L_2021170ET.01000101.xml

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/695,

28. aprill 2021,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, tugevdades Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad, ja toetades liidu, kaasa arvatud selle tööstussektori konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki teadus- ja innovatsioonitegevusi, et vastata liidu strateegilistele prioriteetidele ja täita kohustused, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.

(2)

Et saavutada selle üldeesmärgi suunas liikumisel teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik, keskkondlik ja ühiskondlik mõju ning maksimeerida liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute lisaväärtust, peaks liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „raamprogramm“) kaudu. Raamprogramm peaks toetama kvaliteetsete tipptasemel teadmiste ja kvaliteetsete tehnoloogiate loomist, paremat levitamist ja siiret liidus, meelitama ligi talente kõigil tasanditel ja aitama kaasa liidu talendipagasi täielikule kaasamisele, hõlbustama koostöösidemeid ja suurendama teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitikate väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetama ja tõhustama innovatiivsete ja kestlike lahenduste kasutuselevõtmist ja kasutamist liidu majanduses, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) poolt ja ühiskonnas, et vastata üleilmsetele väljakutsetele, sealhulgas kliimamuutustele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, looma töökohti, edendama majanduskasvu, tööstuse konkurentsivõimet ning liidu atraktiivsust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Raamprogrammiga tuleks edendada igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, edendada innovatiivsete lahenduste turuleviimist ning optimeerida selliste investeeringute tulemusi, et suurendada mõju tugevama Euroopa teadusruumi raames.

(3)	Raamprogramm tuleks kehtestada mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks 2021–2027, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (4), ilma et see piiraks tähtaegu, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2020/2094 (5).

(4)

Raamprogramm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates seeläbi saavutada üldise teadus- ja arendustegevusse investeerimise sihttaseme, mis võiks olla vähemalt 3 % ulatuses liidu sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja erasektor täiendama raamprogrammi omapoolsete tõhustatud investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

(5)	Raamprogrammi eesmärkide saavutamiseks vastavalt tipptaseme põhimõttele peaks raamprogramm muu hulgas püüdma tugevdada koostöösidemeid Euroopas, aidates seeläbi kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe vähendamisele.

(6)

Selleks et aidata saavutada liidu poliitikaeesmärke, peaks raamprogrammi raames toetatud tegevused saama asjakohasel juhul kasu innovatsioonisõbralikest õigusaktidest ja inspireerima nende loomist, olles kooskõlas innovatsiooni põhimõttega, et toetada liidu olulise teadmistebaasi kiiremat ja tõhusamat muundamist innovatsiooniks.

(7)	Avatud teaduse, avatud innovatsiooni ja maailmale avatuse põhimõtted peaksid tagama tipptaseme ning liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju, kaitstes samal ajal liidu huve.

(8)

Avatud teadusel, sealhulgas avatud juurdepääsul teadusväljaannetele ja -andmetele ning teadmiste optimaalsel levitamisel ja teadusrakendusel, on potentsiaal parandada teaduse kvaliteeti ja suurendada selle mõju ja sellest saadavat kasu. Sellel on samuti potentsiaal kiirendada teadmiste arengut, muutes need usaldusväärsemaks, efektiivsemaks ja täpsemaks, ühiskonna poolt paremini mõistetavaks ja ühiskondlikele väljakutsetele paremini vastavaks. Tuleks näha ette sätted tagamaks, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu eelretsenseeritud teaduspublikatsioonidele. Samuti tuleks tagada, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu teadusandmetele, järgides põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, tagades samal ajal võimaluse teha erandeid, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata teadusandmete vastutustundlikule haldamisele, mis peaks vastama nn leitavuse (findability), ligipääsetavuse (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavuse (reusability) põhimõtetele (FAIR-põhimõtted), eelkõige andmehalduskavade laiema kasutamise kaudu. Kui see on asjakohane, peaksid toetusesaajad kasutama Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu pakutavaid võimalusi ning liituma edasiste avatud teaduse põhimõtete ja tavadega. Kõikides kolmandate riikidega sõlmitavates assotsieerimis- ja koostöölepingutes tuleks soodustada vastastikkuse põhimõtte järgimist avatud teaduses.

(9)	Raamprogrammi toetusesaajaid, eelkõige VKEsid, tuleb julgustada kasutama asjakohaseid olemasolevaid liidu vahendeid, nagu Euroopa intellektuaalomandi kasutajatugi, mis toetab VKEsid ja teisi programmis osalejaid, et kaitsta ja jõustada nende intellektuaalomandi õigusi.

(10)

Raamprogrammi põhimõte ja ülesehitus peaksid vastama vajadusele luua kriitiline mass toetatud tegevusi kogu liidus, soodustades kõikide liikmesriikide tipptasemel põhinevat osalemist, ja rahvusvahelise koostöö kaudu kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 („tegevuskava2030“), kestliku arengu eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppega (6) (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“). Raamprogrammi rakendamine peaks tugevdama kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning liidu ja selle liikmesriikide pühendumist tegevuskava 2030 rakendamisele ning selle kolme mõõtme – majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase – saavutamisele ühtsel ja lõimitud viisil.

(11)	Raamprogrammi raames toetatavad tegevused peaksid aitama saavutada liidu eesmärke ja prioriteete ning täita rahvusvahelisi kohustusi.

(12)

Raamprogrammile tuleks kasuks vastastikune täiendavus olemasolevate asjakohaste Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade ja strateegiatega ning vajaduse korral samuti üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega, tingimusel et raamprogrammi strateegilises planeerimises on kindlaks määratud sellega seotud teadusuuringute ja innovatsioonivajadused.

(13)	Programmiga peaks tagatama läbipaistvus ja vastutus seoses avaliku sektori rahastamisega teadus- ja innovatsiooniprojektides, kaitstes nii avalikke huve.

(14)

Raamprogrammist tuleks toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas. See eeldab teaduslike teadmiste edendamist selles valdkonnas, aga ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna kogemuste ja edusammude kasutamist programmi majandusliku ja ühiskondliku mõju suurendamiseks. Samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames peaks lõimitama sotsiaal- ja humanitaarteadused täielikult kõikidesse teemavaldkondadesse. Lisaks sotsiaal- ja humanitaarteaduste edendamisele projektides peaks sotsiaal- ja humanitaarteaduste lõimimist vajaduse korral toetama ka sellega, et eksperdikomiteedesse ja hindamiskomisjonidesse kaasatakse sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna sõltumatud eksperdid, ning toimub õigeaegne seire ja aruandlus seoses sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna rahastatud teadustegevusega. Eelkõige peaks jälgima kogu raamprogrammi ulatuses sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise taset.

(15)

Raamprogramm peaks säilitama tasakaalustatud lähenemisviisi ühelt poolt teadusuuringute ja teiselt poolt innovatsiooni vahel ning alt-üles rahastamise (ajendatud teadlastest või novaatoritest) ja ülalt-alla rahastamise (otsustatud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetidega) vahel vastavalt kogu liidus osalevate teadus- ja innovatsioonikogukondade laadile, läbiviidavate tegevuste liigile ja eesmärgile ning soovitavale mõjule. Nimetatud tegurite kombinatsioon peaks määrama lähenemisviisi programmi asjakohaste osade jaoks, mis kõik aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(16)	Raamprogrammi osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“ kogueelarve peaks olema vähemalt 3,3 % raamprogrammi üldeelarvest ning sellest peaksid peamiselt kasu saama osaluse laiendamise riikides asutatud õigussubjektid.

(17)

Tipptaseme algatused peaksid tugevdama teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaset rahastamiskõlblikes riikides, sealhulgas toetama koolitusi, et parandada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna juhtimisoskusi, jagama auhindu, tugevdama innovatsiooni ökosüsteeme ning looma teadus- ja innovatsioonivõrgustikke, muu hulgas liidu rahastatud teadustaristute alusel. Selleks et taotleda rahastamist programmi osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“ raames, peaksid taotlejad selgelt näitama, et nende projektid on seotud riikliku ja/või piirkondliku teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiaga.

(18)	Peaks olema võimalik taotleda teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee menetlust, kus toetust ei peaks ootama kauem kui kuus kuud, et võimaldada väikeste koostöökonsortsiumide kiiremat, alt-üles juurdepääsu vahenditele, mis hõlmavad meetmeid alates alusuuringutest kuni turuleviimiseni.

(19)

Raamprogramm peaks toetama teadusuuringute ja innovatsiooni kõiki etappe, eelkõige koostööprojektide raames ning samuti missioonide ja Euroopa partnerluste puhul, kui see on asjakohane. Alusuuringud on tähtis ressurss ja oluline tingimus selleks, et suurendada liidu suutlikkust meelitada ligi parimaid teadlasi ja saada ülemaailmseks tippkeskuseks. Raamprogrammis tuleks tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute vahel. Kõnealune tasakaal koos innovatsiooniga toetavad teadusuuringud liidu majanduslikku konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(20)

Tõendusmaterjal näitab, et igas mõttes mitmekesisuse omaksvõtt on kvaliteetse teadusetegemise seisukohalt võtmetähtsusega, kuna mitmekesisus mõjub teadusele kasulikult. Mitmekesisus ja kaasamine aitavad kaasa tipptasemel koostööpõhisele teadus- ja innovatsioonitegevusele, avaldudes valdkonna- ja sektoriüleses koostöös, mis toimub kogu Euroopa teadusruumis, mis toob kaasa paremad teadusuuringud ja kvaliteetsemad projektitaotlused, võib viia tulemuste ühiskonnas kasutamise kõrgema määrani ning suurendada innovatsioonist saadavat kasu, edendades niiviisi Euroopat.

(21)	Raamprogrammi maksimaalse mõju saavutamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata mitut teadusharu hõlmavale ja teadusharudevahelisele koostööle, sest see on eduka teadustöö peamine eeldus.

(22)

Samba „Tipptasemel teadus“ alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest ning need peaksid edendama teaduse tipptaset. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga ja selles tuleks rõhutada uute talentide ja karjääri alustavate teadlaste meelitamist teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tugevdades samal ajal Euroopa teadusruumi, vältides teadlaste väljarännet ja edendades tarkade inimeste liikuvust.

(23)	Raamprogramm peaks toetama liitu ja selle liikmesriike parimate talentide ja oskuste ligimeelitamisel, võttes arvesse reaalset olukorda ehk väga intensiivset rahvusvahelist konkurentsi.

(24)

Sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ tuleks luua teadus- ja innovatsioonitegevuse teemavaldkondade kaudu, et maksimeerida lõimimist asjaomastes teemavaldkondades, tagades samal ajal liidu jaoks võrreldes kulutatud ressurssidega suure ja kestliku mõju. See julgustaks valdkonna-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, järgides tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe põhimõtteid ning arendades samal ajal liidu tööstusharude konkurentsivõimet. Ambitsioonikate, ulatuslike algatuste tegemine teadus- ja innovatsioonimissioonide vormis võimaldaks programmil saavutada ümberkujundava ja süsteemse mõju ühiskonna jaoks kestliku arengu eesmärkide toetuseks, tehes seda ka rahvusvahelise koostöö ja teadusdiplomaatia kaudu. Selle samba alla kuuluvad tegevused peaksid hõlmama kõiki teadusuuringuid ja igasugust innovatsiooni, et tagada liidu püsimine esirinnas strateegiliselt määratletud prioriteetide osas.

(25)	Kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna teemavaldkond peaks andma olulise panuse kultuuri- ja loomesektorite, sealhulgas liidu kultuuripärandi alastesse teadusuuringutesse ning eelkõige võimaldama luua Euroopa kultuuripärandi koostööruumi.

(26)

Programmi eesmärkide saavutamisele, eriti kestlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu loomisele liidus peaks oluliselt kaasa aitama igat liiki tööstuse täielik ja õigeaegne kaasamine programmi, alates üksikettevõtjatest ja VKEdest kuni suurte ettevõteteni. Tööstuse selline kaasatus peaks tähendama, et tööstus osaleb meetmetes, mida toetatakse vähemalt samal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) loodud raamprogrammi „Horisont 2020“ meetmeid.

(27)	Raamprogrammi meetmed annaksid olulise panuse liidu strateegiliste sektorite, sealhulgas liidu tööstuspoliitika strateegia eesmärke kajastavate põhiliste progressi võimaldavate liidu tehnoloogiate potentsiaali vallandamisse.

(28)

Mitmeid sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonda ja tööstust kaasavad konsultatsioonid peaksid aitama kaasa strateegilise planeerimise kaudu kehtestatud perspektiivide ja prioriteetide elluviimisele. Selle tulemusena tuleks koostada perioodilised strateegilised teadusuuringute ja innovatsioonikavad, mis võetakse vastu rakendusaktidega, et valmistada ette tööprogrammide sisu.

(29)	Selleks et teatud meede saaks rahastust, tuleks tööprogrammis arvestada konkreetsete eelmiste projektide tulemustega ning samuti teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorraga riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, ning asjakohaste poliitiliste, turu ja ühiskonna arenguga.

(30)

Et liidu tööstus jääks või saaks maailma liidriks innovatsiooni, digiülemineku ja kliimaneutraalsuse valdkonnas, on oluline selle toetamine, eelkõige investeeringutega põhilistesse progressi võimaldavatesse tehnoloogiatesse, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele. Raamprogrammi meetmetega tuleks käsitleda turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ergutada investeeringuid proportsionaalsel ja läbipaistval viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja investeeringute tasuvus üldsuse jaoks. See tagab raamprogrammi meetmete ja liidu riigiabireeglite järjepidevuse, et soodustada innovatsiooni ja hoida ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.

(31)

Raamprogramm peaks toetama teadusuuringuid ja innovatsiooni lõimitud viisil, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni ja disaini hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. Nagu programmis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnoloogilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Toetusi ei tohiks anda tehnoloogilise valmiduse taset 8 ületavatele meetmetele. Üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetsete valdkondade tööprogrammid peaksid võimaldama anda toetusi toodete suuremahulise valideerimise ja turuleviimise jaoks.

(32)	Raamprogrammi raames peaks panustama kosmosevaldkonna eesmärkidesse vähemalt proportsionaalselt samal tasemel kui programmi „Horisont 2020“ raames.

(33)

Komisjoni 11. jaanuari 2018. aasta teatises „Programmi „Horisont 2020“ vahehindamine: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni mõju maksimeerimine“, Euroopa Parlamendi 13. juuni 2017. aasta resolutsioonis programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (8) ning nõukogu 1. detsembri 2017. aasta järeldustes „Programmi „Horisont 2020“ vahehindamisest üheksanda raamprogrammi suunas“ on esitatud soovitused raamprogrammi jaoks, sealhulgas reeglid selles osalemise ja selle tulemuste levitamise kohta. Need soovitused tuginevad programmist „Horisont 2020“ saadud õppetundidele ning liidu institutsioonide ja sidusrühmade panusele. Nendes soovitustes pakutakse välja meetmed, et edendada tarkade inimeste liikuvust ja hõlbustada teadus- ja innovatsioonivõrgustike avatust, teha ambitsioonikamaid investeeringuid, et saavutada kriitiline mass ning maksimaalne mõju; toetada läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni; seada liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise puhul prioriteediks suure lisaväärtusega valdkonnad, eelkõige missioonidele keskendumise, täieliku, teadliku ja õigeaegse kodanike kaasamise ja laialdase teavitamise kaudu; ratsionaliseerida liidu rahastamiskeskkonda, et kogu liidus teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali, muu hulgas teadustaristuid täielikult ära kasutada, näiteks lihtsustades mitmeid Euroopa partnerluste algatusi ja kaasrahastamiskavasid; arendada liidu erinevate rahastamisvahendite vahel suuremat ja konkreetsemat koostoimet, tulles toime eelkõige täiendavust välistavate sekkumispõhimõtete ja erinevate rahastamisviiside ja muude reeglite keerukusega, ning samuti eesmärgiga aidata mobiliseerida kasutamata teadus- ja innovatsioonipotentsiaali kogu liidus; tugevdada rahvusvahelist koostööd ja avatust kolmandate riikide osalusele; ning jätkata lihtsustamist, mis põhineb programmi „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemustel.

(34)

Kuna liidu eri poliitikavaldkondade koordineerimisele ja vastastikusele täiendavusele on vaja pöörata erilist tähelepanu, peaks raamprogramm püüdma saavutada koostoimet muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide valimise, haldamise, nendest teavitamise, tulemuste levitamise ja teadusrakenduse, seire, auditeerimise ja juhtimiseni. Teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise osas peaks koostoime võimaldama nii palju kui võimalik reeglite, sealhulgas kulude rahastamiskõlblikkuse reeglite ühtlustamist. Dubleerimiste ja kattumiste ärahoidmiseks, liidupoolse rahastamise mõju suurendamiseks ning taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik koostoimet edendada eelkõige alternatiivse, kombineeritud ja kumulatiivse rahastamise ning vahendite ümberpaigutamisega.

(35)

Kooskõlas määrusega (EL) 2020/2094 ja sellega eraldatud vahendite piires tuleks raamprogrammiga ellu viia taaste ja vastupidavuse meetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematuid tagajärgi. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses (EL) 2020/2094 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Sellised lisavahendid tuleks eraldada üksnes teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetele, mis on suunatud COVID-19 kriisi tagajärgede ning eelkõige selle majanduslike, sotsiaalsete ja ühiskondlike tagajärgede käsitlemisele.

(36)

Et liidupoolsel rahastamisel oleks võimalikult suur mõju ning et anda kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks, peaks liidul olema võimalik sõlmida Euroopa partnerlusi era- ja/või avaliku sektori partneritega. Selliste partnerite hulka kuuluvad tööstus, VKEd, ülikoolid, teadusorganisatsioonid, teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmad, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad ja/või ellu viivad sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid, tingimusel et partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

(37)

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+), Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) kaasrahastatud programmide eraldisi peaks olenevalt liikmesriigi otsusest olema raamprogrammi raames võimalik käsitada osaleva liikmesriigi panusena Euroopa partnerlustesse. See võimalus ei tohiks siiski piirata vajadust järgida kõiki kõnealuste eraldiste suhtes kohaldatavaid sätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus 2021–2027“) ja fondispetsiifilistes määrustes.

(38)

Raamprogramm peaks tugevdama koostööd Euroopa partnerluste ning era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ja piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis toovad vastastikust kasu inimestele ja ettevõtetele, tagades samas, et liit suudab kaitsta oma huve strateegilistes valdkondades.

(39)

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatused on osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks, tuues ühiskonnale kasu liidu ja selle liikmesriikide ühiste, kooskõlastatud jõupingutuste kaudu. Grafeeni, inimaju projekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevate tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste raames tehtavat tegevust, mis saab toetust programmist „Horisont 2020“, toetatakse jätkuvalt raamprogrammist tööprogrammi konkursikutsete alusel. Ettevalmistavaid meetmeid, mida toetatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste kaudu raamprogrammi osana, kasutatakse raamprogrammi strateegilises planeerimises ning neid kasutatakse missioonide, kaasrahastatud Euroopa partnerluste ja/või Euroopa programmipartnerluste ja korrapäraste konkursikutsetega seotud töös.

(40)

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid kliendikeskseid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. JRC otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse liidu poliitika vajadusi ja JRC kasutajate asjakohaseid vajadusi ning tagades liidu finantshuvide kaitse. JRC peaks jätkama täiendavate vahendite loomist.

(41)

Innovatiivse Euroopa sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni ning edendada liidu strateegilist sõltumatust, säilitades samal ajal avatud majanduse. See peaks pakkuma ühtse kontaktpunkti, et ligi tõmmata ja toetada igat liiki novaatoreid, innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, näiteks VKEsid, sealhulgas iduettevõtjaid ja erandjuhtudel väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel on potentsiaali kasvada liidu ja rahvusvahelisel tasandil. See sammas peaks pakkuma kiireid paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega. Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa Innovatsiooninõukogu. See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, EIT) ning Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi üleüldiselt, eelkõige Euroopa partnerlusi riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.

(42)

Käesoleva määruse tähenduses ja eelkõige Euroopa Innovatsiooninõukogu raames toimuvate tegevuste puhul tuleks iduettevõtjat, sealhulgas ülikoolide teadustegevuse raames võrseettevõtjana loodud iduettevõtjad, pidada oma elutsükli varases etapis olevaks VKE-ks, kelle eesmärk on leida innovatiivseid lahendusi ja laiendamiskõlblikke ärimudeleid ning kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (9) lisa artikli 3 tähenduses autonoomne; „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjat“ tuleks pidada ettevõtjaks, kes ei ole VKE ja kellel on 250 kuni 3 000 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3–6 ning „väikeseks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaks“ tuleks pidada ettevõtjat, kellel on kuni 499 töötajat.

(43)	Raamprogrammi poliitikaeesmärke tuleb püüda saavutada samuti programmi „InvestEU“ rahastamisvahendite ja eelarvelise garantii kaudu, edendades seeläbi kahe programmi vahelist koostoimet.

(44)

Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks koos muude raamprogrammi komponentidega stimuleerima kõiki innovatsiooni vorme, alates järkjärgulisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini, pöörates eelkõige tähelepanu turgu loovale innovatsioonile. Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks oma instrumentide „Pathfinder“ ja „Accelerator“ kaudu püüdma kindlaks teha, arendada ja kasutusele võtta igat liiki suure riskiga, sealhulgas järkjärgulisi innovatiivseid lahendusi, mis keskenduvad peamiselt läbimurdelisele, murrangulisele ja süvatehnoloogial põhinevale innovatsioonile, millel on potentsiaali saada turgu loovaks innovatsiooniks. Sidusa ja lihtsustatud toetuse andmise kaudu peaks Euroopa Innovatsiooninõukogu täitma praeguse tühimiku, kus läbimurdeline innovatsioon ei saa avalikku toetust ja erainvesteeringuid. Et kajastada Euroopa Innovatsiooninõukogu eesmärke, eelkõige turuleviimise meetme osas, peavad selle instrumentidel olema spetsiifilised õiguslikud ja halduslikud tunnused.

(45)

„Acceleratori“ eesmärk on rajada sild üle teaduse, suures mahus turustamise ja ettevõtete laienemise vahelise „surmaoru“. „Acceleratorist“ toetatakse suure potentsiaaliga tegevusi, mis kujutavad endast sellist tehnoloogilist, teaduslikku, finants-, haldus- või tururiski, mis ei ole veel pangakõlbulikud ja mistõttu neil ei ole võimalik kaasata märkimisväärses mahus erainvesteeringuid, seega täiendades programmi „InvestEU“.

(46)

„Accelerator“ peaks oma segarahastamise ja omakapitali kaudu antavate toetustega ning tihedas koostoimes programmiga „InvestEU“ rahastama projekte, mida juhivad VKEd, sealhulgas iduettevõtjad, või erandjuhtudel ka väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, kes ei suuda veel tulu teenida, ei ole veel kasumlikud või ei suuda veel ligi meelitada piisavaid investeeringuid, et viia täielikult ellu oma projektide äriplaani. Selliseid rahastamiskõlblikke üksusi tuleks käsitada pangakõlbmatutena, samas kui osa nende investeerimisvajadustest oleks saanud või saaks katta üks või mitu investorit, näiteks era- või avaliku sektori pank, pereettevõte, riskikapitalifond, „äriingel“. Sel viisil on „Accelerator“ kavandatud ületama turutõrget ning rahastama paljutõotavaid, kuid veel mitte pangakõlbulikke üksusi, kes teostavad läbimurdelisi turgu loovaid innovatsiooniprojekte. Kui need projektid saavad pangakõlbulikuks, võiks neid rahastada programmi „InvestEU“ raames.

(47)	Kuigi „Acceleratori“ eelarvevahendeid tuleks jaotada põhiliselt segarahastamise kaudu, peaks artikli 48 kohaldamisel „Acceleratori“ poolt üksnes VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele antav toetus vastama „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi eelarve raames antavale toetusele.

(48)

EIT, tegutsedes peamiselt oma teadmus- ja innovatsioonikogukondade kaudu ja laiendades oma piirkondlikku innovatsioonikava, peaks püüdma tugevdada üleilmsete väljakutsetega tegelevaid innovatsiooni ökosüsteeme. See tuleks saavutada tugevdades innovatsiooni, teadusuuringute, kõrghariduse ja ettevõtluse lõimimist. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (edaspidi „EIT määrus“) ning selle strateegilise innovatsiooni tegevuskavaga, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsiooni tegevuskava, peaks EIT edendama oma tegevuses innovatsiooni ning suurendama märkimisväärselt oma toetust kõrghariduse lõimimisele innovatsiooni ökosüsteemi, tehes seda eeskätt järgmise kaudu: edendades ettevõtlusalast haridust, tugevdades teadusharudest sõltumatut koostööd tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel; ning tehes kindlaks tulevastelt novaatoritelt üleilmsete väljakutsete käsitlemiseks oodatavad oskused, mille hulka kuuluvad kõrgel tasemel digioskused ja innovatsioonioskused. EIT toetuskavadest tuleks toetada EIT toetusesaajaid ning EIT teadmus- ja innovatsioonikogukondadest võrsuvatel iduettevõtjatel peaks olema lihtsustatud ja seega kiirem juurdepääs Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmetele. Kuigi EIT keskendumine innovatsiooni ökosüsteemidele peaks ta panema loomulikul teel sobituma sambasse „Innovatiivne Euroopa“, peaks ta vajaduse korral toetama ka teisi sambaid. Vältida tuleks tarbetut dubleerimist teadmus- ja innovatsioonikogukondade ning sama valdkonna muude vahendite, eelkõige muude Euroopa partnerluste vahel.

(49)

Konkreetsel turul konkureerivate ettevõtete jaoks tuleks tagada ja säilitada võrdsed võimalused, kuna need peaksid olema möödapääsmatult olulised, et igat liiki innovatsioon, sealhulgas murranguline, läbimurdev ja astmeline innovatsioon saaks edeneda, anda sellega eelkõige suurele hulgale väikestele ja keskmise suurusega novaatoritele võimaluse arendada välja oma teadus- ja innovatsioonivõime ning saada kasu oma investeeringutest ja hõlmata turuosa.

(50)

Raamprogrammiga tuleks edendada ja lõimida koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning liidu huvidel, vastastikusel kasul, rahvusvahelistel kohustustel, teadusdiplomaatial ja võimaluse korral vastastikkusel põhinevate algatustega. Rahvusvahelise koostöö eesmärk peaks olema tugevdada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaset, ligitõmbavust, võimet hoida kinni parimaid talente ning majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, et võidelda üleilmsete väljakutsetega, pidades muu hulgas silmas ÜRO kestliku arengu eesmärke, järgides tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe põhimõtteid, ning toetada liidu välispoliitikat. Tuleks järgida üldist avatust rahvusvahelise osaluse ja sihipäraste rahvusvaheliste koostöömeetmete suhtes, sealhulgas tuleks asjakohaselt rahastada madala või keskmise sissetulekuga riikides asuvaid rahastamiskõlblikke üksusi. Liit peaks püüdma sõlmida teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas rahvusvahelisi koostöölepinguid kolmandate riikidega. Samal ajal tuleks edendada kolmandate riikide assotsieerimist, eelkõige raamprogrammi koostööosadega, kooskõlas assotsieerimislepingutega ja keskendudes lisaväärtusele liidu jaoks. Assotsieerunud riikide rahalise osaluse jaotamisel raamprogrammile peaks komisjon võtma arvesse nende kolmandate riikide õigussubjektide osaluse taset raamprogrammi eri osades.

(51)

Selleks et tugevdada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet ja maksimaalselt suurendada nende koostoimest tulenevat kasu, peaks raamprogramm kaasama kõiki ühiskonnaelus osalejaid, nagu kodanikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, selliste kompetentsete teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade, sisu ja läbivate protsesside ühisesse kavandamisse ja loomisesse, mis vastavad kodanike ja kodanikuühiskonna muredele, vajadustele ja ootustele, teadushariduse edendamisse, teaduslike teadmiste üldsusele kättesaadavaks tegemisse ning kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt raamprogrammi tegevustes osalemise lihtsustamisse. Seda tuleks teha kogu raamprogrammi lõikes ja raamprogrammi osas „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ elluviidavate sihtotstarbeliste tegevuste kaudu. Kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisega teadus- ja innovatsioonitegevusse tuleks siduda avalikkuse teavitamine, mis annaks programmile avalikkuse toetuse ja hoiaks seda ülal. Samuti peaks raamprogramm püüdma kõrvaldada tõkkeid teaduse, tehnoloogia, kultuuri ja humanitaarteaduste vahel ning ergutama nendevahelist koostoimet, et saavutada kestliku innovatsiooni uus tase. Toetatud projektides kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise suurendamiseks võetud meetmeid tuleks jälgida.

(52)

Kui see on asjakohane, peaks raamprogramm võtma arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 349 nimetatud liidu äärepoolseimate piirkondade eriomadusi, kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017 teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mida nõukogu on tervitanud.

(53)

Raamprogrammi raames välja arendatud tegevused peaksid olema suunatud soolise kallutatuse ja ebavõrdsuse kaotamisele, töö- ja eraelu tasakaalu parandamisele ning naiste ja meeste vahelise võrdsuse edendamisele teadus- ja innovatsioonitegevuses, mis hõlmab soolise diskrimineerimiseta võrdse tasustamise põhimõtet, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklitega 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklitega 8 ja 157. Sooküsimus tuleks lõimida teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga ning seda tuleks järgida kogu teadusuuringute tsükli käigus. Lisaks peaks raamprogrammi raames toimuvate tegevuste eesmärk olema kaotada ebavõrdsus ning edendada võrdsust ja mitmekesisust kõigis teadus- ja innovatsioonitegevuse aspektides seoses vanuse, puude, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumusega.

(54)

Võttes arvesse kaitsetööstuse sektori eripära, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/697 (10) („Euroopa Kaitsefond“), kindlaks määrata kaitseuuringute projektide liidupoolse rahastamise üksikasjalikud sätted, määrates ühtlasi kindlaks kaitseuuringutes osalemise reeglid. Euroopa Kaitsefondi raames toimuv tegevus peaks keskenduma üksnes kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele, samas kui eriprogramm, mis on loodud nõukogu otsusega (EL) 2021/764 (11) („eriprogramm“) ja EIT raames toimuv tegevus peaks keskenduma üksnes tsiviilrakendustele. Vältida tuleks tarbetut dubleerimist.

(55)

Käesoleva määrusega kehtestatakse raamprogrammi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava punkti 18 (12) tähenduses. Selle rahastamispaketi hulka kuulub 580 000 000 eurot jooksevhindades otsusega (EL) 2021/764 loodud eriprogrammile ning EITile kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ühisdeklaratsiooniga eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta (13).

(56)

Raamprogrammi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (14) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(57)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole toetuskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates eelarveaasta 2021 algusest, isegi kui need rakendati ja kanti enne toetustaotluse esitamist.

(58)

Kogu raamprogrammi vältel tuleks pidevalt püüda lihtsustada haldustoiminguid, eelkõige vähendades toetusesaajate halduskoormust. Komisjon peaks oma vahendeid ja suuniseid veelgi lihtsustama sellisel moel, et need koormaksid toetusesaajaid võimalikult vähe. Komisjon peaks eeskätt kaaluma suuniste lühendatud versiooni väljaandmist.

(59)

Digitaalse ühtse turu väljakujundamine ning digitaalsete ja füüsiliste tehnoloogiate ühendamisest tulenevad üha suuremad võimalused nõuavad suuremaid investeeringuid. Raamprogrammiga tuleks toetada neid pingutusi oluliselt suuremate kulutustega peamistele digitaalvaldkonna teadus- ja innovatsioonitegevustele kui seda tehakse programmis „Horisont 2020“ (15). See peaks tagama, et Euroopa püsib digivaldkonnas üleilmsete teadusuuringute ja innovatsiooni esirinnas.

(60)

II samba teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ raames tuleks pidada esmatähtsaks kvantteadust, võttes arvesse selle olulist rolli digiüleminekul, nimelt laiendades Euroopa teadusalast juhtpositsiooni ja tipptaset kvanttehnoloogia valdkonnas, võimaldades saavutada 2018. aastal kavandatud eelarve.

(61)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (17) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja (EL) 2017/1939 (19) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ja kelmuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist.

Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (20) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(62)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (21) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(63)

Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL (22) artiklile 94 on ülemeremaades või -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(64)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (23) punktidele 22 ja 23 tuleks raamprogrammi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetse aruandlus- ja seirekorra kohaselt, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides ja raamprogrammi toetusesaajate seas. Niisugune kord peaks asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata raamprogrammi mõju kohapeal.

(65)

Selleks et tõhusalt hinnata raamprogrammi edu seatud eesmärkide saavutamisel, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse V lisa seoses mõjuahela näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning et kehtestada võrdlusalused ja sihid ning et täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)

Raamprogrammi ja liidu kosmoseprogrammi vaheline sidusus ja koostoime aitavad edendada kogu maailmas konkurentsivõimelist ja innovatiivset Euroopa kosmosesektorit; kindlustada Euroopa sõltumatust kosmose hõlvamisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas; ning tugevdada Euroopa rolli ülemaailmse osalejana. Raamprogrammi tipptasemel teadusuuringuid, läbimurdelisi lahendusi ja allkasutajaid toetavad liidu kosmoseprogrammiga kättesaadavaks tehtud andmed ja teenused.

(67)

Raamprogrammi ja programmi „Erasmus+“ vaheline sidusus ja koostoime soodustab teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu koolitustegevuse kaudu ja innovatsioonivaimu levitamist haridussüsteemis ning tagab, et haridus- ja koolitustegevused põhinevad kõige ajakohasemal teadus- ja innovatsioonitegevusel. Selles kontekstis täiendab raamprogramm vajaduse korral programmi „Erasmus+“ (2014–2020) alusel käivitatud Euroopa ülikoole puudutavate katseprojektide järelmeetmena programmi „Erasmus+“ poolt Euroopa ülikoolidele antavat tuge koostoimelisel viisil.

(68)

Selleks et suurendada raamprogrammi mõju liidu prioriteetide käsitlemisel, tuleks soodustada ja taotleda koostoimet programmide ja vahenditega, mille eesmärk on reageerida liidu tekkivatele vajadustele, sealhulgas õiglase ülemineku mehhanismi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning programmiga „EL tervise heaks“.

(69)	Osalemise ja tulemuste levitamise reeglid peaksid asjakohaselt kajastama raamprogrammi vajadusi, võttes arvesse erinevate sidusrühmade poolt ja programmi „Horisont 2020“ sõltumatute välisekspertide abil tehtud vahehindamise käigus tõstatatud mureküsimusi ja antud soovitusi.

(70)

Ühtsed reeglid kogu raamprogrammi raames peaksid tagama sidusa raamistiku, mis lihtsustab osalemist raamprogrammi eelarvest rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas osalemist selliste rahastamisasutuste nagu EIT poolt hallatavates programmides, osalemist ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt hallatavates ühisettevõtetes või muudes struktuurides ning osalemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel ette võetud programmides. Erisätete vastuvõtmine peaks olema võimalik, kuid erandeid tuleks teha üksnes olukorras, kus see on rangelt vajalik ja piisavalt põhjendatud.

(71)

Raamprogrammi kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega, ja kõigi asjaomaste komisjoni otsustega, nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega, (24) ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas nõudega mitte kahjustada teadusuuringute usaldusväärsust. Kui see on asjakohane, tuleks arvesse võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusi. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.

(72)	Teaduse tipptaseme tagamiseks ja kooskõlas harta artikliga 13 peaks raamprogramm edendama akadeemilise vabaduse austamist kõigis riikides, kes saavad sellest rahastusest kasu.

(73)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist, mis põhineb vastastikusel kasul ja liidu huvidel. Raamprogrammi rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga seotud meetmete puhul peaks olema võimalik lubada raamprogrammi teatavates meetmetes osaleda üksnes liikmesriikides asutatud õigussubjektidel , või lisaks liikmesriikidele neil õigussubjektidel, mis on asutatud kindlaksmääratud assotsieerunud või kolmandates riikides. Selliste liidus või assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektide väljajätmisel, kes on otseselt või kaudselt mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide õigussubjektide kontrolli all, tuleks arvesse võtta ühelt poolt riske, mida selliste üksuste kaasamine kujutaks, ja teiselt poolt kasu, mida nende osalemine tooks.

(74)

Raamprogrammis sedastatakse kliimamuutusi kui üht suurimat globaalset ja ühiskondlikku väljakutset ning selles võetakse arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepe ning saavutada kestliku arengu eesmärgid. Raamprogramm peaks seega aitama kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kliimaküsimused tuleks lõimida asjakohaselt teadus- ja innovatsioonitegevuse sisusse ning neid tuleks kohaldada teadusuuringute tsükli kõikides etappides.

(75)

Kliimaga seotud mõjuahela puhul peaks komisjon andma aru kliimaprojektide tulemuste, innovatsiooni ja hinnangulise koondmõju kohta, sealhulgas raamprogrammi osade ja rakendusviiside kaupa. Komisjon peaks oma analüüsis arvesse võtma raamprogrammi tegevustest, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmisest tulenevaid pikaajalisi majanduslikke, ühiskondlikke ja keskkonnakulusid ning kasu liidu kodanikele, samuti hinnangulist mõju töökohtade ja ettevõtete loomisele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele, puhtale energiale ning tervisele ja heaolule, sealhulgas õhu, pinnase ja vee kvaliteedile. Selle mõjuhinnangu tulemused tuleks avalikustada, neid tuleks hinnata liidu kliima- ja energiaeesmärkide kontekstis ning tulemusi tuleks arvesse võtta hilisemas strateegilise planeerimise protsessis ja tulevastes tööprogrammides.

(76)

Kajastades elurikkuse järsu vähenemisega tegelemise tähtsust, peaks raamprogrammi kohane teadus- ja innovatsioonitegevus aitama kaasa elurikkuse säilitamisele ja taastamisele ning üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on eraldada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkidele ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkidele, võttes samal ajal arvesse kliima- ja elurikkuse eesmärkide kattuvust kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahelise 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava.

(77)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(78)

On võimalik, et tundliku taustteabe kasutamine või volitamata isikute juurdepääs tundlikele tulemustele võib avaldada kahjulikku mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvidele. Seega peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemine olema kooskõlas kogu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444 (25).

(79)	On vaja kehtestada osalemise miinimumnõuded nii sellise üldreeglina, et konsortsiumi peab kuuluma vähemalt üks õigussubjekt liikmesriigist, kui ka seoses raamprogrammi raames võetavate konkreetset liiki meetmete eripäraga.

(80)

Raamprogrammi meetmetes on vaja kehtestada liidu rahaliste vahendite osalejatele eraldamise tingimused. Raamprogrammi raames peaks peamiseks toetusviisiks olema toetused. Toetuste andmisel tuleks arvesse võtta kõiki finantsmääruses sätestatud rahalise toetuse vorme, sealhulgas kindlasummaliste maksete, ühtse määra või ühikuhindade alusel rahastamist, eesmärgiga toetuse andmist veelgi lihtsustada. Toetuslepinguga tuleks kehtestada toetusesaajate õigused ja kohustused, sealhulgas kohaldatavuse korral koordinaatori roll ja ülesanded. Näidistoetuslepingute koostamisel ja nende olulise muutmise korral tuleks tagada tihe koostöö liikmesriikide ekspertidega, muu hulgas selleks, et protsessi toetusesaajate jaoks veelgi lihtsustada.

(81)	Käesolevas määruses nimetatud rahastamismäärad on maksimummäärad, et tagada kaasrahastamise põhimõtte järgimine.

(82)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks raamprogramm looma aluse toetusesaajate tavapäraste kuluarvestustavade laialdasemaks aktsepteerimiseks seoses sisekäibearvetega arveldatavate kaupade ja teenuste personali- ja ühikukuludega, sealhulgas suurte teadustaristute puhul programmi „Horisont 2020“ tähenduses. Kõigil toetusesaajatel peaks olema võimalus valida sisekäibearvetega arveldatavate kaupade ja teenuste puhul tegelikke otseseid ja kaudseid kulusid ühendavad ühikuhinnad, mis arvutatakse vastavalt toetusesaajate tavapärastele kuluarvestustavadele. Sellega seoses peaksid toetusesaajad saama sisekäibearvetega arveldatavate kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul võtta arvesse tegelikke kaudseid kulusid, mis on arvutatud jaotamispõhimõtete alusel.

(83)

Praegust tegelike personalikulude hüvitamise süsteemi tuleks veelgi lihtsustada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames välja töötatud projektipõhisele tasustamismeetodile, ja veelgi rohkem finantsmäärusega kooskõlla viia, võttes eesmärgiks vähendada programmiga seotud liidu teadlaste vahel palgalõhet.

(84)

Programmi „Horisont 2020“ kohaselt loodud ja komisjoni hallatav osalejate tagatisfond on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, mis leevendab kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja tagasi maksmata summadega seotud riske. Seega tuleks jätkata osalejate tagatisfondi tegevust, mis on ümber nimetatud vastastikuseks kindlustusmehhanismiks (edaspidi „mehhanism“), ja laiendada seda teistele rahastamisasutustele, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 185 kohastele algatustele. Mehhanismi tuleks laiendada muudest otseselt hallatavatest liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon peaks mehhanismi kaudu tehtud investeeringute võimaliku negatiivse tootluse hoolika jälgimise alusel võtma asjakohaseid leevendavaid meetmeid, et võimaldada mehhanismil jätkata sekkumist liidu finantshuvide kaitseks ja tagastada toetus toetusesaajatele lõppmakse tegemise ajal.

(85)

Tuleks sätestada tulemuste levitamise ja teadusrakenduse reeglid, tagamaks, et toetusesaajad kaitsevad, kasutavad ära ja jagavad kõnealuseid tulemusi ning tagavad vajaduse korral neile juurdepääsu. Tulemuste teadusrakendusele tuleks pöörata suuremat tähelepanu ning komisjon peaks kindlaks tegema ja aitama maksimeerida toetusesaajate võimalusi tulemuste teadusrakenduseks, eelkõige liidus. Tulemuste teadusrakenduses tuleks järgida raamprogrammi põhimõtteid, sealhulgas innovatsiooni edendamist liidus ja Euroopa teadusruumi tugevdamist.

(86)

Programmi „Horisont 2020“ põhielemendid projektitaotluste hindamise ja valikusüsteemi kohta, mille puhul keskendutakse eelkõige tipptaseme saavutamisele ning asjakohasel juhul mõjule ning rakendamise kvaliteedile ja tõhususele, tuleks säilitada. Projektitaotlusi tuleks jätkuvalt hinnata sõltumatute välisekspertide poolt. Hindamismenetlus tuleks kavandada nii, et vältida huvide konflikti ja kallutatust. Arvesse tuleks võtta kaheetapilise esitamismenetluse võimalust ning vajaduse korral võiks anonüümseks muudetud taotlusi hinnata hindamise esimeses etapis. Komisjon peaks vajaduse korral jätkama sõltumatute vaatlejate kaasamist hindamismenetlusse. „Pathfinderi“ tegevuste, missioonide ja tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud igakülgselt põhjendatud juhtude puhul võib arvesse võtta vajadust tagada projektide portfelli üldine sidusus, tingimusel et projektitaotlused on ületanud kohaldatavad künnised. Selleks tuleks eelnevalt avaldada eesmärgid ja menetlused. Vastavalt finantsmääruse artikli 200 lõikele 7 peaksid taotlejad saama tagasisidet oma projektitaotluste hindamise kohta, hõlmates eelkõige asjakohasel juhul taotluse tagasilükkamise põhjuseid.

(87)

Kõigis raamprogrammi osades tuleks võimaluse korral süstemaatiliselt kasutada finantsmääruse artiklite 126 ja 127 kohast kolmanda isiku hindamistele ja audititele tuginemist koos muude liidu programmide hindamiste ja audititega, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust. Kolmandatele isikutele tuginemine tuleks selgelt sätestada, kaaludes ka muid kindlust andvaid elemente, näiteks süsteemi- ja protsessiauditeid.

(88)

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondade konkreetseid väljakutseid tuleks käsitleda auhindade, sealhulgas kohasel juhul ühisauhindade andmise kaudu, mille korraldab komisjon või asjaomane rahastamisasutus koos teiste liidu asutuste, assotsieerunud riikide, muude kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulunduslike õigussubjektidega. Auhinnad peaksid toetama raamprogrammi eesmärkide saavutamist.

(89)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks arvestada ühekordsete summade, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmikega.

(90)	Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(91)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid tegevuse dubleerimise vältimise, põhivaldkondades kriitilise massi säilitamise ja riiklikest vahenditest optimaalse rahastamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(92)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1290/2013 (26) ja määrus (EL) nr 1291/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „raamprogramm“) mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks 2021–2027, sätestatakse reeglid raamprogrammi raames kaudsetes meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks ning määratakse kindlaks raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust samal ajavahemikul.

Käesolevas määruses sätestatakse raamprogrammi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

2. Raamprogrammi rakendatakse:

a)	otsusega (EL) 2021/764 loodud eriprogrammiga;

b)	rahalise toetusega EIT määrusega asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile;

c)	kaitseuuringute eriprogrammiga, mis on loodud määrusega (EL) 2021/697.

3. Käesolevat määrust, välja arvatud artiklid 1 ja 5, artikli 7 lõige 1 ning artikli 12 lõige 1, ei kohaldata käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kaitseuuringute eriprogrammi suhtes.

4. Käesoleva määruse mõisteid programm „Euroopa horisont“, „raamprogramm“ ja „eriprogramm“ kasutatakse üksnes lõike 2 punktis a kirjeldatud eriprogrammiga seotud küsimustes, kui ei ole sätestatud teisiti.

5. EIT rakendab raamprogrammi vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele aastateks 2021–2027, nagu on sätestatud EIT strateegilises innovatsioonikavas, võttes arvesse artiklis 6 ja käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammis osutatud strateegilist planeerimist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„teadustaristu“ – struktuur, mis pakub teadusringkondadele ressursse ja teenuseid teadusuuringute tegemiseks ja innovatsiooni edendamiseks oma valdkondades; see hõlmab ka asjaomast personali, põhilist seadmestikku ja instrumentide kogumeid; teadmistega seotud vahendeid, näiteks kogusid, arhiive või teadusandmebaase; ainulaadseid ja välistele kasutajatele avatud arvutisüsteeme, sidevõrke ja muid vahendeid, mis on vajalikud teadus- ja innovatsioonivaldkonnas tipptaseme saavutamiseks; asjakohasel juhul võib neid kasutada ka muuks kui teadusuuringuteks, näiteks hariduses ja avalike teenuste osutamiseks, ja need võivad olla ühes asukohas, virtuaalsed või hajusad;

„nutika spetsialiseerumise strateegia“ – riiklik või piirkondlik innovatsioonistrateegia, millega sätestatakse prioriteedid konkurentsieeliste loomiseks, arendades ja sobitades teadustöö ja innovatsiooni tugevaid külgi äriliste vajadustega, et kasutada tekkivaid võimalusi ja turumuutusi ühtsel viisil, vältides dubleerimist ja killustumist, sealhulgas selline, mis esitatakse riikliku või piirkondliku teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise poliitikaraamistikuna või mis võidakse sellise raamistikuga liita ning mis täidab ühissätete määruse 2021–2027 asjaomastes sätetes sätestatud rakendamistingimused;

„Euroopa partnerlus“ – liikmesriikide ja assotsieerunud riikide varasel kaasamisel võetud algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, ülikoolid, teadusasutused, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid) kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsioonitegevuse programmi väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas mis puudutab tulemuste kasutuselevõtmist turul, regulatsioonis või poliitikas;

4)	„avatud juurdepääs“ – lõppkasutajale tasuta antud veebipõhine juurdepääs raamprogrammi raames rahastatud meetmetest tulenevatele teadusväljunditele kooskõlas artikliga 14 ning artikli 39 lõikega 3;

5)	„avatud teadus“ – lähenemisviis teaduslikule protsessile, mis põhineb avatud koostööl, vahenditel ja teadmiste levitamisel, sealhulgas artiklis 14 loetletud elementidel;

„missioon“ – valdkonna- ja sektoriüleste tipptaseme- ja mõjupõhiste teadus- ja innovatsioonitegevuste kogum, mille eesmärk on: i) saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil; ii) mõjutada ühiskonda ja poliitikakujundust teaduse ja tehnoloogia kaudu, ning iii) tuua kasu olulisele osale Euroopa elanikkonnast ja suurele hulgale Euroopa kodanikele;

7)	„kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab riski ja kasu jagamist turutingimustes ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

8)	„innovatiivse lahenduse riigihange“ – hange, mille puhul hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojana, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavustestimist;

9)	„kasutusõigus“ – õigus kasutada tulemusi või taustteavet käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tingimustel;

10)

„taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave ükskõik millises vormis või kujul, nii materiaalne kui ka immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt intellektuaalomandi õigused): i) mis toetusesaajal olid enne asjaomase meetmega ühinemist ja ii) mille toetusesaajad on kirjalikus kokkuleppes kindlaks määranud sellisel viisil, mis on vajalik meetme rakendamiseks või selle tulemuste kasutamiseks;

11)	„levitamine“ – tulemuste avalikustamine asjakohaste vahendite abil (välja arvatud tulemuste kaitsmise või teadusrakendusega seotud avaldamine), sealhulgas teaduspublikatsioonide avaldamine ükskõik millises teabekanalis;

12)

„teadusrakendus“ – tulemuste kasutamine edasiseks teadus- ja innovatsioonitegevuseks, välja arvatud asjaomase meetmega hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus, muu hulgas kommertskasutuseks, näiteks toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks, tootmiseks ja turustamiseks, teenuse loomiseks ja osutamiseks või standardimiseks;

13)

„õiglased ja mõistlikud tingimused“ – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused või tasuta kasutamise tingimused, milles võetakse arvesse kasutustaotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks selle taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või teadusrakenduse kavandatud ulatust, kestust või muid näitajaid;

14)	„rahastamisasutus“ – finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud asutus või organisatsioon, kellele komisjon on andnud raamprogrammi raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;

15)	„rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

16)

„õigussubjekt“ – füüsiline isik või liidu, riigi või rahvusvahelise õiguse alusel asutatud ja sellisena tunnustatud juriidiline isik, kellel on juriidilise isiku staatus ning võime toimida enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi, või finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktis c osutatud üksus, millel ei ole juriidilise isiku staatust;

17)

„osaluse laiendamise riigid“ või „madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigid“ – riigid, kus õigussubjekt peab olema asutatud, et saada raamprogrammi osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“ raames koordinaatoriks; liikmesriikidest on need riigid kogu raamprogrammi kestel Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari; assotsieerunud riikide puhul määratakse rahastamiskõlblike riikide loetelu kindlaks indikaatori alusel ja avaldatakse tööprogrammis. Äärepoolseimate piirkondade õigussubjektid, nii nagu need on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 349, on selle komponendi koordinaatoritena samuti täielikult rahastamiskõlblikud;

18)	„mittetulunduslik õigussubjekt“ – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt ei ole kasumi taotlemise eesmärki või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv kohustus mitte jagada kasumit oma osanikele või üksikliikmetele;

19)	„väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (27) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väikene või keskmise suurusega ettevõtja;

20)	„väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – üksus, kes ei ole VKE ja kellel on kuni 499 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artiklitele 3–6;

21)	„tulemused“ – asjaomase meetmega saavutatud materiaalne või immateriaalne tagajärg, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist ja laadist ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

22)	„teadusväljundid“ – asjaomase meetmega saavutatud tulemused, millele saab anda juurdepääsu teaduspublikatsioonide, andmete või muude kavandatud tulemuste ja protsesside näol, nagu tarkvara, algoritmid, protokollid ja elektroonilised märkmikud;

23)

„kvaliteedimärgis“ – märgis, mis näitab, et konkursikutsele vastuseks esitatud taotlus ületab kõiki tööprogrammis sätestatud hindamiskünniseid, kuid mida komisjon kõnealuse konkursi ebapiisava eelarve tõttu ei saa rahastada ning mis võib saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest;

24)

„strateegiline teadusuuringute ja innovatsioonikava“ – rakendusakt, milles on sätestatud strateegia tööprogrammi sisu realiseerimiseks kuni nelja aasta jooksul pärast kohustuslikku ja laiaulatuslikku sidusrühmadega konsulteerimist ning määratakse kindlaks prioriteedid, sobivate meetmete liigid ja kasutatavad rakendamisviisid;

25)	„tööprogramm“ – dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi rakendamiseks kooskõlas otsuse (EL) 2021/764 artikliga 14, või rahastamisasutuse poolt vastu võetud samaväärse sisu ja struktuuriga dokument;

26)	„leping“ – kokkulepe, mille sõlmivad komisjon või asjaomane rahastamisasutus õigussubjektiga, kes viib ellu innovatsiooni ja turuleviimise meedet ning keda toetatakse programmi „Euroopa horisont“ segarahastamise või Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise kaudu;

27)

„tagastatav ettemakse“ – programmi „Euroopa horisont“ segarahastamise või Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise osa, mis vastab finantsmääruse X jaotise kohasele laenule, kuid mille eraldab otse liit mittetulunduslikul alusel, et katta innovatsioonimeetmele vastava tegevusega seotud kulusid, ning mille toetusesaaja peab tagastama liidule lepingus sätestatud tingimustel;

28)

„salastatud teave“ – Euroopa Liidu salastatud teave, nagu on määratletud komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklis 3, samuti liikmesriikide salastatud teave, kolmandate riikide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave ning rahvusvaheliste organisatsioonide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave;

29)

„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav meede, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahend või - platvorm, milles kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või antavad rahastamisvahendid tagasimakstava arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või erasekotri investorite toetusega;

30)	„programmi „Euroopa horisont“ segarahastamine“ – rahaline toetus programmile, millega viiakse ellu innovatsiooni ja turuleviimise meetmeid, ning milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali või mõnda muusse tagastatava toetuse liiki;

31)

„Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamisvahend“ – rahaline otsetoetus, mida antakse Euroopa Innovatsiooninõukogu raames innovatsioonialasele ja turule suunatud meetmele ning milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali või mõnda muusse tagastatava toetuse liiki;

32)

„teadus- ja innovatsioonimeede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevusest, mille eesmärk on luua uusi teadmisi või uurida uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavust. See võib hõlmata alus- ja rakendusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja integreerimist, väiksemas mahus prototüübi testimist, tõendamist ja valideerimist laboris või imiteeritud keskkonnas;

33)

„innovatsioonimeede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevusest, mille otsene eesmärk on toota uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste kavasid, seadeid või projekte, mis võib hõlmata prototüübi loomist, testimist, tõendamist, katseprojekte, toote suuremahulist valideerimist ja turuleviimist;

34)	„ERC eesliiniuuringute meede“ – vastutava teadlase juhitav teadustegevus, sealhulgas kontseptsiooni toimivuse tõestamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu, mida haldab üks või mitu toetusesaajat, kes saavad toetust Euroopa Teadusnõukogult (ERC);

35)	„koolitus- ja liikuvusmeede“ – teadlaste oskuste, teadmiste ja karjäärivõimaluste edendamise meede, mis põhineb riikidevahelisel ning vajaduse korral sektorite- või valdkondadevahelisel liikuvusel;

36)

„programmi kaasrahastamise meede“ – meede, millega tagatakse mitmeaastane kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud või rakendatud õigussubjektide poolt, kes haldavad või rahastavad teadus- ja innovatsiooniprogramme ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teavitusmeetmeid, levitamise ja teadusrakenduse meetmeid või anda asjaomast rahalist toetust, nagu toetused ja auhinnad, ja korraldada hankeid, samuti näha ette programmi „Euroopa horisont“ segarahastamise, või neid omavahel kombineerida. Programmi kaasrahastamise meedet võivad rakendada vahetult asjaomased õigussubjektid või kolmandad isikud nende nimel;

37)	„kommertskasutusele eelneva hanke meede“ – meede, mille peamine eesmärk on korraldada kommertskasutusele eelnev hange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad;

38)	„innovatiivsete lahenduste riigihanke meede“ – meede, mille peamine eesmärk on korraldada innovatiivsete lahenduste ühishange või koordineeritud riigihange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad;

39)

„koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita raamprogrammi eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus ning välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on lubatud ainult juhul, kui seda tehakse osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendis „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“; ning ilma teadustegevuse liidu-poolse kaasrahastamiseta toimuv alt-üles koordineerimine, mis võimaldab liikmesriikide ja assotsieerunud riikide õigussubjektide omavahelist koostööd Euroopa teadusruumi tugevdamiseks;

40)	„ergutusauhind“ – auhind, millega kannustatakse innovatsiooni kavandatud suunas, määratledes töö sihttulemuse enne selle teostamist;

41)	„tunnustusauhind“ – auhind, millega tunnustatakse varasemaid saavutusi ja väljapaistvat tööd pärast seda, kui see on tehtud;

42)	„innovatsiooni ja turuleviimise meede“ – meede, mis kätkeb endas innovatsioonimeedet ja muid vajalikke tegevusi innovatsiooni turuleviimiseks, sealhulgas ettevõtete laiendamist, programmi „Euroopa horisont“ segarahastamist või Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamist;

43)	„kaudsed meetmed“ – osalejate teadus- ja innovatsioonitegevus, mida liit rahaliselt toetab;

44)	„otsesed meetmed“ – komisjoni JRC kaudu toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus;

45)	„hange“ – hange vastavalt finantsmääruse artikli 2 punktile 49;

46)	„seotud üksus“ – finantsmääruse artikli 187 lõikes 1 määratletud üksus;

47)

„innovatsiooni ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis liidu tasandil ühendab osalejaid või üksusi, kelle funktsionaalne eesmärk on võimaldada tehnoloogia arendamist ja innovatsiooni. See hõlmab suhteid materiaalsete ressursside (nagu rahastamine, seadmed ja vahendid), institutsionaalsete üksuste (nt kõrgharidusasutused ja tugiteenused, teadusuuringute ja tehnoloogia organisatsioonid, ettevõtjad, riskikapitali pakkujad ja finantsvahendajad) ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika kujundamise ja rahastamise üksuste vahel.

48)	„projektipõhine hüvitis“ – on hüvitis, mis on seotud isiku osalemisega projektides, on osa toetusesaaja tavapärasest tasustamistavast ja seda makstakse järjepidevalt.

Artikkel 3

Raamprogrammi eesmärgid

1. Raamprogrammi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ning edendada liidu konkurentsivõimet kõigis liikmesriikides, sealhulgas ettevõtlussektoris, viia ellu liidu strateegilisi prioriteete, aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ja poliitika elluviimisele, tulla toime üleilmsete ülesannetega, sealhulgas saavutada kestliku arengu eesmärgid, järgides tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe põhimõtteid, ning tugevdada Euroopa teadusruumi. Raamprogramm tagab seega võimalikult suure liidu lisaväärtuse, keskendudes eesmärkidele ja tegevustele, millega liikmesriigid ei suuda tulemuslikult toime tulla üksi, küll aga koostööd tehes.

2. Raamprogrammi erieesmärgid on järgmised:

arendada, soodustada ja edasi viia teaduse tipptaset, toetada kvaliteetsete uute alus- ja rakendusteadmiste, oskuste, tehnoloogiate ja lahenduste loomist ja levitamist, toetada teadlaste koolitust ja liikuvust, meelitada ligi talente kõigil tasanditel ja aidata kaasa liidu talendibaasi täielikule kaasamisele raamprogrammist toetatavatesse meetmetesse;

luua teadmisi, tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitika arendamisel, toetamisel ja rakendamisel ning toetada juurdepääsu innovatiivsetele lahendustele ja nende kasutuselevõtmist Euroopa tööstuses, eelkõige VKEde poolt, ja ühiskonnas, et käsitleda ülemaailmseid väljakutseid, sealhulgas kliimamuutusi ning kestliku arengu eesmärke;

c)	edendada igat liiki innovatsiooni, hõlbustada tehnoloogilist arengut, tutvustamistegevust ning teadmus- ja tehnosiiret ning tugevdada innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu ja teadusrakendust;

optimeerida raamprogrammi tulemusi Euroopa teadusruumi mõju suurendamiseks ja külgetõmbavuse tugevdamiseks, suurendada kõikide liikmesriikide, sh madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riikide tipptasemel põhinevat osalemist raamprogrammis ning hõlbustada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis.

Artikkel 4

Raamprogrammi struktuur

1. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT osas koosneb raamprogramm järgmistest osadest, mis aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke:

I sammas „Tipptasemel teadus“, millel on järgmised komponendid:

ERC;

ii)	Marie Skłodowska-Curie meetmed;

iii)	teadustaristud.

II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, võttes arvesse, et sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnal on oluline roll kõikide teemavaldkondade lõikes, ning millel on järgmised komponendid:

i)	teemavaldkond „Tervis“;

ii)	teemavaldkond „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“;

iii)	teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;

iv)	teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“:

v)	teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

vi)	teemavaldkond „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“;

vii)	JRC otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.

III sammas „Innovatiivne Euroopa“, millel on järgmised komponendid:

i)	Euroopa Innovatsiooninõukogu;

ii)	Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid;

iii)

EIT.

Osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millel on järgmised komponendid:

i)	osaluse laiendamine ja tipptaseme levik;

ii)	Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.

2. Raamprogrammi tegevuste põhisuunad on esitatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 5

Kaitsealane teadus- ja arendustegevus

Artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud eriprogrammi raames elluviidavate tegevuste puhul, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/697, keskendutakse üksnes kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele, mille eesmärk ja üldised tegevussuunad on suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust.:

Artikkel 6

Strateegiline planeerimine ning liidu rahastamise rakendamine ja vormid

1. Raamprogrammi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras või eelarve kaudse täitmise korras koostöös rahastamisasutustega.

2. Raamprogrammist võib kaudseid meetmeid rahastada kõigis finantsmääruse kohastes vormides, tehes seda siiski toetuste kaudu, mis on raamprogrammist antava abi peamine vorm. Raamprogrammi kohane rahastus võib olla ka auhindade, hangete ja segarahastamistoimingute rahastamisvahendite vormis ning omakapitali toetust võib anda „Acceleratori“ kaudu.

3. Käesolevas määruses sätestatud osalemis- ja tulemuste levitamise reegleid kohaldatakse kaudsete meetmete suhtes.

4. Peamised raamprogrammis kasutatavad meetmed on määratletud artiklis 2. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahastamisvorme kasutatakse paindlikult kõigi raamprogrammi eesmärkide puhul ning nende kasutamine otsustatakse vajaduste ja konkreetsete eesmärkide kriteeriumide alusel.

5. Raamprogrammist toetatakse ka otsemeetmeid, kui need aitavad kaasa ELi toimimise lepingu artiklite 185 või 187 alusel loodud algatustele, ei loeta nende meetmete panust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osaks.

6. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi rakendamist ja EIT teadmus- ja innovatsioonikogukondi toetab artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammis ette nähtud teadus- ja innovatsioonitegevuse läbipaistev ja strateegiline planeerimine, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ puhul, hõlmates ka teiste sammaste asjaomaseid tegevusi ning osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“.

Komisjon tagab liikmesriikide varase kaasamise ning ulatusliku teabevahetuse Euroopa Parlamendiga, mida omakorda täiendavad konsultatsioonid sidusrühmade ja üldsusega.

Strateegiline planeerimine tagab vastavuse liidu muude asjakohaste programmidega ning kooskõla liidu prioriteetide ja kohustustega ning suurendab vastastikust täiendavust ja koostoimet riiklike ja piirkondlike rahastamisprogrammide ja prioriteetidega, tugevdades seeläbi Euroopa teadusruumi. Valdkonnad, kus on võimalik luua missioone ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusi, kehtestatakse VI lisas.

7. Kui see on asjakohane, võib väikestele koostöökonsortsiumidele kiirema juurdepääsu võimaldamiseks teha ettepaneku teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee menetluse (Fast Track to Research and Innovation Procedure , edaspidi „FTRI menetlus“) kasutamiseks osa projektikonkursside puhul, mille eesmärk on valida teadusuuringute ja innovatsioonimeetmeid või innovatsioonimeetmeid samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ning Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Pathfinder“ raames.

FTRI menetluse kohasel konkursikutsel on järgmised kumulatiivsed omadused:

a)	alt üles põhimõttel toimivad konkursikutsed;

b)	lühem aeg taotluse esitamisest toetuse saamiseni (mitte üle kuue kuu);

c)	toetus, mida antakse ainult väikestele koostöökonsortsiumidele, mis koosnevad maksimaalselt kuuest erinevast ja iseseisvast rahastamiskõlblikust õigussubjektist;

d)	maksimaalne rahaline toetus konsortsiumi kohta ei ületa 2,5 miljonit eurot.

Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, mida kasutatakse FTRI menetluses.

8. Raamprogrammi tegevused viiakse ellu peamiselt avatud ja konkurentsipõhiste konkursikutsete kaudu, sealhulgas missioonide ja Euroopa partnerlustena.

Artikkel 7

Raamprogrammi põhimõtted

1. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ning EIT raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele. Eelarves ei ole lubatud teha ümberpaigutusi artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT jaoks eraldatud summa ja artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud eriprogrammi jaoks eraldatud summa vahel, ning tuleb vältida tarbetut dubleerimist kahe programmi vahel.

2. Raamprogrammiga tagatakse multidistsiplinaarne lähenemisviis ja nähakse kohasel juhul ette sotsiaal- ja humanitaarteaduste lõimimine raamprogrammi vältel kõigisse välja töötatud tegevustesse ja teemavaldkondadesse, sh eraldi konkursikutsed sotsiaal- ja humanitaarteaduste teemade jaoks.

3. Raamprogrammi koostööosades tagatakse tasakaal madalamate ja kõrgemate tehnoloogilise valmiduse tasemete vahel, hõlmates kogu väärtusahela.

4. Raamprogrammiga peab tõhusalt tagama ja lõimima koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja algatustega, mis põhinevad vastastikusel kasul, liidu huvidel, rahvusvahelistel kohustustel ja asjakohasel juhul vastastikkusel.

5. Raamprogrammiga aidatakse osaluse laiendamise riikidel suurendada oma osalust selles ja soodustada laia geograafilist katvust koostööprojektides, sealhulgas teaduse tipptaseme levitamise, uute koostöösidemete tugevdamise, soodustamise ning artikli 24 lõike 2 ja artikli 50 lõike 5 rakendamise kaudu. Nendele jõupingutustele vastavad liikmesriikide võetavad proportsionaalsed meetmed liidu, riiklike ja piirkondlike fondide toel, sh makstes teadlastele atraktiivset töötasu. Ilma et see kahjustaks tipptaseme kriteeriume, pööratakse erilist tähelepanu geograafilisele tasakaalule, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõukogud ja eksperdirühmad.

6. Raamprogrammiga tagatakse kõikide jaoks võrdsete võimaluste tegelik soodustamine ning soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõigisse valdkondadesse, sealhulgas soolise mõõtme rakendamine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Selle eesmärk on tegeleda soolise tasakaalustamatuse põhjustega. Erilist tähelepanu pööratakse võimalikult suure soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades.

7. Raamprogrammi rakendatakse koostoimes liidu muude programmidega, püüdes haldustoiminguid võimalikult palju lihtsustada. Mittetäielik loetelu koostoimest muude liidu programmidega on esitatud IV lisas.

8. Raamprogramm aitab suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates sellega kaasa üldise investeerimiseesmärgi saavutamisele, mille kohaselt tuleks teadus- ja arendustegevusse investeerida vähemalt 3 % liidu SKPst.

9. Komisjon püüab raamprogrammi rakendamisel jätkuvalt lihtsustada haldustoiminguid ning vähendada taotlejate ja toetusesaajate koormust.

10. Osana liidu üldisest eesmärgist lõimida kliimameetmed liidu poliitikavaldkondadesse ja liidu fondidesse eraldatakse raamprogrammi meetmete kulutustest kohasel juhul vähemalt 35 % kliimaeesmärkidele. Kliimaküsimused lõimitakse piisavalt teadusuuringute ja innovatsiooni sisulisse tegevusse.

11. Raamprogrammiga edendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu koosloomist ja kooskavandamist.

12. Raamprogrammiga tagatakse läbipaistvus ja vastutus seoses avaliku sektori rahastamisega teadus- ja innovatsiooniprojektides, kaitstes nii avalikke huve.

13. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus tagab, et kõikidele potentsiaalsetele osalejatele tehakse konkursikutse avaldamise ajal kättesaadavaks piisavad suunised ja piisav teave, eelkõige kasutatav näidistoetusleping.

Artikkel 8

Missioonid

1. Missioone kavandatakse samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames, kuid need võivad kasu saada ka raamprogrammi muudes osades võetud meetmetest ja muudes liidu programmides võetud täiendavatest meetmetest. Missioonid võimaldavad konkureerivaid lahendusi, mille tulemuseks on üleeuroopaline lisaväärtus ja mõju.

2. Missioonid määratakse kindlaks ja neid rakendatakse vastavalt käesolevale määrusele ja eriprogrammile, tagades liikmesriikide aktiivse ja varase kaasamise ning ulatusliku teabevahetuse Euroopa Parlamendiga. Missioonid, nende eesmärgid, eelarve, sihid, ulatus, näitajad ja vahe-eesmärgid määratakse vastavalt vajadusele kindlaks strateegilistes teadusuuringute ja innovatsioonikavades või tööprogrammides. Missioonide raames esitatud projektiettepanekute hindamine viiakse läbi vastavalt artiklile 29.

3. Raamprogrammi esimese kolme aasta jooksul eraldatakse kuni 10 % II samba aastaeelarvest missioonide rakendamiseks korraldatavate projektikonkursside kaudu. Raamprogrammi järelejäänud aastate kestel võib seda osakaalu suurendada siis, kui missioonide valiku- ja juhtimisprotsessile on antud positiivne hinnang. Komisjon teeb teatavaks iga missioonidele pühendatud tööprogrammi koguosakaalu eelarves.

4. Missioonid:

a)	lähtudes oma kavandamisel ja rakendamisel kestliku arengu eesmärkidest, omavad selget teadus- ja innovatsioonisisu ja liidu lisaväärtust ning aitavad kaasa liidu prioriteetide ja kohustuste ning artiklis 3 osutatud raamprogrammi eesmärkide saavutamisele;

hõlmavad kogu Euroopa jaoks tähtsaid valdkondi, on kaasavad, ergutavad mitmesuguste avaliku ja erasektori sidusrühmade, sealhulgas kodanike ja lõppkasutajate ulatuslikku kaasamist ja aktiivset osalemist ning annavad teaduse ja innovatsiooni vallas tulemusi, millest võib olla kasu kõigile liikmesriikidele;

c)	on jõulised ja inspireerivad, seega on neil laialdane teaduslik, tehnoloogiline, ühiskondlik, majanduslik, keskkonnaalane või poliitiline tähtsus ja mõju;

d)	osutavad selget suunda ja selgeid eesmärke ning on sihipärased, mõõdetavad, ajaliselt piiritletud ja neil on selgelt määratletud eelarvevahendid;

e)	valitakse välja läbipaistval viisil ja on suunatud ambitsioonikatele, tipptaseme- ja mõjupõhistele, kuid realistlikele eesmärkidele ning teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele;

f)	omavad vajalikku ulatust ja mõõtkava ning mobiliseerivad ressursse ja võivad saada täiendavate avaliku ja erasektori vahendite näol võimendust, mis on vajalik nende eesmärgi saavutamiseks;

g)	edendavad valdkonnaüleseid tegevusi (sh sotsiaal- ja humanitaarteadused) ja hõlmavad tegevust paljudel, sealhulgas madalamatel tehnoloogilise valmiduse tasemetel;

h)	jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lähenemisviisidele ja lahendustele, võttes arvesse inimeste ja ühiskonna vajadusi ja neile tulenevat kasu ning tunnistades eri panuste tähtsust nende täitmiseks;

i)	saavad läbipaistval viisil kasu koostoimest liidu teiste programmidega, samuti riiklike ja asjakohasel juhul piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemidega.

5. Komisjon jälgib ja hindab iga missiooni vastavalt artiklitele 50 ja 52 ning V lisale, sealhulgas edusamme lühiajaliste, keskmise kestusega ja pikaajaliste eesmärkide täitmisel, mis hõlmavad rakendamist, seiret ja missioonide järkjärgulist lõpetamist. Raamprogrammi raames kehtestatud esimeste missioonide hindamine toimub hiljemalt 2023. aastal ja enne otsuseid uute missioonide loomise või käimasolevate missioonide jätkamise, lõpetamise või ümbersuunamise kohta. Hindamise tulemused avalikustatakse ning need hõlmavad valikuprotsessi, juhtimise, eelarve, kesksete eesmärkide ja seniste tulemuste analüüsi, kuid ei piirdu sellega.

