23.5.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/988,

10. mai 2023,

milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ (3) on sätestatud nõue, et tarbijale mõeldud tooted peavad olema ohutud ning et liikmesriikide turujärelevalveasutused peavad võtma meetmeid ohtlike toodete vastu ja vahetama võetud meetmete kohta teavet liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX kaudu.

(2)

Direktiiv 2001/95/EÜ tuleb uue tehnoloogia ja internetimüügi arengut silmas pidades läbi vaadata ja seda tuleb ajakohastada, et tagada kooskõla liidu ühtlustamis- ja standardimisõigusaktide arenguga, kindlustada paremini toimiv toodete tagasinõudmine ohutuse kaalutlusel ja selgem raamistik toiduga sarnanevate toodete jaoks, mida on seni reguleeritud nõukogu direktiiviga 87/357/EMÜ (4). Selguse huvides tuleks direktiivid 2001/95/EÜ ja 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistada ning käesoleva määrusega asendada.

(3)

Määrus on sobiv õigusakt, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud normid ega anta liikmesriikidele võimalust neid eri viisil üle võtta. Direktiivi asemel määruse valimine võimaldab ka paremini saavutada eesmärki tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga selliste toodete puhul, mis kuuluvad liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, kui kohaldatav õigusakt on samuti määrus, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 (5). Lisaks aitab selline valik tooteohutusnormide järjepideva liiduülese kohaldamise kaudu regulatiivset koormust veelgi vähendada.

(4)

Käesoleva määruse eesmärk on aidata saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 169 osutatud eesmärgid. Eelkõige on selle eesmärk tagada tarbijate tervis ja kaitstus ning siseturu toimimine tarbijatele mõeldud toodete puhul.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema kaitsta tarbijaid ja nende kaitstust, mis on üks liidu õigusraamistiku aluspõhimõte ja mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“). Ohtlikel toodetel võivad olla tarbijatele ja kodanikele väga negatiivsed tagajärjed. Kõigil tarbijatel, sealhulgas kõige haavatavamatel, nagu lastel, eakatel või puudega inimestel, on õigus ohututele toodetele. Tarbijate käsutuses peaks olema piisavalt vahendeid kõnealuse õiguse maksma panemiseks ning liikmesriikide käsutuses peaks olema piisavalt vahendeid ja meetmeid käesoleva määruse täitmise tagamiseks.

(6)

Liidus on küll koostatud valdkondlikke ühtlustamisõigusakte, milles käsitletakse konkreetsete toodete või tootekategooriate ohutusaspekte, kuid peaaegu võimatu on võtta vastu liidu õigusakt, mis käsitleks kõiki tarbijate jaoks mõeldud tooteid, mis on juba olemas või mis võidakse veel välja töötada. Seetõttu on tarvis ulatuslikku horisontaalset õigusraamistikku, mis täidaks olemasolevad lüngad ja täiendaks olemasolevate või tulevaste valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide sätteid ning tagaks muul moel nende õigusaktidega tagamata tarbijakaitse, eelkõige selleks, et saavutada tarbijate tervise ja kaitstuse kaitse kõrge tase, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklites 114 ja 169.

(7)

Sätete kattumise vältimiseks ja selge õigusraamistiku tagamiseks tuleks samal ajal selgelt sätestada käesoleva määruse eri osade kohaldamisala nende toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu valdkondlikke ühtlustamisõigusakte.

(8)

Kuigi mõningaid käesoleva määruse sätteid, näiteks enamikku ettevõtjate kohustusi, ei tuleks kohaldada toodete suhtes, mis on hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktidega, täiendavad käesoleva määruse teatavad muud sätted liidu ühtlustamisõigusakte ja seepärast tuleks neid selliste toodete suhtes kohaldada. Eelkõige tuleks üldist tooteohutuse nõuet ja sellega seotud sätteid kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tarbijale mõeldud toodete suhtes juhul, kui neis liidu ühtlustamisõigusaktides ei käsitleta teatavat liiki riske. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate kohustusi, ettevõtjate kohustusi õnnetusjuhtumite korral, tarbijate õigust saada teavet ja hüvitist ning toodete tagasinõudmist ohutuse kaalutlusel, tuleks kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes niivõrd, kuivõrd sellistes liidu ühtlustamisõigusaktides ei ole sama eesmärgiga erisätteid. Samuti kasutatakse RAPEXit juba liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisel, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/1020 artiklis 20, mistõttu tuleks käesoleva määruse sätteid, millega reguleeritakse kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja selle toimimist, kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes.

(9)

Käesolevat määrust tuleks samuti kohaldada eranditult kutsealaseks kasutamiseks kavandatud, kuid seejärel laiatarbeturule liikunud toodete suhtes, sest need võivad mõistlikult eeldatavates tingimustes kasutatuna endas hõlmata riske tarbijate tervisele ja kaitstusele.

(10)

Ravimitele tehakse turustuseelne hindamine, sealhulgas spetsiaalne riski ja kasulikkuse analüüs. Need tooted tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(11)

Toidu-, sööda- ja sarnaste valdkondade liidu õiguses on kehtestatud konkreetne süsteem reguleeritavate toodete ohutuse tagamiseks. Tõepoolest on toidule ja söödale kehtestatud eriomane õigusraamistik, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (6). Lisaks reguleeritakse toitu ja sööta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625, (7) millega tagatakse ühtlustatud lähenemisviis ametlikele kontrollidele, mille eesmärk on kontrollida sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate õigusnormide täitmist. Seepärast tuleks toit ja sööt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, tehes siiski erandi toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele ja esemetele, sest nendega seoses võib esineda riske, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1935/2004 (8) või mõne muu toidualase õigusaktiga, mis hõlmab üksnes keemilisi ja bioloogilisi toidule omaseid riske.

(12)

Elustaimedele kohaldatakse eriomast õigusraamistikku, mis on eelkõige sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/2031, (9) milles võetakse tarbijate kaitstuse tagamiseks arvesse kõnealuste toodete eripära.

(13)

Loomsed kõrvalsaadused on loomset päritolu materjalid, mida inimesed ei tarbi. Nendele toodetele, näiteks söödale kohaldatakse eriomast õigusraamistikku, mis on eelkõige sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (10).

(14)

Taimekaitsevahenditele, mida nimetatakse ka pestitsiidideks, kohaldatakse erisätteid nende lubamise kohta riiklikul tasandil, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 1107/2009, (11) ning seetõttu tuleks need samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (12) artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud õhusõidukitele kohaldatakse liikmesriikide regulatiivset kontrolli, võttes arvesse piiratud riski, mida need tsiviillennunduse ohutusele kujutavad. Need õhusõidukid tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud nõudeid tuleks kohaldada kasutatud toodete või parandatud, taastatud või ringlusse võetud toodete suhtes, mis viiakse kaubandustegevuse käigus uuesti tarneahelasse, välja arvatud tooted, mille puhul tarbija ei saa mõistlikult eeldada, et need vastavad ajakohastele ohutusstandarditele, nagu tooted, mida sõnaselgelt esitletakse parandamist või taastamist vajavana või mis tehakse turul kättesaadavaks ajaloolise tähtsusega kogumisesemetena.

(17)

Käesolev määrus ei peaks hõlmama teenuseid. Tarbijate tervise ja kaitstuse kaitsmiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisalaga aga siiski hõlmata tooted, mida tarnitakse või mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks teenuste osutamise käigus, sealhulgas tooted, millega tarbijad teenuste osutamise käigus vahetult kokku puutuvad. Määruse kohaldamisalast tuleks siiski välja jätta vahendid, millega tarbijad sõidavad või reisivad, kui teenuseosutaja neid vahendeid transporditeenuse osutamise käigus otseselt juhib, sest neid tuleb käsitleda osutatava teenuse ohutuse kontekstis.

(18)

Antiikesemed nagu kunstiteosed või kollektsiooniesemed on konkreetsed tootekategooriad, mille puhul ei saa eeldada, et need vastavad käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele, ning tuleks seetõttu määruse kohaldamisalast välja jätta. Selleks et vältida seda, et muid tooteid loetaks ekslikult nendesse kategooriatesse kuuluvateks, on vaja arvesse võtta, et kunstiteosed on tooted, mis on loodud üksnes kunstilistel eesmärkidel, et kollektsiooniesemed on piisavalt haruldased ja nende kogumise ja säilitamise õigustus on ajalooliselt või teaduslikult põhjendatud, ning antiikesemed, kui need ei ole juba kunstiteos või kollektsiooniese või mõlemad, on erakordselt vanad. Hinnates, kas tegemist on antiikesemega nagu kunstiteos või kollektsioonieseme, võiks arvesse võtta nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (13) IX lisa.

(19)

Maailma Terviseorganisatsioon määratleb tervist täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte üksnes haiguse või puude puudumisena.

(20)

Käesoleva määruse kohaldamisala peaks hõlmama ka kaug-, sealhulgas internetimüüki. Internetimüük on pidevalt ja kindlalt suurenenud ning toonud kaasa uued ärimudelid, uued tooteohutusega seotud probleemid ja turuosalised, näiteks internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad.

(21)

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutav toode loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui seda pakutakse liidu tarbijatele müügiks. Kooskõlas liidu rahvusvahelise eraõiguse sätetega tuleks analüüsida iga üksikjuhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu tarbijatele. Müügipakkumist tuleks pidada liidu tarbijatele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse mis tahes viisil liikmesriiki. Juhtumipõhiste analüüside puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilisi piirkondi, kuhu on võimalik kaupa saata, pakkumises kasutatavaid keeli või tellimiseks pakutavaid keeli, maksevahendeid, liikmesriigi vääringu või mõnes liikmesriigis registreeritud domeeninime kasutamist. Internetimüügi puhul ei piisa pelgalt asjaolust, et ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha pakkuja veebiliides on ligipääsetav selles liikmesriigis, kus on tarbija asu- või elukoht.

(22)

Käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude kohaselt peaksid ettevõtjad olema kohustatud turule laskma ainult ohutuid tooteid. Selline kõrge ohutustase tuleks saavutada eelkõige toote kujunduse ja omaduste kaudu, võttes arvesse toote kavandatud ja eeldatavat kasutust ning kasutustingimusi. Ülejäänud riske, kui neid veel on, tuleks leevendada teatavate kaitsemeetmetega, näiteks hoiatuste ja juhistega.

(23)

Toote ohutuse hindamisel tuleks arvesse võtta toote kõiki asjakohaseid aspekte, eelkõige selle füüsilisi, mehaanilisi ja keemilisi omadusi ning esitusviisi, samuti erivajadusi ja -riske, mida toode kujutab endast toodet tõenäoliselt kasutavate teatavate tarbijakategooriate, eelkõige laste, eakate ja puudega inimeste jaoks. Need riskid võivad hõlmata ka keskkonnariske niivõrd, kuivõrd need kujutavad endast riske tarbijate tervisele ja kaitstusele. Hindamisel tuleks arvesse võtta digitaalselt ühendatud toodete põhjustatavaid terviseriske, sealhulgas vaimse tervise riske eelkõige haavatavate tarbijate, näiteks laste jaoks. Seetõttu peaksid tootjad selliste digitaalselt ühendatud toodete ohutuse hindamisel, mis võivad mõjutada lapsi, tagama, et nende poolt turul kättesaadavaks tehtavad tooted vastavad laste parimates huvides kõrgeimatele ohutus-, turbe- ja lõimprivaatsuse standarditele. Kui tooteohutuse tagamiseks teatavate isikute kategooria jaoks on lisaks tarvis eriteavet, tuleks tooteohutuse hindamisel arvesse võtta ka sellise teabe olemasolu ja kättesaadavust. Kõigi toodete ohutuse hindamisel tuleks silmas pidada vajadust tagada toote ohutus kogu kasutusea jooksul.

(24)

Esemed, mis on ühendatud teiste esemetega, või integreerimata esemed, mis mõjutavad muude esemete toimimist, võivad kujutada endast riski toote ohutusele. Seda aspekti tuleks võimaliku riskina igakülgselt arvesse võtta. Ühendused ja seosed, mis esemel võivad olla väliste esemetega, ei tohiks selle ohutust vähendada.

(25)

Uue tehnoloogiaga võivad kaasneda tarbijate tervisele ja kaitstusele uued riskid või siis muudab uus tehnoloogia olemasolevate ohtude avaldumise viisi, näiteks võidakse toodet välise sekkumisega häkkida või selle omadusi muuta. Uus tehnoloogia võib originaaltoodet oluliselt muuta, näiteks tarkvarauuenduste kaudu, mille suhtes tuleks teha uus riskihindamine, kui oluline muudatus peaks mõjutama toote ohutust.

(26)

Konkreetseid tarbijate ning protokollide ja sertifikaatide ohutust mõjutavaid küberturvalisuse riske saab käsitleda valdkondlikes õigusaktides. Juhul kui selliseid valdkondlikke õigusakte ei kohaldata, tuleks siiski tagada, et asjaomased ettevõtjad ja riiklikud ametiasutused võtaksid toodete projekteerimisel ja hindamisel arvesse uue tehnoloogia riske, kindlustamaks, et toodetes tehtavad muudatused ei vähenda nende ohutust.

(27)

Käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude tulemusliku ja järjekindla kohaldamise hõlbustamiseks on oluline kasutada Euroopa standardeid, mis hõlmavad teatavaid tooteid ja riske. Euroopa standardid, mille viited on avaldatud kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, peaksid endiselt tagama vastavuse eelduse käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele. Komisjoni poolt direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt esitatud standardimistaotlused tuleks lugeda käesoleva määruse kohaselt esitatud standardimistaotlusteks. Juhul kui erinevad riskid või riskikategooriad on hõlmatud sama standardiga, annab toote vastavus asjaomast riski või riskikategooriat hõlmavale osale ka eelduse, et toode on seoses asjaomase riski- või riskikategooriaga ohutu.

(28)

Kui komisjon teeb kindlaks vajaduse Euroopa standardi järele, millega tagatakse teatavate toodete vastavus käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele, siis peaks ta kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (14) asjakohaseid sätteid, et esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotlus koostada või teha kindlaks standard, mis tagab, et sellise standardiga kooskõlas olevate toodete puhul võib nende ohutust eeldada.

(29)

Tooted võivad sugupooltele põhjustada erinevaid riske ning standardimistegevuses tuleks seda arvesse võtta, et vältida erinevusi ohutuses ja seega soolist kaitstuse lõhet. ÜRO Euroopa majanduskomisjoni soolist võrdõiguslikkust arvestavate standardite deklaratsioonis kirjeldatakse mitmeid meetmeid, mida riiklikud standardiasutused ja standardeid välja töötavad organisatsioonid peaksid lisama oma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavasse sooteadlike standardite jaoks ja standardite väljatöötamise jaoks, et saavutada sooliselt tasakaalustatud, esinduslikud ja kaasavad standardid.

(30)

Paralleelselt määruse (EL) nr 1025/2012 kohandamisega tuleks kehtestada erimenetlus konkreetsete ohutusnõuete vastuvõtmiseks käesoleva määrusega ette nähtud erikomitee abiga.

(31)

Euroopa standardite puudumisel peaks toote turul kättesaadavaks tegemise liikmesriigi õigus, milles sätestatakse tervisekaitse- ja ohutusnõuded, olema kooskõlas liidu õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36.

(32)

Tarbijate tervise ja kaitstuse kõrge taseme tagamiseks peaks ettevõtjatel olema proportsionaalsed tooteohutuse tagamise kohustused vastavalt nende rollile turustusahelas, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise. Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid eesmärgiga teha turul kättesaadavaks ainult ohutuid ja käesoleva määrusega vastavuses olevaid tooteid. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis. Näiteks seoses kontrollimisega, kas tootja ja kohasel juhul importija on oma kohustusi täitnud, tuleks turustajalt nõuda üksnes faktiliste kontrollide tegemist, mitte nende esitatud teabe hindamist. Ettevõtjad võiksid lisaks esitada digitaalsel kujul elektrooniliste lahenduste, näiteks ruut- või maatrikskoodi abil teabe toote ja ettevõtjate tuvastamise ning samuti juhiste ja ohutusteabe kohta.

(33)

Tootjad peaksid koostama turule lastavate toodete kohta tehnilise dokumentatsiooni, mis peaks sisaldama nende toodete ohutuse tõendamiseks vajalikku teavet. Tehniline dokumentatsioon peaks põhinema tootja tehtud sisemisel riskianalüüsil. Tehnilises dokumentatsioonis esitatava teabe hulk peaks olema proportsionaalne toote keerukuse ja tootja tuvastatud võimalike riskidega. Eelkõige peaksid tootjad esitama toote üldise kirjelduse ja selle ohutuse hindamiseks vajalikud elemendid. Keeruka või võimalikke riske kätkeva toote puhul võib vaja minna toote põhjalikumat kirjeldust. Sellistel juhtudel tuleks lisada ka kõnealuste riskide analüüs ning riskide maandamiseks või kõrvaldamiseks valitud tehniliste lahenduste kirjeldus. Kui toode vastab Euroopa standarditele või muudele tingimustele, mida kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude täitmiseks, tuleks esitada ka nende asjakohaste Euroopa standardite loetelu.

(34)

Iga füüsilist või juriidilist isikut, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet märkimisväärselt selliselt, et see võib mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(35)

Toote füüsilisel või digitaalsel muutmisel võib olla mõju toote laadile ja omadustele viisil, mida ei olnud toote esialgse riskihindamisega ette nähtud ja mis võib ohustada toote ohutust. Seepärast tuleks sellist muudatust käsitada olulise muudatusena ning kui seda ei tehta tarbija poolt või tema nimel, tuleks toodet käsitada teise tootja uue tootena. Selleks et tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele, tuleks olulist muudatust tegevat isikut käsitada tootjana ja tema suhtes tuleks kohaldada samu kohustusi. Seda nõuet tuleks kohaldada ainult toote muudetud osa suhtes, tingimusel et muudatus ei mõjuta toodet tervikuna. Tarbetu ja ebaproportsionaalse koormuse vältimiseks ei tohiks olulist muudatust tegevalt isikult nõuda katsete kordamist ja uute dokumentide esitamist seoses toote aspektidega, mida muudatus ei mõjuta. Olulist muudatust tegev isik peaks tõendama, et muudatus ei mõjuta toodet tervikuna.

(36)

Ettevõtjad peaksid kehtestama ettevõttesisese vastavuskontrolli menetluse, millega tagada oma kohustuste tulemuslik ja kiire täitmine ning ohtliku toote tuvastamise korral sellele aegsasti reageerimise tingimused.

(37)

Selleks et vältida ohtlike toodete turule laskmist, peaks ettevõtjatel olema kohustus lisada oma tootmis- või turustamistegevusse sisemenetlused, millega tagatakse vastavus käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Sellised sisemenetlused peaksid kindlaks määrama ettevõtjad ise vastavalt nende rollile tarneahelas ja asjaomaste toodete liigile ning need võivad põhineda näiteks organisatsioonilistel menetlustel, suunistel, standarditel või ajutise juhi ametisse nimetamisel. Selliste sisemenetluste kehtestamine ja vorm peaks jääma asjaomaste ettevõtjate ainuvastutusse.

