18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/64

1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab kõigepealt heameelt nõukogu eesistujariigi kavatsuste üle mitte piirduda järelemõtlemisajal ettevõetud algatuste kokkuvõttega, vaid leppida kokku ka käimasoleva protsessi edasised etapid.

2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab selles osas uuesti seisukohta, mida väljendas oma 24. septembri 2003. aasta (1) ja 28. oktoobri 2004. aasta (2) arvamuses, mille kohaselt on põhiseaduse leping hädavajalik vahend, võimaldamaks Euroopa Liidul lahendada tema ees seisvad väljakutsed. Komitee rõhutab põhiõiguste harta lepingusse lisamise tähtsust, kuna hartal rajaneb Euroopa Liidu kodanike õigusi käsitlev poliitika ning institutsioonide Euroopa Liidu juhtimist käsitlevad sätted, mis tagavad juhtimise suurema läbipaistvuse ja tõhususe.

3.

Võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta (struktuur, teemad ja raamistik hindamaks väitlust Euroopa Liidu üle).

4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et:

5.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab 15.–16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogule järgmised soovitused.

5.1.1

Kiire lahenduse leidmine praegusele Euroopa Liidu identiteedikriisile kuulub põhiliselt liikmesriikide ja seega Euroopa Ülemkogu pädevusalasse. 2006. aasta juunikuu tippkohtumisel tuleb edastada selge sõnum Euroopa Liidu tuleviku kohta ning avada tee praegusest poliitilisest ummikust väljatulemiseks. Kõnealuses perspektiivis arvab EMSK, et kriisist väljumise lahendusega peavad säilima põhiseaduse lepinguga saavutatud edusammud ja tasakaal ning võtma arvesse asjaolu, et põhiseaduse lepingu on tänaseks ratifitseeritud 15 liikmesriiki.

5.1.2

Põhiseaduse lepingu artiklist IV-443 (4) lähtuvalt ei too põhiseaduse lepingu tagasilükkamine kahes liikmesriigis (mille põhjusi ei tohi jätta tähelepanuta) tingimata kaasa lepingust loobumise.

5.2.1

Euroopa Liidu institutsioonid, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu peavad ennetama põhiseaduse lepingu uuenduslikemaid aspekte valitsemise valdkonnas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab seega juba praegu laiendada ja tugevdada konsulteerimisprotsessi kodanikuühiskonna organisatsioonidega enne olulise õigusakti algatuse tegemist. Samuti kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles uurima kodanike algatusõiguse elluviimise tingimusi.

5.2.2

Kõnealuses kontekstis peaksid institutsioonid rohkem kasutama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võimalust anda Euroopa Liidu poliitikale sisu ettevalmistavate arvamuste, teabearuannete ja mõjuanalüüsidega.

5.2.3

Sarnaselt, koostöös liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonidega jätkab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma algatusi, andmaks otsustava panuse Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise dialoogi ja konsultatsioonide edendamisse ja paremasse struktureerimisse.

5.2.4

Arendada tuleb ka “funktsionaalse subsidiaarsuse” põhimõtet, andes “Euroopa Liidu nimel” üha enam ülesandeid piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et lähendada kodanikke kiiremini Euroopa reaalsusele. Seega ei tuleks subsidiaarsuse kontrolli laiendada mitte ainult piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, vaid ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

5.3.1

Euroopa Liidu institutsioonide ülesanne on anda rohkem sisu Euroopa Liidu poliitikatele, tõestamaks nende tõhusust ja positiivset mõju kodanike igapäevaelule: tööhõivele, liikuvusele, keskkonnale, sotsiaalsele progressile, noorsoopoliitikale, ettevõtlusele, võitlusele diskrimineerimise ja tõrjutusega jne. Institutsioonid peaksid ka edaspidi viima ellu suuri Euroopa projekte, mis võimaldavad kodanikel ennast Euroopa Liiduga samastada (üleeuroopalised võrgud, kosmosepoliitika jne), ning algatama uusi projekte, nagu näiteks Euroopa tsiviilteenistus ning Euroopa suuremate ohtude ennetamise ja ohjamise süsteem.

5.3.2

Euroopa Komisjoni ülesanne on vastavalt aluslepingutega talle antud rollile ja volitustele töötada ja pakkuda välja tõelisi ühenduse poliitikaid valdkondades, kus Euroopa mõõtme lisaväärtust ei ole enam vaja tõestada (eriti energia, keskkonna ja teadustegevuse valdkonnas). Kõnealuses perspektiivis tuleb valida kõige pragmaatilisemad lahendused, olgu tegemist ELi ja liikmesriikide kaasrahastamise või tugevdatud koostööga.

5.3.3

Välispoliitika alal ja kooskõlas 1998. aasta Viini Ülemkogul võetud kohustusega tuleb samuti tunduvalt tugevdada ELi ühtekuuluvust ja solidaarsust algatuste ja seisukohtade lahknevuse asemel, mis tekitavad kahtlusi, kas liikmesriigid ikka tahavad Euroopa Liidule panustada. Ühenduse õigustatud huvide järjekindel ja veenev tutvustamine kogu maailmas võimaldaks ka oluliselt tugevdada Euroopa Liidu mainet kodanike silmis ja tagada selle parem nähtavus.

5.3.4

Andes liidu poliitikale olulise sisu, muudavad komisjon ja nõukogu muudetud Lissaboni strateegia usaldusväärseks ning avavad tee 2010. aasta järgsele Euroopa projektile, mis vastab kodanike ootustele, kui sel korral on projekti eelarvevahendid tõesti vastavuses püstitatud eesmärkidega. Kodanikud suudavad põhiseaduse lepingut nimelt paremini mõista globaalse ühiskondliku projekti valguses, mis praegu puudub.

5.4.1

Juba praegu, uut lepingut ära ootamata, peaksid komisjon ja nõukogu viima täielikult ellu mõned Nice'i lepingu sätted, näiteks sellised, mis võimaldavad üle minna kvalifitseeritud häälteenamusele sotsiaalpoliitika mõningates valdkondades ning justiits- ja siseasjades.

5.4.2

Lisaks soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjonil ja liikmesriikidel teha uusi algatusi Euroopa Liidu majandushalduse valdkonnas, et tugevdada liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamise protsessi eesmärgiga teha uusi investeeringuid, mis on suunatud Lissaboni strateegias määratletud eesmärkide saavutamisele. Selles osas on kasulik tugevdada juba praegu eurorühma volitusi.

5.4.3

Lisaks on nõukogu ülesanne parandada juba praegu mahajäämust ja puudujääke, isegi lünki, mis esinevad paljudes niisugustes valdkondades nagu ühingute, vastastikuste kindlustusseltside ja väikeettevõtete Euroopa statuudi loomine ning ühenduse patent. Samuti tuleks kiiresti kõrvaldada takistused isikute, teenuste ja kaupade vabalt liikumiselt. See mahajäämus ja need lüngad on vähendanud Euroopa Liidu institutsioonide usaldusväärsust ja soodustavad liikmesriikide egoismi ja konkurentsi taastekkimist liikmesriikide vahel.

5.4.4

Kui Euroopa Komisjoni — algatusõigusega ning ühishuvide eest seisva institutsiooni — esitatud õigusakti eelnõu vastu ei võeta, peaks nõukogu kodanikele selgitama ja põhjendama õigusakti blokeerimist.

5.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palub liikmesriikidel arendada sihipäraseid ja pidevaid teavitamiskampaaniad Euroopa integratsiooni käigus saavutatu ja selle lisaväärtuse kohta ning õpetada juba algkoolist peale “Euroopa kodanikuõpetust”. Et teavitamine oleks usaldusväärne ja seda ei peetaks propagandaks, peab see toetuma kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikel eesmärgiga arutada konkreetselt poliitika sisu üle. Euroopa Komisjoni roll on tähtis ka teavitamistegevuse ühtsuse tagamisel Euroopas. Kõnealuses kontekstis peaks komisjon rohkem pühenduma Euroopa Liidu poliitikate ja mehhanismide kaitsmisele ning mitte rahulduma neutraalse hoiakuga.

6.1

Kirjutades alla ja ratifitseerides Euroopa Liidu aluslepingud, pühendusid kõik liikmesriigid vabatahtlikult integratsiooniprotsessile, mille aluseks on üha tihedam liit Euroopa rahvaste vahel.

6.2

Järelemõtlemisajal ei tule üksnes leida väljapääs praegusest institutsioonilisest suluseisust, vaid peab eelkõige pakkuma võimalust uue üksmeele leidmiseks integratsiooni eesmärkide ja realistliku kuid ambitsioonika poliitilise projekti küsimuses, mis võimaldaks kodanikel unistada Euroopast, mis tagaks neile mitte üksnes rahu vaid ka enam heaolu ja demokraatiat. Praeguse Euroopa Liidu identiteedikriisi ületamiseks on vaja muuta Euroopa projekt jälle usaldusväärseks ning anda integratsiooniprotsessile uus legitiimsus.