1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste investeerimisühingute suhtes, millele antakse tegevusluba ja mille üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL alusel.

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva direktiivi IV ja V jaotist määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 osutatud investeerimisühingute suhtes, mille puhul tehakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 teisele lõigule.

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, selgitades lõikes 1 sätestatud mõisteid eesmärgiga

1.   Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes täidavad käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud kohustusi ja ülesandeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, EBAt ja ESMAt pädeva asutuse määramisest ja juhul, kui pädevaid asutusi on rohkem kui üks, annavad teada, millised on iga pädeva asutuse kohustused ja ülesanded.

2.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teevad järelevalvet investeerimisühingute ning asjakohasel juhul investeerimisvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevuse üle, et hinnata vastavust käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 nõuetele.

3.   Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõik vajalikud volitused, sealhulgas volitus teha kohapealseid kontrolle vastavalt artiklile 14, et saada teavet, mida on vaja, et hinnata investeerimisühingute ning asjakohasel juhul investeerimisvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate vastavust käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 nõuetele ning uurida nende nõuete võimalikke rikkumisi.

4.   Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalik asjatundlikkus, vahendid, haldussuutlikkus, volitused ja sõltumatus, et täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, uurimiste ja karistustega seotud kohustusi, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

5.   Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid esitama pädevatele asutustele kogu teabe, mida on vaja, et hinnata, kas nad järgivad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid ja määrust (EL) 2019/2033. Investeerimisühingute sisekontrollimehhanismid ning haldus- ja raamatupidamisarvestuse kord peavad võimaldama pädevatel asutustel kõnealuste sätete järgimist igal ajal kontrollida.

6.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud peavad arvet kõigi oma tehingute üle ja dokumenteerivad süsteemid ja protsessid, mis kuuluvad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisalasse, nii et pädevad asutused saavad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 järgimist igal ajal hinnata.

1.   Pädevad asutused võivad otsustada kohaldada vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 esimese lõigu punktile c määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid investeerimisühingu suhtes, mis tegeleb direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud tegevusega, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 5 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, ning ühe või enama järgmise asjaolu korral:

2.   Lõiget 1 ei kohaldata kaubadiileritele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diileritele, investeerimisfondidele ega kindlustusandjatele.

3.   Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaselt kohaldada investeerimisühingu suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, siis tehakse selle investeerimisühingu üle direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet.

4.   Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaselt tehtud otsuse tühistada, teavitab ta investeerimisühingut sellest viivitamata.

Lõike 1 kohaselt tehtud pädeva asutuse otsuse kohaldamine lõpetatakse, kui investeerimisühing ei vasta enam selles lõikes osutatud künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu pikkuse perioodi alusel.

5.   Pädevad asutused teavitavad viivitamata EBAt lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt tehtud otsustest.

6.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriume ning tagab nende järjepideva kohaldamise.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Pädevad asutused teevad tihedat koostööd avaliku sektori asutuste või organitega, kes vastutavad nende liikmesriigis krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste järelevalve eest. Liikmesriigid kohustavad kõnealuseid pädevaid asutusi ja avaliku sektori asutusi või organeid vahetama viivitamata teavet, mis on nende kohustuste ja ülesannete täitmiseks vajalik või oluline.

2.   Pädevad asutused, kes ei ole samad, mis direktiivi 2014/65/EL artikli 67 kohaselt määratud asutused, loovad mehhanismi nende asutustega koostöö tegemiseks ja kogu sellise teabe vahetamiseks, mis on nende kohustuste ja ülesannete täitmiseks oluline.

1.   Oma ülesannete täitmisel võtavad pädevad asutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetavade ühtsustamist käesoleva direktiivi ning määruse (EL) 2019/2033 kohaselt vastu võetud õigusnormide kohaldamisel.

2.   Liikmesriigid tagavad, et

1.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital, mis peab investeerimisühingul olema, et saada luba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevusega tegelemiseks, on 750 000 eurot.

2.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital, mis peab investeerimisühingul olema, et saada luba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 1, 2, 4, 5 ja 7 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevusega tegelemiseks, on sellise investeerimisühingu puhul, kellel ei ole lubatud hoida klientide raha või klientidele kuuluvaid väärtpabereid, 75 000 eurot.

3.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital on muude kui käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud investeerimisühingute puhul 150 000 eurot.

4.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 9 loetletud investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse loaga investeerimisühingu algkapital on 750 000 eurot, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või tal on see lubatud.

1.   Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaste ülesannete täitmiseks tihedat koostööd ning eelkõige vahetavad investeerimisühingute kohta viivitamata teavet, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata kogu teabe ja tõendid võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastuvõtvas liikmesriigis tekitab ning mille nad on investeerimisühingu tegevuse üle järelevalvet tehes kindlaks teinud.

3.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste esitatud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada lõikes 2 osutatud võimalikud probleemid ja riskid. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused selgitavad taotluse korral vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele üksikasjalikult, kuidas nad on vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste esitatud teavet ja tõendeid arvesse võtnud.