(38)

Oluline on kõigi ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate koostöö turujärelevalveasutustega, et kõrvaldada või leevendada riske seoses asjaomaste turul kättesaadavaks tehtud toodetega. Turujärelevalveasutuste poolt neile esitatavaid taotlusi tuleks siiski kohandada vastavalt nende rollile tarneahelas ja nende vastavatele õiguslikele kohustustele.

(39)

Turujärelevalveasutuste tööd ohtlike toodete leviku tõkestamiseks liidus takistab otsemüük, mida teevad veebikanalite kaudu väljaspool liitu asuvad ettevõtjad, sest paljudel juhtudel ei pruugi sellised ettevõtjad asuda liidus ning neil ei pruugi olla liidus esindajat. Seetõttu on vaja tagada turujärelevalveasutustele piisavad õigused ja vahendid ohtlike toodete internetimüügi edukaks tõkestamiseks. Käesoleva määruse tulemuslikuks jõustamiseks tuleks määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustust laiendada ka toodetele, mis ei kuulu liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, et tagada liidus asutatud vastutava ettevõtja olemasolu, kellele usaldatakse selliste toodetega seotud ülesanded ning kes on turujärelevalveasutuste koostööpartner ja täidab õigeaegselt konkreetseid ülesandeid, mis vajaduse korral hõlmavad tootega seotud võimalikke riske, et tagada tooteohutus. Need konkreetsed ülesanded peaksid hõlmama korrapäraseid kontrolle seoses tehnilise dokumentatsiooni, toote ja tootja teabe, juhiste ja ohutusteabe järgimisega.

(40)

Liidus asutatud, käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate toodete eest vastutava ettevõtja kontaktandmed tuleks esitada koos tootega, et lihtsustada kontrollimist kogu tarneahelas.

(41)

Selleks et ettevõtjad, kes on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), sealhulgas mikroettevõtjad, tuleksid toime käesolevas määruses kehtestatud uute kohustustega, peaks komisjon andma neile praktilisi ja kohandatud suuniseid, näiteks tagama küsimuste korral otsesuhtlemise ekspertidega, võttes arvesse vajadust lihtsustada ja piirata halduskoormust.

(42)

Toodete identifitseerimise ning tootja ja teiste asjaomaste ettevõtjate kohta teabe esitamine kogu tarneahelas aitab kindlaks teha ettevõtjaid ja võtta kohasel juhul ohtlike toodete vastu mõjusaid ja proportsionaalseid parandusmeetmeid, nagu suunatud tagasinõudmine. Seega tagab toodete identifitseerimine ning tootja ja teiste asjaomaste ettevõtjate kohta teabe esitamine, et tarbijad, sealhulgas puudega inimesed, ja turujärelevalveasutused saavad ohtlike toodete kohta täpse teabe, mis suurendab usaldust turu vastu ja hoiab ära tarbetuid kaubandushäireid. Toodetele tuleks seetõttu kanda teave, mis võimaldaks neid identifitseerida ning teha kindlaks nende tootja ja asjakohasel juhul importija ja muud asjaomased ettevõtjad. Teatavat liiki toodete puhul, mis võivad tõenäoliselt kätkeda tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, tuleks selliseid nõudeid karmimaks muuta andmekogumis- ja andmesalvestussüsteemi abil, mis võimaldab lisaks toodetele tuvastada ka toodete komponente või asjakohases tarneahelas osalevaid ettevõtjaid. See ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL (15) sätestatud kauba põhiomadustega seotud teavitamisnõuete kohaldamist kommunikatsioonivahendile ning kauba olemusele kohases ulatuses. Pilti tuleks käsitada foto, illustratsiooni või muu piktograafilise elemendina, mis võimaldab toodet või potentsiaalset toodet hõlpsasti identifitseerida.

(43)

Selle tagamine, et tootjad teatavad õnnetustest, mille on põhjustanud nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toode, parandab turujärelevalveasutustele kättesaadavat teavet ja võimaldab paremini kindlaks teha potentsiaalselt ohtlikud tootekategooriad. Defektsete toodete puhul kehtiva ettevõtja tootevastutuse õigusnormid on sätestatud eriomases liidu õiguses ning sellist teatamist ja andmete kogumist ei tohiks seetõttu käsitada defektse toote eest vastutuse võtmisena ega asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse kohase kinnitusena vastutuse kohta.

(44)

Selleks et oleks võimalik avastada varakult uusi riske ja muid tooteohutusega seotud turusuundumusi, tuleks kõiki huvitatud isikuid, sealhulgas tarbija- ja äriorganisatsioone, julgustada andma turujärelevalveasutustele ja komisjonile kättesaadavat teavet, et avastada ja uurida käesoleva määruse rikkumisi.

(45)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel on tarneahelas oluline roll, sest need võimaldavad ettevõtjatel jõuda suurema arvu tarbijateni, ning seega on neil oluline roll ka tooteohutuse süsteemis.

(46)

Internetimüügiga seotud uute keerukate ärimudelite puhul võib sama üksus osutada mitmesuguseid teenuseid. Olenevalt konkreetse toote jaoks osutatavate teenuste laadist võib sama üksus kuuluda käesoleva määruse kohaste ärimudelite eri kategooriate alla. Kui üksus pakub konkreetse toote jaoks ainult veebipõhiseid vahendusteenuseid, kvalifitseeruks ta üksnes selle toote internetipõhise kauplemiskoha pakkujaks. Kui sama üksus osutab konkreetse toote müümisel nii internetipõhise kauplemiskoha teenust kui ka tegutseb käesoleva määruse alusel ettevõtjana, kvalifitseeruks ta ka asjaomaseks ettevõtjaks. Sellisel juhul peaks asjaomane üksus seega täitma neid kohustusi, mis kohalduvad asjaomasele ettevõtjale. Näiteks kui internetipõhise kauplemiskoha pakkuja ka levitab toodet, käsitatakse seda levitatava toote müügi puhul turustajana. Samamoodi, kui kõnealune üksus müüb oma kaubamärgiga tooteid, tegutseks ta tootjana ja peaks seega täitma tootjatele kohaldatavaid nõudeid. Samuti võivad mõned üksused kvalifitseeruda ekspediitorteenuse osutajaks, kui nad pakuvad ekspediitorteenuseid. Selliseid juhtumeid on seega vaja hinnata iga kord eraldi.

(47)

Arvestades internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate olulist rolli kauplejate ja tarbijate vaheliste müügitehingute vahendamisel, tuleks neile panna ohtlike toodete internetimüügi kontekstis suurem vastutus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ (16) on ette nähtud üldine raamistik elektroonilise kaubanduse jaoks ja selles on sätestatud teatavad kohustused digiplatvormide jaoks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2065 (17) reguleeritakse internetipõhiste vahendusteenuste osutajate vastutust ja aruandekohustust seoses ebaseadusliku sisu, sealhulgas ohtlike toodetega. Kõnealuse määruse kohaldamine ei piira tarbijakaitset ega tooteohutust käsitleva liidu õiguse kohaldamist. Seega tuleks kõnealuses määruses sätestatud horisontaalsele õigusraamistikule tuginedes kehtestada konkreetsed nõuded, mis on vajalikud selleks, et tulemuslikult tõkestada ohtlike toodete internetimüüki, kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõike 4 punktiga f. Kuivõrd käesolevas määruses täpsustatakse tooteohutusega seotud nõudeid, mida internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peavad täitma, et tagada vastavus määruse (EL) 2022/2065 teatavatele sätetele, ei tohiks need nõuded mõjutada määruse (EL) 2022/2065 kohaldamist, mida kohaldatakse jätkuvalt nende internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele.

(48)

Tooteohutuse deklaratsiooniga, millele esmakordselt kirjutati alla 2018. aastal ja millega on sellest saadik ühinenud hulk internetipõhiseid kauplemiskohti, on ette nähtud mitmesugused vabatahtlikud tooteohutusalased kohustused. Tooteohutuse deklaratsioon on täitnud oma otstarvet ja aidanud tugevdada tarbijate kaitset internetis müüdavate ohtlike toodete eest. Selleks et tugevdada tarbijate kaitset, vältides nende elu, tervise ja kaitstuse kahjustamist, ning tagada aus konkurents siseturul, julgustatakse internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid võtma vabatahtlikke kohustusi, et vältida juba turult kõrvaldatud ohtlike toodete loeteludes uuesti ilmumist. Tehnoloogia ja digitaalsete protsesside kasutamine ning hoiatussüsteemide, eelkõige portaali „Safety Gate“ täiustamine võib võimaldada teatatud ohtlike toodete automaatset tuvastamist ja neist teavitamist ning teha portaalis „Safety Gate“ automaatseid pistelisi kontrolle.

(49)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erikohustustega rakendama oma veebiliideses hoitava tooteohutust puudutava sisu suhtes nõuetekohast hoolsust. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestada hoolsuskohustus kõigile internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele seoses nende internetipõhistes kasutajaliidestes hoitava sisuga, mis käsitleb tooteohutust.

(50)

Lisaks sellele peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad tõhusa turujärelevalve eesmärgil registreeruma portaalis „Safety Gate“ ja sisestama sinna teabe oma ühtse kontaktpunkti kohta, et hõlbustada teabe edastamist tooteohutuse küsimustes. Komisjon peaks tagama, et registreerimine on lihtne ja kasutajasõbralik. Ühtne kontaktpunkt käesoleva määruse tähenduses võib olla sama kontaktpunkt, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2022/2065 artikli 11 alusel, ilma et see ohustaks eesmärki käsitleda tooteohutusega seotud küsimusi kiiresti ja sihipäraselt.

(51)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid määrama tarbijatele ühtse kontaktpunkti. Ühtne kontaktpunkt peaks toimima ühtse liidesena tarbijate teavitamiseks tooteohutuse küsimustes, mille saab seejärel suunata internetipõhise kauplemiskoha teenuseüksusesse. See ei tohiks takistada tarbijatele konkreetsete teenuste jaoks täiendavate kontaktpunktide kättesaadavaks tegemist. Käesoleva määruse kohane ühtne kontaktpunkt võib olla sama mis määruse (EL) 2022/2065 artikli 12 kohane kontaktpunkt.

(52)

Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust täita õigeaegselt ja tulemuslikult ametiasutuste korraldused, töödelda muude kolmandate isikute teateid ja teha turujärelevalveasutustega nende taotluse korral koostööd parandusmeetmete võtmiseks, peaks internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel olema sisemehhanism tooteohutusküsimuste käsitlemiseks.

(53)

Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikes 4 on sätestatud, et kui tõsise riski kõrvaldamiseks muid tõhusaid vahendeid ei ole, on turujärelevalveasutusel õigus nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikega 4 turujärelevalveasutustele antud õigusi tuleks kohaldada ka käesoleva määruse suhtes. Tõhusa turujärelevalve tagamiseks käesoleva määruse alusel ja selleks, et vältida ohtlike toodete sattumist liidu turule, tuleks eespool osutatud õigust kohaldada kõigil juhtudel, kui see on vajalik ja proportsionaalne, ning ka selliste toodete suhtes, millest lähtuv risk on tõsisest riskist väiksem. On oluline, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad täidaksid korraldusi võimalikult kiiresti. Seetõttu kehtestatakse käesoleva määrusega siduvad tähtajad. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 9.

(54)

Korraldustes, millega nõutakse ka, et internetipõhise kauplemiskoha pakkuja eemaldaks oma veebiliidesest kogu identse sisu, mis viitab korralduses täpsustatud ohtliku toote pakkumisele, tuleks kindlaks määrata tegurid, mille alusel identsed pakkumised tuvastatakse ja mis võimaldavad internetipõhise kauplemiskoha pakkujal need kauplejate esitatud teabe põhjal kõrvaldada, kui internetipõhise kauplemiskoha pakkujal ei ole kohustust läbi viia selle sisu sõltumatut hindamist.

(55)

Kui kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ sisalduv teave ei sisalda konkreetset ühtset ressursilokaatorit (URL) ega seal, kus vaja, täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid ohtlike toodete pakkumisele viitavat sisu kindlaks teha, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võtma edastatud teavet, näiteks võimaluse korral tootetähiseid ja muud jälgitavat teavet siiski arvesse, kui nad võtavad omal algatusel meetmeid, mille eesmärk on avastada, tuvastada, kõrvaldada või tõkestada juurdepääs oma veebiliideses tehtavatele ohtlike toodete pakkumistele, kui see on kohaldatav. Sellest hoolimata tuleks portaali „Safety Gate“ täiustada ja ajakohastada, et muuta internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate jaoks ohtlike toodete avastamine lihtsamaks, ning sel eesmärgil peaks olema võimalik rakendada käesoleva määruse sätteid ohtlikele toodetele viitava ebaseadusliku sisu eemaldamise suhtes veebiliidestest liidu teavitussüsteemi abil, mis on kavandatud ja välja töötatud portaalis „Safety Gate“.

(56)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei tohiks endast kujutada üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega otsida aktiivselt fakte või asjaolusid, mis viitavad ebaseaduslikule tegevusele, näiteks ohtlike toodete müügile internetis. Et kasutada direktiivi 2000/31/EÜ ja määruse (EL) 2022/2065 kohast veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastuse saamise võimalust, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad oma veebiliidestest kiiresti eemaldama ohtlike toodete pakkumisele viitava sisu, kui nad on saanud tegeliku teadmise või kahju hüvitamise nõuete korral teada ohtlike toodete pakkumisele viitavast sisust, eelkõige juhul, kui internetipõhise kauplemiskoha pakkujat on teavitatud faktidest või asjaoludest, mille alusel hoolikas ettevõtja oleks pidanud kõnealuse õigusvastasuse tuvastama. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid töötlema ohtlike toodete pakkumisele viitavat sisu, mis on saadud kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 16, käesolevas määruses sätestatud lisatähtaegade jooksul. Lisaks soovitatakse internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel kontrollida tooteid portaalis „Safety Gate“ enne nende sisestamist oma liidesesse.

(57)

Määruse (EL) 2022/2065 artikli 22 kohaldamisel ja internetis müüdavate toodete ohutust silmas pidades peaks digiteenuste koordinaator käsitama usaldusväärsete teavitajatena eelkõige tarbijaorganisatsioone ja tarbijate huve esindavaid ühendusi ning teisi asjaomaseid sidusrühmi nende enda taotluse korral, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

(58)

Ohtlike toodete ja parandusmeetmete tulemusliku turujärelevalve aluseks on toodete jälgitavus. Tarbijaid tuleks ohtlike toodete eest samal viisil kaitsta nii internetivälistes kui ka -põhistes müügikanalites, sealhulgas juhul, kui nad ostavad tooteid internetipõhistest kauplemiskohtadest. Tuginedes määruse (EL) 2022/2065 ettevõtjate tegevuse jälgitavust käsitlevatele sätetele, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad lubama avaldada oma platvormidel toodete loeteludes konkreetse toote pakkumist ainult juhul, kui kaupleja on esitanud kogu käesolevas määruses osutatud teabe toodete ohutuse ja jälgitavuse kohta. Selline teave tuleks esitada koos toodete loeteluga, et tarbijatel oleks võimalik tutvuda sama teabega nii internetis kui ka mujal. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad ei peaks aga vastutama selle teabe täielikkuse, õigsuse ega täpsuse kontrollimise eest, sest toodete jälgitavuse tagamine on asjaomase kaupleja ülesanne.

(59)

On ka oluline, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad teeksid tooteohutuse asjus tihedat koostööd turujärelevalveasutuste, kauplejate ja asjaomaste ettevõtjatega. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 7 lõikega 2 kohustatakse infoühiskonna teenuse osutajaid tegema turujärelevalveasutustega koostööd kõnealuse määrusega hõlmatud toodete suhtes. Seega tuleks seda kohustust laiendada kõigile tarbijale mõeldud toodetele. Turujärelevalveasutused täiustavad näiteks pidevalt veebipõhiseks turujärelevalveks kasutatavaid tehnoloogilisi vahendeid, mida on tarvis internetis müüdavate ohtlike toodete tuvastamiseks. Selleks et need vahendid toimiksid, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võimaldama juurdepääsu oma liidestele. Lisaks peaks turujärelevalveasutustel põhjendatud taotluse korral olema võimalik teha tooteohutuse eesmärgil veebiliideses andmekaevet, kui internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad või internetimüüjad on loonud tehnilisi takistusi. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid tegema koostööd ka toodete tagasinõudmisel ja õnnetustest teatamisel.

(60)

Liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud ja määruses (EL) 2019/1020 sätestatud toodete turujärelevalve õigusraamistik ning käesoleva määrusega hõlmatud toodete turujärelevalve õigusraamistik peaksid olema võimalikult sidusad. Seepärast tuleb need kaks õigusakti ühtlustada turujärelevalvetegevuse, kohustuste, õiguste, meetmete ja turujärelevalveasutuste koostöö küsimuses. Sel eesmärgil tuleks määruse (EL) 2019/1020 artiklit 10, artikli 11 lõikeid 1–7, artikleid 12–15, artikli 16 lõikeid 1–5, artikleid 18 ja 19 ning artikleid 21–24 kohaldada ka käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes.

(61)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (18) (edaspidi „liidu tolliseadustik“) suunatakse kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turul kättesaadavaks tegemiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikuks kasutamiseks või tarbimiseks, vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile. Selle protseduuri eesmärk on täita kauba impordiga seotud formaalsused, sealhulgas tagada kohaldatavate liidu õiguse sätete täitmine, et kõnealust kaupa saaks liidu turul kättesaadavaks teha nagu mis tahes liidus valmistatud toodet. Tarbijate kaitstusega seoses peavad kõnealused tooted vastama käesolevale määrusele ja eelkõige käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele.

(62)

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse juba vahetult määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki, millega on kehtestatud liidu turule tulevate toodete kontrollimise normid. Kontrollimise eest vastutavad ametiasutused peaksid tegema kontrolle määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 46 ja 47 osutatud riskianalüüsi, rakendusaktide ja vastavate suuniste alusel. Seepärast ei muudeta käesoleva määrusega mingil viisil määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki ega viisi, kuidas liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutavad asutused organiseeruvad ja oma tegevust ellu viivad.

(63)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel võetud meetmete suhtes kohaldatakse tõhusaid õiguskaitsevahendeid kooskõlas harta artikliga 47.

(64)

Riikide ametiasutustel peaks olema võimalik täiendada tooteohutusele keskendunud tavapäraseid turujärelevalvetoiminguid selliste turujärelevalvetoimingutega, millega keskendutakse ettevõtetes tooteohutuse tagamiseks kehtestatud vastavuskontrolli menetlustele. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda tootjalt, et ta osutaks, milliste muude toodetega, mis toodeti samas tootmisprotsessis nagu riske kätkev protsess või mis sisaldavad samu riskialtiks peetavaid komponente või kuuluvad samasse tootepartiisse, kaasneb samasugune risk.

