15.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/10

1.

nõukogu resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (1), milles ühe tegevusvaldkonnana määratakse kindlaks osalemine ja selle eesmärk toetada noorte osalemist esindusdemokraatias ja kodanikuühiskonnas kõikidel tasanditel ning ühiskonnas laiemalt ning milles määratakse kindlaks üldine algatus, milleks on noorte ja noorteorganisatsioonide poliitika kujundamisse, rakendamisse ja järelmeetmetesse kaasamise ja neis osalemise julgustamine ja toetamine pideva struktureeritud dialoogi kaudu noorte ja noorteorganisatsioonidega,

2.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. mai 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noorte töökava (2014–2015) kohta (2),

3.

eesistujariigi Luksemburgi poolt 21.–24. septembril 2015 korraldatud ELi noortekonverentsil kindlaks määratud neljanda töötsükli ühiseid soovitusi struktureeritud dialoogi kohta (3),

4.

Demokraatia, pluralism ja kodanikuaktiivsus on Euroopa Liidu põhiväärtused. Nende hulka kuuluvad sellised väärtused nagu sõnavabadus ja sallivus (4) ning nende eesmärk on kõikide Euroopa kodanike kaasamine. Demokraatiat ei tohi pidada iseenesestmõistetavaks ning seda tuleb pidevalt säilitada ja toetada.

5.

Euroopa noored toetavad üldiselt demokraatlikku süsteemi ja selle esindusorganeid ning usuvad neisse, kuid on kriitilised süsteemi praktilise juhtimise ja selle saavutatud tulemuste suhtes (5).

6.

Neil on sageli üha raskem võtta omaks traditsioonilisi poliitilise osaluse võimalusi, nagu erakonnad ja ametiühingud, kuid nad osalevad suuremaid isiklikke valikuvõimalusi pakkuvates alternatiivsetes vormides, näiteks kampaaniates, petitsioonides, meeleavaldustel ja ühekordsetel üritustel, mille eesmärk on toetada mingit konkreetset asja ning tuntavaid muutusi nende elus (6).

7.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, eelkõige sotsiaalmeedia, ja nende mobiilne kasutamine annab poliitilistes protsessides osalemiseks ja sellealase teabe saamiseks uusi võimalusi, kiirendab teabe levikut ning alternatiivsete osalusvormide arengut,

8.

Struktureeritud dialoog on Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistiku vahend noorte kaasamiseks ELi poliitika kujundamisse. Neljanda 18-kuulise töötsükli tulemus, mille üldiseks temaatiliseks prioriteediks oli „noorte võimaluste parandamine, mis käsitleb noorte juurdepääsu poliitikas osalemise õigustele ja selle osaluse olulisust (7)”, tugineb noortega peetavate konsultatsioonide käigus saavutatud tulemustele Itaalia, Läti ja Luksemburgi eesistumisperioodi eel ja ajal ning ka 2014. aasta oktoobris Roomas, 2015. aasta märtsis Riias ja 2015. aasta septembris Luxembourgis toimunud ELi noortekonverentside (8) tulemustele.

9.

Noorte ja poliitikaesindajate dialoogi tulemused kujutavad endast olulist sisendit käesoleva resolutsiooni jaoks, hõlmates noorte, noorsootöötajate ja teiste noortevaldkonna ekspertide vaatepunkte, ning hõlbustavad tõenduspõhise ja tõhusa ELi poliitika kujundamist,

10.

Euroopa Liit toetub noortele, kes on pühendunud demokraatia põhimõtetele ja Euroopa väärtustele.

11.

Euroopa poliitika ja poliitika üldiselt peab vastama noorte vajadustele ja püüdlustele. Seetõttu peavad poliitilised küsimused olema läbipaistvad ning neist tuleb teavitada kõiki kodanikke, sealhulgas noori. Huvi tekkimiseks ja poliitikas osalemise hõlbustamiseks peavad noored mõistma kaalul olevaid küsimusi. Poliitikakujundajad erinevatest poliitikavaldkondadest ja poliitikatasanditelt peaksid looma võimalusi noorte osalemiseks sisukates otsustusprotsessides ja need peavad olema mõjusad.

12.

Poliitikas osalemise kontseptsioon hõlmab ennekõike noorte esindatust esindusdemokraatia struktuurides, s.o osalemist valimistel hääletajatena, valimistel kandideerimist ja osalemist erakondades. Poliitikas osalemine võib samuti toimuda noorte huvide eest võitlevate (noorte)organisatsioonide liikmesuse, poliitiliste silmast silma või internetipõhiste arutelude ning muude arvamust kujundavate ja kultuuriliste väljendusviiside kaudu. Poliitikas osalemine võib toimuda ka kodakondsus- ja inimõigustealase haridustegevuse ning ühiskonnas positiivseid muutusi tekitavate meetmete raames.

13.

Poliitilistes protsessides osalemine aitab noortel paremini mõista arvamust kujundavaid protsesse ja erinevaid kaalul olevaid huvisid. Isiklikul tasandil arendab see nende sotsiaalseid oskusi, vastutustunnet, enesekindlust, algatusvõimet, kriitilist meelt ning ka suhtlus- ja läbirääkimisoskust, kompromissivaimu, empaatiavõimet ja austust teiste inimeste arvamuste vastu.

14.

Noorte tõhusat ja reaalset poliitikas osalemise protsessi iseloomustab muu hulgas:

15.

Sellega seoses on oluline roll noortepoliitikal, noorsootööl ja noorteorganisatsioonidel, edendades kodanikuaktiivsust ja poliitikas osalemise võimalusi ning ennetades tõrjutust ja vägivaldset radikaliseerumist, eelkõige kohalikes piirkondades, kus noortega tegeletakse avatud noorsootöö ja noortele suunatud teavitustegevuse kaudu.

16.

Noorte põhjaliku ja tõhusa osalemise seisukohast on vajalik füüsiline ja vaimne heaolu ning põhivajaduste kaitsmine, sealhulgas haridus- ja koolitusaspektide, tervisega seotud, tööhõive ning majandusliku kindluse ja sotsiaalse integratsiooni aspektide kaitsmine,

17.

Kehtestada, rakendada või täiendavalt arendada riiklikke, piirkondlikke ja/või kohalikke strateegiaid, programme, struktuure või muid asjakohaseid mehhanisme, et suurendada kõigi noorte, eriti vähemate võimalustega noorte poliitikas osalemist. Nimetatud mehhanismid peaksid olema teadmiste- ja tõenduspõhised, tuginema valdkondadevahelisel koostööl ning hõlmama kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Tõhusa osalemise strateegiad peaksid hõlmama sihtrühma kaasamist nii kavandamise, rakendamise, järelevalve kui hindamise etappides. Strateegiad võiksid hõlmata järgmisi prioriteete.

18.

Soodustada ja edendada valdkondadevahelist koostööd ning formaalharidusasutuste, noorteorganisatsioonide ja noorsootöö pakkujate vahelisi partnerlusi, et töötada välja kodanikuhariduse programmide integreeritud lähenemisviise, kaasates noori, õpetajaid, noorsootöötajaid, vanemaid ja muid asjaomaseid osalejaid.

19.

Tugevdada jätkusuutlikke osalemisstruktuure formaalhariduse ja mitteformaalse õppe keskkonnas, et edendada demokraatlike väärtuste ja inimõigustega seotud sotsiaalsete oskuste ja pädevuste arendamist, nagu sõnavabadus ja mitmekesisuse austamine, demokraatlike põhimõtete igapäevase rakendamise kaudu.

20.

Edendada selliste organisatsioonide ja/või struktuuride loomist ja arendamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mis esindaksid õpilaste huvisid formaalharidusasutuste ees.

21.

Edendada meediapädevuse programmide väljatöötamist, mis edendaksid teabe kriitilise analüüsi suutlikkust praeguses teadmusühiskonnas, ning ka IKT-pädevuse programme, mis arendaksid kasutajate tehnoloogilisi oskusi leida, hallata, hinnata ja luua kasulikku internetipõhist teavet.

22.

Tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega võimaldada ja hõlbustada selliste osalemisprotsesside väljatöötamist nagu noortenõukogud, et anda noortele võimalus öelda oma sõna kohalikes ja piirkondlikes otsustusprotsessides.

23.

Töötada välja ja pakkuda poliitikakujundajatele teavet ja koolitusvõimalusi sobilike ja noortele kohandatud suhtlus- ja osalemismeetodite ning -vahendite kohta, et soodustada noorte suhtes avatust ja vastuvõtlikkust.

24.

Kaaluda riiklikke olusid ja riiklikke õigusraamistikke silmas pidades, kas kohalike ja piirkondlike riigiasutuste valimistel on asjakohane langetada valimisiga 16 eluaastale.

25.

Tunnustada ja toetada noori, noorsootööd ja noorteorganisatsioone poliitikas osalemise eri vormide, sealhulgas petitsioonide, meeleavalduste ja kampaaniate väljatöötamisel, samuti kultuuri, kunsti ja spordi kasutamist, kuna nimetatud vahendid võimaldavad erinevaid arvamuste avaldamise viise ja pakuvad erinevaid juurdepääsuvõimalusi poliitikas osalemiseks, eriti vähemate võimalustega noorte puhul.

26.