4.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on pärast lõikes 2 osutatud teabe ja tõendite esitamist seisukohal, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole võtnud lõikes 3 osutatud vajalikke meetmeid, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võtta pärast päritoluliikmesriigi pädevate asutuste, EBA ja ESMA teavitamist asjakohaseid meetmeid, et kaitsta kliente, kellele teenuseid osutatakse, või finantssüsteemi stabiilsust.

Pädevad asutused võivad teatada EBA-le juhtudest, kus koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib EBA kõnealustel juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega. EBA võib samuti aidata pädevatel asutustel saavutada kokkulepet teabe vahetamise kohta käesoleva artikli alusel omal algatusel kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.

5.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kes ei ole nõus vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste meetmetega, võivad edastada küsimuse EBA-le, kes tegeleb sellega määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras. Kui EBA tegutseb nimetatud artikli alusel, võtab ta otsuse vastu ühe kuu jooksul.

6.   Selleks et hinnata määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punktis c esitatud tingimust, võib investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus taotleda kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.

7.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse nõudeid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud liiki ja laadi teabe jaoks.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

8.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -korra seoses teabevahetust käsitlevate nõuetega, et hõlbustada investeerimisühingute järelevalvet.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

9.   EBA esitab lõigetes 7 ja 8 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

1.   Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida artikli 13 lõikes 1 osutatud teavet ja seda filiaali uurida.

2.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on järelevalve eesmärgil ja juhul, kui nad leiavad, et see on vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, volitus juhtumipõhiselt kohapeal kontrollida ja uurida nende territooriumil asuvate investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta.

Enne kontrollimist ja uurimist konsulteeritavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused viivitamata päritoluliikmesriigi pädevate asutustega.

Niipea kui võimalik pärast kontrollide ja uurimise lõppu edastavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised.

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja kõik kõnealuste pädevate asutuste heaks töötavad või töötanud isikud, sealhulgas direktiivi 2014/65/EL artikli 76 lõikes 1 osutatud isikud, täidavad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel ametisaladuse hoidmise kohustust.

Konfidentsiaalset teavet, mida kõnealused pädevad asutused ja isikud oma ülesandeid täites saavad, võib avaldada ainult kokkuvõttena või koondkujul, kui üksikuid investeerimisühinguid ega isikuid ei saa tuvastada, ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.

Investeerimisühingu pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avaldada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kui avaldamine on vajalik menetluse läbiviimiseks.

2.   Pädevad asutused kasutavad vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2019/2033 kogutud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalset teavet ainult oma ülesannete täitmiseks ja eelkõige järgmistel eesmärkidel:

3.   Füüsilised ja juriidilised isikud ja muud organid (välja arvatud pädevad asutused), kes saavad vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2019/2033 konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda ainult pädeva asutuse selgelt ette nähtud eesmärkidel või kooskõlas riigisisese õigusega.

4.   Pädevad asutused võivad lõike 2 kohaldamisel vahetada konfidentsiaalset teavet, näha selgelt ette, kuidas seda tuleb töödelda, ning piirata selgelt selle edastamist.

5.   Lõikes 1 osutatud kohustus ei takista pädevatel asutustel konfidentsiaalse teabe edastamist komisjonile, kui see teave on vajalik komisjoni volituste kasutamiseks.

6.   Pädevad asutused võivad edastada konfidentsiaalset teavet EBA-le, ESMA-le, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, liikmesriikide keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) ja Euroopa Keskpangale kui rahaasutustele, ning asjakohasel juhul makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest vastutavatele avaliku sektori asutustele, kui see teave on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

1.   Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi IV jaotise 2. peatüki 4. jaos osutatud järelevalvevolitusi, sealhulgas uurimisvolitusi ja pädevate asutuste volitusi võtta parandusmeetmeid ning liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad õigusnormid ning tagavad, et nende pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 rikkumise korral selliseid karistusi ja meetmeid kohaldada, muu hulgas järgmistel juhtudel:

Liikmesriigid, kes ei kehtesta halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme selliste rikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse riigisisest kriminaalõigust, edastavad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed hõlmavad järgmist:

Kui esimese lõigu punktis d osutatud ettevõtja on tütarettevõtja, on asjaomane brutotulu selline brutotulu, mis tuleneb põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest.

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühing rikub käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid või määruse (EL) 2019/2033 sätteid, võib pädev asutus halduskaristusi kohaldada juhtorgani liikmete ja teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on riigisisese õiguse alusel õigusrikkumise eest vastutavad.

3.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud halduskaristuse või muu haldusmeetme laadi ja rahalise halduskaristuse määra kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, ja kui see on asjakohane, järgmist:

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad viivitamata oma ametlikul veebisaidil kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristused ja võetud muud haldusmeetmed, mida ei ole vaidlustatud või mida ei saa enam edasi kaevata. Avaldatakse ka teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning selle füüsilise või juriidilise isiku identiteet, kellele karistus määratakse või kelle suhtes meede võetakse. Teave avaldatakse ainult pärast asjaomase isiku karistusest või meetmetest teavitamist ning ulatuses, mis on vajalik ja proportsionaalne.