(65)

Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et turujärelevalveasutustel oleksid kõigi oma täitmise tagamise toimingute jaoks piisavad teadmised ja vahendid.

(66)

Liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleks sisse seada käesoleva määruse kohaldamist käsitlev teabevahetus, võttes aluseks väljundnäitajad, mis võimaldavad mõõta liidu tooteohutusalaste õigusaktide tulemuslikkust.

(67)

Ohtlikke tooteid käsitlev teabevahetus peaks olema tulemuslik, kiire ja täpne, et tagada asjakohaste meetmete võtmine seoses selliste toodetega ning seeläbi kaitsta tarbijate tervist ja kaitstust.

(68)

RAPEXit tuleks täiustada, et see võimaldaks võtta kogu liidus tõhusamaid parandusmeetmeid selliste toodete puhul, millega kaasnevad riskid suuremal alal kui vaid ühe liikmesriigi territoorium. Lühendi RAPEX võiks suurema selguse huvides ja tarbijate paremaks teavitamiseks asendada nimetusega „Safety Gate“. Safety Gate hõlmab kolme elementi: esiteks, toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete jaoks mõeldud kiirhoiatussüsteem, mille kaudu saavad liikmesriikide ametiasutused ja komisjon selliste toodete kohta teavet vahetada (kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“); teiseks veebiportaal (portaal „Safety Gate“) üldsuse teavitamiseks ja kaebuste esitamiseks; ning kolmandaks veebiportaal, mis võimaldab ettevõtjatel täita oma kohustust teavitada ametiasutusi ja tarbijaid ohtlikest toodetest ja õnnetustest (portaal „Safety Business Gateway“). Safety Gate’i eri elementide vahel peaksid olema liidesed. Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“ on sisesüsteem, mille kaudu ametiasutused ja komisjon vahetavad teavet ohtlike toodetega seotud meetmete kohta ning mis võib sisaldada konfidentsiaalset teavet. Hoiatusteadete väljavõte tuleks avaldada portaalis „Safety Gate“, et teavitada üldsust ohtlikest toodetest. Portaal „Safety Business Gateway“ on veebiportaal, mille kaudu ettevõtjad teavitavad liikmesriikide turujärelevalveasutusi ohtlikest toodetest ja õnnetustest. Komisjon peaks välja töötama tehnilise lahenduse, millega tagatakse, et teave, mille ettevõtjad on tarbijate hoiatamiseks portaali „Safety Business Gateway“ sisestanud, tehakse tarbijatele portaalis „Safety Gate“ põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks. Lisaks peaks komisjon välja töötama koostalitlusvõimelise liidese, mis võimaldab internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel lihtsal, kiirel ja usaldusväärsel viisil oma liidesed portaaliga „Safety Gate“ ühendada.

(69)

Liikmesriigid peaksid kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teatama nii kohustuslikest kui ka vabatahtlikest parandusmeetmetest, mis takistavad ja piiravad toote võimalikku turustamist või millega kehtestatakse toote võimalikule turustamisele eritingimused tootega kaasneva tõsise riski tõttu tarbijate tervisele ja kaitstusele, või kui tegemist on määrusega (EL) 2019/1020 hõlmatud tootega, siis ka lõppkasutajate muudele asjakohastele avalikele huvidele.

(70)

Määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 kohaselt peavad liikmesriikide ametiasutused teatama kõnealuse määrusega hõlmatud, tõsisest riskist väiksemat riski kätkevate toodete suhtes võetud meetmetest kõnealuses artiklis osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu, ent käesoleva määrusega hõlmatud, tõsisest riskist väiksemat riski kätkevate toodete suhtes võetud parandusmeetmetest võib ka teatada kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema üldsusele kättesaadavaks teabe riskide kohta, mida tooted endast tarbijate tervisele ja kaitstusele kujutavad. Tarbijate ja ettevõtjate jaoks on kasulik, kui kogu teave tõsist riski kätkevate toodete suhtes võetud parandusmeetmete kohta sisaldub kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“, võimaldades teha ohtlikke tooteid puudutava teabe üldsusele kättesaadavaks portaali „Safety Gate“ kaudu. Oluline on, et kogu see teave oleks kättesaadav tarbija elukoha liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ning et see oleks esitatud selgel ja arusaadaval viisil. Seetõttu ärgitatakse liikmesriike sisestama kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kõik parandusmeetmed, mis võetakse toodete puhul, mis kätkevad riske tarbijate tervisele ja kaitstusele.

(71)

Juhul kui teave tuleb vastavalt määrusele (EL) 2019/1020 esitada info- ja teavitussüsteemis, on võimalik esitada sellised teated otse kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ või need luua turujärelevalve info- ja teavitussüsteemis kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 34. Selleks peaks komisjon hooldama ja edasi arendama info- ja teavitussüsteemi ning kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ vaheliseks teabeedastuseks loodud liidest, et vältida andmete kahekordset sisestamist ja hõlbustada nende edastamist.

(72)

Komisjon peaks hooldama ja edasi arendama portaali „Safety Business Gateway“, et ettevõtjatel oleks võimalik täita oma kohustust teavitada turujärelevalveasutusi ja tarbijaid ohtlikest toodetest, mille nad on turul kättesaadavaks teinud. See peaks võimaldama ettevõtjatel ja riikide ametiasutustel vahetada teavet kiiresti ja tõhusalt ning hõlbustama ettevõtjate jaoks tarbijate teavitamist.

(73)

Võib esineda juhtumeid, kus tõsise riskiga on tarvis tegeleda liidu tasandil, sest seda ei saa rahuldavalt maandada asjaomase liikmesriigi võetavate meetmete või mis tahes muus liidu õiguses olemasolevas menetluses. Eelkõige võib see olla vajalik uute riskide või haavatavaid tarbijaid mõjutavate riskide korral. Sel põhjusel peaks komisjonil olema võimalik võtta meetmeid kas omal algatusel või liikmesriikide taotlusel. Sellised meetmed peaksid vastama olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele. Lisaks on vaja ette näha kohane mehhanism, mille raames komisjon saaks vastu võtta viivitamata kohaldatavaid ajutisi meetmeid.

(74)

Tootega kaasnev risk ja selle tase määratakse kindlaks asjaosaliste tehtud riskihindamise põhjal. Liikmesriigid võivad jõuda sellist riskihindamist tehes riski olemasolu või selle suuruse osas eri järeldusteni. See võib ohustada siseturu nõuetekohast toimimist ning seada ohtu võrdsed tingimused nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks. Seetõttu tuleks luua mehhanism, mis võimaldaks komisjonil esitada vaidlusaluses küsimuses oma arvamuse.

(75)

Komisjon peaks koostama artikli 29 kohase mehhanismi kohaldamise kohta perioodilise aruande, mis tuleks esitada liikmesriikide tooteohutuse eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrgustikule (edaspidi „tarbijate kaitstuse võrgustik“). Aruandes tuleks kindlaks määrata peamised kriteeriumid, mida liikmesriigid kohaldavad riskihindamisel, ning nende mõju siseturule ning tarbijakaitse võrdsele tasemele, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada riskihindamise lähenemisviise ja kriteeriume.

(76)

Tarbijate kaitstuse võrgustik aitab tugevdada liikmesriikide tooteohutusealast koostööd. Eelkõige aitab see hõlbustada teabevahetust, ühiste turujärelevalvetoimingute korraldamist ning oskusteabe ja parimate tavade vahetamist. Samuti peaks see aitama ühtlustada tooteohutust käsitlevate andmete kogumise meetodeid ning suurendada tooteohutust käsitlevate piirkondlike, valdkondlike, riiklike ja Euroopa infosüsteemide koostalitlusvõimet. Tarbijate kaitstuse võrgustik peaks olema nõuetekohaselt esindatud ja osalema määrusega (EL) 2019/1020 ette nähtud liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku koordineerimis- ja koostöötegevuses alati, kui mõlema määruse kohaldamisalasse kuuluvat tegevust on vaja selle tulemuslikkuse tagamiseks koordineerida.

(77)

Et säilitada turujärelevalve õigusraamistiku sidusus ja tagada samal ajal tulemuslik koostöö tarbijate kaitstuse võrgustiku ning liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku vahel, mis on loodud määrusega (EL) 2019/1020 ja mille eesmärk on edendada struktureeritud kooskõlastamist ja koostööd liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni vahel, on vaja kaasata tarbijate kaitstuse võrgustik liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku tegevusse määruse (EL) 2019/1020 artiklites 11, 12, 13 ja 21 osutatud juhtudel.

(78)

Turujärelevalveasutused peaksid tegutsema koos teiste, ettevõtjaid või tarbijaid esindavate asutuste või organisatsioonidega, et edendada toodete ohutust ja teha kindlaks ohtlikud tooted, muu hulgas internetis müügiks pakutavad tooted. Seda tehes peaksid turujärelevalveasutused ja vajaduse korral komisjon tagama, et toodete ja tootjate ning tegevuste valik ei tekita olukordi, mis võiksid moonutada konkurentsi või mõjutada poolte objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust. Turujärelevalveasutused peaksid ühistegevust käsitlevad kokkulepped võimalikult kiiresti üldsusele kättesaadavaks tegema, tingimusel et selline avaldamine ei ohusta võetavate meetmete tulemuslikkust.

(79)

Komisjon peaks korrapäraselt korraldama ühistegevust, mille käigus turujärelevalveasutused peaksid kontrollima tooteid, mis on soetatud variisikuna internetis või mujal, eelkõige neid tooteid, millest on Safety Gate’is kõige sagedamini teatatud.

(80)

Samaaegsed koordineeritud kontrollimeetmed (edaspidi „lauskontrollid“) on konkreetsed normide täitmise tagamise meetmed, mis võiksid aidata tooteohutust veelgi parandada, ja seetõttu tuleks neid võtta, et avastada käesoleva määruse rikkumisi internetis ja mujal. Lauskontrolle tuleks eelkõige teha juhul, kui turusuundumused, tarbijate kaebused või muud andmed viitavad sellele, et teatavad tooted või tootekategooriad kätkevad endas sageli tõsist riski.

(81)

Üldjuhul tuleks tagada üldsuse ligipääs ametiasutuste kasutuses olevale tooteohutust käsitlevale teabele. Üldsusele tooteohutuse kohta teavet andes tuleks siiski ELi toimimise lepingu artiklis 339 osutatud ametisaladust kaitsta viisil, mis on kooskõlas vajadusega tagada turujärelevalve ja kaitsemeetmete tulemuslikkus.

(82)

Kaebused on olulised, et suurendada riikide ametiasutuste teadlikkust ohtlike toodetega seotud järelevalve- ja kontrollimeetmete ohutusest ja tulemuslikkusest. Seepärast peaksid liikmesriigid andma tarbijatele ja teistele huvitatud isikutele, nagu tarbijaühendused ja ettevõtjad, võimaluse selliseid kaebusi esitada.

(83)

Kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ avalik liides ehk portaal „Safety Gate“ võimaldab teavitada üldsust, sealhulgas tarbijaid, ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid liidu turul olevate ohtlike toodete suhtes võetud parandusmeetmetest. Portaali „Safety Gate“ eraldi osas on tarbijatel võimalik teavitada komisjoni turul leiduvatest toodetest, mis kätkevad endas riski tarbijate tervisele ja kaitstusele. Kui asjaolud seda nõuavad, peaks komisjon võtma sobivaid järelmeetmeid, eelkõige edastama sellise teabe asjaomastele riigi ametiasutustele. Safety Gate’i andmebaas ja veebisait peaksid olema kergesti ligipääsetavad puudega inimestele.

(84)

Pärast tarbijatelt ja teistelt huvitatud isikutelt saadud teabe õigsuse kontrollimist peaks komisjon tagama asjakohased järelmeetmed. Eelkõige peaks komisjon edastama teabe asjaomastele liikmesriikidele, et pädev turujärelevalveasutus saaks toimida vastavalt vajadusele. On oluline, et tarbijaid ja teisi huvitatud isikuid teavitataks nõuetekohaselt komisjoni tegevusest.

(85)

Kui tarbijatele juba müüdud toode osutub ohtlikuks, võib olla tarvis see liidu tarbijate kaitseks tagasi nõuda. Tarbijad ei pruugi teada, et neil on tagasinõutav toode. Tulemuslikumaks tagasinõudmiseks on seetõttu oluline saada asjaomaste tarbijatega paremini ühendust. Kõige tulemuslikum viis tarbijatele toodete tagasinõudmise kohta teabe edastamiseks ja nende tegutsema õhutamiseks on otsekontakt. See on ka eelistatud suhtluskanal kõigi tarbijarühmade seas. Tarbijate kaitstuse tagamiseks on tähtis neid kiiresti ja usaldusväärselt teavitada. Seepärast peaksid ettevõtjad ja vajaduse korral internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kasutama nende käsutuses olevaid kliendiandmeid, et anda tarbijatele teavet nende ostetud toodete tagasinõudmise ja toodetega seotud ohutushoiatuste kohta. Seega on tarvis kehtestada juriidiline kohustus, mille alusel nõuda ettevõtjatelt ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatelt nende käsutuses olevate kliendiandmete kasutamist, et teavitada tarbijaid toodete tagasinõudmisest ja toodete kohta esitatud ohutushoiatustest. Sellega seoses peaksid ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad tagama, et olemasolevatesse kliendilojaalsuse programmidesse ja toodete registreerimise süsteemidesse, mille kaudu palutakse klientidel pärast toote ostmist edastada vabatahtlikkuse alusel tootjale teatavad andmed, nagu oma nimi, kontaktandmed ja toote mudel või seerianumber, lisatakse võimalus võtta klientidega toote tagasinõudmise või kliente mõjutavate ohutushoiatuste korral otse ühendust. Pelgalt asjaolu, et tagasinõudmine on suunatud tarbijatele, ei tohiks takistada ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid teavitamast kõiki kliente toote tagasinõudmise teatest ega pakkumast õiguskaitsevahendeid teistele lõppkasutajatele. Ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid tuleks julgustada selliseid meetmeid võtma, eriti tarbijatena käituvate mikro- ja väikeettevõtjate puhul.

(86)

Tarbijaid tuleks julgustada tooteid registreerima, et saada teavet tagasinõudmiste ja ohutushoiatuste kohta. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse, et teatavate konkreetsete toodete või tootekategooriate puhul peaks tarbijatel alati olema võimalus registreerida ostetud toode, et saada otse teavet selle toote tagasinõudmise või sellega seotud ohutushoiatuse kohta. Selle nõude alla kuuluvate konkreetsete toodete või tootekategooriate kindlaksmääramisel tuleks piisavalt arvesse võtta asjaomaste toodete või tootekategooriate olelusringi, samuti toodetega kaasnevaid riske, tagasinõudmiste sagedust ja kasutajate kategooriat, eelkõige haavatavaid tarbijaid.

(87)

Kolmandik tarbijatest kasutab ohtlikke tooteid edasi ka siis, kui neile on saadetud tagasinõudmise teade, eelkõige seetõttu, et tagasinõudmise teated on keerukalt koostatud või neis on võimalikke riske minimeeritud. Seetõttu peaks tagasinõudmise teade olema arusaadav ja läbipaistev ning selles peaks olema riske selgelt kirjeldatud, vältides igasuguseid mõisteid, väljendeid või muid elemente, mis võivad luua tarbijatele ettekujutuse tegelikust väiksemast riskist. Tarbijatel peaks olema ka võimalik saada vajaduse korral lisateavet tasuta telefoninumbril või mõne muu interaktiivse vahendi kaudu.

(88)

Et ärgitada tarbijaid tagasinõudmise teadetele reageerima, on ühtlasi oluline, et tarbijatelt nõutav tegevus oleks võimalikult lihtne ning pakutavad õiguskaitsevahendid oleksid tõhusad, tasuta ja õigeaegsed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/771 (19) on ette nähtud lepingulised õiguskaitsevahendid juhuks, kui füüsiline kaup ei vasta selle üleandmise ajal nõuetele ja kauba mittevastavus tuleb ilmsiks liikmesriikide poolt kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 3 kohaselt kehtestatud müüja vastutuse tähtaja jooksul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/770 (20) artiklit 14 kohaldatakse ka füüsilise andmekandja suhtes, nagu DVDd, CDd, USB-mälupulgad ja mälukaardid, mida kasutatakse digisisu edastamiseks. Ohtlike toodete turult tagasinõudmise olukorrad õigustavad siiski eraldi reeglite kehtestamist, mida tuleks kohaldada, ilma et see piiraks lepinguliste õiguskaitsevahendite kohaldamist, kuna nende eesmärgid on erinevad. Kui lepinguliste õiguskaitsevahendite eesmärk on kõrvaldada kauba lepingutingimustele mittevastavus, siis tagasinõudmise korral pakutavate õiguskaitsevahendite eesmärk on tagada nii ohtlike toodete turult kõrvaldamine kui ka piisav õiguskaitsevahend tarbija jaoks. Seetõttu on kahe võimaliku õiguskaitsevahendi vahel suured erinevused: esiteks, kui toode käesoleva määruse alusel tagasi nõutakse, ei tohiks õiguskaitsevahendite kasutuselevõtmiseks olla ajalist piirangut; teiseks peaks tarbijal olema õigus taotleda õiguskaitsevahendeid asjaomaselt ettevõtjalt, mitte tingimata kauplejalt. Lisaks ei peaks tarbija tagasinõudmise korral tõendama, et toode on ohtlik.

(89)

Võttes arvesse ohtliku toote tagasinõudmise korral ette nähtud õiguskaitsevahendite ja kaupade lepingutingimustele mittevastavuse korral kohaldatavate õiguskaitsevahendite erinevaid eesmärke, peaksid tarbijad kasutama asjaomasele olukorrale vastavat süsteemi. Näiteks kui tarbija saab tagasinõudmise teate koos tarbijale kättesaadavate õiguskaitsevahendite kirjeldusega, peaks tarbija tegutsema vastavalt tagasinõudmise teates esitatud juhistele. Siiski ei tohiks temalt võtta võimalust taotleda müüjalt õiguskaitsevahendit põhjendusel, et ohtlikud kaubad ei vasta lepingule.

(90)

Kui tarbija on tagasinõudmise tulemusena kasutanud mõnda õiguskaitsevahendit, ei saa tarbijal olla õigust kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral kohaldatavale õiguskaitsevahendile toote ohtlikkuse tõttu, kuna mittevastavust enam ei esine. Samuti ei ole tarbijal juhul, kui ta kasutab direktiivi (EL) 2019/770 või direktiivi (EL) 2019/771 kohast õigust õiguskaitsevahendile, õigust käesoleva määruse kohasele õiguskaitsevahendile sama ohutusprobleemi lahendamiseks. Kui aga muud sama kaubaga seotud vastavusnõuded ei ole täidetud, jääb müüja vastutavaks kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest isegi juhul, kui tarbija on pärast ohtliku toote tagasinõudmist kasutanud mõnda õiguskaitsevahendit.