Artikkel 9

Euroopa Innovatsiooninõukogu

1. Komisjon loob keskselt juhitava ühtse kontaktpunktina Euroopa Innovatsiooninõukogu, et rakendada Euroopa Innovatsiooninõukoguga seotud III samba „Innovatiivne Euroopa“ meetmeid. Euroopa Innovatsiooninõukogu keskendub peamiselt läbimurdelisele ja murrangulisele, eelkõige turgu loovale innovatsioonile, toetades samas kõiki innovatsiooniliike, sealhulgas järkjärgulist innovatsiooni.

Euroopa Innovatsiooninõukogu toimib järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)	selge liidu lisaväärtus,

b)	autonoomia,

c)	riskimisvõime,

d)	tulemuslikkus,

tõhusus,

f)	läbipaistvus

g)	vastutavus.

2. Euroopa Innovatsiooninõukogu on avatud igat liiki novaatorite jaoks, sealhulgas eraisikud, ülikoolid, teadusasutused ja äriühingud (VKEd, sealhulgas iduettevõtjad, ja erandjuhtudel väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), ning samuti üksiktoetusesaajate ning multidistsiplinaarsete konsortsiumide jaoks. Vähemalt 70 % Euroopa Innovatsiooninõukogu eelarvest eraldatakse VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele.

3. Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu ja juhtimisfunktsioonid on esitatud otsuses (EL) 2021/764.

Artikkel 10

Euroopa partnerlused

1. Raamprogrammi osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:

osalemine Euroopa partnerlustes, mis on loodud komisjoni ja artikli 2 punktis 3 osutatud partnerite vastastikuse mõistmise memorandumite või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse Euroopa partnerluse eesmärgid, liidu ja muude partnerite kohustused seoses nende rahaliste ja/või mitterahaliste panustega, peamised tulemus- ja mõjunäitajad, saavutatavad tulemused ja aruandluskord. Need partnerlused hõlmavad partnerite ja programmiga rakendatavat täiendavat teadus- ja innovatsioonitegevust (Euroopa programmipartnerlused);

osalemine teadus- ja innovatsioonitegevuse programmis, milles täpsustatakse eesmärgid, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused, ning rahaline panustamine sellesse, mis põhineb partnerite kohustusel toetada oma asjaomaseid tegevusi rahaliselt ja/või mitterahaliselt ning ühendada oma asjakohased tegevused programmi kaasrahastamise meetme kaudu (kaasrahastatud Euroopa partnerlused);

osalemine teadus- ja innovatsiooniprogrammides, mille on loonud ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel mitu liikmesriiki või ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud organisatsioonid (nagu ühisettevõtted) või EIT teadmis- ja innovatsioonikogukonnad, mis vastavad EIT määruse nõuetele (institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused), ja rahaline panustamine neisse programmidesse.

Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusi rakendatakse üksnes juhul, kui raamprogrammi teiste osadega, sealhulgas muude institutsionaliseeritud Euroopa partnerluse vormidega, ei oleks võimalik saavutada eesmärke või vajalikku eeldatavat mõju, ning kui seda õigustab pikaajaline perspektiiv ja kõrge integratsioonitase. ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 kohaste Euroopa partnerluste puhul kohaldatakse kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamist, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel. Kõigi rahaliste toetuste keskse haldamise korral tehakse ühe osaleva riigi projektitasandi maksed asjaomases osalevas riigis asutatud õigussubjektide projektitaotluses küsitud eelarve alusel, kui kõik asjaomased osalevad riigid ei ole teisiti kokku leppinud.

Institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste reeglites täpsustatakse muu hulgas partnerluse eesmärgid, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused, samuti sellega seotud kohustused seoses partnerite rahaliste ja/või mitterahaliste panustega.

2. Euroopa partnerlused:

luuakse Euroopa või üleilmsete väljakutsete käsitlemiseks üksnes juhul, kui Euroopa partnerluste kaudu oleks võimalik saavutada raamprogrammi eesmärke tulemuslikumalt kui liidul üksi tegutsedes ja paremini kui muude raamprogrammikohaste toetusvormide abil; nendele raamprogrammi meetmetele, mida rakendatakse Euroopa partnerluste kaudu, eraldatakse asjakohane osa raamprogrammi eelarvest; suurem osa II samba eelarvest eraldatakse meetmeteks väljaspool Euroopa partnerlusi;

järgivad järgmisi põhimõtteid: liidu lisaväärtus, läbipaistvus ja avatus ning mõju Euroopas ja Euroopa jaoks, piisaval tasemel tugev võimendav mõju, kõigi osaliste pikaajalised kohustused, paindlikkus rakendamisel, sidusus, koordineerimine ja vastastikune täiendavus liidu, kohalike, piirkondlike, riiklike ja asjakohasel juhul rahvusvaheliste algatuste või muude Euroopa partnerluste ja missioonidega;

c)	järgivad selget elutsüklipõhist lähenemisviisi, on ajaliselt piiratud ja sisaldavad tingimusi raamprogrammist saadava rahastamise järkjärguliseks lõpetamiseks.

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktide a ja b kohased Euroopa partnerlused määratakse kindlaks strateegilistes teadusuuringute ja innovatsioonikavades, enne kui neid tööprogrammide raames rakendatakse.

4. Euroopa partnerluste valimist, rakendamist, seiret, hindamist ja järkjärgulist lõpetamist käsitlevad sätted ja kriteeriumid on esitatud III lisas.

Artikkel 11

Missioonide ja partnerluste valdkondade läbivaatamine

31. detsembriks 2023 vaatab komisjon raamprogrammi, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 kohaselt loodud missioonide ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste üldise seire raames läbi käesoleva määruse VI lisa ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande peamiste tulemuste kohta

Artikkel 12

Eelarve

1. Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett 1. jaanuarist 2021–31. detsembrini 2027 on 86 123 000 000 eurot jooksevhindades artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ning EITi jaoks ja 7 953 000 000 eurot jooksevhindades artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud eriprogrammi jaoks.

2. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT jaoks lõikes 1osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

23 546 000 000 eurot aastatel 2021–2027 I sambale „Tipptasemel teadus“, millest eraldatakse:

i)	15 027 000 000 eurot ERC-le;

ii)	6 333 000 000 eurot Marie Skłodowska-Curie meetmetele;

iii)	2 186 000 000 eurot teadustaristutele;

47 428 000 000 eurot aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime “, millest eraldatakse:

i)	6 893 000 000 eurot teemavaldkonnale „Tervis“;

ii)	1 386 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“;

iii)	1 303 000 000 eurot teemavaldkonnale „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;

iv)	13 462 000 000 eurot teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;

v)	13 462 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

vi)	8 952 000 000 eurot teemavaldkonnale „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“;

vii)	1 970 000 000 eurot JRC otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;

11 937 000 000 eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Innovaatiline Euroopa“, millest eraldatakse:

i)	8 752 000 000 eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule;

ii)	459 000 000 eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

iii)	2 726 000 000 eurot EIT-le;

3 212 000 000 eurot aastatel 2021–2027 osale „Osaluse laiendamine ning Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millest eraldatakse:

i)	2 842 000 000 eurot osaluse laiendamisele ja tipptasemel levikule;

ii)	370 000 000 eurot Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi reformimisele ja tõhustamisele.

3. Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilise kohandamise tulemusel suurendatakse lõikes 1 osutatud summat käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ning EIT jaoks veel 3 000 000 000 euro võrra 2018. aasta püsivhindades, nagu on täpsustatud määruse (EL, Euratom) 2020/2093 II lisas.

4. Lõikes 3 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

1 286 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades sambale „Tipptasemel teadus“, millest eraldatakse:

i)	857 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades ERC-le;

ii)	236 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades Marie Skłodowska-Curie meetmetele;

iii)	193 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teadustaristutele;

1 286 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades II sambale „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millest eraldatakse:

i)	686 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“;

ii)	257 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;

iii)	171 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;

iv)	171 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

270 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades III sambale „Innovaatiline Euroopa“, millest eraldatakse:

i)	60 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

ii)	210 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades EIT-le;

159 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades osale „Osaluse laiendamine ning Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millest eraldatakse:

i)	99 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades osaluse laiendamisele ja tipptaseme levikule;

ii)	60 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi reformimisele ja tõhustamisele.

5. Ettenägematutele olukordadele või uutele arengutele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kuni 10 % ulatuses kõrvale kalduda. Selline kõrvalekaldumine ei ole lubatud lõike 2 punkti b alapunktis vii osutatud summast ega lõikes 2 osale „Osaluse laiendamine ning Euroopa teadusruumi tugevdamine“ määratud kogusummast.

6. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT jaoks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud summa võib hõlmata ka kulusid raamprogrammi haldamiseks ja rakendamiseks vajalikuks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muuks tegevuseks, sealhulgas kõiki halduskulusid ja kulusid raamprogrammi eesmärkide saavutamise hindamiseks. Kaudsete meetmetega seotud halduskulud ei tohi ületada 5 % artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi kaudsete meetmete ja EIT raames ette nähtud kogusummast. Lisaks võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud summast, mis on ette nähtud artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammidele ja EIT-le, katta ka järgmisi kulusid:

a)	niivõrd kuivõrd need on seotud raamprogrammi eesmärkidega: kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, teabe- ja teavitusmeetmetega,

b)	kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses raamprogrammi juhtimisega.

7. Vajaduse korral võib liidu eelarvesse assigneeringuid kanda ka pärast 2027. aastat, et katta lõikes 6 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

8. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

9. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses täpsustatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse alusel toetatavaid tegevusi ja nende aluseks olevaid kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid rakendati ja need kanti enne toetustaotluse esitamist.

Artikkel 13

Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid

1. Kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigetes 3, 4, 7 ja 9 ei ole sätestatud teisiti, rakendatakse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmeid raamprogrammi alusel kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summade kaudu.

2. Määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summad moodustavad kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud sihtotstarbelise välistulu. Need lisasummad eraldatakse üksnes teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetele, mis on suunatud COVID-19 tagajärgedega, eelkõige selle majanduslike, sotsiaalsete ja ühiskondlike tagajärgedega tegelemisele. Eelistatakse uuenduslikke VKEsid ja erilist tähelepanu pööratakse nende integreerimisele II samba koostööprojektidesse.

3. Määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

a)	25 % teemavaldkonnale „Tervis“;

b)	25 % teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“:

c)	25 % teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

d)	25 % Euroopa Innovatsiooninõukogule.

Artikkel 14

Avatud teadus

1. Programmiga edendatakse avatud teadust kui koostööl ja teadmiste levitamisel põhinevat lähenemisviisi teadusprotsessile, eelkõige kooskõlas järgmiste elementidega, mis tagatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 39 lõikega 3:

a)	avatud juurdepääs raamprogrammi kaudu rahastatud teadusuuringute tulemusena avaldatud teaduspublikatsioonidele;

b)	avatud juurdepääs teadusandmetele, sealhulgas teaduspublikatsioonide aluseks olevatele andmetele, mis on kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“.

2. Vastastikkuse põhimõtet avatud teaduses edendatakse ja ergutatakse kõigis kolmandate riikidega sõlmitavates assotsieerimis- ja koostöölepingutes, sealhulgas lepingutes, millele on alla kirjutanud rahastamisasutused, kellele on usaldatud raamprogrammi kaudne juhtimine.

3. Teadusandmete vastutustundlik haldamine tagatakse kooskõlas leitavuse (findability), juurdepääsetavuse (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavuse (reusability) põhimõtetega (FAIR-põhimõtted). Tähelepanu pööratakse ka andmete pikaajalisele säilitamisele.

4. Edendatakse ja ergutatakse ka muid avatud teaduse tavasid, sealhulgas VKEde huvides.

Artikkel 15

Alternatiivne , kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine

1. Raamprogrammi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega kooskõlas artikli 7 lõikes 7 sätestatud põhimõttega.

2. Kvaliteedimärgis antakse tööprogrammis täpsustatud konkursikutsetele. Ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ja ÜPP strateegiakava määruse asjakohaste sätete kohaselt võib ERFist, ESF+-ist või EAFRDst toetust anda:

a)	raamprogrammi alusel valitud kaasrahastatavatele meetmetele; ning

kvaliteedimärgise saanud meetmetele, eeldusel et need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i)	neid on hinnatud raamprogrammi konkursikutse alusel;

ii)	need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele; ning

iii)	neid ei ole rahastatud kõnealuse konkursikutse alusel üksnes eelarvepiirangute tõttu.

3. Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi võib käsitada osaleva liikmesriigi eraldisena Euroopa partnerlustesse, mis vastavad käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktidele b ja c, tingimusel, et tagatakse kooskõla ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ning fondispetsiifiliste määrustega.

4. Meede, mis on saanud toetust mõnest muust liidu programmist, võib saada toetust ka raamprogrammist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat. Liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

5. Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendid võib liikmesriikide taotluse korral programmile ümber paigutada vastavalt ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse lõigu punkti c alusel. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.

6. Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust otsese või kaudse eelarve täitmise raames vahendite puhul, mis on üle kantud vastavalt lõikele 5, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid liikmesriigi taotlusel ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustel ühele või mitmele vastavale lähteprogrammile tagasi kanda.

Artikkel 16

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

1. Programmiga võivad ühineda järgmised kolmandad riigid (assotsieerunud riigid):

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi EMP liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

kolmandad riigid ja territooriumid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

i)	nende teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;

ii)	nad on võtnud kohustuse järgida õigusnormidel põhinevat avatud turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja erapooletult ja austada inimõigusi, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;

iii)	nad edendavad aktiivselt selliseid poliitikaid, mis parandavad kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.

2. Iga lõike 1 punktis d osutatud kolmanda riigi ühinemine programmiga peab olema kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud lepingus, milles käsitletakse kõnealuse kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:

a)	tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

b)	nähakse ette liidu programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon;

c)	ei anta kolmandale riigile liidu programmiga seoses otsustusõigust;

d)	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta liidu finantshuve.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

3. Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse liidu kasu analüüsi ja eesmärki edendada liidus majanduskasvu innovatsiooni kaudu. Sellest tulenevalt võidakse mõned raamprogrammi osad mõne riigi puhul assotsieerimislepingust välja jätta, välja arvatud EMP liikmete, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul.

4. Assotsieerimislepingus nähakse võimalikult suures ulatuses ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealustes programmides sätestatud tingimustele.

5. Rahalise toetuse taseme kindlaksmääramise tingimustega tagatakse korrapärane automaatne korrigeerimine olulise tasakaalustamatuse korral võrreldes summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksused saavad raamprogrammis osalemise tulemusena, võttes arvesse raamprogrammi juhtimise, rakendamise ja toimimisega seotud kulusid. Selle rahalise toetuse eraldamisel võetakse arvesse assotsieerunud riikide õigussubjektide osaluse taset raamprogrammi igas osas.

II JAOTIS

OSALUSE JA TULEMUSTE LEVITAMISE REEGLID

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 17

Rahastamisasutused ja JRC otsemeetmed

1. Käesolevas jaotises sätestatud reegleid ei kohaldata JRC otsemeetmete suhtes.

2. Rahastamisasutused võivad igakülgselt põhjendatud juhtudel kalduda kõrvale käesolevas jaotises, välja arvatud artiklid 18, 19 ja 20, sätestatud reeglitest, kui:

a)	selline kõrvalekaldumine on ette nähtud rahastamisasutuse loomise või sellele asutusele eelarve täitmise alaste ülesannete andmise alusaktis või,

b)	kui tegemist on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii või v kohase rahastamisasutusega, kui see on sätestatud rahalist osalust käsitlevas lepingus ja kui seda on vaja nende tegevusega seotud spetsiifiliste vajaduste või meetme olemuse tõttu.

Artikkel 18

Rahastamiskõlblikud meetmed ja eetikapõhimõtted

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, on rahastamiskõlblikud ainult meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

Järgmisi teadusuuringute valdkondi ei rahastata:

a)	tegevused, mis on suunatud inimeste kloonimisele reproduktiivsel eesmärgil;

b)	tegevused, mis on suunatud inimese genotüübi muutmisele ja mis võivad sellised muutused päritavaks muuta (28);

c)	tegevused, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö või tüvirakkude saamise eesmärgil, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

2. Inimese tüvirakkude (nii täiskasvanute kui ka embrüonaalsete) uuringuid võidakse rahastada olenevalt kavandatava teadustöö sisust ja asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust. Teadustegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata liidus ega väljaspool liitu. Teadustegevust ei rahastata liikmesriigis, kus vastav teadustegevus on keelatud.

Artikkel 19

Eetika

1. Raamprogrammi raames ellu viidavate meetmete puhul tuleb järgida eetikapõhimõtteid ning asjaomast liidu, riigisisest ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokolle.

Eritähelepanu pööratakse proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mitte olla diskrimineeritud, vajadusele tagada keskkonnakaitse ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

2. Meetmes osalevad õigussubjektid esitavad:

a)	eetikaalase enesehindamise, milles tuuakse välja kõik rahastatavate tegevuste eesmärgi, rakendamise ja tõenäolise mõjuga seotud ettenähtavad eetikaküsimused ja kirjeldatakse neid, samuti kinnituse lõike 1 täitmise kohta ja kirjelduse, kuidas seda tagatakse;

b)	kinnituse selle kohta, et tegevused on kooskõlas Euroopa käitumisjuhendiga teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, mille on avaldanud kõik Euroopa akadeemiad, ning et rahastamisele mittekuuluvaid tegevusi ei viida läbi;

c)	väljaspool liitu läbiviidavate tegevuste puhul kinnituse selle kohta, et sama tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis; ning

d)	inimese embrüonaalseid tüvirakke kasutavate tegevuste puhul vajaduse korral andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti üksikasjad enne tegevuste algust saadud eetilise heakskiidu kohta.