2.   Kui liikmesriigid lubavad selliste kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristuste või võetud muude haldusmeetmete avaldamist, mis on vaidlustatud või edasi kaevatud, avaldavad pädevad asutused oma ametlikul veebisaidil ka teabe vaide või kaebuse seisu ja tulemuse kohta.

3.   Pädevad asutused avaldavad kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristused või võetud muud haldusmeetmed anonüümselt järgmistel asjaoludel:

4.   Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teave jääb nende ametlikule veebisaidile vähemalt viieks aastaks. Isikuandmed võivad pädeva asutuse ametlikul veebisaidil olla ainult juhul, kui see on kohaldatavate andmekaitsenormide kohaselt lubatud.

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused loovad tulemuslikud ja usaldusväärsed mehhanismid, mis võimaldavad pädevaid asutusi kiirelt teavitada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 sätete võimalikust või tegelikust rikkumisest.

Kõnealused mehhanismid hõlmavad järgmist:

2.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingutel oleks asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teavitavad õigusrikkumistest investeerimisühingu sees spetsiifilise sõltumatu kanali kaudu. Selle korra võivad luua sotsiaalpartnerid, tingimusel et see kord pakub kaitset, mis on samaväärne lõike 1 punktides b, c ja d osutatud kaitsega.

1.   Investeerimisühingud, mis vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele ei kvalifitseeru väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks, kehtestavad usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla.

2.   Lõikes 1 osutatud kord, strateegiad ja protseduurid peavad olema asjakohased ja vastama asjaomase investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. Need vaadatakse investeerimisühingus korrapäraselt läbi.

Pädevad asutused võivad nõuda, et investeerimisühingud, mis vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele kvalifitseeruvad väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks, kohaldaksid käesolevas artiklis sätestatud nõudeid määral, mida pädevad asutused peavad asjakohaseks.

1.   Käesolevat jagu ei kohaldata, kui investeerimisühing teeb määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kindlaks, et ta vastab kõigile selles lõikes sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele.

2.   Kui investeerimisühing, mis ei vastanud kõigile määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, edaspidi neile tingimustele vastab, lõpetatakse käesoleva jao kohaldamine kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil need tingimused täideti. Käesolevat jagu ei kohaldata investeerimisühingu suhtes pärast nimetatud perioodi üksnes siis, kui investeerimisühing vastas kõnealusel perioodil määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele pidevalt ning teavitas sellest vastavalt pädevat asutust.

3.   Kui investeerimisühing teeb kindlaks, et ta ei vasta enam kõigile määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, teavitab ta pädevat asutust ning peab järgima käesolevat jagu 12 kuu jooksul alates kuupäevast, mil hindamine tehti.

4.   Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid kohaldama artikli 32 sätteid tasu suhtes, mis määratakse selle majandusaasta jooksul osutatud teenuste või tulemuste eest, mis järgneb majandusaastale, mil tehti lõikes 3 osutatud hindamine.

Liikmesriigid tagavad käesoleva jao ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 kohaldamisel, et käesolevat jagu kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt.

Liikmesriigid tagavad käesoleva jao ja määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 osutatud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisel, et käesolevat jagu kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel.

Erandina kolmandast lõigust ei kohaldata käesolevat jagu kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate suhtes, kes on hõlmatud konsolideeritud olukorraga, kui liidus asuv emaettevõtja suudab pädevatele asutustele tõendada, et käesoleva jao kohaldamine on selle kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtjad on asutatud, ebaseaduslik.

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingutel on tugev juhtimiskord, sealhulgas kõik järgmine:

Esimese lõigu punktis d osutatud tasustamispoliitika ja -tavad peavad olema sooneutraalsed.

2.   Lõikes 1 osutatud korra kehtestamisel võetakse arvesse artiklites 28–33 sätestatud kriteeriume.

3.   Lõikes 1 osutatud kord peab olema asjakohane ja vastama investeerimisühingu ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.

4.   EBA annab ESMAga konsulteerides välja suunised lõikes 1 osutatud juhtimiskorra kohta.

EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ESMAga konsulteerides välja suunised investeerimisühingute sooneutraalse tasustamispoliitika kohta.

Kahe aasta jooksul pärast nimetatud suuniste avaldamist esitab EBA pädevate asutuste kogutud teabe alusel aruande investeerimisühingute sooneutraalse tasustamispoliitika rakendamise kohta.

1.   Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid, kellel on liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole sama kui see, kus investeerimisühing sai tegevusloa, filiaal või tütarettevõtja, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus, avalikustama liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta kord aastas järgmise teabe:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ja see lisatakse võimaluse korral asjaomase investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruandele või asjakohasel juhul konsolideeritud raamatupidamisaruandele.

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingu juhtorgan kinnitab ja vaatab perioodiliselt läbi investeerimisühingu riskivalmiduse strateegiad ja põhimõtted ning investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit.

