[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 15.10.2008

KOM(2008) 661 lõplik

2008/0199 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 1994/19/EMÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Turukõikumiste ajal muretsevad hoiustajad eelkõige selle pärast, kas nende pangahoiused on panga pankrotistumise korral turvaliselt kaitstud.

Alates 1994. aastast on ühenduse eeskirjadega tagatud, et kõikides liikmesriikides on hoiuste tagamise süsteem juhuks, kui mõni pank peaks pankrotistuma. Komisjon avaldas 2006. aastal kõnealuste eeskirjade läbivaatamise aruande,[1] kus määratleti mitmed parandust vajavad valdkonnad. Kõnealuse aruande põhjal saaks praeguses olukorras teha mitmeid parandusi ilma õigusakte muutmata.

2007. ja 2008. aasta sündmuste ning eelkõige finantsturgude praeguse ebastabiilsuse tõttu on hoiustajate usaldusega seotud probleemid ja nende tagajärjed saavutanud uue ulatuse.

Eelkõige on suurenenud teadlikkus, et paljud hoiustajad võivad panga pankrotistumise korral jääda ilma hüvitisest, kuna nende säästud ületavad nende riigis sätestatud hoiuste tagamise ulatuse. Hoiuste tagamise minimaalset ulatust 20 000 eurot ei ole kohandatud alates 1994. aastast ning võttes arvesse säästude jaotust, ei ole see mitmes liikmesriigis enam asjakohane. On tõendatud, et erinevatest siseriiklikest meetmetest tingitud konkurentsimoonutused takistavad reaalselt hoiustamist.

Lisaks ei vasta praegune kolmekuuline hüvitamise tähtaeg enam hoiustajate vajadustele ja ootustele.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 7. oktoobril 2008, et praegu on esmatähtis taastada usaldus finantssektori vastu ning selle tõhus toimimine. Nõukogu kohustus võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta eraisikute hoiuseid, ning kiitis heaks komisjoni kavatsuse teha kiiremas korras ettepanek, millega ühtlustatakse hoiuste tagamise skeemid. Seepärast tuleks direktiiv vaadata läbi kolmes peamises valdkonnas:

- hoiuste tagamise minimaalse ulatuse suurendamine

- hüvitamistähtaja lühendamine maksimaalselt kolme päevani

- omavastutuse kõrvaldamine

2. MÕJU HINDAMINE JA AVALIK ARUTELU

Teema pakilisuse tõttu ei ole seoses käesoleva ettepaneku puhul läbi viia ei mõjuhindamist ega avalikku arutelu.

Komisjon sai direktiivi 1994/19/EÜ läbivaatamise käigus siiski olulisi ideid. Seoses komisjoni 2006. aasta teatisega palus komisjon Teadusuuringute Ühiskeskusel esitada aruanded hoiuste tagamise ulatuse (2005), rahastamismehhanismide võimaliku ühtlustamise (2006/7) ning hoiuste tagamise skeemide tõhususe (2008) kohta. Seda tööd toetas Euroopa hoiusekindlustajate foorum (EFDI) eelkõige seoses hoiustajatele hoiuste kiire hüvitamise takistustega. Kõike eespool nimetatut võeti käesoleva ettepaneku puhul arvesse.

Kõnealused aruanded on kättesaadavad järgmisel veebisaidil:http://ec.europa.eu/internal_market/bank/guarantee/index_en.htm

3. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

4. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kõige sobivam vahend on direktiiv, millega muudetakse praegu kehtivat direktiivi. Ettepanek põhineb asutamislepingu artikli 47 lõikel 2, mis on finantsteenuste siseturu saavutamiseks ettenähtud ühenduse meetmete vastuvõtmise õiguslik alus.

Asutamislepingu artikliga 5 ettenähtud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei suuda liikmesriigid kavandatud meetme eesmärke täielikult saavutada, mistõttu on neid võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Direktiivi sätted ei lähe kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Üksnes ühenduse õigusaktidega on võimalik tagada, et rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate krediidiasutuste suhtes kohaldatakse seoses hoiuste tagamise skeemidega sarnaseid nõudeid, millega tagatakse võrdsed tingimused, välditakse liigseid nõuetele vastavuse kulusid piiriülese tegevuse korral ning seega soodustatakse ühtse turu integratsiooni. Ühenduse tasandil võetavate meetmetega tagatakse ELis ka finantsstabiilsuse kõrge tase.

5. ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

5.1. Hüvitamise tähtaja lühendamine

Praegune hüvitamise tähtaeg, milleks on kolm kuud ning mida võib pikendada üheksa kuuni, vähendab hoiustajate usaldust ega vasta nende vajadustele. Paljud hoiustajad võivad sattuda märkimisväärsetesse finantsraskustesse juba vähem kui ühe nädala jooksul. Seepärast tuleks hüvitamise tähtaega lühendada kolme päevani ilma selle pikendamise võimaluseta.

Hüvitamise tähtaeg peaks algama alles siis, kui kas pädevad asutused on teinud kindlaks krediidiasutuse võimetuse maksta välja hoiuseid või kui õigusasutus on teinud otsuse, et hoiustaja nõuded on peatatud. Praegu võib pädev asutus otsuse langetada kuni 21 päeva jooksul pärast seda, kui ta esmakordselt veendub, et krediidiasutus ei suuda hoiuseid välja maksta. Kiire hüvitamise huvides tuleks kõnealust perioodi lühendada kolme päevani.

Praegu ei tehta väljamakseid vastavalt artiklile 2 üksnes pankadevaheliste hoiuste ja rahapesuga seotud hoiuste puhul.

Vastavalt artikli 7 lõikele 2 koostoimes I lisaga võivad liikmesriigid otsustada kehtestada 14 erandit, mille puhul hoiused jäetakse kaitseta. Nende hulka kuuluvad muu hulgas avaliku ja finantssektori hoiused, panga audiitori lähedaste sugulaste hoiused ning selliste äriühingute hoiused, „kellel ei ole oma suuruse tõttu lubatud koostada lühendatud bilanssi vastavalt direktiivi 78/660/EMÜ artiklile 11”. On ilmne, et enamik erandeid takistavad märkimisväärselt hoiuste kiiret hüvitamist. Seega on oluline lõpetada selliste erandite kohaldamine. Hoiuste kiire hüvitamise tagamiseks peaks skeem hõlmama üksnes väikehoiuseid. Liikmesriikidel peaks olema siiski võimalus hõlmata teisi hoiustajaid, tingimusel et see ei takista hoiuste kiiret hüvitamist.

5.2. Omavastutus

Praegu kehtiva direktiiviga lubatakse kohaldada vabatahtlikku omavastutust kuni 10 % ulatuses, st süsteemi, mille puhul hoiustaja kannab teatava protsendi kahjust. See on kahjustanud hoiustajate usaldust ning võib olla süvendanud probleeme. Moraalse ohu argument (hoiustajaid tuleks “karistada”, kui nad hoiustavad oma raha kõrgemat intressi pakkuvas pangas, kuid kelle puhul on ka risk suurem) ei kehti, kuna väikehoiustajad ei oska tavaliselt hinnata oma panga finantsseisu usaldusväärsust. Seepärast tuleks omavastutuse kehtestamise võimalus kaotada.

5.3. Hoiuste tagamise ulatus

Praegu tagatakse hoiused minimaalselt 20 000 euro ulatuses, kuid liikmesriikidel on lubatud seda suurendada. See ei vasta siiski keskmise hoiuse praegusele suurusele, mis on ligikaudu 30 000 eurot ELi elaniku kohta. Selleks et säilitada hoiustajate usaldus, tuleks hoiuste tagamise ulatust märkimisväärselt suurendada.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 7. oktoobril 2008, et kõik liikmesriigid tagavad eraisikute hoiused esialgu ühe aasta jooksul vähemalt 50 000 euro ulatuses, kusjuures mitmed liikmesriigid kavatsevad suurendada miinimumi vähemalt 100 000 euroni. Seega tuleks hoiuste tagamise minimaalset ulatust suurendada esmalt 50 000 euroni ning ühe aasta pärast vähemalt 100 000 euroni. Praegune kord hõlmab hinnanguliselt 65 % hüvituskõlblikest hoiustest. Uued hoiuste tagamise ulatused kataksid hinnanguliselt 80 % (50 000 euro suuruse tagatise puhul) ja 90 % (100 000 euro suuruse tagatise puhul) hoiustest.

Tagamise ulatuse muutmise suhtes kohaldatakse tavapärast komiteemenetlust. Eriolukordades on siiski vaja kohe kooskõlastatult tegutseda ühenduse tasandil, et reageerida hoiustajate usalduse järsule vähenemisele, suurendades hoiuste tagamise ulatust. Seepärast on erakorraline komiteemenetlus hädavajalik. Kõnealuste erakorraliste meetmete võtmise tähtaega tuleks piirata 18 kuule.

