1.   Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 68 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem toimib võrdlusmaatüki tasandil ja sisaldab teavet, mis võimaldab vahetada andmeid kõnealuse määruse artiklis 69 osutatud georuumilise taotlussüsteemiga ja kõnealuse määruse artiklis 70 osutatud pindala seiresüsteemiga.

2.   Käesolevas määruses tähendab võrdlusmaatükk geograafiliselt piiritletud maa-ala, millel on määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 kohases põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemis registreeritud kordumatu identifitseerimisnumber. Võrdlusmaatükk on pindalaühik, mis vastab määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikes 3 osutatud põllumajandusmaale. Kui see on asjakohane, siis sisaldab võrdlusmaatükk ka mittepõllumajanduslikke alasid, mida liikmesriigid käsitavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhistel sekkumistel toetuskõlblikuna.

3.   Võrdlusmaatükid on aluseks toetusesaajate toetamisel määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhisteks sekkumisteks georuumiliste taotluste esitamisel.

4.   Liikmesriigid piiritlevad võrdlusmaatükid selliselt, et iga maatükk oleks ajas stabiilne, mõõdetav, võimaldaks määrata kindlaks iga sellise igal aastal deklareeritava põllumajandusliku maatüki ja mittepõllumajandusliku maa ühiku kordumatu ja üheselt mõistetava asukoha, mida liikmesriigid käsitavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhistel sekkumistel toetuskõlblikuna.

5.   Liikmesriigid tagavad identifitseerimissüsteemis kõigi võrdlusmaatükkide kohta teabe ajakohastamise vähemalt kord kolme aasta jooksul. Lisaks võtavad liikmesriigid igal aastal arvesse kogu georuumilisest taotlussüsteemist, pindala seiresüsteemist või muust usaldusväärsest allikast kättesaadavat teavet.

6.   Liikmesriigid tagavad, et põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem sisaldab vajalikku teavet määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõikes 2 osutatud näitajate korrektse aruandluse jaoks asjakohaste andmete saamiseks.

7.   Liikmesriigid teevad identifitseerimissüsteemis iga võrdlusmaatüki puhul vähemalt järgmist:

8.   Määruse (EL) 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel toetatud metsandusega seotud sekkumise puhul võivad liikmesriigid kehtestada asjakohased alternatiivsed süsteemid sellise toetuskõlbliku maa kordumatuks identifitseerimiseks, mis on kaetud metsaga.

9.   Geograafilise teabe süsteemi toimimise aluseks on riiklik koordinaatide viitsüsteem, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (9) ning mis võimaldab põllumajanduslike maatükkide standardmõõtmisi ja kordumatut identifitseerimist kogu asjaomases liikmesriigis. Eri koordinaatide viitsüsteemide kasutamisel ei tohi need omavahel kattuda ja kõigi puhul peab olema tagatud, et samale asukohale viitavad teabeühikud oleksid omavahel kooskõlas.

1.   Liikmesriigid viivad igal aastal läbi määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3 osutatud kvaliteedihindamise seoses baassissetuleku toetusega kestlikkuse tagamiseks. Kvaliteedi hindamine hõlmab järgmisi elemente:

Liikmesriigid tagavad ka, et kõik põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamise taotlused täidetakse nii, et oleks võimalik jälgida, kas need tulenevad pindala seiresüsteemist, toetusesaaja tegevusest või muust allikast.

2.   Liikmesriigid teostavad lõikes 1 osutatud hindamist võrdlusmaatükkide valimi alusel. Nad kasutavad andmeid, mis võimaldavad hinnata tegelikku olukorda.

3.   Kui kvaliteedi hindamise tulemusel ilmnevad puudused, teeb liikmesriik ettepaneku piisavateks parandusmeetmeteks.

1.   Määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 6 osutatud iga-aastase kvaliteedihindamise käigus hinnatakse georuumilises taotlussüsteemis esitatud teabe usaldusväärsust ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 7 osutatud näitajate kohta aru andmisel kasutatud teabe õigsust. Eelkõige hinnatakse kvaliteedihindamise käigus georuumilises taotlussüsteemis eeltäidetud teabe täielikkust ja õigsust, toetusesaajatele taotlusprotsessi jooksul esitatud suunavate hoiatuste täielikkust ja õigsust ning kõigi georuumilistes taotlustes pärast taotluse esitamist registreeritud muudatuste jälgitavust.

2.   Kvaliteedihindamine hõlmab järgmist:

3.   Lõike 2 punktides a, c ja d sätestatud kvaliteedihindamine viiakse läbi toetusetaotluste esindava valimi elektroonilise testimise ja taotlusprotsessi kordamise teel.

4.   Lõike 2 punkti b kohase kontrolli puhul tehakse kvaliteedihindamine kohapealsete kontrollkäikude või sama kalendriaasta fotode analüüsi abil, mis on vähemalt sama kvaliteediga, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3 osutatud kvaliteedihindamisel. Kontrollimisel mõõdetakse sekkumiseks deklareeritud pindala valimi alusel, mis on moodustatud käesoleva määruse artiklis 5 osutatud pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamiseks.