2.   Liikmesriigid tagavad, et juhtorgan pühendab piisavalt aega selle kindlustamisele, et lõikes 1 osutatud teemasid võetakse nõuetekohaselt arvesse, ja et juhtorgan eraldab piisavalt vahendeid kõigile investeerimisühingule avanevate oluliste riskide juhtimiseks.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud loovad juhtorgani juurde aruandlusahelad kõigi oluliste riskide ning kõigi riskijuhtimispõhimõtete ja nende muudatuste jaoks.

4.   Liikmesriigid kohustavad kõiki investeerimisühinguid, mis ei vasta artikli 32 lõike 4 punktis a sätestatud kriteeriumidele, moodustama riskikomisjoni, kuhu kuuluvad juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni.

Esimeses lõigus osutatud riskikomisjoni liikmetel on asjakohased teadmised, oskused ja asjatundlikkus, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust. Nad tagavad, et riskikomisjon nõustab juhtorganit seoses investeerimisühingu praeguse ja tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab juhtorganit kõrgema juhtkonna poolt kõnealuse strateegia rakendamise üle järelevalve tegemises. Juhtorganile jääb üldine vastutus investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest.

5.   Liikmesriigid tagavad, et järelevalvefunktsiooni täitval juhtorganil ja kõnealuse juhtorgani riskikomisjonil, kui see on loodud, on juurdepääs teabele investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide kohta.

1.   Pädevad asutused tagavad, et investeerimisühingutel on tugevad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida järgmist:

Strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning peegeldama asjaomase investeerimisühingu olulisust igas liikmesriigis, kus ta tegutseb.

Esimese lõigu punkti a ja teise lõigu kohaldamisel võtavad pädevad asutused arvesse riigisisest õigust, mis reguleerib kliendi raha lahusust.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kaaluvad investeerimisühingud oma riskide tõhusa juhtimise vahendina kutsekindlustuse sõlmimist.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel hõlmavad investeerimisühingule endale avalduva riski olulised allikad, kui see on asjakohane, olulisi muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendajate suhtes, klientide või vastaspoolte maksejõuetust, finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioone ning kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes.

Investeerimisühingud kaaluvad hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes.

2.   Kui investeerimisühingud peavad end likvideerima või oma tegevuse lõpetama, nõuavad pädevad asutused, et investeerimisühingud, pidades silmas nende ärimudelite ja -strateegiate elujõulisust ja kestlikkust, kaaluksid kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohalt realistlikke nõudeid ja vajalikke ressursse.

3.   Erandina artiklist 25 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punkte a, c ja d investeerimisühingute suhtes, kes vastavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et tagada investeerimisühingute strateegiate, poliitika, protsesside ja süsteemide tugevus. Komisjon võtab seda tehes arvesse suundumusi finantsturgudel, eelkõige uute finantstoodete tekkimist ja raamatupidamisstandardite arengut ning muutusi, mis lihtsustavad järelevalvetavade ühtsustamist.

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud järgivad selliste töötajate kategooriate puhul nagu kõrgem juhtkond, riskivõtjad, kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötajad ning kõigi selliste töötajate puhul, kelle kogu töötasu võrdub vähemalt kõrgema juhtkonna või riskivõtjate väikseima töötasuga ja kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara, tasustamispoliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:

2.   Lõike 1 punkti k kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et investeerimisühingud määravad oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased kogutasu muutuvkomponendi ja fikseeritud komponendi suhtarvud, võttes arvesse investeerimisühingu tegevust ja seonduvaid riske ning lõikes 1 osutatud töötajate kategooriate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kehtestavad ja kohaldavad lõikes 1 osutatud põhimõtteid viisil, mis on sobiv nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust silmas pidades.

4.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada asjakohaseid kriteeriumeid selliste töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. EBA ja ESMA võtavad nõuetekohaselt arvesse komisjoni soovitust 2009/384/EÜ (26) ning olemasolevaid tasustamissuuniseid direktiivide 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL raames ning püüavad minimeerida lahknevusi kehtivatest sätetest.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingu poolt artikli 30 lõikes 1 osutatud töötajate kategooriatele määratav ja makstav muutuvtasu vastab kõigile järgmistele nõuetele samadel tingimustel, mis on sätestatud artikli 30 lõikes 3:

2.   Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et

3.   Lõike 1 punkti j kohaldamisel kohaldatakse nimetatud sättes osutatud instrumentide suhtes asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, mis on mõeldud selleks, et viia üksikisiku stiimulid kooskõlla investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada kõnealuste instrumentide liikidele ja struktuurile piiranguid või keelata teatavate instrumentide kasutamise muutuvtasu maksmiseks.

Lõike 1 punkti l kohaldamisel ei või edasi lükatud muutuvtasu saada enne proportsionaalselt makstavat töötasu.

Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing lõike 1 punkti n kohaldamisel vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul punktis j osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja lõike 1 punktis j osutatud instrumentide kujul, tingimusel et kohaldatakse viie aasta pikkust ooteperioodi.

