18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/109

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult komisjoni soovitusi põhipädevuste kohta elukestvas õppes, mis on täielikult kooskõlas teadmistepõhise ühiskonna loomisele suunatud Lissaboni strateegia ning 2005.–2008. aasta tööhõivepoliitika suunistega.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et ettepanek võib (juhul, kui see ellu viiakse) leevendada tööturu praeguseid probleeme, eriti seoses tööjõu ettevalmistatuse ja majanduse vajaduste vahelise lõhe vähendamisega.

1.3

Põhipädevuste arendamisele keskendumine koolituses võib aidata kaasa olulise ühise eesmärgi saavutamisele, millega tagatakse, et alusharidus- ja koolituskursusel omandaksid noored põhipädevused sellisel tasemel, et nad oleksid edasiseks eluks hästi ette valmistatud ning saaksid tööturul hakkama kas töötajana või tööandjana ning et täiskasvanud oleksid võimelised oma pädevusi kogu elu arendama. Selle eelduseks on head üldteadmised, mida võib pidada hea kohanemisvõime aluseks.

1.4

Käesolevat eesmärki saavutada võimaldavate vahendite seas peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eriti oluliseks õpetajate ettevalmistamist selleks, et nad oleksid valmis nii riikliku koolitussüsteemi ja kutseõppe kui täiskasvanute koolituse raames tõhusalt toetama õppijaid põhipädevuste omandamisel ning ise omandama ja pidevalt arendama põhipädevusi, mis on vajalikud nende kutsealal töötamiseks.

1.5

Lisaks eesmärkide saavutamise toetamisele peab komitee esmatähtsaks tagada, et koolist varakult lahkunud noortel oleks võimalik saada toetust ettepanekus mainitud põhipädevuste omandamisel mitteformaalse koolituse kavade raames.

1.6

Rahvastiku vananemist arvestades on oluline pikendada eakate töötajate püsimist tööturul. Samuti peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väga oluliseks, et liikmesriikides oleks ka eakamatel töötajatel võimalik omandada pädevusi, mis neil puuduvad ning et liikmesriigid looksid sellise hariduse ja koolituse infrastruktuuri, mis võimaldaks juba omandatud pädevused säilitada ja neid arendada.

1.7

EMSK tunnistab, et sotsiaalpartnerid, olles peamisteks tegutsejateks tööturul, mängivad seatud eesmärkide elluviimisel ja jälgimisel keskset rolli. Euroopa sotsiaalpartnerite poolt hariduse ja elukestva õppe valdkonnas tehtud ühiste jõupingutuste tulemusel (esimese mitmeaastase tööprogrammi raames aastateks 2003–2005) koostati pädevuste ja kvalifikatsioonide elukestva arendamise tegevuskava (Framework of Actions for Lifelong Development of Competences and Qualifications). Lisaks on kavas muid tegevusi, eriti aastate 2006–2008 mitmeaastase programmi osas, mille raames Euroopa sotsiaalpartnerid asuvad läbirääkimistesse võimaliku vabatahtliku kokkuleppe saavutamiseks kõnealuses valdkonnas.

1.8

EMSK toetab ka valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemat osalemist kogu protsessis ning soovitab kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tihendamist.

1.9

Esmatähtis on usaldusväärsete statistiliste andmete kättesaadavus elukestva õppega seotud eesmärkide elluviimise jälgimiseks ja hindamiseks. Seetõttu toetab komitee Euroopa Komisjoni ettepanekut statistiliste andmete kogumise kohta elukestva õppe valdkonnas. Ettepanekuga luuakse raamistikud liikmesriikides andmete kogumise ühtlustamise või isegi standardimise tagamiseks ning andmete usaldusväärsuse ja võrdlusvõimaluste suurendamiseks. Tuleb teha jõupingutusi, et statistilised andmed oleksid usaldusväärsed ja pidevalt ajakohastatud, mis võimaldavad analüüsida Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide peamisi aspekte.

