18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/62

1.

Käesolev arvamus on koostatud küsimustikule ja uurimusele toetudes. Käesolev töö on pika analüüsiprotsessi tulemus, mida teostati teoreetilisel ja praktilisel tasandil, kasuks tulid ka EMSK kogemused suhetes osas, mis on loodud kandidaatriikide ja teatud kolmandate riikide konsultatiiv- ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Kogu see tegevus, mis kestis mitu aastat aitas jõuda arusaamiseni, et käesolevas valdkonnas on nüüd vaja jõuda uue etapini ja anda võetud kohustustele ja sellega kaasnevatele suhetele struktureeritum ja prognoositavam iseloom, andes neile ka paremad väljavaated

2.

EMSK on seisukohal, et koos teaduse ja tehnoloogia arenguga, eriti just infotehnoloogia valdkonnas, tekitab majanduse globaliseerumine dünaamilisust, mida on võimalik juhtida ainult raskuskeskme ümberpaigutamisega kaasaegse maailma rahvusvaheliste suhete väljatöötamises ja edasiarendamises. Oma olemuselt peaks see nihe väljenduma ühiskondadevaheliste suhete struktuurse integreerimisega klassikalistesse riikidevahelistesse suhetesse.

3.

Eeltoodust tuleb järeldada, et Euroopa Liit kui valitsemissüsteem peab tervikuna ning ühel häälel tunnistama aegsasti seda uut reaalsust. Sellest lähtuvalt tuleb Euroopa Liidul kavandada ja arendada välispoliitikat ning seda siis organiseeritud kodanikuühiskonna aktiivsel osalemisel ja rakendamisel ka ellu viia.

4.

Kõnealune ühenduse poliitika peab igal võimalikul juhul olema oma loomult ennetav ning tingimata terviklik. Kriteeriumiteks, mis tuleks kehtestada kõnealuse poliitika kavandamisel ja rakendamisel nii Euroopa Liidus kui väljaspool Euroopa Liidu piire, on Euroopa Liidu demokraatia, selle majanduslik ja sotsiaalne õigustik, ühenduse strateegilised eesmärgid ja usaldusväärsed teadmised.

5.

Antud seoses tuleb aga leida uus sisemine organisatoorne tasakaal ning saavutada konkurentsivõime ja koostöö harmoonilisem ühendus, eriti nendes sektorites ja nende meetmete jaoks, mille sihtgrupiks on kolmandad maad.

6.

Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna jaoks on oma uue rolli teadvustamine kompleksneülesanne. See nõuab kaasaegsete meetodite kasutuselevõtmist, mille abil organiseeritud kodanikuühiskond loob tiheda seose õppimise ja teadmistega.

7.

Kujundamaks kõnealust seost ning tagamaks arenguvõimalused üldisemas plaanis ka Euroopa kodanikele, et nemad saaksid edukalt tegutseda teadmuspõhise ühiskonna ja majanduse tingimustes, on vajalik lisada elukestva õppe programmidesse uus perspektiiv, mis praktikas tähendab seda, et olemasolevate elukestva õppe programmide kontseptsioonid peaksid hõlmama ka teadmisi globaliseerumise ja Euroopa Liidu välispoliitika kohta.

8.

EMSK peab täitma kolme ülesannet organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana Euroopa tasandil:

9.

Need EMSK ees seisvad ülesanded katavad laia teemaderingi ja tegevusi, lähtudes asjaolust, et kõik üleilmsetest tingimusest tulenevad probleemid, omavad vastukaja komitee ühele või teisele komponendile, milleks on majanduslik, sotsiaalne, keskkonna- ja kultuurimõõde.

10.

Kõnealuses raamistikus on kõige olulisem EMSK panus välistegevuse alaste ühenduse poliitikate kujundamisel ja arendamisel seotud komitee võimega väljendada iga konkreetse teema kohta loovat tasakaalu, mis saavutatakse komitee liikmete erinevate huvide ühendamisel, rakendades nelja ülalnimetatud mõõdet hõlmavaid menetlus- ja lähenemisviisi.

11.

Tuleb märkida, et EMSK omab juba märkimisväärset kogemust Euroopa Liidu välispoliitikaga seotud küsimustes. Samuti võib märkida, et esineb ka puudujääke, mis puudutavad kõnealuse kogemuse rakendamist ühenduse avaramate kontseptsioonide ja vahendite abil. Täpsemalt võttes ei ole Euroopa Liidu institutsioonid piisavalt kasutanud teavet ja kokkuvõtteid, mida neile on arvamuste, teabearuannete ja muude ettepanekute kujul edastatud.

12.

EMSK arvates tuleks leida vahendid tagamaks paremini kõnealuse kogemuse seotus Euroopa Liidu kesksete poliitiliste struktuuridega. Seda on võimalik teostada tugevdatud koostöö eriprotokollide sõlmimisega, nagu näiteks protokoll, mis kirjutati alla Euroopa Komisjoniga, kuid teine soovitatav lahendus oleks kõnealuse kogemuse kaasamine koostöömeetmesse, mida EMSK rakendaks kõigi Euroopa Liidu poliitiliste organitega, töötamaks välja terviklikku ja soovitavalt ennetavat poliitikat.

13.

Igal juhul tunnistab ja rõhutab EMSK vajadust tugevdada komitee ning üldisemalt ka organiseeritud kodanikuühiskonna osatähtsust arutelus globaliseerumise üle, ning seda peamiselt põhjusel edendada Euroopa Liidu kõige laiahaardelisemaid eesmärke asjaomases valdkonnas 21. sajandil ning erilisel põhjusel, mis just komitee puhul on seotud kõnealuse tõhustamise üksikasjadega ehk teiste sõnadega öeldes, puudutab komitee uut tööviisi, mis on välja kujunemas nii teadmuspõhise ühiskonna raames ja tingimustes kui ka seoses ühe komitee eripäraga, nimelt võimalusega osaleda kolmandates maades tehtavates usaldusväärsetes muudatustes ühiskonna tasemel ning rakendades vahendeid, mida võib nimetada nn pehme diplomaatia vahendiks.

14.

EMSK taotleb ülalmainitud eripära ja kõnealuste komitee võimete tunnustamist ja toetamist. Komitee kutsub üles tunnustama ennast kui partnerit maailma tasemel ja organiseeritud kodanikuühiskonna institutsioonilist esindajat, eriti rahvusvahelistes organisatsioonides, nt ÜRO Majandus-ja Sotsiaalnõukogus. Lisaks nõuab ta, et kolmandate riikidega sõlmitavad lepingud rõhutaksid komitee positsiooni ja rolli ning seda, et toetataks komitee poliitikat, mille eesmärk on kõnealuste riikide kodanikuühiskonna toetamine.

15.

Kõnealuse kahekordse ülesande täideviimisel taotleb EMSK toetust, et keskpika perioodi jooksul välja töötada olulised poliitilised tegutsemisvõimalused, mille hulgas võib ära tuua järgmised:

16.

Eelpool toodud tähelepanekuid ja ettepanekuid silmas pidades kutsub komitee Euroopa Liidu poliitilisi organeid üles rakendama pideva institutsioonidevahelise dialoogi meetodit eesmärgiga: