12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/113

A.

arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt kinnitanud, et peab oma kohuseks aidata Lääne-Balkani riikidel, sealhulgas Bosnial ja Hertsegoviinal saada ELi liikmeks; arvestades aga, et põhivastutus ELiga ühinemise eest lasub siiski nendel riikidel endil ning peamine on nende suutlikkus ja otsustavus täita Kopenhaageni kriteeriume;

B.

arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas kestab pikemat aega poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne seisak, millega kaasnevad laialdane ja püsiv poliitiline halvatus, rahvuste suhete halvenemine, mis on tingitud poliitilisest retoorikast, ning riigi poliitilise eliidi soovimatus ja võimetus jõuda kompromissi ja ühise visioonini riigi pakiliste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise suhtes;

C.

arvestades, et järjest hoogustuv natsionalistlik ja setsessionistlik retoorika on teravas vastuolus Euroopa põhiväärtustega, sotsiaalse ja majandusliku arengu ning poliitilise stabiilsusega, kahjustab riigi üldisi huve, takistab rahvuste leppimist ning pärsib riigi püüdlusi saada ELi liikmeks; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina võib teistest Lääne-Balkani riikidest veelgi rohkem maha jääda ja jätta kasutamata Euroopa integratsiooni võimalused;

D.

arvestades, et Daytoni lepped olid vajalikud verevalamise lõpetamiseks, kuid nendega ei suudetud luua jätkusuutlikku ja toimivat Bosnia ja Hertsegoviina riiki; arvestades, et poliitilise otsustusprotsessi killustamine Daytoni lepetega loodud keskvalitsuse ja liitriigi osade vahel ning valitsemise eri tasandite pädevuse kattumine ja seadusloome ühtlustamatus on endiselt peamised takistused, mis pärsivad valitsuse tõhusat tööd ning ka riigi suutlikkust kiiresti läbi viia reforme, et valmistuda ELi liikmeks saamast;

E.

arvestades, et põhiseaduse reform on tähtsaim reform selleks, et kujundada Bosnia ja Hertsegoviina tõhusaks ja täiel määral toimivaks riigiks; arvestades, et kohtusüsteemi keeruline struktuur, ühtse eelarve puudumine, nelja üksteisest erineva riigisisese jurisdiktsiooni ühtlustamist toetava Bosnia ja Hertsegoviina ülemkohtu puudumine ning Serblaste Vabariigi (Republika Srpska) valitsuse poliitiline sekkumine kohtusüsteemi ja pidevad ründed keskvõimu tasandi kohtuasutuste jurisdiktsiooni ja pädevuse vastu kahjustavad kohtute tööd ning pidurdavad reformipüüdeid; arvestades, et rahvusvaheliste otsustega loodud föderatsiooni osade struktuure tuleks muuta, et need oleksid tõhusamad ja seostuksid paremini riigi institutsioonilise raamistikuga;

F.

arvestades, et riigi kõigi kodanike tulevik Euroopas on seotud Euroopa Liiduga; arvestades, et ELi liikmeks saamise väljavaade on Bosnia ja Hertsegoviina elanike jaoks üks peamisi ühendavaid tegureid; arvestades, et Bosnial ja Hertsegoviinal on lootust ELi liikmeks saada vaid ühtse riigina ning kõik katsed kahjustada ja nõrgestada föderaaltasandi institutsioone ning muuta ühiskond vastutustundetu natsionalistliku ja setsessionistliku poliitika pantvangiks võtavad kõigilt kodanikelt võimaluse Euroopaga integreerumisest osa saada; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina on ELi integratsiooniprotsessiga seotud reformide teostamisel saavutanud vaid piiratud edu; arvestades, et valdavalt rahvuslikul ja liitriigi osade tasandil koostatud tegevuskavad võivad takistada ELi ja NATO liikmeks saamise tingimuste täitmist;

G.

arvestades, et nõukogu ja komisjon peavad näitama rohkem juhtivat rolli ja võimet toimida tõukejõuna edasiste reformide algatamisel ja rakendamisel;

H.

arvestades, et kõrge esindaja büroo (OHR) ennatlik sulgemine, mille tingis õiguspärane soov suurendada kohalike mõjuvõimu poliitilises protsessis, võis mõjutada riigi stabiilsust ning hädavajalike reformide kiirust ja tulemusi; arvestades, et kõrge esindaja büroo asendamine suuremate volitustega ELi eriesindajaga jääb hädavajalikuks sammuks, mis sillutab teed kandidaatriigiks saamisele;

I.

arvestades, et Bosniat ja Hertsegoviinat võib õnnitleda ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks (aastateks 2010–2011) valimise puhul, mis näitab, et see riik on suuteline täie jõu ja vastutusega osalema rahvusvaheliste küsimuste lahendamisel;

J.

arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitiliselt vastutavad isikud ei ole taganud piisavat õigusemõistmist ja hüvitust tuhandetele 1992.–1995. aasta sõja ajal vägistatud naistele ja tüdrukutele, kuna sõja ajal toime pandud seksuaalkuritegude arv, mille kohta on süüdistus esitatud, on erakordselt väike, ning arvestades, et ohvreid ei ole alati koheldud väärikalt ja lugupidavalt ning sageli ei ole neid piisavalt kaitstud ning psüühiliselt ja aineliselt toetatud, et nad saaksid oma elu uuesti korraldada;

K.

arvestades, et 11. juulil 2010 möödub 15 aastat Srebrenica ja Potočari genotsiidist;

L.

arvestades, et Daytoni rahuleppe VII lisa ei ole ikka veel täielikult rakendatud; arvestades, et ikka veel ootab õiglast, terviklikku ja püsivat lahendamist nende inimeste olukord, kes kuuluvad 115 000 riigisiseselt ümberasustatu hulka, samuti pagulaste ja teiste konfliktide tõttu kannatanud isikute olukord, ning arvestades, et tagasipöördunud inimesi on vaja sotsiaalselt ja majanduslikult paremini integreerida; arvestades, et Rahvusvahelise Punase Risti Komitee andmetel on sõja lõpust tänaseni kadunud 10 000 inimest, kelle saatuse kohta andmed puuduvad;

M.

arvestades, et komisjon esitas 27. mail 2010. aastal õigusakti ettepaneku viisanõude kaotamise kohta Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele (KOM(2010)0256), mis annab ametliku võimaluse viisanõude kaotamiseks aastal 2010;

N.

arvestades, et Prantsusmaa, Itaalia ja Luksemburg ei ole veel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ratifitseerinud, mis hoiab tagasi riigi Euroopasse integreerumist;

O.

arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas visalt püsivate sügavate rahvuslike lõhede ületamiseks on riigis vaja luua moodne, rohkem integreeritud ja segregatsioonivaba haridussüsteem;

P.

arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused ei tee tõsiseid pingutusi riigi korruptsiooniprobleemi tõhusaks lahendamiseks, mis kahjustab tõsiselt riigi majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist arengut;

Q.

arvestades, et inimkaubandus on tõsine kuritegu ja sellega rikutakse jõhkralt inimõigusi; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina on inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise lähteriik ning vähemal määral ka transiit- ja sihtriik;

R.

arvestades, et liitriigi ja selle osade põhiseadused tagavad kõigile inimestele võrdse kohtlemise; arvestades, et romid elavad endiselt väga rasketes tingimustes ja neid diskrimineeritakse; arvestades, et diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjumine soolise identiteedi ja seksuaalse sättumuse alusel on laialt levinud; arvestades, et nimetatud rühmi endiselt rünnatakse füüsiliselt, neid koheldakse halvasti ja ahistatakse;

S.

arvestades, et tööpuudus on endiselt väga kõrge ja see on majanduskriisi tõttu veelgi suurenenud; arvestades, et eelkõige noorte töövõimaluste puudumine takistab riigi arengut ja suurendab poliitilisi pingeid; arvestades, et majanduslik heaolu on Bosnia ja Hertsegoviina edasise arengu ning riigisisese leppimise seisukohalt ülimalt oluline,

1.

