|
10.2.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 37/16 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 116/2010,
9. veebruar 2010,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1924/2006 seoses toitumisalaste väidete nimekirjaga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et toitumisalaste väidete esitamine on lubatud üksnes siis, kui need on loetletud kõnealuse määruse lisas, millega sätestatakse ühtlasi ka nende väidete kasutamistingimused. |
|
(2) |
Lisaks on määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud, et vajaduse korral võetakse kõnealuse lisa muudatused vastu pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „amet”). |
|
(3) |
Enne määruse (EÜ) nr 1924/2006 vastuvõtmist küsis komisjon ametilt arvamust oomega-3-rasvhapete, monoküllastumata rasvhapete, polüküllastumata rasvhapete ja küllastumata rasvhapetega seotud toitumisalaste väidete ning nende väidete kasutamistingimuste kohta. |
|
(4) |
6. juulil 2005 vastu võetud arvamuses (2) jõudis amet järeldusele, et oomega-3-rasvhapetel, monoküllastumata rasvhapetel, polüküllastumata rasvhapetel ja küllastumata rasvhapetel on toiduvalikus tähtis osa. Teatavaid küllastumata rasvhappeid, näiteks oomega-3-rasvhappeid, tarbitakse mõnikord soovitatust vähem. Seepärast võiks toitumisalased väited, mis osutavad, et toit on kõnealuste toitainete allikas või toitaine suure sisaldusega, aidata tarbijatel teha tervislikumaid valikuid. Kõnealuseid toitumisalaseid väiteid ei lisatud siiski Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisas esitatud nimekirja, sest nende väidete kasutamistingimusi ei olnud veel võimalik selgelt määratleda. |
|
(5) |
Kuna kasutamistingimused on nüüd kindlaks määratud ja võttes arvesse ka ameti 30. juuni 2009. aasta arvamust oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete võrdluskoguste toidule märkimise kohta, (3) tuleks lisada kõnealused väited asjaomasesse nimekirja. |
|
(6) |
Väidete „oomega-3-rasvhapete allikas” ja „suure oomega-3-rasvhapete sisaldusega” kasutamistingimustes tuleks eristada kaht tüüpi oomega-3-rasvhappeid, mille füsioloogilised omadused on erinevad ning mille soovituslikud tarbimiskogused samuti erinevad. Kõnealuste kasutamistingimustega tuleks kindlaks määrata toitaine väikseim nõutav kogus 100 g ja 100 kcal toote kohta, et tagada, et neid väiteid esitataks ainult sellise toidu kohta, mille tarbimiskogus sisaldab märkimisväärselt oomega-3-rasvhappeid. |
|
(7) |
Väidete „suure monoküllastumata rasvhapete sisaldusega”, „suure polüküllastumata rasvhapete sisaldusega” ja „suure küllastumata rasvhapete sisaldusega” kasutamistingimustega tuleks kindlaks määrata küllastumata rasvhapete väikseim nõutav kogus toidus ning seega tagada, et tasakaalustatud toiduvaliku puhul vastaks väidetud kogus alati märkimisväärsele kogusele. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. veebruar 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(2) The EFSA Journal (2005) 253, 1–29.
(3) The EFSA Journal (2009) 1176, 1–11.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisasse kantakse järgmine tekst:
„OOMEGA-3-RASVHAPETE ALLIKAS
Väite, et toit on oomega-3-rasvhapete allikas, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui toode sisaldab vähemalt 0,3 g alfa-linoleenhapet 100 g ja 100 kcal kohta või kokku vähemalt 40 mg eikosapentaeenhapet ja dokosaheksaeenhapet 100 g ja 100 kcal kohta.
SUURE OOMEGA-3-RASVHAPETE SISALDUSEGA
Väite, et toit on suure oomega-3-rasvhapete sisaldusega, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui toode sisaldab vähemalt 0,6 g alfa-linoleenhapet 100 g ja 100 kcal kohta või kokku vähemalt 80 mg eikosapentaeenhapet ja dokosaheksaeenhapet 100 g ja 100 kcal kohta.
SUURE MONOKÜLLASTUMATA RASVHAPETE SISALDUSEGA
Väite, et toit on suure monoküllastumata rasvhapete sisaldusega, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui vähemalt 45 % tootes sisalduvatest rasvhapetest on monoküllastumata rasvhapped, ja tingimusel, et monoküllastumata rasvhapped annavad rohkem kui 20 % toote energiasisaldusest.
SUURE POLÜKÜLLASTUMATA RASVHAPETE SISALDUSEGA
Väite, et toit on suure polüküllastumata rasvhapete sisaldusega, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui vähemalt 45 % tootes sisalduvatest rasvhapetest on polüküllastumata rasvhapped, ja tingimusel, et polüküllastumata rasvhapped annavad rohkem kui 20 % toote energiasisaldusest.
SUURE KÜLLASTUMATA RASVHAPETE SISALDUSEGA
Väite, et toit on suure küllastumata rasvhapete sisaldusega, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui vähemalt 70 % tootes sisalduvatest rasvhapetest on küllastumata rasvhapped, ja tingimusel, et küllastumata rasvhapped annavad rohkem kui 20 % toote energiasisaldusest.”