(1)

Riikideülene kuritegelik tegevus kujutab endast märkimisväärset ohtu liidu sisejulgeolekule ning nõuab koordineeritud, suunatud ja kohandatud reageerimist. Kuigi kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses on eesliinil kohapeal tegutsevad riikide ametiasutused, on tõhusa ja tulemusliku koostöö tagamiseks teabe vahetamise valdkonnas äärmiselt olulised liidu tasandi meetmed. Peale selle toovad eelkõige organiseeritud kuritegevus ja terrorism esile sise- ja välisjulgeoleku vahelise seose. Riikideülene kuritegelik tegevus ei tunne riigipiire ning selle väljundiks on kuritegelikud organisatsioonid ja terrorirühmitused, kes panevad toime väga erinevaid ning järjest dünaamilisemaid ja keerulisemaid kuritegusid. Seetõttu on vaja paremat õigusraamistikku tagamaks, et pädevad õiguskaitseasutused saavad süütegusid tõhusamalt tõkestada, avastada ja uurida.

(2)

Et arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, mida iseloomustab sisepiirikontrolli puudumine, on oluline, et ühe liikmesriigi pädevatel õiguskaitseasutustel oleks kohaldatava liidu ja liikmesriigi õiguse raames võimalus saada samaväärne juurdepääs teabele, mis on kättesaadav nende kolleegidele teises liikmesriigis. Sellega seoses peaksid pädevad õiguskaitseasutused tegema tulemuslikku koostööd kogu liidus. Seetõttu on politseikoostöö süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks vajaliku teabe vahetamisel avaliku julgeoleku aluseks olevate meetmete oluline osa sisepiirikontrollita alal, kus ollakse üksteisest vastastikku sõltuvad. Kuritegevust ja kuritegelikku tegevust, sealhulgas terrorismi käsitleva teabe vahetamise üldine eesmärk on kaitsta füüsiliste isikute julgeolekut ja juriidiliste isikute seadusega kaitstud olulisi huve.

(3)

Suurem osa kuritegelikest organisatsioonidest tegutseb rohkem kui kolmes riigis ja koosneb mitmest riigist pärit liikmetest, kes tegelevad mitmesuguse kuritegeliku tegevusega. Kuritegelike organisatsioonide struktuur on üha keerukam ning nende liikmed kasutavad piiriüleselt tugevaid ja tõhusaid sidesüsteeme ja teevad koostööd.

(4)

Tulemuslikuks võitluseks piiriülese kuritegevuse vastu on äärmiselt oluline, et pädevad õiguskaitseasutused vahetaksid kiiresti teavet ja teeksid omavahel operatiivkoostööd. Kuigi pädevate õiguskaitseasutuste vaheline piiriülene koostöö on viimastel aastatel paranenud, on teatavad praktilised ja õiguslikud takistused jäänud. Sellega seoses aitab nõukogu soovitus (EL) 2022/915 (2) liikmesriikidel piiriülest operatiivkoostööd veelgi tõhustada.

(5)

Mõni liikmesriik on välja töötanud katseprojektid piiriülese koostöö tugevdamiseks, keskendudes näiteks naaberliikmesriikide politseiametnike ühispatrullidele piirialadel. Mitu liikmesriiki on sõlminud ka kahe- või isegi mitmepoolsed lepingud, et tugevdada piiriülest koostööd, sealhulgas teabevahetust. Käesoleva direktiiviga selliseid võimalusi ei piirata, tingimusel et eelnimetatud lepingutes sätestatud teabevahetuse normid on käesoleva direktiiviga selle kohaldamisel kooskõlas. Vastupidi, liikmesriike julgustatakse vahetama parimaid tavasid ning sellistest katseprojektidest ja lepingutest saadud kogemusi ning kasutama selleks kättesaadavaid liidu rahalisi vahendeid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1149 (3) loodud Sisejulgeolekufondist saadavaid vahendeid.

(6)

Liikmesriikidevahelist teabevahetust, mille eesmärk on tõkestada ja avastada süütegusid, reguleeritakse 19. juunil 1990 vastu võetud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, (4) eelkõige selle artiklitega 39 ja 46. Nõukogu raamotsusega 2006/960/JSK (5) asendati need sätted osaliselt ja kehtestati uued normid teabe ja jälitusteabe vahetamiseks pädevate õiguskaitseasutuste vahel.

(7)

Hindamised, sealhulgas nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (6) alusel läbi viidud hindamised, on näidanud, et raamotsus 2006/960/JSK ei ole piisavalt selge ega taga asjakohase teabe piisavat ja kiiret vahetamist liikmesriikide vahel. Hindamised on ka näidanud, et praktikas kasutatakse raamotsust harva, osaliselt seetõttu, et praktikas puudub selgus Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja raamotsuse kohaldamisala vahel.