3. Projektitaotlusi sõelutakse korrapäraselt, et teha kindlaks keerulisi või tõsiseid eetikaküsimusi tekitavad meetmed, ning teha neile eetikahinnang. Eetikahinnangu teeb komisjon, välja arvatud juhul, kui see on delegeeritud rahastamisasutusele. Kõigi inimese embrüonaalsete tüvirakkude või inimembrüote kasutamist hõlmavate meetmete puhul on eetikahinnang kohustuslik. Eetikaalane sõelumine ja hinnang tehakse eetikaekspertide abiga. Komisjon ja rahastamisasutused tagavad eetikamenetluste läbipaistvuse, ilma et see vähendaks nende menetluste sisu konfidentsiaalsust.

4. Meetmes osalevad õigussubjektid koguvad enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike, kohalike eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud või muud kohustuslikud dokumendid. Kõnealused dokumendid arhiveeritakse ja need esitatakse komisjonile või asjaomasele rahastamisasutusele nende taotluse korral.

5. Vajaduse korral teeb komisjon või asjaomane rahastamisasutus eetikakontrolli. Tõsiste või keeruliste eetikaküsimuste korral teeb kontrolli komisjon, välja arvatud juhul, kui komisjon delegeerib selle ülesande asjaomasele rahastamisasutusele.

Eetikakontrolli tehakse eetikaekspertide abiga.

6. Meetmed, mis ei vasta lõigetes 1–4 toodud eetikanõuetele, ei ole seega eetiliselt vastuvõetavad ja seetõttu lükatakse need tagasi või lõpetatakse, kui eetiline vastuvõetamatus on kindlaks tehtud.

Artikkel 20

Julgeolek

1. Raamprogrammi alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekureeglitega ning eeskätt salastatud teabe kaitse nõuetele loata avalikustamise eest, samuti tuleb järgida kõiki asjaomaseid liidu ja riigi õigusnorme. Väljaspool liitu tehtava teadustöö puhul, mille käigus kasutatakse või mis annab salastatud teavet, on vajalik, et lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele peab olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus teadustööd tuleb teha.

2. Vajaduse korral kaasneb ettepanekutega julgeolekualane enesehindamine, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuküsimused ja kirjeldatakse, kuidas need küsimused lahendatakse, et vastata asjaomastele liidu ja riigi õigusnormidele

3. Kohasel juhul viib komisjon või asjaomane rahastamisasutus läbi julgeolekukontrolli menetluse selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuküsimused.

4. Kohasel juhul peavad raamprogrammi raames läbi viidud meetmed olema kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega.

5. Meetmes osalevad õigussubjektid tagavad kaitse tegevuses kasutatava või tegevuse käigus loodud salastatud teabe loata avalikustamise eest. Nad peavad enne oma tegevuse alustamist esitama asjakohaselt riiklikult julgeolekuasutuselt saadud juurdepääsuloa isikule või töötlemisloa asutusele.

6. Kui sõltumatutel välisekspertidel tuleb tegelda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

7. Vajaduse korral võib komisjon või asjaomane rahastamisasutus teha turvakontrolli.

8. Käesoleva artikli kohastele julgeolekureeglitele mittevastavad meetmed võib igal ajal tagasi lükata või lõpetada.

II PEATÜKK

Toetused

Artikkel 21

Toetused

Raamprogrammi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 22

Osalemiskõlblikud õigussubjektid

1. Kõik õigussubjektid, olenemata asukohast ning sealhulgas mitteassotsieerunud kolmanda riigi õigussubjektid või rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda raamprogrammi kohastes meetmetes, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud tingimused ning samuti tööprogrammis või konkursikutses sätestatud tingimused.

2. Välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ning kui tööprogrammis on sätestatud teisiti, on konsortsiumi kuuluvad õigussubjektid kõlbulikud osalema raamprogrammi raames võetavates meetmetes, kui nimetatud konsortsium hõlmab:

a)	vähemalt ühte liikmesriigis asuvat iseseisvat õigussubjekti ning

b)	vähemalt kahte sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad eri liikmesriikides või assotsieerunud riigis.

3. ERC eesliiniuuringuid, Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid või programmi kaasrahastamismeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, tingimusel, et üks nendest õigussubjektidest asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis, artikli 16 kohaselt sõlmitud lepingu alusel.

4. Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes võivad asuda liikmesriigis või assotsieerunud riigis või erandjuhul muus kolmandas riigis.

5. Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmete puhul võib tööprogrammiga ette näha, et osalemine võib piirduda õigussubjektidega, kes asuvad üksnes liikmesriikides, või lisaks liikmesriikidele nende õigussubjektidega, kes asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või muus kolmandas riigis. Euroopa Majanduspiirkonna liikmeteks olevates assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektide osalemise piiramine toimub kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu tingimustega. Liidu ja selle liikmesriikide strateegiliste huvide kaitsmiseks võib tööprogrammis samuti igakülgselt põhjendatud erandlikel põhjustel välistada liidus või assotsieerunud riikides asutatud selliste juriidiliste isikute konkurssidel osalemise, kes on otseselt või kaudselt mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide juriidiliste isikute kontrolli all, või allutada nende osalemine tööprogrammis kehtestatavatele tingimustele.

6. Kui see on asjakohane ja igakülgselt põhjendatud, võib tööprogrammis lisaks lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele sätestada ka rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, mis võtavad arvesse meetme konkreetseid poliitikanõudeid või laadi ja eesmärke, sealhulgas õigussubjektide arvu, õigussubjekti liiki ja asukohta.

7. Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 5 sätestatud summasid, on osalemine piiratud ühe õigussubjektiga, kes on asutatud delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis, välja arvatud juhul, kui nimetatud haldusasutusega on kokku lepitud teisiti.

8. JRC võib meetmetes osaleda siis, kui see on tööprogrammis märgitud.

9. JRC, rahvusvahelised Euroopa teadusasutused ja liidu õiguse alusel loodud õigussubjektid loetakse asuvaks muus liikmesriigis kui selles, kus asuvad teised asjaomases meetmes osalevad õigussubjektid.

10. ERC eesliiniuuringute meetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul ja kui see on tööprogrammis ette nähtud, loetakse rahvusvahelised organisatsioonid, mille peakorter on liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kõnealuses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvaks. Raamprogrammi muude osade puhul loetakse muud rahvusvahelised organisatsioonid kui rahvusvahelised Euroopa teadusasutused mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvaks.

Artikkel 23

Rahastamiskõlblikud õigussubjektid

1. Õigussubjektid on rahastamiskõlblikud, kui nad asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis. Meetmete puhul, millele eraldatakse raha artikli 15 lõikes 5 sätestatud viisil, võib rahastada üksnes delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis asuvaid õigussubjekte, välja arvatud juhul, kui nimetatud haldusasutusega on kokku lepitud teisiti.

2. Õigussubjektid, mis asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, kannavad oma osalemiskulud ise. Madala või keskmise sissetulekuga mitteassotsieerunud kolmandates riikides ja erandkorras muudes mitteassotsieerunud kolmandates riikides asuv õigussubjekt on meetme raames rahastamiskõlblik, kui:

a)	kõnealune kolmas riik on komisjoni vastuvõetud tööprogrammis kindlaks määratud või

b)	komisjon või asjaomane rahastamisasutus leiab, et kõnealuse õigussubjekti osalemine on meetme rakendamisel oluline.

3. Seotud üksuseid võib meetme raames rahastada, kui nad asuvad liikmesriigis, assotsieerunud riigis või kolmandas riigis, mis on kindlaks määratud komisjoni vastuvõetud tööprogrammis.

4. Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt kättesaadavaks teabe assotsieerunud ja mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud õigussubjektidele antava liidu rahalise toetuse suuruse kohta. Assotsieerunud riikide puhul hõlmab see teave ka teavet nende eelarve tasakaalu kohta.

Artikkel 24

Konkursikutsed

1. Kõigi meetmete puhul lisatakse töökavasse konkursikutsete sisu.

2. Kui see on konkursikutse eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib selle kasutamist erandjuhtudel piirata, et töötada välja täiendavaid tegevusi või lisada olemasolevatele meetmetele täiendavaid partnereid. Lisaks võidakse tööprogrammis sätestada võimalus madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riikide õigussubjektide ühinemiseks juba välja valitud koostööpõhiste teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetega, seda kokkuleppel asjaomase konsortsiumiga ja tingimusel, et selliste riikide õigussubjektid meetmes veel ei osale.

3. Konkursikutse ei ole nõutud selliste koordineerimis- ja toetusmeetmete või programmi kaasrahastamismeetmete puhul:

a)	mille viivad läbi JRC või tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid

b)	mis ei kuulu konkursikutse valdkonda vastavalt finantsmääruse artikli 195 punktile e.

4. Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.

Artikkel 25

Ühised konkursikutsed

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib esitada ühise konkursikutse koos:

a)	kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;

b)	rahvusvaheliste organisatsioonidega

c)	mittetulunduslike õigussubjektidega.

Ühise konkursikutse puhul peavad taotlejad vastama artiklis 22 sätestatud nõuetele ning projektide valimiseks ja hindamiseks kehtestatakse ühised menetlused. Sellised menetlused hõlmavad tasakaalustatud ekspertide rühma, kuhu iga pool nimetab eksperdid.

Artikkel 26

Kommertskasutusele eelnev hange ja innovatiivsete lahenduste riigihange

1. Meetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla kommertskasutusele eelnevad hanked või innovatiivsete lahenduste riigihanked, mida korraldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL (29) ja 2014/25/EL (30) määratletud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad.

2. Hankemenetlused:

a)	peavad vastama konkurentsireeglitele ning läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttele;

b)	võivad ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange) ning

c)	näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkujatega, kes teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti puudumise.

Kommertskasutusele eelneva hanke puhul võib asjakohasel juhul, piiramata punktis a loetletud põhimõtteid, kasutada lihtsustatud või kiirendatud menetlust ning võib ette näha konkreetsed tingimused, näiteks piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga.

3. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt nende tulemustega kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, et nad saaksid õiglastel ja mõistlikel tingimustel kasutada tulemusi hankija heaks, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kommertseesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija pärast seda, kui ta on kasutamata jätmise põhjusi töövõtjaga arutanud, nõuda tulemuste omandilise kuuluvuse üleandmist hankijale.

Artikkel 27

Taotlejate finantssuutlikkus

1. Lisaks finantsmääruse artikli 198 lõikes 5 nimetatud eranditele kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui meetmele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem.

2. Olenemata lõikest 1, kui on siiski alust kahelda taotleja finantssuutlikkuses või kui on suurem risk tulenevalt osalemisest mitmest liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist rahastatavas meetmes, kontrollib komisjon või asjaomane rahastamisasutus ka teiste taotlejate või koordinaatorite finantssuutlikkust, isegi kui taotletav rahastamine jääb allapoole lõikes 1 osutatud künnist.

3. Kui finantssuutlikkuse tagab struktuurselt muu õigussubjekt, kontrollitakse selle teise õigussubjekti finantssuutlikkust.

4. Kui taotleja finantssuutlikkus on nõrk, võib komisjon või asjaomane rahastamisasutus seada taotleja osalemise tingimuseks, et esitatakse deklaratsioon seotud üksuse solidaarvastutuse kohta.

5. Osamakset käesoleva määruse artiklis 37 sätestatud mehhanismi käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse artikli 152 kohaselt. Toetusesaajatelt ei võeta vastu ega nõuta lisagarantiid või -tagatist.

Artikkel 28

Hindamiskriteeriumid ja valiku tegemine

1. Projektitaotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

tipptase;

mõju;

c)	elluviimise kvaliteet ja tõhusus.

2. ERC eesliiniuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi.

3. Tööprogrammis esitatakse täiendavad üksikasjad lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide kohaldamise kohta, sealhulgas võimalikud koefitsiendid, künnised ja asjakohasel juhul eeskirjad võrdväärsete taotluste käsitlemiseks, võttes arvesse konkursi eesmärke. Võrdväärsete ettepanekute käsitlemise tingimused võivad hõlmata muu hulgas järgmisi kriteeriume, kuid ei piirdu nendega: VKEd, sooline kuuluvus ja geograafiline mitmekesisus.

4. Komisjon ja teised rahastamisasutused arvestavad võimalusega kasutada kaheetapilist taotluste esitamise ja hindamise menetlust ja asjakohasel juhul võib anonüümseks muudetud taotlusi hinnata hindamise esimese etapi käigus ühe või mitme lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumi alusel.

Artikkel 29

Hindamine

1. Projektitaotlusi hindab hindamiskomisjon, mis koosneb sõltumatutest välisekspertidest.

Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevuse, missioonide ja Euroopa Komisjoni vastu võetud tööprogrammis sätestatud igakülgselt põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon osaliselt või koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul osaliselt või täielikult koosneda finantsmääruse artiklis 150 osutatud liidu institutsioonide ja asutuste esindajatest.

Hindamisprotsessi võivad jälgida sõltumatud vaatlejad.

2. Asjakohasel juhul reastab hindamiskomisjon kohaldatavad künnised ületavad taotlused vastavalt:

a)	hindamispunktidele;

b)	nende panusele konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, sealhulgas sidusa projektide portfelli loomisesse, nimelt „Pathfinderi“ tegevuse ja missioonide puhul ja muudel Euroopa Komisjoni vastu võetud tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud igakülgselt põhjendatud juhtudel.

Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevuse ja missioonide puhul ja muudel Euroopa Komisjoni vastu võetud tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud igakülgselt põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha ka ettepanekuid projektitaotluste kohandamiseks niivõrd, kuivõrd need kohandused on vajalikud portfelli lähenemisviisi järjepidevuseks. Kõnealused kohandused peavad olema kooskõlas osalemistingimustega ja vastama võrdse kohtlemise põhimõttele. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed.

3. Hindamismenetlus kavandatakse nii, et vältida huvide konflikti ja kallutatust. Tagatakse hindamiskriteeriumide ja projektitaotluste punktide andmise läbipaistvus.

4. Vastavalt finantsmääruse artikli 200 lõikele 7 antakse taotlejatele tagasisidet hindamise kõigis etappides ja projektitaotluse tagasilükkamise korral esitatakse tagasilükkamise põhjused.

5. Madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riikides asuvatele õigussubjektidele, kes on edukalt osalenud komponendis „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“, antakse taotluse alusel nende osalust kinnitav tõend, mida saab lisada projektitaotlustele raamprogrammi koostööpõhistes osades, mida nad koordineerivad.

Artikkel 30

Hindamise läbivaatamise kord, päringud ja kaebused

1. Taotleja võib nõuda hindamise läbivaatamist, kui ta leiab, et kehtivat hindamismenetlust ei ole tema projektitaotluse suhtes õigesti kohaldatud (31).

2. Hindamise läbivaatamise taotlus võib hõlmata ainult hindamise menetluslikke aspekte. Projektitaotluse sisu osas hindamist läbi ei vaadata.

3. Hindamise läbivaatamise taotlus peab olema seotud konkreetse projektitaotlusega ja see esitatakse 30 päeva jooksul alates hindamistulemuste teatamisest.

Hindamise läbivaatamise komisjon esitab hindamise menetluslike aspektide kohta arvamuse ning selle eesistujaks ja liikmete seas on Euroopa Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikud, kes ei olnud projektitaotluste hindamisega seotud. Hindamise läbivaatamise komisjon võib soovitada ühte järgnevast:

a)	projektitaotluse uuesti läbivaatamine peamiselt selliste hindajate poolt, kes eelmises hindamises ei osalenud; või

b)	esialgse hinnangu kinnitamine.

4. Hindamise läbivaatamine ei tohi lükata edasi nende projektitaotluste valikumenetlust, mis ei hõlma nimetatud hindamise läbivaatamist.

5. Komisjon tagab korra, mille alusel osalejad saavad vahetult esitada päringuid ja kaebusi raamprogrammis osalemise kohta. Teave päringute või kaebuste esitamise korra kohta tehakse veebis kättesaadavaks.

Artikkel 31

Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni

1. Erandina finantsmääruse artikli 194 lõike 2 esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi ajavahemikke:

a)	kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest maksimaalselt viis kuud alates täielike projektitaotluste esitamise tähtpäevast;

b)	toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt kaheksa kuud alates täielike projektitaotluste esitamise tähtpäevast.

2. Tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke kui lõikes 1 sätestatud.

3. Lisaks finantsmääruse artikli 194 lõike 2 teises lõigus sätestatud eranditele võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC meetmete puhul, missioonide puhul ja juhul, kui meetmed esitatakse eetikahinnangu saamiseks või julgeolekukontrolliks.

Artikkel 32

Toetuse kasutamine

1. Kui toetusesaaja ei täida meetme tehnilise rakendamisega seotud kohustusi, peavad neid kohustusi täitma teised toetusesaajad ilma liidu lisarahastamiseta, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastatud. Iga toetusesaaja finantsvastutus piirdub tema enda võlaga, mille suhtes kohaldatakse mehhanismi käsitlevaid sätteid.

2. Toetuslepinguga võidakse kehtestada vahe-eesmärgid ja nendega seotud eelmaksed. Kui vahe-eesmärgid on täitmata, võib meetme peatada, seda muuta või selle igakülgselt põhjendatud juhtudel lõpetada.

3. Meetme võib lõpetada ka siis, kui oodatud tulemused on teaduslikel või tehnoloogilistel põhjustel või „Acceleratori“ puhul ka majanduslikel põhjustel kaotanud oma asjakohasuse liidu jaoks või Euroopa Innovatsiooninõukogu ja missioonide puhul on kaotanud ka oma asjakohasuse meetmete portfelli osana. Enne kui komisjon otsustab meetme lõpetada, viib ta koos meetme koordinaatori ja kui see on asjakohane, sõltumatute välisekspertidega läbi finantsmääruse artikli 133 kohase menetluse.

Artikkel 33

Toetuslepingud

1. Komisjon koostab tihedas koostöös liikmesriikidega komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ning toetusesaajate vahelise näidistoetuslepingu kooskõlas käesoleva määrusega. Kui näidistoetuslepingut on vaja oluliselt muuta, muu hulgas selleks, et seda toetusesaajate jaoks veelgi lihtsustada, siis muudab komisjon seda näidistoetuslepingut vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.

2. Toetuslepinguga nähakse ette toetusesaajate ning komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse käesoleva määruse kohased õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise käigus saavad toetusesaajad, ning koordinaatori roll ja ülesanded.

Artikkel 34

Rahastamismäärad

1. Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär meetme kohta määratakse kindlaks tööprogrammis.