avaldab rahulolematust selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina edusammud stabiilsuse ja arengu suunas ning ELiga ühinemise potentsiaalse kandidaatriigina on jäänud väheseks; täheldab kasvava murega ebastabiilset poliitilist õhkkonda ja kõikidele poliitilistele jõududele ühise visiooni puudumist, ning mõistab otsustavalt hukka ässitava retoorika, mis kahjustab rahvustevahelist lepitusprotsessi ja riigistruktuuride toimimist; peab Serblaste Vabariigi (Republika Srpska) liidrite avaldust rahumeelse eraldumise asjus referendumi korraldamise kohta provokatsiooniks, mis ohustab Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;

2.

nõuab tungivalt, et tehtaks lõpp natsionalistlikule ja liitriigist lahkulöömist propageerivale retoorikale, mis lõhestab ühiskonda ja kahjustab Daytoni rahuleppe põhiolemust, ning alustataks tõsiseid kõnelusi ja sõlmitaks püsivad kokkulepped, millega luuakse korralikult toimiv riik ja mis võimaldavad Bosnia ja Hertsegoviina institutsioonidel Euroopaga integreeruda ja riigi üldist olukorda parandada;

3.

tuletab meelde, et Euroopa Liiduga ühinemine tähendab liidu põhiväärtuste ja -reeglite tunnistamist, milleks on inimõiguste, sealhulgas rahvusvähemuste õiguste austamine, solidaarsus, sallivus, demokraatia ja õigusriik, mis muu hulgas hõlmab kohtute sõltumatuse tunnistamist;

4.

kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning laienemise ja Euroopa naabruspoliitika volinikku kasutama täiel määral ELi mõju Bosnia ja Hertsegoviina poliitikutele, et panna neid kooskõlastatumalt tegutsema Euroopa partnerluse nõuete ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste täitmiseks; tuletab kõigile poliitiliste organisatsioonide esindajatele meelde, et need kaks dokumenti kujutavad endast ELiga integreerumise tegevuskava ning et nende kohustus oma kodanike ees on kompromisse saavutada ja reformide osas kokku leppida; soovitab asepresidendil ja kõrgel esindajal ning komisjonil järjekindlamalt ja tulemustele orienteeritult rõhuda ELi seatud tingimustele, et täita Bosnia ja Hertsegoviina rahvaste tegelikud vajadused;

5.

avaldab tugevat toetust kõrge esindaja büroole ning rõhutab, et üleminek võib lõppeda alles siis, kui Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud on viis eesmärki ja kaks tingimust täielikult täitnud; nõuab tungivalt, et Serblaste Vabariigi ametivõimud täidaksid oma kohustuse ja võtaksid vastu Serblaste Vabariigi elektriseaduse, mis võimaldaks Brčko järelevalvajal soovitada Brčko piirkonna järelevalverežiimi lõpetamist;

6.

nõuab tungivalt, et Serblaste Vabariigi valitsus osaleks jätkuvalt aktiivselt kõrge esindaja büroo poolt loetletud riigivara jagamise läbirääkimistel, ning palub, et ta oma vabariigis ei võtaks vastu riigivara käsitlevaid seadusi, sest see tähendaks kõrge esindaja riigivara müügi keelustamise otsuse tõsist rikkumist ja seetõttu lükkaks kaugemale tulevikku kõrge esindaja büroo sulgemise;

7.

väljendab heameelt põhiseaduse muudatuse üle, millega luuakse kohaliku omavalitsusüksusena Brčko piirkond, millega täidetakse veel üks rahu tagamise nõukogu tingimus kõrge esindaja büroo tulevaseks sulgemiseks;

8.

palub föderatsiooni kahel osal ja kõikidel poliitilistel jõududel, eriti Serblaste Vabariigi valitsusel täielikult täita Daytoni rahulepet ning nimetatud leppe ja ÜRO Julgeolekunõukogu otsuste põhjal võetud meetmetele mitte vastu tegutseda; peab kõrget esindajat kõrgeimaks autoriteediks rahuprotsessi tsiviilvaldkonna küsimuste lahendamise tõlgendamisel; palub kõikidel poliitilistel jõududel kohelda kõrget esindajat ja kõiki rahvusvahelisi töötajaid riigis vajaliku austusega ning hoiduda igasugustest isikute vastastest rünnakutest;

9.