5.   Liikmesriigid tagavad, et kõik ühtse süsteemi hallatavad pindalapõhised sekkumised sisalduvad lõigetes 3 ja 4 osutatud valimites ning et neid kontrollitakse kvaliteedi hindamise protsessis.

6.   Kui kvaliteedi hindamise tulemusel ilmnevad puudused, teeb liikmesriik ettepaneku piisavateks parandusmeetmeteks.

1.   Määruse (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 2 osutatud iga-aastase kvaliteedihindamise käigus hinnatakse pindala seiresüsteemi rakendamise usaldusväärsust, antakse diagnostilist teavet sekkumiste ja toetuskõlblikkuse tingimuste tasandil tehtud ebaõigete otsuste allikate kohta ning hinnatakse eelkõige määruse (EL) 2021/2115 artiklis 7 osutatud näitajaid käsitleva aruandluse jaoks esitatud teabe õigsust.

2.   Kvaliteedihindamine viiakse läbi kohapealsete kontrollkäikude või sama kalendriaasta fotode analüüsi abil, mis on vajaduse korral vähemalt sama kvaliteediga, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3 osutatud kvaliteedihindamisel. Kohapealseid kontrollkäike võib teha igal ajal aasta jooksul ning need peavad võimaluste piires hõlmama kõiki asjaomase toetusesaaja jaoks sama kontrollkäigu ajal asjakohaseid toetuskõlblikkuse tingimusi. Liikmesriikide poolt kvaliteedi hindamiseks kasutatavad fotod peavad tagama veenvad ja usaldusväärsed tulemused tegeliku olukorra kohta kohapeal. Kui liikmesriigid kasutavad põllumajandustegevuse vaatlemiseks, jälgimiseks ja hindamiseks geomärgistusega fotosid andmetena, mis on vähemalt samaväärsed Copernicuse Sentineli satelliitide andmetega, võivad liikmesriigid hinnata geomärgistusega fotode põhjal tehtud otsuste kvaliteeti geomärgistusega fotode mitteautomaatse analüüsi abil, tingimusel et need tagavad veenvad ja usaldusväärsed tulemused.

3.   Sekkumiste tasandil hõlmab kvaliteedihindamine järgmist:

4.   15. veebruariks 2025 ja 15. veebruariks 2027 esitatavad aruanded sisaldavad ka kinnitust selle kohta, kas kõigi jälgitavate pindalapõhiste sekkumiste toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes kohaldati vastavalt 2024. ja 2026. aastal pindala seiresüsteemi. Pärast kõnealuste aruannete tulemuste hindamist võib olla vaja võtta parandusmeetmeid.

5.   Kvaliteedi hindamiseks kontrollitakse kõigi taotletud sekkumiste kõiki toetuskõlblikkuse tingimusi maatükkide esindava valimi alusel.

6.   Lihtsustamise eesmärgil ja võttes arvesse, et pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamise valim annab piisava kindluse seoses iga sekkumise toetuskõlblikkuse tingimuste täitmisega, võib liikmesriik otsustada võtta määruse (EL) 2021/2116 artiklis 72 sätestatud kontrollisüsteemi loomise kohustuse puhul arvesse käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 osutatud kvaliteedihindamisi.

7.   Liikmesriigid tagavad, et kõik ühtse süsteemiga hallatavad pindalapõhised sekkumised lisatakse põllumajanduslike maatükkide valimisse ja neid kontrollitakse kvaliteedi hindamise käigus, olenemata võimalusest luua pindala seiresüsteem järk-järgult, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 1.

8.   Kui lõike 3 punktides a ja b osutatud kvantifitseerimise tulemusel ilmnevad puudused, teeb liikmesriik ettepaneku piisavateks parandusmeetmeteks.

9.   Parandusmeetmed võivad juhul, kui toetuskõlblikkuse tingimusi ei ole kontrollitud või neid ei ole veenvalt kontrollitud, hõlmata kohapealsete kontrollkäikude tegemist. Kui asjaomase kalendriaasta kvaliteedihindamise tulemuste põhjal on vaja võtta parandusmeetmeid, võib olla vajalik lisada järgmise aasta kvaliteedihindamise aruandesse täiendavaid üksikasju puuduste kohta, mis tuleb kõrvaldada.

1.   Mittevastavuse kordumise kindlaksmääramisel võetakse arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 kohaselt kindlaks määratud nõuetele vastavust käsitlevatele õigusnormidele mittevastavusi.

2.   Mittevastavuse ulatuse kindlakstegemisel võetakse arvesse eelkõige seda, kas mittevastavusel on kaugele ulatuv mõju või kas see piirdub üksnes põllumajandusliku majapidamisega.

3.   Mittevastavuse raskusaste sõltub eelkõige sellega kaasnevate tagajärgede olulisusest, võttes arvesse asjaomase nõude või standardi eesmärke.

4.   Kas mittevastavus on püsiv, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või nende mõjude mõistlike vahenditega lõpetamise võimalusest.

5.   Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse mittevastavust kindlaks tehtuna, kui see tehakse kindlaks määruse (EL) 2021/2116 kohaselt teostatud mis tahes liiki kontrolli käigus või kui pädev kontrolliasutus või asjakohasel juhul makseasutus on sellest mõnel muul viisil teada saanud.

1.   Määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõikes 1 sätestatud halduskaristust kohaldatakse üksnes juhul, kui mittevastavus tuvastatakse kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, mis arvutatakse alates aastast (k.a), mil mittevastavus aset leidis.

2.   Kui sama mittevastavus leiab aset pidevalt mitme kalendriaasta jooksul, kohaldatakse halduskaristust iga kalendriaasta eest, mil mittevastavus aset leidis. Halduskaristused arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse asjaomasele toetusesaajale seoses toetuse- või maksetaotlustega, mis on esitatud või esitatakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis.

3.   Kui toetusesaaja ei esita tuvastamise kalendriaastal toetusetaotlust või halduskaristus ületab toetusesaajale tehtud või tehtavate maksete kogusummat toetusetaotluste puhul, mille toetusesaaja on esitanud või esitab tuvastamise kalendriaasta jooksul, nõutakse halduskaristuse kohane summa tagasi vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/128 (10) artiklile 30.

1.   Kindlakstehtud tahtmatu mittevastavuse korral võib makseasutus pädeva kontrolliasutuse esitatud mittevastavuse hinnangu alusel, võttes arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 1 teises lõigus osutatud kriteeriume, otsustada vähendada kõnealuse määruse artikli 85 lõikes 2 sätestatud protsendimäära kuni 1 %ni.

2.   Kui kindlakstehtud tahtmatul mittevastavusel on rasked tagajärjed asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele või kui see kujutab otsest ohtu inimeste või loomade tervisele, võib makseasutus pädeva kontrolliasutuse esitatud mittevastavuse hinnangu alusel, võttes arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 1 teises lõigus osutatud kriteeriume, otsustada suurendada kõnealuse määruse artikli 85 lõikes 5 osutatud protsendimäära kuni 10 %ni.

3.   Kui kindlakstehtud tahtmatu mittevastavus samale nõudele või standardile jätkub kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, kohaldatakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 6 esimeses lõigus sätestatud vähendusprotsenti üksnes juhul, kui toetusesaajat on teavitatud varasemast kindlakstehtud mittevastavusest. Kui sama mittevastavus püsib, mille kohta toetusesaaja ei ole mõjuvat põhjust esitanud, käsitatakse seda tahtliku mittevastavuse juhtumina.

4.   Kui kindlakstehtud mittevastavusel ei ole asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingeid tagajärgi või kui need tagajärjed on tähtsusetud ning määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 3 esimese lõigu kohaselt ei määrata halduskaristust, ei võeta mittevastavust selle kordumise või püsivuse kindlaksmääramisel arvesse.

5.   Kui liikmesriik kasutab mittevastavuse juhtude avastamiseks määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pindala seiresüsteemi, võib kindlakstehtud tahtmatute mittevastavuste puhul kohaldatav vähendamine olla väiksem kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vähendamine, kuid vähemalt 0,5 % kogusummast, mis tuleneb kõnealuse määruse artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.

1.   Kui kindlakstehtud mittevastavus standardile kujutab endast ka nõudele mittevastavust, käsitatakse mittevastavust ühe mittevastavusena. Vähenduste arvutamisel käsitatakse mittevastavust nõude tingimuslikkuse valdkonna osana.

2.   Kui samal kalendriaastal on leidnud aset rohkem kui üks kindlakstehtud mittekorduv tahtmatu mittevastavus, kohaldatakse vähendamise kindlaksmääramise menetlust iga mittevastavuse suhtes eraldi ja saadud protsendimäärad liidetakse. Vähendamiste kogusumma ei tohi siiski ületada:

3.   Kui samal kalendriaastal on leidnud aset rohkem kui üks kindlakstehtud korduv tahtmatu mittevastavus, kohaldatakse vähendamise kindlaksmääramise menetlust iga mittevastavuse suhtes eraldi ja saadud vähendusprotsendid liidetakse. Samas vähendus ei ületa 20 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.

4.   Kui samal kalendriaastal on leidnud aset rohkem kui üks kindlakstehtud tahtlik mittevastavus, kohaldatakse vähendamise kindlaksmääramise menetlust iga mittevastavuse suhtes eraldi ja saadud vähendusprotsendid liidetakse. Samas vähendus ei ületa 100 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.

5.   Kui samal kalendriaastal on leidnud aset mitu tahtmatut, korduvat ja tahtlikku mittevastavust, liidetakse saadud vähendusprotsendid ja vajaduse korral pärast käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist kokku. Samas vähendus ei ületa 100 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.