4.   Lõike 1 punkte j ja l ning lõike 3 kolmandat lõiku ei kohaldata järgmiste suhtes:

5.   Erandina lõike 4 punktist a võib liikmesriik suurendada nimetatud punktis osutatud ülempiiri, kui investeerimisühing vastab järgmistele kriteeriumidele:

6.   Erandina lõike 4 punktist a võib liikmesriik nimetatud punktis osutatud ülempiiri vähendada, kui selle vähendamine on asjakohane seoses investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatuse, sisemise korralduse, ja kui see on kohaldatav, sellise konsolideerimisgrupi tunnustega, kuhu ta kuulub.

7.   Erandina lõike 4 punktist b võib liikmesriik otsustada, et töötajate suhtes, kellel on õigus aastasele muutuvtasule, mis on väiksem kui nimetatud punktis osutatud ülempiir ja osakaal, ei kohaldata nimetatud punktis sätestatud erandit riigisisese turu tasustamistavadega seotud eripära või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu.

8.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 punkti j alapunktis iii sätestatud tingimustele vastavate instrumentide liike ja täpsustada lõike 1 punktis k sätestatud võimalikku alternatiivset korda.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

9.   EBA võtab ESMAga konsulteerides vastu suuniseid, mis lihtsustavad lõigete 4, 5 ja 6 rakendamist ja tagavad nende ühetaolise kohaldamise.

1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes ei vasta artikli 32 lõike 4 punktis a sätestatud kriteeriumidele, moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjoni koosseis on sooliselt tasakaalustatud ja ta teeb pädevaid ja sõltumatuid otsuseid tasustamispoliitika ja -tavade ning riski, kapitali ja likviidsuse juhtimiseks loodud stiimulite kohta. Töötasukomisjoni võib moodustada konsolideerimisgrupi tasandil.

2.   Liikmesriigid tagavad, et töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtorgan. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. Kui riigisisese õigusega on ette nähtud töötajate esindatus juhtorganis, kuulub töötasukomisjoni üks või mitu töötajate esindajat.

3.   Lõikes 2 osutatud otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse investeerimisühingu aktsionäride või osanike, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi.

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused koguvad teavet, mis avalikustatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu punktidele c ja d, samuti investeerimisühingute esitatud teavet soolise palgalõhe kohta, ning kasutavad seda tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks.

Pädevad asutused edastavad selle teabe EBA-le.

2.   EBA kasutab vastavalt lõigetele 1 ja 4 pädevatelt asutustelt saadud teavet tasustamistrendide ja -tavade võrdlemiseks liidu tasandil.

3.   EBA annab ESMAga konsulteerides välja suunised usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise kohta. Nendes suunistes võetakse arvesse vähemalt artiklites 30–33 osutatud nõudeid ja soovituses 2009/384/EÜ esitatud usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid.

4.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud annavad pädevatele asutustele 1 miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal 1 miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, palga põhiosade, preemiate, pikaajaliste tulemustasude ja pensionimaksete kohta.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud edastavad pädevatele asutustele taotluse korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.

Pädevad asutused edastavad esimeses ja teises lõigus osutatud teabe EBA-le, kes avaldab selle kokkuvõtlikult päritoluliikmesriikide kaupa ühtses aruandevormis. EBA võib ESMAga konsulteerides anda välja suuniseid, et lihtsustada käesoleva lõike rakendamist ning tagada kogutud teabe sidusus.

1.   Pädevad asutused vaatavad asjakohasel ja vajalikul määral, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit, läbi kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühingud kasutavad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 järgimiseks, ning hindavad asjakohasel ja vajalikul määral usaldusväärse juhtimise ja riskide katmise tagamiseks järgmist:

Käesoleva lõike kohaldamisel võtavad pädevad asutused nõuetekohaselt arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus.

2.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse asjaomaste investeerimisühingute suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ja kui see on asjakohane, nende süsteemset olulisust, ning proportsionaalsuse põhimõtet.

Pädevad asutused otsustavad igal üksikjuhul eraldi, kas ja millisel viisil toimub määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele vastavate investeerimisühingute läbivaatamine ja hindamine, tehes seda üksnes siis, kui nad peavad seda vajalikuks lähtuvalt nende investeerimisühingute suurusest, tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest.

Esimese lõigu kohaldamisel võetakse arvesse riigisisest õigust, mis reguleerib kliendi raha lahusust.

3.   Kui pädevad asutused korraldavad lõike 1 punktis g osutatud läbivaatamist ja hindamist, on neil juurdepääs juhtorgani ja selle komisjonide koosolekute päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- või välishindamise tulemustele.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et tagada, et investeerimisühingute kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid kindlustavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja katmise. Komisjon võtab seda tehes arvesse suundumusi finantsturgudel, eelkõige uute finantstoodete tekkimist ja raamatupidamisstandardite arengut ning muutusi, mis lihtsustavad järelevalvetavade ühtsustamist.