2.1

Pärast pikka uurimise, ettevalmistuse ja konsulteerimise protsessi esitas komisjon ettepaneku, millega luuakse elukestva õppe valdkonna integreeritud tegevuskava. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab sellise arengu üle rahulolu ning märgib, et käesolevas arvamuses väljendatud ideede eesmärk on muuta Euroopa Komisjoni ettepanekut toimivamaks ja tõhusamaks.

2.2

Arvestades eelnevaid märkusi põhineb komitee seisukoht komisjoni ettepaneku osas peamiselt selle teadmistel ja kogemustel seoses järgnevaga:

2.3

viivitamine Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel;

2.4

viivitamine koolituse ja hariduse sidumisel tootlikkusega (2);

2.5

Euroopa demograafiline olukord;

2.6

hiljuti esile kerkinud probleemid nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil seoses eespool mainitud probleemidele lahenduste otsimisega (3).

3.1

2001. aastal töökava “Haridus ja koolitus 2010” raames moodustatud põhioskuste töörühm (4) koostas teadmistepõhises ühiskonnas vajalike põhipädevuste raamistiku ning valmistas ette mitmeid soovitusi, mis aitaksid tagada nende kättesaadavuse kõigile kodanikele. (5)

3.2

Oluline ühine eesmärk on tagada, et alusharidus- ja koolituskursustel omandaksid noored põhipädevused sellisel tasemel, et nad oleksid edasiseks eluks hästi ette valmistatud ning et täiskasvanud oleksid suutelised kõnealuseid pädevusi arendama ja ajakohastama kogu elu kestel/jooksul.

3.3

Soovituses nimetatakse järgmisi põhipädevusi: 1. emakeeleoskus 2. võõrkeelteoskus; 3. matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest; 4. infotehnoloogiline pädevus; 5. õppimisoskus; 6. interpersonaalne, kultuuridevaheline ja sotsiaalne pädevus ning kodanikupädevus; 7. ettevõtlikkus; 8. kultuuripädevus. Soovituses määratletakse pädevusi igale valdkonnale vastavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kombinatsioonina.

3.4

Põhipädevuste vallas tehtud töö on tihedalt seotud mitmete teiste algatuste või käimasolevate tegevustega, nagu hetkel töösolev Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) või jõupingutused kvalifikatsioonisüsteemide läbipaistvuse tõstmiseks (näiteks mitteformaalse õppe läbi saadud teadmiste tunnustamine).

3.5

Ettepanek on niisiis viitematerjal kõigile vajalike pädevuste määratlemisel ning toetab sel moel liikmesriike nende püüetes kaasata põhipädevused elukestva õppe ja koolituse strateegiate ellurakendamisse.

3.6

Kõnealuse viitematerjali eesmärk on aidata poliitiliste otsuste tegijatel, koolitussektori teenusepakkujatel, tööandjatel ja ka õppijatel endil viia ellu ühiseid eesmärke nii liikmesriikide kui ühenduse tasandil.

3.7

Soovituses määratletakse teadmistepõhises majanduses ja ühiskonnas igale kodanikule vajalikud põhipädevused. Selles tunnustatakse, et ellurakendamisega seonduvad otsused on vaja vastu võtta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Soovitusega kutsutakse liikmesriike üles tagama, et alusharidus ja -õpe võimaldaks kõigil omandada põhipädevused, ning julgustab neid Euroopa võrdluskriteeriumitest lähtudes lahendama haridusliku ebavõrdsusega seotud probleeme.

3.8

Täiskasvanute puhul tehakse soovituses ettepanek luua sotsiaalpartnereid kaasates üldine infrastruktuur, mis tagaks eakamatele kodanikele juurdepääsu pädevusi arendavatele vahenditele.

3.9

Lõpuks kutsutakse soovituses komisjoni üles toetama riikliku tasandi reformide elluviimist näiteks üksteiselt õppimise, heade tavade vahetamise ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude süstemaatilise hindamise kaudu.

3.10

Soovituses ei käsitleta ühenduse eelarvega seonduvat.

4.1

Kõnealuse soovituse eesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi nende põhiliste haridus- ja koolitussüsteemide, täiskasvanute haridus- ja õppesüsteemide ning kogu elukestva õppe süsteemi arendamisel, töötades välja suunised põhipädevuste kohta. Kuigi pädevuste sisu täpse määratluse osas on ekspertide väitlused veel tuleviku jaoks hädavajalikud, näitab soovitus tervikuna selgelt alushariduse ja täiskasvanute koolituse soovitavat suunitlust.

4.2

Oma varasemas arvamuses koolituse ja selle tootlikkuse kohta (6) kritiseeris Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõiki liikmesriike nende koolitussüsteemide omavaheliste lahknevuste ja vähese seostatuse tõttu. Nimetatud arvamuses väitis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et liikmesriikide kutseharidussüsteeme rakendatakse muust haridussektorist eraldiseisvalt ning nende seos sotsiaal- ja majanduskeskkonnaga on nõrk. Koolituse sisu on üldiselt liigselt suunatud lühiajaliste vajaduste rahuldamisele, mis võib pikas perspektiivis avaldada negatiivset mõju. Kõnealust analüüsi silmas pidades arvab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et põhipädevusi käsitlevad soovitused võiksid sisaldada üldiseid suuniseid erinevate koolitusprogrammide kohta ning erinevate koolitusalaste allsüsteemide raames elluviidavate tegevuste tihedama seostamise võimaluste kohta.

4.3

Põhipädevuste tõlgendamise erinevused ning nendel mõistetel põhinevate praktiliste tegevuskavade lahknevused peegelduvad ka hinnangus ELi strateegia rakendamisele Juba pikki aastaid käivad väitlused põhipädevuste teadusliku ja praktilise määratluse ümber nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD määratles eraldi projekti DeSeCo raames olulisemad põhipädevused (ning mis vastavad vaid osaliselt soovituse ettepanekus toodud põhipädevustele).

4.4

Tööturul toimetulekuks ja ühiskondliku edu saavutamiseks vajalike oskuste omandamine toimub sotsiaalsete rühmade ja üksikisikute vahelise konkurentsi kontekstis, mis põhineb “teadmistepõhise ühiskonna” loogikal. Riiklike meetmete ja strateegiliste koolitusprogrammide üks eesmärk võiks olla kõigile võrdse ligipääsu ja võrdsete võimaluste loomine.

4.5

Kõnealuse soovituse tekstist lähtudes tuleks elukestva õppe ja pädevustega seoses rõhutada asjaolu, et keskenduda ei tule mitte ainult erinevate oskuste omandamisele, vaid ka eriprogrammide kaudu juba omandatud oskuste säilitamisele.

4.6

Põhipädevusi käsitlevate soovituste elluviimine kujutab endast suurt väljakutset liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemidele. Kõnealuste soovituste kaasamine — iseäranis alushariduse valdkonnas ning eriti nendes haridussüsteemides, kus pole jäigast ainepõhisest lähenemisest kaugemale mindud — nõuab täiesti uut lähenemisviisi.

4.7

Soovitus kujutab endast olulist väljakutset haridussüsteemis töötavate õpetajate suhtumise muutmisele ja nende ettevalmistusele. Seetõttu peab komitee eriti oluliseks õpetajate ettevalmistamist selleks, et nad oleksid valmis nii riikliku koolitussüsteemi ja kutseõppe kui täiskasvanute koolituse raames tõhusalt toetama õppijaid põhipädevuste omandamisel ning ise omandama ja pidevalt arendama põhipädevusi, mis on vajalikud nende kutsealal töötamiseks.

4.8

Komisjoni ettepanekus nähakse eakatele inimestele (7) vajalike pädevuste omandamise toetamises küsimust, mis avaldab märkimisväärset mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Suuremat tööhõivet kui Euroopa Liidu üht prioriteetset eesmärki silmas pidades on liikmesriigid koondanud oma tähelepanu ja koolitusressursid, sealhulgas pädevuste arendamisele suunatud eriprogrammid, esmast ametialast koolitust saavatele inimestele ja tööealisele elanikkonnale. Siiski on õigustatud ka küsimused, mis on seotud eakamate inimeste pädevuste puudumisega. Suured erinevused põlvkondade vahel on mõnes, nt digitaalse kirjaoskuse valdkonnas juba väga silmatorkavad. Lisaks muudavad paljudes liikmesriikides riiklikul tasandil määratletud strateegilised eesmärgid — näiteks e-valitsus ning kodanikele oluliste andmete ja teenuste kättesaadavuse tagamine interneti kaudu — teabe saamise ja sotsiaalse kaasatuse õiguse teostamise sõltuvaks teatud põhipädevuste olemasolust (näiteks põhilised infotehnoloogiaalased oskused). Kui eakaid inimesi ja muid ebasoodsas olukorras olevaid elanikerühmi ei kaasata kõige olulisemate pädevuste omandamist toetavatesse programmidesse võib see avaldada negatiivset mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

4.9

Arvestades pädevusepõhise koolitusega seotud hariduspoliitiliste küsimuste keerukust, on äärmiselt oluline tagada pidev arvamustevahetus kogu Euroopa Liidus haridusvaldkonnas tegutsevate institutsioonide vahel ja teha selle tulemused laialdaselt kättesaadavaks. Euroopa Ühenduse asutamislepingust ja subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes ning kõnealuse teema keerukuse tõttu oleks liikmesriikide hariduspoliitika spetsialistidele abiks, kui komisjon toetaks neid mitte ainult eesmärkide sõnastamisel, vaid ka võimalike tegutsemisviiside, vahendite ja raskuste määratlemisel. (Ka kogemuste vahetus ja parimate tavade levitamine peaksid kaasa aitama tehtud vigade analüüsist õppimisele.)

5.1

Kõnealusest aspektist on elukestva õppe küsimus tihedalt seotud määruse ettepanekuga, mis käsitleb elukestva õppe valdkonna statistikat (8).

5.2

Määruse ettepanek kasvas välja Euroopa Liidu üha kasvavast vajadusest võrreldavate statistiliste andmete ja näitajate järele hariduse, kutseõppe ja elukestva õppe valdkonnas, kuna need lihtsustavad avatud kooskõlastusmeetodi rakendamist hariduse ja koolituse valdkonnas.

5.2.1

Praegu toimub koostöö ja andmevahetus liikmesriikide vahel suuliste kokkulepete alusel. Määruse ettepaneku eesmärk on luua õiguslik alus, mis võimaldab välja töötada püsiva andmekogumissüsteemi hariduse vallas ning mida oleks võimalik kasutada erinevates valdkondades ühenduse tasandil peetava dialoogi lähtepunktina.

5.2.2

Eesmärk on välja töötada raamistik, mis hõlmab kõiki olemasolevaid ja kavandatavaid meetmeid elukestva õppe statistika valdkonnas, v.a ettevõttes toimuv koolitus, mis on ära toodud Eurostati uurimuses ametialase täiendkoolituse kohta (enquête FPC), mida käsitletakse hiljuti vastuvõetud eraldi määruses.

5.2.3

Ettepanekus käsitletakse üksnes statistilisi andmeid hariduse, koolituse ja elukestva õppe kohta, mis tuleb esitada Euroopa Komisjonile statistika koostamiseks ühenduse tasandil.

5.2.4

Määruse peamine eesmärk on ühiste statistikanormide koostamine, mis võimaldavad ühtlustatud statistika väljatöötamist ja ühise raamistiku loomist statistilise teabe süstemaatiliseks koostamiseks ühenduse tasandil hariduse ja elukestva õppe valdkonnas.

5.3

Eriti oluline on, et Euroopa Liidu strateegilised eesmärgid määratletaks nii, et need annaksid asjaomastest protsessidest realistliku ülevaate. Sama oluline on, et strateegiate elluviimisel asjakohaseks osutuvad hinnangud võiksid tugineda metoodiliselt usaldusväärsele ja korrapärasele andmete ja andmeseeriate kogumisele ning nende põhjal tehtavatele järeldustele. Oluline on, et rahvusvahelisi võrdlusi võimaldavad andmed ja näitajad oleksid kättesaadavad.