5.4. Piiriülene koostöö

Hoiuste tagamise skeem ei hõlma üksnes selle liikmesriigi hoiustajaid, kus pank on saanud tegevusloa (päritoluliikmesriik), vaid ka teises liikmesriigis (vastuvõttev liikmesriik) asuva pangafiliaali hoiustajaid. Kui vastuvõtvas liikmesriigis tagatakse hoiuste tagamise skeemiga hoiused suuremas ulatuses kui päritoluliikmesriigi skeemiga, võib filiaal rakendada vastuvõtva liikmesriigi skeemi, et tagada hoiused vastuvõtvas liikmesriigis tegevusloa saanud pankadega samas ulatuses.

Sõltumata sellest, kas pank on liitunud vastuvõtva liikmesriigi skeemiga või mitte, on oluline, et päritoluriigi ja vastuvõtva riigi skeemid teevad koostööd, et tagada hoiuste kiire hüvitamine. Ettepanekuga kehtestatakse skeemide suhtes üldine kohustus teha koostööd.

2008/0199 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 1994/19/EMÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[3],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 7. oktoobril 2008, et praegu on esmatähtis taastada usaldus finantssektori vastu ning selle tõhus toimimine. Nõukogu kohustus võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta eraisikute hoiuseid, ning kiitis heaks komisjoni kavatsuse kiiremas korras teha ettepanek, millega ühtlustatakse hoiuste tagamise skeemid.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiviga 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta[5] on juba ette nähtud hoiustajate põhitagatis. Praeguse ebastabiilse finantsseisundi tõttu tuleb parandada hoiuste tagamist.

(3) Praegu tagatakse hoiused direktiivi 94/19/EÜ kohaselt minimaalselt 20 000 euro ulatuses, kuid liikmesriikidel on lubatud seda piirmäära suurendada. See on osutunud suure hulga ühenduse hoiuste puhul siiski ebapiisavaks. Selleks et säilitada hoiustajate usaldus, tuleks hoiuste tagamise minimaalset ulatust märkimisväärselt suurendada.

(4) Direktiivi 94/19/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid hoiuste tagamise ulatust piirata teatava protsendini. Kõnealune võimalus on kahjustanud hoiustajate usaldust ning tuleks seega kaotada.

(5) Praegu ette nähtud hüvitamise kolmekuuline tähtaeg, mida võib pikendada üheksa kuuni, ei aita säilitada hoiustajate usaldust ega vasta nende vajadustele. Seepärast tuleks hoiuste hüvitamise tähtaega lühendada kolme päevani alates kuupäevast, mil asjaomane hoiuste tagamise skeem on saanud asjakohase teabe. Juhtudel, mille puhul hüvitamine sõltub pädeva asutuse otsusest, tuleks praegu ette nähtud 21-päevast otsuse langetamise tähtaega lühendada kolme päevani, et mitte takistada hoiuste kiiret hüvitamist.

(6) Võimalus kehtestada direktiivi 94/19/EÜ lisas I sätestatud hoiustajate teatavate kategooriate suhtes erand on suurendanud nende soodustatud isikute kategooriate arvu, mis on vaja hüvitamise käigus määratleda. See on osutunud seoses vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi vaheliste kokkulepete täitmisega keeruliseks (tagatise suurendamine) ja pikendanud hüvitamiseks kuluvat aega, mistõttu tuleb kõnealune võimalus kaotada. Lisaks käsitlevad enamik sätestatud erandeid avalik-õiguslikke asutusi ja finantsasutusi. Parem kaitse peaks tooma kasu aga eelkõige piiratud finantsteadmistega hoiustajatele. Seepärast peaks kaitse piirduma väikehoiustajatega, säilitades samas liikmesriikidele võimaluse laiendada kaitset hoiustajate muudele kategooriatele.

(7) Liikmesriigid peaksid tagama, et hoiuste tagamise skeemidel on olemas piisavad rahalised vahendid oma vajaduste rahuldamiseks.

(8) Direktiivi 94/19/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[6].

(9) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kohandada hoiuste tagamise ulatust. Kuna see on üldmeede ja selle eesmärk on muuta direktiivi 94/19/EÜ vähem olulist sätet, tuleb see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(10) Kui küsimus seoses hoiustajate usaldusega finantsturgude turvalisusesse on muutunud tungivalt kiireloomuliseks, ning seetõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjonil olema võimalik kohaldada hoiuste tagamise ulatuse ajutiseks suurendamiseks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikega 6 ette nähtud kiirmenetlust.