2. Raamprogrammist võib hüvitada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud:

a)	innovatsioonimeetmete puhul, mille kõigist rahastamiskõlblikest kuludest võib hüvitada kuni 70 % , välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul võib hüvitada kuni 100 % kõigist rahastamiskõlblikest kuludest;

b)	programmi kaasrahastamismeetmete puhul, mille kõigist rahastamiskõlblikest kogukuludest võib hüvitada vähemalt 30 % ning kindlaksmääratud ja igakülgselt põhjendatud juhtudel kuni 70 %

3. Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks ühtse määra alusel rahastamine või ühikuhindadel või kindlasummalistel maksetel põhinev rahastamine.

Artikkel 35

Kaudsed kulud

1. Kaudsed rahastamiskõlblikud kulud on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

Kui see on asjakohane, arvutatakse ühikuhindades või kindlasummalistes maksetes sisalduvad kaudsed kulud, kasutades esimeses lõigus osutatud ühtset määra, välja arvatud sisekäibearvetega arveldatavate kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul, mis arvutatakse tegelike kulude alusel vastavalt toetusesaaja tavapärasele raamatupidamistavale.

2. Olenemata lõikest 1 võib kaudsed kulud deklareerida siiski kindlasummaliste maksetena või ühikukuludena kui see on tööprogrammis ette nähtud.

Artikkel 36

Rahastamiskõlblikud kulud

1. Lisaks finantsmääruse artiklis 186 sätestatud kriteeriumidele on projektipõhise hüvitisega toetusesaajate personalikulud rahastamiskõlblikud kuni selles ulatuses, mida inimesele makstaks töö eest riiklike skeemide raames rahastatud teadusuuringute ja innovatsiooni projektides, hõlmates sotsiaalkindlustusmakseid ja muid meetmes osaleva personali tasustamisega seotud kulusid, mis tulenevad riigi seadustest või töölepingust.

2. Erandina finantsmääruse artikli 190 lõikest 1 on kolmandate isikute poolt mitterahaliste sissemaksete kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud rahastamiskõlblikud kuni kolmanda isiku otseste rahastamiskõlblike kulude ulatuses.

3. Erandina finantsmääruse artiklist 192 ei käsitata teadusrakendusest saadud tulu meetme tuluna.

4. Toetusesaajad võivad kasutada oma tavapäraseid raamatupidamistavasid meetmega seoses tekkinud kulude määramiseks ja deklareerimiseks kooskõlas kõigi toetuslepingus kindlaks määratud tingimustega, vastavalt käesolevale määrusele ja finantsmääruse artiklile 186.

5. Erandina finantsmääruse artikli 203 lõikest 4 on lõppmakse tegemisel kohustuslik esitada raamatupidamismetoodika õigsust kinnitav tõend, kui summa, mis on deklareeritud tegelike kuludena ja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikuhindadena, on 325 000 eurot või rohkem.

Tõendeid finantsaruannete kohta võib anda tunnustatud välisaudiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ja sõltumatu ametiisik kooskõlas finantsmääruse artikli 203 lõikega 4.

6. Kohasel juhul võetakse Marie Skłodowska-Curie meetmete koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul liidu osamakses nõuetekohaselt arvesse toetusesaaja lisakulusid seoses teadlase rasedus- ja sünnituspuhkuse või vanemapuhkuse, haiguspuhkuse või eripuhkusega, vastuvõtva organisatsiooni muutumisega või teadlase perekonnaseisu muutusega toetuslepingu kehtivuse ajal.

7. Avatud juurdepääsuga seotud kulud, kaasa arvatud andmehalduskavad, on hüvitamiskõlblikud vastavalt toetuslepingus kindlaks määratule.

Artikkel 37

Vastastikune kindlustusmehhanism

1. Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis asendab kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 38 asutatud fondi ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab toetusesaajate võlgnetavate summade tagasi laekumata jäämise riski:

a)	komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1982/2006/EÜ (32) alusel,

b)	komisjonile ja liidu asutustele programmi „Horisont 2020“ raames,

c)	komisjonile ja rahastamisasutustele raamprogrammi alusel.

Esimese lõigu punktis c osutatud rahastamisasutustega seotud riski võib katta kohaldatavas lepingus sätestatud kaudse kindlustuskatte süsteemi kaudu, võttes arvesse rahastamisasutuse laadi.

2. Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena. Komisjon kehtestab mehhanismi toimimiseks erinormid.

3. Toetusesaaja osalus meetmes on 5 % liidu rahastamisest. Komisjon võib perioodiliste läbipaistvate hindamiste alusel suurendada seda osalust kuni 8 % -ni või vähendada alla 5 %. Toetusesaaja osalus mehhanismis peetakse kinni esialgsest eelfinantseerimissummast ja makstakse toetusesaaja nimel mehhanismi. See osalus ei ületa mingil juhul eelfinantseerimissummat.

4. Toetusesaaja osalus tagastatakse lõppmakse tegemise ajal.

5. Mehhanismi tegevuse tulemusena saadav rahaline tulu lisatakse mehhanismi. Kui tulu on ebapiisav, mehhanismi ei kasutata ning komisjon või asjaomane rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt või kolmandatelt isikutelt.

6. Sissenõutud summad moodustavad mehhanismi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga otse või kaudselt kaetud, nõuab komisjon kõik võlgnetavad summad tagasi ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt seadusandja otsustele.

7. Mehhanismi võib laiendada muudest otse hallatavatest liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon võtab vastu tingimused muude programmide toetusesaajate osalemise kohta.

Artikkel 38

Omandiline kuuluvus ja kaitse

1. Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile. Nad tagavad, et nende töötajate või muude isikute õigusi seoses tulemustega saab teostada viisil, mis on kooskõlas toetusesaajate toetuslepingu järgsete kohustustega.

Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui:

a)	nad on need ühiselt loonud ning

ei ole võimalik:

i)	teha kindlaks iga toetusesaaja panust või

ii)	neid eraldada kaitse taotlemisel, saamisel või hoidmisel.

Ühisomanikud lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise tingimused. Kui konsortsiumilepingus või ühisomandiõiguse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste teadusrakenduseks (edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning makstakse õiglane ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad kohaldavad muud kui ühise omandiõiguse korda.

2. Liidu vahendeid saanud toetusesaajad peavad oma tulemusi kaitsma piisavalt, kui seda on võimalik teha ja kui kaitse on õigustatud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas kommertseesmärgil teadusrakenduse väljavaateid ja muud õigustatud huvi. Kui nad teevad otsuseid kaitse kohta, võtavad toetusesaajad arvesse samuti meetme teiste toetusesaajate õigustatud huve.

Artikkel 39

Teadusrakendus ja levitamine

1. Kõik liidult rahalist toetust saanud toetusesaajad annavad endast parima, et jõuda nende omandis olevate tulemuste teadusrakenduseni või lubada teadusrakendust mõnele teisele õigussubjektile. Toetusesaajad võivad teadusrakendusega tegeleda otse või kaudselt tulemuste edastamise ja litsentsimise teel kooskõlas artikliga 40.

Tööprogrammiga võidakse ette näha täiendavad teadusrakenduse kohustused.

Kui hoolimata toetusesaaja parimatest püüdlustest oma tulemusi otseselt või kaudselt kasutada ei toimu kasutamist toetuslepingus kehtestatud ajavahemiku jooksul, kasutab toetusesaaja toetuslepingus kindlaksmääratud veebikeskkonda, et leida huvitatud isikuid, kes neid tulemusi kasutaksid. Toetusesaaja võib sellest kohustusest vabastada tema põhjendatud taotluse alusel.

2. Toetusesaaja levitab oma tulemusi niipea, kui see on teostatav, avatud vormingus, kohaldades seejuures kõiki piiranguid, mis tulenevad intellektuaalomandi kaitsest, julgeolekureeglitest või õigustatud huvidest.

Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid levitamiskohustusi, kaitstes samal ajal liidu majandus- ja teadushuve.

3. Toetusesaajad tagavad, et avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele kohaldatakse toetuslepingus sätestatud tingimustel. Eelkõige tagavad toetusesaajad, et neil või autoritel on piisavad intellektuaalomandi õigused, mis on vajalikud nende avatud juurdepääsu nõuete täitmiseks.

Avatud juurdepääs teadusandmetele on toetuslepingus sätestatud tingimustel üldreegel, tagades erandite võimaluse kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve, sealhulgas kommertseesmärgil teadusrakendust ja muid piiranguid, nt nagu andmekaitsesätted, privaatsus, konfidentsiaalsus, ärisaladused, liidu konkurentsihuvid, julgeolekureeglid ja intellektuaalomandi õigused.

Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid stiimuleid või kohustusi, et järgida avatud teaduse tavasid.

4. Toetusesaajad haldavad kõiki raamprogrammi meetme tulemusel saadud uurimisandmeid kooskõlas FAIR-põhimõtetega ning vastavalt toetuslepingule ja koostavad andmehalduskava.

Tööprogrammiga võib põhjendatud juhtudel ette näha lisakohustusi kasutamaks Euroopa avatud teaduspilve teadusandmete salvestamiseks ja neile juurde pääsemiseks.

5. Toetusesaajad, kes kavatsevad oma tulemusi levitada, annavad sellest teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele eelnevalt teada. Muu toetusesaaja võib esitada vastuväiteid, kui ta tõendab, et tulemuste levitamine kahjustaks märkimisväärselt tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega. Sellisel juhul tulemusi ei levitata, välja arvatud juhul, kui võetakse vajalikud meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks.

6. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, peavad projektitaotlused sisaldama teadusrakenduse ja tulemuste levitamise kava. Kui eeldatava teadusrakendusega kaasneb toote või protsessi arendamine, loomine, valmistamine ja turustamine või teenuse loomine ja osutamine, siis sisaldab kava sellise teadusrakenduse strateegiat. Kui kavaga nähakse ette teadusrakendus peamiselt mitteassotsieerunud kolmandates riikides, selgitavad õigussubjektid, kuidas saab sellist teadusrakendust pidada endiselt liidu huvides olevaks.

Toetusesaajad uuendavad teadusrakenduse ja tulemuste levitamise kava kooskõlas toetuslepinguga meetme rakendamise ajal ja pärast seda.

7. Toetusesaajad esitavad nõutud teabe oma teadusrakenduste ja tulemuste levitamise kohta vastavalt toetuslepingule, et komisjon või asjaomane rahastamisasutus saaks teha seiret ja tulemusi levitada. Sõltuvalt toetusesaajate õigustatud huvidest tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 40

Üleandmine ja litsentsimine

1. Toetusesaajad võivad tulemuste omandiõiguse üle anda. Nad tagavad, et nende kohustused kehtivad ka uue omaniku suhtes ja et viimasel on kohustus neid mõnel hilisemal üleandmisel edasi anda.

2. Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute, sealhulgas seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti või kui see on kohaldatava õiguse alusel võimatu, peavad toetusesaajad, kes kavatsevad üle anda tulemuste omandiõiguse, teatama ette kõikidele teistele toetusesaajatele, kellel on endiselt juurdepääs tulemustele. Teade sisaldab piisavalt teavet uue omaniku kohta, et toetusesaaja saaks hinnata selle mõju tema kasutusõigustele.

Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute, sealhulgas seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, võib toetusesaaja esitada vastuväite teise toetusesaaja poolse tulemuste omandiõiguse üleandmise suhtes, kui ta saab tõendada, et üleandmine kahjustaks tema kasutusõigusi. Sellisel juhul ei toimu üleandmist enne, kui asjaomased toetusesaajad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus kehtestatakse selleks tähtajad.

3. Toetusesaajad võivad anda oma tulemustele litsentse või anda muul viisil õiguse neid kasutada, sealhulgas ainulitsentsi alusel, kui see ei mõjuta nende kohustuste täitmist. Ainulitsentsi andmine tulemustele on võimalik, kui kõik teised asjaomased toetusesaajad annavad nõusoleku, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

4. Kui see on põhjendatud, sätestatakse toetuslepingus komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise või tulemustele ainulitsentsi andmise suhtes, kui:

a)	tulemused loonud toetusesaajad on saanud liidult rahalisi vahendeid;

b)	omandiõigus antakse üle või litsents antakse mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvale õigussubjektile; ning

c)	omandiõiguse üleandmine või litsents ei ole kooskõlas liidu huvidega.

Kui vastuväidete esitamise õigus on sätestatud, teatab toetusesaaja ette oma kavatsusest anda üle omandiõigus tulemustele või anda tulemustele ainulitsents. Omandiõiguse üleandmise või toetuste andmise puhul konkreetselt määratletud õigussubjektidele võib kirjalikult loobuda vastuväidete esitamise õigusest, kui on võetud meetmeid liidu huvide kaitseks.

Artikkel 41

Kasutusõigused

1. Taotlused kasutusõiguste saamiseks või kasutusõigustest loobumiseks esitatakse kirjalikult.

2. Kui kasutusõiguste andjaga ei ole kokku lepitud teisiti, ei sisalda kasutusõigused all-litsentse.

3. Enne toetuslepingu sõlmimist teatavad toetusesaajad üksteisele kõigist piirangutest oma taustteabe kasutamise suhtes;

4. Kui toetusesaaja ei osale enam meetmes, ei mõjuta see tema kohustusi võimaldada juurdepääsu;

5. Kui toetusesaaja jätab oma kohustused täitmata, võivad teised toetusesaajad kokku leppida, et toetusesaajal ei ole enam kasutusõigusi.

6. Toetusesaajad tagavad juurdepääsu:

a)	oma tulemustele tasuta kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad neid oma ülesannete täitmiseks;

oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks; sel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud piiranguid; selline juurdepääs võimaldatakse tasuta, kui toetusesaajad ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku leppinud;

oma tulemustele ning, võttes arvesse kõiki käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud piiranguid, ka oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma enda tulemuste kasutamiseks; juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles tuleb kokku leppida.

7. Kui toetusesaajad ei ole kokku leppinud teisiti, annavad nad samuti kasutusõigused oma tulemustele ning, võttes arvesse kõiki lõikes 3 nimetatud piiranguid, oma taustteabele õigussubjektile, kes:

a)	on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

b)	on teise toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või on sama otsese või kaudse kontrolli all kui kõnealune toetusesaaja või keda kõnealune toetusesaaja otseselt või kaudselt kontrollib; ning

c)	vajab juurdepääsu selle toetusesaaja tulemuste kasutamiseks vastavalt toetusesaaja teadusrakenduse kohustustele.

Juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles tuleb kokku leppida.

8. Teadusrakenduse eesmärgil võib juurdepääsutaotluse esitada kuni üks aasta pärast meetme lõppu, välja arvatud juhul, kui toetusesaajad lepivad kokku erinevas tähtajas.

9. Toetusesaajad, kes on saanud liidult vahendeid, annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, organitele või asutustele liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja seireks. Juurdepääs piirdub mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega.

Sellised kasutusõigused ei laiene toetusesaajate taustteabele.

Meetmete puhul, mis kuuluvad teemavaldkonda „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“, peavad liidu vahendeid saanud toetusesaajad andma oma tulemuste tasuta kasutusõiguse ka liikmesriikide ametiasutustele nende poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja seireks kõnealuses valdkonnas. Juurdepääs piirdub mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning see antakse kahepoolse kokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks eritingimused, mille eesmärk on tagada, et kõnealuseid kasutusõigusi kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil ja et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused. Kasutusõigusi taotlev liikmesriik, liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet teavitab sellisest taotlusest kõiki liikmesriike.

10. Kui see on asjakohane, võib tööprogrammis ette näha täiendavad kasutusõigused.

Artikkel 42

Erisätted

1. ERC meetmete, koolitus- ja liikuvusmeetmete, kommertskasutusele eelnevate hangete, innovatiivsete lahenduste riigihangete, programmi kaasrahastamismeetmete ning koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib kohaldada omandiõiguse, teadusrakenduse ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning kasutusõiguse erisätteid.

2. Lõikes 1 osutatud erisätted sätestatakse toetuslepingus ning need ei muuda avatud juurdepääsuga seotud põhimõtteid ja kohustusi.

Artikkel 43

Auhinnad

1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, antakse ja hallatakse raamprogrammi raames antavaid ergutus- ja tunnustusauhindu vastavalt finantsmääruse IX jaotisele.

2. Kui tööprogrammis või konkursikorras ei ole sätestatud teisiti, võivad konkursis osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata.

3. Kui see on asjakohane, võib komisjon või asjaomane rahastamisasutus korraldada auhinnakonkursse koos:

a)	teiste liidu asutustega;

b)	kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;

c)	rahvusvaheliste organisatsioonidega või

d)	mittetulunduslike õigussubjektidega.

4. Tööprogramm või konkursikord sisaldavad kohustusi seoses teavitamise ja asjakohasel juhul seoses teadusrakenduse ja levitamisega, omandi- ja kasutusõigusega, kaasa arvatud litsentsimissätted.

III PEATÜKK

Hanked

Artikkel 44

Hanked

1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, viiakse raamprogrammi alusel sõlmitavaid hankeid läbi vastavalt finantsmääruse VII jaotisele.

2. Hanked võivad toimuda ka kommertskasutusele eelneva hanke kujul või innovatiivsete lahenduste avaliku hanke kujul, mida korraldab komisjon või asjaomane rahastamisasutus enda nimel või ühiselt koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori hankijatega. Sel juhul kohaldatakse artikli 26 sätteid.

IV PEATÜKK

Segarahastamistoimingud ja segarahastamine

Artikkel 45

Segarahastamistoimingud

Raamprogrammi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas programmiga „InvestEU“ ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 46

Programmi „Euroopa horisont“ segarahastamine ja Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamine

1. Programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisest või Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamisest antavate toetuste ja tagastatava ettemakse komponendi suhtes kohaldatakse artikleid 34–37.

2. Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamist rakendatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 48. Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise raames võib toetust anda seni, kuni meedet on võimalik rahastada segarahastamistoiminguna või rahastamis- ja investeerimistoiminguna, mis on täielikult kaetud liidu tagatisega programmi „InvestEU“ raames. Erandina finantsmääruse artiklist 209 ei kohaldata Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise andmisel kõnealuse artikli lõikes 2, eelkõige punktides a ja d sätestatud tingimusi.

3. Programmi „Euroopa horisont“ segarahastamist võib kasutada programmi kaasrahastamistegevuseks, kui liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ühisprogrammiga nähakse ette rahastamisvahendite kasutamine valitud meetmete toetuseks. Selliste meetmete hindamine ja valik toimub vastavalt artiklitele 15, 23, 24, 27, 28 ja 29. Programmi „Euroopa horisont“ segarahastamise rakendamise tingimused on kooskõlas artikliga 32, analoogia põhjal artikli 48 lõikega 10, ja tööprogrammis esitatud põhjendatud lisatingimustega.

4. Kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga f ja artikli 21 lõikega 4 käsitatakse tagasimakseid, sealhulgas tagastatavaid ettemakseid ning programmi „Euroopa horisont“ segarahastamise ja Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise tulusid sihtotstarbelise sisetuluna.

5. Programmi „Euroopa horisont“ segarahastamine ja Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamine tagatakse viisil, mis edendab liidu konkurentsivõimet, moonutamata samas konkurentsi siseturul.

Artikkel 47

„Pathfinder“

1. „Pathfinderist“ antakse toetusi suure riskiga tipptasemel projektidele, mida rakendavad konsortsiumid või üksikud toetusesaajad ja mille eesmärk on arendada radikaalset innovatsiooni ja uusi turuvõimalusi. See toetab teadusliku, tehnoloogilise või süvatehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüüpide valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.

„Pathfinderit“ rakendatakse peamiselt avatud konkursikutse kaudu alt-üles-põhimõttel projektitaotlustega, millel on igaks aastaks kindlaks määratud tähtajad, ning samuti aitab „Pathfinder“ käsitleda konkurentsialaseid väljakutseid, et arendada välja peamised strateegilised eesmärgid, milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist.

2. „Pathfinderi“ üleminekutegevusega aidatakse kõigil teadlastel ja novaatoritel leida liidu piires oma tee kommertslikuks arendustegevuseks, näiteks tutvustamistegevus ja teostatavusuuringud võimaliku ärimudeli hindamiseks, ning toetatakse võrse- ja iduettevõtjate loomist.

„Pathfinderi“ üleminekutegevuste konkursside algatamine ja sisu määratakse kindlaks, võttes arvesse meetmete portfelliga seotud tööprogrammiga kehtestatud eesmärke ja eelarvet.

Igale „Pathfinderi“ või asjakohasel juhul „Pathfinderi“ üleminekutegevuste raames konkursi teel juba välja valitud projektitaotlusele võib anda kindlasummalisi lisatoetusi, mille suurus ei ületa 50 000 eurot, lisategevusteks, kaasa arvatud kiireloomulised koordineerimis- ja toetusmeetmed, et tugevdada meetmete portfelli kuuluvate toetusesaajate kogukonda, näiteks hinnata võimalikke võrseettevõtjaid või turgu loovat innovatsiooni või koostada äriplaan. Sellistest juhtudest teavitatakse eriprogrammi raames loodud programmikomiteed.

3. „Pathfinderi“ suhtes kohaldatakse artiklis 28 osutatud hindamiskriteeriume.

Artikkel 48

„Accelerator“

1. „Acceleratori“ eesmärk on toetada peamiselt turgu loovat innovatsiooni. Sellest toetatakse ainult üksikuid toetusesaajaid ja pakutakse peamiselt segarahastamist. Teatavatel tingimustel võidakse pakkuda ka üksnes toetuspõhiseid (grant only) ja üksnes omakapitalipõhiseid toetusi.

„Acceleratorist“ pakutakse järgmist tüüpi toetust:

a)	segarahastamistoetus VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad läbimurdelise ja murrangulise innovatsiooniga, mida ei peeta pangakõlbulikuks;

b)	üksnes toetuspõhine toetus VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes tegelevad ükskõik mis liiki innovatsiooniga alates järkjärgulisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini ja kelle eesmärk on hiljem laieneda.

c)	samuti võidakse pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes on juba saanud üksnes toetuspõhist toetust, anda üksnes omakapitalipõhist toetust.

„Acceleratorist“ antakse üksnes toetuspõhiseid toetusi ainult järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

a)	projekt sisaldab teavet taotleja laienemisalase suutlikkuse ja valmisoleku kohta;

b)	toetusesaaja peab olema iduettevõtja või VKE;

c)	„Acceleratorist“ antakse üksnes toetuspõhist toetust toetusesaajale raamprogrammi rakendamise ajal ainult üks kord kuni 2,5 miljoni euro ulatuses.

2. „Acceleratori“ toetusesaaja peab olema liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv iduettevõtja, VKE või erandkorras väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, kes kavatseb laieneda. Ettepaneku võib esitada kas toetusesaaja või toetusesaaja eelneva nõusoleku alusel üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad kõnealuse toetusesaaja asutada või seda toetada. Viimasel juhul allkirjastatakse rahastamisleping üksnes toetusesaajaga.

3. Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamine pakub.

4. Taotlusi hindavad sõltumatud väliseksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning rahastatavad taotlused valitakse kindlaksmääratud tähtaegadega konkursikutsete tulemusel vastavalt artiklitele 27, 28 ja 29, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5.

5. Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

tipptase;

mõju;

c)	projekti riskitase, mis takistaks investeeringuid, rakendamise kvaliteet ja tõhusus ning vajadus liidu toetuse järele.

6. Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või raamprogrammi rakendavad rahastamisasutused (sealhulgas EIT teadmus- ja innovatsioonikogukonnad) esitada lõike 5 punktis c osutatud hindamiskriteeriumi alusel otse taotluse innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta, mis juba vastab lõike 5 punktides a ja b osutatud hindamiskriteeriumile, tingimusel et kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:

taotlus on pärit mõnes muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“ , raamprogrammist või esimese tööprogrammi uurimusliku katseprojekti etapi puhul riiklikest ja/või piirkondlikest programmidest, alustades sellise skeemi nõudluse kaardistamisest, mille üksikasjalikud sätted nähakse ette artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammis;

b)	taotlus põhineb eelneva kahe aasta jooksul tehtud projekti läbivaatamisel, milles hinnati taotluse kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.

7. Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:

a)	toetusesaaja on iduettevõtja, VKE või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja;

b)	projektitaotlus on rahastamiskõlblik ja on ületanud lõike 5 punktides a ja b osutatud hindamiskriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised;

c)	sellise tegevuse osas, mis oleks rahastamiskõlblik innovatsioonimeetme alusel.

8. Hindamise läbinud projektitaotluse puhul teevad sõltumatud väliseksperdid ettepaneku vastava „Acceleratori“ toetuse kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.

Komisjon võib sõltumatute välisekspertide valitud projektitaotluse põhjendatud kaalutlustel tagasi lükata, sealhulgas liidu poliitikavaldkondade eesmärkidele mittevastavuse korral. Selliste tagasilükkamiste põhjustest teavitatakse programmikomiteed.

9. „Accelerator“ toetuse raames antava toetuse või tagastatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % valitud innovatsioonimeetme kõigist rahastamiskõlblikest kuludest.

10. „Acceleratori“ toetuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendustingimused sätestatakse otsuses (EL) 2021/764.

11. Valitud meetme lepinguga kehtestatakse „Acceleratori“ toetuse osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.

Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise puhul võib innovatsioonimeetmele vastava tegevuse algatada ja toetuse esimese eelmakse või tagastatava ettemakse teha enne Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise lepingu muude komponentide rakendamist. Nende komponentide rakendamine sõltub lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisest.

12. Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või selle igakülgselt põhjendatud juhtudel lõpetada, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada siis, kui oodatud turuleviimist, eelkõige liidus, ei saavutata.

Erandjuhtudel ja Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu soovituse korral võib komisjon otsustada suurenda „Acceleratori“ toetust, tingimusel et projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed.

V PEATÜKK

Eksperdid

Artikkel 49

Sõltumatute välisekspertide määramine

1. Sõltumatud väliseksperdid määratakse kindlaks ja valitakse välja osalemiskutsete teel, mis on suunatud üksikisikutele, ja osalemiskutsete teel, mis on suunatud asjakohastele organisatsioonidele, nagu teadusagentuurid ja -asutused, ülikoolid, standardiorganisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, või ettevõtjatele, eesmärgiga luua kandidaatide andmebaas.

Erandina finantsmääruse artikli 237 lõikest 3 võib komisjon või asjaomane rahastamisasutus erandkorras ja igakülgselt põhjendatud juhtudel läbipaistval viisil valida asjakohaste oskustega eksperdi, kes ei ole andmebaasis, tingimusel et kandideerimismenetluse abil ei ole sobivaid sõltumatuid väliseksperte leitud.

Sellised eksperdid peavad tõendama oma sõltumatust ja suutlikkust toetada raamprogrammi eesmärke.

2. Vastavalt finantsmääruse artikli 237 lõikele 2 ja 3 tasustatakse sõltumatuid väliseksperte standardtingimuste alusel. Põhjendatud erandjuhtudel võib teatavate, eelkõige kõrgetasemeliste ekspertide jaoks näha ette asjakohastel turutavadel põhineva tasustamise tasemel, mis ületab standardtingimusi. Sellised tasud kaetakse raamprogrammist.

3. Lisaks finantsmääruse artikli 38 lõigetes 2 ja 3 osutatud teabele avaldatakse toetustaotlusi hindavate isikuliselt ametisse nimetatud sõltumatute välisekspertide nimed koos nende pädevusvaldkonnaga vähemalt üks kord aastas komisjoni või rahastamisasutuse veebisaidil. Sellist teavet kogutakse ja töödeldakse ning see avaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (33).

4. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võtab vajalikud meetmed, et hoida ära sõltumatute välisekspertide osalemisega seotud huvide konflikti kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 ja artikli 150 lõikega 5.

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus tagab, et ekspert, kellel tekib huvide konflikt seoses küsimusega, mille kohta ta peab arvamust avaldama, ei anna selles konkreetses küsimuses hinnangut, nõu või abi.

5. Sõltumatute välisekspertide määramisel võtab komisjon või asjaomane rahastamisasutus sobivaid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis oskusi, kogemusi, teadmisi, sealhulgas spetsialiseerumist, eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse meetme valdkonnas valitsevat olukorda.

6. Vajaduse korral tagatakse iga projektitaotluse jaoks piisav arv sõltumatuid väliseksperte, et kindlustada hindamise kvaliteet.

7. Teave kõigi sõltumatute välisekspertide tasustamise tasemest tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

III JAOTIS

RAAMPROGRAMMI SEIRE, TEAVITAMINE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 50

Seire ja aruandlus

1. Komisjon teeb pidevat seiret raamprogrammi ja artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi haldamise ja rakendamise ning EIT tegevuse üle. Läbipaistvuse suurendamiseks avalikustatakse need andmed komisjoni veebisaidil hõlpsasti kättesaadaval viisil, võttes aluseks viimase ajakohastatud versiooni. Eelkõige lisatakse samasse andmebaasi ERC, Euroopa partnerluste, missioonide, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja EIT raames rahastatavate projektide andmed.

Andmebaas hõlmab järgmist:

a)	tähtajalised näitajad, mille abil antakse igal aastal aru artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamisel tehtud raamprogrammi edusammudest, nagu on esitatud V lisas mõjuahelate kaupa;

teave selliste küsimuste kohta nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise tase, madalama ja kõrgema tehnoloogilise valmiduse taseme suhe teaduskoostöös, osaluse laiendamise riikide edusammud, koostööprojektides osalevate konsortsiumide geograafiline jaotus, teadlaste palkade areng, kaheastmelise ettepanekute esitamise ja hindamise menetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmed, hindamise läbivaatamise kasutamine ning kaebuste arv ja liigid, kliimaküsimuste integreerimise tase ja vastavad kulutused, VKEde osalemine, erasektori osalemine, sooline jaotus rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonides, nõukogudes ja nõuanderühmades, kvaliteedimärgised, Euroopa partnerlused ning kaasrahastamise määr, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu programmidest, teadustaristud, taotluse esitamisest toetuse saamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike ja kodanikuühiskonna osalemine;

c)	kulude jaotumine projekti tasandil, et võimaldada konkreetset analüüsi, sealhulgas sekkumisvaldkondade kaupa;

d)	ületaotlemise tase, eelkõige projektitaotluste arv konkursikutsete kaupa, nende keskmine punktisumma, kvaliteedikünniseid ületavate ja neist allapoole jäävate projektitaotluste osakaal.

2. Selleks et tõhusalt hinnata raamprogrammi edu seatud eesmärkide saavutamisel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse V lisa seoses mõjuahela näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning et kehtestada võrdlusalused ja sihid ning et täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et raamprogrammi rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal, ilma et see suurendaks toetusesaajate halduskoormust. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele, sealhulgas meetmetes osalevate teadlaste tasandil nende karjääri ja liikuvuse jälgimiseks, ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

4. Kvantitatiivseid andmeid täiendatakse nii palju kui võimalik komisjoni ja liidu või riiklike rahastamisasutuste kvaliteedianalüüsiga.

5. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmeid jälgitakse ja need vaadatakse läbi tööprogrammide raames.

Artikkel 51

Teave, teavitamine, avalikustamine ning levitamine ja teadusrakendus

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel (sealhulgas auhindade puhul), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2. Komisjon rakendab raamprogrammi ning selle raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Lisaks annab ta õigeaegselt põhjalikku teavet liikmesriikidele ja toetusesaajatele. Et moodustada koostööprojektide jaoks konsortsiumeid, pakutakse huvitatud üksustele analüüsidel ja võrgustikel põhinevaid tõenduspõhised sidemete loomise teenuseid, pöörates erilist tähelepanu võrgustike loomise võimaluste kindlakstegemisele madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riikide õigussubjektide jaoks. Sellise analüüsi alusel võib konkreetsete konkursside puhul korraldada sihtotstarbelisi sidemete loomise üritusi.

3. Samuti kehtestab komisjon tulemuste levitamise ja teadusrakenduste strateegia, et parandada raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste ja teadmiste kättesaadavust ja edendada nende levitamist, et kiirendada teadusrakendusi turuleviimise eesmärgil ja suurendada raamprogrammi mõju.

4. Raamprogrammile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites ning need toetavad teabe, teavitamise, avalikustamise, levitamise ja teadusrakendusega seotud tegevusi niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 52

Raamprogrammi hindamine

1. Raamprogrammi hindamised viiakse läbi õigel ajal, et neid saaks kasutada raamprogrammi, järgmise raamprogrammi ning muude teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud algatuste otsustusprotsessi jaoks.

2. Raamprogrammi vahehindamine tehakse läbipaistva protsessi käigus välja valitud sõltumatute ekspertide abil siis, kui on piisavalt teavet raamprogrammi rakendamise kohta, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast nimetatud rakendamise algust. See hõlmab portfelli analüüsi ja eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hindamist ning selle põhjal raamprogrammi vajaduse korral kas kohandatakse või kujundatakse see ümber. Vahehindamise käigus hinnatakse raamprogrammi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust.

3. Raamprogrammi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppu, viib komisjon läbi raamprogrammi lõpphindamise. See hõlmab varasemate raamprogrammide pikaajalise mõju hindamist.

4. Komisjon avaldab hindamiste tulemused ja edastab need koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 53

Auditid

1. Raamprogrammi kontrollisüsteemiga tagatakse asjakohane tasakaal usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse kontrollimise haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, eelkõige toetusesaajate jaoks. Auditireeglid on selged, sidusad ja järjepidevad kogu raamprogrammi jooksul.

2. Raamprogrammi auditistrateegia põhineb raamprogrammi kui terviku kulude esindava valimi finantsauditil. Sellist esindavat valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga. Meetmete puhul, mida rahastatakse ühiselt mitmest liidu raamprogrammist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid reegleid.

3. Lisaks võib komisjon või asjaomane rahastamisasutus tugineda toetusesaaja tasandil tehtavatele süsteemi- ja protsessiaudititele. Need süsteemi- ja protsessiauditid on teatavat liiki toetusesaajate jaoks vabatahtlikud ning kontrollivad toetusesaaja süsteeme ja protsesse, mida täiendab tehingute audit. Neid teeb sõltumatu audiitor, kes on pädev viima läbi raamatupidamisdokumentide kohustuslikke auditeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (34). Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib kasutada süsteemi- ja protsessiauditeid selle kindlakstegemiseks, kas üldjoontes on tagatud kulude usaldusväärne finantsjuhtimine, ning finantsaruannete õigsust kinnitavate kontrollitõendite ja järelauditite taseme uuesti läbivaatamiseks.

4. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib vastavalt finantsmääruse artiklile 127 tugineda liidu toetuse kasutamise audititele, mille on teinud muu sõltumatu ja pädev isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid ega asutused ei ole selleks volitanud.

5. Auditeid võib teha kuni kahe aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.

6. Komisjon avaldab auditisuunised, mille eesmärk on tagada auditimenetluste ja -reeglite usaldusväärne ja ühtne kohaldamine ja tõlgendamine kogu raamprogrammi kestuse jooksul.

Artikkel 54

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb raamprogrammis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 55

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 50 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 50 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 50 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 56

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 57

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruste (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni. Ka töökavasid ja meetmeid, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1290/2013 kohaselt vastu võetud töökavades ja vastavate rahastamisasutuste alusaktides, reguleerib samuti jätkuvalt määrus (EL) nr 1290/2013 ning nimetatud põhiõigusaktid kuni nende lõpuleviimiseni.

2. Raamprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek raamprogrammi ja määruse (EL) nr 1291/2013 kohaselt võetud meetmete vahel.

Artikkel 58

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 33 ja ELT C 364, 28.10.2020, lk 124.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 79.

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. märtsi 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(5) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23).

(6) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(8) ELT C 331, 18.9.2018, lk 30.

(9) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 149).

(11) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT 167, 12.5.2021, lk 1).

(12) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(13) ELT C 444 I, 22.12.2020, lk 1

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(15) Komisjoni 14. veebruari 2018. aasta teatises „Uus kaasajastatud mitmeaastane Euroopa Liidu finantsraamistik, millega viiakse tõhusalt ellu liidu prioriteedid pärast 2020. aastat“ märgitakse, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“ kulutatakse peamistele digitegevustele 13 miljardit eurot.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(17) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(18) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(19) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(21) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(22) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(23) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(24) ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.

(25) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(27) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(28) Sugunäärmete vähi raviga seotud teadusuuringuid võib rahastada.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(31) Menetlust selgitatakse enne hindamisprotsessi algust avaldatavas dokumendis.

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).