saksamaa kohtute otsuste rakendamise eest; arvestades, et nende otsuste lai tõlgendus Jugendamti poolt on petitsioonide esitajate väitel mittesakslastest vanemate õiguste tulemuslikku kaitset sageli kahjustanud;

F.

arvestades, et teiste ELi liikmesriikide õigusasutuste otsuste ja kohtuotsuste mittetunnustamine ja täitmata jätmine Saksamaa pädevate asutuste poolt perevaidlustes, millel on piiriülene mõju, võib rikkuda liikmesriikide vastastikuse tunnustamise ja vastastikuse usalduse põhimõtet, seades ohtu lapse huvide tulemusliku kaitse;

G.

arvestades, et petitsiooni esitajad on mõistnud hukka asjaolu, et Saksamaa pädevad ametiasutused tõlgendavad lapse huvide kaitsmist piiriülese mõjuga perevaidlustes süstemaatiliselt vajadusena tagada, et laps jääb Saksamaa territooriumile, seda isegi juhul, kui on teatatud mittesakslasest lapsevanema väärkohtlemisest ja koduvägivallast tema vastu;

H.

arvestades, et mittesakslastest vanemad on oma petitsioonides hukka mõistnud ebapiisava nõustamise ja õigusliku toe või nende täieliku puudumise oma päritoluriigi ametiasutuste poolt juhtudel, kui Saksamaa ametivõimud, sealhulgas Jugendamt, on algatanud nende vastu lastega seotud perevaidlustes väidetavalt diskrimineerivaid või ebasoodsaid kohtu- ja haldusmenetlusi;

I.

arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu andmetel on mittesakslastest hagejad esitanud kohtule Saksamaa vastu 17 hagi, mis käsitlevad vanemlikku vastutust või laste hooldusõigust piiriülese mõjuga pereasjades, ning ühtki neist hagidest ei ole tunnistatud vastuvõetavaks;

J.

arvestades, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad täielikult tagama lapse õiguste kaitse, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas; arvestades, et lapse huvid, mida saab eelkõige ja kõige paremini täita tema oma peres, on põhimõte, mida tuleks järgida kõigil tasanditel kõigi lastehooldusküsimustega seotud otsuste tegemisel;

K.

arvestades, et inimeste suurem liikuvus ELis on suurendanud ka vanemlikku vastutust ja lapse hooldusõigust käsitlevate piiriüleste vaidluste arvu; arvestades, et komisjon peab suurendama jõupingutusi, et edendada kõigi ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud põhimõtete järjekindlat ja konkreetset rakendamist kõikides liikmesriikides, sealhulgas Saksamaal;

L.

arvestades, et Brüsseli IIa määruse kohaldamisala ja eesmärgid põhinevad põhimõttel, et liidu kodanikke ei diskrimineerita kodakondsuse alusel, ning liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttel;

M.

arvestades, et Brüsseli IIa määruse sätted ei tohiks mingil juhul võimaldada selle aluseks olevate eesmärkide kuritarvitamist, milleks on vastastikuse austuse ja tunnustamise tagamine, kodakondsuse alusel diskrimineerimise vältimine ning eelkõige lapse huvide objektiivne kaitsmine;

N.

arvestades, et täpse ja üksikasjaliku kontrolli puudumine selle üle, kas Saksamaa pädevate asutuste poolt lapsi hõlmavates piiriülese mõjuga pereasjades kehtestatud kord ja tavad on mittediskrimineerivad, võib avaldada kahjulikku mõju laste heaolule ja viia mittesakslastest vanemate õiguste suurema rikkumiseni;

O.

arvestades, et kõigis olulistes perekonnaõiguse küsimustes kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet;

P.

arvestades, et Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus on otsustanud, et kohus võib paluda ära kuulata laps, kes ei ole otsuse tegemise ajal veel kolmeaastane; arvestades, et teistes ELi liikmesriikides peetakse selles vanuses last liiga nooreks ja mitte piisavalt küpseks, et temaga tema vanemaid puudutavate vaidluste korral konsulteerida;

Q.

arvestades, et selliste põhiõiguste nagu liikumis- ja elukohavabaduse kasutamine ei tohiks ohustada lapse õigust pereelule;

R.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on lapse alaline elukoht ELi õiguses autonoomne mõiste ja riikide jurisdiktsioonides tuleb alalise elukoha kindlaksmääramisel kasutada palju kriteeriume;

S.

arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklist 24 tuleneb, et kui see ei ole vastuolus lapse huvidega, on lapsel õigus juhul, kui vanemad kasutavad oma õigust vabalt liikuda, säilitada oma vanematega isiklikud suhted ja otsene kontakt;

1.

märgib suure murega, et Saksamaa perekonnaõigusega seotud probleemid, sealhulgas Jugendamti vastuoluline roll, mille mittesakslastest vanemad on oma petitsioonidega hukka mõistnud, on endiselt lahendamata; rõhutab, et petitsioonikomisjon saab pidevalt mittesakslastest vanemate esitatud petitsioone, milles kirjeldatakse tõsise diskrimineerimise juhtumeid, mis on tingitud Saksamaa pädevate asutuste poolt lapsi hõlmavate piiriüleste perevaidluste puhuks konkreetselt kehtestatud korrast ja tavadest;

2.

võtab murelikult teadmiseks kõik juhtumid, kus Jugendamt on väidetavalt mittesakslastest vanemaid diskrimineerinud;

3.

juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni pikaajalisele tööle Jugendamti rolli puudutavate petitsioonide käsitlemisel; võtab teadmiseks Saksamaa pädeva ministeeriumi üksikasjalikud vastused Saksa perekonnaõiguse süsteemi toimimise kohta, kuid rõhutab, et petitsioonikomisjon saab pidevalt petitsioone, mis on seotud mittesakslasest lapsevanema väidetava diskrimineerimisega;

4.

toonitab Brüsseli IIa määruses sätestatud riiklike asutuste kohustust tunnustada ja täita teises liikmesriigis lastega seotud kohtuasjades tehtud kohtuotsuseid; tunneb muret asjaolu pärast, et piiriülese mõjuga perevaidlustes võivad Saksamaa ametiasutused väidetavalt süstemaatiliselt keelduda tunnustamast teistes liikmesriikides tehtud kohtuotsuseid juhul, kui lapsi, kes ei ole veel kolme aasta vanused, ei ole ära kuulatud; rõhutab, et see aspekt õõnestab vastastikuse usalduse põhimõtet teiste liikmesriikidega, kelle õigussüsteemides on lapse ärakuulamise jaoks kehtestatud teistsugused vanusepiirangud;

5.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole aastaid täpselt kontrollinud, milliseid menetlusi ja tavasid Saksa perekonnaõiguse süsteemis, sh Jugendamtis, piiriülese mõjuga perevaidluste raames kasutatakse, jättes sellega lapse huvid ja kõik muud seonduvad õigused tegelikult kaitsmata;

6.

tuletab meelde komisjoni vastust seoses petitsioonidega, milles käsitletakse noorsooameti tegevust piiriülese mõjuga pereasjade korral; kinnitab, et ELil puudub üldine pädevus perekonnaõigusega seotud küsimustes meetmeid võtta, et perekonnaõiguse sisulised küsimused kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse ja komisjon ei saa nende üle kontrolli teostada, et noorsooameti tegevusega seotud murede korral tuleb õiguskaitset taotleda riiklikul tasandil ning kui vanemad leiavad, et nende põhiõigusi on rikutud, võivad nad, pärast siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamist, esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis;

7.

rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid koguksid statistilisi andmeid laste hooldusõigust ja välismaalastest lapsevanemate kaasamist käsitlevate haldus- ja kohtumenetluste kohta, eelkõige kohtuotsuste tulemuste kohta, et aja jooksul kujunenud suundumusi oleks võimalik üksikasjalikult analüüsida ja esitada võrdlusalused;

8.

rõhutab, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on lapse alaline elukoht ELi õiguses autonoomne mõiste ning riikide jurisdiktsioonides tuleb alalise elukoha kindlaksmääramisel kasutada paljusid kriteeriume;

9.

palub komisjonil tagada, et lapse alaline elukoht oleks petitsioonikomisjoni jõudnud petitsioonides viidatud kohtuasjades Saksamaa kohtusüsteemi poolt nõuetekohaselt kindlaks määratud;

10.

kritiseerib teravalt asjaolu, et puuduvad statistilised andmed nende juhtumite arvu kohta Saksamaal, kus kohtuotsus ei olnud kooskõlas Jugendamti soovitustega, ja selliste perevaidluste tulemuste kohta, kus tegemist oli kahe riigi kodanikest paaride lastega, kuigi paljude aastate jooksul on korduvalt nõutud selliseid andmeid koguda ja avalikult kättesaadavaks teha;

11.

palub komisjonil kõnealuste petitsioonide puhul hinnata, kas Saksamaa jurisdiktsioonid on oma pädevuse kehtestamisel Brüsseli IIa määruse sätteid nõuetekohaselt järginud ning kas nad on võtnud arvesse teiste liikmesriikide jurisdiktsioonide kohtuotsuseid või otsuseid;

12.

mõistab hukka asjaolu, et kui lapsevanema suhtlus lapsega toimub järelevalve all ja mittesakslasest vanem ei suuda täita Jugendamti ametnike nõuet vestelda lapsega saksa keeles, on vestlus katkestatud ning mittesakslasest vanema suhtlemine lapsega on keelatud; on veendunud, et see Jugendamti ametnike poolt kehtestatud kord kujutab endast selget diskrimineerimist, mis põhineb mittesakslasest vanema päritolul ja keelel;

13.

rõhutab, et Jugendamt võimaldab üldiselt kasutada ühist emakeelt ja kui see on lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalik, näiteks võimalike lapseröövide puhul, püüavad nad organiseerida tõlgi, tagamaks et Jugendamti ametnikud mõistavad vestluse sisu;

14.

on kindlalt veendunud, et lapsevanema suhtlusõiguse korral, mis toimub järelevalve all, peavad Saksamaa ametiasutused lubama vanema ja tema laste vahelises vestluses kasutada kõiki keeli, mida lapsevanem räägib; palub kehtestada mehhanismid, millega tagatakse, et mittesakslastest vanemad ja nende lapsed saavad suhelda oma ühises keeles, sest selle keele kasutamine mängib olulist rolli vanemate ja laste vaheliste tugevate emotsionaalsete sidemete säilitamisel ning tagab laste kultuuripärandi ja heaolu tulemusliku kaitse;

15.

usub kindlalt, et petitsioonikomisjoni 3. mai 2017. aasta laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma lõpparuande soovitustele, eelkõige nendele, mis on otseselt või kaudselt seotud Jugendamti ja Saksamaa perekonnaõiguse süsteemiga, tuleb järjekindlalt ja tulemuslikult järelmeetmeid võtta;

16.

tuletab Saksamaale meelde tema rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO lapse õiguste konventsioonist, sealhulgas selle artiklist 8; on veendunud, et kõik Saksamaa pädevad asutused peavad olukorda märkimisväärselt parandama, et piisavalt kaitsta kaherahvuseliste paaride laste seaduslikku õigust säilitada oma identiteet, sealhulgas peresuhted, ilma et nendesse ebaseaduslikult sekkutaks;

17.

on seisukohal, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 81 saab ja peab komisjon etendama aktiivset rolli selle tagamisel, et laste hooldusõiguse piiriüleste juhtumite käsitlemisel kasutatakse lapsevanemate suhtes kogu liidus õiglasi ja järjepidevaid mittediskrimineerivaid tavasid;

18.

palub komisjonil tagada põhjaliku kontrolli selle üle, kas Saksa perekonnaõiguse süsteemis, sealhulgas Saksamaa Jugendamtis piiriülestes perevaidlustes kasutatavad menetlused ja tavad on olemuselt mittediskrimineerivad;

19.

rõhutab veel kord, et perekonnaõiguse valdkonnas kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet;

20.

kutsub komisjoni üles korraldama sotsiaalteenistuste ametnikele rohkem koolitusi ja rahvusvahelisi vahetusi, et suurendada ametnike teadlikkust oma partnerasutuste toimimisest teistes liikmesriikides ning vahetada häid tavasid;

21.

rõhutab, kui oluline on tihe koostöö ja tõhus teabevahetus laste hooldusõiguse menetlustes osalevate eri riiklike ja kohalike asutuste vahel alates sotsiaalteenistustest kuni kohtu- ja keskasutusteni;

22.

rõhutab vajadust parandada justiits- ja halduskoostööd Saksamaa ja teiste ELi liikmesriikide ametiasutuste vahel, et tagada vastastikune usaldus selles suhtes, et Saksamaa tunnustab ja täidab teiste ELi liikmesriikide asutuste poolt lapsi hõlmavates piiriülestes perevaidlustes tehtud otsuseid ja kohtuotsuseid;