5.3.1

Tegelikkuses on koolitusvõimalused väga ebavõrdsed. Lisaks ei aita täiskasvanukoolitus paljudel juhtudel kaasa olemasolevate ebavõrduste kaotamisele vaid nende süvendamisele (nagu näitavad kõnealuse küsimuse kohta kogutud andmed). Kõnealuse aspekti seire ja hindamise oluliseks tugipunktiks võib olla korrapärane, ühtsetel põhimõtetel ja metoodilistel alustel põhinev andmete kogumine.

5.4

Praegu käsitlevad hariduse, koolituse ja täiskasvanute koolituse erinevaid valdkondi paljud statistilised uuringud, mis viiakse läbi üheaegselt või suures osas üksteisest sõltumatult. Euroopa Liidu andekogumissüsteemid üksi ei suuda, isegi uute statistiliste uuringute abil, millega praegu algust tehakse, katta kogu kõnealust valdkonda. Eurostati ning teiste statistilise andmekogumisega tegelevate asutuste poolt läbiviidavate statistiliste uuringute, nende sisu ja suunitluste osas esineb teatavaid erinevusi.

5.5

Et ressursse otstarbekamalt kasutada, tuleks korrapärase andmekogumise raames vältida teaduslikult õigustamata kokkulangevusi, kuid samal ajal tuleb süstemaatiliselt püüda selle poole, et erinevate uuringute tulemused oleksid ühel või teisel viisil seostatavad. Seda on võimalik saavutada üksnes tiheda teadusliku koostööga asjakohaste asutustega väljaspool Euroopa Liitu (OECD, International Association for the Evaluation of Educational Achievement (IEA)) ning nende statistiliste uuringute kasutamisega.

5.6

Praeguses olukorras on kõige olulisem tihe tehniline koostöö organisatsioonidega väljaspool Euroopa Liitu, kuna põhipädevuste hindamine ei kuulu praegu Euroopa Liidu statistikatalituse Eurostati pädevusvaldkonda. (Pädevuste hindamise küsimuses võivad osutuda eriti olulisteks OECD poolt läbiviidavad uuringud, nimelt programm PISA ja täiskasvanute pädevuste rahvusvahelise hindamise programm, mis on praegu väljatöötamisel ning kannab nimetust Programme for International Assessment of Adult Competencies — PIAAC.)

5.7

Suur vajadus on statistiliste andmete järele, mis aitavad kaasa poliitika ja saavutatud tulemuste hindamist võimaldavate andmete väljatöötamisele. Nõudlus ajakohaste andmete järele kasvab oluliselt. Väga oluline on asjaolu, et liikmesriigid kasutaksid andmete kogumiseks sarnaseid meetodeid ning esmatähtis on kõnealuste andmete usaldusväärsus ja võrreldavus.

6.1

Statistiliste süsteemide juhtimine on väga kulukas. Kõnealust asjaolu silmas pidades, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohal, et sõltuvalt liikmesriikide suutlikkusest antud kohustust täita näib olevat õigustatud uurida elukestva õppe valdkonna statistika kogumise viieaastase tsükli lühendamise võimalikkust pikemas perspektiivis, uuringute sagedama läbiviimise teel. Andmete kogumise puhul poliitiliselt eriti olulistes valdkondades võiks ulatuslikke statistilisi uuringuid täiendada sihtuuringutega kord aastas ning vähemulatuslikud uuringud võiksid olla lühiajaliseks lahenduseks. Sellised sihtuuringud ning neil põhinevad analüüsid võimaldavad poliitilisest seisukohast kõige olulisemate protsesside seiret ning edusammude hindamist ühenduse eesmärkide saavutamisel elukestva õppe valdkonnas.

6.2

Arvestades, et ettevõttes toimuv koolitus on elukestva õppe oluline osa, tuleks kõnealuseid koolitusi puudutavate andmete kogumist kavandatud määruses samuti käsitleda. Mõned ettevõtete koolitused (mis toimuvad ettevõtetes, kus on kümme või enam töötajat) on praegu kaetud iga viie aasta tagant läbiviidava uuringuga Continuing Vocational Training Survey (CVTS). Kõnealune uuring ei sisalda andmeid koolituste kohta ettevõtetes, kus töötab vähem kui kümme inimest.