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vaatavad korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 22. Pädevad asutused pööravad tähelepanu eelkõige investeerimisühingu tegevuse muutustele ja kõnealuste sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning uurivad ja hindavad, kas investeerimisühing kasutab nende sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid. Pädevad asutused tagavad, et olulised puudused, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse, kõrvaldatakse, või võetakse meetmeid nende tagajärgede leevendamiseks, muu hulgas kehtestades lisakapitalinõuded või suuremad korrutustegurid.

2.   Kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 osutatud arvukad ületamised näitavad, et turule tekitatava riski sisemudelid ei ole või ei ole enam täpsed, tühistavad pädevad asutused sisemudelite kasutamise loa või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et sisemudeleid täiustatakse viivitamata määratud tähtaja jooksul.

3.   Kui investeerimisühing, kes on saanud sisemudelite kasutamise loa, ei vasta enam nende sisemudelite kohaldamise nõuetele, nõuavad pädevad asutused, et investeerimisühing kas tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, või esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. Pädevad asutused nõuavad esitatud kava täiustamist, kui on ebatõenäoline, et sellega saavutatakse täielik nõuetele vastavus, või kui tähtaeg ei ole sobiv.

Kui on ebatõenäoline, et investeerimisühing saavutab vastavuse ette nähtud tähtajaks, või kui ta ei ole piisavalt tõendanud, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused tühistavad sisemudelite kasutamise loa või piiravad seda nii, et see kehtiks ainult nõuetele vastavates valdkondades või valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada.

4.   EBA analüüsib investeerimisühingute lõikes sisemudeleid ja seda, kuidas sisemudeleid kasutavad investeerimisühingud käsitlevad sarnaseid riske või riskipositsioone. Ta teavitab sellest ESMAt.

Selleks et edendada ühtseid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid, töötab EBA kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 kõnealuse analüüsi põhjal välja võrdlusaluseid sisaldavad suunised selle kohta, kuidas investeerimisühingud peaksid sisemudeleid kasutama ja kuidas kõnealustes mudelites tuleks sarnaseid riske või riskipositsioone käsitleda.

Liikmesriigid kutsuvad pädevaid asutusi üles võtma seda analüüsi ja neid suuniseid arvesse lõikes 1 osutatud läbivaatamises.

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalikud järelevalvevolitused, et sekkuda oma kohustuste täitmisel tõhusalt ja proportsionaalselt investeerimisühingute tegevusse.

2.   Artikli 36, artikli 37 lõike 3, artikli 38 ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on pädevatel asutustel volitus

3.   Lõike 2 punkti j kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada investeerimisühingutele täiendava või sagedasema aruandluse nõuded üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks järgmine tingimus:

Teavet peetakse dubleerivaks, kui sama või põhimõtteliselt sama teave on pädeval asutusel juba olemas, see on pädeva asutuse poolt tuletatav või hangitav muude vahenditega, milleks ei ole vaja nõuda investeerimisühingult selle esitamist. Kui teave on pädevale asutusele kättesaadav sellises vormingus või sellise täpsusega, mis erineb esitamisele kuuluva lisateabe vormingust või täpsusest, siis ei nõua pädev asutus lisateabe esitamist, kui ta saab erinevast vormingust või täpsusest hoolimata tuletada põhimõtteliselt sama teabe.

1.   Pädevad asutused kehtestavad artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude ainult siis, kui nad on artiklite 36 ja 37 kohaste läbivaatamiste tulemusel kindlaks teinud, et investeerimisühing on ühes järgmises olukorras:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse riske või riskielemente määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui pädeva asutuse poolt pärast investeerimisühingu käesoleva direktiivi artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite nõue.

Esimese lõigu kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske või riskielemente, mis on määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.

3.   Pädevad asutused määravad kindlaks artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt nõutava täiendavate omavahendite taseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude vahe.

4.   Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid täitma artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mille suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

5.   Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult oma otsust kehtestada artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõue, esitades selge ülevaate käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud elementide täielikust hindamisest. Käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud juhul hõlmab see konkreetselt selle teatavaks tegemist, miks artikli 41 lõike 1 kohast kapitalitaset ei peeta enam piisavaks.

6.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas mõõta lõikes 2 osutatud riske ja riskielemente, sealhulgas riske ja riskielemente, mis on määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.

EBA tagab, et regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu sisaldab artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite suuruse esialgseid kvalitatiivseid parameetreid, võttes arvesse investeerimisühingute võimalikke ärimudeleid ja õiguslikke vorme, ning et nimetatud eelnõu on proportsionaalne seoses järgmisega:

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.   Pädevad asutused võivad kooskõlas lõigetega 1–6 kehtestada täiendavate omavahendite nõude investeerimisühingu suhtes, mis vastab määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, lähtudes üksikjuhtumipõhisest hinnangust ning juhul, kui pädev asutus peab seda põhjendatuks.