23.

tuletab meelde, kui oluline on anda mittesakslasest vanemale lastega seotud menetluse puhul viivitamata kohe alguses ja menetluse kõikides etappides täielik ja selge teave menetluse ja selle võimalike tagajärgede kohta keeles, mida vanem täielikult mõistab, et vältida juhtumeid, kus vanem annab nõusoleku, ilma et ta mõistaks täielikult endale võetud kohustuste tagajärgi; kutsub liikmesriike üles rakendama sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on parandada oma kodanike õigusabi, abistamist, nõustamist ja teavet juhtudel, kui nad taunivad diskrimineerivaid või ebasoodsaid kohtu- ja haldusmenetlusi, mille on nende suhtes algatanud lastega seotud piiriüleste perevaidluste korral Saksamaa ametiasutused;

24.

rõhutab, et taunitavad juhud, mille puhul mittesakslasest vanem ei tohi külaskäikude ajal suhelda oma lastega ühises emakeeles, kujutavad endast keele alusel diskrimineerimist ning on vastuolus ka eesmärgiga edendada liidus mitmekeelsust ja kultuurilise tausta mitmekesisust ning rikuvad mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse põhiõigust;

25.

kutsub Saksamaad üles nägema rohkem vaeva selle tagamiseks, et vanematel oleks järelevalve all toimuvate külastuste ajal lubatud kasutada lastega ühist emakeelt;

26.

väljendab muret selle pärast, et petitsioonide esitajate väitel määravad Saksamaa pädevad asutused liiga lühikesi tähtaegu ega saada dokumente mittesakslasest petitsiooni esitaja keeles; rõhutab, et kodanikel on õigus keelduda dokumentide vastuvõtmisest, kui neid ei ole koostatud selles keeles või tõlgitud sellesse keelde, millest adressaat aru saab, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1393/2007 (dokumentide kättetoimetamise kohta) artikli 8 lõikes 1; kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult käesoleva määruse sätete rakendamist Saksamaal, et käsitleda nõuetekohaselt kõiki võimalikke rikkumisi;

27.

palub komisjonil kontrollida, kas Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides nimetatud juhtudel on Saksa jurisdiktsioonis toimunud menetluste käigus keelenõuet järgitud;

28.

kutsub liikmesriike üles rakendama sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on parandada oma kodanike õigusabi, abistamist, nõustamist ja teavet lastega seotud piiriüleste perevaidluste korral; märgib sellega seoses, et Saksamaa föderaaltasandi pädevad ministeeriumid on loonud piiriüleste perevaidluste keskse kontaktpunkti, et pakkuda nõustamist ja teavet piiriülestes perekonnaasjades, mis on seotud vanemliku vastutusega;

29.

kordab üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid üheskoos rahastaksid ja edendaksid platvormi loomist, mis abistaks ELi eri liikmesriikide kodanikke piiriüleste perevaidlustega seotud menetlustes;

30.

tuletab liikmesriikidele meelde, kui tähtis on järjepidevalt rakendada 1963. aasta Viini konventsiooni sätteid ning tagada, et saatkondi või konsulaaresindusi teavitataks algusest peale kõigist lapse hooldusõigusega seotud menetlustest, mis puudutavad vastava riigi kodanikke, ja et neil oleks täielik juurdepääs kõigile asjaomastele dokumentidele; rõhutab, kui oluline on selles valdkonnas usaldusväärne konsulaarkoostöö, ning soovitab, et konsulaarasutustel tuleks lubada osaleda menetluse igas etapis;

31.

tuletab liikmesriikidele meelde vajadust anda lapsele vajalik ja õigustatud asendushooldus vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklite 8 ja 20 sõnastusele ning eelkõige teha võimalikuks lapse kasvatamise järjepidevus, võttes arvesse lapse etnilist, usulist, kultuurilist ja keelelist identiteeti;

32.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)  ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.

(2)  ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

(3)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. detsember 2010, Barbara Mercredi vs. Richard Chaffe, C-497/10 PPU, ECLI:EU:C:2010:829.

(4)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus (kolmas koda), 2. aprill 2009, A, C-523/07, ECLI:EU:C:2009:225.

(5)  ELT C 66, 21.2.2018, lk 2.