[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 27.5.2010

KOM(2010)256 lõplik

2010/0137 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Ettepanekuga muuta määrust (EÜ) nr 539/2001,[1] mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1244/2009,[2] taotleb komisjon määruse lisade kohandamist, pidades silmas edusamme, mida on viimase seitsme kuu jooksul tehtud viisanõude kaotamise üle peetavas dialoogis Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, ning nimetatud kahe riigi kandmist määruse I lisast (kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa) II lisasse (kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud). Selline muudatus on kooskõlas Thessaloniki tegevuskava raames võetud Euroopa Liidu poliitilise tahtega kaotada kõikide Lääne-Balkani riikide kodanike suhtes lühiajalise viisa nõue.

Ettepaneku üldine taust ja põhjused

Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti b alapunktiga i on nõukogu vastu võtnud nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa (nn negatiivne nimekiri), ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (nn positiivne nimekiri). EÜ asutamislepingu artiklis 61 nimetati neid nimekirju selliste kõrvalmeetmete hulgas, mis on otseselt seotud isikute vaba liikumisega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

Kolmandad riigid, kelle kodanike suhtes kehtib viisanõue, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest vabastatud, määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, hinnates hoolikalt mitmesuguseid kriteeriume, mis hõlmavad muu hulgas ebaseaduslikku sisserännet, avalikku korda ja julgeolekut ning Euroopa Liidu välissuhteid kolmandate riikidega, kusjuures arvesse võetakse ka piirkondliku ühtekuuluvuse ja vastastikkusega seotud mõju. Avaliku korra ja ebaseadusliku sisserände puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ka asjaomaste kolmandate riikide poolt välja antud reisidokumentide turvalisusele.

Kuna määruses (EÜ) nr 539/2001 sätestatud kolmandate riikidega seotud kriteeriumid võivad aja jooksul muutuda, tuleb positiivne ja negatiivne nimekiri vajaduse korral läbi vaadata.

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudeti hiljuti seoses viisanõude kaotamise üle peetavates dialoogides tehtud edusammudega, kandes endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia positiivsesse nimekirja.

Määruse käesoleva läbivaatamisega tagatakse, et kolmandate riikide nimekirjad vastavad määruse põhjenduses 5 nimetatud kriteeriumidele, võttes arvesse edusamme, mida Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina on viisanõude kaotamise üle peetavate dialoogide raames teinud.

2. Ettepaneku osad

Alates Thessaloniki tippkohtumisest 2003. aasta juunis on Euroopa Liit mitu korda kinnitanud oma poliitilist tahet kaotada Lääne-Balkani riikide suhtes viisanõue, rõhutades, et see on seotud asjaomaste riikide edusammudega oluliste reformidega sellistes valdkondades nagu õigusriigi tugevdamine, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ebaseadusliku rände vastu võitlemine ning oma haldussuutlikkuse tugevdamine piirikontrolli ja dokumentide turvalisuse alal. Esimese konkreetse meetmena viisavaba reisimise korra kehtestamiseks sõlmis Euroopa Liit 2007. aastal Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbiaga viisalihtsustuslepingu[3] (koos tagasivõtulepinguga) ning alustas viisanõude kaotamise üle struktureeritud dialoogi, mis tugines üksikasjalikele tegevuskavadele, millega kehtestati piirkonna nimetatud viiele riigile järkjärguliseks liikumiseks viisanõude kaotamise suunas selged nõuded.

Tulemustele suunatud dialoogi viisanõude kaotamise üle alustati Albaaniaga 2008. aasta märtsis ning Bosnia ja Hertsegoviinaga 2008. aasta mais. Dialoog põhines erilistel tegevuskavadel, mille komisjon koostas koostöös liikmesriikidega ja konsulteerides asjaomase riigiga. Tegevuskavad sisaldasid eelkõige nelja teemat: dokumentide turvalisus, ebaseaduslik sisseränne, avalik kord ja julgeolek ning isikute vaba liikumisega seotud välissuhetealased küsimused.

15. juuli 2009. aasta ettepanekus[4] tutvustas komisjon üksikasjalikult Lääne-Balkani riikide suhtes kasutatavat viisanõude kaotamise protsessi meetodit ning tegi ettepaneku kanda endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia negatiivsest nimekirjast positiivsesse nimekirja. Komisjoni ettepaneku alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga otsustas nõukogu 30. novembril 2009 kaotada alates 19. detsembrist 2009 viisanõude endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanike suhtes.

Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina puhul leiti, et vaatamata olulistele edusammudele on neil veel hulk nõudeid täitmata. 2009. aasta novembris vastuvõetud ühisdeklaratsioonis rõhutasid Euroopa Parlament ja nõukogu oma poliitilist toetust kahe nimetatud riigi kodanike suhtes kehtiva viisanõude kiirele kaotamisele ning kutsusid Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutusi üles suurendama oma jõupingutusi, et täita kõiki komisjoni koostatud tegevuskavaga kehtestatud nõudeid.

Lisaks kutsusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama ettepaneku määruse (EÜ) nr 539/2001 muutmiseks kohe, kui kõnealused riigid täidavad komisjoni hinnangul tegevuskavaga kehtestatud nõudeid, ning võtsid kohustuse käsitleda komisjoni ettepanekut esmajärjekorras.

Eespool nimetatut arvestades jätkas komisjon alates 2009. aasta novembrist Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina suhtes viisanõude kaotamise protsessi tähelepanelikku jälgimist. Tuginedes nimetatud kahe riigi esitatud üksikasjalikule valmisoleku aruandele ja 2009. aasta detsembrist kuni 2010. aasta veebruarini toimunud ekspertide (sealhulgas liikmesriikide eksperdid) kuue lähetuse tulemustele, esitas komisjon 2010. aasta aprillis enne asjaomastele riikidele edastamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma hinnangu Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina edusammudele, mida nad on teinud tegevuskavaga kehtestatud nõuete täitmiseks, et liikuda viisanõude kaotamise suunas.

Sellise hinnanguga teatas komisjon oma kavatsusest jälgida pärast viisanõude kaotamist nõuetekohaselt kõiki Lääne-Balkani riike seoses nendes riikides viisanõude kaotamise protsessi raames võetud meetmete tõhusa ja jätkusuutliku rakendamisega.

Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina hindamisaruandeid tutvustati nimetatud riikide asjaomastele ametiasutustele 6. mail 2010.

Hindamisaruannetes jõuti eelkõige järeldusele, et Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina on teinud olulisi edusamme ja ainult üksikud nõuded on täitmata.

Käesolevas ettepanekus kajastatakse ülalnimetatud protsessi tulemust: võttes muu hulgas arvesse, et kõnealuse kahe riigiga sõlmitud viisalihtsustuslepingut ja tagasivõtulepingut on täidetud rahuldavalt, teeb komisjon ettepaneku kanda peaaegu kõiki nõudeid täitvad Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina negatiivsest nimekirjast positiivsesse nimekirja tingimusel, et nimetatud riigid täidavad kõiki nõudeid päevaks, mil Euroopa Parlament ja nõukogu ettepaneku võtavad vastu.

Biomeetriliste passide kasutuselevõttu Lääne-Balkani riikides peetakse äärmiselt oluliseks, et viia edukalt lõpule selle piirkonna suhtes kehtiva viisanõude kaotamise protsess, ning sarnaselt määrusega (EÜ) nr 1244/2009 vabastatakse käesolevas ettepanekus turvalisuse kaalutlustel ja ebaseadusliku rände ennetamiseks viisanõudest ainult sellised Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud, kellele on nimetatud riigid andnud uue biomeetrilise passi.

3. Edasised sammud

Samal ajal kui Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad komisjoni ettepanekut, jätkab komisjon Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina veel täitmata nõuete täitmise hindamist ning esitab oma hinnangu õigeaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Albaanial on täitmata järgmised nõuded:

- töötada välja strateegia ja poliitika, et toetada tagasisaadetud albaanlaste taasintegratsiooni;

- tõsta õiguskaitsesüsteemi suutlikkust ning rakendada tõhusalt organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitluse õiguslikku raamistikku, sealhulgas näha ette piisavad inimressursid ja rahalised vahendid;

- rakendada tõhusalt organiseeritud kuritegevuse teel saadud vara konfiskeerimist käsitlevat õiguslikku raamistikku.