(8)

Seetõttu tuleks ajakohastada kehtivat õigusraamistikku, et kõrvaldada lahknevused ja kehtestada selged ning ühtlustatud normid, et hõlbustada eri liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutuste vahelist piisavat ja kiiret teabevahetust ja seda tagada ning et võimaldada pädevatel õiguskaitseasutustel kohaneda kiiresti muutuva ja laieneva organiseeritud kuritegevuse maastikuga, sealhulgas ühiskonna globaliseerumise ja digitaliseerumise kontekstis.

(9)

Eelkõige peaks käesolev direktiiv hõlmama teabevahetust süütegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil, asendades sellise teabevahetuse osas seega täielikult Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 39 ja 46 ning tagades seeläbi vajaliku õiguskindluse. Lisaks tuleks asjaomaseid norme lihtsustada ja selgitada, et hõlbustada nende tulemuslikku kohaldamist praktikas.

(10)

On vaja kehtestada ühtlustatud normid, millega reguleeritakse käesoleva direktiivi alusel toimuva liikmesriikidevahelise teabevahetuse valdkonnaüleseid aspekte uurimise eri etappides, alates kriminaalteabe kogumisest kuni kriminaaluurimiseni. Kõnealused normid peaksid hõlmama teabevahetust politsei- ja tollikoostöö keskuste kaudu, mis on loodud kahe või enama liikmesriigi vahel kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel süütegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil. Kõnealused normid ei tohiks siiski hõlmata kahepoolset teabevahetust kolmandate riikidega. Käesolevas direktiivis sätestatud normid ei tohiks mõjutada sellise teabevahetuse konkreetseid süsteeme või raamistikke käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2016/794, (7) (EL) 2018/1860, (8) (EL) 2018/1861 (9) ja (EL) 2018/1862, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2016/681 (11) ja (EL) 2019/1153 (12) ning nõukogu otsused 2008/615/JSK (13) ja 2008/616/JSK (14).

(11)

Mõiste „süütegu“ on liidu õiguse autonoomne mõiste, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks kuritegevusega tulemuslikuks võitlemiseks mõista „süüteona“ tegevust, mis on karistatav selle liikmesriigi kriminaalõiguse alusel, kes saab teavet kas taotluse või omaalgatusliku teabe edastamise alusel vastavalt käesolevale direktiivile, olenemata karistusest, mida võib selles liikmesriigis määrata, ja olenemata sellest, kas selline tegu on karistatav ka teavet edastava liikmesriigi kriminaalõiguse alusel, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sätestatud taotluste rahuldamata jätmise põhjuste kohaldamist.

(12)

Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö konventsiooni (15) (Napoli II) kohaldamist.

(13)

Kuna käesolevat direktiivi ei kohaldata teabe töötlemise suhtes sellise tegevuse käigus, mis jääb liidu õiguse kohaldamisalast väljapoole, ei kuulu riikliku julgeolekuga seotud tegevus käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(14)

Käesoleva direktiiviga ei reguleerita teabe edastamist ja kasutamist tõendina kohtumenetlustes. Eelkõige ei tohiks seda mõista kui sellise õiguse kehtestamist, mis võimaldab kasutada käesoleva direktiivi alusel edastatud teavet tõendina, ning sellest tulenevalt ei mõjuta see kohaldatavas õiguses sätestatud nõuet saada teabe edastanud liikmesriigi nõusolek selliseks kasutamiseks. Käesolev direktiiv ei mõjuta tõendeid käsitlevaid liidu õigusakte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetlustes mõistetud vabadusekaotuslike karistuste täideviimiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil volitatud asutuste ja esindajate määramise kohta. Seega, kuigi käesoleva direktiivi alusel teavet edastavatel liikmesriikidel ei ole käesoleva direktiivi alusel kohustust seda teha, peaks neil olema lubatud teabe edastamise ajal või pärast seda anda nõusolek kõnealuse teabe kasutamiseks tõendina kohtumenetlustes, sealhulgas juhul, kui see on riigisisese õiguse kohaselt vajalik, kasutades selleks liikmesriikide vahel kehtivaid õigusalase koostöö vahendeid.

(15)

Käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse suhtes tuleks kohaldada viit üldpõhimõtet: kättesaadavus, samaväärne juurdepääs, konfidentsiaalsus, andmete omandiõigus ja andmete usaldusväärsus. Need põhimõtted ei piira käesoleva direktiivi täpsemate sätete kohaldamist ning neist tuleks direktiivi tõlgendamisel ja kohaldamisel asjakohasel juhul juhinduda. Esiteks, kättesaadavuse põhimõtet tuleks mõista nii, et ühe liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele kättesaadav asjakohane teave peaks olema võimalikult suures ulatuses kättesaadav ka teise liikmesriigi kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele. See põhimõte ei tohiks siiski mõjutada käesoleva direktiivi nende erisätete kohaldamist, mis piiravad teabe kättesaadavust, näiteks taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid ja kohtu luba käsitlevate sätete kohaldamist, kui see on põhjendatud, ega kohustust saada enne teabe jagamist teabe algselt esitanud liikmesriigi või kolmanda riigi nõusolek. Teiseks, samaväärse juurdepääsu põhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et juurdepääs, mis teise liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil ja pädevatel õiguskaitseasutustel on asjakohasele teabele, on sisuliselt samaväärne, kui on nende enda ühtsel kontaktpunktil ja pädevatel õiguskaitseasutustel sellele teabele, ning seega ei ole see rangem ega vähem rangem, kui käesoleva direktiivi täpsematest sätetest ei tulene teisiti. Kolmandaks, konfidentsiaalsuse põhimõte nõuab, et liikmesriigid austaksid üksteise konfidentsiaalsust käsitlevaid riigisiseseid õigusnorme, kui nad käsitlevad konfidentsiaalseks märgitud teavet, mis esitatakse nende ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutusele, tagades samasuguse konfidentsiaalsuse taseme vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud konfidentsiaalsust käsitlevatele õigusnormidele. Neljandaks, andmete omandiõiguse põhimõtte kohaselt tuleks teisest liikmesriigist või kolmandast riigist algselt saadud teavet esitada üksnes selle liikmesriigi või kolmanda riigi nõusolekul ja kehtestatud tingimustel. Viiendaks, vastavalt andmete usaldusväärsuse põhimõttele tuleks isikuandmed, mis on osutunud ebaõigeks, mittetäielikuks või aegunuks, kustutada või parandada või nende töötlemist tuleks asjakohasel juhul piirata ning kõiki nende andmete vastuvõtjaid teavitatakse sellest viivitamata.

(16)

Selleks et saavutada eesmärk hõlbustada piisavat ja kiiret teabevahetust liikmesriikide vahel ja see tagada, tuleks käesoleva direktiiviga näha liikmesriikidele ette võimalus sellise teabe hankimiseks, edastades teise asjaomase liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile taotluse vastavalt teatavatele selgetele, lihtsustatud ja ühtlustatud nõuetele. Taotluse sisu osas tuleks käesolevas direktiivis täpsustada eelkõige ammendavalt ja piisavalt üksikasjalikult ning ilma et see piiraks vajadust juhtumipõhise hindamise järele, olukordi, kus taotlust tuleb pidada kiireloomulisteks, vähemalt milliseid üksikasju taotlus peab sisaldama ja seda, millises keeles see tuleb esitada.

(17)

Kuna iga liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil peaks igal juhul olema võimalik esitada taotlus teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, peaks liikmesriikidel paindlikkuse huvides olema lisaks lubatud määrata mõned oma pädevad õiguskaitseasutused, kes võivad osaleda Euroopa koostöös, volitatud õiguskaitseasutuseks, et esitada taotlusi teiste liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele. Iga liikmesriik peaks esitama komisjonile nimekirja oma volitatud õiguskaitseasutustest. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni viivitamata nimekirja muudatustest. Komisjon peaks avaldama need nimekirjad internetis. Selleks et ühtne kontaktpunkt saaks täita oma käesolevast direktiivist tulenevaid koordineerimisülesandeid, on siiski vaja, et juhul, kui liikmesriik teeb otsuse lubada mõnel oma pädeval õiguskaitseasutusel esitada taotlusi teiste liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele, teavitab liikmesriik seda ühtset kontaktpunkti kõigist sellistest väljaminevatest taotlustest ja muudest nendega seotud teadetest, lisades oma ühtse kontaktpunkti alati vastuse saajate hulka. Liikmesriigid peaksid püüdma piirata põhjendamatut isikuandmete dubleerimist rangelt miinimumini.

(18)

Selleks et tagada ühtsele kontaktpunktile esitatud taotluste kiire menetlemine, on vaja kehtestada tähtajad. Need tähtajad peaksid olema selged ja proportsionaalsed ning võtma arvesse seda, kas taotlus on kiireloomuline ja kas taotlus on seotud otse juurdepääsetava või kaudselt juurdepääsetava teabega. Selleks et tagada kohaldatavatest tähtaegadest kinnipidamine, võimaldades samal ajal teatavat paindlikkust, peaks objektiivselt põhjendatud juhtudel olema võimalik nendest tähtaegadest kõrvale kalduda üksnes erandkorras, kui taotluse saanud liikmesriigi pädev õigusasutus vajab vajaliku õigusasutuse loa andmise üle otsustamiseks lisaaega. Selline vajadus võib tekkida näiteks taotluses tõstatatud küsimuste ulatuslikkuse või keerukuse tõttu. Tagamaks et nii palju kui võimalik saaks kasutada kiiret reageerimist pakkuvaid võimalusi meetmete võtmiseks konkreetsetel juhtudel, peaks taotluse saanud liikmesriik esitama taotletud teabe niipea, kui see on ühtse kontaktpunkti valduses, isegi kui see teave ei ole ainus kättesaadav teave, mis on taotluse seisukohast asjakohane. Ülejäänud taotletud teave tuleks esitada niipea, kui ühtne kontaktpunkt selle saab.

(19)

Ühtsed kontaktpunktid peaksid hindama, kas taotletud teave on vajalik ja proportsionaalne käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks ning kas taotluse aluseks olevate objektiivsete põhjuste selgitus on piisavalt selge ja üksikasjalik, et vältida põhjendamatut teabe edastamist või ebaproportsionaalselt suures koguses teabe andmist.

(20)

Erandjuhul võib liikmesriigi poolt ühtsele kontaktpunktile esitatud taotluse rahuldamata jätmine olla objektiivselt põhjendatud. Selleks et tagada käesoleva direktiiviga loodud süsteemi tulemuslik toimimine täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõttega, tuleks neid juhtumeid ammendavalt täpsustada ja kitsalt tõlgendada. Käesolevas direktiivis sätestatud normides pannakse siiski suurt rõhku vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, nähes seeläbi ette kaitsemeetmed taotluste väärkasutamise vastu, sealhulgas juhul, kui sellega kaasneks põhiõiguste ilmne rikkumine. Seetõttu peaksid liikmesriigid oma üldise hoolsuskohustuse väljendusena alati kontrollima, kas neile käesoleva direktiivi alusel esitatud taotlused vastavad vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, ning jätma rahuldamata taotlused, mida nad peavad nende põhimõtetega vastuolus olevaks. Kui taotluse rahuldamata jätmise põhjused on seotud ainult osaga taotletud teabest, tuleks ülejäänud teave esitada käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul. Et vältida tarbetut taotluste rahuldamata jätmist, peaks taotluse esitanud liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või volitatud õiguskaitseasutus taotluse korral esitama taotluse menetlemiseks vajalikke selgitusi ja täpsustusi. Tähtaja kulgemine tuleks peatada alates hetkest, mil taotluse esitanud liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või asjakohasel juhul volitatud õiguskaitseasutus saab taotluse selgituste või täpsustuste saamiseks. Siiski peaks olema võimalik nõuda selgitusi või täpsustusi ainult juhul, kui selgitused või täpsustused on objektiivselt vajalikud ja proportsionaalsed, nii et ilma nendeta tuleks taotlus ühel käesolevas direktiivis loetletud põhjustest jätta rahuldamata. Tulemusliku koostöö huvides peaks olema võimalik paluda vajalikke selgitusi või täpsustusi ka muudes olukordades, ilma et see tooks kaasa tähtaja kulgemise peatumise.

(21)

Selleks et võimaldada vajalikku paindlikkust seoses operatiivvajadustega, mis võivad praktikas erineda, tuleks käesoleva direktiiviga näha lisaks ühtsetele kontaktpunktidele esitatavatele taotlustele ette veel kaks teabevahetusviisi. Esimene neist on teabe omal algatusel edastamine ühtse kontaktpunkti või pädeva õiguskaitseasutuse poolt teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevale õiguskaitseasutusele ilma eelneva taotluseta ehk teabe edastamine omal algatusel. Teine on teabe edastamine sellise taotluse alusel, mida ühtne kontaktpunkt või pädev õiguskaitseasutus on esitanud otse teise liikmesriigi pädevale õiguskaitseasutusele. Mõlema teabevahetusviisi jaoks kehtestatakse käesolevas direktiivis vaid piiratud arv miinimumnõudeid, eelkõige asjaomase ühtse kontaktpunkti teavitamise kohta, ning omal algatusel teabe edastamise korral olukordade kohta, kus teave tuleb esitada, ja keel, mida tuleb kasutada. Neid nõudeid tuleks kohaldada ka olukordades, kus pädev õiguskaitseasutus annab teavet oma liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, et edastada see teave teisele liikmesriigile, näiteks juhul, kui on vaja järgida käesolevas direktiivis sätestatud norme teabe esitamisel kasutatava keele kohta.

(22)

Teabe edastamiseks eelnevalt õigusasutuse loa saamise nõue, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud, on oluline kaitsemeede, mida tuleks järgida. Liikmesriikide õigussüsteemid on selles osas erinevad ja käesolevat direktiivi ei tohiks tõlgendada nii, et see mõjutab riigisiseses õiguses sätestatud norme ja tingimusi, mis käsitlevad eelnevaid õigusasutuse lubasid, välja arvatud nõue kohaldada nende suhtes tingimust, et riigisisest ja liikmesriikidevahelist teabevahetust käsitatakse nii sisuliselt kui ka menetluslikult samaväärsel viisil. Lisaks peaksid pädeva õigusasutuse liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või asjakohasel juhul pädev õiguskaitseasutus võtma kõik praktilised ja õiguslikud meetmed ja tegema asjakohasel juhul koostööd taotluse esitanud liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või volitatud õiguskaitseasutusega, et saada õigusasutuse luba võimalikult kiiresti, et sellise nõude kohaldamisega seotud viivitused ja komplikatsioonid oleksid minimaalsed. Kuigi käesoleva direktiivi õiguslik alus piirdub Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 87 lõike 2 punkti a kohase õiguskaitsealase koostööga, võib käesolev direktiiv olla õigusasutuste jaoks asjakohane.

(23)

Kogu käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse korral on eriti oluline tagada isikuandmete kaitse vastavalt liidu õigusele. Selleks peaks käesoleva direktiivi alusel toimuv isikuandmete töötlemine ühtse kontaktpunkti või pädeva õiguskaitseasutuse poolt toimuma täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (17). Määruse (EL) 2016/794 kohaselt töötleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) andmeid kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud normidega. Käesolev direktiiv ei mõjuta kõnealust direktiivi ega määrust. Eelkõige tuleks täpsustada, et kõik ühtsete kontaktpunktide ja pädevate õiguskaitseasutuste vahetatavad isikuandmed peavad kuuluma määruse (EL) 2016/794 II lisa B jaos loetletud iga andmesubjekti kategooria andmekategooriasse. Seepärast tuleks selgelt eristada kahtlusaluste andmeid ning tunnistajate, kannatanute või muudesse rühmadesse kuuluvate isikute andmeid, mille suhtes kohaldatakse rangemaid piiranguid. Lisaks tuleks selliseid isikuandmeid võimaluse korral eristada nende õigsuse ja usaldusväärsuse järgi. Õigsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleks fakte eristada isiklikest hinnangutest. Ühtsed kontaktpunktid või asjakohasel juhul pädevad õiguskaitseasutused peaksid käesoleva direktiivi kohaseid taotlusi käsitlema võimalikult kiiresti, et tagada isikuandmete õigsus ja usaldusväärsus, vältida tarbetut andmete dubleerimist ja vähendada ohtu, et sellised andmed aeguvad või ei ole enam kättesaadavad. Kui selgub, et isikuandmed on ebaõiged, tuleks need viivitamata parandada või kustutada või nende töötlemist tuleks piirata.

(24)

Selleks et ühtne kontaktpunkt saaks kas taotluse alusel või omal algatusel edastada piisavalt ja kiiresti teavet, on oluline, et pädevad õiguskaitseasutused mõistaksid üksteist. Kogu teabevahetus, sealhulgas taotletud teabe esitamine, taotluse rahuldamata jätmine, sealhulgas rahuldamata jätmise põhjused, ning asjakohasel juhul konkreetse taotlusega seotud taotlused selgituste või täpsustuste saamiseks ning selgitused ja täpsustused tuleks edastada keeles, milles taotlus esitati. Et vältida keelebarjääridest tingitud viivitusi taotletud teabe esitamisel ja piirata tõlkekulusid, peaksid liikmesriigid koostama loetelu, mis sisaldab üht või mitut keelt, milles saab pöörduda nende ühtse kontaktpunkti poole ja milles see saab suhelda. Kuna inglise keel on laialdaselt mõistetav ja praktikas kasutatav keel, mis on seotud õiguskaitsealase koostööga liidus, tuleks see lisada kõnealusesse loetellu. Liikmesriigid peaks esitama kõnealuse loetelu ja selle ajakohastatud versioonid komisjonile. Komisjon peaks avaldama nende loetelude koondkogumi internetis.

(25)

Euroopa kodanike turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks on oluline, et Europolil oleks vajalik teave, et täita oma rolli liidu kriminaalteabe keskusena, mis toetab pädevaid õiguskaitseasutusi. Seepärast tuleks juhul, kui teavet vahetatakse liikmesriikide vahel, olenemata sellest, kas teavet vahetatakse ühtsele kontaktpunktile või pädevale õiguskaitseasutusele esitatud taotluse alusel või kas ühtne kontaktpunkt või pädev õiguskaitseasutus on teabe esitanud omal algatusel, hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas käesoleva direktiivi alusel esitatud taotluse või käesoleva direktiivi alusel vahetatud teabe koopia tuleks saata Europolile kooskõlas määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikega 6, kui asjaomane süütegu on hõlmatud Europoli eesmärkidega. Hinnangud süüteo ulatuse kohta peaksid põhinema Europoli eesmärkidel, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/794. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud saatma Europolile taotluse või vahetatud teabe koopiat, kui see oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega, kui see ohustaks käimasoleva uurimise edukust või üksikisiku turvalisust või kui see avalikustaks teavet riikliku julgeoleku valdkonna organisatsioonide või konkreetse luuretegevuse kohta. Lisaks, kooskõlas andmete omandiõiguse põhimõttega ja ilma et see piiraks määruses (EL) 2016/794 sätestatud kohustust määrata kindlaks teabe töötlemise eesmärk ja piirangud Europolis, tuleks teisest liikmesriigist või kolmandast riigist algselt saadud teave edastada Europolile üksnes juhul, kui see liikmesriik või kolmas riik on andnud selleks oma nõusoleku. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende ühtse kontaktpunkti ja pädevate õiguskaitseasutuste töötajaid toetatakse ja koolitatakse piisavalt, et kiiresti ja täpselt kindlaks teha, milline käesoleva direktiivi alusel vahetatav teave kuulub Europoli pädevusse ja on vajalik Europoli eesmärkide saavutamiseks.

(26)

Liikmesriikide vahel õiguskaitsealase teabe edastamiseks kasutatavate sidekanalite arvukuse probleemile tuleks leida lahendus, sest see takistab sellise teabe asjakohast ja kiiret vahetamist ning suurendab ohtu isikuandmete turvalisusele. Seepärast tuleks määruse (EL) 2016/794 kohaselt Europoli hallatava ja välja töötatud turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) kasutamine muuta kohustuslikuks kõigi käesoleva direktiivi kohaste teabeedastuste ja teadete korral, sealhulgas taotluste saatmisel ühtsele kontaktpunktile ja otse pädevale õiguskaitseasutusele, teabe edastamisel taotluse alusel ja teabe edastamisel ühtse kontaktpunkti ja pädeva õiguskaitseasutuse omal algatusel, teabe, selgituste ja täpsustuste taotluste rahuldamata jätmise teadete edastamisel ning taotluse või teabe koopiate saatmisel ühtsele kontaktpunktile ja Europolile. Selleks peaksid kõik ühtsed kontaktpunktid ja kõik pädevad õiguskaitseasutused, kes võivad teabevahetuses osaleda, olema SIENAga otse ühendatud. Selleks et SIENAt saaksid kasutada eesliiniametnikud, näiteks haaranguoperatsioonides osalevad politseiametnikud, peaks see asjakohasel juhul toimima ka mobiilseadmetes. Sellega seoses tuleks ette näha lühike üleminekuperiood, et võimaldada SIENA täielikult kasutusele võtta, kuna see toob kaasa mõnes liikmesriigis praeguse korra muutmise ja eeldab asjakohaste töötajate koolitamist. Selleks et võtta arvesse tegelikku tööd ja mitte takistada pädevate õiguskaitseasutuste vahelist head koostööd, peaks liikmesriigil olema võimalik lubada oma ühtsel kontaktpunktil või pädeval õiguskaitseasutusel kasutada piiratud arvul põhjendatud olukordades muud turvalist sidekanalit. Kui liikmesriik lubab oma ühtsel kontaktpunktil või pädeval õiguskaitseasutusel kasutada taotluse kiireloomulisuse tõttu muud sidekanalit, peaks ta, kui see on võimalik ja kooskõlas operatiivvajadustega, pärast seda, kui olukord ei ole enam kiireloomuline, pöörduma tagasi SIENA kasutamise juurde. SIENA kasutamine ei peaks olema olla kohustuslik, kui teavet vahetatakse liikmesriigi siseselt.

(27)

Selleks et teabevooge lihtsustada, hõlbustada ja paremini hallata, peaks iga liikmesriik looma või määrama ühtse kontaktpunkti. Ühtse kontaktpunkti pädevusse peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse koordineerimine ja hõlbustamine. Iga liikmesriik peaks teavitama komisjoni oma ühtse kontaktpunkti loomisest või määramisest ning kõigist selle muudatustest. Komisjon peaks need teated ja nende ajakohastatud versioonid avaldama. Reageerimaks kasvavale vajadusele võidelda ühiselt piiriülese kuritegevusega, nagu ebaseaduslik uimastikaubandus, küberkuritegevus, inimkaubandus ja terrorism, peaks ühtne kontaktpunkt eelkõige aitama vähendada teabevoogude takistusi, mis on tingitud pädevate õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse viisi killustatusest. Ühtsele kontaktpunktile tuleks anda mitu konkreetset miinimumülesannet ja tal peaks olema ka teatav minimaalne suutlikkus, et ta suudaks tulemuslikult täita oma koordineerimisülesandeid, mis puudutavad käesoleva direktiivi kohast piiriülest teabevahetust õiguskaitse eesmärgil.

(28)

Ühtsel kontaktpunktil peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on kättesaadav tema liikmesriigis, sealhulgas kasutajasõbralik juurdepääs kõigile asjakohastele liidu ja rahvusvahelistele andmebaasidele ja platvormidele kooskõlas kohaldatavas liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud korraga. Selleks et täita käesoleva direktiivi nõudeid, eelkõige nõudeid tähtaegade suhtes, tuleks ühtsele kontaktpunktile anda piisavad eelarvevahendid ja inimressursid, sealhulgas piisav tõlkevõimekus, ja ta peaks toimima ööpäev läbi. Selles aspektis võiks ühtse kontaktpunkti tõhusust ja tulemuslikkust suurendada kontaktkeskus, mis suudab sissetulevaid taotlusi läbi vaadata, töödelda ja suunata. Ühtset kontaktpunkti peaksid ka abistama alati õigusasutused, kes on pädevad andma vajalikke õigusasutuse lube. See on võimalik, kui tagatakse näiteks sellise õigusasutuse füüsiline kohalolek ühtse kontaktpunkti ruumides või tema funktsionaalne kättesaadavus kas ühtse kontaktpunkti ruumides või olles otse telefoni teel kättesaadav.