võtab rahuldusega teadmiseks Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) ja Euroopa Liidu vägede (EUFOR) operatsiooni Althea olulise panuse stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse Bosnias ja Hertsegoviinas; tunneb heameelt nõukogu otsuse üle toetada muude kui täidesaatvate meetmete alast koolitust ja suutlikkuse arendamist; tervitab EUFORi mandaadi pikendamist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1895; tunneb heameelt selle üle, et NATO kutsus Bosniat ja Hertsegoviinat ühinema liikmesuse tegevuskavaga;

10.

rõhutab EUPMi saavutusi, mis on aidanud kaasa Bosnia ja Hertsegoviina õiguskaitse- ja kohtuasutuste edule võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu; väljendab heameelt missiooni pikendamise üle veel kahe aasta võrra uute volitustega ning komisjoni töö üle politseimissiooni järelmeetmete ettevalmistamisel ühinemiseelse rahastamisvahendi (2010) raames;

11.

poliitilise eliidi suure osa ükskõiksuse tõttu kutsub ELi ja liikmesriike looma privilegeeritud partnerlussuhteid kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja äriringkondadega ja neile abi andma ning käivitama projekte, et edendada poliitikas osalemist, eriti noorte bosnialaste hulgas;

12.

rõhutab, et nii avalik-õigusliku kui eraajakirjanduse vabadus ja sõltumatus on demokraatia põhieeldused; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles edendama sõltumatu ja mitmekesise ning poliitilise sekkumiseta meedia arengut ning lubama ajakirjandusel riigi kõikides piirkondades toimuvat vabalt kajastada, tagades meedia juurdepääsu teabele; mõistab karmilt hukka rünnakud ajakirjanike vastu ning palub pädevatel asutustel võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida selliseid rünnakuid tulevikus; nõuab ajakirjanduselt, sealhulgas avalik-õiguslikul ringhäälingult, nulltolerantsi vaenu õhutamise suhtes; rõhutab kommunikatsioonivaldkonna reguleerivate asutuste poliitilise sõltumatuse vajadust; nõuab tungivalt, et ministrite nõukogu määraks ametisse kommunikatsiooniameti alalise direktori;

13.

kordab oma seisukohta tingimuste osas, mis tuleks saavutada põhiseaduse reformi kaudu:

14.

tuletab meelde, et riigi keskaparaadi tugevdamine ei tähenda mitte föderatsiooni osade nõrgestamist, vaid subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes tingimuste loomist tõhusa haldusaparaadi tekkeks, mis suudab läbi viia üleriigilised reformid, hoida tõhusaid rahvusvahelisi suhteid ja seeläbi valmistada kogu riiki ette ELi liikmeks saamiseks;

15.

palub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel muuta tervikliku põhiseadusreformi raames võimalikult kiiresti vastavaid põhiseaduse ja Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduse sätteid, et need oleksid kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega Sejdić-Finci kohtuasjas, milles on selgelt öeldud, et kehtivas Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadusega diskrimineeritakse inimesi, keda nimetatakse „teisteks”; märgib, et nende reformide läbiviimine on suur samm toimiva mitmerahvuselise ühiskonna suunas;

16.

kutsub Bosnia ja Hertsegoviina kodanikke üles hääletama eelseisvatel üldvalimistel oktoobris 2010; on seisukohal, et nendel valimistel otsustatakse ka selle üle, millise kiirusega läheneb Bosnia ja Hertsegoviina ELile, ning need isikud, kes otsustavad mitte hääletada, lasevad teistel oma tuleviku üle otsustada; rõhutab vajadust teha kõik jõupingutused, et tulevased valimised toimuksid täielikus vastavuses Euroopa standarditega, rahumeelsel ja demokraatlikul viisil;

17.

tuletab meelde vajadust luua riiklik ülemkohus ja põlistada see põhiseaduse raames, nii et ülemkohus toimiks riigi kohtusüsteemi ühendava tegurina ning aitaks Bosnial ja Hertsegoviinal nelja erinevat õigussüsteemi järkjärgult ühtlustada;

18.

kutsub kõiki poliitiliste organisatsioonide esindajaid üles viima ellu kohtusüsteemi reformistrateegiat toetavas tegevuskavas ette nähtud 69 meedet;

19.

tervitab asjaolu, et koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY) on rahuldavalt jätkunud ning kohtul on olnud piisav koostöö keskvalitsuse ja föderatsiooni osade ametiasutustega; rõhutab vajadust täita jätkuvalt kohustusi ning hõlbustada endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelises kriminaalkohtus süüdistatavate isikute vahistamist ning lõhkuda nende toetusvõrgud; nõuab tõhusamat koostööd Serbia ja Bosnia ja Hertsegoviina politseiasutuste vahel, et leida ja vahistada Ratko Mladić ja Goran Hadžić; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud kiirendaksid riikliku sõjakuritegude strateegia elluviimist ning võtaksid käsile ligikaudu kümme tuhat kogu riigi ulatuses sõjakuritegude küsimustes algatatud kohtuasja, samuti teeksid kindlaks, milliseid materiaalseid ja tehnilisi vahendeid on tarvis kohtumõistmiseks kõigi kuritegude toimepanijate, sealhulgas vägistajate ja seksuaalset vägivalda kasutanud isikute üle;

20.

tuletab meelde, et 11. juuli on tunnistatud ELis Srebrenica genotsiidi mälestuspäevaks, ning palub kõikidel Lääne-Balkani riikidel sedasama teha; tervitab paljude Srebrenica-teemaliste deklaratsioonide vastuvõtmist nelja Lääne-Balkani riigi parlamendi poolt selles piirkonnas, viimati Serbia Vabariigi parlamendi poolt, ning kutsub Bosnia riigi ja föderatsiooni parlamenti üles võtma lähemal ajal vastu samasugune deklaratsioon; peab kõnealuseid deklaratsioone tähtsaks sammuks püüdlustes tulla toime piirkonna traagilise lähiminevikuga ja loodab, et see sillutab teed ühisele ajaloomõistmisele, et edendada tõelist leppimist kogu piirkonnas; rõhutab, et Srebrenicas ja selle ümbruses toimunud genotsiidi eest vastutavate isikute kohtu ette toomine on oluline samm piirkondliku rahu ja stabiilsuse saavutamiseks;

21.

palub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel kooskõlas rahvusvaheliste normidega lisada kriminaalkoodeksisse seksuaalse vägivalla mõiste, maksta ohvritele piisavat hüvitust ning osutada neile otsest majanduslikku, sotsiaalset ja psühholoogilist abi, sealhulgas parimaid vaimse ja füüsilise tervishoiu teenuseid, samuti koostada programmid ja eraldada piisavad vahendid tunnistajate pikaajaliseks kaitsmiseks; rõhutab sellega seoses vajadust parandada eri õigusasutuste vahelist koordineerimist ning kiirendada sõja ajal toime pandud seksuaalkuritegude juhtumite menetlemist; palub komisjonil ja teistel rahvusvahelistel abiandjatel toetada Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude vastavat tegevust rahaliste vahendite ja seksuaalse vägivallaga seotud sõjakuritegude ohvritele suunatud teadmistega; palub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel võtta võimalikult kiiresti vastu ja rakendada seksuaalse vägivallaga seotud sõjakuritegude ohvritele suunatud strateegia;

22.

kutsub ELi ja liikmesriike üles algatama kriminaaluurimist sõjaaja seksuaalkurjategijate vastu, kes on liikmesriikidesse sisse rännanud ja saanud alalise elamisloa, kaasa arvatud kodakondsuse, ning tunnistama, et niisugused kuriteod on tegelikult sõjakuriteod ja neid ei tuleks käsitleda üldiste seksuaalkuritegudena ning nende suhtes ei tohiks aegumistähtaega kohaldada;

23.

kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles soodustama põgenike ja riigisiseselt ümberasustatud isikute püsivat tagasipöördumist ja selle lõpule viima ning vastu võtma asjakohase strateegia, nagu on nõutud Daytoni rahulepingu VII lisas; ergutab ühelt poolt tegelema ikka veel põgenikekeskustes elavate inimeste vajadustega ja rakendama meetmeid nende ühiskonda integreerimiseks ning teiselt poolt soodustama nende tagasitulekut, kes ei saa tagasi minna oma kodupaika, nt Posavina laastatud piirkonda; kutsub komisjoni ja teisi rahvusvahelisi doonoreid üles toetama Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude vastavaid jõupingutusi rahalise abi ja nõustamisega;

24.

tuletab meelde pakilist vajadust rajada kõikide süüdistatavate ja süüdi mõistetud kurjategijate turvaliseks kinnipidamiseks rangete turvameetmetega riiklikud vanglad ja rekonstrueerida olemasolevad kinnipidamiskohad;

25.

peab kahetsusväärseks korruptsioonivastase võitluse vähest edu, mille põhjuseks on korruptsioonivastaste meetmete halb kooskõlastamine riiklikul tasandil ning asjaolu, et valitsuses ning muudes liitriigi ja selle osade struktuurides, riigihankemenetlustes, ettevõtjatele tegevuslubade andmisel ning tervishoiu-, energeetika- ja transpordisektoris ilmnevate korruptsioonijuhtude korral ei toimu kõrgel kohal olevate kahtlusaluste puhul tulemuslikku uurimist ja süüdistuste esitamist; nõuab seetõttu, et viivitamata asutataks erapooletu ja vastutav korruptsioonivastane organ, et taastada Bosnia ja Hertsegoviina kodanike usk oma institutsioonidesse, ning kooskõlastatult rakendataks korruptsioonivastase võitluse uut strateegiat (2009–2014) ja vastavat tegevuskava;

26.

kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles tõhusalt võitlema inimkaubanduse vastu, jälitama koostöös rahvusvahelise üldsusega kuritegude toimepanijaid, pakkuma ohvritele kaitset ja kompensatsiooni ning suurendama teadlikkust, et hoida ära ohvrite hilisemat tagakiusamist ametivõimude ja ühiskonna poolt;

27.

märgib rahuloluga, et Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud on kiirendanud reforme ja teinud märkimisväärseid edusamme, et täita viisavabaduse tegevuskavas esitatud ning seni täitmata kriteeriumid, mis näitab, et vajaliku tahte korral on võimalik saavutada märkimisväärset edu reformimisel; soovitab tungivalt Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel võtta vastu viimased vajalikud õigusaktid;

28.

tunneb heameelt komisjoni eespool nimetatud 27. mai 2010. aasta õigusakti ettepaneku üle viisanõude kaotamise kohta ning palub komisjonil kontrollida kõikidele seni täitmata kriteeriumidele vastamist lähikuudel, et nõukogu ja Euroopa Parlament saaksid kiita heaks Bosnia kodanikele viisanõude kaotamise 2010. aasta lõpuks;

29.

tunnistab, et viisanõude kaotamine on oluline, et kõik Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud saaksid Euroopa Liidu piires reisida, peab seda oluliseks teguriks, mis edendab edasist integreerumist ELiga ja rahvustevahelist leppimist, aitab vältida isolatsiooni ja pakub kodanikele võimalust laiendada oma silmaringi, tajuda ELi liikmeks saamise perspektiivi ning teha oma tahe kuuldavaks poliitilistele liidritele, et kiirendada Euroopa Liiduga integreerumist;

30.

tunnustades edasiminekut institutsioonilisel tasandil, nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud võtaksid riiklikul tasandil vastu kõrghariduse seaduse ning keskenduksid hariduse valdkonna raamseaduste täielikule rakendamisele, mis vähendaks haridussüsteemi killustatust; nõuab, et Euroopa partnerlust täiel määral ära kasutades võetaks meetmeid hariduse üldise kvaliteedi tõstmiseks, nii et see vastaks tööturu vajadustele ja Bologna protsessi standarditele, ning rakendataks ELi abiga koolituse ja ümberõppe skeeme pikaajaliste töötute jaoks; ergutab rakendama üliõpilaste rahvusvahelisi vahetusprogramme kõikide Bosnia ja Hertsegoviina ülikoolide ja ELi liikmesriikide vahel ning kasutama seejuures ära olemasolevaid ELi programme ja võrgustikke; rõhutab, et ELi liikuvusprogrammides osalevate õppurite, õpetajate ja teadlaste arvu on vaja oluliselt suurendada;

31.

märgib, et haridus on esmane abinõu rahvustevahelise leppimise saavutamiseks; on seisukohal, et ELi abi puhul tuleb pöörata suuremat tähelepanu kaasavale ja mittediskrimineerivale haridussüsteemile, mille aluseks on sallivus ja erinevuste tunnistamine, samuti püüdlustele ühisest ajaloost arusaamisele jõudmiseks ning eri rahvusrühmade segregatsiooni välistamisele (kaks kooli ühe katuse all), selleks tuleks riigi mõlemas osas luua ühiseid hariduskavu ja segaklasse; tervitab sellega seoses kogu Bosnia ja Hertsegoviinat hõlmava õpilasnõukogu loomist;

32.

kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles vaatama läbi välisülikoolide diplomite tunnustamise kehtivat korda, mis on jäik ja kulukas, ning asutama riigi tasandil diplomite tunnustamise ameti; tuletab Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudele meelde, et oskustööjõudu tuleks oma riigis tööotsingutel julgustada, mitte heidutada;

33.

tervitab MONEYVALi (4) viimast hindamisvooru; kutsub kõiki osapooli visalt pingutama majandusreformide läbiviimiseks, võtma jurisdiktsiooniga seotud kooskõlastatud meetmeid ning hõlbustama majandustegevust, sealhulgas kaotama bürokraatlikke takistusi, töötama välja säästva arengu pikaajalise strateegia, milles käsitletakse muu hulgas haridust, teadus- ja arendustegevust, infrastruktuuri, põllumajandust, keskkonda ja energeetikat; välisinvesteeringute ligimeelitamiseks julgustab riigi- ja ettevõtete juhte tegema kõik, mis nende võimuses, et taastada investorite usaldus ja luua ettevõtlussõbralik keskkond, et Bosnia ja Hertsegoviina mahajäämus piirkonna teiste riikidega võrreldes enam ei suureneks;

34.

tuletab meelde, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus nõutakse majanduspoliitika paremat kooskõlastamist liitriigi osade valitsuste vahel ning majandusreformi vältimatu osana ühtse majandusruumi loomist eesmärgiga süvendada riigisisest integratsiooni ning parandada maamüügi turu ja tööturu olukorda; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et riigi tööseadusaktide ja sotsiaalkindlustussüsteemide killustatus on endiselt suurim takistus isikute vabale liikumisele riigi piires; rõhutab, et majanduslik õitseng ja eeskätt Bosnia ja Hertsegoviina noorte elanike võimalus saada tööd on riigi edasise arengu seisukohalt otsustava tähtsusega ning võivad edendada rahvustevahelist leppimist;

35.

soovitab tugevdada eelarveküsimuste kooskõlastamist, selleks tuleks tagada, et kaudsete maksude amet ja riiklik rahandusnõukogu toimiksid nõuetekohaselt; nõuab tungivalt, et pärast pikka viivitamist nimetaks ministrite nõukogu ametisse kaudsete maksude ameti alalise direktori;

36.

nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina parlament võtaks 2011. aasta üleriigilise rahvaloenduse läbiviimiseks vastu rahvaloenduse seaduse, mis on Euroopa Liiduga ühinemise selge eeltingimus ning riigi sotsiaalse ja majandusarengu ning ELi abi jätkamise seisukohalt väga oluline; rõhutab, et teema tundlikkuse tõttu ei peaks kõikidele rahvust puudutavatele küsimustele vastamine olema kohustuslik;

37.

kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime kehtestama meetmeid, mille eesmärk on vaesust leevendada ning luua sotsiaalse turvavõrgustik, mis arvestaks paremini vaeste, sotsiaalselt tõrjutute ja kaitsetumate rühmadega, eeskätt romidega, ning välja töötama tõhusat ja jätkusuutlikku sotsiaalkaitse- ja integratsioonisüsteemi; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles tegelema tõsisemalt tööhõivepoliitika, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega;

38.

tervitab Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude algatusi romide olukorra parandamiseks ning kinnitab veel kord, kui tähtis on võtta vastu strateegia romide elutingimuste, tervishoiu, tööhõive ja hariduse kohta; kutsub ametivõime üles eraldama vajalikke vahendeid selle strateegia rakendamiseks koostöös kodanikuühiskonnaga, kaasa arvatud romide kogukonnaga, võitlema diskrimineerimise vastu ja tugevdama romide esindatust riigiametites;

39.

tervitab föderaalparlamendi viimaseid seadusemuudatusi, millega kehtestati vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste põhimõte ning eelarvepiirangud, mida kohaldatakse kõigi eelarvetoetuse saajate, sealhulgas veteranide suhtes; tervitab asjaolu, et Maailmapanga arengupoliitika laen ning IMFi lepingulise reservkrediidi teine ja kolmas osa on välja makstud; soovitab föderaalparlamendil võtta vastu täiendavaid meetmeid eelarvedistsipliini tugevdamiseks;

40.

nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud töötaksid välja riikliku energiastrateegia, mis tugineks taastuvatele energiaallikatele, energia säästmisele ja tõhususele ning näeks ette elektrivõrgu kaasajastamise; tuletab nii Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudele kui ka komisjonile meelde, et hüdroelektrijaamad tuleb projekteerida ja rajada kooskõlas ELi keskkonnamõju hindamise kriteeriumidega ja üldiste säästlikkuse standarditega;

41.

peab kahetsusväärseks, et haldussuutlikkus keskkonnasektoris on jätkuvalt nõrk ja piiratud; nõuab sellega seoses, et riigi tasandil võetaks vastu üldine keskkonnaseadus, mis tagaks ühtlustatud keskkonnakaitse, ning loodaks riiklik keskkonnaamet;

42.

kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles võtma vastu riikliku tervisekindlustusseaduse, et ühtlustada ja parandada tervishoiu kvaliteeti ja võimaldada inimestel saada asjakohast ravi kogu riigi territooriumil, sõltumata nende elu- ja töökohast;

43.

rõhutab piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete tähtsust ning peab neid lepitusprotsessi väga oluliseks osaks, kuna need tugevdavad inimestevahelisi kontakte; rõhutab, et kodanikuühiskonna osalistel on ülitähtis roll piirkondliku koostöö edendamisel ühiskondlikes ja poliitilistes aspektides; kutsub Bosnia ametivõime üles leidma lahenduse, mis tagaks Kosovo kodanikele piirkondliku liikuvuse ning võimaluse reisida Bosniasse ja Hertsegoviinasse;

44.

avaldab heakskiitu hiljutistele avaldustele, milles Horvaatia president vabandas Horvaatia tegevuse pärast Bosnias ja Hertsegoviinas 1990. aastatel ja avaldas austust mõlema kogukonna ohvritele; peab seda žesti tähtsaks sammuks etnilise leppimise edendamisel Balkani rahvaste seas; kutsub teisi Bosnia ja Hertsegoviina naaberriike seda eeskuju järgima;

45.

palub Horvaatial ning Bosnial ja Hertsegoviinal leida läbirääkimiste teel lahendus Horvaatia kavale ehitada Pelješaci sild, millele Bosnia ja Hertsegoviina on vastu; on mures Horvaatia peaministri hiljutise avalduse üle Horvaatia võimaliku rahataotluse kohta Euroopa fondidest, et kiirendada selle silla vastuolulist ehitamist; juhib tähelepanu sellele, et nimetatud projekt võib kahjustada Bosniale kuuluva Neumi sadama tulevast väljaehitamist ja tekitab ökoloogilisi probleeme mõlemas riigis;

46.

märgib, et püsiv stabiilsus ja piirkondlik koostöö Lääne-Balkanil ja kogu ELis ei ole võimalik niikaua, kuni püsib poliitiline ummikseis Bosnias ja Hertsegoviinas;

47.

tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina aktiivset osalemist piirkondlikus koostöös, eelkõige Horvaatia ja Serbiaga sõlmitud lepinguid, mis käsitlevad rahvusvahelist õigusabi kriminaal- ja tsiviilasjades ning mille eesmärk on kriminaalkaristuste täideviimine ühes lepinguosalises riigis süüdi mõistetud ja seejärel teise lepinguosalisse riiki põgenenud isikute suhtes;

48.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asepresidendile ja kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile ning Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ja Serblaste Vabariigi valitsusele ja parlamendile.