(11) Praeguse ebastabiilse finantsseisundi taustal ning selleks, et säilitada hoiustajate usaldus ja võtta arvesse kõigi osaliste õiguspäraseid ootuseid, peaksid liikmesriigid võtma oma seadusesse üle sätte, millega suurendatakse hoiuste tagamise ulatust 50 000 euroni ning kohaldama seda tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil komisjon ettepaneku vastu võttis.

(11) Kuna kavandatud meetme eesmärki, nimelt hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtaegade ühtlustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab paljude erinevate, praegu liikmesriikide õigussüsteemis kehtivate eeskirjade ühtlustamist, ning seetõttu on seda paremini võimalik saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesoleva direktiivi meetmed nende eesmärkide saavutamisel vajalikust kaugemale.

(12) Direktiivi 94/19/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 94/19/EÜ muudetakse järgmiselt:

1. artikli 1 punkti 3 alapunkti i) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused teevad selle otsuse niipea kui võimalik ja hiljemalt kolm päeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele; või”;

2. artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

3. lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid tagavad lõigetes 1–4 osutatud juhtudel, et hoiuste tagamise skeemid teevad omavahel koostööd.”;

4. lisatakse järgmine lõige:

„6. Komisjon vaatab käesoleva artikli asjakohasuse läbi ning teeb vajaduse korral ettepaneku seda muuta.”;

5. artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

6. Lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„1. Hoiuste tagamise skeemid näevad ette, et iga hoiustaja koguhoius peab hoiuste peatamise korral olema tagatud kuni 50 000 euro ulatuses.

Hiljemalt 31. detsembriks 2009 suurendatakse hoiuste tagamise ulatus vähemalt 100 000 euroni.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et teatavad I lisas loetletud hoiused võib jätta kaitseta või et neile võib pakkuda väiksemat kaitset, tingimusel et kõikidele hoiustajatele sooritatakse makse artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3. Käesolev direktiiv hõlmab füüsilisest isikust hoiustajaid, kes tegutsevad eesmärkidel, mis ei seondu nende kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega.

Hoiuste tagamise skeemid võivad tagada ka teiste hoiustajate hoiuseid, tingimusel et kõikidele hoiustajatele on maksed tehtud artikli 10 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.”;

7. lõige 4 jäetakse välja.

8. lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud summa igal aastal läbi. Esimest korda vaadatakse see läbi 31. detsembril 2010. aastal.”;

9. lisatakse järgmised lõiked:

„6. Komisjon võib lõikes 1 osutatud summat kohandada, võttes arvesse eelkõige arengutendentse pangandussektoris ning ühenduse majandus- ja rahandusolukorda.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7a lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele."

7. Komisjon võib otsustada ajutiselt suurendada lõikes 1 osutatud summat ajavahemikuks, mis ei ületa 18 kuud.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7a lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

10. artikli 7 järele lisatakse artikkel 7a:

„Artikkel 7a

1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2004/10/EÜ* loodud Euroopa panganduskomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ** artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

* ELT L 3, 7.1.2004, lk 36.

** EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”;

11. artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

12. lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et need täpsed andmed hoiustajate ja hoiuste kohta, mis on vajalikud nõuete kontrollimiseks, on tehtud hoiuste tagamise skeemile kättesaadavaks selleks ajaks, kui pädevad asutused teevad artikli 1 punkti 3 alapunktis i) osutatud otsuse või kui õigusasutus teeb kõnealuse artikli punkti 3 alapunktis ii) osutatud otsuse.

Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma rahuldada peatatud hoiuste suhtes hoiustajate nõuetekohaselt tõendatud nõuded kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil esimeses lõigus osutatud andmed on saanud neile kättesaadavaks.”;

13. lõige 2 jäetakse välja;

14. artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

„1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hoiuste tagamise skeemide rahastamismehhanismide ühtlustamise kohta ning hoiuste tagamise skeemi loomise kohta ühenduse tasandil, lisades sellele asjakohased ettepanekud.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kavatsusest muuta hoiuste tagamise kohaldamisala või ulatust ning probleemidest teiste liikmesriikidega tehtavas koostöös.”

15. I lisa muudetakse järgmiselt:

16. punktid 1–9 jäetakse välja;

17. punkt 11 jäetakse välja;

18. punkt 14 jäetakse välja.

Artikkel 2Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad direktiivi 94/19/EÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) artikli 7 lõike 1 teise lõigu järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2009.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja [pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] KOM(2006) 729.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] EÜT L 135, 31.5. 1994, lk 5.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.