Bosnia ja Hertsegoviinal on täitmata järgmised nõuded:

- tõsta õiguskaitsesüsteemi suutlikkust ning rakendada tõhusalt organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitluse õiguslikku raamistikku, sealhulgas näha ette piisavad inimressursid ja rahalised vahendid;

- rakendada alates 2010. aasta märtsist järk-järgult tegevuskava, mille kohaselt seatakse politsei ja prokuratuuri vahel sisse elektrooniline andmevahetus;

- ühtlustada piirkondlikud ja Brcko piirkonna karistusseadustikud riikliku karistusseadustikuga.

Võttes arvesse Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina püüdlusi ühineda Euroopa Liiduga ning asjaolu, et nad on juba kaotanud viisanõude ELi kodanike suhtes, ei ole sarnaselt määrusega (EÜ) nr 1244/2009 põhjust seada nende riikide suhtes viisavabaduse kehtestamise tingimuseks viisavabaduslepingute sõlmimist ELiga.

4. Peamised organisatsioonid ja eksperdid, kellega konsulteeriti

Konsulteeriti liikmesriikidega.

5. Mõju hindamine

Ei olnud vajalik.

6. Õiguslik alus

Arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingut, on käesolev ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti a kohaselt ühise viisapoliitika edasiarendamine.

7. Proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtted

Määruses (EÜ) nr 539/2001 loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa (negatiivne nimekiri), ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (positiivne nimekiri).

Otsus muuta nimekirju, kanda riik negatiivsest nimekirjast positiivsesse nimekirja või positiivsest nimekirjast negatiivsesse nimekirja kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti a kohaselt Euroopa Liidu ainupädevusse.

8. Vahendi valik

Määrust (EÜ) nr 539/2001 tuleb muuta määrusega.

9. Mõju eelarvele

Muudatusettepanekul puudub mõju Euroopa Liidu eelarvele.

2010/0137 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

10. Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001[5] I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid nüüd ja edaspidi vastama nimetatud määruse põhjenduses 5 nimetatud kriteeriumidele. Kolmandad riigid, kelle olukord on seoses osutatud kriteeriumidega muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise.

11. Vastavalt Thessaloniki tegevuskava raames võetud Euroopa Liidu poliitilisele tahtele kaotada kõikide Lääne-Balkani riikide kodanike suhtes lühiajalise viisa nõue ning arvestades edusamme, mida on alates 2009. aasta detsembrist tehtud viisanõude kaotamise üle peetavas dialoogis Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, on komisjon seisukohal, et nimetatud kaks riiki on täitnud suurema osa oma tegevuskava nõuetest.

12. Seepärast tuleks Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina [tingimusel, et nad on täitnud käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevaks kõik nõuded] kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse. Kõnealune viisavabadus peaks kehtima ainult biomeetriliste passide kasutajate suhtes, kelle passi on välja andnud üks asjaomasest kahest riigist.

13. Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[6] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ[7] artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

14. Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[8] tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[9] artikliga 3.

15. Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ[10] artikliga 3.

16. Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[11]. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

17. Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[12]. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

18. Käesolev määrus kujutab endast vastavalt Schengeni acquis ’ Euroopa Liitu integreerimist käsitlevale protokollile Schengeni acquis ’ edasiarendamist, nagu see on määratletud nõukogu 20. mai 1999. aasta otsuse 1999/435/EÜ (mis käsitleb Schengeni acquis ’ määratlust, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks määrata iga acquis ’d moodustava sätte või otsuse õiguslik alus)[13] A lisas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt:

19. I lisa muudetakse järgmiselt:

a) 1. osas jäetakse välja viide Albaaniale ning Bosnia ja Hertsegoviinale.

20. II lisa 1. osasse lisatakse järgmised viited:

„Albaania (*)

Bosnia ja Hertsegoviina (*)

(*) Viisanõudest on vabastatud ainult biomeetriliste passide kasutajad.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

[2] ELT L 336, 18.12.2009, lk 1.

[3] Vt osutatud lepingute preambul: leping Albaaniaga (ELT L 334, 19.12.2007, lk 85), leping Bosnia ja Hertsegoviinaga (ELT L 334, 19.12.2007, lk 97), leping endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga (ELT L 334, 19.12.2007, lk 125), leping Montenegroga (ELT L 334, 19.12.2007, lk 169) ning leping Serbiaga (ELT L 334, 19.12.2007, lk 109).

[4] KOM(2009) 366 (lõplik).

[5] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

[6] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[7] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[8] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[9] ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[10] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[11] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[12] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[13] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1.