1.   Proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ning määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavate investeerimisühingute suurusele, süsteemsele olulisusele, tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavalt võivad pädevad asutused nõuda investeerimisühingutelt sellist omavahendite taset, mis artikli 24 põhjal ületab piisaval määral määruse (EL) 2019/2033 III osas ja käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, sealhulgas artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet, tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaselt end likvideerida ja oma tegevus lõpetada.

2.   Pädevad asutused vaatavad asjakohasel juhul läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing, mis ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kehtestanud, ja kui see on asjakohane, teavitavad asjaomast investeerimisühingut läbivaatamise järeldustest, sealhulgas kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kehtestatud omavahendite taseme kohandamise eeldamisest. Kõnealuses teavituses näidatakse, mis kuupäevaks peab kapitalitase olema vastavalt pädeva asutuse nõudmisele kohandatud.

1.   Pädevad asutused kehtestavad käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõuded ainult juhul, kui nad järeldavad käesoleva direktiivi artiklite 36 ja 37 kohaselt tehtud läbivaatamistest lähtuvalt, et investeerimisühing, mis ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, või mis vastab määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, kuid mida ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud, on ühes järgmises olukorras:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse likviidsusriski või likviidsusriski elemente määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui pädeva asutuse poolt pärast investeerimisühingu käesoleva direktiivi artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue.

3.   Pädevad asutused määravad kindlaks käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punkti k kohaselt nõutava likviidsuse eritaseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks peetava likviidsuse ning määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe.

4.   Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid täitma käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõuet määruse (EL) 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga.

5.   Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult oma otsust kehtestada artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõue, esitades selge ülevaate käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud elementide täielikust hindamisest.

6.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada investeerimisühingute suurust, ülesehitust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes, kuidas lõikes 2 osutatud likviidsusriski ja likviidsusriski elemente mõõdetakse.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Pädevad asutused teavitavad EBAt järgmisest:

EBA edastab käesolevas lõikes osutatud teabe ESMA-le.

2.   EBA hindab ESMAga konsulteerides pädevate asutuste esitatud teavet, et suurendada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtsust. Pärast ESMAga konsulteerimist võib EBA hindamise lõpuleviimiseks nõuda pädevatelt asutustelt lisateavet, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35.

EBA avaldab oma veebisaidil lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud koondteabe.

EBA annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru, mil määral on käesoleva peatüki kohaldamisel liikmesriikides saavutatud ühtsustamine. EBA korraldab vajaduse korral vastastikuseid eksperdihinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 30. EBA teavitab eksperdihinnangutest ESMAt.

EBA ja ESMA esitavad pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suunised, et täpsustada investeerimisühingute suurust, ülesehitust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ühiseid menetlusi ja meetodeid lõikes 1 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks ning käesoleva direktiivi artiklis 29 osutatud riskide käsitlemise hindamiseks.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingute konsolideerimisgruppi juhib liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet selle liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu pädev asutus.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingu emaettevõtja on liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet selle investeerimisühingu pädev asutus.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet sellise investeerimisühingu pädev asutus, kes on saanud tegevusloa liikmesriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad eri liikmesriikides, millest igaühes asub investeerimisühing, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet suurima bilansimahuga investeerimisühingu pädev asutus.

5.   Liikmesriigid tagavad, et kui liidus tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama liidus tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus tegutsev segafinantsvaldusettevõtja ning liikmesriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati, ei ole ühelgi kõnealusel investeerimisühingul tegevusluba, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet suurima bilansimahuga investeerimisühingu pädev asutus.

6.   Pädevad asutused võivad ühisel kokkuleppel loobuda lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei oleks tulemusliku konsolideeritud alusel tehtava järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid investeerimisühinguid ja nende tegevuse olulisust asjaomastes liikmesriikides, ning määrata konsolideeritud alusel järelevalvet või konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet tegema mõne muu pädeva asutuse. Sellisel juhul annavad pädevad asutused enne kõnealuse otsuse tegemist liidus emaettevõtjana tegutsevale investeerimisvaldusettevõtjale või liidus emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava otsuse kohta oma seisukoht. Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja EBAt kõigist kõnealustest otsustest.

1.   Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 46 määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võib vastavalt vajadusele moodustada järelevalvekolleegiumid, et hõlbustada käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmist ning tagada koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega, eelkõige kui see on vajalik määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti c ja lõike 2 kohaldamiseks, et vahetada ja ajakohastada asjakohast teavet tagatise mudeli kohta nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega.

2.   Järelevalvekolleegiumid annavad konsolideerimisgrupi järelevalve tegijale, EBA-le ja teistele pädevatele asutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

3.   Järelevalvekolleegiumid võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui liidus tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.

4.   EBA osaleb kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21 järelevalvekolleegiumide koosolekutel.

5.   Järelevalvekolleegiumide liikmeteks on järgmised asutused:

6.   Järelevalvekolleegiumi koosolekuid juhib ja otsuseid võtab vastu artikli 46 kohaselt määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab enne koosolekute korraldamist kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult ja aegsasti ka kõnealustel koosolekutel vastu võetud otsustest või rakendatud meetmetest.

Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võtab otsuste vastuvõtmisel arvesse lõikes 5 osutatud asutuste kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust.

Järelevalvekolleegiumi moodustamine ja toimimine lepitakse kokku kirjalikult.

7.   Kui pädevad asutused jäävad konsolideerimisgrupi järelevalve tegija poolt vastu võetud järelevalvekolleegiumide toimimist käsitleva otsuse osas eriarvamusele, võib iga asjaomane pädev asutus suunata kõnealuse küsimuse EBA-le ja paluda temalt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 abi.

Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teisele lõigule võib EBA omal algatusel aidata pädevaid asutusi ka selliste erimeelsuste korral, mis puudutavad järelevalvekolleegiumide käesoleva artikli kohast toimimist.

8.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tingimusi, mille alusel täidavad järelevalvekolleegiumid lõikes 1 osutatud ülesandeid.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja artikli 48 lõikes 5 osutatud pädevad asutused esitavad üksteisele vastavalt vajadusele kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

2.   Pädevad asutused ja konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võivad määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 kohaselt pöörduda EBA poole, kui asjakohast teavet ei ole vastavalt lõikele 1 esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud.

EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja omal algatusel aidata pädevatel asutustel arendada järjepidevat koostöötava.

3.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused konsulteerivad enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla teiste pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohast oluline, omavahel järgmistes küsimustes:

4.   Kui pädevad asutused kehtestavad olulised karistused või võtavad muid erakorralisi meetmeid vastavalt lõike 3 punktile b, tuleb konsulteerida konsolideerimisgrupi järelevalve tegijaga.

5.   Erandina lõikest 3 ei ole pädev asutus kohustatud teiste pädevate asutustega konsulteerima kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine võiks kahjustada tema otsuse tulemuslikkust; sellisel juhul teavitab pädev asutus mittekonsulteerimise otsusest muid asjaomaseid pädevaid asutusi viivitamata.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on vaja kontrollida teavet teises liikmesriigis asuvate investeerimisühingute, investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate, segavaldusettevõtjate, tütarettevõtjate, sealhulgas tütarettevõtjast kindlustusandjate kohta, ja esitab vastava taotluse, teevad kontrolli selle teise liikmesriigi asjaomased pädevad asutused vastavalt lõikele 2.

2.   Pädevad asutused, kes on saanud lõike 1 kohase taotluse,

Punktide a ja c kohaldamisel on taotluse esitanud pädevatel asutustel lubatud kontrollis osaleda.

1.   Liikmesriigid näevad ette, et kui investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja, võivad investeerimisühingu järelevalve eest vastutavad pädevad asutused

2.   Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad ise või asutuseväliste inspektorite kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui kahe või enama investeerimisühingu suhtes, mis on sama emaettevõtja tütarettevõtjad ja mille puhul asjaomase emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ei tehta konsolideerimisgrupi tasandil tulemuslikku järelevalvet, hindab pädev asutus, kas kolmanda riigi järelevalveasutus teeb investeerimisühingute üle järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas direktiivis ja määruse (EL) 2019/2033 I osas sätestatud järelevalvega.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamine näitab, et samaväärset järelevalvet ei tehta, lubavad liikmesriigid asjakohaseid järelevalvemeetodeid, millega saavutatakse järelevalve-eesmärgid kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7 või 8. Nende järelevalvemeetodite üle otsustab pärast muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus. Kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest tuleb teavitada muid asjaomaseid pädevaid asutusi, EBAt ja komisjoni.

3.   Pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus, võib eelkõige nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes määruse (EL) 2019/2033 artiklit 7 või 8.

1.   Pädevad asutused avaldavad kogu järgmise teabe:

2.   Lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab olema piisavalt põhjalik ja täpne, et saaks sisukalt võrrelda lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamist eri liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

3.   Teave avaldatakse ühtses vormingus ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Teave on kättesaadav ühel elektroonilisel aadressil.

4.   EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe vorm, struktuur, sisu ja iga-aastane avaldamiskuupäev.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

5.   EBA esitab lõikes 4 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 2, artikli 29 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. detsembrist 2019.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 29 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 4 osutatud volituse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 2, artikli 29 lõike 4 ja artikli 36 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 26. juuniks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 26. juunist 2021. Liikmesriigid kohaldavad artikli 64 punkti 5 täitmiseks vajalikke norme alates 26. märtsist 2020.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Pärast käesoleva direktiivi jõustumist tagavad liikmesriigid, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti kõigist õigus- või haldusnormide eelnõudest, mis liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile ja EBA-le käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud õigusnormide teksti.

Kui liikmesriikide esitatud ülevõtmismeetmete teatega kaasnevad dokumendid ei ole piisavad selleks, et hinnata täielikult ülevõtmissätete vastavust käesoleva direktiivi teatavatele sätetele, võib komisjon oma määrusest (EL) nr 1093/2010 tulenevate ülesannete täitmiseks EBA taotluse korral või omal algatusel nõuda liikmesriikidelt üksikasjalikuma teabe esitamist seoses kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega.