16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 306/68


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl”

KOM(2009) 71 lõplik/2 – 2006/0222 (COD)

2009/C 306/15

11. märtsil 2009 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 26. mail 2009. Üksikraportöör oli Xavier VERBOVEN.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 454. istungjärgul 10.–11. juunil 2009 (10. juuni 2009 istungil) ühehäälselt vastu järgmise arvamuse.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Komitee kiidab heaks kõnealuse ettepaneku põhisisu ja kutsub komisjoni üles arvesse võtma kolme allpool nimetatud reservatsiooni ja muutma vastavalt sellele põhjenduste teksti. Komitee soovib, et Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitaksid ettepaneku võimalikult kiiresti.

2.   Motivatsioon

2.1   Komisjoni ettepaneku põhisisu

2.1.1

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiiv 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses). Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid, (1) käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

2.2   Üldised märkused

2.2.1

Kokkupuude asbestiga on väga ohtlik eri valdkondade töötajatele, eelkõige ehituses. Euroopas kasutati 20. sajandil hinnanguliselt kümneid miljoneid tonne asbesti. Vaatamata sellele, et Euroopa Liit keelas 1999. aastal asbesti kasutamise, puututakse asbestiga kokku veel aastakümneid, sest asbesti on kasutatud paljude hoonete ehitamisel. Asbestiga kokkupuutest tulenevaid riske võivad põhjustada ka erinevate asbesti sisaldavate seadmete äraviskamine ning jäätmekäitlus. Muretsemiseks annab põhjust ka väga erinevate asbesti sisaldavate toodete müük kasutatud asjade turul.

2.2.2

Komitee on mitmel korral tegelenud küsimusega töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuute eest. Meenutada võib eelkõige 4. märtsil 1999. aastal vastu võetud omaalgatuslikku arvamust (2).

2.2.3

Esimene direktiiv, mille eesmärk on kaitsta töötajaid asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest, pärineb 1983. aastast. Seda on mitmel korral muudetud, et laiendada kohaldamisala, tõhustada ettevaatusabinõusid ja vähendada kokkupuute piirväärtusi.

2.2.4

Sellised rohked parandused võivad põhjustada raskusi õigusakti sihtrühmale. Kõnealune kodifitseerimise ettepanek võimaldab ühendada kõik kehtivad sätted ühes ainsas õigusaktis ilma nende sisu mõjutamata. Ettepanek piirdub ainult kodifitseerimiseks vajalike vormiliste muudatuste tegemisega kõnealuses õigusaktis.

2.2.5

Komitee leiab siiski, et põhjenduste kodifitseerimisel on jäetud teatud lüngad. Varasemate direktiivide mitmed põhjendused on kodifitseerimisel välja jäetud. Mõnel juhul lähevad need väljajätmised pelgast vormistuslikust kohandamisest kaugemale. Need mõjutavad olulisi tegureid, mida ühenduse seadusandja pidas vajalikuks rõhutada.

2.2.6

Nii on see näiteks direktiivi 2003/18/EÜ põhjenduse 2 puhul, milles ühenduse seadusandja rõhutas nimelt ennetava lähenemisviisi olulisust asbesti asendavate kiudude osas. See punkt on eriti oluline vältimaks, et kasutatavad alternatiivid tekitaksid terviseprobleeme.

2.2.7

Samuti kehtib see sama direktiivi põhjenduse 4 puhul, milles juhiti tähelepanu ühenduse otsusele keelata alates 1. jaanuarist 2005 krüsotiilasbesti kasutamine. See väljajätmine on veelgi põhjendamatum seetõttu, et direktiivi 91/382/EMÜ põhjendus 4 on samuti välja jäetud. Selles märgiti asendamispõhimõtte olulisust, et ennetada ohtlike ainetega seotud riske. Nimetatud kahe põhjenduse väljajätmine ei paista olevat põhjendatud, kui võtta arvesse Euroopa Liidu jõupingutusi asbesti kasutamise keelustamiseks kogu maailmas.

2.2.8

Sama kehtib direktiivi 2003/18/EÜ põhjenduse 15 puhul, milles palutakse liikmesriikidel viia asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirjad ja toimikud vastavusse toimikutega, mis on kavas koostada teiste kantserogeensete ainetega kokkupuutuvate töötajate kohta.

2.2.9

Nende põhjenduste väljajätmine paistab selgelt ületavat kodifitseerimise tavapiire. Komitee on seisukohal, et ettepanekus peaksid sisalduma põhjendused sellises ulatuses, mis selgitaks ettepaneku õiguslikku ulatust nimetatud konkreetsetes küsimustes.

2.2.10

Kodifitseerimise käigus ei tohi teha ühtegi sisulist muudatust. Pärast ettepaneku läbivaatamist arvab komitee, et kõnealune tekst vastab sellele põhimõttele, kui välja arvata teatud põhjenduste väljajätmise kohta esitatud tähelepanekud. Tegemist on erinevate kehtivate sätete mõistliku koondamisega, mis muudab need selgemaks ning ei tekita sisulisi probleeme.

2.2.11

Komitee leiab, et käesolev ettepanek tuleks esitada konsulteerimiseks tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteele vastavalt nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusele 2003/C 218/01. Kõnealust konsulteerimist tuleks direktiivi põhjendustes mainida kooskõlas seni rakendatud tavaga.

2.2.12

Komitee kiidab heaks kõnealuse ettepaneku põhisisu ja kutsub komisjoni üles arvesse võtma kolme ülalnimetatud reservatsiooni ja muutma vastavalt sellele põhjenduste teksti. Komitee soovib, et Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitaksid ettepaneku võimalikult kiiresti.

3.   Erimärkused

Komitee meenutab oma 4. märtsil 1999. aastal vastu võetud arvamust ning kordab eelkõige soovi, et liikmesriigid ratifitseeriksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 162 asbesti kasutamise turvalisuse kohta. Praeguseks on kõnealuse konventsiooni ratifitseerinud vaid 10 liikmesriiki 27-st. ELi liikmesriikidepoolne ratifitseerimine aitaks väärtustada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni. See konventsioon on peamine ülemaailmne vahend töötajate tervise ja turvalisuse kaitseks.

Brüssel, 10. juuni 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Mario SEPI


(1)  Nõukogu direktiiv 83/477/EMÜ, nõukogu direktiiv 91/382/EMÜ, nõukogu direktiiv 98/24/EÜ (ainult selle artikkel 13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/18/EÜ.

(2)  Vt EMSK 24. märtsi 1999. aasta arvamust teemal „Asbest”, raportöör Thomas Etty (ELT C 138, 18.5.1999).