(29)

Selleks et ühtne kontaktpunkt saaks tulemuslikult täita oma käesoleva direktiivi kohaseid koordineerimisülesandeid, peaks see koosnema selliste pädevate õiguskaitseasutuste töötajatest, mille kaasamine on käesoleva direktiivi kohaseks asjakohaseks ja kiireks teabevahetuseks vajalik. Iga liikmesriik otsustab ise, milline täpne korraldus ja koosseis on selle nõude täitmiseks vajalik, kuid ühtses kontaktpunktis võiksid olla esindatud politsei-, tolli- ja muud pädevad õiguskaitseasutused, mis vastutavad süütegude tõkestamise, avastamise või uurimise eest, ja võimalikud piirkondlike ja kahepoolsete asutuste kontaktpunktid, nagu kontaktametnikud ja atašeed, kes on lähetatud teistesse liikmesriikidesse, ning asjaomaste liidu õiguskaitseasutuste, näiteks Europoli töötajad. Tulemusliku koordineerimise huvides peaks ühtne kontaktpunkt siiski koosnema vähemalt Europoli riikliku üksuse, SIRENE büroo ja Interpoli riikliku keskbüroo, mis on loodud asjakohase liidu õigusaktiga või rahvusvahelise lepinguga, esindajatest, ja olenemata sellest, et käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste liidu õigusaktidega konkreetselt reguleeritud teabevahetuse suhtes.

(30)

Arvestades konkreetset nõudlust piiriülese õiguskaitsealase koostöö järele, sealhulgas sellega seonduvat tundliku teabe käsitlemist, on oluline, et ühtse kontaktpunkti ja pädeva õiguskaitseasutuse töötajatel oleksid käesoleva direktiivi kohaste ülesannete õiguspäraseks, tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Eelkõige tuleks ühtse kontaktpunkti töötajatele pakkuda nii liidu kui ka riigi tasandil asjakohaseid ja korrapäraseid koolituskursusi, mis vastavad nende ametialastele vajadustele ja konkreetsele taustale ning hõlbustavad nende käesolevas direktiivis sätestatud normide täitmiseks vajalikke kontakte teiste liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja pädevate õiguskaitseasutustega, ning julgustada neid töötajaid nendel kursustel osalema. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata andmetöötlusvahendite ja IT-süsteemide nõuetekohasele kasutamisele, teadmiste jagamisele liidu ja liikmesriikide asjakohaste justiits- ja siseküsimuste valdkonna õigusraamistike kohta, keskendudes eelkõige isikuandmete kaitsele, õiguskaitsealasele koostööle ja konfidentsiaalse teabe käitlemisele, ning keeltele, milles asjaomase liikmesriigi teate kohaselt tema ühtne kontaktpunkt saab teavet vahetada, et aidata ületada keelebarjääre. Koolitamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kasutama võimaluse korral ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2219 (18) loodud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) pakutavaid koolituskursusi ja asjakohaseid vahendeid, kaaluma võimalust, et töötajad saaksid veeta ühe nädala Europolis, ning kasutama asjakohaseid pakkumisi, mida on tehtud liidu eelarvest rahastatavate programmide ja projektide, näiteks CEPOLi vahetusprogrammi raames.

(31)

Lisaks tehnilistele oskustele ja õigusalastele teadmistele on käesoleva direktiivi alusel tehtava tõhusa ja tulemusliku piiriülese õiguskaitsealase koostöö eeltingimusteks vastastikune usaldus ja ühine arusaam. Ühisoperatsioonide ja ekspertteadmiste jagamise käigus kujunenud isiklikud kontaktid hõlbustavad usalduse loomist ja liidu ühise politseitöökultuuri arendamist. Liikmesriigid peaksid kaaluma ka ühiseid koolituskursusi ning töötajate vahetusi, milles keskendutakse teadmussiirdele seoses teiste liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutuste töömeetodite, uurimismeetodite ja organisatsioonilise struktuuriga.

(32)

Selleks et suurendada ühtsete kontaktpunktide ja pädevate õiguskaitseasutuste töötajate koolituskursustel osalemist, võiksid liikmesriigid kaaluda ka eristiimulite loomist nendele töötajatele.

(33)

Ühtsed kontaktpunktid peavad kasutusele võtma teatavate miinimumfunktsioonide ja -suutlikkusega ühtse elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi ja seda haldama, et nad saaksid täita tulemuslikult ja tõhusalt kõiki käesoleva direktiivi kohaseid ülesandeid, eelkõige seoses teabevahetusega. Juhtumite haldamise süsteem on töövoosüsteem, mis võimaldab ühtsel kontaktpunktil hallata teabevahetust. Juhtumite haldamise süsteemi väljatöötamisel oleks soovitav kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/818 (19) kehtestatud universaalse sõnumivormingu standardit.

(34)

Isikuandmete töötlemise suhtes juhtumite haldamise süsteemis kohaldatakse direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud norme. Töötlemine hõlmab andmete säilitamist. Selguse ja isikuandmete tulemusliku kaitse huvides tuleks kõnealuses direktiivis sätestatud norme käesolevas direktiivis täpsustada. Eelkõige seoses direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud nõudega säilitada isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse, tuleks käesolevas direktiivis täpsustada, et kui ühtne kontaktpunkt saab käesoleva direktiivi alusel vahetatud teavet, mis sisaldab isikuandmeid, peaks ühtne kontaktpunkt säilitama isikuandmeid juhtumite haldamise süsteemis ainult seni, kuni see on vajalik ja proportsionaalne käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks. Kui see enam vajalik ei ole, peaks ühtne kontaktpunkt isikuandmed juhtumite haldamise süsteemist jäädavalt kustutama. Tagamaks et isikuandmeid säilitatakse kooskõlas direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud säilitamise ja läbivaatamise tähtaegasid käsitlevate normidega üksnes seni, kuni see on vajalik ja proportsionaalne, peaks ühtne kontaktpunkt korrapäraselt läbi vaatama, kas need nõuded on jätkuvalt täidetud. Selleks peaks esimene läbivaatamine toimuma hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse lõppu, see tähendab hetke, mil esitati viimane teave või vahetati sellega seotud viimane teade. Käesoleva direktiivi nõuded sellise läbivaatamise ja kustutamise kohta ei tohiks siiski piirata süütegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eest vastutavate liikmesriigi ametiasutuste võimalust säilitada riigisisese õiguse kohaselt isikuandmeid oma riiklikes kuritegusid puudutavates toimikutes kooskõlas liidu õigusega, eelkõige direktiiviga (EL) 2016/680.

(35)

Selleks et abistada ühtseid kontaktpunkte ja pädevaid õiguskaitseasutusi käesoleva direktiivi kohases teabevahetuses ning edendada liikmesriikide vahel ühist Euroopa politseitöökultuuri, peaksid liikmesriigid ergutama ühtsete kontaktpunktide ja pädevate õiguskaitseasutuste vahelist praktilist koostööd. Eelkõige peaks nõukogu korraldama vähemalt kord aastas ühtsete kontaktpunktide juhtide kohtumisi, et jagada kogemusi ja parimaid tavasid käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse teemal. Muud koostöövormid peaksid hõlmama õiguskaitsealase teabevahetuse käsiraamatute koostamist, riikide teabelehtede koostamist otse ja kaudselt juurdepääsetava teabe, ühtsete kontaktpunktide, volitatud õiguskaitseasutuste ja keelte korra kohta, või muude dokumentide koostamist ühiste menetluste kohta, samuti töövoogudega seotud probleemide lahendamist, teadlikkuse suurendamist asjaomaste õigusraamistike eripäradest ning asjakohasel juhul asjaomaste ühtsete kontaktpunktide kohtumiste korraldamist.

(36)

Selleks et võimaldada käesoleva direktiivi kohaldamise vajalikku seiret ja hindamist, tuleks nõuda, et liikmesriigid koguksid ja esitaksid igal aastal komisjonile teatavad andmed käesoleva direktiivi rakendamise kohta. See nõue on vajalik eelkõige selleks, et parandada selliste võrreldavate andmete kättesaadavust, millega kvantifitseerida asjakohast piiriülest teabevahetust pädevate õiguskaitseasutuste vahel, ning et lihtsustada ka komisjonil käesoleva direktiivi rakendamisega seotud aruandluskohustuse täitmist. Selleks vajalikud andmed peaksid juhtumite haldamise süsteem ja SIENA kokku panema automaatselt.

(37)

Riikideülese kuritegevuse ja terrorismi piiriülene olemus nõuab, et liikmesriigid tugineksid selliste süütegude tõkestamisel, avastamisel ja uurimisel üksteisele. Kuna käesoleva direktiivi eesmärki tagada piisav ja kiire teabevahetus pädevate õiguskaitseasutuste vahel ja Europoliga ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil teabevahetuse ühiste normide kehtestamise ja teabevahetuse ühise kultuuri loomisega ning tänapäevaste vahendite ja sidekanalite abil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (20) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 7. märtsil 2022.

(39)

Käesolev direktiiv tugineb väärtustele, millel liit rajaneb, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, sealhulgas õigusriik, vabadus ja demokraatia. Samuti austatakse selles põhiõigusi ja kaitsemeetmeid ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamisele ning isikuandmete kaitsele, mis on ette nähtud vastavalt põhiõiguste harta artiklitega 6, 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16. Käesoleva direktiivi kohane isikuandmete töötlemine peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik ja proportsionaalne, ning selle suhtes kohaldatakse selgeid tingimusi, rangeid nõudeid ja mõjusat järelevalvet riiklike järelevalveasutuste poolt, mis on loodud direktiiviga (EL) 2016/680 ja asjakohasel juhul Euroopa Andmekaitseinspektori poolt kooskõlas nende vastavate volitustega.

(40)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev direktiiv põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva direktiivi üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(41)

Iirimaa osaleb käesolevas direktiivis ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (21) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(42)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev direktiiv endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (22) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (23) artikli 1 punktis H osutatud valdkonda.

(43)

Šveitsi puhul kujutab käesolev direktiiv endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (24) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/149/JSK (25) artikliga 3.

(44)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev direktiiv endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (26) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL (27) artikliga 3,