Töötada välja noorte poliitikas osalemiseks digitaalseid vahendeid kombineerituna silmast silma elementidega ning töötada välja asjakohaseid koolitusi õpetajatele, noorsootöötajatele, koolitajatele ja võtmeisikutele, kes töötavad formaalhariduse ja mitteformaalse õppe keskkonna eri sihtrühmadega, et jõuda noorteni kõikidel tasanditel; tunnustada ja kaasata olemasolevaid noorsooteabe kanaleid ja noorsooteabe pakkujaid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

27.

Hõlmata noorte valdkond Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia rakendamisse, käsitledes selliseid teemasid nagu digitaaloskused ja digitaalne asjatundlikkus, interneti turvalisem kasutamine ja võitlus sellise ebaseadusliku sisu vastu nagu rassism, ksenofoobia ja üleskutsed vägivallale.

28.

Toetada asjakohastel juhtudel teabe- ja suhtlusprotsesse ning vahendeid, mis võimaldaksid noortel mõista ja omastada avalikku poliitikat, rõhutades noorte jaoks olulisi aspekte ning kasutades tõhusalt erinevaid meediavahendeid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

29.

Uurida ja laiendada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil võimalusi dialoogi pidamiseks noorte ning kõikidesse noori mõjutavatesse poliitikavaldkondadesse kuuluvate poliitikakujundajate vahel.

30.

Julgustada noorte osalemist valimistel ja sellistes esindusdemokraatia formaalsetes struktuurides nagu erakonnad, et erakondadel oleks suurem huvi koostada noorte vajadustele vastavaid poliitilisi ettepanekuid.

31.

Toetada noortele mõeldud teabekampaaniaid ja üritusi nii kohalikel, piirkondlikel, riiklikel kui Euroopa valimistel, kasutades interaktiivseid internetipõhiseid ja voogedastusvahendeid ning ka esmakordsetele valijatele ja vähemate võimalustega noortele suunatud spetsiaalseid teavitusprogramme.

32.

Töötada kõikidel valitsustasanditel välja otsustuskultuur, mis toetaks noorte juhitud alt-üles osalemisprotsesse ning oleks avatud mitteametlikele noortealgatustele.

33.

Edendada noori toetavaid ELi programme, nagu Eramus+, ja tagada, et need toetaksid:

34.

Toetada ja täiendavalt arendada spetsiaalselt kohandatud noorsootöö algatusi, mis keskenduvad kodanikuharidusele, inimõigustealasele haridusele ning kultuuride- ja religioonidevahelisele haridusele, kasutades mitteformaalset õpet ja vastastikkuse meetodeid, et toetada noorte integreerimist ühiskonda ning võidelda äärmuslike suundumuste, vägivaldse radikaliseerumise ja vihkamist õhutavate avalduste vastu; kasutada häid tavasid, mis tulenevad sellistest olemasolevatest noortepoliitika valdkonna koostöövõrgustikest nagu Euroopa noortepoliitika teadmuskeskus (EKCYP) ja noorte osaluskeskus SALTO.

35.

Tugevdada noorsooteabe pakkujate suutlikkust, et võimaldada poliitikas osalemise võimalusi käsitleva teabe levitamist eelkõige organiseeritud noorteliikumistesse või noorteorganisatsioonidesse mittekuuluvatele noorte seas,

36.

Tegema kättesaadavaks teabe, mis käsitleb häid tavasid ja liikmesriikide projektide edulugusid Erasmus+ programmi kontekstis seoses algatustega, mille eesmärk on noorte poliitikas osalemine; võtma arvesse teisi sellealaseid teadusuuringuid ja algatusi ning levitama nende tulemusi.

37.

Koostama kokkuvõtliku aruande kättesaadavatest, muu hulgas Euroopa noorteadlaste ühenduse teadusuuringutest e-osaluse ning digitaalmeedia ja internetipõhiste erinevate vahendite kohta, samuti analüüsima seda, kuidas noored nimetatud vahendeid kasutavad, et saada ülevaadet olemasolevatest ja tõhusatest metoodikatest.

38.

Määratlema noorsootöö ning mitteformaalse ja informaalse õppe erilist rolli kodanikuaktiivsuse ja noorte osalemise soodustamisel mitmekesises ja sallivas ühiskonnas, samuti vägivaldset käitumist tekitada võiva tõrjutuse ja radikaliseerumise ennetamisel.

39.

Avaldama kergesti juurdepääsetavate kommunikatsioonivahendite kaudu noortele kohandatud teavet, mis selgitaks ja/või seletaks arenguid eelkõige noori mõjutavates erinevates ELi poliitikates ja ELi otsustes, et muuta need läbipaistvaks ja arusaadavaks.