(91)

Ettevõtjad, kes algatavad toote tagasinõudmise, peaksid pakkuma tarbijatele vähemalt kahte võimalust tagasinõutud toote parandamise, asendamise või piisava hüvitamise vahel, välja arvatud juhul, kui see on võimatu või ebaproportsionaalne. Tarbijatele õiguskaitsevahendite vahel valikuvõimaluse pakkumine võib parandada tagasinõudmise tõhusust. Lisaks tuleks soodustada stiimuleid, et motiveerida tarbijaid tagasinõudmises osalema, näiteks allahindlusi või vautšereid, et suurendada tagasinõudmise tõhusust. Toote parandamist tuleks pidada võimalikuks õiguskaitsevahendiks üksnes juhul, kui on võimalik tagada parandatud toote ohutus. Hüvitamise summa peaks olema vähemalt võrdne tarbija tasutud hinnaga, ilma et see piiraks riigisiseste õigusaktidega ette nähtud lisakompensatsiooni kohaldamist. Kui tasutud hinda ei ole võimalik tõendada, tuleks tagasinõutud toote väärtus siiski piisaval määral hüvitada. Digisisu füüsilise andmekandja tagasinõudmise korral direktiivi (EL) 2019/770 artikli 2 punkti 1 tähenduses peaks hüvitamine hõlmama kõiki tarbija poolt lepingu alusel tasutud summasid, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikes 1. Ükski õiguskaitsevahend ei tohiks piirata tarbijate õigust kahju hüvitamisele vastavalt riigisisesele õigusele.

(92)

Juhul kui toode ohutuse kaalutlusel tagasi nõutakse, ei tohiks pakutavad õiguskaitsevahendid tarbijaid liigselt koormata ega neid ohtu seada. Kui õiguskaitsevahend hõlmab ka tagasinõutud toote kõrvaldamist, tuleks kõrvaldamisel nõuetekohaselt arvesse võtta liidu ja liikmesriikide tasandil kehtestatud keskkonna- ja kestliku arengu eesmärke. Lisaks tuleks toote parandamist tarbija poolt pidada võimalikuks õiguskaitsevahendiks üksnes juhul, kui tarbija saab seda teha lihtsalt ja ohutult, näiteks patarei või aku asendamise või lasteriietelt liiga pikkade paelte lühemaks lõikamise teel, kui see on tagasinõudmise teates ette nähtud. Lisaks ei tohiks toote parandamine tarbija poolt piirata tarbijate õigusi, mis tulenevad direktiividest (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771. Seepärast ei tohiks ettevõtjad sellistes olukordades kohustada tarbijaid ohtlikku toodet parandama.

(93)

Samuti peaks käesolev määrus julgustama ettevõtjaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid sõlmima vabatahtlikke vastastikuse mõistmise memorandumeid pädevate asutuste, komisjoni või tarbijaid või ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega, et võtta tooteohutusega seotud vabatahtlikke kohustusi, mis lähevad kaugemale liidu õiguses sätestatud õiguslikest kohustustest.

(94)

Tarbijatel peaks olema õigus kasutada oma õigusi esindushagide kaudu seoses käesoleva määrusega ettevõtjatele või internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele kehtestatud kohustustega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/1828 (21). Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada, et direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldatakse esindushagide suhtes, mis käsitlevad käesoleva määruse rikkumisi, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Seetõttu tuleks kõnealuse direktiivi I lisa vastavalt muuta. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et see muudatus kajastuks nende ülevõtmismeetmetes, mis on vastu võetud kooskõlas kõnealuse direktiiviga, kuigi asjaomaste riigisiseste ülevõtmismeetmete vastuvõtmine ei ole tingimus, millest sõltuks kõnealuse direktiivi kohaldamine nende esindushagide suhtes. Kõnealuse direktiivi kohaldamine esindushagide suhtes, mis on esitatud ettevõtjate või internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate poolsete käesoleva määruse sätete rikkumiste vastu, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve, peaks algama alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Kuni selle kuupäevani peaks tarbijatel olema võimalik tugineda direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldamisele kooskõlas kõnealuse direktiivi I lisa punktiga 8.

(95)

Liidul peaks olema võimalik teha koostööd ja vahetada tooteohutust käsitlevat teavet kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud lepingute või komisjoni ja kolmandate riikide ametiasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud kokkulepete raames, et vältida ohtlike toodete ringlust turul. Sellises koostöös ja teabevahetuses tuleks kinni pidada liidu konfidentsiaalsus- ja isikuandmete kaitse normidest. Isikuandmeid tuleks edastada ainult sellises mahus, mis on vajalik tarbijate tervise või kaitstuse tagamiseks.

(96)

Süstemaatiline teabevahetus komisjoni ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tarbekaupade ohutuse ning ennetus-, piiravate ja parandusmeetmete kohta peaks põhinema vastastikkusel, mis hõlmab võrdväärset, kuid mitte tingimata samasugust teabevahetust vastastikuse kasu eesmärgil. Teabevahetus kolmanda riigiga, kus toodetakse liidu turule suunatud kaupu, võib seisneda selles, et komisjon saadab kiirhoiatussüsteemist „Safety Gate“ valitud teavet kõnealusest kolmandast riigist pärit toodete kohta. Vastutasuks võib see kolmas riik saata teavet saadud teadete põhjal võetud järelmeetmete kohta. Selline koostöö võib aidata kaasa eesmärgile peatada ohtlikud tooted nende tootmise kohas ja takistada nende jõudmist liidu turule.

(97)

Et karistustel oleks ettevõtjatele ja asjakohasel juhul internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele märkimisväärne hoiatav mõju, mis ennetaks ohtlike toodete turule laskmist, peaksid karistused olema piisavalt karmid ning sõltuma rikkumise liigist, ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha pakkuja saadud võimalikust eelisest ja tarbijale tekitatud kahju liigist ja raskusastmest. Karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(98)

Karistusi määrates tuleks võtta igakülgselt arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja kestust. Karistuste määramine peaks olema proportsionaalne ning kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega, sealhulgas kohaldatavate menetluslike tagatistega ja hartas sätestatud põhimõtetega.

(99)

Tarbijate tervise ja kaitstuse kõrge taseme tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad selliste toodete tuvastamist ja jälgitavust, mis võivad kätkeda endas tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, ning kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ toimimist, eelkõige selleks, et võtta vastu tingimused ja kord, mis käsitlevad teabe vahetamist kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teatatud meetmete kohta, ning kriteeriumid riskitaseme hindamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (22) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(100)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks võtta vastu konkreetsed ohutusnõuded, määrata kindlaks väljundnäitajad, mille alusel liikmesriigid peavad edastama andmed käesoleva määruse rakendamise kohta; määrata kindlaks ühtsete riiklike kontaktpunktide ülesanded ja rollid; võtta meetmeid seoses liidu tegevusega endas tõsist riski kätkevate toodete vastu; määrata kindlaks korra, mille alusel saavad tarbijad portaali „Safety Gate“ teavet saata; täpsustada portaali „Safety Gate“ koostalitlusvõimelise liidese rakendamist; kehtestada nõuded toodete registreerimiseks nende ohutuse kaalutlusel tagasinõudmise eesmärgil ning võtta vastu tagasinõudmise teate vormi. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23).

(101)

Igakülgselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tarbijate tervise ja kaitstusega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(102)

Komisjon peaks hindama käesolevas määruses sätestatud karistuste rakendamisel saavutatavat mõjusust ja hoiatavat mõju ning vajaduse korral võtma vastu seadusandliku ettepaneku nende täitmise tagamise kohta.

(103)

Määruse (EL) nr 1025/2012 teatavaid sätteid tuleks muuta, et võtta arvesse käesoleva määruse eripära ja eelkõige vajadust määrata enne Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse esitamist kindlaks käesoleva määruse kohased konkreetsed ohutusnõuded.

(104)

Direktiiv 87/357/EMÜ, mis hõlmab selliseid tarbijale mõeldud tooteid, mis ei ole toiduained, kuid mis sarnanevad toiduainetele ja mida võidakse ekslikult toiduaineks pidada, nii et tarbijad, eriti lapsed, võivad neid suhu panna, imeda või alla neelata, mille tagajärjel võib tekkida näiteks lämbumine, mürgistus, seedekulgla perforatsioon või ummistus, on andnud alust vastuolulisteks tõlgendusteks. Lisaks võeti see direktiiv vastu ajal, mil tarbijale mõeldud toodete ohutuse õigusraamistiku kohaldamisala oli väga piiratud. Seepärast tuleks direktiiv 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega, eelkõige nende käesoleva määruse sätetega, millega tagatakse, et tooteid, mille suhu panemine, imemine või allaneelamine võib olla kahjulik, ning mida oma kuju, lõhna, värvuse, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu võidakse ekslikult pidada toiduaineteks, tuleks pärast riskihindamist pidada ohtlikuks. Hindamisel peaksid turujärelevalveasutused muu hulgas arvesse võtma asjaolu, et nagu Euroopa Liidu Kohus on leidnud, ei pea objektiivsete ja põhjendatud andmetega olema tõendatud, et toiduga sarnanevate toodete suhu panemine, imemine või allaneelamine võib kätkeda endas lämbumise, mürgistuse või seedekulgla perforatsiooni või ummistumise riski. Pädevad riiklikud asutused peaksid siiski igal üksikjuhul eraldi hindama, kas sellised tooted on ohtlikud, ja põhjendama sellist hindamist.

(105)

Selleks et anda ettevõtjatele ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele piisavalt aega käesoleva määruse nõuetega, sealhulgas teavitamisnõuetega kohanemiseks, on vaja ette näha piisav üleminekuperiood pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, mille jooksul võib direktiiviga 2001/95/EÜ hõlmatud tooteid, mis vastavad kõnealusele direktiivile, endiselt turule lasta. Seepärast ei tohiks liikmesriigid takistada selliste toodete, sealhulgas müügipakkumiste turul kättesaadavaks tegemist.

(106)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada siseturu toimimist, nähes samal ajal ette tarbijakaitse kõrge taseme, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest kõikide liikmesriikide pädevad asutused peavad selleks tegema väga tihedat koostööd ja tegutsema sidusalt ning lisaks läheb selleks tarvis mehhanismi, mille abil vahetada kiiresti ja tõhusalt teavet liidus leiduvate ohtlike toodete kohta, küll aga saab seda eesmärki probleemi liiduülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(107)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Kõigi selle määruse kohaldamisel tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 (24) ja (EL) 2018/1725 (25) ning direktiivi 2002/58/EÜ (26). Juhul kui tarbijad teatavad portaalis „Safety Gate“ mõnest tootest, tuleks salvestada ainult need isikuandmed, mis on vajalikud ohtlikust tootest teatamiseks, ning neid hoida kuni viis aastat pärast nende sisestamist. Tootjad ja importijad peaksid pidama tarbijate kaebuste registrit ainult seni, kuni see on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. Füüsilisest isikust tootjad ja importijad peaksid avalikustama oma nime, et tarbija saaks toodet jälgitavuse eesmärgil tuvastada.

(108)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 42,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisese

1.   Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist, nähes samal ajal ette tarbijakaitse kõrge taseme.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse põhilised ohutusnormid tarbijale mõeldud toodete jaoks, mis on turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, juhul kui liidu õiguses puuduvad sama eesmärgiga erinormid, et reguleerida asjaomaste toodete ohutust.

Kui toodete suhtes kohaldatakse liidu õigusaktidega kehtestatud eriomaseid ohutusnõudeid, kohaldatakse käesolevat määrust ainult nende nõuetega reguleerimata aspektide ja riskide või riskikategooriate suhtes.

Artikli 3 punktis 27 määratletud liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud erinormidega reguleeritud toodete suhtes ei kohaldata

a)

II peatükki selles osas, mis hõlmab liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud riske või riskikategooriaid;

b)

III peatüki 1. jagu ning V ja VII ning IX–XI peatükki.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

inimtervishoius või veterinaarias kasutatavad ravimid;

b)

toit;

c)

sööt;

d)

elustaimed ja -loomad, geneetiliselt muundatud organismid ja suletud keskkonnas kasutatavad geneetiliselt muundatud mikroorganismid, samuti taimedelt ja loomadelt pärit tooted, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega;

e)

loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted;

f)

taimekaitsevahendid;

g)

teenuseosutaja poolt otseselt juhitavad vahendid, millega tarbijad neile osutatava transporditeenuse käigus sõidavad või reisivad ja mida ei juhi tarbijad ise;

h)

määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud õhusõidukid;

i)

antiikesemed.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, olenemata sellest, kas need on uued, kasutatud, parandatud või taastatud. Seda ei kohaldata enne kasutamist kas parandamist või taastamist nõudvate toodete suhtes, kui need tooted on sellisena turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud ning on selgelt märgistatud.

4.   Käesolev määrus ei piira tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

5.   Käesoleva määruse rakendamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ettevaatuspõhimõtet.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„toode“ – ese, olenemata sellest, kas see on või ei ole ühendatud muude esemetega, mida tarnitakse või mis tehakse vastusoorituse eest või ilma selleta kättesaadavaks, sealhulgas teenuse osutamise käigus, ning mis on mõeldud tarbijatele või mida tarbijad mõistlikult eeldatavates tingimustes tõenäoliselt kasutavad ka siis, kui see ei ole neile mõeldud;

2)

„ohutu toode“ – toode, mis tavalistes või mõistlikult eeldatavates kasutustingimustes, mis hõlmavad tegelikku kasutusaega, ei kätke endas riske või kätkeb endas vastavalt kasutusele minimaalset riski, mida peetakse aktsepteeritavaks ning tarbijate tervise ja kaitstuse tagamise kõrgele tasemele vastavaks;

3)

„ohtlik toode“ – toode, mis ei vasta „ohutu toote“ määratlusele;

4)

„risk“ – kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme kombinatsioon;

5)

„tõsine risk“ – risk, mis nõuab riskianalüüsi põhjal ning toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist, sealhulgas siis, kui riski avaldumise mõju ei ole otsene;

6)

„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasuline või tasuta tarnimine liidu turule majandustegevuse käigus turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

7)

„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

8)

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote välja arendada või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

9)

„volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse täita selle tootja nimel konkreetseid ülesandeid, mis tulenevad tootjale käesoleva määruse alusel pandud kohustustest;

10)

„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

11)

„levitaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

12)

„tellimuste täitmise teenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes pakub oma majandustegevuse raames vähemalt kahte järgmist teenust: toodete ladustamine, pakendamine, adresseerimine ja saatmine, ilma et need tooted talle kuuluksid, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (27) artikli 2 punktis 1 määratletud postiteenused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/644 (28) artikli 2 punktis 2 määratletud postipakkide kättetoimetamise teenused ning kõik muud postiteenused või kaubaveoteenused;

13)

„ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja, tellimuste täitmise teenuse osutaja või mõni muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas käesoleva määrusega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmise ja toodete turul kättesaadavaks tegemisega;

14)

„internetipõhise kauplemiskoha pakkuja“ – vahendusteenuse osutaja, kes kasutab veebiliidest, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid toodete müügiks;

15)

„veebiliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, sealhulgas mobiilirakendused;

16)

„kaugleping“ – direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kaugleping;

17)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

18)

„kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad selle füüsilise või juriidilise isiku nimel või tema heaks – eesmärgil, mis on seotud selle füüsilise või juriidilise isiku kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

19)

„Euroopa standard“ –määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud Euroopa standard;

20)

„rahvusvaheline standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud rahvusvaheline standard;

21)

„riiklik standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud riiklik standard;

22)

„Euroopa standardiorganisatsioon“ – määruse (EL) nr 1025/2012 I lisas loetletud Euroopa standardiorganisatsioon;

23)

„turujärelevalve“ – turujärelevalveasutuste tegevus ja meetmed, tagamaks et tooted vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

24)

„turujärelevalveasutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 alusel oma territooriumil turujärelevalve korraldamise ja tegemise eest vastutavaks asutuseks;

25)

„tagasinõudmine“ – meede, mille eesmärk on nõuda turult tagasi toode, mis on seal juba tarbijale kättesaadavaks tehtud;

26)

„turult kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on hoida ära tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine;

27)

„liidu ühtlustamisõigusaktid“ – määruse (EL) 2019/1020 I lisas loetletud liidu õigusaktid ja muud liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse nende toodete turustamise tingimusi, mille suhtes nimetatud määrust kohaldatakse;

28)

„antiikesemed“ – tooted nagu kollektsiooniesemed või kunstiteosed, mille puhul tarbijad ei saa mõistlikult eeldada, et need vastavad nüüdisaegsetele ohutusstandarditele.

Artikkel 4

Kaugmüük

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutavad tooted loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui pakkumine on suunatud liidu tarbijatele. Müügipakkumine loetakse liidu tarbijatele suunatuks, kui asjaomane ettevõtja on suunanud oma tegevuse mis tahes viisil ühte või mitmesse liikmesriiki.

II PEATÜKK

OHUTUSNÕUDED

Artikkel 5

Üldine ohutusnõue

Ettevõtjad lasevad liidu turule või teevad liidu turul kättesaadavaks ainult ohutuid tooteid.

Artikkel 6

Toote ohutuse hindamise kriteeriumid

1.   Toote ohutuse hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta järgmisi kriteeriume:

a)

toote omadused, sealhulgas disainilahendus, tehnilised omadused, koostis, pakend ning kokkupanekujuhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendid;

b)

mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada toote kasutamist koos teiste toodetega, sealhulgas ka nende toodete omavahelistele ühendustele;

c)

mõju, mida muud tooted võivad avaldada hinnatavale tootele, kui võib põhjendatult eeldada, et koos selle tootega kasutatakse muid tooteid, sealhulgas selliste integreerimata esemete mõju, mille ülesanne on suunata, muuta või täiendada hinnatava toote toimimist ja mida tuleb hinnatava toote ohutuse hindamisel arvesse võtta;

d)

toote esitlusviis, märgistus, sealhulgas vanusemärgis, mis näitab toote sobivust laste jaoks, hoiatused ja juhised toote ohutuks kasutamiseks ja hävitamiseks ning toodet käsitlevad muud märkused või muu teave;

e)

toodet kasutavate tarbijate kategooriad, eelkõige hinnates riske haavatavatele tarbijatele, nagu lapsed, eakad ja puudega inimesed, ning sooliste erinevuste mõju tervisele ja kaitstusele;

f)

toote välimus, kui see võib tarbijat panna kasutama toodet muul viisil kui see, mille jaoks see oli ette nähtud, ja eelkõige:

i)

kui toode ei ole toiduaine, aga sarnaneb toiduainega ning seda võib tema kuju, lõhna, värvi, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu ekslikult toiduaineks pidada, ning mida tarbija, eelkõige laps, võib seetõttu suhu panna, imeda või alla neelata;

ii)

kui toodet, ehkki see ei ole kavandatud ega ette nähtud lastele kasutamiseks, võib tõenäoliselt kasutada laps või sarnaneb see oma disainilahenduse, pakendi või omaduste tõttu esemega, mida peetakse üldiselt lastele huvipakkuvaks või lastele kasutamiseks ette nähtud esemeks;

g)

kui toote olemus seda nõuab, siis asjakohased küberturvalisuse omadused, mis on vajalikud toote kaitsmiseks välismõju, sealhulgas pahatahtlike kolmandate isikute eest, kui selline mõju võib vähendada toote ohutust, sealhulgas omavahelise ühenduse võimalikku katkemist;

h)

kui toote olemus seda nõuab, siis toote arenemis-, õppimis- ja prognoosimisfunktsioonid.

2.   Võimalus toote ohutust suurendada või muude väiksema riskitasemega toodete kättesaadavus ei ole piisav põhjus pidada toodet ohtlikuks tooteks.

Artikkel 7

Üldisele ohutusnõudele vastamise eeldus

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel eeldatakse, et toode vastab artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele järgmistel juhtudel:

a)

kui see vastab Euroopa standarditega hõlmatud riskide ja riskikategooriate osas asjaomastele standarditele või nende osadele, mille viited on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 7 avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; või

b)

kui see vastab käesoleva lõike punktis a osutatud asjaomaste Euroopa standardite puudumise korral tervisekaitse- ja ohutusnõuetega hõlmatud riskide ja riskikategooriate osas riiklikele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, tingimusel et selline õigus on liidu õigusega kooskõlas.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa standarditega hõlmatud eriomased ohutusnõuded, tagamaks et neile Euroopa standarditele vastavad tooted vastavad artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Lõike 1 kohasele üldisele ohutusnõudele vastamise eeldus ei takista aga turujärelevalveasutustel võtta käesoleva määruse alusel kõiki asjakohaseid meetmeid, kui leidub tõendeid, et toode on hoolimata sellisest eeldusest siiski ohtlik.

Artikkel 8

Toote ohutuse hindamisel arvestatavad lisaelemendid

1.   Artikli 6 kohaldamisel ja kui artiklist 7 tulenev ohutuse eeldus ei kehti, tuleb toote ohutust hinnates võimaluse korral võtta arvesse eelkõige järgmisi elemente:

a)

muud Euroopa standardid kui need, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 7;

b)

rahvusvahelised standardid;

c)

rahvusvahelised lepingud;

d)

vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid või samalaadsed kolmandate isikute vastavushindamise raamistikud, eelkõige sellised, mis on loodud liidu õiguse toetuseks;

e)

komisjoni soovitused või suunised toote ohutuse hindamiseks;

f)

selle liikmesriigi koostatud riiklikud standardid, kus toode on kättesaadavaks tehtud;

g)

tehnika ja tehnoloogia tase, sealhulgas tunnustatud teadusasutuste ja eksperdikomisjonide arvamus;

h)

konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reeglid;

i)

tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes;

j)

kooskõlas artikli 7 lõikega 2 vastu võetud ohutusnõuded.

III PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

1. jagu

Artikkel 9

Tootja kohustused

1.   Tootja tagab toodete turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 5 sätestatud üldise ohutusnõudega.

2.   Enne oma toodete turule laskmist teeb tootja sisemise riskianalüüsi ja koostab tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab vähemalt toote ja selle ohutuse hindamise seisukohast oluliste põhiomaduste üldkirjeldust.

Kui see on asjakohane tootega seonduvate võimalike riskide tõttu, peab esimeses lõigus osutatud tehniline dokumentatsioon sisaldama ka järgmist, olenevalt kohaldatavusest:

a)

tootega seotud võimalike riskide ja nende riskide kõrvaldamiseks või maandamiseks kasutatud lahenduste analüüs, sealhulgas tootja poolt või tema nimel tehtud katsete aruannete tulemused; ja

b)

artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud asjakohaste Euroopa standardite loetelu või artikli 7 lõike 1 punktis b või artiklis 8 osutatud muud elemendid, mida kohaldatakse artiklis 5 sätestatud üldise ohutusnõude täitmiseks.

Kui mõnda Euroopa standarditest, tervisekaitse- ja ohutusnõuetest või artikli 7 lõikes 1 või artiklis 8 osutatud elementidest on kohaldatud ainult osaliselt, märgib tootja ära, milliseid osi kohaldati.

3.   Tootja tagab, et lõikes 2 osutatud tehniline dokumentatsioon on ajakohane. Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni turujärelevalveasutustele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist ning teeb selle taotluse korral kõnealustele asutustele kättesaadavaks.

4.   Tootja tagab menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele.

5.   Tootja tagab, et tema tooted kannavad tarbijale hästi nähtavat ja loetavat tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagab tootja, et nõutud teave on esitatud pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

6.   Tootja märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, posti- ja e-posti aadressi ning, kui see on erinev, üheainsa kontaktpunkti posti- või e-posti aadressi, mille kaudu on temaga võimalik ühendust võtta. See teave esitatakse tootel või kui see ei ole võimalik, siis pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

7.   Tootja tagab, et tema tootele on lisatud selged juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse. Seda nõuet ei kohaldata, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite ja ohutusteabeta.

8.   Kui tootja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode, mille ta on turule lasknud, on ohtlik toode, peab tootja viivitamata

a)

võtma toote tulemuslikult nõuetega vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas kõrvaldab toote turult või nõuab selle tagasi, olenevalt asjaoludest;

b)

teavitama tarbijaid vastavalt artiklile 35 või 36, või vastavalt mõlemale artiklile; ning

c)

teavitama portaali „Safety Business Gateway“ kaudu nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud.

Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel esitab tootja eelkõige üksikasju tarbijate tervisele ja kaitstusele avalduvate riskide ja juba võetud parandusmeetmete kohta ning võimaluse korral turul veel ringlevate toodete koguse kohta liikmesriigiti.

9.   Komisjon tagab, et tootja saab tarbijate hoiatamiseks mõeldud teabe esitada portaali „Safety Business Gateway“ kaudu ning et see tehakse tarbijatele kättesaadavaks portaalis „Safety Gate“ põhjendamatu viivituseta.

10.   Tootja tagab, et teisi ettevõtjaid, vastutavaid isikuid ja asjaomase tarneahela internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid teavitatakse õigeaegselt kõigist tema poolt tuvastatud ohutusprobleemidest.

11.   Tootja teeb avalikult kättesaadavaks sellised sidekanalid nagu telefoninumber, e-posti aadress või spetsiaalne rubriik tootja veebisaidil, võttes arvesse ka puudega inimeste juurdepääsuvajadusi, et võimaldada tarbijatel esitada kaebusi ja teavitada tootjat kõigist tootega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest.

12.   Tootja uurib esitatud kaebusi ja saadud teavet õnnetuste kohta, mis on seotud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud ja kaebuse esitaja poolt väidetavalt ohtlikuks tunnistatud toote ohutusega, ning peab siseregistrit selliste kaebuste ning toodete tagasinõudmiste ja toote nõuetega vastavusse viimiseks võetud parandusmeetmete kohta.

13.   Kaebuste siseregistris säilitatakse ainult selliseid isikuandmeid, mis on tootjale vajalikud väidetava ohtliku toote kohta esitatud kaebuse uurimiseks. Neid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on uurimise jaoks vajalik, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast andmete sisestamist.

Artikkel 10

Volitatud esindaja kohustused

1.   Tootja võib määrata kirjaliku volitusega volitatud esindaja.

2.   Volitatud esindaja täidab tootja antud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab volituse koopia nõudmise korral turujärelevalveasutusele. Volitusega tuleb võimaldada volitatud esindajal täita vähemalt järgmisi ülesandeid:

a)

esitada turujärelevalveasutusele viimase põhjendatud nõudmisel kogu toote ohutuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni kõnealusele asutusele arusaadavas ametlikus keeles;

b)

teavitada tootjat, kui volitatud esitaja arvab või tal on põhjust arvata, et konkreetne toode on ohtlik toode;

c)

teavitada pädevaid riiklikke asutusi kõigist meetmetest, mis on võetud tema volitusega hõlmatud toodetega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks, esitades portaalis „Safety Business Gateway“ teate, kui tootja ei ole teavet juba esitanud või seda ei ole esitatud vastavalt tootja juhistele;

d)

teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõikide meetmete osas, mida võetakse tema volitusega hõlmatud toodetega kaasnevate riskide tulemuslikuks kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Importija kohustused

1.   Enne toote turule laskmist tagab importija, et toode vastab artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ning et tootja on täitnud artikli 9 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud nõuded.

2.   Kui importija arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode ei vasta artikli 5 ja artikli 9 lõigete 2, 5 ja 6 sätetele, ei lase importija toodet turule enne, kui see on kõnealuste sätetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija juhul, kui toode on ohtlik toode, sellest viivitamata tootjat, ja tagab ühtlasi turujärelevalveasutuste teavitamise portaali „Safety Business Gateway“ kaudu.

3.   Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, posti- ja e-posti aadressi ning, kui see on erinev, ühe kontaktpunkti posti- või e-posti aadressi, mille kaudu on temaga võimalik ühendust võtta. See teave esitatakse tootel või kui see ei ole võimalik, siis pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis. Importija tagab, et ükski lisasilt ei varja tootja märgisel esitatud liidu õiguse kohaselt nõutavat teavet.

4.   Importija tagab, et tema imporditavale tootele on lisatud selged juhendid ja ohutusteave tarbijale kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse, välja arvatud juhul, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite ja ohutusteabeta.

5.   Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote vastavust artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ega artikli 9 lõigetele 5 ja 6.

6.   Importija säilitab artikli 9 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koopia turujärelevalveasutustele kättesaadavana kümme aastat pärast seda, kui ta on toote turule lasknud, ning tagab, et saab artikli 9 lõikes 2 osutatud dokumendi või dokumendid, olenevalt asjaoludest, teha kõnealustele asutustele nende nõudmisel kättesaadavaks.

7.   Importija teeb toote ohutuse tagamiseks koostööd turujärelevalveasutuste ja tootjaga.

8.   Kui importija arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode, mille ta on turule lasknud, on ohtlik, peab ta viivitamata:

a)

teatama sellest tootjale;

b)

tagama, et toote tulemuslikult nõuetega vastavusse viimiseks võetakse vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas toote turult kõrvaldamine või tagasinõudmine, olenevalt asjaoludest; kui selliseid meetmeid ei ole võetud, võtab importija need ise;

c)

tagama, et tarbijaid teavitatakse sellest kohe vastavalt artiklile 35 või 36 või vastavalt mõlemale artiklile; ning

d)

teavitama sellest portaali „Safety Business Gateway“ kaudu nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud.

Esimese lõigu punktide c ja d kohaldamiseks esitab importija üksikasju eeskätt tarbijate tervisele ja kaitstusele avalduvate riskide ja juba võetud parandusmeetmete kohta ning võimaluse korral turul veel ringlevate toodete koguse kohta liikmesriigiti.

9.   Importija kontrollib, et artikli 9 lõikes 11 osutatud sidekanalid, mis võimaldavad neil esitada kaebusi ja teatada kõigist tootega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest, on tarbijatele avalikult kättesaadavad. Kui sellised kanalid puuduvad, peab importija need sisse seadma, võttes arvesse puudega inimeste juurdepääsuvajadusi.

10.   Importija uurib esitatud kaebusi ja saadud teavet õnnetuste kohta, mis on seotud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud ja kaebuse esitaja väitel ohtliku toote ohutusega, ning edastab esitatud kaebused ning teabe toote tagasinõudmise kohta ja toote vastavusse viimiseks võetud parandusmeetmete kohta artikli 9 lõikes 12 osutatud registrisse või oma siseregistrisse. Importija hoiab tootjat, levitajaid ning kohasel juhul tellimuste täitmise teenuse osutajaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid tehtud uurimise ja selle tulemustega õigeaegselt kursis.

11.   Kaebuste registris tuleb säilitada ainult selliseid isikuandmeid, mida importijal on väidetava ohtliku toote kohta esitatud kaebuse uurimiseks tarvis. Neid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on uurimise jaoks vajalik, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast andmete sisestamist.

Artikkel 12

Levitaja kohustused

1.   Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, kas tootja ja asjakohasel juhul importija on täitnud vastavalt kas artikli 9 lõigetes 5, 6 ja 7 või artikli 11 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded.

2.   Levitaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ega vastavust kas artikli 9 lõigetele 5, 6 ja 7 või artikli 11 lõigetele 3 ja 4.

3.   Kui levitaja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode ei vasta olenevalt asjaoludest artikli 5, artikli 9 lõigete 5, 6 ja 7 või artikli 11 lõigete 3 ja 4 sätetele, ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui toode on vastavusse viidud.

4.   Kui levitaja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, on ohtlik toode või ei vasta artikli 9 lõigete 5, 6 ja 7 ning artikli 11 lõigete 3 ja 4 sätetele, olenevalt asjaoludest, peab levitaja

a)

sellest kohe teavitama tootjat või importijat, olenevalt kohaldatavusest;

b)

tagama, et toote tulemuslikult nõuetega vastavusse viimiseks võetakse vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas toote turult kõrvaldamine või tagasinõudmine, olenevalt asjaoludest; ning

c)

tagama, et nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus toode turul kättesaadavaks tehti, teavitatakse sellest kohe portaali „Safety Business Gateway“ kaudu.

Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel esitab levitaja asjakohaseid üksikasju, mis on talle kättesaadavad tarbijate tervisele ja kaitstusele avalduvate riskide, hõlmatud toodete arvu ja juba võetud parandusmeetmete kohta.

Artikkel 13

Juhud, mil tootja kohustusi kohaldatakse teiste isikute suhtes

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse tootjaks füüsilist või juriidilist isikut ja tema suhtes kohaldatakse artiklis 9 sätestatud tootja kohustusi, kui see füüsiline või juriidiline isik laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse tootjaks füüsilist või juriidilist isikut, kes ei ole tootja, kuid kes toodet oluliselt muudab, ning seega kohaldatakse tema suhtes artiklis 9 sätestatud tootja kohustusi seoses toote selle osaga, mida muudatus mõjutab, või seoses kogu tootega, kui oluline muudatus mõjutab toote ohutust.

3.   Toote füüsilist või digitaalset muutmist loetakse oluliseks, kui see mõjutab toote ohutust ja kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

a)

sellega muudetakse toodet viisil, mis ei olnud toote algses riskihindamises ette nähtud;

b)

muudatuse tõttu on muutunud ohu iseloom, tekkinud uus oht või tõusnud riski tase; ja

c)

muudatust ei ole tehtud tarbija nimel ega tarbija enda poolt oma tarbeks.

Artikkel 14

Ettevõttesisesed menetlused tooteohutuse tagamiseks

Ettevõtjad kehtestavad tooteohutuse tagamiseks sisemenetlused, mis võimaldavad neil täita käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

Artikkel 15

Ettevõtjate koostöö turujärelevalveasutustega

1.   Ettevõtja teeb turujärelevalveasutustega koostööd selliste meetmete võtmiseks, mis võiksid kõrvaldada või leevendada nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega kaasnevaid riske.

2.   Turujärelevalveasutuse nõudmisel esitab ettevõtja kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

tootega kaasnevad riskid ning seonduvate kaebuste ja teadaolevate õnnetuste täieliku kirjelduse; ja

b)

riskide kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete kirjelduse.

3.   Nõudmisel teeb ettevõtja kindlaks ja edastab toote kohta järgmise asjakohase jälgitavusteabe:

a)

ettevõtjad, kes on talle tarninud toote või selle osa, osise või tarkvara, mis on tootesse integreeritud; ja

b)

ettevõtjad, kellele tema on toote tarninud.

4.   Ettevõtja peab olema võimeline esitama lõikes 2 osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui toode talle tarniti, või alates sellest, kui tema toote tarnis, olenevalt asjaoludest.

5.   Ettevõtja peab olema võimeline esitama lõikes 3 osutatud teavet kuue aasta jooksul alates sellest, kui talle tarniti toode või selle osa, osis või tarkvara, mis on tootesse integreeritud, või alates sellest, kui tema toote tarnis, olenevalt asjaoludest.

6.   Turujärelevalveasutused võivad nõuda, et ettevõtja esitaks korrapäraseid eduaruandeid, ja otsustada, kas või millal võib lugeda parandusmeetmed rakendatuks.

Artikkel 16

Liidu turule lastud toodete eest vastutav isik

1.   Käesoleva määrusega hõlmatud toote võib turule lasta üksnes juhul, kui liidus on asutatud ettevõtja, kes vastutab kõnealuse tootega seoses määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmise eest. Nimetatud määruse artikli 4 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 3 esitatud viiteid „liidu ühtlustamisõigusaktidele“ ja „kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele“ viidetena käesolevale määrusele.

2.   Ilma et see piiraks ettevõtjate käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtja lisaks määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 3 osutatud ülesannetele ja selleks, et tagada toote ohutus, kui see on tootega seotud võimalikke riske silmas pidades asjakohane, korrapäraselt järgmist:

a)

et toode vastab käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile;

b)

et toode vastab käesoleva määruse artikli 9 lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele.

Turujärelevalveasutuste nõudmisel esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtja tehtud kontrollide kohta dokumenteeritud tõendid.

3.   Lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas posti- ja e-posti aadress märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile.

Artikkel 17

Ettevõtja teavitamine

1.   Komisjon annab ettevõtjatele tasuta üldist teavet käesoleva määruse kohta.

2.   Liikmesriigid annavad ettevõtjatele nende taotluse korral ja tasuta konkreetset teavet käesoleva määruse rakendamise kohta riiklikul tasandil ja käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatavate riiklike tooteohutusnormide kohta. Selleks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 (29) artikli 9 lõikeid 1 ja 4.

Komisjon võtab vastu erisuunised, mis on mõeldud ettevõtjatele, pöörates eelkõige tähelepanu VKEdeks, sealhulgas mikroettevõtjateks kvalifitseeruvate ettevõtjate vajadustele, ning milles käsitletakse seda, kuidas täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

Artikkel 18

Teatavate toodete, tootekategooriate või -rühmade jälgitavuse erinõuded

1.   Teatavate toodete, tootekategooriate või -rühmade puhul, mis võivad endas kätkeda tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, võib komisjon portaalis „Safety Business Gateway“ registreeritud õnnetuste, „Safety Gate“ statistika, tooteohutusalase ühistegevuse tulemuste ja muude asjakohaste näitajate või tõendite põhjal ning pärast tarbijate kaitstuse võrgustiku, asjaomaste eksperdirühmade ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist luua jälgitavussüsteemi, millega peavad liituma ettevõtjad, kes lasevad kõnealused tooted turule ja teevad need turul kättesaadavaks.

2.   Jälgitavussüsteem seisneb andmete kogumises ja säilitamises, muu hulgas elektrooniliste vahendite abil, ning võimaldab tuvastada toodet, selle osiseid või tarneahelas osalevaid ettevõtjaid, samuti seisneb see osutatud andmete kuvamises ja neile juurdepääsu võimaldamise meetodites, mille hulka kuulub ka andmekandja paigutamine tootele, selle pakendile või saatedokumentidele.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et:

a)

määrata kindlaks tooted, tootekategooriad või -rühmad või toodete osised, mis võivad kujutada endast tõsist riski tarbijate tervisele või kaitstusele, nagu on osutatud lõikes 1. Komisjon märgib asjaomastes delegeeritud õigusaktides, kas ta on kasutanud komisjoni otsuses (EL) 2019/417 (30) sätestatud riskihindamismetoodikat, või kui see metoodika ei ole käsitletava toote puhul asjakohane, esitab ta kasutatud metoodika üksikasjaliku kirjelduse;

b)

määrata kindlaks andmed, mida ettevõtjad peavad lõikes 2 nimetatud jälgitavussüsteemi vahendusel koguma ja säilitama;

c)

määrata kindlaks andmete kuvamise ja neile juurdepääsu võimaldamise meetodid, mille hulka kuulub andmekandja paigutamine tootele, selle pakendile või saatedokumentidele, nagu on osutatud lõikes 2;

d)

määrata kindlaks osalejad, kellel on juurdepääs punktis b osutatud andmetele ning millistele andmetele täpsemalt, sealhulgas tarbijad, ettevõtjad, internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad, pädevad riiklikud asutused, komisjon ja avaliku huvi organisatsioonid või nende nimel tegutsevad organisatsioonid.

4.   Turujärelevalveasutustel, tarbijatel, ettevõtjatel ja muudel asjaomastel osalejatel on tasuta juurdepääs lõikes 3 osutatud andmetele vastavalt oma konkreetsetele juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud lõike 3 punkti d kohaselt vastu võetud kohaldatavas delegeeritud õigusaktis.

5.   Lõikes 3 nimetatud meetmeid vastu võttes arvestab komisjon

a)

meetmete kulutasuvust ja nende mõju ettevõtjatele, eelkõige VKEdele;

b)

piisavat ajavaru, mis võimaldaks ettevõtjatel kõnealusteks meetmeteks valmistuda, ja

c)

meetmete ühilduvust ja koostalitlusvõimet teiste liidu või rahvusvahelisel tasandil juba loodud toodete jälgitavussüsteemidega.

2. JAGU

Artikkel 19

Ettevõtja kohustused kaugmüügi korral

Kui ettevõtja teeb toote turul kättesaadavaks internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu, peab nende toodete pakkumises olema selgelt ja nähtavalt märgitud vähemalt järgmine teave:

a)

tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, samuti ettevõtja posti- ja e-posti aadress, mille kaudu saab temaga ühendust võtta;

b)

kui tootja asukoht ei ole liidus, siis käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 või määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud vastutava isiku nimi, posti- ja e-posti aadress;

c)

toodet tuvastada võimaldav teave, sealhulgas selle pilt, selle tüüp ja mis tahes muu tootetähis; ja

d)

hoiatus või ohutusteave, mis kinnitatakse tootele või pakendile või mis lisatakse saatedokumendile kooskõlas käesoleva määruse või kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega tarbijale kergesti arusaadavas keeles, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse.

Artikkel 20

Ettevõtja kohustused toodete ohutusega seotud õnnetuste korral

1.   Tootja tagab, et turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest teavitatakse põhjendamatu viivituseta pärast õnnetusest teadasaamist selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus õnnetus toimus, portaali „Safety Business Gateway“ kaudu. Teade peab sisaldama toote tüübi- ja identifitseerimisnumbrit ning õnnetuse asjaolusid, kui need on teada. Nõudmisel esitab tootja pädevatele ametiasutustele ka muu asjakohase teabe.

2.   Lõike 1 kohaldamisel teatab tootja pädevatele asutustele toote kasutamisega seotud juhtumitest, mis põhjustasid isiku surma või avaldasid alalist või ajutist tõsist kahjulikku mõju tema tervisele ja kaitstusele, sealhulgas vigastused, muud kehakahjustused, haigused ja kroonilised tervisemõjud.

3.   Importija ja levitaja, kes on teadlikud nende poolt turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest, teavitavad sellest põhjendamatu viivituseta tootjat. Tootja esitab teate vastavalt lõikele 1 või annab korralduse teate esitamiseks importijale või ühele levitajast.

4.   Kui toote tootja asukoht ei ole liidus, tagab käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 või määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 määratletud vastutav isik, kes on õnnetusest teadlik, teate esitamise.

Artikkel 21

Teave elektroonilisel kujul

Ilma et see piiraks artikli 9 lõigete 5, 6 ja 7, artikli 11 lõike 3 ja artikli 16 lõike 3 ning liidu ühtlustamisõigusaktide asjakohaste sätete kohaldamist, võivad ettevõtjad teha kõnealustes sätetes osutatud teabe kättesaadavaks ka digitaalselt elektrooniliste tehniliste lahenduste abil, mis on selgelt nähtavad tootel või, kui see ei ole võimalik, toote pakendil või saatedokumendis. See teave esitatakse tarbijatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse, sealhulgas puudega inimestele kättesaadaval kujul.

IV PEATÜKK

INTERNETIPÕHISTE KAUPLEMISKOHTADE PAKKUJAD

Artikkel 22

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate erikohustused tooteohutuse valdkonnas

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 11 sätestatud üldisi kohustusi, määravad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad ühe kontaktpunkti, mis võimaldab liikmesriikide turujärelevalveasutustega tooteohutuse küsimustes elektroonilisel teel otse suhelda, eelkõige selleks, et teavitada käesoleva artikli lõike 4 kohaselt tehtud korraldustest.

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad registreerivad end portaalis „Safety Gate“ ja märgivad selles portaalis teabe oma kontaktpunkti kohta.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 12 sätestatud üldisi kohustusi, määravad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad ühe kontaktpunkti, et tarbijad saaksid nendega tooteohutuse küsimustes otse ja kiiresti suhelda.

3.   Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad tagavad, et neil on olemas tooteohutuse sisemenetlused, et täita põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

4.   Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 14 kõigi käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul seoses ohtliku toote pakkumisele viitava konkreetse sisuga oma turujärelevalveasutustele vajaliku õiguse anda internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele korraldus, millega nõutakse neilt sellise sisu eemaldamist oma veebiliidesest, sellele juurdepääsu blokeerimist või selgesõnalise hoiatuse esitamist. Selline korraldus antakse välja kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikli 9 lõikes 2 sätestatud miinimumtingimustega.

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võtavad vajalikud meetmed käesoleva lõike kohaselt väljastatud korralduste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks ning tegutsevad põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul pärast korralduse saamist. Nad teavitavad korralduse andnud turujärelevalveasutust korralduse täitmisest elektroonilisel teel, kasutades kontaktandmeid, mille turujärelevalveasutus on portaalis „Safety Gate“ avaldanud.

5.   Lõike 4 kohaselt antud korraldustega võidakse nõuda, et internetipõhise kauplemiskoha pakkuja eemaldaks määratud tähtaja jooksul oma veebiliidesest kogu asjaomase ohtliku toote pakkumisele viitava identse sisu, blokeeriks sellele juurdepääsu või kuvaks sõnaselge hoiatuse, tingimusel et asjaomase sisu otsing piirdub korralduses kindlaks määratud teabega ega nõua internetipõhise kauplemiskoha pakkujalt selle sisu sõltumatut hindamist ning et otsingut ja eemaldamist saab teha proportsionaalsel viisil usaldusväärsete automatiseeritud vahendite abil.

6.   Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võtavad arvesse turujärelevalveasutuste poolt kooskõlas artikliga 26 portaalis „Safety Gate“ korrapäraselt ohtlike toodete kohta avaldatavat teavet, et kohaldada asjakohasel juhul vabatahtlikke meetmeid, mille eesmärk on avastada, tuvastada, eemaldada või tõkestada juurdepääs oma internetipõhises kauplemiskohas ohtlike toodete pakkumisele viitavale sisule, kasutades muu hulgas portaaliga „Safety Gate“ koostalitlusvõimelist liidest kooskõlas artikliga 34. Nad teavitavad kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ teate avaldanud asutust igast võetud meetmest, kasutades kontaktandmeid, mille turujärelevalveasutus on portaalis „Safety Gate“ avaldanud.

7.   Määruse (EL) 2022/2065 artikli 31 lõike 3 järgimiseks tooteohutuse valdkonnas kasutavad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad vähemalt portaali „Safety Gate“.

8.   Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad menetlevad põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul kolme tööpäeva jooksul teate kättesaamisest, oma teenuste kaudu internetis müügiks pakutava tootega seotud tooteohutuse küsimusi käsitlevaid teateid, mis on saadud kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 16.

9.   Määruse (EL) 2022/2065 artikli 31 lõigete 1 ja 2 nõuete järgimiseks tooteohutuse valdkonnas kavandavad ja korraldavad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad oma veebiliidese viisil, mis võimaldab toodet pakkuval kauplejal esitada iga pakutava toote kohta vähemalt järgmist teavet, ja tagavad, et see kuvatakse tarbijatele toodete loetelus või tehakse neile muul viisil kergesti kättesaadavaks:

a)

tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, samuti ettevõtja posti- ja e-posti aadress, mille kaudu saab tootjaga ühendust võtta;

b)

kui tootja asukoht ei ole liidus, siis käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 või määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud vastutava isiku nimi, posti- ja e-posti aadress;

c)

toodet tuvastada võimaldav teave, sealhulgas selle pilt, selle tüüp ja mis tahes muu tootetähis; ja

d)

hoiatused või ohutusteave, mis kinnitatakse tootele või lisatakse sellele kooskõlas käesoleva määruse või kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega tarbijale kergesti arusaadavas keeles, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse.

10.   Lõikes 3 osutatud sisemenetlused hõlmavad mehhanisme, mis võimaldavad kauplejatel pakkuda:

a)

käesoleva artikli lõike 9 kohast teavet, sealhulgas teavet liidus asuva tootja või vastutava isiku kohta käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 või asjakohasel juhul määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 tähenduses; ja

b)

kinnitust, millega nad kohustuvad pakkuma üksnes tooteid, mis vastavad käesolevale määrusele, ning vajaduse korral määruse (EL) 2022/2065 artikli 30 lõike 1 kohast identifitseerimisalast lisateavet.

11.   Määruse (EL) 2022/2065 artikli 23 järgimiseks tooteohutuse valdkonnas peatavad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist oma teenuste osutamise kauplejatele, kes pakuvad korduvalt tooteid, mis ei vasta käesoleva määruse sätetele.

12.   Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad teevad turujärelevalveasutuste, kauplejate ja asjaomaste ettevõtjatega koostööd, et toetada meetmeid, mida võetakse nende teenuste abil internetis pakutavast või pakutud tootega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks või kui see ei ole võimalik, siis leevendamiseks.

Eelkõige teevad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad järgmist:

a)

tagavad, et nad annavad tarbijatele asjakohast ja õigeaegset teavet, sealhulgas:

i)

teavitavad otse kõiki mõjutatud tarbijaid, kes ostsid nende liideste kaudu asjaomase toote, juhul kui toode ohutuse kaalutlustel tagasi nõutakse, millest nad on teadlikud, või kui tarbija tähelepanu tuleb juhtida teatavale teabele, et tagada toote ohutu kasutamine (edaspidi „ohutushoiatus“) kooskõlas artikliga 35 või 36 või kooskõlas mõlema artikliga;

ii)

avaldavad oma veebiliidestes teabe toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmiste kohta;

b)

teavitavad asjaomast ettevõtjat otsusest eemaldada ohtliku toote pakkumisele viitav sisu või blokeerida sellele juurdepääs;

c)

teevad koostööd turujärelevalveasutuste ja asjakohaste ettevõtjatega eesmärgiga tagada toodete tulemuslik tagasinõudmine, sealhulgas toodete tagasinõudmise takistamisest hoidumine;

d)

teavitavad viivitamata portaali „Safety Business Gateway“ kaudu nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus asjaomane toode on turul kättesaadavaks tehtud, ohtlikest toodetest, mida nende veebiliidestes pakuti ja millest nad on teadlikud, esitades neile kättesaadavad asjakohased üksikasjad riskide kohta tarbijate tervisele ja kaitstusele, turul veel ringlevate toodete koguse kohta liikmesriigiti, kui need andmed on olemas, ning mis tahes parandusmeetmete kohta, mis on nende teada juba võetud;

e)

teevad koostööd neile teatatud õnnetuste puhul, sealhulgas:

i)

teavitavad asjaomaseid kauplejaid ja ettevõtjaid viivitamata teabest, mille nad on saanud õnnetuste või ohutusega seotud küsimuste kohta, kui neil on teada, et need kauplejad pakkusid kõnealust toodet oma liideste kaudu;

ii)

teavitavad viivitamata portaali „Safety Business Gateway“ kaudu mis tahes õnnetusest, millest neid on teavitatud ja millega kaasnes tarbija tervisele või kaitstusele tõsine risk või tegelik kahjustus, mille oli põhjustanud nende internetipõhises kauplemiskohas kättesaadavaks tehtud toode, ja teatavad sellest tootjale;

f)

teevad koostööd liidu ja liikmesriigi tasandi õiguskaitseasutuste, sealhulgas Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), vahetades korrapäraselt ja struktureeritult teavet selliste pakkumiste kohta, mille internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad on käesoleva artikli alusel kõrvaldanud;

g)

võimaldavad turujärelevalveasutuste kasutatavatele veebipõhistele vahenditele juurdepääsu oma liidestele, et teha kindlaks ohtlikud tooted;

h)

teevad koostööd, et võimaluse korral tuvastada ohtlike toodete tarneahel, vastates andmepäringutele, kui asjakohane teave ei ole avalikult kättesaadav;

i)

kui internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad või internetimüüjad on loonud oma veebiliidesest andmete ekstraheerimisele (andmekoorimine) tehnilised takistused, võimaldavad nad siiski turujärelevalveasutuste põhjendatud nõudmisel selliste andmete ekstraheerimist üksnes tooteohutuse eesmärgil, tuginedes taotluse esitanud turujärelevalveasutuste esitatud identifitseerimisparameetritele.

V PEATÜKK

TURUJÄRELEVALVE JA MÄÄRUSE RAKENDAMINE

Artikkel 23

Turujärelevalve

1.   Käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklit 10, artikli 11 lõikeid 1–7, artikleid 12–15, artikli 16 lõikeid 1–5, artikleid 18 ja 19 ning artikleid 21–24.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020 järgmiselt:

a)

nimetatud määruse artiklites 11, 13, 14, 16, 18 ja 23 sisalduvaid viiteid „liidu ühtlustamisõigusaktidele“, „kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele“, „käesolevale määrusele ja liidu ühtlustamisõigusaktidele“, „asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele“ ja „liidu ühtlustamisõigusaktidele või käesolevale määrusele“ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele;

b)

nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 punktis b sisalduvat viidet „kõnealustele õigusaktidele ja käesolevale määrusele“ käsitatakse viitena käesolevale määrusele;

c)

nimetatud määruse artiklites 11–13 ja 21 sisalduvaid viiteid „võrgustikule“ käsitatakse viidetena võrgustikule ja käesoleva määruse artiklis 30 osutatud tarbijate kaitstuse võrgustikule;

d)

nimetatud määruse artiklites 11, 13–16 ja 22–23 sisalduvaid viiteid „nõuetele mittevastavusele“ käsitatakse viidetena käesoleva määruse nõuete täitmata jätmisele;

e)

nimetatud määruse artikli 14 lõike 4 punktis i sisalduvat viidet artiklile 41 käsitatakse viitena käesoleva määruse artiklile 44;

f)

nimetatud määruse artikli 19 lõikes 1 sisalduvat viidet artiklile 20 käsitatakse viitena käesoleva määruse artiklile 26.

3.   Kui on tuvastatud ohtlik toode, võivad turujärelevalveasutused nõuda tootjalt teavet muude samasuguses tootmisprotsessis toodetud, samu osiseid sisaldavate või samasse tootepartiisse kuuluvate toodete kohta, millega on seotud samasugune risk.

Artikkel 24

Aruandlus

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt kaks aastat pärast lõikes 2 osutatud rakendusakti vastuvõtmist ja seejärel igal aastal andmed käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Pärast liikmesriikidelt teate saamist koostab komisjon igal aastal kokkuvõtva aruande ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks.

2.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks väljundnäitajad, mille alusel peavad liikmesriigid edastama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmed. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

VI PEATÜKK

KIIRHOIATUSSÜSTEEM „SAFETY GATE“ JA PORTAAL „SAFETY BUSINESS GATEWAY“

Artikkel 25

Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“

1.   Komisjon arendab edasi, ajakohastab ja haldab kiirhoiatussüsteemi ohtlike toodetega seotud parandusmeetmeid käsitleva teabe vahetamiseks (kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“) ning suurendab selle tõhusust.

2.   Kiirhoiatussüsteemile „Safety Gate“ on juurdepääs komisjonil ja liikmesriikidel. Iga liikmesriik nimetab ühe riikliku kontaktpunkti, mis vastutab vähemalt teadete täielikkuse kontrollimise ja nende komisjonile valideerimiseks esitamise eest ning komisjoniga suhtlemise eest seoses artikli 26 lõigetes 1–6 sätestatud ülesannetega.

Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse riiklike kontaktpunktide rollid ja ülesanded. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 26

Ohtlikest toodetest teatamine kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu

1.   Liikmesriigid peavad kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teatama oma ametiasutuste või ettevõtjate võetud parandusmeetmetest

a)

käesoleva määruse sätete alusel seoses ohtlike toodetega, mis kujutavad endast tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, ning

b)

määruse (EL) 2019/1020 artikli 20 alusel.

2.   Liikmesriigid võivad kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu samuti teatada tõsist riski kätkevate toodete suhtes kavandatavatest parandusmeetmetest, kui nad peavad seda tarbijate tervisele või kaitstusele avalduva riski kiireloomulisuse tõttu vajalikuks.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, teavitavad liikmesriigid komisjoni parandusmeetmetest, mida nende ametiasutused või ettevõtjad on käesoleva määruse alusel võtnud ning komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. Selleks võivad liikmesriigid kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ oma ametiasutuste või ettevõtjate võetud parandusmeetmetest käesoleva määruse, liidu ühtlustamisõigusaktide ja määruse (EL) 2019/1020 alusel teatada seoses toodetega, mis kujutavad endast tõsisest riskist väiksemat riski.

4.   Riikide ametiasutused esitavad lõikes 1 osutatud teated kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu viivitamata ja igal juhul nelja tööpäeva jooksul pärast parandusmeetmete võtmist.

5.   Nelja tööpäeva jooksul pärast täieliku teate saamist kontrollib komisjon, kas see vastab käesolevale artiklile ja nõuetele, mille ta on lõike 10 alusel seoses kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ toimimisega kindlaks määranud. Kui teade vastab käesolevale artiklile ja nimetatud nõuetele, edastab komisjon selle teistele liikmesriikidele.

6.   Liikmesriigid teatavad kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu põhjendamatu viivituseta lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud parandusmeetmete ajakohastamisest, muutmisest või tühistamisest.

7.   Kui liikmesriik on teatanud tõsist riski kätkevate toodete suhtes võetud parandusmeetmetest, teatavad teised liikmesriigid kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu nende toodete suhtes seejärel võetud parandus- või muudest meetmetest või tehtud toimingutest põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui nelja tööpäeva jooksul pärast nende võtmist ja esitavad muu asjakohase teabe, sealhulgas tehtud katsete või analüüside tulemused.

8.   Kui komisjon tuvastab muu hulgas tarbijatelt või tarbijaorganisatsioonidelt saadud teabe põhjal tooted, mis tõenäoliselt kujutavad endast tõsist riski ja mille kohta liikmesriigid ei ole kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teadet esitanud, teavitab ta sellest liikmesriike. Liikmesriigid teevad asjakohased kontrollid ja kui nad võtavad meetmeid, teatavad nad neist kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu kooskõlas lõikega 1.

9.   Komisjon rakendab määruse (EL) 2019/1020 artikli 20 lõikes 5 osutatud liidest nimetatud määruse artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ning kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ vahel, et võimaldada luua kõnealusest info- ja teavitussüsteemist kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ teate kavand andmete kahekordse sisestamise vältimiseks.

10.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse eelkõige kindlaks:

a)

juurdepääs kiirhoiatussüsteemile „Safety Gate“;

b)

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ toimimine;

c)

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ sisestatav teave;

d)

teadetele esitatavad nõuded, ning

e)

riskitaseme hindamise kriteeriumid.

Artikkel 27

Portaal „Safety Business Gateway“

1.   Komisjon haldab veebiportaali, mis võimaldab ettevõtjatel ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel lihtsal viisil esitada turujärelevalveasutustele ja tarbijatele artikli 9 lõigetes 8 ja 9, artikli 10 lõike 2 punktis c, artikli 11 lõigetes 2 ja 8, artikli 12 lõikes 4, artiklites 20 ja 22 osutatud teavet (portaal „Safety Business Gateway“).

2.   Komisjon koostab suunised portaali „Safety Business Gateway“ praktiliseks rakendamiseks.

VII PEATÜKK

KOMISJONI ROLL JA TÄITMISE TAGAMISE KOORDINEERIMINE

Artikkel 28

Liidu meetmed tõsist riski kätkevate toodete vastu

1.   Kui komisjon saab teada tootest või mõnest tootekategooriast või -rühmast, mis kätkeb tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, võib ta omal algatusel või liikmesriikide taotlusel võtta rakendusaktidega asjakohaseid meetmeid, mis on kohandatud olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele, kui

a)

riskiga ei saa tegeleda toote, tootekategooria või -rühma ohutuse probleemi olemuse tõttu asjaomase toote suhtes kohaldatavas liidu eriomases õigusvaldkonnas ette nähtud mõnes muus menetluses viisil, mis vastab juhtumi tõsidusele ja kiireloomulisusele, ning

b)

riski saab tulemuslikult kõrvaldada ainult liidu tasandil kohaldatavate asjakohaste meetmetega, et tagada tarbijate tervise ja kaitstuse järjekindel ja kõrge tase ning siseturu nõuetekohane toimimine.

Nende meetmete hulgas võivad olla meetmed, millega keelatakse, peatatakse või piiratakse selliste toodete turule laskmine või turul kättesaadavaks tegemine või sätestatakse vastavalt asjaoludele nende vastavushindamise või turustamise eritingimused seoses ohutusnõuetega, et tagada tarbijate kaitstuse kõrge tase.

Liikmesriigid võtavad oma jurisdiktsiooni piires kõik asjakohased täitemeetmed, mis on vajalikud kõnealuste rakendusaktide tulemusliku rakendamise tagamiseks. Asjaomaste liikmesriikide pädevad ametiasutused teavitavad komisjoni võetud täitemeetmetest.

Komisjon hindab korrapäraselt liikmesriikide võetud täitemeetmete tõhusust ja teavitab tarbijate kaitstuse võrgustikku kõnealuse hindamise tulemustest.

2.   Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Rakendusaktides määratakse kindlaks kuupäev, mil nende kohaldamine lõpetatakse.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tarbijate tervise ja kaitstusega, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 46 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavaid rakendusakte.

4.   Liidust on keelatud eksportida toodet, mille turulelaskmine või liidu turul kättesaadavaks tegemine on lõike 1 või lõike 3 kohaselt võetud meetmega keelatud, välja arvatud juhul, kui toote eksportimine on meetmega sõnaselgelt lubatud ja nõuetekohaselt põhjendatud.

5.   Iga liikmesriik võib esitada põhjendatud taotluse, et komisjon vaataks lõikes 1 või lõikes 3 osutatud meetme võtmise vajaduse läbi.

Artikkel 29

Taotlus komisjoni arvamuseks riskihindamise erinevuste korral

1.   Tooteid, mida on oma otsusega pidanud ohtlikuks ühe liikmesriigi turujärelevalveasutus käesoleva määruse kohaselt, peetakse eelduslikult ohtlikuks ka teiste liikmesriikide turujärelevalveasutuste poolt.

2.   Kui eri liikmesriikide turujärelevalveasutused jõuavad oma uurimise ja riskihindamise põhjal riski kindlakstegemise või taseme osas erinevatele järeldustele, võib iga liikmesriik suunata küsimuse komisjonile ja taotleda komisjonilt selles küsimuses arvamust, ning komisjon esitab põhjendamatu viivituseta arvamuse asjaomase toote riski kindlakstegemise või riskitaseme kohta, nagu ta seda kohaseks peab. Kui küsimust komisjonile ei edastata, võib viimane esitada arvamuse omal algatusel. Käesolevas lõikes osutatud arvamuse esitamiseks võib komisjon küsida asjakohast teavet ja dokumente ning palub kõigil liikmesriikidel esitada oma seisukohad.

3.   Kui komisjon esitab lõike 2 kohase arvamuse, võtavad liikmesriigid seda nõuetekohaselt arvesse.

4.   Komisjon koostab suunised käesoleva artikli praktiliseks rakendamiseks.

5.   Komisjon koostab käesoleva artikli kohaldamise kohta perioodiliselt aruande ning esitab selle tarbijate kaitstuse võrgustikule.

Artikkel 30

Tarbijate kaitstuse võrgustik

1.   Käesolevaga moodustatakse liikmesriikide tooteohutuse eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrgustik (tarbijate kaitstuse võrgustik).

Tarbijate kaitstuse võrgustiku eesmärk on toimida platvormina, mis võimaldab struktureeritud koordineerimist ja koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahel, et tõhustada liidus tooteohutust.

2.   Komisjon edendab tarbijate kaitstuse võrgustiku tööd ja võtab sellest osa, eeskätt halduskoostöö vormis.

3.   Tarbijate kaitstuse võrgustiku ülesanded on eelkõige

a)

hõlbustada korrapärast teabevahetust riskihindamiste, ohtlike toodete, katsemeetodite ja -tulemuste, standardite, andmete kogumise meetodite, info- ja teavitussüsteemide koostalitlusvõime, uute teadussaavutuste ja uute tehnoloogiate kasutamise ning kontrollitoimingute jaoks asjakohaste muude aspektide kohta;

b)

korraldada ühiste seire- ja katseprojektide juurutamist ja läbiviimist, sealhulgas e-kaubanduse kontekstis;

c)

edendada oskusteabe ja parimate tavade vahetust ning koolituskoostööd;

d)

parandada ohtlike toodete jälgimise, nende turult kõrvaldamise ja tagasinõudmise alast koostööd liidu tasandil;

e)

hõlbustada liikmesriikide tooteohutuse tagamise valdkonna tõhustatud ja struktureeritud koostööd ja eriti artiklis 32 osutatud tegevust; ning

f)

hõlbustada käesoleva määruse rakendamist.

4.   Tarbijate kaitstuse võrgustik koordineerib oma tegevust liidu muu tegevusega, mis on seotud turujärelevalve ja tarbijate kaitstusega ning vajaduse korral teeb koostööd ja vahetab teavet muude liidu võrgustike, rühmade ja asutustega.

5.   Tarbijate kaitstuse võrgustik võtab vastu oma tööprogrammi, milles muu hulgas määratakse kindlaks käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja riskidega seotud prioriteedid liidus.

Tarbijate kaitstuse võrgustik tuleb kokku korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral ka komisjoni või liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

Tarbijate kaitstuse võrgustik võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja muid kolmandaid osalisi, sealhulgas tarbijaorganisatsioone.

6.   Tarbijate kaitstuse võrgustik peab olema nõuetekohaselt esindatud ja korrapäraselt osalema määruse (EL) 2019/1020 artikli 29 alusel loodud liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku asjaomases tegevuses ning aitama kaasa selle tooteohutusega seotud tegevusele, et tagada turujärelevalvetoimingute piisav koordineerimine nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata valdkondades.

Artikkel 31

Ühistegevus tooteohutuse valdkonnas

1.   Artikli 30 lõike 3 punktis b osutatud tegevuse raames võivad turujärelevalveasutused leppida teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega kokku tegevuses, mille eesmärk on tagada tarbijate tervise kaitse ja kaitstus teatavate turul kättesaadavaks tehtud tootekategooriate puhul, eelkõige selliste tootekategooriate puhul, millega sageli kaasneb tarbijate tervisele ja kaitstusele tõsine risk.

2.   Asjaomased turujärelevalveasutused ja lõikes 1 osutatud osalised tagavad, et sellise tegevuse kokkulepe ei põhjusta ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi ega vähenda nende osaliste objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust.

3.   Komisjon korraldab korrapäraselt turujärelevalveasutuste ühistegevusi, mille käigus turujärelevalveasutused kontrollivad tooteid, mida pakutakse internetis või mujal ning mille turujärelevalveasutused on omandanud variisiku abil.

4.   Turujärelevalveasutus võib kasutada oma tooteohutusega seotud uurimiste käigus toimunud ühistegevuse tulemusena saadud teavet.

5.   Asjaomane turujärelevalveasutus teeb ühistegevuse kokkuleppe, sealhulgas selle osaliste nimed, üldsusele kättesaadavaks ja kannab selle kokkuleppe määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. Komisjon teeb selle aruande portaalis „Safety Gate“ kättesaadavaks.

Artikkel 32

Turujärelevalveasutuste samaaegsed koordineeritud kontrollimeetmed (lauskontrollid)

1.   Asjaomased turujärelevalveasutused võtavad teatavate toodete või tootekategooriate suhtes samaaegseid koordineeritud kontrollimeetmeid (teevad lauskontrolle), et kontrollida nende vastavust käesolevale määrusele.

2.   Kui asjaomased turujärelevalveasutused ei ole kokku leppinud teisiti, koordineerib lauskontrolle komisjon. Lauskontrolli koordinaator teeb vajaduse korral koondtulemused üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lauskontrolle tehes võivad turujärelevalveasutused kasutada V peatükis sätestatud uurimisõigusi ja kõiki muid neile riigisisese õigusega antud õigusi.

4.   Turujärelevalveasutused võivad kutsuda lauskontrollidel osalema komisjoni ametnikke ja teisi komisjoni volitatud isikuid.

VIII PEATÜKK

ÕIGUS TEABELE JA ÕIGUSKAITSEVAHENDILE

Artikkel 33

Ametiasutuste ja üldsuse vaheline teabevahetus

1.   Liikmesriikide ametiasutuste või komisjoni teave meetmete kohta, mis on võetud seoses tarbijate tervisele ja kaitstusele riske kätkevate toodetega, tuleb harilikult teha kooskõlas läbipaistvuse nõuetega ning seire- ja uurimistegevuseks vajalikke piiranguid mõjutamata üldsusele kättesaadavaks. Eeskätt peab üldsus saama teavet tuvastatud toote, riski iseloomu ja võetud meetmete kohta. See teave tuleb esitada ka puudega inimestele ligipääsetavas vormingus.

2.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende ametnikud ja esindajad on kohustatud kaitsma käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet. Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena vastavalt liidu ja riigisisesele õigusele.

3.   Ametisaladuse hoidmise kohustus ei takista jagada liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja komisjonile teavet, mis on vajalik turuseire- ja järelevalvetoimingute tulemuslikkuse tagamiseks. Ametisaladuseks loetud teavet saavad ametiasutused tagavad sellise teabe kaitse vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele.

4.   Liikmesriigid annavad tarbijatele ja teistele huvitatud osalistele võimaluse esitada pädevatele ametiasutustele kaebusi tooteohutuse, konkreetsete toodetega seotud järelevalve- ja kontrollitegevuse kohta ning juhtudel, kui tarbijatele toodete tagasinõudmise korral pakutavad õiguskaitsevahendid ei ole rahuldavad. Neid kaebusi tuleb nõuetekohaselt menetleda. Pädevad ametiasutused annavad kaebuse esitajale järelmeetmete kohta asjakohast teavet kooskõlas liikmesriigi õigusega.

Artikkel 34

Portaal „Safety Gate“

1.   Artikli 9 lõike 9, artiklite 20 ja 22, artikli 31 lõike 5 ning artikli 33 lõike 1 kohaldamisel haldab komisjon portaali „Safety Gate“, mis annab üldsusele tasuta ja vaba juurdepääsu vastavalt artiklile 26 esitatud valitud teabele (portaal „Safety Gate“).

2.   Portaalil „Safety Gate“ peab olema kasutajate jaoks intuitiivne liides ning portaalis esitatav teave peab olema üldsusele, sealhulgas puudega inimesele, kergesti ligipääsetav.

3.   Portaali „Safety Gate“ eraldi osas saavad tarbijad ja muud huvitatud isikud teatada komisjonile toodetest, millega võivad kaasneda riskid tarbijate tervisele ja kaitstusele. Komisjon võtab saadud teavet igakülgselt arvesse ja edastab vajaduse korral pärast teabe täpsuse kontrollimist selle põhjendamatu viivituseta asjaomastele liikmesriikidele, et tagada selle teabe asjakohane menetlemine. Komisjon teavitab tarbijaid ja teisi huvitatud isikuid oma tegevusest.

4.   Komisjon võtab rakendusaktiga vastu korra, mille alusel tarbijad esitavad teavet kooskõlas lõikega 3, ning korra, mille alusel see teave edastatakse asjaomastele riiklikele ametiasutustele võimalike meetmete võtmiseks. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Hiljemalt 13. detsembriks 2024 töötab komisjon välja koostalitlusvõimelise liidese, mis võimaldab internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel ühendada oma liidesed portaaliga „Safety Gate“.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse portaalis „Safety Gate“ koostalitlusvõimelise liidese rakendamist kooskõlas lõikega 5, eelkõige süsteemile juurdepääsu ja selle toimimise osas. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 35

Ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate teave tarbijatele tooteohutuse kohta

1.   Juhul kui toode nõutakse ohutuse kaalutlustel tagasi või kui toote ohutu kasutamise tagamiseks on tarvis juhtida tarbijate tähelepanu konkreetsele teabele (ohutushoiatus), tagavad ettevõtjad sellest kooskõlas oma vastavate artiklites 9, 10, 11 ja 12 sätestatud kohustustega ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kooskõlas oma kohustustega, mis on nähtud ette artikli 22 lõikes 12, et kõiki mõjutatud tarbijaid, keda on võimalik kindlaks teha, teavitatakse otse ja põhjendamatu viivituseta. Ettevõtjad ja vajaduse korral internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad, kes koguvad oma klientide isikuandmeid, kasutavad seda teavet toodete tagasinõudmiseks ja ohutushoiatuste esitamiseks.

2.   Kui ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad on loonud oma toodete registreerimise süsteemid või kliendilojaalsuse programmid, mis võimaldavad tarbijate ostetud tooteid kindlaks teha muul eesmärgil kui klientidega ohutusteabe asjus ühenduse võtmiseks, annavad nad oma klientidele võimaluse esitada eraldi kontaktandmed üksnes ohutusega seotud probleemide kohta teabe saamiseks. Sel eesmärgil kogutavad isikuandmed tuleb piirata vajaliku miinimumini ja neid tuleb kasutada üksnes selleks, et võtta tarbijatega ühendust seoses toote tagasinõudmise või ohutushoiatusega.

3.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada konkreetsete toodete või tootekategooriate jaoks nõuded, mida ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peavad täitma, et anda tarbijatele võimalus ostetud toode registreerida, et neid saaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt otse teavitada asjaomase tootega seotud toote ohutuse kaalutlusel tagasinõudmisest või ohutushoiatusest. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Kui kõigi mõjutatud tarbijatega ei ole võimalik lõike 1 alusel ühendust võtta, levitavad ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kooskõlas oma vastavate kohustustega toote tagasinõudmise teadet või ohutushoiatust selgelt ja nähtavalt muude asjakohaste kanalite kaudu, et tagada võimalikult lai haardeulatus, sealhulgas võimaluse korral oma veebisaidil, sotsiaalmeedias, uudiskirjades ja jaemüügipunktides ning vajaduse korral massimeedias esitatavate teadaannete ja muude sidekanaline kaudu. Teave peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele.

Artikkel 36

Tagasinõudmise teade

1.   Kui tarbijatele antakse kooskõlas artikli 35 lõigetega 1 ja 4 teavet toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmise kohta kirjalikult, tuleb seda teha tagasinõudmise teate vormis.

2.   Tagasinõudmise teade, mis on tarbijatele hõlpsasti arusaadav, peab olema kättesaadav selle (nende) liikmesriigi (liikmesriikide) keeles (keeltes), kus toode on turule lastud, ja sisaldama järgmist:

a)

järgmiselt sõnastatud pealkiri: „Toote tagasinõudmine ohutuse kaalutlustel“;

b)

tagasinõutava toote täpne kirjeldus, sealhulgas

i)

toote pilt, nimetus ja kaubamärk;

ii)

toote identifitseerimisnumbrid, näiteks partii- või seerianumber, ning kui asjakohane, esitades graafiliselt, kust neid tootel leida; ning

iii)

võimaluse korral teave selle kohta, kus toodet müüdi ja kes seda müüs;

c)

tagasinõutava tootega seostatava ohu selge kirjeldus, milles välditakse elemente, mis võivad tarbijate ettekujutust riskidest pehmendada, näiteks kasutades selliseid sõnu ja väljendeid nagu „vabatahtlik“, „ettevaatusabinõu“, „oma äranägemise järgi“ ja „harvadel juhtudel“ või „konkreetsetel juhtudel“, või viiteid sellele, et õnnetusjuhtumitest teatatud ei ole;

d)

tarbijatelt eeldatava käitumise selge kirjeldus, sealhulgas korraldus lõpetada viivitamata tagasi nõutava toote kasutamine;

e)

selliste õiguskaitsevahendite selge kirjeldus, mida tarbijail on võimalik kooskõlas artikliga 37 kasutada;

f)

tasuta telefoninumber või interaktiivne veebiteenus, mille kaudu tarbijad saavad rohkem teavet asjaomas(t)es liidu ametlikus(ametlikes) keel(t)es; ning

g)

üleskutse levitada toote tagasinõudmist käsitlevat teavet võimaluse korral teistele.

3.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega tagasinõudmise teate vormi, võttes arvesse teaduse ja turu arengut. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon teeb selle vormi kättesaadavaks vormingus, mis võimaldab ettevõtjatel tagasinõudmise teadet kergesti koostada, sealhulgas puudega inimestele ligipääsetavas vormingus.

Artikkel 37

Toote ohutuse kaalutlusel tagasinõudmise korral pakutavad õiguskaitsevahendid

1.   Kui tooteohutuse tagasinõudmise on algatanud ettevõtja või selle on tellinud riiklik pädev asutus, pakub tooteohutuse tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja tarbijale tõhusat, tasuta ja õigeaegset õiguskaitsevahendit, ilma et see piiraks direktiivide (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771 kohaldamist.

2.   Ilma et see piiraks muid õiguskaitsevahendeid, mida tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja võib tarbijale pakkuda, pakub ettevõtja tarbijale valikut vähemalt kahe järgmise õiguskaitsevahendi vahel:

a)

tagasinõutud toote parandamine;

b)

tagasinõutud toote asendamine sama liiki ohutu, vähemalt sama väärtuse ja kvaliteediga tootega; või

c)

tagasinõutud toote väärtuse piisav hüvitamine, tingimusel et hüvitise summa on vähemalt võrdne tarbija makstud hinnaga.

Erandina esimesest lõigust võib ettevõtja pakkuda tarbijale ainult üht õiguskaitsevahendit, kui muud õiguskaitsevahendid oleksid võimatud või kui need põhjustaksid võrreldes kavandatud õiguskaitsevahendiga tooteohutuse tagasinõudmise eest vastutavale ettevõtjale kulusid, mis oleksid ebaproportsionaalsed, võttes arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas seda, kas alternatiivset õiguskaitsevahendit saaks pakkuda tarbijale talle märkimisväärseid ebamugavusi tekitamata.

Tarbijal on alati õigus toote tagastamisele, kui toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja ei ole parandamist või asendamist lõpule viinud mõistliku aja jooksul ja ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale.

3.   Kui toote parandab tarbija, käsitatakse seda tulemusliku õiguskaitsevahendina üksnes juhul, kui tarbija saab seda teha lihtsalt ja ohutult ning kui see on toote tagasinõudmise teates ette nähtud. Sellisel juhul annab toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja tarbijale vajalikud juhised, tasuta varuosad või tarkvarauuendused. Kui toote parandab tarbija, ei jäta see teda direktiivides (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771 sätestatud õigustest ilma.

4.   Kui toote kõrvaldab tarbija, kuulub see artikli 36 lõike 2 punkti d kohaselt tarbija poolt võetavate meetmete hulka üksnes juhul, kui tarbija saab sellist kõrvaldamist lihtsalt ja ohutult teostada, ning see ei mõjuta tarbija õigust saada tagasinõutud toote eest käesoleva artikli lõike 1 alusel hüvitist või asendust.

5.   Õiguskaitsevahend ei tohi põhjustada tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi. Tarbija ei pea kandma toote saatmise või muul viisil tagastamise kulusid. Kui toode ei ole oma olemuselt kaasaskantav, korraldab selle äraviimise ettevõtja.

Artikkel 38

Vastastikuse mõistmise memorandumid

1.   Riiklikud pädevad asutused ja komisjon võivad edendada vabatahtlikke vastastikuse mõistmise memorandumeid ettevõtjate või internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatega ning tarbijaid või ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega. Nende eesmärk on võtta vabatahtlikke kohustusi tooteohutuse parandamiseks.

2.   Vastastikuse mõistmise memorandumitest tulenevad vabatahtlikud kohustused ei piira käesolevast määrusest ja muudest asjakohastest liidu õigusaktidest tulenevaid ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate kohustusi.

Artikkel 39

Esindushagi

Direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldatakse esindushagide suhtes, mis on esitatud ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate poolsete käesoleva määruse sätete rikkumiste vastu, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve.

IX PEATÜKK

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 40

Rahvusvaheline koostöö

1.   Selleks et parandada turul kättesaadavaks tehtud toodete üldist ohutustaset ja tagada võrdsed tingimused rahvusvahelisel tasandil, võib komisjon käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas teha koostööd, muu hulgas teabevahetuse vormis, kolmandate riikide ametiasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kogu selline koostöö peab põhinema vastastikkusel, sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kohaldatavatele nõuetele, ning tagama, et kogu teabevahetus toimub kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Koostöö ja teabevahetus võivad olla muu hulgas seotud järgmisega:

a)

täitmise tagamise ja ohutusega seotud meetmed, k.a need, mille eesmärk on takistada ohtlike toodete ringlust, sealhulgas turujärelevalvega seotud meetmed;

b)

riskihindamismeetodid ja toodete katsetamine;

c)

toodete koordineeritud tagasinõudmised või muud sarnased meetmed;

d)

teaduslikud, tehnilised ja regulatiivsed küsimused, et parandada tooteohutust ning et töötada välja ühised prioriteedid ja lähenemisviisid rahvusvahelisel tasandil;

e)

tervise ja kaitstuse seisukohast tekkivad olulised küsimused;

f)

uute tehnoloogiate kasutamine, et parandada tooteohutust ja suurendada jälgitavust tarneahelas;

g)

standardimisega seotud tegevus;

h)

ametnike vahetused ja koolitusprogrammid.

2.   Komisjon võib anda kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele valitud teavet oma kiirhoiatussüsteemist „Safety Gate“ ning saada asjakohast teavet toodete ohutuse ning kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide võetud ennetavate, piiravate ja parandusmeetmete kohta. Komisjon jagab seda teavet vajaduse korral liikmesriikide ametiasutustega.

3.   Lõikes 2 osutatud teabevahetus võib toimuda kas

a)

ebakorrapärase teabevahetuse vormis nõuetekohaselt põhjendatud konkreetsetel juhtudel või

b)

korrapärase teabevahetuse vormis halduskokkuleppe alusel, milles on kindlaks määratud vahetatava teabe liik ja teabe vahetamise kord.

4.   Taotlejariikidel ja kolmandatel riikidel võib olla võimalik kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ täiel määral osaleda, eeldusel et nende õigusaktid on asjakohaste liidu õigusaktidega kooskõlas ja et nad osalevad Euroopa standardimissüsteemis. Sellise osalemisega kaasnevad samasugused kohustused kui need, mis on käesoleva määrusega ette nähtud liikmesriikidele, sealhulgas teatamiskohustus ja järelmeetmete võtmise kohustus. Täielik osalemine kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ põhineb liidu ja asjaomaste riikide vahelistel kokkulepetel vastavalt nendes kokkulepetes kindlaks määratud korrale.

5.   Kogu käesoleva artikli kohane teabevahetus, niivõrd kui see hõlmab isikuandmeid, toimub kooskõlas liidu andmekaitsenormidega. Isikuandmeid edastatakse ainult sellises mahus, mis on vajalik tarbijate tervise või kaitstuse tagamiseks.

6.   Käesoleva artikli kohaselt vahetatud teavet kasutatakse üksnes tarbijate tervise või kaitstuse tagamiseks.

X PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 41

Rahastamine

1.   Liit peab käesoleva määruse kohaldamisega seoses rahastama järgmisi meetmeid:

a)

tarbijate kaitstuse võrgustiku ülesannete täitmine;

b)

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ arendamine ja toimimine, sealhulgas elektrooniliste koostalitlusvõimealaste lahenduste väljatöötamine andmevahetuseks

i)

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja riiklike turujärelevalvesüsteemide vahel;

ii)

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja tollisüsteemide vahel;

iii)

muude asjaomaste piiratud ligipääsuga süsteemidega, mida kasutavad täitmise tagamise eesmärgil turujärelevalveasutused;

c)

portaali „Safety Gate“ ja portaali „Safety Business Gateway“, sealhulgas platvormide ja kolmandate isikutega andmete vahetamiseks ette nähtud avaliku, ligipääsupiiranguteta tarkvaraliidese arendamine ja hooldamine.

2.   Liit võib käesoleva määruse kohaldamisega seoses rahastada järgmisi meetmeid:

a)

artiklis 40 osutatud rahvusvahelise koostöö vahendite väljatöötamine;

b)

turujärelevalve ja tooteohutuse suuniste koostamine ja ajakohastamine;

c)

tehniliste või teaduslike eksperditeadmiste kättesaadavaks tegemine komisjonile, et abistada komisjoni turujärelevalve halduskoostöö rakendamisel;

d)

eel- või abitegevus seoses käesoleva määruse kohaldamise seisukohast asjakohaste turujärelevalvemeetmete rakendamisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, suunised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, uurimistöö, andmebaaside väljatöötamine ja hooldamine, koolitustegevus, laboritöö, pädevuse kontroll, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö;

e)

liidu turujärelevalvekampaaniad ja seotud tegevus, sealhulgas vahendid ja seadmed, IT-vahendid ja koolitus;

f)

tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ning liidu turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide tegevus, mille eesmärk on tõhustada tarbijate teavitamist.

3.   Käesoleva määruse meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (31) kas otse või kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu määravad kehtiva finantsraamistiku piires igal aastal kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks; eelkõige kuuluvad siia hulka uuringud, ekspertide kohtumised, teabe- ja kommunikatsioonimeetmed, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud turujärelevalvemeetmete üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustikega seotud kulud, kui võrgustikud keskenduvad teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamisel.

Artikkel 42

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetusmeetmete, tõhusa kontrolli ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide alusel ja kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ühtse turu programmi ja selle jätkuprogrammi alusel liidu vahendeid kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (32) sätestatud normide ja menetlustega.

3.   OLAF võib korraldada uurimist, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas sätete ja menetlustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (33) ning määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või programmi alusel rahastatud lepinguga seoses on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja juurdlust.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

Vastutus

1.   Käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused, mis kehtestavad toote turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise piiranguid või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasinõudmist, ei mõjuta asjaomaste isikute vastutuse hindamist asjaomase juhtumi suhtes kehtiva riigisisese õiguse alusel.

2.   Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu direktiivi 85/374/EMÜ (34).

Artikkel 44

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumiste korral, millega pannakse ettevõtjatele ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele kohustusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine vastavalt liikmesriigi õigusele.

2.   Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 13. detsembriks 2024 nimetatud normidest ja meetmetest, kui nad ei ole neist eelnevalt teavitanud, ning teavitavad komisjoni viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 45

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 18 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 12. juunist 2023.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 18 lõike 3 või artikli 26 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 46

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 47

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt 13. detsembriks 2029. Komisjon esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruandes hinnatakse, kas käesoleva määrusega ja eelkõige artiklitega 18, 22 ja 25 on saavutatud eesmärk tugevdada tarbijate kaitset ohtlike toodete eest, võttes arvesse uutest tehnoloogiatest tingitud probleeme ja määruse mõju ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

2.   Hiljemalt 13. detsembriks 2029 koostab komisjon hindamisaruande artikli 16 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige kõnealuse artikli kohaldamisala, mõju ning kulusid ja tulusid. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

3.   Hiljemalt 13. detsembriks 2027 hindab komisjon niisuguste sätete rakendamise korda, mis käsitlevad artikli 22 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud ebaseadusliku sisu eemaldamist internetipõhisest kauplemiskohast liidu teavitussüsteemi abil, mis on kavandatud ja välja töötatud portaali „Safety Gate“ raames. Kohasel juhul lisatakse hindamisele seadusandlik ettepanek.

4.   Hiljemalt 13. detsembriks 2026 avaldab komisjon aruande määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ning käesolevas määruses osutatud portaali „Safety Gate“ vahelise ühenduse toimimise kohta, sealhulgas teabe nende funktsioonide, edasiste täiustuste või vajaduse korral uue liidese arendamise kohta.

5.   Hiljemalt 13. detsembriks 2029 koostab komisjon hindamisaruande artikli 44 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige kõnealuse artikli alusel kehtestatud karistuste mõjusust ja hoiatavat mõju. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

6.   Taotluse korral esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse hindamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 48

Määruse (EL) nr 1025/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 1025/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:

„7.   Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 (*1) toetuseks koostatud Euroopa standard vastab kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ja kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud eriohutusnõuetele, avaldab komisjon viite sellele Euroopa standardile viivitamata Euroopa Liidu Teatajas.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.5.2023, lk 1).“;"

2)

Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmiselt:

„1.   Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et harmoneeritud standard või määruse (EL) 2023/988. toetuseks koostatud Euroopa standard ei vasta täielikult nõuetele, mida see peaks eesmärgi kohaselt täitma ja mis on sätestatud asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides või kõnealuses määruses, teatab ta sellest komisjonile ja lisab üksikasjaliku selgituse. Pärast konsulteerimist asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega loodud komiteega (kui see on olemas) või kõnealuse määrusega loodud komiteega või valdkondlike ekspertidega otsustab komisjon

a)

avaldada viited harmoneeritud standardile või kõnealuse määruse toetuseks koostatud asjaomasele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega; ning

b)

säilitada viited harmoneeritud standardile või kõnealuse määruse toetuseks koostatud asjaomasele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, säilitada need piirangutega või need eemaldada.

2.   Komisjon avaldab oma veebisaidil teabe harmoneeritud standardite ja määruse (EL) 2023/988 toetuseks koostatud Euroopa standardite kohta, mille kohta on tehtud lõike 1 kohane otsus.

3.   Komisjon teatab lõike 1 kohaselt tehtud otsustest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajaduse korral harmoneeritud standardite või määruse (EL) 2023/988 toetuseks. koostatud asjaomaste Euroopa standardite läbivaatamist.“

Artikkel 49

Direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine

Direktiivi (EL) 2020/1828 I lisa punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.5.2023, lk 1).“

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiivid 87/357/EMÜ ja 2001/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 13. detsembrist 2024.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja määrusele (EL) nr 1025/2012 ning viiteid loetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 51

Üleminekusäte

Liikmesriigid ei tohi takistada direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritud toodete turul kättesaadavaks tegemist, kui need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ning kui need on turule lastud enne 13. detsembrit 2024.

Artikkel 52

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. detsembrist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 10. mai 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ROSWALL


(1)  ELT C 105, 4.3.2022, lk 99.

(2)  Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. aprilli 2023. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(4)  Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

(13)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (ELT L 136, 22.5.2019, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(22)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/644 postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta (ELT L 112, 2.5.2018, lk 19).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1).

(30)  Komisjoni 8. novembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2019/417, milles sätestatakse üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja selle teavitamissüsteemi haldamise suunised (ELT L 73, 15.3.2019, lk 121).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(32)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(34)  Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).


LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 87/357/EMÜ

Direktiiv 2001/95/EÜ

Määrus (EL) nr 1025/2012

Käesolev määrus

 

Artikli 1 lõige 2

 

Artikli 2 lõiked 1 ja 2

 

Artikkel 2, välja arvatud punkti a teine lõik ja punkti b teine lõik

Artikkel 3

 

Artikli 2 punkti a teine lõik

Artikli 2 lõike 2 punkt i ja artikli 2 lõige 3

 

Artikli 2 punkti b teine lõik

Artikli 6 lõige 2

 

Artikli 3 lõige 1

Artikkel 5

 

Artikli 3 lõige 2

Artikli 7 lõige 1

 

Artikli 3 lõige 3

Artikkel 8

 

Artikli 3 lõige 4

Artikli 7 lõige 3

 

Artikli 4 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 10 lõige 1

Artikli 7 lõige 2

 

Artikli 4 lõike 1 punkt c

-

-

 

Artikli 4 lõike 1 punkt d

-

-

 

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik

Artikli 10 lõige 7

Artikli 48 lõike 1 punkt a

 

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

-

-

 

Artikli 4 lõike 2 kolmas ja neljas lõik

Artikli 11 lõike 1 punkt b

Artikli 48 lõike 1 punkt b

 

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik

Artikli 9 lõige 7

 

Artikli 5 lõike 1 teine lõik

-

 

Artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu punkt a

Artikli 9 lõiked 10, 12 ja 13 ning artikli 11 lõiked 9 ja 10

 

Artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu punkt b

Artikli 9 lõige 8 ja artikli 11 lõige 8

 

Artikli 5 lõike 1 neljanda lõigu punkt a

Artikli 9 lõiked 5 ja 6, artikli 11 lõige 3

 

Artikli 5 lõike 1 neljanda lõigu punkti b esimene lause

Artikli 9 lõiked 2 ja 3

 

Artikli 5 lõike 1 neljanda lõigu punkti b teine lause

Artikli 9 lõiked 11, 12 ja 13 ja artikli 11 lõiked 9, 10 ja 11

 

Artikli 5 lõike 1 viies lõik

Artikli 9 lõike 8 punkt a

 

Artikli 5 lõige 2

Artikli 12 lõiked 1 ja 3

 

Artikli 5 lõike 3 esimene lõik

Artikli 9 lõige 8, artikli 11 lõige 8 ja artikli 12 lõige 4

 

Artikli 5 lõike 3 teine lõik

-

 

Artikli 5 lõige 4

Artikkel 15

 

Artiklid 6–9

Artikli 2 lõige 2, artiklid 23 ja 44

 

Artikli 10 lõige 1

Artikkel 30

 

Artikli 10 lõige 2

Artiklid 31 ja 32

 

Artikli 11 lõike 1 esimene lõik

Artikli 26 lõige 3

 

Artikli 11 lõike 1 teine lõik

-

 

Artikli 11 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 26 lõige 10

 

Artikli 11 lõige 2

Artikli 26 lõige 5

 

Artikli 12 lõike 1 esimene ja neljas lõik

Artikli 26 lõiked 1 ja 2

 

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

-

 

Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik

-

 

Artikli 12 lõige 2

Artikli 26 lõiked 5 ja 7

 

Artikli 12 lõige 3

Artikli 26 lõige 10

 

Artikli 12 lõige 4

Artikli 40 lõiked 2–6

 

Artikkel 13

Artikkel 28

 

Artiklid 14 ja 15

Artikkel 46

 

Artikli 16 lõike 1 esimene lõik

Artikli 33 lõige 1

 

Artikli 16 lõike 1 teine lõik

Artikli 33 lõige 2

 

Artikli 16 lõige 2

Artikli 33 lõige 3

 

Artikkel 17

Artikli 43 lõige 2

 

Artikli 18 lõiked 1 ja 2

Artikkel 23

 

Artikli 18 lõige 3

Artikli 43 lõige 1

 

Artikli 19 lõige 1

-

 

Artikli 19 lõige 2

Artikkel 47

 

Artikkel 20

-

 

Artikkel 21

Artikkel 52

 

I lisa punkt 1

Artikli 9 lõige 8, artikli 10 lõike 2 punkt c, artikli 11 lõige 8 ja artikli 12 lõige 4

 

I lisa punktid 2 ja 3

Artikkel 26

 

III lisa

-

 

IV lisa

Lisa

Artiklid 1 ja 2

 

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik ja artikli 6 lõike 1 punkti f alapunkt i

Artiklid 3–7

 

-